1

EELNÕU

10.08.2026

Isikunimeseadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala, eesmärk ja kohaldamisala

(1) Käesoleva seadusega sätestatakse isikunime andmise, vahetamise, muutmise ja

kohandamise põhimõtted ja kord, isikunime ühtse kasutamise alused ning nimetoimingu

vaidlustamise ja nimetoimingu üle järelevalve tegemise kord.

(2) Käesoleva seaduse eesmärk on hoida eesti nimetraditsiooni ning tagada isikunime ühtne ja

õiguspärane kasutamine Eestis.

(3) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(4) Kui isikunimi antakse või vahetatakse tsiviilkohtumenetluses, rakendatakse menetlusele

tsiviilkohtumenetlust reguleerivaid sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(5) Kui nimetoiming tehakse perekonnaseisutoimingu raames, kohaldatakse menetlusele

perekonnaseisutoimingute seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(6) Kui nimetoiming tehakse kooselulepingu sõlmimise või lõpetamise raames, kohaldatakse

menetlusele kooseluseadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(7) Käesoleva seaduse alusel tehtavate nimetoimingute tulemuse rahvastikuregistrisse

kandmisel kohaldatakse rahvastikuregistri seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 2. Isikuandmete töötlemine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud nimetoimingute tegemiseks töödeldakse rahvastikuregistris

käesolevas seaduses, perekonnaseisutoimingute seaduses, rahvastikuregistri seaduses või muus

isikuandmete töötlemist reguleerivas õigusaktis sätestatud alustel ja korras järgmisi

isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:

1) isikunimi;

2) isikukood;

3) sugu;

4) abielu või registreeritud kooselu andmed;

5) eestkoste andmed;

6) elukoha andmed;

7) hooldusõiguse andmed;

8) kontaktandmed;

9) kodakondsuse andmed;

10) lisa-aadressid;

11) perekonnaseisu andmed;

12) põlvnemise andmed;

13) rahvuse andmed;

14) surmaandmed;

2

15) sünniandmed, sealhulgas sünniaeg ja -koht;

16) teovõime piiramise andmed;

17) viibimiskoha andmed.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuandmetele töödeldakse nimetoimingute

tegemiseks rahvastikuregistris menetlusandmetena järgmisi isikuandmeid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid:

1) andmed isikule usulise talituse käigus antud eesnime kohta;

2) isiku esitatud isikunime muutmise põhjuse andmed;

3) isiku kriminaalkorras karistatuse andmed ja karistusregistri arhiivi kantud andmed;

4) isiku avalduses või nimetoimingu menetluse käigus esitatud menetluslikud andmed.

(3) Isikunime muutmise avalduse esitamise korral töödeldakse rahvuse, emakeele ja kõrgeima

omandatud haridustaseme andmeid rahvastikuregistri seaduse § 21 lõikest 2 tuleneva kohustuse

täitmiseks.

(4) Isikuandmete vastutav töötleja on nimetoiminguid tegev avalikku ülesannet täitev asutus

või isik.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud isiku- ja menetlusandmete säilitamine on sätestatud

rahvastikuregistri seaduse §-s 8.

(6) Nimetoimingu tegemisel töödeldavate isikuandmete täpsed andmekoosseisud kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 3. Isikunimi, nimetoiming ja isikunime kasutamine

(1) Isikunimi on isiku ametlik nimi, kui see on kantud rahvastikuregistri seaduse § 22 lõikes 1

nimetatud dokumenti või riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse.

(2) Isikunimi koosneb eesnimest ja perekonnanimest.

(3) Nimetoiming on käesolevas seaduses sätestatud alustel isikunime andmine, vahetamine,

muutmine või kohandamine, mille tulemusel kantakse isikunimi riigi infosüsteemi kuuluvasse

andmekogusse.

(4) Piiratud teovõimega isikuga seotud nimetoimingu tegemisel lähtutakse tema huvidest ja

õigustest ning võimaluse korral võetakse arvesse tema arvamust ulatuses, milles ta on võimeline

menetlusest ja selle tagajärgedest aru saama. Piiratud teovõimega isiku arvamuse selgitab välja

nimetoimingut tegev asutus.

(5) Avaliku ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud isikunimest.

(6) Kui isik ei ole rahvastikuregistri andmesubjekt, lähtutakse avaliku ülesande täitmisel isikut

tõendavasse dokumenti kantud isikunimest.

§ 4. Isikunime kirjapilt

(1) Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähestiku tähti ja lubatud sümboleid.

(2) Isikunime kirjutamisel kasutatavate eesti-ladina tähestiku tähtede ja lubatud sümbolite

loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

3

(3) Isikunime kandmisel isikut tõendavasse dokumenti lähtutakse vajaduse korral ka isikut

tõendavate dokumentide seaduse §-st 91.

(4) Isikunimi kantakse rahvastikuregistrisse suurtähtedega.

§ 5. Nõudedeesnimele

(1) Eesnimi võib koosneda kuni kolmest lahku kirjutatud nimest või kahest nimest, mis on

sidekriipsuga ühendatud.

(2) Ilma mõjuva põhjuseta ei või eesnimeks olla nimi, mis on juurdunud vaid nime saaja

vastassoo eesnimena.

(3) Eesnimi, mida rahvastikuregistri andmetel ei kanna ükski elav isik, ei tohi olla vastuolus

heade kommetega.

(4) Eestikeelse eesnime kirjapilt peab vastama eesti kirjakeele normis sätestatud

õigekirjutusreeglitele.

(5) Eesnimi, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikele 4, loetakse võõrkeelseks. Võõrkeelne

eesnimi on lubatud, kui nimi on:

1) kasutusel eesnimena;

2) struktuurilt sarnane kasutusel oleva eesnimega;

3) isikule antud Eesti usuliste ühenduste registrisse kantud või välisriigis seaduslikult tegutseva

ja sarnase õigusliku staatusega usulise ühenduse usulise talituse käigus.

(6) Kasutusel olevat võõrkeelset eesnime võib mugandada eesti keele struktuurile vastavamaks.

(7) Eesnime nõuetele vastavuse hindamisel võetakse vajaduse korral aluseks nimeteadusliku

usaldusasutuse arvamus.

(8) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse eesnime andmisel, vahetamisel ja

muutmisel.

§ 6. Nõuded perekonnanimele

(1) Perekonnanimi võib koosneda:

1) ühest nimest;

2) kahest sidekriipsuga ühendatud nimest käesolevas seaduses sätestatud juhtudel (edaspidi

topeltperekonnanimi);

3) kuni kolmest lahku kirjutatud nimest käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Perekonnanime vahetamisel ja muutmisel võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2

sätestatud juhul sidekriipsuga ühendada üksnes ühest nimest koosnevaid perekonnanimesid.

(3) Nimed, mis rahvuse või keele nimetraditsiooni tõttu erinevad kirjapildilt soole viitava

tunnuse, perekonnaseisu või muu tunnuse poolest, loetakse samaks perekonnanimeks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud perekonnanime samasuse hindamisel võetakse

vajaduse korral aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse arvamus.

4

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse perekonnanime andmisel, vahetamisel ja

muutmisel.

§ 7. Nimetoimingu piirang kriminaalkorras karistatud isikule

(1) Isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud piirangut, ei või:

1) muuta isikunime;

2) vahetada perekonnanime abielu sõlmimisel, lahutamisel või kehtetuks tunnistamisel ning

kooselulepingu sõlmimisel, lõpetamisel või kehtetuks tunnistamisel.

(2) Isikule, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud piirangut, ei anta:

1) uut perekonnanime isaduse omaksvõtul ja põlvnemise tuvastamise või vaidlustamise hagi

või avalduse rahuldamisel;

2) lapsendamiseelset isikunime lapsendamise kehtetuks tunnistamisel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangut kohaldatakse kuni karistusandmete

karistusregistrist kustutamiseni isikule, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku §-s 1181, §

121 lõike 2 punktis 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, § 141 lõikes 1 või lõike 2 punktides 2–7, § 142

lõikes 1 või lõike 2 punktis 2, § 143 lõike 2 punktis 2 (kehtinud 16.07.2006–22.12.2013), § 143

lõikes 2 (kehtiv alates 23.12.2013), §-des1751–179, 184, 185, 187, 199–201, 209–214, § 217

lõikes 2, §-des 255, 256, 268, 394, 404 või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangut kohaldatakse ka pärast

karistusandmete karistusregistrist kustutamist isikule, kes on süüdi mõistetud

karistusseadustiku §-des 89–93, 95–114, § 133 lõikes 2, § 141 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 21, §

1411 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3, § 142 lõikes 2 (kehtinud 01.09.2002–15.07.2006), § 142 lõike

2 punktis 1 (kehtinud 16.07.2006–22.12.2013), § 143 lõikes 2 (kehtinud 01.09.2002–

15.07.2006), § 143 lõike 2 punktis 1 (kehtinud 16.07.2006–22.12.2013), § 1431 lõike 2 punktis

1, §-des 1432, 144–146, 175, 231–238, 403, 405, 414 või 415 sätestatud süüteo toimepanemise

eest.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud piirangut ei kohaldata isikule, kes on süüteo toime

pannud alaealisena.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut kontrollitakse karistusregistrist.

Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud piirangut kontrollitakse karistusregistrist ja selle

arhiivist. Päringu tegemisel töödeldakse isiku, kelle suhtes piirangu kohaldumist kontrollitakse,

isikukoodi ning kriminaalkorras karistatuse ja karistusregistri arhiivi kantud andmeid.

Nimetoimingut tegevale avalikku ülesannet täitvale asutusele või isikule väljastatakse ja

nimetoimingu menetlusandmetena säilitatakse üksnes kontrolli tulemus.

2. peatükk

Isikunime andmine

§ 8. Isikunime andmise juhud

Isikunime andmine on lapsele isikunime panemine:

1) sünni registreerimisel;

2) isaduse omaksvõtul, tuvastamisel või vaidlustamisel;

3) lapsendamisel või lapsendamise kehtetuks tunnistamisel.

§ 9. Sünni registreerimisel isikunime andmine

5

(1) Sünni registreerimisel antakse lapsele eesnimi ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel või

ainsa vanema või eestkostja ettepanekul.

(2) Lapse perekonnanimeks antakse:

1) ühe vanema perekonnanimi;

2) ühe vanema topeltperekonnanimest üks nimi.

(3) Lapsele ei ole lubatud anda vanema topeltperekonnanime, välja arvatud juhul, kui:

1) vanem on topeltperekonnanime saanud sünniga;

2) mõlemad vanemad kannavad topeltperekonnanime;

3) lapse õde või vend kannab vanema topeltperekonnanime.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust võib teha erandi, kui soovitud nimi vastab

lapse vanema kodakondsusriigi õigusele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe või ettepaneku puudumise korral teeb

lapsele antava ees- ja perekonnanime ettepaneku kohalik omavalitsus, kelle kohustus on

vajaduse korral täita eestkostja ülesandeid. Kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha,

antakse lapsele vabalt valitud perekonnanimi, arvestades käesoleva seaduse § 27 lõikes 3

nimetatud piiranguid.

(6) Kui lapsele soovitud isikunime kannab rahvastikuregistri andmetel vähemalt üks elav isik,

teavitatakse lapsele isikunime andmisel lapse vanemat või eestkostjat sama isikunime kandvate

isikute arvust ja vanusest sünniaasta täpsusega.

§ 10. Isaduse omaksvõtul ning põlvnemise tuvastamisel ja vaidlustamisel perekonnanime

andmine

(1) Isaduse omaksvõtul pärast sünni registreerimist võib lapsele anda isa perekonnanime.

(2) Põlvnemise tuvastamise hagi või avalduse rahuldamisel võib kohus menetlusosalise

taotlusel anda lapsele isa perekonnanime.

(3) Põlvnemise vaidlustamise hagi või avalduse rahuldamisel võib kohus menetlusosalise

taotlusel anda lapsele ema perekonnanime.

(4) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui isadus võetakse omaks või põlvnemine

tuvastatakse või põlvnemine vaidlustatakse täisealise lapse suhtes.

(5) Käesoleva paragrahvi alusel perekonnanime andmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 9

lõigetes 2–6 sätestatut.

§ 11. Lapsendamisel ja lapsendamise kehtetuks tunnistamisel isikunime andmine

(1) Lapsendamisel võib kohus lapsendaja taotlusel anda lapsele uue isikunime. Käesoleva

paragrahvi alusel isikunime andmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 9 sätestatut.

(2) Lapsendamise kehtetuks tunnistamisel võib kohus lapsendaja või lapsendatu taotlusel anda

lapsele lapsendamiseelse isikunime.

3. peatükk

6

Isikunime vahetamine

§ 12. Isikunime vahetamise juhud

Isikunime vahetamine on:

1) abielu sõlmimisel abikaasa perekonnanime võtmine või sellest perekonnanimest loobumine

abielu lahutamisel või kehtetuks tunnistamisel;

2) kooselulepingu sõlmimisel registreeritud elukaaslase perekonnanime võtmine või sellest

perekonnanimest loobumine kooselulepingu lõpetamisel või kehtetuks tunnistamisel;

3) eesnime või soole viitava tunnusega perekonnanime vahetamine soo andmete muutmisel või

taastamisel.

§ 13. Abielu või kooselulepingu sõlmimisel perekonnanime vahetamine

(1) Abielu või kooselulepingu sõlmimisel võib isik jääda oma perekonnanime kandma või üks

abikaasadest või registreeritud elukaaslastest võib:

1) võtta abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime ühiseks perekonnanimeks;

2) lisada oma perekonnanime järele sidekriipsuga abikaasa või registreeritud elukaaslase

perekonnanime;

3) vahetada oma topeltperekonnanimest selle nime, mille ta sai varasemas abielus või

registreeritud kooselus, abikaasa või registreeritud elukaaslase üheosalise perekonnanime

vastu.

(2) Ühiseks perekonnanimeks ei ole lubatud võtta abikaasa või registreeritud elukaaslase

topeltperekonnanime, mis on saadud abielu või kooselulepingu sõlmimise või nime

muutmisega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib teha erandi, kui soovitud nimi vastab isiku

või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase kodakondsusriigi õigusele.

§ 14. Abielu lahutamisel ja kooselulepingu lõpetamisel perekonnanime vahetamine

Isik, kes vahetas abielu või kooselulepingu sõlmimisel või kestel perekonnanime nii, et kannab

abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime või tema nime sisaldavat

topeltperekonnanime, võib abielu lahutamisel või kooselulepingu lõpetamisel perekonnanime

vahetada varem kantud perekonnanime vastu.

§ 15. Abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamisel perekonnanime vahetamine

Abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamisel võib kohus abikaasa või registreeritud

elukaaslase taotlusel otsustada perekonnanime vahetamise käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud

viisil.

§ 16. Isiku soo andmete muutmisel isikunime vahetamine

(1) Isik, kelle soo andmed rahvastikuregistris muudetakse, võib kantava eesnime vahetada soole

vastava eesnime vastu ja jätta kantavalt perekonnanimelt ära või sellele liita soole viitava

tunnuse.

(2) Isik, kelle soo andmed rahvastikuregistris taastatakse, võib kantava eesnime vahetada soo

andmete muutmise eel viimati kantud eesnime vastu ja jätta kantavalt perekonnanimelt ära või

sellele liita soole viitava tunnuse.

7

4. peatükk

Isikunime muutmine

§ 17. Isikunime muutmise pädevus ja kord

(1) Isikunime muutmine on isiku soovil isikunime asendamine uue isikunimega käesoleva

peatüki alusel.

(2) Isikunime muutmise pädevus on Siseministeeriumil ja järgmistel kohaliku omavalitsuse

üksuse omavalitsusorganitel (edaspidi pädev kohalik omavalitsus):

1) Jõhvi Vallavalitsus;

2) Pärnu Linnavalitsus;

3) Tallinna Linnavalitsus;

4) Tartu Linnavalitsus.

(3) Isikunime muutmise korra ja täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

(4) Pädeva kohaliku omavalitsuse üksuse poolt käesoleva peatüki alusel isikunime muutmise

menetlustoimingute tegemise kui kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande

kulud hüvitatakse kohalikule omavalitsusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale

eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ja vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu

keskmise arvutatud kulu.

§ 18. Isikunime muutmiseks õigustatud isik

(1) Isikunime võib muuta:

1) Eesti kodanik;

2) Eesti elamisloa või elamisõigusega isik, kes ei ole ühegi riigi kodanik ja kes asus Eestisse

elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud kuupäeva lahkunud elama mõnda teise

riiki, ning tema järeltulija, kes ei ole ühegi riigi kodanik ja kellele on antud Eesti elamisluba või

elamisõigus (edaspidi Eesti kodakondsuseta isik);

3) Eesti elamisloaga rahvusvahelise kaitse saaja;

4) välisriigi kodanik käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel.

(2) Kui isik ei ole õigustatud isikunime muutma, jäetakse tema avaldus läbi vaatamata.

§ 19. Isikunime muutmise avalduse esitamine

(1) Isikunime muutmise avaldus esitatakse isiklikult:

1) rahvastikuregistri turvalise veebikeskkonna kaudu (edaspidi turvaline veebikeskkond);

2) kirjalikult pädevas kohalikus omavalitsuses kohapeal.

(2) Isik võib avalduse esitada muul kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud

viisil, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

1) välisriigis viibiva isiku isikusamasuse on kontrollinud ning tema isiklikult ja kirjalikult

esitatava avalduse on notariaalselt kinnitanud Eesti välisesinduse konsulaarametnik;

2) välisriigis viibiva isiku isikusamasuse on kontrollinud ning tema isiklikult ja kirjalikult

esitataval avaldusel on allkirja õigsuse kinnitanud välisriigi notar ning avaldus on legaliseeritud

või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), välja arvatud juhul, kui õigusakt näeb ette teisiti;

8

3) kinnipeetava või vahistatud isiku isikusamasuse on kontrollinud ning tema isiklikult ja

kirjalikult esitataval avaldusel on allkirja õigsuse kinnitanud vangla direktor.

(3) Turvalise veebikeskkonna kaudu ei või isikunime muutmise avaldust esitada:

1) eestkostja eestkostetava isikunime muutmiseks;

2) vanem alaealise lapse isikunime muutmiseks, kui alaealine laps saab täisealiseks vähem kui

60 päeva pärast;

3) käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud isik.

(4) Alaealise lapse isikunime muutmise avalduse esitab tema hooldusõiguslik vanem või

eestkostja. Piiratud teovõimega täisealise isikunime muutmise avalduse esitab tema eestkostja.

(5) Piiratud teovõimega isiku isikunime muutmise avalduse puhul ei kohaldata käesoleva

paragrahvi lõike 2 punkti 2.

(6) Alaealise lapse isikunime muutmiseks on vaja teise hooldusõigusliku vanema nõusolekut,

mille saab anda:

1) turvalise veebikeskkonna kaudu, kui isikunime muutmise avaldus on esitatud samas

keskkonnas;

2) pädevas kohalikus omavalitsuses kohapeal isiklikult ja kirjalikult või digitaalselt

allkirjastatuna;

3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil.

§ 20. Isikunime muutmise avaldus

(1)Avalduses esitatakse järgmised andmed:

1) nime muuta sooviva isiku kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmed;

2) soovitud uus isikunimi;

3) avaldaja kontaktandmed;

4) käesolevas seaduses märgitud juhtudel hooldusõigusliku vanema või eestkostja isikunimi,

isikukood, kontaktandmed ja nõusoleku andmed;

5) käesolevas seaduses märgitud juhtudel isikunime muutmise põhjus;

6) käesolevas seaduses märgitud juhtudel isikunime valiku selgitus;

7) nime muutmist tõendava rahvastikuregistri väljavõtte kättesaamise viis.

(2) Nime muuta sooviva isiku kohta esitatakse avalduses järgmised andmed:

1) isikunimi;

2) isikukood;

3) elukoht;

4) rahvus;

5) emakeel;

6) kõrgeim omandatud haridustase.

(3) Kui piiratud teovõimega isiku isikunime muutmise avalduse vormistamiseks pöördutakse

Eesti välisesindusse, selgitab piiratud teovõimega isiku arvamuse välja:

1) sama välisesinduse konsulaarametnik, kui piiratud teovõimega isik asub välisriigis;

2) avaldust menetlev pädev kohalik omavalitsus, kui piiratud teovõimega isik asub Eestis.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–6 nimetatud andmed esitatakse juhul, kui need

rahvastikuregistris puuduvad või kui haridustase on võrreldes rahvastikuregistrisse kantuga

muutunud. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud andmed tuleb esitada 11-aastase

ja vanema alaealise lapse kohta.

9

§ 21. Isikunime muutmise otsustamine

(1)Käesoleva peatüki alusel isikunime muutmise otsustab Siseministeerium või pädeva

kohaliku omavalitsuse ametnik, kellele on antud käesoleva seaduse § 22 kohaselt nime

muutmise õigus (edaspidi perekonnaseisuametnik).

(2) Perekonnaseisuametnik otsustab:

1) eesnime muutmise käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud alusel;

2) eesnime muutmisest keeldumise käesoleva seaduse § 25 punktides 1–3 sätestatud alusel;

3) perekonnanime muutmise käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatud alusel;

4) perekonnanime muutmisest keeldumise käesoleva seaduse § 28 punkti 1 alusel, kui

kohaldatakse § 27 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangut ning perekonnanime muutmist ei loeta

korduvaks või sama avaldusega eesnime muutmise otsustamine ei ole Siseministeeriumi

pädevuses;

5) eesnime ja perekonnanime muutmise käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1–5 sätestatud alusel;

6) eesnime ja perekonnanime muutmisest keeldumise käesoleva seaduse § 30 lõikes 7 sätestatud

alusel.

(3) Siseministeerium otsustab isikunime muutmise automaatselt käesoleva seaduse §-s 24 ja

§ 26 lõikes 1 sätestatud alusel, kui on täidetud §-s 23 nimetatud tingimused.

(4) Siseministeerium, lähtudes isikunimekomisjoni arvamusest, otsustab:

1) eesnime muutmise käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud alusel ja perekonnanime muutmise

§ 26 lõikes 1 sätestatud alusel, kui eesnime või perekonnanime muutmist loetakse korduvaks;

2) eesnime muutmise käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud alusel ja perekonnanime muutmise

§ 26 lõikes 1 sätestatud alusel, kui sama avaldusega soovitakse muuta nii eesnime kui ka

perekonnanime ning eesnime või perekonnanime muutmise otsustamine on Siseministeeriumi

pädevuses;

3) eesnime muutmisest keeldumise käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud alusel, kui eesnime

muutmist loetakse korduvaks;

4) perekonnanime muutmise käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 sätestatud alusel;

5) perekonnanime muutmisest keeldumise käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud alusel.

§ 22. Nime muutmise õiguse andmine perekonnaseisuametnikule

(1) Nime muutmise õigusega perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigus antakse

perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras.

(2) Isikunime muutmise õiguse annab pädeva kohaliku omavalitsuse ametnikule valdkonna eest

vastutav minister või tema volitatud isik perekonnaseisuametnikuna tegutsemise ja isikunime

muutmise õigust kinnitava dokumendiga.

§ 23. Isikunime muutmise automaatne otsustamine

(1) Isikunime muutmise võib automaatselt otsustada juhul, kui on täidetud kõik järgmised

tingimused:

1) isikunime muutmise avaldus on esitatud turvalise veebikeskkonna kaudu;

2) taotletava perekonnanime saamise õigust on kontrollitud rahvastikuregistrist automaatselt;

3) taotletav eesnimi on rahvastikuregistri andmetel kasutusel;

4) isikunime ei ole varem muudetud;

5) otsuse tegemisel ei ole vaja rakendada kaalutlusõigust;

10

6) otsuse tegemisel ei ole vaja välja selgitada alaealise lapse arvamust;

7) alaealise lapse isikunime muutmiseks vajalik vanema nõusolek on antud turvalise

veebikeskkonna kaudu;

8) ei esine käesolevas seaduses sätestatud alust isikunime muutmisest keeldumiseks.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste täitmine on automaatse kontrolli

käigus tuvastatud, otsustab Siseministeerium eesnime, perekonnanime või mõlema muutmise.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste täitmist ei ole võimalik automaatse

kontrolli käigus tuvastada, lahendab avalduse ametnik.

(4) Automaatse otsuse tegemise korral teavitatakse isikut turvalise veebikeskkonna kaudu

sellest, et otsus tehakse automaatselt.

§ 24. Eesnime muutmine

(1) Eesnime võib muuta isiku soovil.

(2) Kui isik soovib kanda eesnime, mida rahvastikuregistri andmetel ei kanna ükski elav isik,

on perekonnaseisuametnikul õigus küsida eesnime valiku kohta selgitust.

(3) Kui eesnime muutmisel soovitakse eesnime, mis on juurdunud vaid nime saaja vastassoo

eesnimena, tuleb eesnime muutmiseks esitada mõjuv põhjus.

§ 25. Eesnime muutmisest keeldumise alused

Eesnime muutmisest keeldutakse, kui:

1) soovitud eesnimi ei vasta käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud nõuetele;

2) soovitud eesnimi koos perekonnanimega on rahvastikuregistri andmetel elava isiku

isikunimi;

3) soovitud eesnimi on juurdunud vastassoo eesnimena ja eesnime muutmiseks puudub mõjuv

põhjus;

4) isiku eesnime on varem muudetud ja eesnime muutmiseks puudub mõjuv põhjus.

§ 26. Perekonnanime muutmine

(1) Perekonnanime võib muuta, kui isik soovib kanda:

1) varem kantud perekonnanime;

2) otsejoones üleneja sugulase dokumentaalselt tõendatud üheosalist perekonnanime;

3) vanema topeltperekonnanime või sellest ühte nime, mille isik oleks võinud saada sünni

registreerimisel;

4) abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime, mis vastab käesoleva seaduse §-s 13

sätestatud nõuetele;

5) perekonnanime, mille isik oleks võinud saada oma viimases abielus või registreeritud

kooselus, mis lõppes abikaasa või registreeritud elukaaslase surmaga;

6) abikaasa või registreeritud elukaaslasega ühise perekonnanime ees abielu või kooselulepingu

sõlmimisel kantud perekonnanime seotuna sidekriipsuga;

7) muukeelset perekonnanime ilma soo, perekonnaseisu või muu tunnuseta või sellise

tunnusega, kui vastava rahvuse või keele nimetraditsioonis perekonnanime nii eristatakse;

8) oma perekonnanime käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras ümberkirjutatuna.

11

(2) Isiku perekonnanime võib muuta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata põhjusel, kui

isik soovib kanda vabalt valitud perekonnanime ja perekonnanime muutmiseks on mõjuv

põhjus.

§ 27. Perekonnanime muutmise piirangud

(1) Alaealise lapse perekonnanime ei või muuta, kui selle tulemusel ei kanna laps kummagi

vanema perekonnanime, välja arvatud juhul, kui perekonnanime muudetakse käesoleva seaduse

§ 26 lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Käesoleva peatüki alusel ei anta perekonnanime, mis on vanas kirjaviisis ja mida

rahvastikuregistri andmetel ei ole kantud perekonnanimena pärast 1940. aastat.

(3) Käesoleva seaduse §26 lõike2 alusel ei anta perekonnanimeks nime, mis on:

1) rahvastikuregistri andmetel elava isiku perekonnanimi, arvestades § 6 lõiget 3;

2) rahvastikuregistri andmetel rohkem kui 30 elava isiku eesnimi;

3) rohkem kui ühest nimest koosnev;

4) vastuolus eesti kirjakeele normis sätestatud eesti õigekirjutusreeglitega;

5) tähenduse tõttu vastuolus heade kommetega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 märgitud piirangust võib teha erandi, kui isikul on

põlvnemise tõttu seos muu rahvuse või keele nimetraditsiooniga ja soovitud perekonnanimi

vastab sellele.

§ 28. Perekonnanime muutmisest keeldumise alused

Perekonnanime muutmisest keeldutakse, kui:

1) esineb käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud piirang;

2) käesoleva seaduse § 26 lõike 2 alusel perekonnanime muutmiseks puudub mõjuv põhjus;

3) isiku perekonnanime on varem muudetud ja perekonnanime muutmiseks puudub mõjuv

põhjus.

§ 29. Isikunime korduv muutmine

(1) Isik võib eesnime või perekonnanime muuta üks kord. Eesnime või perekonnanime

muudetakse rohkem kui üks kord vaid mõjuval põhjusel.

(2) Isikunime muutmist ei loeta korduvaks, kui isikule antakse tagasi ees- või perekonnanime

muutmise eel viimati kantud nimi.

§ 30. Välisriigi kodaniku isikunime muutmine ja muutmisest keeldumine

(1) Välisriigi kodanik võib eesnime muuta, kui tema kodakondsusriik ei tunnusta isikule Eestis

sünni registreerimisel antud eesnime.

(2) Välisriigi kodanik võib perekonnanime muuta, kui tema kodakondsusriik ei tunnusta:

1) Eestis sünni registreerimisel antud perekonnanime;

2) Eestis abielu või kooselulepingu sõlmimisel vahetatud perekonnanime;

3) Eestis abielu lahutamisel või kooselulepingu lõpetamisel vahetatud perekonnanime.

(3) Sünni registreerimisel antud perekonnanime muutmisel antakse välisriigi kodanikule tema

kodakondsusriigi õigusele vastav perekonnanimi.

12

(4) Abielu või kooselulepingu sõlmimisel, abielu lahutamisel või kooselulepingu lõpetamisel

vahetatud perekonnanime muutmisel antakse välisriigi kodanikule sündmuse toimumise eel

viimati kantud perekonnanimi.

(5) Välisriigi kodanik võib eesnime või perekonnanime muuta, kui tema kodakondsusriik ei

tunnusta Eestis soo andmete muutmisel vahetatud eesnime või perekonnanime. Sellisel juhul

antakse isikule soo andmete muutmise eel viimati kantud eesnimi või perekonnanimi.

(6) Käesoleva paragrahvi alusel võib välisriigi kodanik esitada eesnime või perekonnanime

muutmise avalduse kuue kuu jooksul Eestis perekonnaseisutoimingu tegemisest arvates.

(7) Välisriigi kodaniku isikunime muutmisest keeldutakse, kui ei ole tõendatud, et tema

kodakondsusriik ei tunnusta Eestis perekonnaseisutoiminguga saadud nime.

§ 31. Riigilõiv isikunime muutmisel

Käesoleva peatüki alusel isikunime muutmise avalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu

riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 32. Isikunime muutmise jõustumine ja rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine

(1) Isikunime muutmise otsus jõustub ja isikunimi loetakse muudetuks, kui andmed nime

muutmise kohta on rahvastikuregistrisse kantud.

(2) Isikunime muutmist tõendav esimene rahvastikuregistri väljavõte (edaspidi esmane

väljavõte) väljastatakse isiku taotlusel tasuta elektrooniliselt või paberil.

(3) Kui isikunime muutmise otsustas Siseministeerium:

1) tehakse esmane väljavõte isikule kättesaadavaks turvalise veebikeskkonna kaudu, kui

avaldus esitati turvalise veebikeskkonna kaudu;

2) väljastab paberil esmase väljavõtte isikunime muutmise avalduses märgitud pädev kohalik

omavalitsus, kui isik soovib esmast väljavõtet paberil.

(4) Kui isikunime muutmise otsustas pädeva kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametnik,

väljastab esmase väljavõtte avaldust menetlenud pädev kohalik omavalitsus.

