| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 7-5/261841/2606633 |
| Registreeritud | 12.08.2026 |
| Sünkroonitud | 13.08.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
| Sari | 7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll |
| Toimik | 7-5/261841 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet |
| Saabumis/saatmisviis | Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet |
| Vastutaja | Mariann Salomets (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Elari Udam
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Harju 13
10130 Tallinn
12.08.2026 nr 7-5/261841/2606633
Ehitusraiet puudutav menetluspraktika
Lugupeetud juhataja
Õiguskantsleri poole pöördus avaldaja, kes palub hinnata Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti
(KEKO) menetluspraktika vastavust hea halduse tavale olukordades, kus kasutusloa menetluses
selgub, et ehitusprojektis või selle aluseks olnud dokumentides kajastatud puu on raiutud, kuid selle
kohta ei ole raieluba antud.
Avaldaja kirjeldab oma pöördumises kolme juhtumit.
Esimesel juhul selgus ehitusjärgselt mõõdistuselt, et kinnistu piiril asunud puu oli eemaldatud, kuid
see ei kajastunud varasemal raieloal. Algsel geodeetilisel alusplaanil oli puu näidatud ligikaudu ühe
meetri kaugusel piirist, tegelikult paiknes see piiril. Kuigi puu puudumine oli mõõdistuselt näha, tuli
koostada muudatusprojekt, uus asendiplaan, seletuskiri, asendusistutuse arvutus ja haljastuse
aruanne. Dokumendid esitati esmalt Tallinna operatiivinfosüsteemi, seejärel raieloa menetlusse ning
lõpuks uuesti ehitisregistrisse.
Teisel juhul jäi ehitiste alla 12–13 cm läbimõõduga kask, mille asukoht oli alusplaanile valesti
märgitud. Uut raieluba menetleti 14 päeva ning selleks ajaks kuni spetsialist olukorda hindab paluti
ehitustööd puu läheduses peatada.
Kolmandal juhul ilmnes 22 aastat tagasi väljastatud ehitusloaga hoone kasutusloa menetluses, et
ühes puude grupis oli mõõdistuse järgi üks puu vähem ja teises grupis üks puu rohkem. Puuduva
puu tõttu tuli koostada muudatusprojekt, saada kooskõlastus Tallinna operatiivinfosüsteemis, läbida
raieloa menetlus ja seejärel uus ehitisregistri menetlus, kuigi erinevus võis avaldaja hinnangul
tuleneda varasema geodeetilise alusplaani ebatäpsusest.
Avaldaja leiab, et kui ehitusjärgne mõõdistus kajastab kinnistu tegelikku lõppseisu ja vajalikud
projekti- ning haljastusandmed on ehitisregistris olemas, võiks nende põhjal hinnata ka võimaliku
ebaseadusliku raie asjaolusid ning määrata asendusistutuse kohustuse või rahalise hüvitise.
Avaldaja hinnangul ei ole uue asendiplaani, muudatusprojekti ja haljastuse hinnangu nõudmine
põhjendatud, kui sama teave on juba ametile kättesaadav. Samuti tuleks võimaldada andmete
ühekordset esitamist ja nende kasutamist eri menetlustes.
Et saaksime hinnata, kas KEKO menetluspraktika selliste juhtumite lahendamisel on hea halduse
tavaga kooskõlas, palume Teil vastata järgnevatele küsimustele:
2
1. Milline on KEKO praktika olukorras, kus ehitamise käigus või kasutusloa menetluses
selgub, et algsel dokumentatsioonil (ehitusprojektis või alusplaanil) kajastatud puu on
puudu, kuid selle kohta ei ole raieluba antud? Palume kirjeldada, millised toimingud peab
kinnistu omanik või kasutusloa taotleja sellisel juhul tegema, millised dokumendid esitama
ning millistes menetlustes ja infosüsteemides need toimingud tehakse.
2. Kui sellisel juhul tuleb tagantjärele taotleda raieluba (palun viidake ka õiguslikule alusele),
siis mis on sellise menetluse eesmärk olukorras, kus puud ennast enam säilitada ei ole
võimalik või kus puu puudumise täpne põhjus ei ole pika aja möödumise tõttu enam
usaldusväärselt tuvastatav, sealhulgas juhtudel, kus erinevus võib tuleneda varasemate
andmete ebatäpsusest, puu looduslikust hävimisest või muust asjaolust, mis ei seisnenud puu
loata raiumises?
3. Kas eelnevalt kirjeldatud juhul on vaja läbida samas mahus menetlus ja esitada samad või
samalaadsed dokumendid nagu enne kavandatavat ehitusraiet, s.t ehitusraieks luba
taotledes?
4. Või võimaldab kehtiv regulatsioon KEKO-l menetleda puuduvat puud ka vähem koormaval
viisil, arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid ning seda, millist teavet on asja
lahendamiseks tegelikult vaja?
5. Miks tuleb samu või sisult kattuvaid andmeid mõnel juhul esitada mitmes menetluses või
infosüsteemis?
6. Kuidas on omavahel seotud puu puudumisega seotud raieloa-, järelevalve- või
väärteomenetlus ja kasutusloa menetlus? Kas kasutusloa menetluse jätkamine sõltub mõne
nimetatud menetluse lõpetamisest?
Palume esitada oma vastused hiljemalt 28.08.2026.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Mariann Salomets 693 8410 [email protected]