Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 17.06.2026 nr 1-4/26/2387;

KLIM/26-0731/-1K

Meie 04.08.2026 nr 1.1-11/2666-2

Tulumaksuseaduse muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamata

jätmine

Austatud minister

Rahandusministeerium ei kooskõlasta tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega

soovitakse lõdvendada laevandusettevõtjate tonnaažimaksu režiimi kasutamise tingimusi. Meie

hinnangul ei ole põhjendatud lahendada laevandussektori probleeme maksusoodustuste

laiendamisega olukorras, kus seni kehtestatud maksusoodustused ei ole täitnud neile seatud

eesmärki ega toonud loodetud mahus laevu Eesti lipu alla. Lisaks ei ole eelnõus arvestatud, et

nimetatud muudatustega kaasnevad automaatselt ka muudatused laevapere liikmete töötasult

tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete tasumisel, millel on oluline mõju

laevapere liikmete sotsiaalsetele tagatistele.

Eelnõu seletuskirja (ja selles viidatud materjalide) põhjal võib järeldada, et põhjused, miks seni

kehtestatud maksusoodustused ei ole soovitud tulemusi andnud, on mitmekesised. Lisaks

maksusoodustuste väidetavale ebapiisavusele on välja toodud veel laevade registreerimise

kohmakus, kõrged registritasud, informatsiooni ebapiisavus ja keerukus välisriigi tööjõu

palkamisel. Ka maksusüsteemide võrdlemisel paistab turul valitsevat segadus, nt tajutakse Läti

süsteemi soodsamana, mida see meile teadaolevalt ei ole. Samuti peletab potentsiaalseid

kasutajaid väidetavasti poliitilise olukorra ja maksusüsteemi ebakindlus, kuigi viimaste aastate

maksumuudatused ei ole kuue aasta eest kehtestatud tonnaažimaksu režiimi puudutanud.

Maksusüsteemi ülesanne ei ole kompenseerida valdkondlikke kitsaskohti, mida tuleb lahendada

registrite, menetluste, teavituse ja muu sektori korralduse parandamisega. Eesti

maksukoormuse edasine vähendamine üksiku sektori konkurentsitingimuste parandamiseks ei

ole veenev ega vastutustundlik lahendus olukorras, kus seni kehtestatud maksusoodustused ei

ole täitnud neile seatud eesmärki.

Seletuskirjas kirjeldatud maksusoodustuste rahvusvaheline võrdlus võimaldab jõuda

järeldusele, et laevandussektori edendamise soov on mitmed riigid viinud olukorrani, kus

laevandusest saadavat tulu sisuliselt ei maksustata ei tulu- ega tööjõumaksudega (EL-s küll

riigiabi suunistega määratud piirides). Sellises maksusoodustuste võidujooksus osalemine ei ole

Eesti jaoks veenev ega kestlik lahendus. Isegi täielik maksuvabastus ei saa tagada

rahvusvahelises konkurentsis eelist, kui muud kriteeriumid on täitmata. Maksusoodustuste

edasine laiendamine suurendaks maksulaekumise vähenemise riski, andmata kindlust, et eelnõu

2

eesmärk tegelikult saavutatakse. Jääb ka ebaselgeks, miks peaks muudatuste tulemusel

suurenema laevandusettevõtjate motivatsioon oma laevu Eesti lipu alla tuua, kui nad on juba

asunud ja harjunud kasutama teistes riikides kehtivaid samaväärseid maksusoodustusi.

Seetõttu ei toeta Rahandusministeerium maksusoodustuste laiendamist. Laevandussektori

probleemide lahendamiseks tuleb eelkõige kaasajastada laevaregister, lahendada muud

valdkonna toimimist takistavad probleemid ja välja töötada asjakohased regulatiivsed

muudatused. Kõigi meetmetega peab kaasas käima tõhus teavitustöö (mis ei piirdu pelgalt info

avaldamisega Transpordiameti veebilehel).

Lisaks eeltoodule toome eelnõuga kavandatud maksusoodustustega seoses välja järgmised

sisulised probleemid ja küsimused.