(5) Iga järgnev rahvastikuregistri väljavõte väljastatakse rahvastikuregistri seaduses sätestatud

korras.

5. peatükk

Isikunime kohandamine ja korrastamine

§ 33. Isikunime kohandamine

(1) Isikunime kohandamine on välisriigis väljaantud dokumendilt isikunime kasutuselevõtmine

Eestis avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku poolt.

(2) Isikunime kohandatakse muutmata kujul, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4

sätestatud erisusi.

(3) Kui isikunimes on lisaks eesnimele ja perekonnanimele veel muid osi:

13

1) jäetakse välja osad, mis ei väljenda kantavat eesnime või perekonnanime, nagu tiitlid,

aunimetused, kirjavahemärgid, numbrid;

2) jäetakse välja nimed, mida dokumendi välja andnud riigi reeglite kohaselt tohib kasutada,

kuid mis ei ole isiku ametlikud nimed;

3) loetakse nimi, mis ei ole eesnime ega perekonnanime osa, eesnime osaks ja lisatakse eesnime

järele, kui dokumendi välja andnud riigis ei ole sätestatud teisiti.

(4) Kui isikunimi ei ole kirjutatud ladina tähestiku tähtedega, kirjutatakse isikunimi ümber

eesti-ladina tähestiku tähtedega. Ümberkirjutamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 5

alusel kehtestatud määrusest. Isiku taotlusel võib ümberkirjutamisel kasutada käesoleva

paragrahvi lõike 6 alusel antud käskkirja.

(5) Välisriigi dokumendil oleva isikunime kohandamise ja mitteladina tähestiku tähtedega

kirjutatud isikunime ümberkirjutamise täpsemad reeglid kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

(6) Isikunime keelelise päritolu mõttes lähteriigis ametlikult kehtiva tähetabeli võib heaks kiita

valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(7) Isikunime kohandamisel võetakse vajaduse korral aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse

arvamus.

§ 34. Rahvastikuregistrisse kantud isikunime korrastamine

(1) Kui rahvastikuregistri andmesubjekti isikunimi on välisriigis muutunud, on isik kohustatud

rahvastikuregistrisse kantud isikunime korrastamiseks esitama esimesel võimalusel alates nime

muutumisest perekonnaseisutoiminguid tegevale kohalikule omavalitsusele või Eesti

välisesindusele nime muutumist tõendava dokumendi.

(2)Kui rahvastikuregistri andmesubjekti isikunimi on välisriigis muutunud, kantakse see

rahvastikuregistrisse:

1) välisriigi perekonnaseisudokumendi või kooselulepingu alusel;

2) välisriigi nimemuutmist tõendava dokumendi alusel;

3) välisriigi kohtulahendi alusel;

4) välisriigi isikut tõendava dokumendi alusel, kui nime ei ole muudetud käesoleva lõike

punktides 1–3 nimetatud dokumendi alusel.

(3) Kui isiku, kes ei ole rahvastikuregistri andmesubjekt, isikunimest tuleb lähtuda avaliku

ülesande täitmisel ning tema isikunimi on välisriigis muutunud, kantakse tema isikunimi

rahvastikuregistrisse välisriigi isikut tõendava dokumendi alusel.

(4) Kui abielu või kooselulepingu sõlminud välisriigi õiguse kohaselt on isikul õigus kanda

abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime, ilma et see oleks märgitud abielu või

kooselulepingu dokumendile, võib perekonnaseisutoiminguid tegev kohalik omavalitsus või

Eesti välisesindus kanda rahvastikuregistrisse Eesti kodaniku või Eesti kodakondsuseta isiku

taotluse ja abielu või kooselulepingu sõlmimist tõendava dokumendi alusel isiku

perekonnanimeks tema abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime. Isik võib

taotluse esitada abielu või kooselulepingu sõlmimisest kuni uue Eesti isikut tõendava

dokumendi väljastamiseni isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel.

(5) Kui välisriigis perekonnasündmuse registreerimisel on Eesti kodaniku või Eesti

kodakondsuseta isiku isikunime kirjapilt muutunud dokumendi koostanud riigi keele tõttu, võib

14

perekonnaseisutoiminguid tegev kohalik omavalitsus või Eesti välisesindus isiku taotluse alusel

kanda isikunime rahvastikuregistrisse muutumiseelse kirjapildiga.

6. peatükk

Isikunimekomisjon ja nimeteaduslik usaldusasutus

§ 35. Isikunimekomisjon

(1) Valdkonna eest vastutav minister moodustab ministeeriumi valitsemisalasse käskkirjaga

seitsme kuni üheksa liikmega nõuandva isikunimekomisjoni, nimetab selle esimehe ja liikmed,

määrab täpsemad ülesanded ning töökorra.

(2) Isikunimekomisjon täidab järgmisi ülesandeid:

1) annab arvamusi isikunime muutmise otsustamisel ja muudes nimetoimingutes;

2) annab arvamusi nimetoimingute vaidlustamise korral;

3) teeb ettepanekuid nimetoiminguid reguleerivate õigusaktide muutmiseks;

4) täidab teisi talle käskkirjaga pandud ülesandeid.

(3) Isikunimekomisjonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete

täitmiseks:

1) saada nimeteaduslikult usaldusasutuselt eksperdihinnanguid isikunimede kohta;

2) saada nimetoimingute küsimustes riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt teavet;

3) töödelda käesoleva seaduse §-s 2 loetletud isikuandmeid arvamuse andmiseks vajalikus

ulatuses.

§ 36. Nimeteaduslik usaldusasutus

(1) Nimeteaduslik usaldusasutus on Eesti Keele Instituut.

(2) Nimeteaduslik usaldusasutus täidab järgmisi ülesandeid:

1) annab isikunimede kohta arvamusi ja eksperdihinnanguid;

2) nõustab nimetoiminguid tegevaid asutusi, annab nende taotlusel arvamusi ning hindab

isikunime vastavust käesoleva seaduse nõuetele ja eesti nimetraditsioonile;

3) teeb ettepanekuid nimetoiminguid reguleerivate õigusaktide muutmiseks.

7. peatükk

Järelevalve ja vaidlustamine

§ 37. Haldusjärelevalve nimetoimingute üle

Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktide järgimise ja tegevuse

otstarbekuse üle teeb Siseministeerium.

§ 38. Vaidlustamine

(1) Isik, kes leiab, et nimetoiminguga või selle tegemisest keeldumisega või nimetoimingus

antud haldusaktiga on rikutud tema õigusi, võib esitada vaide Siseministeeriumile või kaebuse

halduskohtule.

(2) Siseministeerium lahendab vaide 30 päeva jooksul vaide esitamisest arvates.

8. peatükk

15

Rakendussätted

§ 39. Korduvuse arvestamine isikunime muutmisel

Isikunime muutmine loetakse korduvaks käesoleva seaduse § 29 tähenduses, kui isikunime on

eelnevalt muudetud alates 2005. aasta 31. märtsist, välja arvatud juhul, kui isik oli nime

muutmise hetkel alaealine.

§ 40. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud avalduste menetlemine

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud ja lahendamata nimemuutmise avaldused

lahendatakse käesoleva seaduse alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget1 ei kohaldata juhul, kui avalduse esitamise ajal kehtinud

nimeseadus oli isikule soodsam ja isik taotleb, et otsus tehtaks avalduse esitamise ajal kehtinud

nimeseaduse alusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget2 ei kohaldata isikule, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva

seaduse §-s 7 sätestatud piirangut.

§ 41. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 21 nimetatud juhul isikunimeseaduse §-s 7

sätestatud nimetoimingu piirangu kontrollimisel.“;

2) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) nimetoimingut tegeval isikul või asutusel isikunimeseaduse §-s 7 sätestatud nimetoimingu

piirangu kontrollimiseks.“;

3) paragrahvi 23 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 20 lõike 1 punktides 3–11 ja 13“ tekstiosaga

„§ 20 lõikes 1“.

§ 42. Keeleseaduse muutmine

Keeleseaduse § 20 lõigetes 2 ja 4 ning § 21 lõikes 1 asendatakse sõna „nimeseadus“ sõnaga

„isikunimeseadus“ vastavas käändes.

§ 43. Kooseluseaduse muutmine

Kooseluseaduse § 19 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kooselulepingu lõpetamisel isikunimeseaduse alusel vahetatud perekonnanimi;“.

§ 44. Nimeseaduse kehtetuks tunnistamine

Nimeseadus (RT I 2005, 1, 1) tunnistatakse kehtetuks.

16

§ 45. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine

Perekonnaseisutoimingute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse sõna „nimeseadus“ sõnaga „isikunimeseadus“ vastavas

käändes;

2) paragrahvi 48 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) perekonnanimi, kui abikaasa vahetas abielu lahutamisel perekonnanime isikunimeseaduse

kohaselt;“;

3) paragrahvi 491 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „nimeseaduse §-s 15“ tekstiosaga

„isikunimeseaduse §-s 16“.

§ 46. Rahvastikuregistri seaduse muutmine

Rahvastikuregistri seaduse § 2 lõikes 3, § 7 tekstis, § 21 lõike 1 punktis 1 ja § 24 tekstis

asendatakse sõna „nimeseadus“ sõnaga „isikunimeseadus“ vastavas käändes.

§ 47. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 4 ja seaduse 17. peatüki 1. jao 2. jaotise pealkirjas asendatakse sõna

„nimeseaduse“ sõnaga „isikunimeseaduse“;

2) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse 11. peatüki 1. jao 1. jaotis tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 341 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 341. Isikunime muutmise avalduse läbivaatamine

(1) Eesnime muutmise avalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot.

(2) Perekonnanime muutmise avalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot.“.

§ 48. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2028. aasta 1. märtsil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2026

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2026

Isikunimeseaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavandid

EELNÕU

10.08.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Isikunime kirjutamisel kasutatavate eesti-ladina tähestiku tähtede ja lubatud sümbolite

loetelu ning välisriigi dokumendil oleva isikunime kohandamise ja mitteladina tähestiku

tähtedega kirjutatud isikunime ümberkirjutamise täpsemad reeglid

Määrus kehtestatakse isikunimeseaduse § 4 lõike 2 ja § 33 lõike 5 alusel.

§ 1. Isikunime kirjutamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu

(1) Eeldatakse, et isikunime kirjutamine vastab nõuetele, kui isikunimede kirjutamisel

kasutatakse Eesti standardis EVS 8 määratletud eesti-ladina tähtede loetelu ESET1 tähti

(lisa 1).

(2) Kui välisriigi dokumendil olev ladina tähestiku tähtedega kirjutatud isikunimi sisaldab

diakriitiliste märkidega tähti, mida eesti-ladina tähestikus ei ole, või puuduvad tehnilised

võimalused nende dokumenti või andmekogusse kandmiseks, asendatakse need lähima

alustähega, jättes diakriitilised märgid ära.

(3) Kui isikunimes esineb muid täheteisendeid, mida lõiked 1 ja 2 ei hõlma, võetakse vajaduse

korral aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse arvamus.

(4) Isikunimedes võib lisaks tähtedele kasutada järgmisi sümboleid:

1) sidekriips (-);

2) ülakoma (’);

3) tühik ehk sõnavahe ( ).

§ 2. Eesti-ladina tähtede loetelu rakendamise reeglid

(1) Eesti-ladina tähtede (lisa 1) põhiloetelusse kuuluvate tähtede asendamine ega muutmine ei

ole lubatud.

(2) Eesti-ladina tähtede (lisa 1) lisaloetelusse kuuluvaid tähti sisaldavate isikunimede

andmekogusse kandmisel toimitakse järgmiste reeglite kohaselt:

1) kui andmekogus kasutusel olev kooditabel ei sisalda vastavat tähte, asendatakse see

isikunime põhiandmetes vastava asendustähega (lisa 1 tulp 5);

2) märkuste väljale kantakse võimaluse korral isikunimi täpsel kujul, asendades lisaloetelusse

kuuluva tähe vastava asenduskoodiga (lisa 1 tulp 4). Eeldatakse, et asenduskood vastab

nõuetele, kui asenduskoodiks on rahvusvahelises standardis ISO/IEC 10646 (Unicode’is) antud

neljakohaline kuueteistkümnendkood, mis pannakse noolsulgude (< >) vahele.

§ 3. Isikunime osaline kohandamine

Välisriigi dokumendil oleva isikunime kohandamisel võib kasutada järgmisi reegleid:

1) kui isiku välisriigi isikut tõendavas dokumendis puudub perekonnanimi või eesnimi,

märgitakse puuduva nime asemel vastaval väljal „–“ (kriips);

2) kui isiku välisriigi isikut tõendavas dokumendis ei ole eesnimi ja perekonnanimi märgitud

vastaval väljal, tuleb välja selgitada asjaomase riigi isikut tõendavale dokumendile isikunime

kandmise reeglid ning eristada isikunimes eesnimi ja perekonnanimi nende reeglite järgi;

3) kui isiku välisriigi passis on lisaks riigikeelele isikunimi kirjutatud ladina tähtedega mitmes

variandis, võib isik valida, millist neist variantidest ta soovib kasutada.

§ 4. Isikunime kohandamine ja ümberkirjutamine

Kui välisriigi kodaniku isikut tõendavasse dokumenti kantud isikunimi erineb välisriigi

perekonnaseisudokumenti kantud isikunimest ja isikut tõendava dokumendi kehtivuse

lõpukuupäev ei ole saabunud, kantakse isikunimi rahvastikuregistrisse välisriigi isikut

tõendavalt dokumendilt.

§ 5. Kirillitsas kirjutatud vene isikunime ümberkirjutamine

(1) Kirillitsas kirjutatud vene isikunime ümberkirjutamisel kohandatakse tähetabelit nr 1 „Vene

nimede transkribeerimine Eesti dokumentides“ (lisa 2).

(2) Kirillitsas kirjutatud vene isikunime puhul võib isiku taotluse alusel kohandada tähetabelit

nr 2 „Vene nimede translitereerimine Eesti dokumentides“ (lisa 3).

(3) Isikunimeseaduse § 18 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isiku isikunime kandmisel

rahvastikuregistrisse välisriigi perekonnaseisudokumendilt võib isikunime ümberkirjutamiseks

kasutada keelelise päritolu mõttes lähteriigis ametlikult kehtivat tähetabelit, kui selle

kohandamine on heaks kiidetud isikunimeseaduse § 33 lõike 6 kohaselt.

§ 6. Muu mitteladinatähelise isikunime ümberkirjutamine

(1) Muu mitteladinatähelise isikunime ümberkirjutamisel kasutatakse lisades 4–10 esitatud

tähetabelit.

(2) Isikunimeseaduse § 18 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isiku isikunime kandmisel

rahvastikuregistrisse välisriigi perekonnaseisudokumendilt võib isikunime ümberkirjutamiseks

kasutada isikunime keelelise päritolu mõttes lähteriigis ametlikult kehtivat tähetabelit, kui selle

kohandamine on heaks kiidetud isikunimeseaduse § 33 lõike 6 kohaselt.

(3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatud isikunime keelelise päritolu mõttes lähteriigis ametlikult kehtivate

tähetabelite puudumisel võetakse vajaduse korral aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse

arvamus.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2028. aasta 1. märtsil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Kantsler

Lisa 1. Eesti-ladina tähtede loetelu

Lisa 2. Tähetabel nr 1 „Vene nimede transkribeerimine eesti dokumentides“

Lisa 3. Tähetabel nr 2 „Vene nimede translitereerimine eesti dokumentides“

Lisa 4. Tähetabel nr 3 „Armeenia nimede transkribeerimine Eesti dokumentides“

Lisa 5. Tähetabel nr 4 „Gruusia nimede transkribeerimine Eesti dokumentides“

Lisa 6. Tähetabel nr 5 „Kasahhi nimede transkribeerimine Eesti dokumentides“

Lisa 7. Tähetabel nr 6 „Kirgiisi nimede transkribeerimine Eesti dokumentides“

Lisa 8. Tähetabel nr 7 „Tadžiki nimede transkribeerimine Eesti dokumentides“

Lisa 9. Tähetabel nr 8 „Ukraina nimede transkribeerimine Eesti dokumentides“

Lisa 10. Tähetabel nr 9 „Valgevene nimede transkribeerimine Eesti dokumentides“

EELNÕU

10.08.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Isikunime muutmise kord ja täpsemad tingimused

Määrus kehtestatakse isikunimeseaduse § 17 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse isikunime muutmise kord ja täpsemad tingimused.

§ 2. Isikunime muutmise avalduse esitamine

(1) Kui isikunime muutmise avaldus (edaspidi avaldus) esitatakse rahvastikuregistri turvalise

veebikeskkonna (edaspidi turvaline veebikeskkond) kaudu, eeltäidetakse rahvastikuregistri

andmete alusel isiku eest elektrooniline avaldus, lähtudes isikunimeseaduses sätestatud

andmekoosseisust.

(2) Kui avaldus on esitatud turvalise veebikeskkonna kaudu, kuid isikunime muutmise

menetluses ei tehta automaatotsust, määratakse avaldust menetlevaks asutuseks avalduses

märgitud pädev kohalik omavalitsus, kui isik soovib esmast väljavõtet paberkandjal.

(3) Kui avaldus on esitatud turvalises veebikeskkonnas ja nime muutmise otsuse teatavaks

tegemise viisiks on valitud digitaalne kättetoimetamine, kuid nime muutmise menetluses ei

tehta automaatotsust, määratakse avaldust menetlevaks asutuseks järgmine pädev kohalik

omavalitsus:

1) Jõhvi Vallavalitsus, kui avalduse esitaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress on Ida-

Viru maakonnas;

2) Pärnu Linnavalitsus, kui avalduse esitaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress on

Pärnu maakonnas, Saare maakonnas, Hiiu maakonnas või Lääne maakonnas;

3) Tallinna Linnavalitsus, kui avalduse esitaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress on

Harju maakonnas, Lääne-Viru maakonnas, Järva maakonnas, Rapla maakonnas või välisriigis

või elukoha aadress puudub;

4) Tartu Linnavalitsus, kui avalduse esitaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress on

Tartu maakonnas, Jõgeva maakonnas, Viljandi maakonnas, Valga maakonnas, Võru maakonnas

või Põlva maakonnas.

§ 3. Avalduse registreerimine ja puuduste kõrvaldamine

(1) Avaldus registreeritakse rahvastikuregistris.

(2) Kui avalduse registreerimine rahvastikuregistris ei ole ajutiselt võimalik, tehakse avaldusele

märge „vastu võetud (kuupäev)“. Avaldus registreeritakse rahvastikuregistris esimesel

võimalusel.

(3) Kui avalduses esineb puudusi, teeb puuduste kõrvaldamisega seotud menetlustoimingud

pädev kohalik omavalitsus, kelle menetluses avaldus on.

§ 4. Avalduse läbi vaatamata jätmisest teavitamine

Avalduse läbi vaatamata jätmisest teavitab avalduse esitanud isikut avaldust menetlev pädev

kohalik omavalitsus. Kui avaldus on menetlemiseks edastatud Siseministeeriumile, teavitab

isikut tema avalduse läbi vaatamata jätmisest Siseministeerium.

§ 5. Avalduse menetlemine

(1) Avaldust menetleb pädev kohalik omavalitsus, kellele avaldus esitati. Kui nime muutmise

otsustamiseks on pädev Siseministeerium, edastab pädev kohalik omavalitsus avalduse

Siseministeeriumile.

(2) Kui isikunime muutmise otsustab Siseministeerium, teeb käesoleva korraga ettenähtud

pädeva kohaliku omavalitsuse ülesandeks antud menetlustoimingud pädevas kohalikus

omavalitsuses töötav perekonnaseisuametnik.

§ 6. Piiratud teovõimega isiku arvamuse väljaselgitamine ja dokumenteerimine

(1) Piiratud teovõimega isiku arvamuse selgitab välja nimetoimingut tegev asutus.

(2) Kui piiratud teovõimega isiku arvamuse selgitab isikunimeseaduse § 20 lõike 3 alusel välja

Eesti välisesinduse konsulaarametnik, dokumenteerib konsulaarametnik arvamuse

väljaselgitamise. Dokumendis märgitakse piiratud teovõimega isiku arvamus või põhjus, miks

arvamust ei olnud võimalik välja selgitada.

(3) Konsulaarametnik annab lõikes 2 nimetatud dokumendi avalduse esitajale isikunime

muutmise avaldusele lisamiseks.

§ 7. Isikunime muutmise otsuse teatavaks tegemine

(1) Kui isikunime muutmise otsustas pädevas kohalikus omavalitsuses töötav

perekonnaseisuametnik, teeb otsuse avalduse esitajale teatavaks ja väljastab esmase väljavõtte

avaldust menetlenud pädev kohalik omavalitsus.

(2) Kui isikunime muutmise otsustas Siseministeerium ja avaldus esitati turvalise

veebikeskkonna kaudu, tehakse otsus ja esmane väljavõte avalduse esitajale kättesaadavaks

turvalises veebikeskkonnas, kui isik on soovinud esmast väljavõtet elektrooniliselt.

(3) Kui isikunime muutmise otsustas Siseministeerium ja isik soovib esmast väljavõtet

paberkandjal, väljastab esmase väljavõtte isikunime muutmise avalduses märgitud pädev

kohalik omavalitsus.

(4) Nime muutmisest keeldumise otsuse teeb avalduse esitajale teatavaks pädev kohalik

omavalitsus:

1) kes tegi keelduva otsuse;

2) kes edastas nime muutmise avalduse menetlemiseks Siseministeeriumile.

(5) Välisriigis viibiva isiku soovil tehakse talle nime muutmise või sellest keeldumise otsus

teatavaks Eesti välisesinduse kaudu. Pädev kohalik omavalitsus, kellele avaldus esitati, edastab

nime muutmise või sellest keeldumise otsuse halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi

andmise korras Eesti välisesinduse konsulaarametnikule.

(6) Siseministeeriumi keelduva otsuse väljatrüki kinnitab pädev kohalik omavalitsus, kes

edastas avalduse menetlemiseks Siseministeeriumile. Siseministeeriumi nime andmise otsuse

väljavõtte kinnitab pädev kohalik omavalitsus, mis on märgitud avalduses nime muutmise

otsuse paberkandjal kättesaamise kohana.

§ 8. Isikunime muutmise dokumentide säilitamine

(1) Paberkandjal esitatud avaldust ja selle juurde kuuluvaid dokumente säilitab:

1) pädev kohalik omavalitsus, kui isikunime muutmise või sellest keeldumise otsuse on teinud

pädev kohalik omavalitsus;

2) Siseministeerium, kui isikunime muutmise või sellest keeldumise otsuse on teinud

Siseministeerium.

(2) Turvalises veebikeskkonnas esitatud avaldused ja automaatselt tehtud otsused säilitatakse

elektrooniliselt rahvastikuregistris.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2028. aasta 1. märtsil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Kantsler

EELNÕU

10.08.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Nimetoimingu tegemisel töödeldavate isikuandmete täpsed andmekoosseisud

Määrus kehtestatakse isikunimeseaduse § 2 lõike 5 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nimetoimingu tegemisel töödeldavate isikuandmete täpsed

andmekoosseisud.

§ 2. Isikuandmete töötlemine

(1) Isikunime andmisel töödeldakse järgmisi isiku- ja menetlusandmeid:

1) isikunimi: ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) sugu;

4) kodakondsus;

5) kontaktandmed: e-post, telefoninumber;

6) eestkoste andmed: ees- ja perekonnanimi või asutuse nimetus, isiku- või registrikood,

eestkoste alguse ja lõppemise kuupäev, tehingud, mida eestkostetav võib teha eestkostja

nõusolekuta;

7) hooldusõiguse andmed: ees- ja perekonnanimi või asutuse nimetus, isiku- või registrikood,

hooldusõiguse staatus, suhte liik, suhte alguse ja lõppemise aeg;

8) isiku vanema, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja lapse andmed;

9) perekonnaseisu andmed: vallaline, abielus, lahutatud, lesk, registreeritud kooselus,

registreeritud kooselu lõpetatud, registreeritud kooselu lõppenud;

10) põlvnemise andmed: põlvnemissuhe vanemaga, seos õe või vennaga põlvnemissuhte

kaudu;

11) rahvus;

12) teovõime piiramise andmed: teovõime piiramise fakt;

13) andmed isikule usulise talituse käigus antud eesnime kohta;

14) isiku esitatud menetluslikud andmed;

15) isiku kriminaalkorras karistatuse andmed ja karistusregistri arhiivi kantud andmed ulatuses,

mis on vajalik isikunimeseaduse §-s 7 sätestatud nimetoimingu piirangu kohaldumise

kontrollimiseks, ning kontrolli tulemus.

(2) Isikunime vahetamisel töödeldakse järgmisi isiku- ja menetlusandmeid:

1) isikunimi: ees- ja perekonnanimi, isiku varem kantud ees- ja perekonnanimed;

2) isikukood;

3) sugu;

4) kodakondsus;

5) kontaktandmed: e-post, telefoninumber;

6) isiku vanemate, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja lapse andmed: suhte liik, suhte alguse

ja lõppemise aeg, abikaasa perekonnanimi, abielu või kooselulepingu andmed, abielluja või

registreeritud elukaaslase perekonnanime aluseks oleva sündmuse andmed, abikaasa või

registreeritud elukaaslase varem kantud perekonnanimed;

7) rahvus;

8) isiku esitatud menetluslikud andmed;

9) isiku kriminaalkorras karistatuse andmed ja karistusregistri arhiivi kantud andmed ulatuses,

mis on vajalik isikunimeseaduse §-s 7 sätestatud nimetoimingu piirangu kohaldumise

kontrollimiseks, ning kontrolli tulemus.

(3) Isikunime muutmisel töödeldakse järgmisi isiku- ja menetlusandmeid:

1) isikunimi: ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) sugu;

4) sünnikoht;

5) kodakondsuse andmed: kodakondsus, kodakondsuse puudumine;

6) elukoha andmed: Eesti ja välisriigi elukoha aadressi andmed, kui need on vajalikud turvalise

veebikeskkonna kaudu esitatud avalduse suunamiseks pädevale kohaliku omavalitsuse

asutusele;

7) lisa-aadressid;

8) kontaktandmed: e-post, telefoninumber;

9) viibimiskoha andmed: viibimiskoha aadress;

10) eestkoste andmed: ees- ja perekonnanimi või asutuse nimetus, isiku- või registrikood,

eestkoste alguse ja lõppemise kuupäev, tehingud, mida eestkostetav võib teha eestkostja

nõusolekuta;

11) hooldusõiguse andmed: ees- ja perekonnanimi või asutuse nimetus, isiku- või registrikood,

hooldusõiguse staatus;

12) isiku vanema, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja lapse andmed: suhte liik, suhte alguse

ja lõppemise aeg, abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanimi, abielu või

kooselulepingu andmed, abielluja või registreeritud elukaaslase perekonnanime aluseks oleva

sündmuse andmed, abikaasa või registreeritud elukaaslase varem kantud perekonnanimed;

13) perekonnaseisu andmed: vallaline, abielus, lahutatud, lesk, registreeritud kooselus,

registreeritud kooselu lõpetatud, registreeritud kooselu lõppenud;

14) põlvnemise andmed: põlvnemissuhe üleneja sugulasega, põlvnemissuhe õe või vennaga;

15) surmaandmed: surmaaeg ja -koht;

16) teovõime piiramise andmed: teovõime piiramise fakt;

17) ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja kõrgeima omandatud haridustaseme kohta:

rahvus, emakeel, kõrgeim omandatud haridustase;

18) andmed isikule usulise talituse käigus antud eesnime kohta;

19) isiku esitatud nime muutmise põhjuse andmed;

20) isiku kriminaalkorras karistatuse andmed ja karistusregistri arhiivi kantud andmed ulatuses,

mis on vajalik isikunimeseaduse §-s 7 sätestatud nimetoimingu piirangu kohaldumise

kontrollimiseks, ning kontrolli tulemus;

21) isiku esitatud menetluslikud andmed.

(4) Isikunime kohandamisel töödeldakse järgmisi isiku- ja menetlusandmeid:

1) isikunimi: ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) sugu;

4) sünnikoht;

5) kodakondsuse andmed: kodakondsus, kodakondsuse puudumine;

6) kontaktandmed: e-post, telefoninumber;

7) ütluspõhised andmed rahvuse ja emakeele kohta: rahvus, emakeel;

8) isiku esitatud menetluslikud andmed.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2028. aasta 1. märtsil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Kantsler

EELNÕU

10.08.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2011. aasta

määruse nr 71 „Eesti kirjakeele normi

rakendamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2011. aasta määruse nr 71 „Eesti kirjakeele normi

rakendamise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2011. aasta määruse nr 71 „Eesti kirjakeele normi rakendamise

kord“ § 2 lõikes 4 asendatakse sõna „Nimeseadus“ sõnaga „Isikunimeseadus“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2028. aasta 1. märtsil.

Kristen Michal

peaminister

Igor Taro

siseminister

Keit Kasemets

riigisekretär

EELNÕU

10.08.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 7. veebruari 2019. aasta

määruse nr 5 „Perekonnaseisutoimingute seaduse,

nimeseaduse ja rahvastikuregistri seaduse alusel

kohaliku omavalitsuse üksuse riikliku ülesande täitmisel

tehtava toimingu eest tasutava riigilõivu vastuvõtmise,

tagastamise ja aruandluse kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigilõivuseaduse § 7 lõike 5 alusel.

§ 1. Siseministri 7. veebruari 2019. aasta määruse nr 5 „Perekonnaseisutoimingute

seaduse, nimeseaduse ja rahvastikuregistri seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse

riikliku ülesande täitmisel tehtava toimingu eest tasutava riigilõivu vastuvõtmise,

tagastamise ja aruandluse kord“ muutmine

Siseministri 7. veebruari 2019. aasta määruse nr 5 „Perekonnaseisutoimingute seaduse,

nimeseaduse ja rahvastikuregistri seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse riikliku

ülesande täitmisel tehtava toimingu eest tasutava riigilõivu vastuvõtmise, tagastamise ja

aruandluse kord“ pealkirjas ja § 1 tekstis asendatakse sõna „nimeseaduse“ sõnaga

„isikunimeseaduse“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2028. aasta 1. märtsil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Kantsler

1

Isikunimeseaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Asutus Märkus Kommentaar

Eesti Linnade ja Valdade

Liit

1. Eesti Linnade ja Valdade Liit esitab omapoolsed

ettepanekud meile arvamuse avaldamiseks saadetud

isikunimeseaduse eelnõule (Siseministeeriumi kiri

15.12.2025 nr 1-6/3325-1).

Eelnõu on saadetud tutvumiseks ja arvamuse

avaldamiseks kõigile linnadele ja valdadele.

ELVL kooskõlastab eelnõud märkustega, millede osas

oleme saanud põhjalikuma sisendi Tallinna linnalt,

kellel on eelnõu temaatikaga olulisem kokkupuude kui

teistel linnadel ja valdadel. Ettepanekute ja

tähelepanekute osas on mitmeid sisulist arutelu vajavaid

sätteid (näiteks p. 2, 8 ja 9), kui redaktsioonilisi

märkusi. Mõnede sätete osas on ilmselt vajalikud ka

täiendavad selgitused.

Teeme ettepaneku need ettepanekud ühiselt läbi

arutada, kaasates Tallinna linna esindaja.

1. Ettepanek muuta eelnõu § 8 sissejuhatav lauseosa ja

sõnastada see järgmiselt: „Isikunimi antakse lapsele:“.

Leiame, et sõna „panemine“ on lisatermin, mida

kasutatakse seaduses ainult üks kord ning mis tekitab

pigem segadust. Eelnõus kasutatakse sõna „andmine“.

