Tere

Oleme koostamas lugu olukorrast, kus üks või paar inimest esitavad kohalikule omavalitsusele väga suurel hulgal teabenõudeid, selgitustaotlusi ja muid pöördumisi ning nende menetlemine hakkab omavalitsuse hinnangul häirima ametnike tavapäraste tööülesannete täitmist.

Konkreetsemalt käsitleme Setomaa valla juhtumit. Tegemist on ühe Eesti väiksema omavalitsusega, kus elab ligikaudu 2700 inimest. Vallavalitsuse liikmed, ametnikud ja volikogu esimees kirjeldavad olukorda, kus kaks inimest esitavad vallale väga sageli, sisuliselt peaaegu iga päev, teabenõudeid, selgitustaotlusi ja muid pöördumisi. Neist üks on opositsiooni kuuluv volikogu liige, teine ei ole volikogu liige.

Valla esindajate hinnangul on pöördumiste hulk muutunud sedavõrd suureks, et see häirib ametnike tavapäraste tööülesannete täitmist ning vald on sunnitud kasutama nendele vastamiseks ka sisseostetud juristi abi.

Lisaks on valla esindajate sõnul samade isikute poolt esitatud erinevatele asutustele arvukalt süüteoteateid, kaebusi ja muid pöördumisi, muu hulgas prokuratuurile ning Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile, mis on valla esindajate hinnangul olnud alusetud. Mõistame, et nende pöördumiste põhjendatuse hindamine ei pruugi kuuluda AKI pädevusse, kuid toome selle välja taustana, mis kirjeldab pöördumiste ulatust ja sagedust.

Sarnaseid probleeme on meile kirjeldatud ka teistes kohalikes omavalitsustes, sealhulgas Valga vallas, mistõttu soovime käsitleda küsimust laiemalt: kus jookseb piir inimese õiguse vahel saada avalikult võimult teavet ning olukorra vahel, kus selle õiguse väga intensiivne, korduv või pahatahtlik kasutamine hakkab takistama asutuse põhiülesannete täitmist?

Palume AKI seisukohta järgmistes küsimustes.

1. Kas teabevaldajal on üldjuhul kohustus vastata ka siis, kui üks ja sama inimene esitab väga suurel hulgal, näiteks praktiliselt iga päev, teabenõudeid ja selgitustaotlusi?

2. Kas Eesti õigus tunneb selles kontekstis teabe saamise õiguse või pöördumisõiguse kuritarvitamise mõistet? Kui pöördumiste arvust, sagedusest, korduvusest või sisust nähtub, et nende võimalik eesmärk ei ole enam üksnes teabe saamine, vaid asutusele võimalikult suure töökoormuse tekitamine, kas asutusel tekib õigus neid teisiti menetleda või teatud juhtudel vastamisest keelduda?

3. Kas AKI praktikas on olnud juhtumeid, kus üks inimene on esitanud ühele asutusele kümneid, sadu või veelgi rohkem teabenõudeid ning see on hakanud reaalselt mõjutama asutuse tööd? Kui jah, siis milline on olnud AKI seisukoht ja kuidas on selline olukord lahendatud?

4. AvTS § 23 lg 2 p 3 võimaldab teabenõude täitmisest keelduda juhul, kui taotletava teabe suure mahu tõttu nõuab teabenõude täitmine teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Kuidas tuleb seda sätet praktikas tõlgendada?

5. Kas nimetatud sätet saab kohaldada ainult ühe erakordselt mahuka teabenõude puhul või võib arvesse võtta ka ühe inimese paljude eraldi teabenõuete kumulatiivset mõju? Näiteks olukorras, kus ükski teabenõue eraldi ei nõua väga palju tööd, kuid peaaegu iga päev saabuvate nõuete menetlemine võtab kokku ühe või mitme ametniku olulise osa tööajast.