Me ei toeta laevapere liikmete maksusoodustuste laiendamist viisil, mille tulemusel kaotavad

praegu täies ulatuses sotsiaalseid tagatisi omavad laevapere liikmed suurema osa oma senisest

kindlustuskaitsest. Eesti laevandussektori konkurentsivõime suurendamine ei ole põhjendatud

sektori töötajate sotsiaalsete tagatiste vähendamise arvel.

Eelnõu seletuskirjas toodud tinglik eeldus, et maksusoodustustest vabanevad täiendavad

vahendid võimaldavad töötajatel end iseseisvalt kindlustada, ei pruugi realiseeruda. Kui

realiseerub seletuskirjas esitatud riskistsenaarium, mille kohaselt vähendavad tööandjad uutes

meretöölepingutes hoopis laevapere liikmete brutotöötasu, ei teki töötajatele täiendavat rahalist

säästu, vaid maksusäästust võidab tööandja. Lisaks on tulumaksusoodustusest tekkiv maksuvõit

ilmselgelt ebapiisav, et võimaldada laevapere liikmetel endale ise turult samaväärset ravi- ning

pensionikindlustust soetada.

Seetõttu oleme seisukohal, et laevapere liikmete sotsiaalsete garantiide oluline vähenemine

Eesti laevanduse konkurentsivõime parandamise eesmärgil ei ole õigustatud. Laevapere

liikmete õiguste kaitseks peab säilima laevapere liikmete töötasu maksustamisel praegune kord.

Lisaks leiame, et laevapere liikmete töötasu maksustamisel sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud

baas (750 eurot) on ajale jalgu jäänud ja seda tuleks ajakohastada. Kui erikorra väljatöötamise

ajal võrdus see ligikaudu 1,5-kordse töötasu alammääraga, siis praeguseks on see langenud ligi

20% alla töötasu alammäära. Sellise madala baasmäära pealt sotsiaalmaksu tasumine ei taga

meremeestele piisavaid pensioniõigusi. Kuna ühe pensionikindlustusstaaži aasta väljateenimine

eeldab sotsiaalmaksu tasumist vähemalt töötasu alammääralt kogu kalendriaasta jooksul, viib

praegune süsteem selleni, et terve elu laevapere liikmena töötanud inimesel tekib

vanaduspensionile jäädes õigus üksnes rahvapensionile. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku

siduda sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 sätestatud sotsiaalmaksu baas töötasu

alammääraga.

Seletuskirjast ei selgu piisavalt omandi- ja lipuseose nõude leevendamise vajalikkus ja

põhjendatus. Seal märgitakse, et lipuseose nõude leevendamine vähendab maksukoormust

ettevõtjatel, kelle laevastikus on rohkem kolmanda riigi lipu all sõitvaid laevu, samuti

viidatakse sidusettevõtjatele ja tegevuse ümberpaigutamise võimalusele. Samas seati 2020.

aastal laevanduspaketti kehtestades eesmärgiks just Eesti lipu all sõitvate laevade arvu

suurendamine ja ka eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuste laiem eesmärk suunata Euroopa

laevandusettevõtjaid madala maksumääraga kolmandatest riikidest tagasi Eestisse ja

lepinguriikidesse. Lisaks on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe punktiga, mis

nägi ette uue konkurentsivõimelise laevanduspaketi elluviimise koos laevaregistrite reformiga

laevade toomiseks Eesti lipu alla. Seetõttu on lipuseose leevendamist puudutav muudatus

3

vastuolus nii Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppes kui eelnõu seletuskirjas välja toodud

eesmärgiga.

Märgime ka, et seletuskirjas ei ole hinnatud mõju Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliameti

hinnangul muutub TSD lisa 8 tonnaažikorra arvutusloogika kavandatavate muudatuste

tulemusel olulisel määral ja see tuleb ümber teha, mis muudatuste eelnõus kavandatud

jõustumisajaks (01.07.2027) aga võimalik ei ole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Erle Kõomets 5885 1335

[email protected]

Kairi Ani 5885 1373

[email protected]

Elo Haugas 5885 1332

[email protected]

Inga Klauson 5885 1357

[email protected]