Toomas Sepp, [email protected]

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

INS-i EN § 8 erinev sõnastus tuleneb vajadusest näidata

erinevaid toiminguid, milles lapsele nimi antakse. Sama

loogikat on kasutatud näiteks INS-i EN §-s 12. Sõna

„anda“ kasutatakse tavapärase verbina.

2. Küsimus eelnõu § 10 lg 5 kohta

Eelnõu § 10 lg 5 kohaselt lähtutakse perekonnanime

andmisel isikunimeseaduse §-st 9. Kui isadus võetakse

omaks, põlvnemine või põlvnemise puudumine

tuvastatakse hilisemal ajal, siis kas selle alusel võib

lapsele anda isa perekonnanime, mis oli isal lapse sünni

Selgitatud.

Lapsele võib anda isa perekonnanimeks nime sündmuse

seisuga, st nt võib laps saada isa perekonnanime, mida

isaduse omaksvõtu hetkel kannab, mitte seda

perekonnanime, mis lapse isa kandis lapse sünni hetkel.

2

ajal (näiteks kui isa perekonnanimi on vahepeal

muutunud)?

Seletuskirja on vastavate selgitustega täiendatud.

3. Tähelepanek eelnõu § 18 lg 2 kohta

Eelnõu § 18 lg-s 2 viidatakse muuhulgas järgmistele

karistusseadustiku (edaspidi KarS) paragrahvidele: §

142 lg 1 või lg 2 p 2; § 143 lg 2 p 2; § 1432 lg-d 2-4.

Juhime tähelepanu, et:

- KarS § 142 on kehtetuks tunnistatud, mistõttu ei ole

viide KarS § 142 lg-le 1 või lg 2 p-le 2

asjakohane;

- KarS § 143 lg-s 2 ei ole punkte, mistõttu ei ole viide

KarS § 143 lg 2 p-le 2 asjakohane;

- KarS § 1432 lg-s 2 on sätestatud karistus sama

paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on

toime pannud juriidiline isik. KarS § 1432 lg 4

reguleerib samas paragrahvis sätestatud kuriteo eest

kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise

võimalust. Eelnevale tuginedes leiame, et viide KarS §

1432 lg-le 2 ja 4 ei ole asjakohane.

Selgitatud. Märkusega osaliselt arvestatud.

Kõik KarS-i puudutavad sätted vaadatakse üle, vajadusel

märgitakse lõike täpsusega. Vajalik on kindlasti ka

kehtetuks tunnistatud sätete seaduses loetlemine, sest

nende alusel süüdimõistetud isikutele peab samuti

kehtima nimemuutmise keeld. Nendes sätestatud süüteod

ei ole dekriminaliseeritud, vaid KarSi sätete

korrastamisel hõlmatud teiste sätetega. Seda vajadust

põhjendatakse täpsemalt ka seletuskirjas.

Isikunimeseadus kohaldub füüsilistele isikutele ning

seetõttu võetakse arvesse sätetes füüsilisele isikule

määratud karistust.

4. Tähelepanek eelnõu § 18 lg 3 kohta

Eelnõu § 18 lg-s 3 viidatakse muuhulgas järgmistele

KarS-i paragrahvidele: § 142 lg 2 p 1; § 143 lg 2 p

1; § 1431 lg 2 p 1. Juhime tähelepanu, et:

- KarS § 142 on kehtetuks tunnistatud, mistõttu ei ole

viide KarS § 142 lg 2 p-le 1 asjakohane;

- KarS § 143 lg-s 2 ei ole punkte, mistõttu ei ole viide

KarS § 143 lg 2 p-le 1 asjakohane;

- KarS § 1431 on kehtetuks tunnistatud, mistõttu ei ole

viide KarS § 1431 lg 2 p-le 1 asjakohane.

Selgitatud.

Vajalik on kindlasti ka KarS-i kehtetuks tunnistatud

sätete seaduses loetlemine, sest nende alusel

süüdimõistetud isikutele peab samuti kehtima

nimemuutmise keeld. Nendes sätestatud süüteod ei ole

dekriminaliseeritud, vaid KarSi sätete korrastamisel

hõlmatud teiste sätetega. Seda vajadust põhjendatakse

täpsemalt ka seletuskirjas.

5. Küsimus eelnõu § 20 lg 2 kohta

Eelnõu § 20 lg 2 kohaselt esitatakse nime muuta sooviva

isiku kohta avalduses järgmised andmed: 1) isikunimi;

Selgitatud.

3

2) isikukood; 3) kodakondsus; 4) elukoht; 5) rahvus; 6)

emakeel; 7) kõrgeim omandatud haridustase. Kehtival

vormil ei ole kohta, kus saab esitada § 20 lg-s 2 nõutud

andmeid alaealise isiku ja eestkostetava nime

muutmisel. Palume täpsustada, kas kehtestatakse uus

avalduse vorm.

Isikunimeseadusega avalduse vormi ei kehtestata,

isikunimeseadus on sätestatud andmete loetelu, mida

peab esitama, kuid eraldi vormi selleks määrusega enam

ei kehtestata.

6. Ettepanek muuta eelnõu § 21 lg 2 sõnastust

Eelnõu §-s 21 on perekonnaseisuametniku ja

Siseministeeriumi otsustuspädevuse osas arvatavasti

ekslikult viidatud samale paragrahvile. Eelnõu § 21 lg-

s 2 viidatakse perekonnaseisuametniku otsustusõiguse

osas § 28 p-le 1, milles omakorda viidatakse eelnõu §-

le 27. Eelnõu § 21 lg 4 p-s 1 viidatakse

Siseministeeriumi otsustusõigusele §-s 28 sätestatud

alusel, mille p-s 1 viidatakse samuti eelnõu §-le 27.

Perekonnaseisuametniku otsustusõigust reguleerivas

sättes (eelnõu § 21 lg 2) ei pea kajastuma viide eelnõu

§ 28 p-le 1, mis omakorda viitab eelnõu §-le 27, kuna

§-s 27 loetletud menetlused on Siseministeeriumi

pädevuses olevad menetlused, kus rakendatakse

kaalutlusõigust ning lähtutakse isikunimekomisjoni

arvamusest.

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

Eelnõu § 21 lõige 2 annab perekonnaseisuametnikule

õiguse teha otsuseid § 28 p 1 alusel, kui esineb § 27

piirang. Õigus puudutab avaldusi, mida saab

perekonnaseisuametnik lahendada § 26 lõike 1 punkti 2

alusel – otsejoones üleneja sugulase dokumentaalselt

tõendatud üheosalise perekonnanime soov. Selle sätte

alusel lahendatavad avaldused tuleb jätta rahuldamata,

kui esinevad § 27 lõigetes 1 ja 2 esinevad asjaolud. Seega

perekonnaseisuametnik saab jätta rahuldamata avalduse

lapsele (vanema perekonnanimest erineva) esivanema

perekonnanime andmiseks, vanas kirjaviisi

perekonnanime andmiseks. Perekonnaseisuametniku

pädevuse teha keelduvaid otsuseid määrab ennekõike ära

see, milles tal üldse on otsustuspädevus. Seega kuna

üleneja sugulase RRi kantud perenime andmine on

perekonnaseisuametniku pädevuses, siis on ka selle

andmisest keeldumine tema pädevuses. Kuna seaduses

on otsene keeld (eelnõu § 27 lg 1 ja 2), siis midagi

täiendavalt kaalutleda ei ole vaja (st puudub võimalus

keelust mööda minna). Eelnõu § 27 piirangud ei ole

rakendatavad üksnes Siseministeeriumi pädevuses.

7. Ettepanek muuta eelnõu § 23 lg 1 p 7 sõnastust

Ettepanek on sõnastada eelnõu § 23 lg 1 p 7 järgmiselt:

„7) alaealise isiku isikunime muutmiseks vajalik

Märkusega arvestatud.

4

lapsevanema nõusolek on antud turvalises

veebikeskkonnas;“. Eelnõu § 23 lg 1 p-i 7 sõna

„lapsevanem“ lisamisega täpsustatakse, et tegemist on

lapsevanema antud nõusolekuga. Sellisel juhul ei tekiks

arusaama, et laps võib turvalises veebikeskkonnas anda

nõusoleku oma nime muutmiseks.

Eelnõu sõnastust on muudetud vastavalt ettepanekule ja

uue versiooni kohaselt on lisatud eelnõu § 23 lg 1 p-i 7

sõna „vanem“.

8. Ettepanek muuta eelnõu § 27 lg 1 sõnastust Ettepanek

on sõnastada eelnõu § 27 lg 1 järgmiselt: „(1) Alaealise

isiku perekonnanime ei või muuta, kui selle tulemusel

ei kanna laps otsejoones üleneja sugulase

perekonnanime.“. Eelnõu § 27 lg 1 kohaselt ei või

muuta alaealise lapse perekonnanime, kui selle

tulemusel ei kanna laps kummagi vanema

perekonnanime, välja arvatud juhul, kui selle

perekonnanime muudetakse käesoleva seaduse § 26 lg

1 p 3 alusel. Senise praktika põhjal on Tallinna linna

hinnangul selline nõue liiga piirav. Erandi tegemiseks

annab aluse § 26 lg 1 p 3, aga see puudutab vaid

üksikuid juhtumeid. Alaealise isiku nime kontinuiteedi

põhimõttel ei tohiks lapse perekonnanime üldse muuta.

Tallinna linn on sellest ka praktikas lähtunud ja

lapsevanematele selgitanud, et lapsel on õigus

perekonnanime stabiilsusele ja oma identiteedile. Kui

aga lapsele siiski soovitakse anda uus perekonnanimi,

peab menetluses lähtuma lapse huvidest

(lastekaitseseadus § 3 ja § 21). Samuti eeldame

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 alusel, et

lapsevanem teostab avaldust esitades oma vanema

õigusi heas usus. Näeme praktikas tihti juhuseid, kus

lapsele on antud ema perekonnanimi, mille ema on

saanud läbi uue abielu (kärgpered) ja millest laps soovib

täisealiseks saades esimesel võimalusel vabaneda, sest

Märkusega osaliselt arvestatud. Terminid eelnõus

ühtlustatud.

Muus osas selgitab Siseministeerium, et jääme eelnõus

märgitu juurde ega pea põhjendatuks lubada anda

alaealisele vanavanemat, vanavanavanemate jne

perekonnanime. Kui lapse vanemad ei kanna enam seda

nime, mis on lapsel, st tekib olukord, kus laps ei kanna

kummagi vanema nime, ei ole sundi lapse nime muuta,

kuid ei ole ka põhjus anda lapsele vanematest erinev

perekonnanimi. Selgitame, et isikul on täisealiseks

saades võimalik taotleda endale otsejoones üleneja

sugulase perekonnanime eelnõu § 26 lg 1 p 2 alusel.

5

ta ei tunne selle nimega seost. Praktika põhjal on aga

õigustatud, et lapsele antakse tema esivanemate

perekonnanimi (mitte ema uue abikaasa

perekonnanimi). Juhime ühtlasi tähelepanu asjaolule, et

eelnõus kasutatakse nii terminit „alaealine“, „alaealine

laps“ kui ka „alaealine isik“. Ettepanek on terminite

kasutus ühtlustada.

9. Küsimus eelnõu § 27 lg 3 p 1 kohta Eelnõu § 27 lg 3

p 1 kohaselt ei anta käesoleva seaduse § 26 lg 2 alusel

perekonnanimeks nime, mis on rahvastikuregistri

andmetel elava isiku perekonnanimi, arvestades § 7 lg-

s 3 sätetatut. Kas käesolev säte tähendab seda, et kui

näiteks Tatjana Murova soovib muuta perekonnanime

ja uueks isikunimeks on Tatjana Ivanov, kuid

rahvastikuregistri kohaselt on elav Tatjana Ivanova, siis

soovitud perekonnanime ei anta tuginedes eelnõu § 27

lg 3 p-s 1 sätestatud piirangule? Siinjuures palume, et

antud näite puhul ei võetaks hetkel arvesse seda, et

eeltoodud näite osas on tegemist liiga laialdase

kasutusega perekonnanimega.

Selgitatud.

Säte tähendab seda, et vabalt valitud perekonnanimena ei

saa anda ühtegi perekonnanime, mida rahvastikuregistri

andmetel kannab vähemalt 1 elav isik. Seega Tatjana

Murova ei saa uueks isikunimeks Tatjana Ivanova, sest

perekonnanime Ivanov/Ivanova kannab RR-is vähemalt

1 isik, mitte aga sellepärast, et isikunime Tatjana Ivanova

juba kannab vähemalt 1 isik. Selgitame täiendavalt, et

liiga laialdase kasutusega nimi ei ole siinjuures oluline,

piisab vaid ka ühest isikust kellel selline nimi on.

Märgime ka seda, et eelnõuga loobutakse liiga laialdase

kasutusega perekonnanimede loetelu kehtestamisest.

10. Ettepanek muuta eelnõu § 32 lg 3 sõnastust

Ettepaneku on sõnastada eelnõu § 32 lg 3 järgmiselt:

„(3) Pärast andmete kandmist rahvastikuregistrisse

väljastatakse isikule soovi korral isikunime muutmist

tõendav esmane eestikeelne rahvastikuregistri väljavõte

14 päeva jooksul tasuta.“ Eelnõu § 32 lg 3 kohaselt

väljastatakse pärast andmete kandmist

rahvastikuregistrisse isikule isikunime muutmist

tõendav esmane rahvastikuregistri väljavõte tasuta.

Sõnastuse muutmine on vajalik selguse huvides

sarnaselt perekonnaseisutoimingute seaduse §-ga 151 .

Märkusega osaliselt arvestatud. Selgitatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud ning uue versiooni

kohaselt on sõnastus järgmine:

„Esmase rahvastikuregistri väljavõtte väljastab pädev

kohalik omavalitsus tasuta pärast otsuse jõustumist. Iga

järgnev rahvastikuregistri väljavõte väljastatakse

rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras.“

6

Siseministeerium selgitab, et loomisel on uus

perekonnaseisutoimingute seadus, millega reguleeritakse

ka rahvastikuregistri väljavõtete ja tõenditega seonduvad

küsimused ning selleks, et antud küsimused oleksid

reguleeritud ühetaoliselt lisatakse ka

isikunimeseadusesse kavandatava

perekonnaseisutoimingute seaduse põhimõtetega

kooskõlas olev regulatsioon.

Rakendusaktiga on võimalik täpsustada, et väljavõtet

hoitakse kätte toimetamiseks väljastamisest 14 päeva.

11. Tähelepanek eelnõu § 47 lg 2 kohta Eelnõu § 47 lg-

ga 2 tunnistatakse muu hulgas kehtetuks riigilõivu

seaduse § 48. Juhime tähelepanu, et kuigi seaduse üks

eesmärkidest on hoida alaealiste isikute

perekonnanimed vanema(te)ga sarnased, kaob

võimalus anda lastele vanemate abiellumisel saadud

ühist perekonnanime riigilõivuvabalt (nimeseaduse §

171 lg 1 p 8).

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

Tegemist on teadliku valikuga, kõnealust riigilõivuta

võimalust kasutatakse vähe ning erandi jätmine ei ole

põhjendatud.

12. Tähelepanekud siseministri määruse „Isikunime

muutmise tingimused ja kord“ eelnõu kohta Juhime

tähelepanu, et: - täiendamist vajab pealkirjas sõna

„tingimuse“, peab olema „tingimused“; - eelnõust on

vahele jäetud paragrahvid 6 ja 8; - eelnõu § 2 lg-s 2

viidatakse isikunimeseaduse § 17 lg-s 1 nimetatud

pädevale kohalikule omavalitsusele. Esiteks on meie

hinnangul õige termin „pädev kohaliku omavalitsuse

üksus“, mida kasutatakse ka isikunimeseaduse eelnõus.

Teiseks ei sisaldu viidatud lõikes pädevate kohalike

omavalitsuste üksuste loetelu, vaid need on loetletud

isikunimeseaduse § 17 lg-s 2. Palume see parandada.

Märkusega arvestatud.

7

13. Küsimus siseministri määruse „Isikunime muutmise

tingimused ja kord“ eelnõu § 2 lg 3 p 2 kohta Kas isik

võiks saada ise valida, milline pädevust omav kohaliku

omavalitsuse üksus tema avaldust menetleb? Määruse

eelnõu § 2 lg 3 p 2 kohaselt, kui avaldus on esitatud

turvalises veebikeskkonnas ja nime muutmise otsuse

teatavaks tegemise viisiks on valitud digitaalne

kättetoimetamine, kuid nime muutmise menetluses ei

tehta automaatotsust, määratakse avaldust menetlevaks

asutuseks Pärnu Linnavalitsus, kui avalduse esitaja

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress on Pärnu

maakonnas, Saare maakonnas, Hiiu maakonnas või

Lääne maakonnas. Kui menetluse käigus on vaja esitada

täiendavaid dokumente, vestelda eestkostetava või

alaealisega, siis Hiiu maakonnast ei lähe Pärnusse mitte

ühtegi transpordivahendit. Seetõttu leiame, et avalduse

võiks saada ise valida, milline isikunime muutmise

pädevust omav kohaliku omavalitsuse üksus tema

avaldust menetleb.

Selgitatud.

Määruse eelnõus on avalduste jagunemise üldpõhimõte,

mis kehtib, kui dokumendi kättesaamise viisiks valitakse

digitaalne vorm. E-rahvastikuregistris avaldust esitades

on võimalik valida menetlevat asutust ning näiteks lapse

nime muutmisel antakse avalduse esitajale selgitus, et

menetluses on vajalik lapse arvamuse väljaselgitamiseks

ametiasutusse pöördumine ning saab valida endale

sobiva asutuse. Eestkostetava nimemuutmise avaldust ei

saa esitada e-rahvastikuregistris. Kui menetluses tekib

vajadus originaaldokumente esitada, saab selle lahendada

näiteks lähimas maakonnakeskuse kohalikus

omavalitsuses dokumentide vastuvõtmisega.

Sotsiaalministeerium 1. Eelnõus on segadus paragrahvide numbritega ning

puudub selgus, mille alusel on tehtud

kuriteokoosseisude valik Mitmed eelnõus käsitletud

paragrahvid, millele eelnõus ja seletuskirjas viidatakse,

on kehtetud – nt KarS § 142, § 1431 on kehtetud, samuti

§ 146. KarS § 143 lõikel 2 ei ole punkte (viidatakse

punktile 2). Mõistame, et kehtetutele KarS-i sätetele

viitamine on vajalik isikute võrdseks kohtlemiseks

juhul, kui KarS-i paragrahvi number on muutunud, aga

isik on täitnud kehtiva KarS-i koosseisu. Olukorras, kus

sellistes sätetes sisaldunud teod ei ole

dekriminaliseeritud, vaid need on tänasel päeval

hõlmatud muude KarSi sätetega, on see mõistetav, ent

Anne Haller [email protected] Kristiina Luht

[email protected] Merli Kaunissaar

[email protected] Kristella Kukk

[email protected]

Märkusega osaliselt arvestatud. Selgitatud.

Vajalik on kindlasti ka KarS-i kehtetuks tunnistatud

sätete seaduses loetlemine, sest nende alusel

süüdimõistetud isikutele peab samuti kehtima

nimemuutmise keeld. Nendes sätestatud süüteod ei ole

dekriminaliseeritud, vaid KaRSi sätete korrastamisel

8

vajaks eelnõu seletuskirjas selgitamist. Samamoodi

palume kaaluda võimalust selgitada seletuskirjas otsust

mitte hõlmata eelnõu § 18 lõikega 3 kriminaalkoodeksi

analoogseid koosseise, arvestades, et KarSi koosseisude

puhul on isikunime muutmise keeld eluaegne ehk jääb

kehtima ka karistusregistrist andmete kustutamisel (vt

analoogia korras lastekaitseseaduse § 20 lg-t 11 ja selle

seletuskirja). Lisaks ei selgu eelnõu seletuskirjast, mille

alusel on tehtud kuriteokoosseisude valik, mille alusel

tehakse ettepanek mitte lubada isikunime vahetamist.

Kuritegude tõsiduse kaalumine on ebatäpne – nt

keelatakse isikunime vahetamine varguse eest süüdi

mõistetul (KarS § 199), kuid ei keelata röövimise puhul

(KarS § 200), mis on ometi ohvrit oluliselt rohkem

traumeeriv ja seega tuleks lugeda raskemaks kuriteoks.

Röövi puhul toimub võõra vallasasja äravõtmine selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga.

Varguse puhul on tegemist lihtsalt omastamisega, ohver

kannatab küll kahju, kuid mitte vägivalda. Kelmuse

puhul (KarS § 209-213) ei lubata nime vahetamist, aga

väljapressimises süüdi mõistmisega ei arvestata (KarS

§ 214). Väljapressimine võib põhjustada ohvrile tõsist

hirmu oma elu, tervise ja maine pärast ning pikaajalisi

psühholoogilisi kannatusi ja traumasid. Seega jääb

arusaamatuks, miks väljapressimise puhul ei välistata

nime vahetamise võimalust. Kindlasti ka kelmus mõjub

ohvrile halvasti ja võib omada pikaajalist mõju, kuid

väljapressimise puhul on olulisel kohal hirmu faktor,

mille pikaajalisem kogemine tõstab oluliselt

tervisekahjustuste riski. Eriti suur ebakõla on asjaolus,

et KarS § 133 – inimkaubandus – on nime vahetus

keelatud ainult lg 2 puhul, ehk kui tegemist on sisuliselt

hõlmatud teiste sätetega. Täiendame selles osas

seletuskirja.

Eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatud loetelu on täiendatud ning

lisatud on KarS § 200 (röövimine) ja KarS § 214

(väljapressimine). KarS § 133 (inimkaubandus) puhul

leiame, et põhjendatud on sätestada keeld KarS § 133

lõikes 2 sätestatud alusel, see on hõlmatud ka KarRS § 28

koosseisuga. Eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatud

nimevahetuse keeld lähtub eelkõige KarRS § 28 loetelust,

milles on sätestatud kuriteod, mille puhul seadusandja on

pidanud vajalikuks jätta isiku nimi avalikustatud

kohtulahendites asendamata ka pärast karistusandmete

kustutamist. Tegemist on kuritegudega, mille puhul

avalik huvi isiku tuvastatavuse säilitamiseks on

kõrgendatud. Varavastased kuriteod on eelnõus loetellu

lisatud eraldi kaalutlusel, tulenevalt nende kuritegude

kõrgest korduvusmäärast ning sellest, et identiteedi

varjamise võimalus võib hõlbustada uute kuritegude

toimepanemist. Inimkaubanduse lihtkoosseisu puhul ei

ole selline identiteedi muutmise kaudu

korduvkuritegevuse risk tüüpiline toimepanemise

mehhanism.

Täiendame eelnõu § 18 lõikes 3 sätestatud KarS § 1432

jättes sisse kogu paragrahvi, lõigetele viitamata.

9

raskendavate asjaoludega. Ometi on inimkaubandus

äärmiselt ohtlik kuritegu, see rikub rängalt ohvrite

inimõigusi ning võib 2 põhjustada inimestele tõsiseid

füüsilisi ja psühholoogilisi kannatusi, mis võivad kesta

kogu elu. Inimkaubanduse kuritegu kahjustab kogu

ühiskonda, nii oma seotuse tõttu organiseeritud

kuritegevusega kui ebaõiglase konkurentsi toetamisega

tööturul, samuti seoses asjaoluga, et ära kasutatakse

enamasti niigi juba haavatavas olukorras olevaid

inimesi. Ei ole ühtegi põhjust, miks § 133 ei peaks

olema aluseks nimevahetusest keeldumisele, kui

oluliselt kergemakaaluliste ja isegi ühekordsete

kergemate kuritegude puhul keelatakse nime

vahetamine. Viidet § 1432 lõikele 1 tuleks täiendada

viitega sama paragrahvi lõikele 2. Lõige 1 sätestab

karistuse täisealise isiku poolt noorema kui 18-aastase

isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise

iseloomuga teo toimepanemise eest, ära kasutades

kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades

saavutatud mõjuvõimu või usaldust, kui puudub KarSi

§-s 141 või 1411 sätestatud vägivald või seisund, milles

inimene ei olnud võimeline vastupanu osutama või

toimunust aru saama. Lõige 1 näeb ette karistuse sama

teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on

varem toime pannud KarSi 9. peatüki 7. jaos

(seksuaalse enesemääramise vastased süüteod)

sätestatud kuriteo. Kuna § 1432 lõikes 2 sätestatud

kuritegu rängem kui lg-s 1 nimetatud kuritegu, peaksid

mõlemad olema eelnõu § 18 lõikega 3 hõlmatud.

2. Ettepanek lisada eelnõu § 18 lg 2 loetellu ka KarS §

133, § 200 ning § 214 koosseisud Teeme ettepaneku

täiendada eelnõu § 18 lõiget 2, hõlmates selles ka KarS

Märkusega osaliselt arvestatud. Selgitatud.

Oleme sätete valikut selgitanud eelmises märkuses.

10

§ 133, § 200 ja § 214 koosseisud. Samuti tuleks kaaluda,

et isikul, kes on süüdi mõistetud KarS § 121 lõike 2

punktis 2 sätestatud lähisuhtes toime pandud

vägivallakuriteos, ei oleks võimalik isikunime muuta.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei tohiks

lähisuhtevägivalla toime pannud isikul olla võimalust

oma nime muuta ka pärast kuriteo aegumist, kuna

selline praktika võib ohustada ohvrite turvalisust,

raskendada korduvkuritegude ennetamist ning ei

arvesta lähisuhtevägivalla olemuslikke eripärasid.

Lähisuhtevägivald ei ole valdavalt ühekordne tegu, vaid

korduv ja mustriline käitumine. Vägivallatsejatel esineb

suurem tõenäosus sooritada vägivallategusid korduvalt

ning sageli on neil elu jooksul rohkem kui üks ohver.

Lisaks näitavad uuringud, et varasem vägivaldne

käitumine on üks tugevamaid tulevase vägivalla

riskitegureid, sõltumata sellest, kas kuritegu on

formaalselt aegunud. Kuriteo aegumine ei tähenda

seega vägivallariski kadumist ega ühiskondliku ohu

lõppemist. Nime muutmine pärast kuriteo aegumist

võib praktikas võimaldada vägivallatsejal varjata oma

varasemat käitumist uute lähisuhete, tööandjate või

kogukonna eest. See võib suurendada ohtu uutele

ohvritele ning raskendada nii ohvrite enesekaitset kui ka

õiguskaitseasutuste ennetavat tegevust. Oluline on

arvestada ka ohvrite vaatenurka. Paljude

lähisuhtevägivalla ohvrite jaoks on turvatunde

taastamine pikk ja keeruline protsess. Vägivallatseja

identiteedi muutmine võib ohvreid taastraumatiseerida,

tekitada hirmu ja ebakindlust ning vähendada

valmisolekut abi otsida või vägivallast teatada. Kuriteo

aegumine ei tähenda ohvrite jaoks kogetu lõppemist ega

Nõustume, et lähisuhtevägivald on tõsine probleem ning

selle toimepanijate käitumist iseloomustab sageli korduv

ja mustriline vägivald. Samuti on oluline arvestada

ohvrite turvalisust ning vajadust ennetada uute

vägivallajuhtumite toimepanemist. Nendel kaalutlustel

on põhjendatud piirata lähisuhtevägivalla eest süüdi

mõistetud isikute võimalust oma nime muuta ajal, mil

karistusandmed on karistusregistris aktiivsed.

Eelnõu kohaselt lisatakse lähisuhtes toime pandud

vägivallakuritegude puhul nimemuutmise piirang

samasse regulatsiooni, mis kehtib ka teiste raskemate

kuritegude puhul, ning nimemuutmine ei ole lubatud kuni

karistusandmete kustumiseni (eelnõu § 18 lõige 2).

Selline lahendus võimaldab tagada, et kuriteo

toimepanija ei saa karistusandmete kehtivuse ajal oma

identiteeti muuta viisil, mis raskendaks ohvrite kaitset,

korduvkuritegude ennetamist või õiguskaitseasutuste

tegevust.

Eelnõus on tähtajatu nimemuutmise keeld ette nähtud

üksnes alaealiste vastu toime pandud

seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud isikutele. Nende

kuritegude puhul on tegemist erilise raskusastmega

tegudega, mille puhul kannatanuteks on eriti haavatavad

isikud ning kus kuritegude toimepanemisega võib

kaasneda püsiv ja spetsiifiline risk uute samalaadsete

kuritegude toimepanemiseks. Seetõttu on sellisel juhul

põhjendatud rangem ja püsivam piirang.

Alaealiste suhtes toime pandud seksuaalkuriteod

erinevad kvalitatiivselt paljudest muudest kuritegudest,

11

psühholoogiliste mõjude kadumist. Õigussüsteemis on

üldtunnustatud põhimõte, et teatud õigusi võib piirata,

kui see on vajalik teiste isikute õiguste ja avaliku

turvalisuse kaitseks ning kui piirang on

proportsionaalne. Ehk piirang on sobiv seatud eesmärgi

saavutamiseks, sest see aitab tõhusalt vältida olukorda,

kus süüdimõistetud isik saaks nime muutmise kaudu

varjata oma isikut ja varasemat kuritegelikku käitumist.

Samuti aitab piirang säilitada karistuse ühiskondlikku

tähendust ja tagada õigussüsteemi usaldusväärsuse, sest

isikul ei ole võimalik nime vahetamise kaudu jätta

muljet, et karistuse kehtivus on lõppenud või tema

kuriteod unustatud. Nime muutmise keeld vähendab

seega reaalselt riski, et toimepanijad saaksid oma

identiteeti varjata ja uute 3 kannatanute usaldust

kuritarvitada. Piirang on ka vajalik, kuna eesmärki –

avaliku korra ja teiste isikute õiguste kaitset – ei ole

võimalik saavutada mõne leebema meetmega sama

tõhusalt. Eeltoodust lähtuvalt leiame, et Eesti õigusaktid

peaks käsitlema lähisuhtevägivalla toimepanijate nime

muutmist erandina ning kehtestama selged piirangud ka

pärast kuriteo aegumist. Selline lähenemine aitaks

paremini kaitsta ohvreid, toetada vägivalla ennetamist,

kuna arvestab korduvvägivalla riski ning aitab

suurendada üldist usaldust õigussüsteemi vastu.

kuna need on suunatud isiku seksuaalse enesemääramise

ja kehalise puutumatuse vastu olukorras, kus kannatanu

ei ole vanuse tõttu võimeline end tõhusalt kaitsma.

Välisministeerium 1. Välisministeerium kooskõlastab isikunimeseaduse

seaduse eelnõu järgmiste märkustega. 1. Palume

seletuskirja punkti 2.4.3 tähtajatu nimemuutmise

piirangu põhiseaduspärasuse analüüsis veenvuse

suurendamise eesmärgil lisada kriminoloogilisi

argumente selle kohta, miks kõnesolevate kuritegude

puhul jääb isikust lähtuv oht kestma ka pärast

Perit Soininen, 637 7421, [email protected] Tim

Kolk Erle Ignatjev

Märkusega arvestatud.

Viide Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2004. aasta otsusele

kohtuasjas C-36/02 eemaldatud.