6. Kui suurt tähtsust omab sellises olukorras teabevaldaja suurus ja tegelik haldusvõimekus? Kas sama hulka teabenõudeid võib olla põhjendatud käsitleda erinevalt näiteks ministeeriumi või Tallinna linna ning mõne tuhande elanikuga väikese omavalitsuse puhul?

7. Viies näite veel väiksema asutuse tasandile: kas kehtiva õiguse järgi oleks võimalik olukord, kus näiteks Ruhnu või Kihnu vallavalitsuse, väikese muuseumi, raamatukogu või lasteaia töö on ühe inimese igapäevaste ja arvukate teabenõuete ning selgitustaotlustega sisuliselt halvatud, kuid asutusel säilib sellest hoolimata kohustus kõikidele pöördumistele seaduses ettenähtud korras ja tähtajal vastata?

8. Millised õiguspärased võimalused on väikese personaliga asutusel enda töövõime kaitsmiseks? Kas võimalikud on näiteks vastamistähtaja pikendamine, mitme pöördumise ühine menetlemine, korduvatele küsimustele varasemate vastuste või juba avalikustatud teabe viitamine või teatud juhtudel vastamisest keeldumine?

9. Kuidas erinevad selles küsimuses teabenõuded ja selgitustaotlused? Kas selgitustaotluste puhul on asutusel korduvate, sisult samade või ebaproportsionaalselt suure töökoormuse tekitavate pöördumiste korral teistsugused võimalused kui AvTS-i alusel esitatud teabenõuete puhul?

10. Setomaa juhtumi puhul on üks kahest aktiivsest pöördujast volikogu liige, teine aga mitte. Kuidas tuleb õiguslikult eristada volikogu liikme esitatud pöördumisi tavakodaniku esitatud teabenõuetest ja selgitustaotlustest?

11. Kas volikogu liikme õigus saada oma ülesannete täitmiseks omavalitsuselt teavet ja dokumente tuleneb KOKS §-st 26 ning sellisele teabe küsimisele AvTS-i ei kohaldata? Kuidas peab omavalitsus praktikas eristama, millal inimene küsib teavet volikogu liikmena KOKS § 26 alusel ja millal sama inimene esitab teabenõude eraisikuna AvTS-i alusel?

12. Kui volikogu liige esitab KOKS § 26 alusel väga suurel hulgal päringuid, kas ka selle õiguse kasutamisel eksisteerib mingi proportsionaalsuse või õiguse kuritarvitamise piir? Kas näiteks kümnete või sadade päringute kumulatiivset mõju omavalitsuse tööle saab üldse arvesse võtta?

13. Kui KOKS § 26 alusel esitatud volikogu liikme päringute üle AKI järelevalvet ei tee, siis kelle poole saab omavalitsus pöörduda olukorras, kus tema hinnangul kasutatakse seda õigust süstemaatiliselt asutuse töö häirimiseks?

14. Kas AKI hinnangul vajaks kehtiv regulatsioon selles osas täpsustamist, et ühelt poolt oleks tagatud avaliku võimu tegevuse läbipaistvus ja opositsiooni võimalus omavalitsuse tegevust kontrollida, kuid teiselt poolt ei oleks võimalik teabenõuete või muude pöördumiste massilise esitamisega väikese ametiasutuse tööd sisuliselt halvata?

Palume võimalusel tuua vastuses näiteid AKI varasemast järelevalve- või vaidepraktikast, kus on käsitletud massilisi, korduvaid või teabevaldajale ebaproportsionaalselt suure töökoormuse tekitanud teabenõudeid.

Samuti palume võimalusel välja tuua, kas AKI-l on statistikat selle kohta, kui sageli esineb Eestis juhtumeid, kus üks inimene esitab samale teabevaldajale väga suurel hulgal teabenõudeid või muid pöördumisi, ning milline on suurim AKI-le teadaolev pöördumiste hulk ühe isiku poolt ühe asutuse suhtes.

Lugupidamisega

Indrek Meltsas

toimetaja

Kuuuurija / Postimees