| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/7549 |
| Registreeritud | 12.08.2026 |
| Sünkroonitud | 13.08.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Anna-Maria Rahamägi (Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur, Majandus- ja Korruptsioonikuritegude RP I osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1 (4)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 12.08.2026, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi
Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 26930000153
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 932 lg 1
Kahtlustatava nimi: XXX (ik XXX)
Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr
26930000153, milles oli 22.07.2026 XXX esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 1 järgi kvalifitseeritava
kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu
rikkumises, mis seisnes selles, et XXX 15.05.2026 kell 20:43 saabus Peterburi mnt 1, Narva asuvasse
Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti mööda jalakäijate terminali ning üritas importida Narva
tollipunkti jalakäijate terminali kaudu Euroopa välisest riigist, s.o Venemaa Föderatsioonist Eesti
Vabariiki niiskeid salvrätikuid. Enne tollikontrolli XXX ei soovinud tollile midagi deklareerida
suuliselt ega kirjalikult. Tollikontrolli käigus oli avastatud XXX kaasas olevast valgest kilekotist
niisked salvrätid „Fresh land“ – 6 pakki (ühes pakis on 120 salvrätti, kokku 720 tk) ning salvrätid
„Fresh land“ – 1 pakk (ühes pakis 10 salvrätti). Salvrättide kaubakood on 3307 90 00 00.
Kaup salvrätikud kaubakoodiga 3307 90 00 00 kuuluvad Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014,
31.07.2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, artikli 3i lisasse XXI
loetletud kaupade nimekirja. Artikli 3i lg 1 järgi keelatud on otse või kaudselt osta, importida või üle
anda XXI lisas loetletud Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob
Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon on
välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist
julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või
muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja
julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist.
RSanS § 3 lg 2 kohaselt kehtestatakse rahvusvaheline sanktsioon isiku suhtes ÜRO
Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi paneva
õigusaktiga.
RSanS § 3 lg 3 alusel võib rahvusvahelise sanktsiooniga piirata rahvusvahelist kaubandust ja
rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi.
RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas
õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine.
Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu
2 (4)
määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas
õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde.
Eeltoodu põhjal Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 koos hiljem tehtud muudatustega on
rahvusvaheline sanktsioon.
KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse
sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest
rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega. KarS § 932 lg 1 näeb ette vastutuse sama teo
eest, mis on toime pandud aga ettevaatamatusest.
Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud
kahtlustus on põhjendatud, kuid prokuröri hinnangul on tegu toime pandud ettevaatamatusest.
Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus KarS § 932 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või
süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.
KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult
rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse
lõpetada prokuratuur.
Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel
ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et
isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole
tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku
alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata
kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest
tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede
võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab
vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel
juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on
võimalik loobuda kriminaalmenetluse jätkamisest.
KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu
süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni kolm
aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav
KarS § 932 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane
vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud ette vangistuse
alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.
Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi
puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja
3 (4)
üldpreventiivsete kaalutluste.
Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist, mh tunnistab
kuriteo toimepanemist, kuid enda sõnutsi ei teinud ta seda tahtlikult. Tegu, milles XXX
kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt käsitletav teise astme
kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada, et tegu pandi toime ettevaatamatusest. XXX on kaks kehtivat
väärteokaristust, kuid samas ei ole tema suhtes menetluses teisi kriminaalasju. Nimetatud asjaolud
viitavad, et kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks ega sagedaseks
käitumismustriks. Karistuse eesmärk on mõjutada inimest tulevikus seaduskuulekalt käituma. Avalik
huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav
avalikkuse eriline usaldus. Samuti ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku
karistamise järele. Puudub alus arvata, et XXX jätkab kuritegude toimepanemist.
Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus
osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele
rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk
kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine
tagatud piisaval määral.
Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et
isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o
vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid
preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige
§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,
tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud
karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega
viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset
vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega, mille
eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid
ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja
eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele
võtmata.
Maksu- ja Tolliameti andmetel XXX 2024. ja 2025. aastal ametlik sissetulek puudus, käesoleval ajal
ta ei tööta. XXX on nõus võtma endale seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega kohustuse teha 60
tundi üldkasulikku tööd tähtajaks 31.12.2026. Samuti nõustub XXX tema juurest tollikontrollis leitud
ja äravõetud niiskete salvrättide kui väärtusetute esemete hävitamisega ega soovi nende tagastamist.
KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis
tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka
enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima
ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.
XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude
Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud kohustust,
uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
4 (4)
m ä ä r a s :
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26930000153 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub
2.1. tegema 60 tundi üldkasulikku tööd tähtajaks 31.12.2026.
2.2. järgima kõiki Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 ning selle muudatuste alusel
kehtestatud piiranguid, keelde ja kohustusi ning hoiduma nende rikkumisest kuni
31.12.2026.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis
leitud ja äravõetud esemed hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel p-s 2 märgitud kohustuse täitmise
järgselt: salvrätid „Fresh land“ 6 pakki ja salvrätid „Fresh land“ 1 pakk, millised on suletud
tollitõkendiga nr ET0092279 ning asuvad Vestervalli 7, Narva piiripunkti hoiukohas.
5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kahtlustatavale XXX ja Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna Narva esindusele
ÜKT korraldamiseks ([email protected]).
(allkirjastatud digitaalselt)
Anna-Maria Rahamägi