12

karistusandmete kustumist. Juhime tähelepanu, et lk 11

joonealune viide 16 Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2004.

aasta otsusele kohtuasjas C-36/02 ei ole selles

kontekstis (st alaealiste vastu toime pandud

seksuaalkuritegude tõttu tähtajatu nime muutmise

piirangu õigustamiseks) asjakohane – see puudutab

liikmesriigi põhiseaduse alusväärtustega vastuolus

oleva majandustegevuse keelu kooskõla Euroopa Liidu

kaupade ja teenuste liikumise vabadustega. Vajalikkust

analüüsides ehk analüüsides seda, miks vähem piiravate

meetmetega ei ole eesmärk enam-vähem samas ulatuses

saavutatav, tuleks ka täpselt näidata, kaua

nimemuutmise keeld tavaolukorras (ehk

karistusandmete kustutamiseni) võiks kehtida.

Seletuskirja on täiendavalt põhjendatud, mille kohaselt

tähtajatu nimemuutmise keeld isikute suhtes, kes on

toime pannud seksuaalkuriteo alaealise suhtes on laste

puhul ühiskonna huvi tähtsam, neid kuritegusid peetakse

ühiskonnas raskemaks kuritegevuseks. Lapsed on

ühiskonna haavatavam grupp ning lapse suhtes

toimepandud seksuaalkuritegu mõjutab lapse psüühikat

rohkem.

Seletuskirja on täiendatud ka vajalikkuse osas.

2. Teeme ettepaneku viidata seletuskirjas Euroopa

Inimõiguste Kohtu (EIK) asjakohasele praktikale.

Erinevad nimega seotud aspektid on inimõiguste

konventsiooni artikli 8 kaitsealas. 1 Ees- ja

perekonnanimede andmine, tunnustamine ja

kasutamine on valdkond, kus on tugevad riigipõhised

eripärad ning lepinguriikide süsteemide vahel ühisosa

praktiliselt puudub. See valdkond peegeldab Euroopa

Nõukogu liikmesriikide suurt mitmekesisust: igas riigis

mõjutab isikunimede kasutust ajalooliste, keeleliste,

usuliste ja kultuuriliste tegurite paljusus, mistõttu on

äärmiselt raske, kui mitte võimatu, leida ühist nimetajat

(Jacquinet ja Embarek Ben Mohamed vs. Belgia, nr.

61860/15, 7.2.2023, § 52). Riikidel on õigustatud huvi

reguleerida nime kasutamist. Seetõttu võivad avalikes

huvides olla õigustatud seadusest tulenevad piirangud

nime muutmise võimalustele (samas, § 53).

Konventsiooni artikkel 8 ei taga tingimusteta õigust

Märkusega arvestatud.

Eelnõu seletuskirja on täiendatud Euroopa Inimõiguste

Kohtu asjakohase praktikaga.

13

nime muuta. Nime muutmise regulatsiooni

kujundamisel on riikidel lai otsustamisruum (samas, §

54). Riigid võivad seada nime muutmise ranged

tingimused (samas, § 62). Otsustamaks, kas mõne

juhtumi puhul on rikutud konventsiooni artiklit 8,

hindab EIK, kas riigiorganid on erinevate vastandlike

huvide kaalumisel leidnud õiglase tasakaalu, pidades

silmas riigi laia otsustamisruumi selles valdkonnas

(samas, § 56). Kuigi artikkel 8 ei sisalda sõnaselgeid

menetlusnõudeid, on selle sättega tagatud õiguste

tõhusa kasutamise huvides oluline, et otsustusprotsess

oleks õiglane ning võimaldaks nõuetekohaselt

arvestada selle sättega kaitstud isiku huve (samas, § 57).

EIK perekonnanime ja eesnime muutmist puudutavad

asjad saab üldjoontes jaotada nelja kategooriasse.

Esimene kategooria hõlmab abielu või sünni puhul

valitud nime registreerimisest keeldumisi (vt Losonci

Rose ja Rose vs. Šveits, nr 664/06, 09.11.2010 —

keeldumine tunnustada kahe kodakondsusega

abielupaari valitud perekonnanime; Heidecker-

Tiemann vs. Saksamaa, nr 31745/02, 06.05.2008, ja

Freifrau von Rehlingen jt vs. Saksamaa, nr 33572/02,

06.05.2008 — keeldumine tunnustada lastele valitud

liitperekonnanime; Ünal Tekeli vs. Türgi, nr 29865/96,

— keeldumine lubada abielu järel neiupõlvenime

perekonnanimena; G.M.B. ja K.M. vs. Šveits, nr

36797/97, 27.09.2001, ning Cusan ja Fazzo,—

keeldumine tunnustada ema perekonnanime lapse

perekonnanimena; Burghartz — keeldumine abielu

puhul valitud perekonnanime tunnustamisest) või

sünnil valitud eesnime (vt Johansson — keeldumine

põhjusel, et kirjakuju ei vastanud nimetraditsioonile;

14

Guillot — keeldumine sünnil valitud eesnime

registreerimisest; Ismayilzade vs. AZ, 17780/18 —

keeldumine valitud eesnime registreerimisest). Teine

kategooria hõlmab taotletud nime muutmisest

keeldumisi (vt Aktaş ja Aslaniskender vs. Türgi, nr

18684/07 ja 21101/07, 25.06.2019 — keeldumine

muuta perekonnanime põhjendusel, et see ei kuulu türgi

keele sõnavara hulka; Henry Kismoun; Garnaga vs.

Ukraina, nr 20390/07, 16.05.2013 — keeldumine muuta

isanime (patronüümi); Güzel Erdagöz vs. Türgi, nr

37483/02, 21.10.2008 — keeldumine lubada eesnime

muutmist türgikeelselt kurdikeelseks, kuna viimast ei

leidunud türgi sõnaraamatus; ning Stjerna). Kolmas

kategooria puudutab perekonnanime muutmist

riigivõimu algatusel (vt Daróczy, kus riigiorganid

muutsid perekonnanime omal algatusel pärast selle

varasemat viiekümne nelja aasta pikkust kasutust).

Neljas kategooria käsitleb nimede kirjakuju (vt

Bulgakov vs. Ukraina, nr 59894/00, 11.09.2007 —

eesnime ja isanime (patronüümi) kirjakuju ametlikes

dokumentides; Mentzen — uue perekonnanime

kirjakuju abiellumisel välismaalasega; ning Siskina ja

Siskins vs. Läti (otsus), nr 59727/00, 08.11.2001 —

perekonnanime kirjakuju passis). EIK on mitmes

riigisisest nime muutmise menetlust puudutavas asjas

tuvastanud artikli 8 rikkumise, leides, et arvestades

ametiasutuste esitatud põhjendusi nime muutmisest

keeldumise toetuseks, ei olnud need piisaval määral

kaalunud konkureerivaid huve. Nii on EIK tuvastanud

artikli 8 rikkumise olukorras, kus riigisisesed kohtud

piirdusid kohaldatavate seadus- ja määrusesätete

„puhtformaalse“ analüüsiga (Aktaş ja Aslaniskender, §

15

47). EIK tuvastas rikkumise ka juhul, kui ametiasutused

jätsid nime muutmisest keeldumisel arvesse võtmata

isiku identiteedi aspekti (Henry Kismoun, eespool

viidatud, § 36). Teises asjas jõudis kohus samale

järeldusele, kuna ametiasutused ei esitanud nime

muutmisest keeldumise toetuseks ühtegi põhjendust

(Garnaga vs. Ukraina, nr 20390/07, § 41, 16.05.2013).

Samas on EIK ka leidnud, et nime muutmisest

keeldumine ei toonud kaasa artikli 8 rikkumist, kui

ametiasutused olid otsuseid piisavalt motiveerinud,

arvestades mängus olevaid huve (Macalin Moxamed

Sed Dahir vs. Šveits, nr 12209/10, § 32, 15.09.2015).

Samuti on kohus märkinud, et pelgalt asjaolu, et nimi

võib kanda negatiivset konnotatsiooni, ei tähenda

automaatselt, et perekonnanime muutmise

võimaldamisest keeldumine kujutab endast artikli 8

rikkumist (Stjerna, § 42; ja Macalin Moxamed Sed

Dahir, § 31).

3. Isanimede osas teeme ettepaneku seletuskirjas ära

mainida ÜRO inimõigusorganites

menetletud/menetletavad asjad. Patronüüm passis:

Rusakov vs. Eesti : Menetlus 2019. aastal valitsusele

vastamiseks edastatud Mstislav Rusakovi asjas (nr

3583/2019) on pooleli. Avaldaja kaebas kodaniku ja

poliitiliste õiguste pakti artiklite 17, 26 ja 27 alusel selle

peale, et tema isanime ei kantud isikut tõendavasse

dokumenti. Nimelt taotles avaldaja Eesti Vabariigi

passi väljastamisel selles ametlikult tema isanime

märkimist. Avaldaja viitas, et tema sünnitunnistusel oli

isanimi märgitud, kuid kui ta sai Eesti passi, siis seal

isanimi puudus. Avaldaja leidis, et selliselt on

meelevaldselt sekkutud tema eraellu. Samuti leidis ta, et

Märkusega mittearvestatud.

Selgitatud.

Viidatud kaasus puudutab eelkõige isikut tõendavasse

dokumenti kantavate isikuandmete koosseisu, sellel ei

ole puutumust isikunimeseadusega, kuna

isikunimeseadus ei reguleeri seda, millised isikuandmed

kantakse isikut tõendavale dokumendile.

16

on oma etnilise päritolu tõttu ebasoodsamas olukorras

võrreldes teiste Eesti Vabariigi elanikega. Avaldaja

viitas Eestis elavatele venelastele, ukrainlastele ja

valgevenelastele, kelle jaoks on isanimi samuti oluline

osa täisnimest. Eesti esitas lõplikud seisukohad selles

asjas 12. juulil 2021. Inimõiguste komitee on teatanud

menetlusosalistele, et ei vaja rohkem lisainformatsiooni

ja on valmis avalduse üle otsustama. ÜRO rassilise

diskrimineerimise likvideerimise komitee tunnistas 6.

augustil 2020 vastuvõetamatuks kaebuse asjas Tverskoi

vs. Eesti (64/2018). Avaldaja leidis selles, et isanime

dokumendile kandmisest keeldumine kujutas

diskrimineerimist. Komitee nentis, et avaldaja ei

esitanud ühtegi konkreetset näidet, et isanime

(patronüümi) puudumine tema isikutunnistusel oleks

asetanud ta Eesti kodanikega võrreldes avalikus elus

oma õiguste kasutamisel ebavõrdsesse olukorda.

Samuti ei olnud avaldaja toonud konkreetseid näiteid

negatiivsest mõjust, mida isanime puudumine ametlikus

isikut tõendavas dokumendis on avaldanud tema

eraelulistele suhetele vene vähemuse sees, eeskätt vene

vanausuliste kogukonnas.

4. Seletuskirja lk 36 on kirjas: „Eelnõu § 19 lõige 2

punkt 1 alusel saab välisriigis viibija elektroonilise

tuvastusvahendi puudumisel esitada taotluse Eesti

välisesinduses, taotlus vormistatakse kirjalikult,

konsulaarametnik teeb taotlusele märke, et on taotleja

isikusamasuse tuvastanud ning kinnitab, et taotlusel on

taotleja allkiri.“. Juhime tähelepanu, et

konsulaarseaduse muutmise eelnõu2 kohaselt on kavas

alates 1. jaanuarist 2027 lõpetada ametliku kinnitamise

teenuse osutamine välisesindustes. Isikunime muutmise

Märkusega arvestatud.

Eelnõu § 19 lg 2 p 1 sõnastust täpsustatud ning viidud

kooskõlla konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõuga.

Eelnõu § 19 lg 2 p 1 uus sõnastus on järgnev:

„2) Pädevasse kohalikku omavalitsusse ilmumise asemel

võib isik esitada avalduse muu isiku vahendusel, kui:

1) välisriigis viibiva isiku isikusamasuse on kontrollinud

ja tema isiklikult ja kirjalikult esitatava avalduse on

17

taotlusel saab konsulaarametnik notariaalselt tõestada

kinnitamise vormis taotleja isikusamasuse ja isiku antud

allkirja. Seletuskirjas on ka öeldud: „Avaldaja valib,

millisele menetlevale asutusele avaldus esitatakse,

avalduse saadab edasi välisesindus.“. Palume see lause

seletuskirjast välja jätta või muuta sõnastust. Avalduse

edastamiseks tuleks üldjuhul eelistada posti- või

kullerteenust. Välisesinduse kaudu taotluse esitamine

peaks toimuma üksnes erandjuhtudel, kui posti- või

kullerteenuse kasutamine ei ole võimalik (nt

looduskatastroofide puhul, sõja tingimustes jms).

notariaalselt kinnitanud Eesti välisesinduse

konsulaarametnik;“

Seletuskirja vastavalt täiendatud ning viidatud lause on

eemaldatud.

5. Eelnõu § 34 kohaselt on isikul kohustus esitada nime

muutmist tõendav dokument 30 päeva jooksul

kohalikule omavalitsusele või Eesti välisesindusele.

Nimetatud kohustus on sätestatud ka nimeseaduse §-s

31 . Soovime juhtida tähelepanu, et oleme saanud

konsulitelt tagasisidet, mille kohaselt ei ole harvad

juhtumid, kus välisesindusse pöörduvad isikud on

rikkunud nimetatud nõuet ning ei ole oma

perekonnasündmuse (sh nime muutmise) dokumenti

esitanud või on esitanud selle märkimisväärselt hiljem.

Mõnes välisriigis võib dokumendile apostille saamine

võtta aega mitu kuud, mistõttu ei ole võimalik

ettenähtud aja jooksul korrektset dokumenti

välisesindusele esitada. Samas on see sageli põhjustatud

hoolimatusest, kuna seadus ei näe ette õiguslikke

tagajärgi nime muutumist tõendava dokumendi

esitamata jätmisele või hilisele esitamisele.

Märkusega arvestatud.

Eelnõu § 34 muudetud ning „30 päeva jooksul“

asendatud väljendiga „esimesel võimalusel“.

Lastekaitse Liit MTÜ Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest esitada

arvamus isikunimeseaduse eelnõule. Tunnustame

Siseministeeriumi põhjalikku ja süsteemset tööd eelnõu

Anneli Valner, [email protected]

Teadmiseks võetud.

18

ettevalmistamisel ning uue tervikliku isikunimega

seotud regulatsiooni väljatöötamisel.

Lastekaitse Liit toetab eelnõu tervikuna ning avaldab

heameelt, et eelnõuga saavutatakse suurem selgus ja

arusaadavus ning ühtlasi arvestatakse selles ka

ühiskonnas aset leidnud muudatustega. Eriliselt soovib

Lastekaitse Liit ära märkida muudatused eelnõu §-s 5,

milles sätestatakse lapse enda arvamuse

väljaselgitamine nime muutmise protsessis. Sarnaselt

Riigikohtu tsviilkolleegiumi seisukohale on ka

Lastekaitse Liit arvamusel, et igal lapsel peab olema

õigus sälitada oma identiteeti (sh nime) ja õigus kaasa

rääkida teda puudutavate otsuste tegemisel. Lastekaitse

Liidu hinnangul on siinkohal eriti oluline jälgida, et

nime muutmise protsessis ei saaks määravaks

lapsevanema soov, vaid esikohal oleksid lapse enda

arvamus, huvid ja õigused.

Lastekaitse Liit on veendumusel, et tähtajatu

nimemuutmise keeld isikute suhtes, kes on süüdi

mõistetud alaealise suhtes seksuaalse enesemääramise

vastases süüteos, on väga vajalik muudatus

käesolevasse õigusruumi. Sätestatud nimemuutmise

piirang saab kaasa aidata võimalike ohtude ennetamisel

ühiskonna kõige haavatavamate sihtgruppide osas.

Tähtajatu nimemuutmise keeld takistab süüdimõistetud

isikutel oma identiteeti ja kuritegelikku tausta varjamast

ning aitab ühiskonnal tervikuna paremini jälgida, et

sellised isikud ei omaks ligipääsu näiteks töötamiseks

lastega.

Lastekaitse Liit toetab eelnõu tervikuna ning leiab, et

kavandatud muudatused on läbimõeldud, vajalikud ja

on muuhulgas ka laste huve ja õiguseid arvesse võtvad.

19

Oleme tänulikud kaasamise eest ning oleme valmis ka

edaspidi panustama eelnõu edasisse arendamisse ja

rakendamisse.

Eesti Transinimeste

Ühing

Täname võimaluse eest avaldada oma arvamust

Isikunimeseaduse (edaspidi INS) eelnõule. Tervitame

Siseministeeriumi algatust kaasajastada praegu kehtivat

nimeseadust. Küll aga leiame, et mitmed sätted vajavad

täiendavat selgitamist, täpsustamist ning muutmist, et

vältida seaduse alusel soolist diskrimineerimist ning

tagada õigus enesemääratluspõhisele nimemuutmise

protsessile. Transinimeste õiguste eest seisva

organisatsioonina toetame transinimeste

enesemääratlusel ning tahteavaldusel põhinevale soo

tunnustamise süsteemile üleminekut. Tahteavaldusel

põhinevas süsteemis (ingl self-ID) toimub isiku

soolistatud juriidiliste andmete (isikukood, nimi,

soomarker) muutmine tahteavalduse alusel, ilma

lisanõueteta. Seda lähenemist toetab ka Euroopa

Inimõiguste Kohus, mis on nüüdseks jõudnud

seisukohale, et inimese sooline identiteet kuulub eraelu

kaitse alla ning õigus end sooliselt määratleda on

enesemääramisvabaduse eeldus. Ka Euroopa Komisjon

soovitab EL-i liikmesriikidel minna üle tahteavaldusel

põhinevale soo tunnustamise süsteemile, sh loobuda

meditsiinilistest ja psühhiaatrilistest eeltingimustest. 2

Oleme teadlikud, et, ministeeriumil ei ole hetkel plaanis

muuta soo tunnustamise aluseid

perekonnaseisutoimingute seaduses, vaid ainult nime

muutmise korraldust INS-is ning sellest hetkeolukorrast

lähtudes teeme järgmised märkused ja ettepanekud:

1. Soovitame eemaldada § 6 lõige 2 nõude eesnime

vahetamisele ning sellega kaasuvad sätted INS-is ning

Mel Zelmin [email protected]

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

Eesnimele sätestatud nõuded eelnõu §-s 6 on vajalikud ka

eesnime muutmisel. Eesnime saab muuta ka alaealisel,

sealjuures tuleb välja selgitada lapse huvide kaitseks kõik

olulised asjaolud. Ei ole otstarbekas teha eesnime

muutmiseks eraldi norme tulenevalt nimemuutja

vanusest. Igal täisealisel isikul on õigus otsustada oma

isikunime üle ning vajadusel taotleda uue eesnime või

perekonnanime andmist. Eelnõuga ei piirata isikul

mõjuva põhjuse olemasolul võtta vastassoo nime, aga

vastassoo nimepanekul peab olema põhjus, sest paljud

nimed on juurdunud vaid üheke soole ning sellest erandi

tegemine peaks olema põhjendatud, RRis märgitud soole

mittevastava eesnime taotlemisel põhjuse esitamine ei

sekku liigselt isiku enesemääramisõigusesse.

Selgitame, et isikunimeseadus ei reguleeri tahtel

põhineva soo muutmise temaatikat, seega ei saa selle

eelnõu raames neid küsimusi lahendada. Tahtel põhineva

soo tunnustamise süsteemile üleminek vajab eraldi

arutelusid, kuhu peavad kaasuma ka teised asjasse

puutuvad asutused.

20

muuta eesnime muutmine ainult tahteavaldusel

põhinevaks. Soovitame antud sätte eelmaldada, kuna

praegusel viisil sõnastatult jätab see ruumi mitmeti

mõistmisele ja soo alusel diskrimineerimisele, sest loob

olukorra, kus transinimene on oma nime muutmiseks

kohustatud riigile oma soolise identiteedi avaldama

ning seda tõestama. Leiame, et eesnime muutmise

õiguse sidumine “mõjuva põhjuse” esitamisega ei ole

vajalik ega põhjendatud, kuna puuduvad faktilised

tõendid selle kohta, et enesemääratlusel põhinev nime

muutmine tooks kaasa õigussüsteemi kuritarvitamise

või avaliku korra kahjustamise. Mitte üheski riigis, kus

eesnime ja soomarkeri muutmine põhineb isiku enda

tahteavaldusel (nt Taani, Belgia, Soome, Saksamaa), ei

ole nime muutmist ühelgi juhul tuvastatud pettuseks,

kriminaalseks tegevuseks ega õigusliku vastutuse

vältimiseks. 3 Õigus- ja haldussüsteemid ei tugine

üksnes isiku eesnimele, vaid kasutavad tema kohta teisi

püsivaid tähiseid (nt isikukood, varasemad

registrikanded), mistõttu nimemuutus ei kustuta isiku

õiguslikku ajalugu. Seetõttu ei ole protsessi pikendavate

kriteeriumide või eraldi põhjendamise nõuded

proportsionaalsed meetmed, vaid kujutavad endast

põhjendamatut sekkumist isiku

enesemääramisõigusesse.

2. Soovitame täiendada § 23. Isikunime muutmise

automaatne otsustamine viisil, et nime soolisus ei oleks

kaalutlusõigust nõudev tingimus. Selleks, et vältida

soolist diskrimineerimist nii riigi, ametnike kui ka

automatiseeritud nimemuutmise veebisüsteemi kaudu,

soovitame mitte eristada, kas isiku poolt valitud uus

nimi omistatakse traditsiooniliselt vastassoo esindajale

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

Palume vaadata põhjendusi ka eelmise ettepaneku juures.

Traditsiooniliselt vastassoo esindajale omistatud eesnime

taotlemisel põhjuse küsimisega ei tekitata soolist

diskrimineerimist. Selgitame, et seadus lubab mõjuval

põhjusel anda eesnime, mis on juurdunud vaid nime saaja

21

või mitte, vaid käsitleda kõiki nimesid § 23 välja toodud

punktide alusel. Juhime ministeeriumi tähelepanu

sellele, et Euroopa Nõukogu Ministrite komitee

soovitus CM/Rec(2010)5 4 sätestab preambulas, et

“mis tahes erineval kohtlemisel, et see ei oleks

diskrimineeriv, peab olema objektiivne ja mõistlik

põhjendus, st selle eesmärk peab olema õiguspärane ja

selleks kasutavad vahendid peavad olema taotletava

eesmärgiga mõistlikult proportsionaalsed” ning

“sooidentiteedi alusel diskrimineerimise õigustamiseks

ei saa tugineda kultuurilistele, traditsioonilistele ega

usulistele väärtustele ega valitseva kultuuri reeglitele”.

CM/Rec(2010)5 seletuskirja 13. punktis on sätestatud,

et “õigus sõnavabadusele, eelkõige oma identiteedi

jagamisele ja väljendamisele, on ühiskonnas

mitmekesisuse ja sallivuse edendamisel põhjapaneva

tähtsusega” ning õigus sõnavabadusele “hõlmab õigust

väljendada identiteeti või isikuomadusi kõne,

käitumise, riietuse, kehaliste omaduste, nime valiku või

mis tahes muu vahendi kaudu”. Inimese nimi on tema

soolise identiteedi osa ning endale sobiva nime

valimine kuulub eneseväljendusvabaduse alla.

Olenemata sellest, millisel põhjusel inimene oma

registreeritud nime muuta soovib või kas see on tema

praeguse soomarkeriga vastuolus, ei ole ega saa

menetlejal olla pädevust soovitud nime valiku põhjuse

uurimisega inimese identiteeti kahtluse alla seada.

vastassoo eesnimena ning mõjuva põhjusena arvestatakse

sooidentiteeti puudutavat. Eesnime muutmisel ei küsita

põhjust üksnes siis, kui taotletakse eesnime, mis on

juurdunud vaid nime saaja vastassoo eesnimena. Põhjust

küsitakse ka siis, kui soovitud eesnimi ei ole juba

rahvastikuregistris kasutusel või kui avalduse esitaja

isikunime on juba varem muudetud. Seega ei ole põhjuse

küsimine kuidagi diskrimineeriv, vaid menetluses vajalik

samm, et ametnik saaks teha otsuse asjaolusid

objektiivselt hinnates.

3. Soovitame asendada § 2 lg 3 p 16 isikuandmete

kategooria termini “soo muutmise andmed” terminitega

“sooandmete muutmist käsitlevad andmed” või “soo

tunnustamine”. 5 “Soo muutmine” on aegunud,

stigmatiseeriv ja ka faktiliselt vale sõnastus.

Märkusega arvestatud. Seoses viidatud sätte

ümbersõnastamisega puudub vajadus eraldi tuua välja

sooandmete muutmist käsitlevaid andmeid, punkt on

eelnõust välja jäetud.

22

Transinimesed enamasti ei taju, et nad oma sugu

muudaksid või vahetaksid. Küll aga vahetatakse

sooandmeid, muudetakse soolist eneseväljendust jne.

Juhul, kui räägitakse juriidiliste sooandmete

muutmisest dokumentides (nt passis, pangas jne), siis

on kohane kasutada terminit soo tunnustamine ehk

sooliste isikuandmete muutmine riiklikes registrites.

Kokkuvõtvalt soovitame INS-i muuta viisil, mis tagaks

transinimestele kiire, läbipaistva ja väärika ligipääsu

soo tunnustamise juriidilisele protsessile. Kutsume

Siseministeeriumi üles kogukonna esindajatega

koostöös seadusesse vajalike muudatuste

sisseviimiseks, et edendada võrdset kohtlemist ning

tagada transinimestele turvaline ja toetav elukeskkond

Eestis.

Eesti LGBT Ühing Soovime tänada võimaluse eest esitada oma seisukoht

eelnõule ning tunnustame teie pingutust kujundada

nimeseadust ja halduspraktikat selliselt, et see toetaks

transinimeste võrdset kohtlemist ning austaks nende

õigust enesemääratlusele ja identiteedi järjepidevusele.

Selline lähenemine on oluline samm Eesti õigusruumis

võrdse ja kaasava ühiskonna suunas. Selles valguses

soovime juhtida tähelepanu sätetele, mis ei lähe võrdse

kohtlemise põhimõtetega kokku ning palume meie

soovitused arvesse võtta. Euroopa Liidu tasandil on

korduvalt rõhutatud, et soolise identiteedi alusel

diskrimineerimise vältimine ning isiku enesemääratluse

austamine on osa põhiõiguste kaitsest. Euroopa

Komisjoni LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse

strateegia 1 rõhutab, et liikmesriigid peaksid kujundama

õigus- ja haldusraamistikke, mis väldivad killustatud ja

ebajärjekindlat identiteedi käsitlemist ning tagavad, et

Aili Kala [email protected]

Märkusega osaliselt arvestatud.

Täiendame seletuskirja eelnõu § 6 lõige 2 juures.

Siseministeerium toob välja, et siiski ei ole otstarbekas

seadusesse kirjutada kõiki võimalikke asjaolusid, mis

võiks olla mõjuvaks põhjuseks andmaks eesnime, mis on

juurdunud vaid nime saaja vastassoo eesnimena. Mõjuva

põhjuse hindamisel lähtutakse ka ühiskonnas toimuvatest

protsessidest ning oleme juba märkinud, et soolise

identiteediga seotut on võimalik käsitleda mõjuva

põhjusena soole mittevastava eesnime andmise

hindamisel. Põhjuse märkimine ei eelda, et avalduse

esitaja peab avaldama delikaatseid isikuandmeid, kuid

ametnik peab veenduma, et otsustus nime muuta on läbi

mõeldud.

23

isiku ametlikud andmed vastavad tema tegelikule

identiteedile. Kuigi nime muutmise regulatsioon kuulub

liikmesriikide pädevusse, tuleneb nii Euroopa Liidu

põhiõiguste hartast kui ka Euroopa Kohtu praktikast 2 ,

et isiku nime ja identiteedi järjepidev käsitlemine

(ametlikud dokumendid ja registrid kajastavad

kooskõlas isiku tegelikku identiteeti ja nime, mida ta

igapäevaselt kasutab) on osa eraelu austamisest ning

mõjutab otseselt isiku igapäevast toimetulekut, sh

ligipääsu teenustele, tööturule ja haridusele. Mitmes

Euroopa Liidu liikmesriigis, sealhulgas näiteks Belgias,

Taanis, Iirimaal, Luksemburgis, Maltal, Portugalis,

Hispaanias ja Saksamaal 3 , käsitletakse soolise

üleminekuga seotud eesnime muutmist

enesemääratlusel põhineva haldusmenetlusena, kus

isiku enda põhjendus on piisav alus nime muutmiseks

ning arvestatakse, et nimi võib olla sotsiaalses ja

ametlikus kasutuses juba enne juriidilist muutmist, et

vältida ebakõlasid dokumentide ja tegeliku elu vahel.

Selline lähenemine vastab ka Euroopa Nõukogu

Ministrite Komitee soovitustele, mille kohaselt peavad

nime ja soo tunnustamise menetlused olema kiired,

läbipaistvad ja ligipääsetavad ning vältima olukordi,

kus isik on sunnitud kasutama dokumentides nime, mis

ei vasta tema soolisele identiteedile ega igapäevasele

kasutusele. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (artiklid 1,

7 ja 21) kaitseb inimväärikust, eraelu austamist ning

keelab diskrimineerimise mh soolise identiteedi alusel.

Nendest põhimõtetest tuleneb, et riiklikud

haldusmenetlused peavad toetama isiku

enesemääratlust. 1. Eelnõu § 6 lõige 2 näeb ette, et ilma

mõjuva põhjuseta ei või anda eesnime, mis on nime

24

saaja vastassoo eesnimena juurdunud. Seletuskirjas on

juba märgitud, et mõjuvaks põhjuseks nimemuutmisel

võib olla soolise identiteediga seotu ning et vastassoole

juurdunud eesnime saab anda ka enne, kui sooandmed

rahvastikuregistris on muudetud. Kuna “soolise

identiteediga seotu” lahtimõtestamine jääks tugevalt

ametniku kaalutlusotsuseks, siis soovime õigusselguse

ja ühtse halduspraktika tagamiseks täpsustada, et

eesnime muutmisel soolise üleminekuga seotult

loetakse mõjuvaks põhjuseks isiku enda põhjendus ehk

enesemääratlusel põhinev soov. See hõlmab ka

olukordi, kus isik on läbimas soolist üleminekut ja/või

kasutab soovitud eesnime juba näiteks enne arstliku

ekspertiisikomisjoni poole pöördumist. Selline

lähenemine tähendab, et soole mittevastava eesnime

andmisest ei saa keelduda ametniku kaalutlusest

sisustatud subjektiivsel põhjusel ning ametniku

kaalutlusõigus eelnõu § 24 lõike 3 alusel ei laiene isiku

soolise enesemääratluse sisulisele hindamisele. Samuti

ei ole sellises olukorras alust jätta avaldust rahuldamata

eelnõu § 25 punktide 1–3 alusel, kui muud seadusest

tulenevad nõuded on täidetud. Eelistatud variandina

soovitame aga eemaldada üldiselt sätetest mõjuva

põhjuse nõue ja sätestada nime muutmine ka soole

mittevastava eesnime muutmisel enesemääratlusel

põhineva haldusmenetlusena, kus isiku enda põhjendus

on piisav alus nime muutmiseks. Täpsustus on

kooskõlas eelnõu eesmärgiga võimaldada paindlikku

nimeregulatsiooni. Seda enam, et Eesti soolise

ülemineku protsess kestab mitmeid aastaid ja on

keeruliselt ligipääsetav, siis enesemääramisel põhinev

tahteavaldus eesnime muutmiseks aitaks inimesel juba

25

soolise ülemineku alguses teha samme eluks vastavalt

oma tunnetuslikule soole. See aitab vähendada soolise

üleminekuga kaasnevaid raskusi igapäevaelus.

2. Eelnõu § 23 sätestab isikunime muutmise automaatse

otsustamise võimaluse juhul, kui taotlus on esitatud

turvalises veebikeskkonnas ja muud sätestatud

tingimused on täidetud. Selle regulatsiooni eesmärk on

vähendada halduskoormust ning võimaldada lihtsate ja

üheselt mõistetavate juhtumite lahendamist ilma

eraldiseisva kaalutlusotsuse ja õigushinnanguta. Soolise

üleminekuga seotud eesnime muutmine on olemuslikult

sobiv automaatotsuse kohaldamiseks. Tegemist on

olukorraga, kus nimemuutus põhineb isiku

selgesõnalisel tahteavaldusel, nimemuutus ei eelda

kolmandate isikute õiguste ega huvide kaalumist ning

selle põhjendatus tuleneb isiku enesemääratlusest nagu

ka teistel juhtudel, kus nimemuutmise formaalsed

eeldused on täidetud. Automaatotsuse kohaldamine

oleks kooskõlas isiku enesemääramisõigusega,

vähendab halduskoormust ning annab võimaluse

juhtumeid lahendada ilma eraldiseisva

kaalutlusotsuseta. Seetõttu on põhjendatud sätestada, et

soolise ülemineku protsessi läbimisel tehakse eesnime

muutmise otsus automaatselt isiku avalduse alusel, ilma

täiendava sisulise hindamiseta, kui isik seda soovib.

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

Automaatmenetluse eelduseks on, et kõiki vajalikke

asjaolusid saab kontrollida IT-lahendusi kasutades. Kui

menetluses lisada isiku avaldus, et ta soovib menetlust

ilma asja sisulise hindamiseta, tuues põhjuseks soolise

üleminekuga seotu, tähendab see juba, et ametnik vaatab

isiku taotluse läbi ja automaatmenetlus on sellega

välistatud. Kuna soolise üleminekuga seotud eesnime

muutmise avaldusi on suhteliselt vähe, ei ole otstarbekas

teha nende jaoks eraldi e-teenust.

3. Eelnõu §2 lg 3 p 16 asendada “soo muutmise

andmed” näiteks “soo muutmist käsitlevad andmed” või

muu sobiv variant. Soo muutmine on stigmatiseeriv ja

ka faktiliselt vale mõiste ning eelnõus ja seletuskirjas on

läbivalt kasutatud õiget mõistet “soo andmete

muutmine” ning õige oleks ka siin seda väljendit

Märkusega arvestatud.

Seoses viidatud sätte ümbersõnastamisega puudub

vajadus eraldi tuua välja sooandmete muutmist

käsitlevaid andmeid, punkt on eelnõust välja jäetud.

26

korrigeerida. Oleme valmis oma seisukohti vajadusel

täiendama või vastama teie küsimustele.

Andmekaitse

Inspektsioon

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI)

arvamuse avaldamiseks isikunimeseaduse eelnõu. Meil

on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

Eelnõu § 2 lõige 1 sätestab, et käesolevas seaduses

sätestatud nimetoimingute läbiviimiseks töödeldakse

isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid,

käesolevas seaduses, perekonnaseisutoimingute

seaduses ja rahvastikuregistri seaduses sätestatud

alustel ja korras. Sama paragrahvi lõige 3 täpsustab

töödeldavate isikuandmete koosseisu. Juhime

tähelepanu, et kuna isikuandmete töötlemine on liiga lai

mõiste, ei võimalda eelnõu sõnastus piisavalt selgelt aru

saada, millised konkreetsed toimingud tehakse lõikes 3

nimetatud isikuandmetega, sh millised nimetatud

andmetest kontrollitakse ilma salvestamiseta, millised

salvestatakse ning millised kantakse

rahvastikuregistrisse. Palume eelnõu seletuskirjas anda

selge ülevaade sellest, kuidas täpselt isikuandmed

seaduse alusel töödeldakse, sh millised andmed

salvestatakse ja andmekogusse kantakse. Kui mõned

eelnõu § 2 lõikes 3 nimetatud andmetest, mis ei kuulu

rahvastikuregistri andmekoosseisu, ikkagi säilitatakse

andmetöötleja juures kasvõi mõneks ajaks, siis ka nende

andmete säilitamine peab olema reguleeritud seaduse

tasandil. Hetkel näeb eelnõu ette ainult

rahvastikuregistrisse kantavate andmete säilitamise

regulatsiooni. Eelnõu § 3 lg 2 kohaselt nimetoiming on

õiguslikul alusel isikunime kandmine dokumenti või

andmekogusse. Säte sõnastusest ei ole piisavalt selge,

milline õiguslik alus on antud juhul silmas peetud (ka

Irina Meldjuk [email protected] 627 4108

Märkusega osaliselt arvestatud. Selgitatud.

Seletuskirja täiendatud ülevaatega sellest, kuidas

isikuandmeid töödeldakse, sh millised andmed

rahvastikuregistrisse kantakse. Selgitame, et eelnõu § 2

sätestab isikuandmete töötlemisel kuuluvad laiemad

andmekategooriad. Täiendasime eelnõud, võimaldades

VV määrusega sätestada täpsemad andmekoosseisud ja

täpsustada selle, millistes toimingutes milliseid

isikuandmeid töödeldakse. Eelnõu § 2 on osaliselt

muudetud, eristame milliseid rahvastikuregistrisse

kantud isikuandmeid töödeldakse nimetoimingute

tegemisel ning eraldi on reguleeritud, millised

menetlusandmeid nimetoimingute jaoks

rahvastikuregistris töödeldakse.

Selgitame, et menetlustoimingud sh isikuandmete

töötlemine ja säilitamine on hõlmatud RRS §-s 8

sätestatuga, kuna nimetoimingud viiakse läbi

rahvastikuregistri menetlustarkvaras. RRS § 7 näeb ette,

et nimeseaduses ettenähtud haldusmenetluse käigus

saadud või loodud dokumenti, mis on registreeritud

rahvastikuregistris, ei pea haldusorgan registreerima

asutuse dokumendiregistris.

Siseministeerium selgitab, et eelnõu § 3 lg 2 mõte on, et

erinevad asutused teevad nimetoiminguid erinevate

õiguslike aluste alusel, näiteks PPA lähtub

27

isiku nõusolek või õigustatud huvi on IKÜM artikli 6

mõttes õiguslikud alused). Seletuskirjas on öeldud, et

seda mõistet kasutatakse kõikides isikunimega

tehtavates toimingutes – isikunime andmisel,

vahetamisel, muutmisel ja kohaldamisel. Saame sellest

aru nii, et sätte eesmärgiks on eristada käesoleva

seaduse alusel isikunime kandmist teistest toimingutest

isikunimega. Sellisel juhul soovitame selguse huvides

asendada sõnastuses „õiguslikul alusel“ viitega

käesolevale seadusele.

nimetoimingute tegemisel ka oma valdkondlikest

eriseadustest, lisaks tehakse nimetoiminguid ka PKTS-i

alusel. Täiendame seletuskirja vastavate selgitustega.

Eesti Standardimis- ja

Akrediteerimiskeskus

Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse

tähelepaneku seoses EIS-s kooskõlastamisel oleva

isikunimeseaduse eelnõuga (SIM/25-1402).

Tähelepanek puudutab seletuskirja lisas oleva

rakendusakti „Isikunime kirjutamisel kasutatavate

eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning

mitteladina tähestiku tähtedega kirjutatud isikunime

ümberkirjutamise ja kohaldamise täpsemad reeglid“

kavandit.

Soovitame § 1 lõikes 1 võimalusel mitte kasutada

standardi pealkirja, kuna juhul, kui standardi pealkiri

peaks uustöötluse käigus muutuma, ei teki standardi

kasutajal võimaliku pealkirjade erinevuse tõttu segadust

ning puudub vajadus ka määrust muuta.

Kuna standard ISO/IEC 10646 on identsena üle võetud

ka Eesti standardiks, siis soovitame § 2 lõike 2 p 2

võimalusel kastutada standardi tähist EVS-ISO/IEC

10646.

Märkusega arvestatud.

Eesti Keele Instituut Eraldi fail, nad kirjutasid faili sisse. See on samas

kaustas teiste arvamustega, siia ei saa tõsta.

Osaliselt arvestatud keeleliste ettepanekutega.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Märkusteta kooskõlastamine.

28

Eesti Kirikute Nõukogu Eesti Kirikute Nõukogu juhib tähelepanu, et usulise

talituse alusel nime andmist või muutmist tõendavad

andmed, mis viitavad isiku usulisele kuuluvusele, ei

tohiks jääda rahvastikuregistrisse püsivalt, vaid üksnes

nimemuutuse menetlemise ajal. Juhime omaltpoolt

tähelepanu, et usulise kuuluvuse andmete töötlemine

peab olema piiratud, ajutine ja andmekaitse

põhimõtetega kooskõlas ning usuvabadust austavad.

Vilver Oras [email protected]

Märkusega osaliselt arvestatud.

Seletuskirja täiendatud ülevaatega sellest, kuidas

isikuandmeid töödeldakse, sh millised andmed

salvestatakse ja rahvastikuregistrisse kantakse.

Selgitame, et usulise kuuluvuse andmeid ei kanta

rahvastikuregistrisse isikuandmetena, neid andmeid ei

ole rahvastikuregistrist võimalik väljastada ning neid ei

koguta süsteemselt, tegemist on menetlusandmetega.

Eelnõud on muudetud, ning sõnad „usuline kuuluvus“ on

asendatud „andmed isikule usulise talituse käigus antud

eesnime kohta;“ andes ka täpsemalt edasi, et isiku usulise

kuuluvuse andmeid ei töödelda.

Rahandusministeerium Siseministeerium on esitanud kooskõlastamiseks

isikunimeseaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).

Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega

arvestamisel. 1. Eelnõu § 31 sätestab järgmist:

„Käesoleva peatüki alusel isikunime muutmise

avalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu

riigilõivuseaduses sätestatud määras.“ Kõnealust sätet

puudutavas seletuskirja osas selgitatakse aga ka

mitmeid riigilõivu tasumise korraldusega seonduvaid

küsimusi, mis pealtnäha on nii kehtivas õiguses kui ka

eelnõus õiguslikult reguleerimata.

Marge Kaskpeit 5885 1423 [email protected]

Artur Lundalin 5885 1321 [email protected] Kairit

Eha 5885 1375 [email protected]

Arvestatud. Seletuskirja muudetud.

1.1. Seletuskirja kohaselt tasutakse riigilõiv taotluse

esitamisel, ehk jääb mulje, et taotluse esitamine ja

riigilõivu tasumine toimuvad samaaegselt. Palume

eelnõu koostajatel selgitada, mida siinkohal

Selgitatud.

E-rahvastikuregistris avalduse esitamisel toimub

riigilõivu tasumine e-teenuse sees pangalingi kaudu. Kui

29

konkreetselt silmas peetakse, sealhulgas et kas eelnõu

koostajad soovivad kõrvale kalduda riigilõivuseaduse

(RLS) § 9 lõikes 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt

tasutakse riigilõiv enne toimingu tegemise taotlemist.

Märgime, et kui eelnõu koostajate soov on RLS § 9

lõikes 1 sätestatud korraldusest kõrvale kalduda, siis see

on võimalik vaid seadusest tuleneva sättega, mitte

seletuskirjas oleva selgitusega.

avaldus esitatakse ametniku juures kohapeal, peab

riigilõiv olema eelnevalt tasutud. Avalduse saab siiski

vastu võtta, kuid seda ei menetleta sisuliselt enne, kui

riigilõiv on tasutud, kui lõivu ei tasuta, menetluse

lõpetatakse. Eesmärk ei ole muuta RLS § üldreeglit -

riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist,

kuna e-teenuses saab avalduse esitaja alles pärast

riigilõivu tasumist ja kohapeal avalduse puhul saab

riigilõivuta esitatud avaldust käsitada kui puudusega

esitatud avaldust.

Seletuskirja on muudetud.

1.2. Seletuskirja kohaselt võib riigilõivu osaliselt

tagastada võttes arvesse kulunud ressursse, kui taotlus

võetakse tagasi enne nimemuutmise otsustamist.

Palume eelnõu koostajatel selgitada, et kas siinkohal

peetakse silmas RLS § 15 lõike 1 punktis 4 ning lõikes

2 nimetatud regulatsiooni? Kui eelnõu koostajatel on

soov reguleerida riigilõivu tagastamist teisiti kui see on

sätestatud RLS-s, siis tuleb see jällegi fikseerida

isikunimeseaduse eelnõu tasandil.

Selgitatud.

Riigilõivu osalisel tagastamisel lähtutakse RLS § 15 lg 1

p 4 ja lg 2 regulatsioonist. Puudub soov reguleerida

riigilõivu tagastamist teisiti.

Seletuskirja muudetud.

2. Seoses RLS-i muutmisega: 2.1. Eelnõu kohaselt

tunnistatakse kehtetuks RLS § 48, mis reguleerib

juhtumeid, kus nimemuutmistoiming on vabastatud

riigilõivust. Seletuskirjas aga ei ole selgitatud, miks

vastav säte kehtetuks tunnistatakse. Palume siinkohal

seletuskirja täiendada.

Selgitatud.

Isikunimeseaduses ei ole enam aluseid, mis lubaks

isikunime muuta riigilõivuta ning seletuskirjas on see ka

märgitud.

2.2. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks RLS § 262.

Seletuskirja kohaselt tehakse seda ühtlustamise

põhjustel, st edaspidi on nime muutmine reguleeritud

üksnes RLS §-ga 341. Märgime siinkohal, et riigilõivu

määr on kehtivas õiguses reguleeritud nii RLS §-s 262

Selgitatud.

Isikunimeseaduse aluse tehtavate toimingute riigilõivu

regulatsioon võib olla nii Siseministeeriumi valitsemisala

toimingute all (11. peatükk) kui ka muude toimingute all

30

kui ka RLS §-s 341 põhjusel, et esimene sätestab määra

juhuks, kui toimingu viib läbi siseminister, ning teine

sätestab määra juhuks, kui toimingu viib läbi muu

asutus või ametnik. Kehtestatav isikunimeseadus seda

loogikat nähtavasti ei muuda, ehk eelnõukohase § 17

lõike 2 kohaselt on isikunime muutmise pädevus

jätkuvalt nii Siseministeeriumil kui ka sättes loetletud

kohaliku omavalitsuse üksustel. Kui aga RLS § 262

kehtetuks tunnistada, siis faktiliselt muutuks

Siseministeeriumi poolt läbiviidav

nimemuutmistoiming riigilõivuvabaks, sest

Siseministeeriumi lõivustatud toimingud on kõik

loetletud RLS-i 11. peatükis, ning edaspidi see loetelu

ei sisaldaks enam uue isikunime taotluste läbivaatamist.

Palume siinkohal eelnõu koostajatel hinnata, kas RLS §

262 kehtetuks tunnistamisega võib kaasneda

eelkirjeldatud tagajärg.

(17. peatükk) – kuid selline jagamine ei ole sisult vajalik

ega ka võimalik. E-rahvastikuregistris avalduse

esitamisel võib avaldus liikuda kohaliku omavalituse

ametniku töölauale, kus võimalusel tehakse ka otsus või

siis antakse menetlus üle siseministeeriumi ametniku

töölauale; automaatotsuse tegemise võimaluse korral

menetleb avaldust algusest lõpuni Siseministeerium.

Paberavalduse saab esitada üksnes kohaliku omavalitsuse

ametniku juures, ka seal otsuse tegemise või avalduse

edastamise võimalus. Muude toimingute all saab

nimemuutmise taotluse menetleja olla nii kohalik

omavalitsus kui ka Siseministeerium.

Siseministeerium on seisukohal, et RLS § 341 alla

mahuvad ka Siseministeeriumi poolt läbiviidavad

nimetoimingud, kuna RLS § 341 ise ega ka selle

paiknemine seaduses ei erista asutuste kaupa pädevusi,

vaid lähtub toimingute liikidest, mis tulenevad

eriseadusest. Isikunimeseadus annab Siseministeeriumile

pädevuse nimetoiminguid läbi viia.

17. peatükk sisaldab ka muid toiminguid, mida teeb

Siseministeerium ning mis ei ole 11. peatükis nimetatud,

näiteks § 134 lg 12, § 3413 lg 2.

Selgitame, et 17. peatüki 1. jao toimingute pealkirja

muudeti (RT I, 12.03.2022, 1 ) üldisemaks mõttega, et

selle jao alla oleks võimalik lisada ka teiste asutuste RRS-

i alusel kogutavad riigilõivud. Vastavad selgitused on

välja toodud ka eelnõu seletuskirjas, millega muudatus

tehti.

31

2.3. Seletuskirjas tuleb rohkem selgitada

riigilõivumäära suurenemise tagamaid, muuhulgas kas

riigilõivumäära suurenemine on tingitud otseste ja/või

kaudsete kulude kasvust, kas riigilõivumäära

kehtestamisel lähtutakse rangelt kulupõhimõttest või ka

näiteks ekvivalendipõhimõttest, kui palju töötunde

kulub keskmiselt isikunime muutmise taotluse

läbivaatamiseks ning mis on selle kulu jne. Teisisõnu,

sooviksime täpsemat ülevaadet sellest, kuidas on jõutud

eelnõus sätestatud 200 euro suuruse lõivuni.

Märkusega arvestatud.

Seletuskirja täiendatud

3. Rahvastikutoimingute hüvitamine on reguleeritud

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruses nr 16

„Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele

määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise

tingimused ja kord“. See hüvitamise mehhanism erineb

eelnõu § 17 toodust. Ka terminoloogia on erinev

(praegu „nime muutmine“, kuid eelnõus on „nime

muutmine ja vahetamine“ erinevad protseduurid). Kas

tulenevalt eelnõust on kavas ka seda rakendusakti

muuta?

Selgitatud.

Rakendusakti muutmiseks puudub vajadus Viidatud

määruse § 6 lg 1 kehtib alates 01.01.2026 uues sõnastuses

„Kohaliku omavalitsuse üksusele makstakse

rahvastikutoimingute hüvitist jooksva aasta riigieelarve

seadusega vastavale toimingule kehtestatud kulu

hüvitamise määras.“ St selles ei ole enam loetelu, k a

rahvastikutoiminguna nime muutmist. Eelnõus on

isikunime muutmine - isiku soovil isikunime asendamine

uue isikunimega, perekonnanime vahetamine abielu või

kooselulepingu sõlmimisel, abielu lahutamisel või

kooselulepingu lõpetamisel partneri perekonnanime

võtmine, sooandmete muutmisel uue eesnime või soole

vastava lõpuga perekonnanime võtmine. Neist

toimingutest on riigilõivuga üksnes nime muutmine;

nime vahetamisel abieluga, kooseluga, sooandmetega

seotult ei ole riigilõivu. Eelnõu § 17 lg 3 sõnastus on

viidud kooskõlla viidatud määruse § 6 lõikega 1

4. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt nimemuutmise

küsimuste lahendamist rahastatakse riigieelarvest.

Riigieelarvega on ette nähtud 1,127 mln eurot kõikide

Selgitatud.

32

riiklike kulude katteks, antud rahastus pole muutunud.

Kas eelnõuga lisanduv kulu mahub olemasoleva

rahastuse sisse ära? Palume tuua välja kogu riiklike

kulude eelarveline prognoos.

Eelnõuga ei suurene kulu. Arvestuslikult 60%

nimemuutmise menetlusi on võimalik teha automaatselt

(menetleja on Siseministeerium kui E-rahvastikuregistri

vastutav töötleja), st nendes menetluses ei tee kohaliku

omavalitsuse ametnik ühtegi toimingut ning nende

menetlust eest kulude hüvitamise vajadust ei teki.

5. Seletuskirja 7. osas on märgitud, et pigem võib

seaduse jõustumine tuua mõningatele KOV üksustele

kaasa tulusid. Kui riigilõivud suurenevad, siis on

tegemist riigi tuluga. Mis tuludest tegelikult räägitakse?

Märkusega arvestatud.

Seletuskirja on muudetud, KOV üksuste tulude kasvu ei

toimu, tulude kasv seisneb riigilõivude suurendamises,

mis toob kaasa tulude kasvu riigile.

Justiits- ja

Digiministeerium

Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu

märkustega. I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 lõigetes

3 ja 4 nähakse ette, et seaduse alusel rakendatavale

haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse

seadust ja reguleerimata küsimustes

perekonnaseisutoimingute seadust ja rahvastikuregistri

seadust. Isikunimesid antakse samas ka maakohtus

isaduse omaksvõtul, tuvastamisel või vaidlustamisel,

aga ka lapsendamisel. Neid asju (isaduse tuvastamine,

lapsendamine jne) otsustatakse üldjuhul

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) ette

nähtud korras ja ilmselt saab see nii olema ka tulevikus.

Kehtivas nimeseaduses viidatakse, et kohtu poolt

isikunime andmisel ja kohaldamisel rakendatavale

menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetlust

reguleerivaid sätteid (nimeseaduse § 2 lg 2). Eelnõus

sellist viidet TsMS-ile ei ole. Selliselt on eelnõus

reguleerimata, millistest menetlussätetest tuleks lähtuda

kui isikunimega seonduvat lahendatakse maakohtus

tsiviilkohtumenetluses. Seletuskiri ei anna infot selle

kohta, miks eelnõu ei sisalda enam viidet TsMS-ile.

Maarja-Liis Lall 54770628 [email protected]

Karin Maisvee Helen Uustalu Kaia Läänemets-Ester

Guido Pääsuke Martin Ziehr Mari Keskküla Einar Hillep

Kertu Tuuling Joel Kook

Märkusega arvestatud.

Eelnõu kohaldamisala reguleerivaid sätteid on täiendatud

ning muuhulgas on lisatud viide ka TsMS-le.

Seletuskirja on täiendatud ning lisatud loetelu, mis

seaduses ning kuidas võivad veel kohalduda.

33

Palume eelnõu täiendada või selgitada seletuskirjas,

miks viide TsMS-ile (nii nagu kehtivas nimeseaduses)

pole vajalik.

2. Eelnõu § 2 näeb ette isikuandmete töötlemise. Sellega

seonduvalt on JDM-il järgmised märkused: A.

Kõnealusel paragrahvi lõike 1 kohaselt töödeldakse

nimetoimingute läbiviimiseks isikuandmeid käesolevas

seaduses, perekonnaseisutoimingute seaduses ja

rahvastikuregistri seaduses sätestatud alustel ja korras.

Lõike 2 näeb ette, et nimetoimingute läbiviimiseks

töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi

isikuandmeid, rahvastikuregistris. Lõige 3 näeb ette

nimetoimingute läbiviimiseks töödeldavate

isikuandmete loetelu. Leiame, et lõiked 1–3 on

võimalik kokkuvõtlikult esitada järgmises sõnastuses:

(1) Käesolevas seaduses sätestatud nimetoimingute

läbiviimiseks töödeldakse rahvastikuregistris

isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid,

käesolevas seaduses, perekonnaseisutoimingute

seaduses ja rahvastikuregistri seaduses sätestatud

alustel ja korras järgmisi isikuandmeid: 1) [järgneb

hetkel lõikes 3 ette nähtud loetelu]. Kuna kogu

isikuandmete töötlus nimetoimingute läbiviimisel

toimub rahvastikuregistris, siis on sama paragrahvi

lõige 5 võimalik sõnastada eelnevast tulenevalt

järgmiselt: (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud

isikuandmete, mis on kantud rahvastikuregistrisse,

säilitamine on sätestatud rahvastikuregistri seaduse §-s

8.

Märkusega arvestatud.

Eelnõu §-i 2 on muudetud, arvestatud on esitatud

ettepanekuid.

B. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et nimetoimingute

läbiviimiseks töödeldakse muu hulgas ka isiku emakeelt

ja hariduse andmeid. Seletuskirja kohaselt on andmete

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

34

kogumine vajalik statistilistel eesmärkidel. Juhime

tähelepanu, et sellisel juhul ei ole andmetöötlus vajalik

nimetoimingute läbiviimiseks ja see ei ole kooskõlas

isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõttega.

Statistilistel eesmärkidel isikuandmete töötlemine

eelnimetatud toimingute läbiviimise raames on vajalik

üksnes juhul, kui seadusest tulenev ülesanne

nimetoimingute läbiviimise kohta statistika tegemine,

mis hõlmab ka nimetoiminguga seotult nimetatud

andmete kohta statistikat. Palume seletuskirjas välja

tuua, kuidas on statistilistel eesmärkidel nimetatud

andmete töötlemine seotud nimetoimingute

läbiviimisega. Kui selline seos puudub, siis tuleb

nimetatud andmed nimetoimingute läbiviimise

eesmärgil töödeldavate andmete § 2 lõike 3 ning § 20

lõike 2 loetelust välja jätta.

Ütluspõhiste andmete esitamine (emakeel ja hariduse

andmed) nimetoimingute läbiviimisel on lähtutud

rahvastikuregistri seaduse § 21 lõikest 2, mille järgi on

nende andmete esitamine kohustuslik, kui nende

rahvastikuregistrist puudumisel või kui haridustase on

muutunud ja haridustaseme muudatust ei ole

rahvastikuregistrisse kantud rahvastikuregistri seaduse §

21 lõike 1 punkti 16 alusel. Isikul endal tuleb rahvuse ja

emakeele andmed kohustuslikult esitada ainult siis, kui

varem ei ole vastav andmeväli täidetud. Kuna rahvus ja

emakeel muutuvad harva või üldse mitte, ei suurenda

nende andmete kohustuslike andmete hulka arvamine

isikute vastamiskoormust märkimisväärselt, ühest

esitamiskorrast piisab

C. Samuti tuleb nime muutmisel tagada andmete

töötlemise minimaalsuse põhimõte. See tähendab, et

olukorras, kus isik muudab oma nime näiteks soo

vahetuse tõttu, ei pea ta esitama muid isikunimeseaduse

§-s 2 nimetatud andmeid, mis tema nime muutmise üle

otsustamist ei mõjuta, näiteks usulise kuuluvuse

andmed jne. Palume seetõttu tuua seletuskirjas välja,

millise rakendusaktiga on reguleeritud iga nime

muutmise toimingu puhul töödeldavate isikuandmete

koosseis. Seletuskirja lisaks olevates rakendusakti

kavandites seda reguleeritud ei ole. Kui sellekohast

regulatsiooni hetkel kavandatud ei ole, palume

täiendada eelnõu § 17 lõikes 3 sisalduvat volitusnormi

näiteks järgmiselt (täiendusettepanek alla joonitud):

„Isikunime muutmise toimingute täpsed

Märkusega arvestatud.

Eelnõu § 17 lõikes 3 sisalduvat volitusnormi on

täiendatud, rakendusakti lisatakse regulatsioon, millega

reguleeritakse iga nime muutmise toimingu puhul täpsem

töödeldavate isikuandmete koosseis

35

andmekoosseisud, tingimused ja korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega“.

D. Eelnõu § 2 lõike 3 punkt 2 kohaselt kuulub

töödeldavate isikuandmete hulka muu hulgas

isikukood. Eelnõu kohaselt võib nimevahetus olla ka

abielu lahutuse või abiellumise tulem. Eestis võib

nimetatud perekonnaseisu toimingus osaleda Eestis

seaduslikult viibiv isik, kes ei ole Eesti resident. Sellisel

isikul puudub isikukood. Nt väliriigis sõlmitud abielu

lahutamine Eestis, kus üks osapool ei ole Eesti resident.

Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 2 lõike 3 punkt 2

järgnevalt: „2) isikood või sünniaeg“.

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

Kui muu riigi kodanik osaleb siin

perekonnaseisutoimingus, siis antakse talle selles

menetluses ka isikukood. Rahvastikuregistris ei ole

võimalik abielu sõlmida või lahutada nii, et ühel

partneritest ei ole isikukoodi. Vt rahvastikuregistri

seaduse § 40 lg 3 p 2.

E. Eelnõu § 2 lõige 4 näeb ette, et isikuandmete vastutav

töötleja on nimetoiminguid tegev asutus. Juhime

tähelepanu, et nimetoimingute tegemine on asutusele

pandud seadusega (nt eelnõu § 17 lg 2), mitte talle

volitatud ülesanne ja ta täidab oma ülesannet

rahvastikuregistri kaudu, siis on ta ka rahvastikuregistri

kaasvastutav töötleja ja see peaks olema sätestatud

rahvastikuregistri seaduses. Ka seletuskirja kohaselt on

isikuandmete vastutavad töötlejad nimetoiminguid

läbiviivad asutused. Palume rahvastikuregistri seaduse

§ 3 lõiget 2 muuta selliselt, et seal nähtuksid registri

kaasvastutavad töötlejad.

Selgitatud.

Rahvastikuregistri vastutava/kaasvastutavaja töötleja

küsimusi analüüsime keskselt koos planeeritavate RRS-i

muudatusega. RRS-i muudatused on eraldi eelnõuna

hetkel koostamisel ja majasisesel kooskõlastamisel.

F. Lõike 3 punktis 12 kasutatakse sõnastust: „12)

kriminaalkorras karistatuse andmed“. Kui lugeda

seletuskirja lk 19, siis võib aru saada, et silmas on

peetud ka karistusregistri arhiivi kantud andmeid.

Arhiivi kantud andmete kasutamiseks õiguse andmisel

ei saa kasutada mõistet „karistatus“. Eelnõus tuleb

punkti 12 sel juhul muuta ning tuua sõnaselgelt välja ka

võimalus, et töödeldakse mh ka karistusregistri arhiivi

Märkusega arvestatud.

Eelnõud täiendatud ning lisatud, et töödeldakse ka

karistusregistri arhiivi katud andmeid. Eelnõus ja

seletuskirjas sõnakasutus ühtlustatud vastavalt märkuses

esitatud ettepanekule.

36

kantud andmeid. Vastavalt karistusregistri seaduse § 5

lõikele 1 on registrisse kantud isiku karistusandmetel on

õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo

korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni.

Seega karistatuse mõistet saab kasutada nende andmete

puhul, mis on registris kuni andmete kustutamiseni.

Arhiivi kantud andmed on karistatuse puhul välistatud.

Nt eelnõu § 18 lõige 5 kasutab sõnastust

„kriminaalkorras karistamise andmeid“. Palume

ühtlustada eelnõus ja ka seletuskirjas sõnakasutust.

3. Eelnõu § 3 sätestab isikunime mõiste, selle

kasutamise korra ja nimetoimingu mõiste. A. Eelnõu §

3 lg 1 kohaselt on isiku nimi, mis on kantud dokumenti

või andmekogusse. Seletuskirja kohaselt võib isikunimi

põhineda muu hulgas haridust tõendavas dokumendis

toodul. Leiame, et see ei pruugi olla põhjendatud

olukorras, kus välisriikides välja antud sellised

dokumendid ei kasuta eestikeelset tähestikku (sh š,ž, õ,

ä, ö ja ü tähti). See säte pigem loob õigusselgusetust ja

lubab isikul oma nime kirjutamisel põhineda välisriigis

välja antud dokumendil, mis ei ole käsitletav isikut

tõendava dokumendina. Teeme ettepaneku sätestada, et

isiku nimi saab põhineda vaid isikut tõendavas

dokumendis kirja pandul.

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

Rahvastikuregistrisse kantakse isikute nimesid ka

perekonnaseisudokumentidelt. Kui öelda, et isikunimi

saab olla üksnes isikut tõendaval dokumendil, ei oleks

rahvastikuregistrisse võimalik kanda vajalikke andmeid.

Iga dokument, millel on isikunimi ja millega isik tõendab

mingit asjaolu (näiteks haridustaset), ei ole käsitatav

isikut tõendava dokumendina, kuid seda saab kasutada

andmete kandmisel haridusandmeid koondavas

andmekogus. Eesti kodanikule välisriigis antud

dokument, millel on tema nimi kirjutatud moonutatult, ei

ole aluseks teda edaspidi dokumenteerida selle

nimekujuga.

B. Eelnõu § 2 lg 1 kohaselt isikunimeseaduses

sätestatud nimetoimingute läbiviimiseks töödeldakse

isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid,

käesolevas seaduses, perekonnaseisutoimingute

seaduses ja rahvastikuregistri seaduses sätestatud

alustel ja korras. Samas § 3 lg 1 kohaselt on

nimetoiminguks vaid isikunime kandmine dokumenti

või rahvastiku registrisse. Sellest tulenevalt on küsitav,

Märkusega osaliselt arvestatud. Selgitatud.

Nimetoiminguks on isikunime kandmine dokumenti või

rahvastikuregistrisse õiguslikul alusel.

Nimetoiminguteks on isikunime andmine (sünni

registreerimisel jmt), perekonnanime vahetamine (abielu

ja kooselulepinguga seotult), isikunime vahetamine

(sooandmete muutmisel), isikunime muutmine (isiku

37

miks rahvastikuregistri kande või dokumendi

väljastamiseks on vajalik § 2 lg-s 3 loetletud

isikuandmete küsimine. Teisalt tutvudes eelnõuga

ilmneb, et nimetoiming on hoopis nime andmine, nime

vahetamine ja nime muutmine ning dokumendi

väljastamine või rahvastikuregistri kande tegemine on

vaid menetluse tulem. Teeme ettepaneku muuta eelnõu

§ 3 lg 2 vastavalt.

soovil uue nime andmine), isikunime kohaldamine,

ümberkirjutamine ja korrastamine (välisriigi

dokumendiga seonduv).

Kõigis nendes nimetoimingutes ei ole tõesti vaja kõiki §

2 lg-s nimetatud andmeid. Eelnõu § 2 mõte on nimetada

isikuandmed, mida nimetoimingus võib töödelda,

tegemist ei ole andmekoosseisuga, mis igas

nimetoimingus tuleb koguda. Oleme koondanud §-i 2

kõik isikuandme töötlemisega seonduva, andmete liike ei

ole jagatud nimetoimingute peatükkidesse, eristades

sellega, mis andmed mis menetluses võivad töötlemisele

tulla.

Eelnõu § 17 lõikes 3 sisalduvat volitusnormi on

täiendatud, rakendusakti lisatakse regulatsioon, millega

reguleeritakse iga nime muutmise toimingu puhul

töödeldavate isikuandmete koosseis.

4. Eelnõu § 5 reguleerib piiratud teovõimega isiku

nimetoiminguid. Paragrahvis selgitatakse, et piiratud

teovõimega isiku nimetoimingu tegemisel lähtutakse

tema huvidest ja õigustest ning võimalusel võetakse

arvesse tema arvamust, mis selgitatakse välja ulatuses,

milles ta on võimeline menetlusest ja selle tagajärgedest

aru saama. Samas seletuskiri rõhutab: „Eelnõus ei ole

expressis verbis esile toodud kohustust lähtuda lapse

huvidest, kuid kohustus seda teha tuleneb

lastekaitseseaduse §-dest 3 ja 21“. Eeltoodust võib

tekkida arusaam, et eelnõu ja seletuskirja tekst ei ole

päris üks-ühele kooskõlas, kuivõrd eelnõu tekst rõhutab

seda, et lähtutakse piiratud teovõimega isiku (ehk siis sh

ka lapse) huvidest. Kui peeti silmas seda, et piiratud

Märkusega arvestatud.

Eelnõu § 5 märgib, et võimalusel võetakse arvesse

piiratud teovõimega isiku arvamust. Seletuskirja eesmärk

on öelda, et kui laps väljendab selgelt soovi nime mitte

muuta, vanem aga jääb soovile kindlaks, siis lapse

arvamusega ei pea arvestama, lapsel ei ole vetoõigust.

Seletuskirja on täiendatud.

38

teovõimega isiku (mh lapse) huvid ei ole

(ainu)määravad ja sinna kõrvale saab võtta ka muid

kaalutlusi, tuleks seda selgitada. Piiratud teovõimega

täiskasvanud isiku puhul on taoline lähenemine omane

toetatud otsustamissüsteemile. Eestis rakendatakse

asendatud otsuse põhimõtet. Kui täiskasvanud isikul on

kohus piiranud teovõimet, siis järelikult on talle

määratud eestkostja, kes teeb tema asemel otsuseid

selles ulatuses nagu kohus on seda võimaldanud. Kohus

võib küll küsida ja arvestada isiku arvamust, aga otsuse

nimevahetuse vajalikkuseks peab siiski tegema

eestkostja. Palume seletuskirja täiendada eeltoodust

lähtuvalt.

5. Eelnõu 2. peatükk reguleerib isikunime andmist. A.

Soovime rõhutada üldiselt kogu eelnõu osas, et eelnõu

peab olema kooskõlas perekonnaseadusega (edaspidi ka

PKS), sh selles ettenähtud lapse parimate huvide ja

identiteedi kaitse ja vanemate võrdsuse põhimõtetega

ning hooldusõiguse regulatsiooniga. Vastuolude

õigustamine formaalse proportsionaalsuse analüüsiga,

taandades sisulise perekonnaõigusliku kaalumise

haldusliku lihtsuse, nimetraditsiooni ja avaliku huvi

argumentidele, ei pruugi olla põhjendatud. Leiame, et

eelnõu tuleb üle vaadata ja teostada põhjalikum analüüs,

mille põhjal saaks veenduda, et see vastab

perekonnaseadusele ja seal kehtestatud põhimõtetele.

Olenemata sellest, et ka kehtiv nimeseadus näeb ette

eestkosteasutuse otsustusõiguse juhuks kui vanemad ei

saavuta kokkulepet, palume selgitada, kuidas kehtiva

perekonnaseadusega on kooskõlas kohalikule

omavalitsusele anda seaduse alusel otsustusõigus lapse

nime osas. Üldreeglina vanemate vahelised

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

Kohaliku omavalitsuse õigus otsustada vastsündinule

antav nimi. Olukord, kus vastsündinu vanemad ei jõua

kokkuleppele lapsele antavas isikunimes, taandub PKS §-

le 176, mille kohaselt kuni eestkostja määramiseni täidab

eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud

elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste

seadmise eeldused on täidetud. Vastsündinu huvides on

sünniandmete kandmine rahvastikuregistrisse,

vanematega seose loomine. Kui vanemad siin lapse

õigusi kaitsta ei suuda, on täidetud eestkoste seadmise

eeldused - esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi

vanemal. Jah, teoreetiliselt saab öelda, et vastsündinu on

alati seotud emaga ja ema kaudu ka ema

abikaasaga/registreeritud elukaaslasega, kuid need

asjaolud on kolmandatele isikutele kättesaadavad alles

rahvastikuregistrisse vastava kande tegemisel. Antud

juhul ei ole tegemist vanemate erimeelsusega

39

erimeelsused hooldusõiguslikes küsimustes lahendab

kehtivas süsteemis kohus, kes peab PKS § 123 alusel

lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates tegema

esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades

kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

Lapse nimi on oluline lapse elu ja identiteeti puudutav

küsimus. Seega otsustus, et see õigus antakse vanemate

kokkuleppe puudumisel kohalikule omavalitsusele,

peab olema põhjendatud ja kooskõlas kehtiva

perekonnaseaduse ning ka põhiseadusega (§ 24 ja 15).

Eelnõu § 9 lõiked 2 ja 3 ning sh § 27 lõige 1 kehtestavad

lapse perekonnanime andmise ja muutmise osas ranged

piirangud, mille kohaselt peab laps kandma ühe vanema

perekonnanime ning alaealise perekonnanime ei või

muuta viisil, mille tulemusel ei kanna laps kummagi

vanema nime. Need sätted võivad olla vastuolus PKS §-

st 123 tuleneva lapse parimate huvide põhimõttega,

mille kohaselt peab igas last puudutavas otsuses

toimuma individuaalne ja sisuline huvide kaalumine.

Eelnõu normatiivne lahendus asendab selle kaalumise

abstraktse eeldusega, et perekonnanime stabiilsus ja

vanema nime kandmine on alati lapse huvides.

Seletuskiri õigustab nimetatud piiranguid väitega, et

lapse identiteedi järjepidevus ja turvatunne eeldavad

perekonnanime muutmatust, kuid ei käsitle olukordi,

kus lapse tegelik elukorraldus, hooldusõiguslik reaalsus

või identiteeditunne võib sellele eeldatavale

stabiilsusele vastu rääkida. Sama probleem kandub üle

eelnõu §-desse 10 ja 11, mis annavad kohtule võimaluse

anda lapsele isaduse omaksvõtu, põlvnemise

tuvastamise või lapsendamise korral uus

perekonnanimi, kuid seovad selle võimaluse taas

hooldusõiguse osas – siin kindlasti ei otsusta kohalik

omavalitsus. Kui vanemad ei ole nõus kohaliku

omavalitsuse korraldusega, on neil võimalik see

halduskohtus vaidlustada, samuti on lapse nime hiljem

võimalik nimemuutmise menetluses muuta.

Ka perekonnaseisutoimingute seaduse (edaspidi PKTS) §

22 lg 4 lähtub samast, eestkoste seadmise eelduste

täitmise loogikast, kui annab eestkostja ülesandeid

täitvale valla- või linnavalitsus õiguse esitada sünni

registreerimise avaldus. Seletuskirja on täiendatud

vastavate selgitustega.

Lapse perekonnanime muutmise piirang. Lapse

tegelik elukorraldus, hooldusõiguslik reaalsus või

identiteeditunne ei saa määrata kantavat perekonnanime.

Laste õiguste konventsiooni artikkel 8 kohaselt

kohustuvad osalisriigid austama lapse õigust säilitada

oma seadusega tunnustatud identiteet, sealhulgas

kodakondsus, nimi ja perekondlikud suhted ilma

ebaseadusliku vahelesegamiseta. Kuna laps saab sünnil

vanema perekonnanime, mis määrab tema identiteedi,

siis on loomulik, et kuni täisealiseks saamiseni on ta

vanemaga perekonnanime kaudu seotud. Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri 2014. a kohtumäärusest

asjas 3-2-1-96-14, milles muu hulgas märgitakse: „Lisaks

märgib kolleegium, et isegi juhul, kui avaldaja saaks

õiguse otsustada laste perekonnanime muutmise üle,

võiks laste perekonnanime muutmine olla takistatud

lapse perekonnanime kohta seaduses sätestatud

piirangute tõttu. Lapsele perekonnanime andmine ja selle

muutmine on reguleeritud nimeseaduses. NS § 8 lg 1 järgi

antakse lapsele vanemate ühise perekonnanime korral

40

rangete nimereeglitega, mitte lapse huvide sisulise

hindamisega. Kuigi vormiliselt on otsustaja kohus, on

sisuline kaalutlusruum eelnõus kitsendatud. Eeltoodust

tulenevalt võib olla vastuolu PKS-iga, kui lapse huve ei

saa eraldi välja selgitada ja põhjendada. Palume

seletuskirjas eelnõus kavandatud lahendusi

põhjalikumalt põhjendada, arvestades eeltoodut.

vanemate perekonnanimi, vanemate erinevate

perekonnanimede korral ühe vanema perekonnanimi ja

seadusliku isa puudumise korral ema perekonnanimi.

Seega antakse lapsele tema vanema(te) perekonnanimi ja

see näitab lapse perekondlikku kuuluvust. Lapse

perekonnanime muutmine ei ole, arvestades lapse nime

kontinuiteedi põhimõtet, üldjuhul ilma seaduses

sätestatud aluseta lubatud. Nimeseaduse järgi on lubatud

anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui

toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes

suhetes, sh lapse põlvnemist (NS § 8¹) või lapsendamist

(NS §-d 13 ja 14) puudutavalt. Lisaks saab vanem

taotleda lapsele uue perekonnanime andmist olukorras,

kus vanem taotleb endale uut perekonnanime (NS § 16 lg

1). Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse

perekonnanime muutmise võimalust.“. Samast loogikast

lähtuvad eelnõu §-d 10 ja 11 – kohtule antakse teadlikult

õigust otsustada perekonnanime üle vaid sünni

registreerimisel kehtivate reeglite ulatuses. Jättes kohtule

nendes menetluses vabad käed viiks see olukorrani, kus

kohus saaks teha otsuseid eelnõu 4. peatüki alusel, mis ei

ole aga mõistlik. Hoolimata sellest, et eestkostja on

perekonnaseaduse § 179 lõike 1 kohaselt eestkostetava

seaduslik esindaja ja talle kuulub perekonnaseaduse §

172 alusel eestkostetava isikuhooldus- ja

varahooldusõigus, ei ole eestkostjal õigus muuta

eestkostetava nime. Eestkoste määratakse lapsele

vajadusel (lapsel puuduvad esindusõiguslikud vanemad)

ja tähtajaliselt (maksimaalselt täisealiseks saamiseni).

Eestkostja peres elamine ei pruugi olla lõplik lahendus

lapse elukorraldusele, sest võimalik on näiteks eestkostja

vahetamine või vabastamine ning lapse elu korraldamine

41

sotsiaalhoolekandeteenuste kaudu. Eestkoste eesmärk on

anda lapsele esindusõiguslik isik, kes vastutab tema

heaolu ja arengu eest, samuti anda lapsele kasvamiseks

kodu, kus on reaalsed peresuhted ja pereelu (võrdlusena

asendushooldusteenused, kus lapsed elavad asutuses ja

nende eest hoolitsevad palgalised töötajad). Eestkostjat

seob juriidiliselt eestkostetavaga kohtumäärus ning ta

vastutab eestkoste kohase teostamise eest. Eestkostetava

uue identiteedi loomine ei ole lubatud.

Seletuskirja on vastavalt täiendatud.

B. Eelnõu sätted, mis seonduvad kohtupoolsete

toimingutega (lisaks 2. ptk sätetele ka eelnõu § 15), ei

vasta tsiviilkohtumenetluse põhimõtetele ega

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

regulatsioonile. TsMS § 4 lg 1 kohaselt menetleb kohus

tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras

on esitatud hagi või muu avaldus, ning üksnes seaduses

sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal

algatusel. Lõike 2 kohaselt määravad hagimenetluses

pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning

otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Eelnõu § 10

lõiked 2 ja 3 ja § 11 annavad kohtule õiguse anda lapsele

nimi, mis viitab seadusandja soovile anda kohtule omal

algatusel asja menetlemise õiguse, mis aga on vastuolus

hagimenetluse loogikaga. Eelnimetatud sätetes viidatud

tsiviilasjad (ja ka §-s 15 toodud tsiviilasjad) on

üldreeglina hagimenetluses menetletavad tsiviilasjad

(v.a lapsendamisega seonduvad asjad, mida

menetletakse hagita menetluses, TsMS § 550 lg 1 p 3).

Hagiasjades menetlusõiguste käsutamise piirangud ja

kohtule omal algatusel isiku õigustesse sekkumise

võimaluste vajalikkust ja proportsionaalsust tuleb

Märkusega osaliselt arvestatud. Selgitatud.

Eelnõu kohaldamisala puudutavaid sätteid on täiendatud

ning lisatud on viide, et kohtumenetlusel kohaldub

TsMS. Siseministeerium on teadlik, et kohus saab

menetleda vaid neid taotlusi, mida pooled esitavad ning

eelnõu tekst ega mõte ei eeldagi muud, vajalikuks ei

peetud korrata üle teiste seadustega juba reguleeritut.

Samas võib sellistes menetluses olla kohtu initsiatiiv

oluline, mitte küll asju taotluseta lahendada, aga juhtida

poolte tähelepanu ka nimeküsimustele.

42

analüüsida ja põhjendada. Arvestades, et TsMS § 4 lg 1

teises lauses kohtu omal algatusel asjade lahendamine

on väga erandlik ka hagita asjades, tuleb kõik viidatud

eelnõu sätted tsiviilkohtumenetluse regulatsiooni ja

põhimõtetest lähtuvalt läbi mõelda, vajadusel ümber

sõnastada ning sellest lähtuvalt ka seletuskirja

täiendada. Eelnevaga seonduvalt palume edaspidi ja

igakordselt eelnõud, mis puudutavad kohtupoolseid

toiminguid edastada ka kohtutele (kõigile astmetele).

Palume edastada ka käesolev eelnõu arvamuse

avaldamiseks ka kohtutele.

6. Eelnõu § 18 lõiked 2 ja 3 sätestavad piirangud

isikunime muutmisel. Nimetatud sätetest ei selgu,

kuivõrd arvestatakse samaväärse süüteo

toimepanemisega välisriigis. Eelnõu kohaselt

arvestatakse vaid Eestis toimepanduga. Palume

seletuskirjas välja tuua, kas ja kuidas arvestatakse

väliriigis toime pandud süütegudega.

Selgitatud.

Seletuskirja täiendatud, lisatud on selgitused, et

välisriigis toimepandud süütegudega ei arvestata,

kuivõrd andmeid välisriigis karistatuse kohta keskselt ei

koguta.

7. Eelnõu § 23 näeb ette isikunime muutmise

automaatse otsustamise. A. Isikuandmete kaitse

üldmääruse artiklist 22 tuleneval võib teha

automatiseeritud töötlusel põhineva otsuse üksnes

juhul, kui seaduses on ette nähtud ka asjakohased

meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning

õigustatud huvide kaitsmiseks. JDM on saatnud

kooskõlastamisele haldusmenetluse seaduse ja avaliku

teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega

nähakse ette kaitsemeetmed automaatseks

haldusmenetluseks. Kuni aga puudub üldseaduse

tasandi regulatsioon automaatse haldusmenetluse

kohta, seni tuleb kaitsemeetmed näha ette eriseaduses.

Palume täiendada kavandatavat eelnõu § 23 näiteks

Mittearvestatud. Selgitatud.

JDM-ga kohtumistel jõuti kokkuleppele et eelnõud ei ole

vaja täiendada väljapakutud sõnastuses, seoses

haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse eelnõu

teksti muudatusega.

43

järgmiselt: „(3) Siseministeerium tagab, et avalduse

esitajat teavitatakse õigusest igal ajal vahetule isiklikule

kontaktile haldusorgani nimel tegutseva isikuga. (4)

Otsuses märgitakse, et see on antud automaatselt.

Otsuse andmisel ei kohaldata nõuet märkida selles

haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja

kinnitada see tema allkirjaga, kuid selles märgitakse

haldusorgani kontaktandmed. Otsusele lisatakse e-

tempel. (5) Otsuse tegemise korral avaldatakse nende

andmekogude nimetused, milles sisalduvaid

isikuandmeid on kasutatud ning lisatakse kasutatud

otsustuspõhimõtete ja kriteeriumide selgitus sellises

ulatuses, mis võimaldab avalduse esitajal mõista otsuse

aluseid.“.

B. Nimetatud säte võib olla vastuolus perekonnaõiguse

kaalutlusõiguse olemusega olukordades, kus

nimemuutus puudutab alaealist või perekondlikku

identiteeti. Kuigi § 23 lõike 1 punkt 6 näeb ette, et

automaatotsust ei tehta juhul, kui on vaja alaealise

arvamust välja selgitada, ei taga see tegelikkuses lapse

huvide sisulist kaalumist, vaid üksnes menetlusliku

eeltingimuse kontrolli. Palume seletuskirjas selgitada

regulatsiooni vastavust perekonnaõiguse põhimõtetele.

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud. Lapse huvide

tegelik kaalumine on kirjas eelnõu §-s 5. § 23 lg 1 p 6 on

tõesti vaid menetluslikule sammule viitamine.

8. Eelnõu § 27 lõike 3 punkti 6 kohaselt ei anta

perekonnanimeks nime, mis on Eestis kaubamärgina

kaitstav tähis. Eelnõu seletuskirjas on ainus põhjendus

§ 27 lõike 3 p-le 6 see, et sätte eesmärk on tagada

õigusselgus ja see, et eristada inimeste nimesid

juriidilistest isikutest. Esiteks on selline põhjendus

ebapiisav – puudub selgitus selle kohta, kuidas selline

säte aitab inimeste nimesid juriidilistest isikutest

eristada. Teiseks, selline põhjendus on ka ebakorrektne

Märkusega arvestatud.

Eelnõu § 27 lõige 3 punktiga 6 ettenähtud piirang on

eelnõust eemaldatud.

44

ega vasta sätte sisule. Sätte sisuks on reguleerida seda,

et perekonnanimi ei saa olla kaubamärk. Sättes ei

reguleerita seda, et perekonnanimi ei saa olla juriidilise

isiku nimi. Lisaks ei ole seletuskirjas põhjenduseks

toodud ka seda, et soov on eristada inimese nime

juriidilise isiku nimest, vaid juriidilisest isikust, kui

sellisest. Jääb arusaamatuks, mida siin mõeldud on.

Kolmandaks, jääb seda selgitust lugedes arusaam, et

segi on aetud kaubamärk ja juriidilise isiku nimi

(eraõiguslike juriidiliste isikute puhul ärinimi) ning

eelnõu koostaja samastab neid. Jääb mulje, et eelnõu

koostaja hinnangul registreerivad juriidilised isikud

omale alati sellised kaubamärgid, mis on identsed nende

nimega/ärinimega, kuid väga paljudel juhtudel see nii ei

ole. Juriidilise isiku nimi/ärinimi ja kaubamärk on kaks

erinevat asja ja need võivad, aga ei pruugi kattuda.

Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 7 kohaselt on ärinimi ehk

firma äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja

tegutseb. Kaubamärgiseaduse (edaspidi KaMS) § 3

kohaselt on kaubamärk tähis, millega on võimalik

eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku

samaliigilisest kaubast või teenusest. Seega, kui ärinimi

tähistab ettevõtja nime, siis kaubamärgiga tähistatakse

kaupu ja teenuseid, mida ettevõtja oma tegevuse käigus

pakub. Näiteks AS-ile Eesti Pagari kuulub üle 30

kehtiva kaubamärgi, millest enamus ei sisalda sõnu

„Eesti Pagar“, vaid sõnu, mida leivatootja kasutab oma

toodete tähistamiseks (nt on AS Eesti Pagari nimele

registreeritud kaubamärgid PERENAISE SAI, Õnne

leib, TERATASKU jne). Kaubamärgi andmebaas asub

siin: https://andmebaas.epa.ee/avalik/#/trademarks.

Võttes aluseks eelnõu sätte, et perekonnanimes ei tohi

45

kasutada kaubamärgina kaitstavat tähist, siis see

tähendab, et see keeld ei hõlma mitte juriidilise isiku

nime kasutust, vaid konkreetse kauba või teenuse

tähistamiseks registreeritud kaubamärgi kasutamist

(eeltoodud näite puhul see tähendaks, et isiku

perekonnanimeks ei saaks anda Teratasku, kuid mitte

seda, et tema perekonnanimeks ei saaks olla Eesti

Pagar). Seega antud juhul ei lähe eelnõu säte ja

seletuskirjas toodud selgitus omavahel kokku, kuna

tegelikult selline piirang ei aita inimeste nimesid

eristada juriidilistest isikutest ega nende nimedest, vaid

üksnes kaubamärkidest. Neljandaks, jääb mulje, et

eelnõu koostaja on arvamusel, et kaubamärgid saavad

kuuluda üksnes juriidilistele isikutele ja kujutavad

endast üksnes sõnu. Esiteks võivad kaubamärgid

kuuluda nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele, ja

teiseks ei ole kaubamärgid üksnes sõnalised.

Kaubamärke on väga palju erinevaid liike. Patendiameti

veebilehel on toodud hea ülevaade koos näidetega

sellest, millist liiki kaubamärke kaitstakse (nt sõnamärk,

kujutismärk, ruumiline märk, helimärk, liikumismärk

jne, vt ka https://www.epa.ee/kaubamargid/vaja-teada-

enne-taotluseesitamist/kaubamargiliigid#sm). Seega ei

ole korrektne sätestada, et perekonnanimeks ei saa anda

nime, mis on Eestis kaubamärgina kaitstav tähis, kuna

see hõlmaks kõiki kaubamärgiliike ja mh siis tähendaks

ka seda, et perekonnanimi ei või sisaldada nt helimärki,

mis aga ei loo kuidagi juurde õigusselgust. Kuna

reaalsuses ei saa kellegi nimi helimärki sisaldada, siis

loob selline regulatsioon just õigusselgusetust juurde

ega ole ka kooskõlas seletuskirjas toodud õigusselguse

saavutamise eesmärgiga. Lisaks juhib JDM tähelepanu,

46

et eelnõuga loodav säte erineb oluliselt kehtiva

nimeseaduse § 171 lg 3 punktis 7 sõnastusest, kus on

reguleeritud, et uueks perekonnanimeks ei või olla

„üldtuntud registreeritud kaubamärgis sisalduv kaitstud

sõnaline osa“. Ehk kehtiva seaduse kohaselt piiratakse

perekonnanimes kaubamärgi sisalduva sõnalise osa

kasutamist, mitte kaubamärgi kui terviku kasutamise

keelamist. Kehtiva seaduse säte on selles osas seega

selgem, kuna sellest saab aru, et mõte on keelata just

kaubamärgi sõnaline osa – ehk see hõlmaks nii pelgalt

sõnamärke (nt Teratasku) kui ka kombineeritud märke,

mis koosneb nii kujutisest (logo) kui ka sõnast. Küll aga

on meie hinnangul ka kehtiva nimeseaduse § 171 lg 3

punkti 7 sõnastus problemaatiline ja ebatäpne, kuna seal

kasutatakse sõnastust „üldtuntud registreeritud

kaubamärk“. Eristatakse kaht kaubamärgi kaitstuse

liiki: registreeritud kaubamärk ja üldtuntud kaubamärk.

Registreeritud kaubamärk on see, mis on kantud

kaubamärgi registrisse (see võib, aga ei pruugi ühtlasi

olla ka avalikkusele üldtuntud). Üldtuntud kaubamärk

on see, mis on avalikkusele laialdaselt tuntud (nt Coca

Cola), kuid ta ei pruugi olla registreeritud. Kaubamärgi

üldtuntust tunnistatakse konkreetse vaidluse käigus

(KaMS § 7) ning seda ei kaitsta per se. Kehtiva seaduse

sõnastuses on need kaks asja kokku pandud, kasutades

„üldtuntud registreeritud kaubamärk“. Juhul, kui eelnõu

koostaja plaanib eeskujuks võtta kehtiva seaduse

sõnastuse, tuleks täpsemalt analüüsida, mida mõeldakse

ja mida uue eelnõuga piirata tahetakse. Kui soov on

keelata perekonnanimes üldtuntud kaubamärgi

kasutamine, on praktikas raske ette kujutada, kuidas

seda tagada, kuna üldtuntust tunnistatakse vaid

47

konkreetse õigusliku vaidluse menetluse raames.

Täiendavalt juhime tähelepanu, et kehtiva nimeseaduse

§ 171 lg 3 punkti 7 kohaselt ei või uus perekonnanimi

olla „juriidilisele isikule viitav nimi“, mida eelnõus ei

ole. Jääb selgusetuks, miks selline valik on tehtud.

Arvestades, et eelnõu koostaja on seletuskirjas § 27 lg 3

punkti 6 põhjenduseks toonud, et eesmärk on eristada

inimeste nimesid just juriidilistest isikutest (nende

nimedest?), siis see punkt kehtivast seadusest aitaks

seda saavutada. Seega tundub, et on valesti mõistetud,

mis on kaubamärk ja mis on juriidilise isiku nimi (ehk

ärinimi, mille kasutamise keeld on eelnõuga välja

võetud). Perekonnanimes kaubamärgi kasutamine tagab

üksnes perekonnanime eristamise kaupadest ja

teenustest, mida vastava kaubamärgiga tähistatakse,

mitte juriidilisest isikust või tema nimest. Lisaks toome

võrdluseks välja, et äriseadustikus on ka ärinime

valikule ette nähtud piirangud, mis puudutavad

kaubamärki. ÄS § 12 lg 3 kohaselt ei tohi ärinimes

kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist,

tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni

ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud

nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb

tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.

Samuti palume selgitada, kas on kaalutud varianti, et

perekonnanimes võib olla lubatud kasutada kaubamärgi

sõnalist osa kaubamärgiomaniku nõusolekul. Kuna ÄS-

i puhul on selline variant olemas, siis ehk tasuks

analüüsida, kas ka perekonnanime valikul sellist

varianti (st kaubamärgiomaniku nõusolekut

perekonnanimes kaubamärgi kasutamiseks)

võimaldada, eeldusel, et see vastab muudele

48

perekonnanimele ettenähtud nõuetele. Kui eelnõu

koostaja leiab, et sellise erandi tegemine ei ole

õigustatud, palume seda põhjendada. Ühtlasi märgime,

et kui perekonnanimi ei saa olla kaubamärk, tähendab

see, et perekonnanime andmise menetluse raames tuleb

teha otsingud Eestis kehtivate kaubamärkide

andmebaasis ja Euroopa Liidus kehtivate kaubamärkide

andmebaasis ning seda tuleks ka seletuskirjas, sh

mõjude peatükis, käsitleda, kuna sellega kaasneb

ametnikule ajakulu. Samuti palume seletuskirjas

käsitleda, kui palju on Eestis kehtivaid, sh Euroopa

Liidus kehtivaid kaubamärke, et oleks üheselt selge,

millises ulatuses selline piirang piirab perekonnanime

valikut. Samuti palume seletuskirjas käsitleda, kui palju

praktikas seni on olnud juhtumeid, kus perekonnanime

andmisest on keeldutud seetõttu, et selleks on

kaubamärgis sisalduv kaitstud sõnaline osa (kehtiva

nimeseaduse § 171 lg 3 p 7). Selle järgi saaks ka

hinnata, kas selline piirang on (üldse) vajalik ning

täidab oma eesmärki. Väljapakutud regulatsiooni puhul

jääb arusaamatuks, kuidas seda piirangut praktikas

rakendatakse. Juhul kui isikule siiski antakse

perekonnanimi, milleks on kaubamärk (või

kaubamärgis sisalduv sõnaline osa), jääb selgusetuks,

milliseid nõudeid saab kaubamärgiomanik esitada ja

kelle vastu. Hetkel näib, et selliseid tagajärgi eelnõus

ega kehtivas nimeseaduses reguleeritud pole. Palume ka

seda seletuskirjas käsitleda. Eeltoodust tulenevalt

palume muuta eelnõu ja täiendada seletuskirja.

9. Eelnõu § 28 reguleerib perekonnanime muutmisest

keeldumise aluseid. Eelnõu menetlemisel tuleb

arvestada, et käesoleva eelnõuga paralleelselt on töös

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

49

Riigikogu õiguskomisjoni algatatud nimeseaduse

eelnõu, millega seatakse teatud kuritegude eest

karistatud isikutele eluaegne nime vahetamise piirang.

Ebakõlade vältimiseks tasuks neid kaht eelnõu koos

menetleda (eelduslikult üheks eelnõuks siduda). Kui

eelnõusid menetleda koos, tuleks läbi mõelda ka

küsimus sellest, kas lõppastmes tuleb erisätteks pidada

absoluutset nimevahetamise keeldu (Õiguskomisjon on

pigem seda silmas pidanud seletuskirja pinnalt) või

sätet, mis lubab abiellumise ja lahutuse korral ikkagi

perekonnanime muuta. Sõltuvalt lahendusest tuleks

eelduslikult täiendada eelnõu §-i 28 viitega sellele

absoluutsele keelule või leidma mõne muu

normitehnilise lahenduse. Lisaks märgime potentsiaalse

ohukohana, et (fiktiiv)abielud võimaldaks piirangu

eesmärgist väga lihtsasti mööda minna ja me ei pea

sellist erandit isegi hüvede kaalumise järgselt

põhjendatuks, eriti kuna uue nimeseaduse eelnõu § 18

lg 2 nimetatud kuritegude korral oleks nimevahetuse

piirang niikuinii tähtajaline (vt lähemalt karistusregistri

seaduse (edaspidi KarRS) § 24 lg 1). Praktikast on teada

näited, mille puhul on isegi veel vanglas viibiv

kinnipeetav korduvalt nime muutnud. See tähendab, et

lõpuni pole jälgede segamisel abi isegi piirangust, mille

kohaselt saab üldjuhul nime vahetada vaid üks kord

(kehtiva nimeseaduse § 16 lg 4 ja uue versiooni § 29).

Ikka leitakse mõni (raskesti kontrollitav) põhjendus või

siis esitatakse lõputuid taotlusi, mille ametnik peab

sisuliselt läbi vaatama (eluaegsete piirangute juurde on

Õiguskomisjon lisanud sätte, mille kohaselt jäetakse

need taotlused läbi vaatamata). Eeltoodust lähtuvalt

palume sõnastada eelnõu selliselt, et nime muutmise

Siseministeerium jääb selle juurde, et karistatute piirang

on üksnes isiku avalduse alusel nimemuutmise

menetluses ning perekonnaseisutoimingutes on need

isikud võrdsed kõigi teistega. Isiku perekonnanimi saab

muutuda ka põlvnemisega, sooandmete muutmisega –

seada kõigis nendes olukordades normiks üksnes

topeltnimede kandmine ei ole põhjendatud. Selgitame, et

ka praeguse eelnõu kohaselt, kui isik ei ole õigustatud

isikunime muuta, jäetakse tema avaldus läbi vaatamata

(eelnõu § 18 lg 6).

50

piirangust hõlmatud isikud saaks abiellumisel

perekonnanime muuta üksnes abielu eel viimati kantud

perekonnanime täiendamise teel abikaasa

perekonnanimega (kehtiva nimeseaduse § 10 lg 2 p 2).

10. Eelnõu §-ga 35 nähakse ette isikunimekomisjoni

moodustamine. Palume seletuskirjas selgitada, kas ja

kuidas on moodustatud komisjon teabevaldaja avaliku

teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 5 mõttes, kas tal on

juurdepääs asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

teabele ning kas tema loodud teave on avalik teave.

Näiteks annab eelnõu § 35 lõige 3 annab komisjonile

õiguse oma ülesannete täitmiseks saada nimetoimingute

küsimustes riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse

asutustelt vastuseid. Riigi– ja kohaliku omavalitsuse

üksuse asutused on teabevaldajad AvTS-i mõttes. Tekib

küsimus, et kui komisjon küsib asutusesiseseks

kasutamiseks (edaspidi AK) mõeldud teavet, kas

asutuse juhil lasub kohustus vastavat teavet anda või

kehtib siin jätkuvalt AvTS-iga ette nähtud asutuse juhi

otsustada, kas AK-teave väljastada. Palume seletuskirja

täiendada vastavate selgitustega.

Märkusega arvestatud.

Eelnõu § 35 lõiget 1 on täiendatud, „..minister moodustab

ministeeriumi valitsemisalasse käskkirjaga…“

Seletuskirja on täiendatud vastavate selgitustega:

Komisjon ei ole iseseisev teabevaldaja avaliku teabe

seaduse § 5 mõttes, isikunimekomisjoni tegevuse raames

loodav teave on osa ministeeriumi teabest. Komisjonil on

oma ülesannete täitmiseks õigus tutvuda

menetlusmaterjalide ja muude andmetega, sealhulgas

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega,

ulatuses, mis on vajalik tema pädevuse teostamiseks.

Komisjoni liikmetele laienevad seejuures ametisaladuse

hoidmise ning isikuandmete kaitse nõuded.

Komisjoni tegevuse käigus loodud dokumendid,

sealhulgas arvamused ja protokollid, on avaliku ülesande

täitmisel loodud teave ning kuuluvad avaliku teabe hulka.

Samas võib selline teave sisaldada

juurdepääsupiiranguga andmeid (näiteks isikuandmed)

ning selle avalikustamisel kohaldatakse avaliku teabe

seadusest tulenevaid piiranguid.

Selgitame, et isikunimekomisjon täidab avalikku

ülesannet ning tegutseb valdkonna eest vastutava ministri

valitsemisalas. Komisjoni ülesannete täitmiseks on tal

51

õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt

teavet, sealhulgas asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teavet, kui see on vajalik konkreetse

nimetoimingu või vaidluse lahendamiseks.

11. Seletuskirja 4. osas käsitletakse eelnõu

terminoloogiat, sh isikunime kui uut terminit.

Seletuskirja 2.3 alaosas tuuakse välja, et eelnõu

koostamisel on võimaluse korral arvestatud

väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud ettepanekutega.

Enne käesoleva eelnõu väljatöötamist valmis 2020.

aastal nimeseaduse terviktekst, mis ministeeriumite

poolt kooskõlastati ja mis esitati Vabariigi Valitsusele

ning milles sisalduvatest põhimõtetest on eelnõu

koostajad ka lähtunud. Seletuskirjast ei selgu, mis etapis

ja miks otsustati „nimeseaduse“ asemel hakata

kasutama „isikunimeseadus“ ning miks kehtiva seaduse

termineid, mõisteid enam ei kasutata. Palume

seletuskirja täiendada.

Märkusega arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud.

II. Täiendavad märkused 12. Uus isikunimeseadus peab

tagama, et toimima jääksid juba olemasolevad

(sündmus)teenused isikule nime andmisel (lapse sünni

teenus) ning nime muutmisel. Samuti peab eelnõu

toetama ka tulevikus arendatavaid (sündmus) teenuseid,

mis on seotud isikute nimedega. Palume seletuskirja

täiendada, avades seost olemasolevate ja kavandatavate

teenustega.

Märkusega arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud.

13. Varasematel kooskõlastusringidel on nimeseaduse

muutmise eelnõu seletuskirjades esitatud statistikat

eelnõu sotsiaalse mõjude osas. Nimelt: „Mõju sihtrühm:

isikud, kes soovivad oma nime muuta, kuid kes on süüdi

mõistetud karistusseadustiku §-s 89, 90, 91, 911 , 92,

93, 95, 96, 97, 98, 981 , 99, 100, 1001 , 101, 102, 1021

Märkusega arvestatud. Karistusregistrilt on küsitud ja

eelnõu seletuskirja lisatud kaasajastatud statistika.

52

, 1022 , 1023 , 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110,

111, 112, 113, 114 või 1181 , § 133 lõikes 2, § 134

lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 1431

lõike 2 punktis 1 või §-s 1432 , 145, 1451 , 146, 175,

1751 , 176, 177, 1771 , 178, 1781 , 179, 184, 185, 187,

231, 232, 233, 234, 2341 , 2342 , 235, 2351 , 2352 ,

2353 , 236, 237, 2371 , 2372 , 2373 , 2374 , 2375 , 2376

, 238, 255, 256, 268, 394, 403, 404, 405, 414, 415 või

418 sätestatud süüteos ja kelle karistusandmed ei ole

karistusregistrist kustutatud. Käesoleval juhul on

piiratud teatud süütegusid toimepannud isikute

vabadust oma nime muuta ehk on piiratud nende isikute

põhiõigust vabale eneseteostusele. Sihtrühma suurus on

väike, sest karistusseadustiku §s 89, 90, 91, 911 , 92, 93,

95, 96, 97, 98, 981 , 99, 100, 1001 , 101, 102, 1021 ,

1022 , 1023 , 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110,

111, 112, 113, 114 või 1181 , § 133 lõikes 2, § 134

lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 1431

lõike 2 punktis 1 või §-s 1432 , 145, 1451 , 146, 175,

1751 , 176, 177, 1771 , 178, 1781 , 179, 184, 185, 187,

231, 232, 233, 234, 2341 , 2342 , 235, 2351 , 2352 ,

2353 , 236, 237, 2371 , 2372 , 2373 , 2374 , 2375 , 2376

, 238, 255, 256, 268, 394, 403, 404, 405, 414, 415 või

418 sätestatud süütegude eest süüdimõistetud inimesi

on vähem kui 5% elanikest. Isikuid, kellel on 2020.

aasta mai seisuga kehtiv karistus eelpool välja toodud

kvalifikatsioonide alusel, on kokku u 6000. Täieliku

statistikat selle kohta, kui palju taotlusi esitasid uue

isikunime saamiseks inimesed, kes on süüdimõistetud

eespool nimetatud süütegudes, ei ole võimalik olnud

teha, kuivõrd andmeid uue isikunime taotlJDM tegi

märkuse, milles palusime 2020. a statistikat

53

värskendada või selgitada, miks on esitatud viie aasta

tagused andmed. Järgmisel kooskõlastusringil oli

nimeseaduse versioonist see number välja jäetud. Ka

käesolev eelnõu ei sisalda numbrit 6000. Eeldatavasti ei

ole vähemalt 6000 isikut vahepealsel ajal olematuks

muutunud. Palume selgitada, kas varasemalt esitatud

number oli väär ja seetõttu seda enam ei kasutata ka

käesoleva eelnõu seletuskirjas.

III. Normitehnilised, terminoloogilised ja

mõjumärkused 14. Palume arvestada ka käesoleva kirja

lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega

tehtud normitehniliste ja terminoloogiliste märkustega

ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta. Vastavalt

Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume

eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile

täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel

kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja

vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu

Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle

vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Arvestatud.

1

Isikunimeseaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 3

Seletuskirja lisa eelnõu § 7 lõigete 3 ja 4 kohta

1 2 3 5 6 7 8

§ nr Paragrahvi pealkiri kehtivus KaRR

S

§ 28

EN

§ 7

lõige 3

(kustu-

tamise-

ni)

EN

§ 7

lõige 4

(elu-

aegne)

1 § 89 Inimsusvastane kuritegu Alates

01.09.2002

jah x

2 § 90 Genotsiid Alates

01.09.2002

jah x

3 § 91 Agressioonikuritegu Alates

01.09.2002

jah x

4 § 911 Välisriigi agressiooniaktiga

liitumine, selles osalemine ja

selle toetamine

Alates

08.05.2022

jah x

5 § 92 Sõjapropaganda Alates

01.09.2002

jah x

6 § 93 Keelatud relvade

väljatöötamine ja käitlemine

Alates

01.09.2002

jah x

7 § 95 Tsiviilelanikkonna vastu

suunatud sõjategevus

Alates

01.09.2002

jah x

8 § 96 Sõjapidamisvahendite

ebaseaduslik kasutamine

tsiviilelanike vastu

Alates

01.09.2002

jah x

9 § 97 Tsiviilelanikuvastane rünne Alates

01.09.2002

jah x

10 § 98 Kinnipeetud isiku

õigusvastane kohtlemine

Alates

01.09.2002

jah x

11 § 981 Tsiviilelaniku ja sõjavangi

õiguste piiramine

Alates

01.01.2015

jah x

12 § 99 Kinnipeetud isiku vastane

rünne

Alates

01.09.2002

jah x

13 § 100 Haige, haavatu ja merehätta

sattunu abita jätmine

Alates

01.09.2002

jah x

14 § 1001 Võitleja reeturlik ründamine Alates

01.01.2015

jah x

15 § 101 Võitlusvõimetu võitleja

ründamine

01.09.2002–

31.12.2014

jah x

16 § 102 Kaitstud isiku vastane rünne Alates

01.09.2002

jah x

17 § 1021 Armuandmatu käitumise

kuulutamine

Alates

01.01.2015

jah x

2

18 § 1022 Inimkilbi kasutamine Alates

01.01.2015

jah x

19 § 1023 Lapse kaasamine

relvakonflikti

Alates

01.01.2015

jah x

20 § 103 Keelatud relvade kasutamine Alates

01.09.2002

jah x

21 § 104 Keskkonna kahjustamine

sõjapidamisviisina

Alates

01.09.2002

jah x

22 § 105 Rahvusvahelist kaitset

tähistavate embleemide ja

märkide väärkasutus

Alates

01.09.2002

jah x

23 § 106 Mittesõjalise objekti

ründamine

Alates

01.09.2002

jah x

24 § 107 Kultuuriväärtuste vastu

suunatud rünne

Alates

01.09.2002

jah x

25 § 108 Varavastane süütegu

sõjategevuse piirkonnas ja

okupeeritud territooriumil

Alates

01.09.2002

jah x

26 § 109 Marodeerimine Alates

01.09.2002

jah x

27 § 110 Piraatlus Alates

01.09.2002

jah x

28 § 111 Õhusõiduki kaaperdamine Alates

01.09.2002

jah x

29 § 112 Lennuohutusvastane rünne Alates

01.09.2002

jah x

30 § 113 Tapmine Alates

01.09.2002

jah x

31 § 114 Mõrv Alates

01.09.2002

jah x

32 § 1181 Naise suguelundite sandistav

moonutamine

Alates

06.07.2017

jah x

33 § 121

lõike 2

punkt 2

Kehaline väärkohtlemine Alates

01.01.2015

ei x

34 § 133

lõige 2

Inimkaubandus Alates

01.09.2002

jah x

35 § 134

lõige 2

Isikuvabadust piiravasse riiki

toimetamine

Alates

01.09.2002

jah x

36 § 135 Pantvangi võtmine Alates

01.09.2002

jah x

37 § 141

lõige 1,

lõike 2

punktid 2–

7,

Vägistamine Alates

01.09.2002

jah x

38 § 141

lõike 2

Vägistamine Alates

01.09.2002

jah x

3

punkt 1,

lõige 21

39 § 1411

lõike 2

punkt 1,

lõige 3

Tahtevastane sugulise

iseloomuga tegu

Alates

01.07.2019

ei x

NS

§ 16

lg 41 (v

a lg 3)

40 § 142

lõige 1,

lõike 2

punkt 2

Sugulise kire vägivaldne

rahuldamine

01.09.2002–

22.12.2013

jah x

41 § 142

lõige 2

(kehtinud

01.09.2002–

15.07.2006)

Sugulise kire vägivaldne

rahuldamine

01.09.2002–

15.07.2006

jah x

NS

§ 16

lg 41

42 § 142

lõike 2

punkt 1

(kehtinud

16.07.2006–

22.12.2013)

Sugulise kire vägivaldne

rahuldamine

16.07.2006–

22.12.2013

jah x.

NS

§ 16

lg 41

43 § 143

lõike 2

punkt 2

(kehtinud

16.07.2006–

22.12.2013)

Suguühtele või muule

sugulise iseloomuga teole

sundimine

16.07.2006–

22.12.2013

jah x

44 § 143

lõige 2

(kehtinud

01.09.2002–

15.07.2006)

Suguühtele või muule

sugulise iseloomuga teole

sundimine

01.09.2002–

15.07.2006

jah x

NS

§ 16

lg 41

45 § 143

lõike 2

punkt 1

(kehtinud

16.07.2006–

22.12.2013)

Suguühtele või muule

sugulise iseloomuga teole

sundimine

16.07.2006–

22.12.2013

jah x

NS

§ 16

lg 41

46 § 143

lõige 2

(alates

23.12.2013)

Suguühtele või muule

sugulise iseloomuga teole

sundimine

Alates

23.12.2013

jah x

47 § 1431

lõike 2

punkt 1

Sugulise kire rahuldamisele

sundimine

16.07.2006–

22.12.2013

jah x

NS

§ 16

lg 41

48 § 1432 Suguühe või muu sugulise

iseloomuga tegu mõjuvõimu

kasutades

Alates

23.12.2013

jah x

NS

§ 16

4

lg 41

49 § 144 Suguühe järeltulijaga Alates

01.09.2002

ei NS

§ 16

lg 41

50 § 145 Suguühe või muu sugulise

iseloomuga tegu lapseealisega

01.09.2002–

22.12.2013

jah x

NS

§ 16

lg 41

51 § 1451 Alaealiselt seksi ostmine Alates

23.12.2013

jah x

NS

§ 16

lg 41

52 § 146 Sugulise kire rahuldamine

lapseealisega

01.09.2002–

22.12.2013

jah x

NS

§ 16

lg 41

53 § 175 Inimkaubandus alaealise

suhtes

01.09.2002–

31.01.2007

jah x

54 § 1751 Lapspornole juurdepääsu

taotlemine ja selle jälgimine

Alates

23.12.2013

jah x

55 § 176 Alaealise prostitutsioonile

kaasaaitamine

01.09.2002–

13.04.2012

jah x

56 § 177 Alaealise kasutamine

pornograafilise teose

valmistamisel

01.09.2002–

13.04.2012

jah x

57 § 1771 Alaealise kasutamine

erootilise teose valmistamisel

15.03.2010–

13.04.2012

jah x

58 § 178 Lapsporno valmistamine ja

selle võimaldamine

Alates

01.09.2002

jah x

59 § 1781 Seksuaalse eesmärgiga

kokkulepe lapseealisega

kohtumiseks

Alates

15.03.2010

jah x

60 § 179 Lapseealise seksuaalne

ahvatlemine

Alates

23.12.2013

jah x

61 § 184 Narkootilise ja psühhotroopse

aine suures koguses

ebaseaduslik käitlemine

Alates

01.09.2002

jah x

62 § 185 Narkootilise ja psühhotroopse

aine edasiandmine nooremale

kui kaheksateistaastasele

isikule;

Alates

01.09.2002

jah x

63 § 187 Alaealise kallutamine

narkootilise ja psühhotroopse

aine ja muu uimastava

toimega aine ebaseaduslikule

tarvitamisele

Alates

01.09.2002

jah x

64 § 199 Vargus

Alates

01.09.2002

ei x

65 § 200 Röövimine Alates

01.09.2002

ei x

5

66 § 201 Omastamine

Alates

01.09.2002

ei x

67 § 209 Kelmus

Alates

01.09.2002

ei x

68 § 210 Soodustuskelmus Alates

01.09.2002

ei x

69 § 211 Investeerimiskelmus

Alates

01.09.2002

ei x

70 § 212 Kindlustuskelmus

Alates

01.09.2002

ei x

71 § 213 Arvutikelmus Alates

01.09.2002

ei x

72 § 214 Väljapressimine Alates

01.09.2002

ei x

73 § 217

lõige 2

Arvutisüsteemile

ebaseaduslikult juurdepääsu

hankimine

Alates

01.09.2002

ei x

74 § 231 Eesti Vabariigi vastu suunatud

vägivaldne tegevus

Alates

01.09.2002

jah x

75 § 232 Riigireetmine Alates

01.09.2002

jah x

76 § 233

Välismaalase poolt

toimepandud Eesti Vabariigi

vastu suunatud vägivallata

tegevus

Alates

01.09.2002

jah x

77 § 234 Salakuulamine Alates

01.09.2002

jah x

78 § 2341 Eesti Vabariigi vastase sõja

või okupatsiooni toetamine

Alates

15.11.2009

jah x

79 § 2342 Eesti Vabariigi vastu suunatud

luuretegevus ja selle

toetamine

Alates

14.01.2019

jah x

80 § 235 Eesti Vabariigi

põhiseadusliku korra vastane

ühendus

Alates

01.09.2002

jah x

81 § 2351 Eesti Vabariigi vastane suhe Alates

15.11.2009

jah x

82 § 2352 Eesti Vabariigi vastane

võltsimine

Alates

15.11.2009

jah x

83 § 2353 Ametiisiku riigivastane

mõjutamine

Alates

15.11.2009

jah x

84 § 236 Üleskutse kuriteo

toimepanemisele Eesti

Vabariigi vastu

Alates

01.09.2002

jah x

85 § 237 Terrorikuritegu Alates

01.09.2002

jah x

86 § 2371 Terroristlik ühendus Alates

15.03.2007

jah x

6

87 § 2372 Terrorikuriteo

ettevalmistamine ja üleskutse

selle toimepanemisele

Alates

15.03.2007

jah x

88 § 2373 Terrorikuriteo ja selle

toimepanemisele suunatud

tegevuse rahastamine ning

toetamine

Alates

15.03.2007

jah x

89 § 2374 Kuritahtlik sisenemine Eesti

Vabariiki

Alates

01.01.2015

jah x

90 § 2375 Terroristlikul eesmärgil

reisimine

Alates

14.01.2019

jah x

91 § 2376 Terroristlikul eesmärgil

reisimise korraldamine,

rahastamine ja toetamine

Alates

14.01.2019

jah x

92 § 238 Massilise korratuse

organiseerimine ja

ettevalmistamine ning

üleskutse selles osalemisele

Alates

01.09.2002

jah x

93 § 255 Kuritegelik ühendus Alates

01.09.2002

jah x

94 § 256 Kuritegeliku ühenduse

organiseerimine

Alates

01.09.2002

jah x

95 § 268 Ebaseadusliku tegevuse

võimaldamine

Alates

01.09.2002

jah x

96 § 394 Rahapesu Alates

01.09.2002

jah x

97 § 403 Üldohtlik mürgitamine Alates

01.09.2002

jah x

98 § 404 Süütamine Alates

01.09.2002

jah x

99 § 405 Plahvatuse tekitamine Alates

01.09.2002

jah x

10

0

§ 414 Lõhkeaine ebaseaduslik

käitlemine

Alates

01.09.2002

jah x

10

1

§ 415 Lõhkeseadeldise,

lahingumoona ja nende olulise

osa ebaseaduslik käitlemine

Alates

01.09.2002

jah x

10

2

§ 418 Tulirelva, selle olulise osa ja

laskemoona ebaseaduslik

käitlemine

Alates

01.09.2002

jah x

KaRS-i sätete valikul on lähtutud karistusregistri seaduse §-st 28: pärast isiku karistusandmete

kustutamist registrist asendatakse avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse

kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga.

Isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud karistusseadustiku §-s 89–93, 95–114 või

1181, § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 1431 lõike 2 punktis

1, §-s 1432, §-s 145–146, 175–179, 184, 185, 187, 231–238, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414,

415 või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

7

Sellele loetelule on lisatud Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekul KaRS §-d 199, 201, 209–

213 ja § 217 lõige 2 ning § 1411 lõige 3, Sotsiaalministeeriumi ettepanekul KaRS § 121 lõike 2

punktid 2, § 200 ja § 214. Samuti on loetelus kehtiva NS § 16 lõikega 41 (isik, kelle suhtes on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus seonduvalt seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo

toimepanemisega alaealise isiku suhtes, ei saa nime muuta) hõlmatud § 1411 lõike 2 punkt 1 ja

§ 144.

KaRS-i sätete jagunemisel eelnõu § 7 lõikega 3 (piirang kehtib, kuni isiku karistusandmed ei

ole karistusregistrist kustutatud) ja lõikega 4 (piirang kehtib ka karistusregistrist andmete

kustutamisel) lähtutakse kehtiva NS § 16 lõikest 41 ning lõikega 3 on hõlmatud järgmised

sätted: § 141 lõike 2 punkt 1, § 1411 lõike 2 punkt 1, § 142 lõige 2 (kehtinud 01.09.2002–

15.07.2006), § 142 lõike 2 punkt 1 (kehtinud 16.07.2006–22.12.2013), § 143 lõige 2 (kehtinud

01.09.2002–15.07.2006), § 143 lõike 2 punkt 1 (kehtinud 16.07.2006–22.12.2013),

§ 1431 lõike 2 punkt 1, §-d 1432, 144, 145, 1451 ja 146, samuti on selle piirangu all Kapo

ettepaneku alusel §-d 89–93, 95–112, 231–238, 403, 405, 414 ja 415 ning Justiits- ja

Digiministeeriumi ettepanekul §-d 113 ja 114, § 141 lõige 21, § 1411 lõige 3 ja § 175.

Loetellu on teadlikult jäetud ka kehtetud sätted. Nendes sätestatud süüteod ei ole

dekriminaliseeritud, vaid KaRS-i sätete korrastamisel hõlmatud teiste sätetega. Selgitused leiab

näiteks karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu nr 649 SE juurest (ühendatud eelnõuga 656 SE, jõustunud seadusena 23.12.2013).

Selgitus, miks §-d 142 ja 143 vajavad mõne sätte kehtivuse aja märkimist

1 2 3 5 6 7

nr Paragrahvi

number

Paragrahvi pealkiri Lõigete

kehtivus

Hõlmatus

KaRRS

§ 28

Eelnõu § 7

lõige 3

(kustutamise

ni)

või lõige 4

(eluaegne)

41 § 142

lõige 2

(kehtinud

01.09.2002–

15.07.2006)

Sugulise kire vägivaldne

rahuldamine

01.09.2002–

15.07.2006

jah 3

(2) Sama teo eest, kui see on

toime pandud noorema kui

kaheksateistaastase isiku suhtes,

- karistatakse kuni viieaastase

vangistusega

Vajalik märkida

kehtivus, kuna

lõikele 2 on

hiljem lisatud

punktid 1 ja 2;

punkti 1 alusel

on piirang

eluaegne,

punkti 2 alusel

kehtib piirang

karistatuse

kustumiseni

8

42 § 142

lõike 2

punkt 1

(kehtinud

16.07.2006–

22.12.2013)

Sugulise kire vägivaldne

rahuldamine

16.07.2006–

22.12.2013

jah 3

(2) Sama teo eest, kui see on

toime pandud:

1) noorema kui

kaheksateistaastase isiku suhtes

Vajalik märkida

kehtivus, kuna

lõikele 2 on

hiljem lisatud

punktid 1 ja 2;

punkti 1 alusel

on piirang

eluaegne,

punkti 2 alusel

kehtib piirang

karistatuse

kustumiseni

44 § 143

lõike 2

punkt 2

(kehtinud

16.07.–

22.12.2013)

(2) Sama teo eest, kui see on

toime pandud:

2) isiku poolt, kes on varem

toime pannud käesolevas jaos

sätestatud kuriteo

Vajalik märkida

kehtivus, kuna

alates

23.12.2013 on

lõige 2 uues

sõnastuses

jah 2

45 § 143

lõige 2

(kehtinud

01.09.2002–

15.07.2006)

Suguühtele või muule sugulise

iseloomuga teole sundimine

01.09.2002–

15.07.2006

jah 3

(2) Sama teo eest, kui see on

toime pandud noorema kui

kaheksateistaastase isiku suhtes

Vajalik märkida

kehtivus, kuna

lõikele 2 on

hiljem lisatud

punktid 1 ja 2;

punkti 1 alusel

on piirang

eluaegne,

punkti 2 alusel

kehtib piirang

karistatuse

kustumiseni

46 § 143

lõike 2

punkt 1

(kehtinud

16.07.2006–

22.12.2013)

Suguühtele või muule sugulise

iseloomuga teole sundimine

16.07.2006–

22.12.2013

jah 3

(2) Sama teo eest, kui see on

toime pandud:

1) noorema kui

Vajalik märkida

kehtivus, kuna

lõikele 2 on

9

kaheksateistaastase isiku suhtes

hiljem lisatud

punktid 1 ja 2;

punkti 1 alusel

on piirang

eluaegne,

punkti 2 alusel

kehtib piirang

karistatuse

kustumiseni

47 § 143

lõige 2

(alates

23.12.2013)

(2) Sama teo eest, kui see on

toime pandud isiku poolt, kes on

varem toime pannud käesolevas

jaos sätestatud kuriteo

Vajalik märkida

kehtivus, kuna

lõige 2 on

kehtinud varem

kahes erinevas

sõnastuses

jah 2

Eelnõu § 7 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangut kohaldatakse kuni karistusandmete

karistusregistrist kustutamiseni isikule, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku §-s 1181, §

121 lõike 2 punktis 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, § 141 lõikes 1 või lõike 2 punktides 2–7, § 142

lõikes 1 või lõike 2 punktis 2, § 143 lõike 2 punktis 2 (kehtinud 16.07.2006–22.12.2013), §-des

176–179, 184, 185, 187, 199–201, 209–214, § 217 lõikes 2, §-s 255, 256, 268, 394, 404 või 418

sätestatud süüteo toimepanemise eest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangut kohaldatakse ka pärast

karistusandmete karistusregistrist kustutamist isikule, kes on süüdi mõistetud

karistusseadustiku §-des 89–93, 95–114, § 133 lõikes 2, § 141 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 21, §

1411 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3, § 142 lõikes 2 (kehtinud 01.09.2002–15.07.2006), § 142 lõike

2 punktis 1 (kehtinud 16.07.2006–22.12.2013), § 143 lõikes 2 (kehtinud 01.09.2002–

15.07.2006), § 143 lõike 2 punktis 1 (kehtinud 16.07.2006–22.12.2013), § 1431 lõike 2 punktis

1, §-s 1432, 144–146, 175, 231–238, 403, 405, 414 või 415 sätestatud süüteo toimepanemise

eest.

1

10.08.2026

Isikunimeseaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Isikunimeseaduse (edaspidi INS) eelnõus esitatakse uus terviklik isikunimega seotud

regulatsioon. Üle on vaadatud kehtiva nimeseaduse (edaspidi NS) sisu ja sõnastus eesmärgiga

tagada õigusselgus ning ajakohasus. NS-i vastuvõtmisest on möödunud 20 aastat, selle aja

jooksul on ühiskond märkimisväärselt muutunud. Eelnõuga vaadatakse üle mõisted,

selgitatakse täpsemalt nimetoimingu sisu ja kujundatakse ümber uue isikunime andmine.

Eelnõust on välja jäetud need NS-i sätted, mida ei ole praktikas kasutatud.

Eesmärk on ajakohastada isikunime andmise, vahetamise ja muutmise kord nii, et see vastaks

tänapäevasele elukorraldusele ning oleks üheselt toimiv ja inimesele arusaadav. Seadus peab

võimaldama nime kasutada viisil, mis arvestab ühiskonna mitmekesistumist ja aitab vältida

olukordi, kus seni kehtiv kord ei kata uusi või keerulisi juhtumeid. Lahendusena koostatakse

uus terviklik regulatsioon, milles on korrastatud seaduse ülesehitus ning täpsustatud kõik nime

andmise, vahetamise ja muutmisega seotud reeglid. Selles kehtestatakse vajalikud keelud

eelnõuga nimetatud kuritegude toimepanijatele. Muudatustega tagatakse üheselt mõistetav

kord, parandatakse isikunimede selgust ühiskonnas ja aidatakse vältida eksitavaid või segadust

tekitavaid nimevalikuid.

Eelnõu mõju puudutab füüsilisi isikuid, kellele antakse või kes vahetavad või muudavad ees-

või perekonnanime. Lisaks mõjutab eelnõu nimetoiminguid tegevaid avaliku sektori asutusi,

eelkõige perekonnaseisuasutusi.

Eelnõuga võib kaasneda isikule teatud halduskoormuse kasv, kuna eelnõuga kehtestatakse

sisulised nõuded ja piirangud, mis eeldavad isikult vajaduse korral põhjenduste ja selgituste

esitamist (näiteks perekonnanime korduva muutmise põhjuste esitamine, tõendamata

kasutusega eesnime taotlemisel selgituste esitamine).

Halduskoormuse kasvu leevendavad eelnõus ette nähtud muudatused, millega lihtsustatakse

teatud juhtudel nime muutmise põhjendamist. Eelnõus eristatakse senisest selgemalt juhud, mil

isikul on õigus nime muuta seaduses sätestatud aluse olemasolu korral, ilma et haldusorgan

hindaks täiendavalt isiku esitatud põhjuse mõjuvust.

Perekonnanime muutmisel vähendab halduskoormust see, et perekondliku või muu seaduses

sätestatud seoseta, nn vabalt valitud perekonnanime taotlemisel on vaid üks alus – selleks peab

olema mõjuv põhjus. Kehtivas NS-is on mõjuval põhjusel nime muutmiseks 5 erinevat alust,

millest tulenevalt nime muuta sooviv isik koostas oma avalduse. See muudab menetluse taotleja

jaoks lihtsamaks ja vähendab vajadust sobitada tegelikke põhjuseid seadusandja poolt ette

mõjuvaks loetutega.

Eelnõu säilitab ka võimaluse esitada avaldus rahvastikuregistri turvalise veebikeskkonna kaudu

(edaspidi turvaline veebikeskkond) ning võimaldab tingimuste kontrolli, otsuse tegemist ja

kande tegemist rahvastikuregistrisse (edaspidi RR) võimaluse korral automaatselt. Kuna

digitaalse menetluse võimalus on kehtivas õiguses juba olemas, ei käsitata seda iseseisva uue

halduskoormust vähendava meetmena, kuid eelnõu säilitab selle lahenduse ning toetab seeläbi

menetluse kättesaadavust ja kiirust.

2

Kokkuvõttes võib eelnõuga kaasneda teatud juhtudel halduskoormuse kasv, kuid seda

leevendavad eelnõus ette nähtud konkreetsed muudatused: eesnime muutmise

põhjendamiskohustuse vähenemine tavapärastel juhtudel, perekonnanime muutmise selgemad

objektiivsed alused, mille puhul ei hinnata mõjuvat põhjust. Eelnõu ei mõjuta ettevõtjate

halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja

Enel Pungas (tel 612 5163, [email protected]), sama osakonna nõunik Ulvi

Klaar (tel 612 5160, [email protected]), õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin

(tel 612 5184, [email protected]) ja Helena Lepper (leping

lõppenud). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on osalenud ka isikunimekomisjoni liikmed.

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud rahvastiku toimingute osakonna

õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184,

[email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele

vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega ole välja töötatud Euroopa Liidu

õiguse rakendamiseks. Samuti ei tulene eelnõu väljatöötamine Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammist.

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks kehtiv NS avaldamismärkega RT I 2005, 1, 1 ja NS-i

rakendusaktid.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

 karistusregistri seadust (edaspidi KarRS) avaldamismärkega RT I, 11.07.2026, 72;

 keeleseadust avaldamismärkega RT I, 09.07.2026, 15;

 kooseluseadust avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 47;

 perekonnaseisutoimingute seadust (edaspidi PKTS) avaldamismärkega RT I,

21.11.2025, 6;

 rahvastikuregistri seadust (edaspidi RRS) avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 25;

 riigilõivuseadust avaldamismärkega RT I, 11.07.2026, 169.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta seadust, mille

vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja Riigikogu

koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus

Kehtiv NS on vastu võetud 2004. aastal ja see jõustus 2005. aastal. 20 aasta jooksul on ühiskond

märkimisväärselt muutunud ja seetõttu on tekkinud vajadus NS-i ajakohastada. Uue eelnõu

koostamise eesmärk on saavutada selgem, arusaadavam ja lihtsamini rakendatav seadus, milles

on arvestatud ühiskonnas toimunud muutusi. Sisserände suurenemine ja inimeste vaba

3

liikumine on toonud eri kultuuriruumidest Eestisse palju välisriigi kodanikke, kuid NS-is ei

arvestata nende inimeste tausta ega päritoluriigi eripära.

Vajadus kehtestada uus seaduse terviktekst tuleneb asjaolust, et kehtiva NS-i ülesehitus on

ebaloogiline ja seda on raske mõista – sama valdkonda reguleerivad sätted asuvad seaduse eri

peatükkides ning üld- ja erinormid ei ole seaduses loogilises järjestuses. Samuti on mitme

paragrahvi pealkiri sõnastatud arusaamatult ega anna edasi sätte sisu.

Kuna INS-i kasutavad peale ametiasutuste ka eraisikud, tuleb arvestada nende õigust anda

lapsele sünni registreerimisel nimi, vahetada perekonnanime abielu või kooselulepingu

sõlmimisel ning taotleda uut isikunime; seetõttu peab regulatsioon olema lihtne ja üheselt

arusaadav.

2.2. Olulisemad muudatused

Eelnõu üld- ja eriosa normid on paigutatud loogilises järjestuses ning ühte valdkonda

reguleerivad sätted on samas peatükis. Täpsustatud ja muudetud on isikunime muutmise

menetlust, selgemalt on sätestatud isikunime muutmise alused ja piirangud ning nime

muutmisest keeldumise alused. Eelnõuga sätestatakse nimetoimingute tegemise piirang teatud

kriminaalkuritegusid toime pannud isikutele.

Suuremad sisulised muudatused võrreldes kehtiva NS-iga on järgmised.

1. Teatavate kehtivate karistustega kriminaalkorras karistatud isikute suhtes kohaldatakse

nimetoimingu piirangut kuni karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni. Piirangu

kohaselt ei või isik isikunime muuta ega vahetada perekonnanime abielu sõlmimisel,

lahutamisel või kehtetuks tunnistamisel ega kooselulepingu sõlmimisel, lõpetamisel või

kehtetuks tunnistamisel. Samuti ei anta sellisele isikule uut perekonnanime isaduse omaksvõtul,

põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamisel või põlvnemise vaidlustamise hagi rahuldamisel ega

lapsendamise kehtetuks tunnistamisel lapsendamiseelset isikunime. Piirang on vajalik

avalikkuse huvides ja puudutab seaduses nimetatud süütegudes süüdimõistetud isikuid,

takistades neil varjata oma identiteeti ning toimepandud kuritegusid karistusandmete kehtivuse

ajal. Eelnõule on lisatud tabel (lisa 3), kus on esitatud eelnõu § 7 lõigetes 3 ja 4 nimetatud

karistusseadustiku (edaspidi KarS) sätete loetelu, muu hulgas sätete kehtivusajad.

2. Kehtivas NS-is on alaealise suhtes seksuaalkuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud

isikutele ette nähtud tähtajatu nime muutmise piirang. Eelnõuga säilitatakse sama

kuriteogrupiga seotud tähtajatu piirang, kuid seda laiendatakse lisaks isikunime muutmisele ka

teistele nimetoimingutele. Lisaks laiendatakse eelnõu § 7 lõikes 4 tähtajatut nimetoimingu

piirangut teistele eriti rasketele süütegudele. Seetõttu kohaldatakse § 7 lõikes 4 nimetatud

süütegude puhul nimetoimingu piirangut ka pärast karistusandmete karistusregistrist

kustutamist. Piirang puudutab isikuid, kes on süüdi mõistetud kuritegudes, mis ohustavad eriti

kaalukaid õigushüvesid, sealhulgas inimelu, inimväärikust, isikuvabadust, alaealiste ja teiste

haavatavate isikute kaitset, riigi julgeolekut, rahvusvahelist julgeolekut, põhiseaduslikku korda

või avalikku turvalisust. Piirangu eesmärk on takistada neil nimetoimingu kaudu varjata oma

identiteeti ja varasemat kuritegelikku tausta, mis kahjustaks avalikku usaldust, raskendaks isiku

tuvastamist ning võiks luua ohu teistele isikutele või riigi julgeolekule.

3. Nime muutmisel ei ole vabalt valitud perekonnanimena võimalik anda perekonnanime, mida

kannab RR-i andmetel elav isik – eesmärk on vältida perekonnanime kaudu näilise põlvnemise

või abielulise suhte tekkimist või identiteedivargust. Lisaks võimaldab keeld luua uusi

eestipäraseid perekonnanimesid, et rikastada eesti nimetraditsiooni.

4

4. Lapse sünni registreerimisel teavitab perekonnaseisuametnik vanemaid sellest, kas ja mitu

samasuguse isikunimega inimest Eestis juba elab ning mis on nende isikute vanus. Kui lapse

sünd registreeritakse turvalises veebikeskkonnas, saavad vanemad teabe keskkonna

vahendusel. Samasuguse isikunime olemasolu ei takista lapsele soovitud nime andmist, vaid

annab vanematele teadmise ja võimaluse kaaluda, kas nad soovivad lapsele panna juba esinevat

isikunime.

5. Isikunime muutmise õigusega isikute ringi on lisatud Eesti elamisloaga rahvusvahelise kaitse

saaja. Piiratud õigus nime muutmiseks antakse muu riigi kodanikele olukordadeks, kui neile

Eestis perekonnaseisutoiminguga saadud eesnime või perekonnanime nende kodakondsusriik

ei tunnusta.

6. Alaealise perekonnanime muutmise võimalusi kitsendatakse. Alaealisele saab anda ainult

sama perekonnanime, mida vanem kannab. Piiranguga kaitstakse lapse huve, tagades, et laps

kannab oma vanema perekonnanime ning seeläbi säilib tema identiteedi järjepidevus ja seos

pereringiga.

Nii nagu kehtivas NS-is, jäävad ka INS-i alles järgmised põhimõtted.

1. Isikunimi koosneb eesnimest ja perekonnanimest, st järgitakse eesti isikunimemalli.

2. Isiku eesnimi peab vastama tema soole, vastassoole juurdunud eesnime saab üksnes

mõjuval põhjusel.

3. Muus tähestikus kirjutatud isikunimede ümberkirjutamisel kasutatakse ministri

määrusega kinnitatud tähetabeleid.

4. Sünni registreerimisel valivad vanemad lapsele eesnime; kui vanemad ei kanna ühist

perekonnanime, lepivad nad kokku, kumma perekonnanime laps kandma hakkab.

5. Abielu sõlmimisel ja lahutamisel saab vahetada perekonnanime, sama õigus on

kooselulepingu sõlmimisel ja selle lõpetamisel, arvestades eelnõus sätestatud

piiranguid.

6. Soo andmete muutmisel saab hakata kandma soole vastavat eesnime ja soole viitava

tunnusega perekonnanime.

7. Saab taotleda ees- ja perekonnanime muutmist.

8. Isikunime muutmise avalduse saab esitada turvalises veebikeskkonnas ning tingimuste

kontroll, otsuse tegemine ja kanne RR-i toimub võimaluse korral automaatselt ilma

ametniku sekkumiseta.

9. Keerukamates nimetoimingutes saab kasutada nimeteadusliku usaldusasutuse

arvamust.

10. Siseministeeriumi valitsemisalas jätkab tööd isikunimekomisjon.

2.3. Eelnõu koostamine

2015. aastal oli kooskõlastamisel nimeseaduse väljatöötamiskavatsus1 (edaspidi

väljatöötamiskavatsus). Pärast seda peeti NS-i eelnõu loomiseks ümarlauakohtumisi ja mitu

isikunimekomisjoni koosolekut. NS-i väljatöötamiskavatsuse kooskõlastasid kõik

ministeeriumid.

Eelnõu koostamisel on võimaluse korral arvestatud väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud

ettepanekuid. Eelnõu koostamisel on lähtutud väljatöötamiskavatsuses esitatud eesmärkidest ja

probleemipüstitusest, kuid mitmes küsimuses on eelnõus valitud väljatöötamiskavatsusest

1 Eelnõude infosüsteemi toimiku number 15-1697/01.

5

konkreetsem või sellest erinev lahendus. Kui väljatöötamiskavatsuses käsitleti süüdimõistetud

isikute nimemuutmise piiramist veel analüüsitava võimalusena, siis eelnõuga kehtestatakse

teatavate kuritegude toimepanijatele selged piirangud, lähtudes avaliku korra, õigusselguse,

läbipaistvuse ning teiste isikute turvalisuse kaitsest. Samuti nähakse ette üldreegel, et vabalt

valitud perekonnanimeks ei saa võtta nime, mida kannab RR-i järgi elav isik; selle eesmärk on

vältida näiliste perekondlike seoste loomist ning kaitsta nime kandvate isikute identiteeti ja

enesemääramisõigust. Lisaks sätestatakse eelnõus võrreldes väljatöötamiskavatsusega uue

lahendusena vanemate teavitamine samanimeliste elavate isikute olemasolust, et toetada

teadlikumat nimevalikut.

Väljatöötamiskavatsusega võrreldes on eelnõus täpsemalt ja süsteemsemalt lahendatud ka

topeltperekonnanimede ning alaealise perekonnanime muutmise küsimused. Kui

väljatöötamiskavatsuses käsitleti topeltperekonnanimede piiramist peamiselt probleemina, mis

vajab korrastamist, siis eelnõus on sellest kujundatud selge põhimõte, mille kohaselt

topeltperekonnanimede edasikandumist üldjuhul piiratakse, lähtudes eesti nimetraditsiooni

kaitse eesmärgist. Samuti kitsendatakse alaealise perekonnanime muutmise võimalusi, sidudes

lapse perekonnanime senisest tugevamalt vanema nimega ning rõhutades lapse huve ja nime

järjepidevust. Erinevalt väljatöötamiskavatsusest lõimitakse eelnõuga nimeõiguse regulatsioon

ulatuslikumalt ka registreeritud kooseluga, et tagada sarnaste perekonnaõiguslike olukordade

võrreldav kohtlemine.

Enne käesoleva eelnõu väljatöötamist valmis 2020. aastal NS-i terviktekst2, mille

ministeeriumid kooskõlastasid ja mis esitati Vabariigi Valitsusele ning milles olevatest

põhimõtetest on eelnõu koostajad lähtunud. Varasemat eelnõu versiooni ei esitatud Riigikogule,

sest ei jõutud üksmeelele registreeritud elukaaslaste ühise perekonnanime küsimuses. See

küsimus lahenes hiljem kooseluseaduse muutmisega, mille kohaselt saab registreeritud

elukaaslane soovi korral võtta oma registreeritud elukaaslase perekonnanime.3

Valminud on INS-i tervikteksti eelnõu, milles on tehtud hulk sisulisi ja vormilisi muudatusi.

Suuremad ja kaalukamad sisulised muudatused on näiteks teatavate süütegude eest

süüdimõistetud isikule kehtestatav nimetoimingu piirang; vanema teavitamine lapse sünni

registreerimisel, kui lapsele soovitavat isikunime kannab RR-i andmetel vähemalt üks elus isik;

ning piirang, et nime muutmise korral vabalt valitud perekonnanimena ei anta perekonnanime,

mis on RR-i andmetel elava isiku perekonnanimi. Vormilised muudatused on paragrahvide

ümberjaotamine ja ühendamine.

Sätete kujundamisel on arvestatud, et need võimaldaksid endiselt osutada olemasolevaid

isikunime andmise ja muutmisega seotud teenuseid ning toetaksid ka tulevikus arendatavaid

isikunimedega seotud sündmusteenuseid. Sündmusteenustest mõjutatud nimetoimingud (nime

andmine sünni registreerimisel, nime vahetamine seoses abielu või registreeritud kooseluga ja

nime muutmine) päädivad isikunime kandmisega RR-i, st sündmusteenuse järgmise osateenuse

käivitab RR-i kanne. INS-i regulatsioon ei erine NS-i regulatsioonist viisil, mis seaks ohtu juba

olemasolevad või tulevikus loodavad sündmusteenused.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu on jagatud kaheksaks peatükiks. Esimeses peatükis kehtestatakse üldsätted, mis

puudutavad seaduse reguleerimisala, eesmärki, isikuandmete töötlemist, isikunime kasutamist

2 Eelnõu toimiku nr 19-0616. EIS-i toimiku number 19-0616. 3 RT I, 06.07.2023, 6.

6

avaliku ülesande täitmisel, piiratud teovõimega isiku nimetoimingut, isikunime kirjapilti,

nõudeid eesnimele ja perekonnanimele ning nimetoimingu piirangut kriminaalkorras karistatud

isikule. Teises peatükis sätestatakse isikunime andmine sünni registreerimisel ning põlvnemise

ja lapsendamise asjades. Kolmandas peatükis sätestatakse perekonnanime vahetamine abielu

sõlmimisel ja lahutamisel ning kooselulepingu sõlmimisel ja lõpetamisel, samuti isikunime

vahetamine sooandmete muutmisel. Neljandas peatükis sätestatakse isiku taotluse alusel

isikunime muutmist reguleerivad normid. Viiendas peatükis reguleeritakse isikunime

kohandamist ja korrastamist. Kuuendas peatükis sätestatakse isikunimekomisjoni ja

nimeteadusliku usaldusasutuse rollid. Seitsmendasse peatükki on koondatud järelevalve ja

vaidlustamise sätted ning kaheksandasse peatükki seaduse rakendamine ja seaduste muutmine.

Kuna seadusega reguleeritakse füüsilise isiku nimega seotud küsimusi, peab see kajastuma ka

seaduse pealkirjas – sõnas „isikunimeseadus“. Eesti keeles võib sõna „nimi“ kasutada mitmes

tähenduses: nimi on inimesel, asukohal (reguleeritud kohanimeseadusega), äriühingul

(reguleeritud äriseadustikuga) jm. Kehtiva NS-i eelnõu 369 SE I nimetati alguses samuti

isikunimeseaduseks, kuid eelnõu menetlusdokumentidest ei selgu seaduse pealkirja muutmise

põhjus. Seaduse korrektne pealkirjastamine vastavalt reguleerimisalale on otstarbekas ja tagab

õigusselguse.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala, eesmärk ja teiste seaduste kohaldamisala.

Võrreldes kehtiva NS-iga on INS-i reguleerimis- ja kohaldamisala sisuliselt laiem ning

süsteemsem. Esiteks laiendatakse reguleerimisala: peale isikunime andmise ja kohaldamise

hõlmab uus seadus sõnaselgelt nime vahetamist ja muutmist ning nimetoimingute

vaidlustamise ja järelevalve korda. Samuti sätestatakse eraldi seaduse eesmärk – hoida eesti

nimetraditsiooni ning tagada isikunime ühtne ja õiguspärane kasutamine –, mis toetab seaduse

tõlgendamist ja kaalutlusõiguse teostamist.

Teiseks on täpsemalt ja selgemalt reguleeritud teiste seaduste kohaldamine. Kui kehtivas

seaduses viidatakse üldiselt PKTS-i kohaldamisele reguleerimata küsimustes, siis uue

seadusega reguleeritakse selgelt haldusmenetluse, tsiviilkohtumenetluse,

perekonnaseisutoimingute, kooselulepingu menetluse ning RRS-i kohaldamine. Sellega

suurendatakse õigusselgust ja eristatakse ühemõtteliselt materiaalõiguslikud normid

menetlusnormidest.

Muudatustega kajastatakse selgemalt nimetoimingute tegelikku menetluspraktikat,

parandatakse normitehnilist täpsust ja välditakse tõlgendusvaidlusi.

Eelnõu § 1 lõikega 1 määratakse seaduse reguleerimisala, eesmärk ja kohaldamisala. Sättega

antakse ülevaade küsimustest, mida seadusega reguleeritakse, ning piiritletakse seaduse

esemeline ulatus. Seadus hõlmab isikunime andmise, vahetamise, muutmise ja kohandamise

põhimõtteid ning korda. Lisaks sätestatakse isikunime ühtse kasutamise alused ning

nimetoimingu vaidlustamise ja nimetoimingu üle järelevalve tegemise kord.

Sätte eesmärk on koondada isikunimeõiguse põhialused ja menetlusraamistik ühte seadusesse,

et tagada isikunime kasutamise õigusselgus, ühtne halduspraktika ning isikute õiguste tõhus

kaitse.

Võrreldes kehtiva NS-iga on eelnõu § 1 lõikes 2 selgelt sätestatud, et INS-i eesmärk on hoida

eesti nimetraditsiooni4 ning tagada isikunimede ühtne ja õiguspärane kasutamine. PS-i

4 Eesti nimetraditsiooni on kirjeldanud Eesti nimeuurijad, näiteks Edgar Rajandi, kelle raamatule „Raamatut

7

preambulis on viidatud eesti rahvuse ja kultuuri säilimise olulisusele ning PS §-s 6 on

sätestatud, et Eesti riigikeel on eesti keel.

Eelnõu eesmärk on säilitada eesti nimetraditsiooni. Eesti nimetraditsioon on ajas muutunud ja

kindlasti muutub ka edaspidi. Nimetraditsiooni tekke selgitusi leiab Eesti Keele Instituudi

(edaspidi EKI) 2002. aasta nimekorralduse analüüsist5 (edaspidi nimekorralduse analüüs).

Selles märgitakse järgmist: „Niisiis iseloomustab eesti eesnimistut 1) nimede paljusus (iga uus

nimemood toob kaasa uusi nimesid, mis hõlpsasti eelmised välja vahetavad); 2) nimemoe kiire

vaheldumine; 3) avatus võõrapärasusele (nimesid nii laenatakse kui ka jäljendatakse

võõrapärasust omanimedes, nt liidete, võõrtähtede rohkusega); 4) julge nimelooming

(tehisnimed 20. sajandi alguses, sarnased protsessid hiljem, 1950.–1970. aastatel ning

analoogne käitumine ka hiljem).“ Üldiselt eelistatakse anda lapsele üks eesnimi, kuid

kasutatakse ka teisi võimalusi ja sellise valiku lubamine on kinnistunud nimetraditsioonis.

Nimekorralduse analüüsis märgitakse järgmist: „Perekonnanimed pandi eestlastele XIX sajandi

algupoolel: Liivimaa kubermangus 1823–1826 ning Eestimaa kubermangus 1835. Enne seda

oli seaduse kaitse all olevaid püsivaid ametlikke perekonnanimesid vaid vähestel eestlastel,

peamiselt linnades. Suuremat osa rahvast kutsuti lisanimedega, mis moodustatud koha-,

isanimest, ametinimetusest vm. Lisanimed olid seejuures üsna muutlikud, kui just elukoht või

amet ei pärandunud põlvest põlve. /…/ Nime algkujuks oli nimepaneku protokollidesse kantud

kuju. Kuna protokolliti enamasti saksa keeles ja vanas kirjaviisis, leidus rohkelt eestikeelsete

nimede moonutusi, ka olid paljud tol ajal pandud nimed võõrkeelsed (eelkõige saksakeelsed).

Leidus segakeelseid, samuti omakeelseid, kuid kõlbeliselt kohatuid nimesid. /…/ Rahvusriigi

sündides 1918. a ja eesti keelele riigikeele staatuse andmisega seoses hakati enam tähelepanu

pöörama ka isiku-, eeskätt perekonnanimede korraldamisele. Tuli tegelda põhiliselt kolme

probleemiga: 1) nimekirjutuse küsimused, 2) perekonnanimede panek veel perekonnanimeta

kodanikele, 3) nimede muutmine. /…/ perekonnanimede võtmise seadusega (RT 1926, 11, 10)

kohustati kõiki veel perekonnanimeta Eesti kodanikke omale kuue kuu jooksul perekonnanime

võtma. Nime võtmisest tuli teatada kohalikule perekonnaseisuametnikule, kes nime protokollis.

Seaduse eirajatele pidi nime määrama siseminister. Seega hiljemalt 1926. aasta lõpuks pidid

kõigil Eesti kodanikel olema perekonnanimed.“

Seega saab öelda, et eesti nimetraditsiooni nimemall on eesnimi + perekonnanimi. Eesnimi

antakse sünnil ja selle valivad vastsündinu vanemad. Perekonnanimi on nimemalli kohustuslik

osa ja selle andmist reguleeritakse seadusega.

Nõukogude võimu perioodil, 1941.–1991. aastal reguleeriti isikunime andmist eri

õigusaktidega, kuid nende põhimõte oli sama: lapsele anti vanemate ühine perekonnanimi või

erinevate nimede korral ühe vanema perekonnanimi, vallaslaps sai ema perekonnanime. Abielu

sõlmimisel sai üks abikaasadest võtta teise abikaasa perekonnanime ühiseks perekonnanimeks,

nimedest“ tuginetakse siiani. Lisaks Edgar Rajandile on Eesti nimetraditsiooni uurinud perekonnanimede uurija

Helmut Tarand jt. Praegu koostatakse „Eesti perekonnanimeraamatut“, mille koostamises osalevad näiteks Fred

Puss, Marja Kallasmaa, Udo Uibo jt. Eesti nimetraditsiooni on uurinud ka näiteks nimeteadlased Eve Alender,

Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll ja Evar Saar „Nimekorralduse analüüsis“, millega saab tutvuda

veebiaadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/40634/Keel_Nimekorraldus.pdf. Eestipäraste

eesnimede temaatikat on käsitlenud näiteks Julius Mägiste. Tema seisukohtadega saab tutvuda teoses

„Eestipäraseid eesnimesid“: https://www.emakeeleselts.ee/digiraamatud/AES-toimetised_XXVIII.pdf.

Perekonnanimede kohta on olemas Kairit Henno lühikokkuvõte „Meie perekonnanimede ajaloost“, millega saab

tutvuda veebiaadressil https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2003_1/OK_2003-1_04.pdf. Nimeteadusega seotud

lisaallikate viidetega saab tutvuda Eesti Keele Instituudi kodulehel http://www.eki.ee/nimeselts/bib/. 5 Eesti Keele Instituudi nimekorralduse analüüs (2002). Kättesaadav veebiaadressil

https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/327c027a-81cc-44c6-b4fa-5a1222b27e81/content.

8

aga mõlemad abikaasad võisid jääda ka oma perekonnanimega. Perioodil 1984–1986 oli

keelatud rohkem kui ühe eesnime andmine. Nimemalli osa oli ka isanimi – eesnimi + isanimi +

perekonnanimi.

Eesti nimetraditsiooni hulka kuulub kindlasti ka nime muutmine. Näiteks hakati nimesid

eestistama alates 1919. aastast, esmalt eraalgatuslikult ja alates 1934. aastast riikliku

poliitikana. Kuni 1934. aasta lõpuni eestistati 1081 perekonnanime kokku 2659 isikul. Nimede

eestistamise eesmärk oli mõjutada eestlasi võtma seniste võõrapäraseks peetud (saksapäraste)

ees- ja perekonnanimede asemele uusi, rõhutatult eestipäraseid. Eesti iseseisvusajal eestistas

oma nime üle 200 000 isiku.

Eesti nimetraditsiooni võib lühidalt kokku võtta järgmiselt: vastsündinu eesnime valivad tema

vanemad ja eesnimi võib koosneda kuni kolmest eesnimest, laps kannab vanemate ühist või ühe

vanema perekonnanime, abielu sõlmimisel võib saada ühise perekonnanime või jääda oma

perekonnanimega, abielu lahutamisel võib saada tagasi varem kantud perekonnanime.

Eelnõu § 1 lõikes 2 sätestatud teine eesmärk on isikunimede ühtlustatud ja õiguspärane

kasutamine Eestis. Isikunimi antakse sünnil, seda võib vahetada perekonnasündmustega ja

muuta isiku soovil – kõik see eeldab kindlaid ja selgeid reegleid. Eelkõige on see oluline

isikutele, kes saavad oma valikutes seadusest tuge, aga ka haldusorganitele, et nõustada ja

abistada isikuid haldusmenetluses ning tagada nende võrdne ja õiguspärane kohtlemine. Lisaks

Eestis perekonnaseisutoimingutega tehtavatele nimetoimingutele on vaja selgelt reguleerida

olukorrad, kus Eestis kasutatakse teise riigi dokumendil märgitud isikunime.

Eelnõu § 1 lõikega 3 sätestatakse, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele

kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse

erisusi. Isikunime andmine, vahetamine, muutmine ja kohandamine toimub haldusmenetluses

ning seega rakendatakse nendes toimingutes HMS-i, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Näiteks HMS-i kohaselt kehtib haldusakt alates adressaadile teatavaks tegemisest või

kättetoimetamisest, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist (HMS § 61

lõige 1), kuid eelnõuga loetakse nimemuutmise otsus kehtivaks ja nimemuutmine toimunuks

uue isikunime kandmisest RR-i, mille järel tehakse isikule kättesaadavaks nimemuutmist

kajastav RR-i väljavõte, mis tõendab nime muutust.

Paragrahvi 1 lõikega 4 täpsustatakse, et juhul kui isikunime andmine või vahetamine toimub

tsiviilkohtumenetluses, kohaldatakse menetlusele tsiviilkohtumenetlust reguleerivaid sätteid,

kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Sätte eesmärk on tagada menetlusnormide ja materiaalõiguslike normide selge eristamine.

Kohus lahendab isikunime andmise või vahetamise küsimusi tsiviilkohtumenetluse korras,

kohaldades menetlusele vastavaid menetlusnorme. Samas tuleb nime sisuliste eelduste ja

piirangute hindamisel lähtuda INS-i kui materiaalõiguslikust regulatsioonist.

Näiteks lapsendamise menetluses võib kohus anda lapsele uue ees- ja perekonnanime. Kuigi

menetlus toimub tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel, tuleb lapse nime määramisel

arvestada INS-is sätestatud nõudeid ja piiranguid, sealhulgas nime lubatavuse tingimusi. Lisaks

peab kohus põlvnemise või lapsendamise kehtetuks tunnistamisega seotud nimeküsimuses

arvestama ka INS-is sätestatud isikunime andmise ja vahetamise piirangut.

Sättega välditakse tõlgenduslikku ebaselgust ja kinnitatakse, et tsiviilkohtumenetluse

kohaldamine ei välista INS-i materiaalõiguslike normide kohaldamist nime küsimustes.

9

Eelnõu § 1 lõikega 5 nähakse ette, et kui nimetoiming tehakse perekonnaseisutoimingu raames,

kohaldatakse menetlusele PKTS-i, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Isikunime

andmine ja isikunime vahetamine on sellisel juhul perekonnaseisutoimingu osa ning

nimetoiming tehakse teise menetluse raames. Enamik nimetoiminguid on menetluslikult

perekonnaseisutoimingute osa. Isikunime andmine toimub sünni registreerimise menetluses

ning isikunime vahetamine abielu sõlmimise ja lahutamise ning sooandmete muutmise või

taastamise menetluses, mida tehakse PKTS-i alusel, ning nende toimingute menetluslikud

eeldused kehtestatakse PKTS-is. Seega rakendatakse nendes toimingutes PKTS-i, arvestades

käesoleva seaduse erisusi. Perekonnaseisutoimingu raames tehtava nimetoimingu puhul

reguleerib PKTS menetluslikke küsimusi, sealhulgas perekonnaseisutoimingut tegeva asutuse

pädevust (PKTS § 3), avalduse või taotluse esitamise viise ( nt PKTS § 9), menetluse läbiviimist

ning perekonnaseisutoiminguga seotud vaidluste lahendamist (PKTS 5. peatükk). Seega on

isikunime andmise või vahetamise üle pädev otsustama perekonnaseisutoimingut tegev asutus

ulatuses, milles nimetoiming tehakse vastava perekonnaseisutoimingu osana.

INS-is sätestatakse seevastu isikunime andmise ja vahetamise materiaalõiguslikud alused ning

isikunimele esitatavad nõuded. Näiteks toimub isikunime andmine sünni registreerimise

menetluses ning isikunime vahetamine abielu sõlmimise ja lahutamise ning sooandmete

muutmise või taastamise menetluses, mida tehakse PKTS-i alusel. Samas tuleb nime

lubatavuse, nimekuju ja nimevaliku võimaluste hindamisel lähtuda INS-is sätestatud nõuetest

ja erisustest. Näiteks tuleb abielu sõlmimise avaldusel märkida, millist perekonnanime kumbki

abielluja pärast abielu sõlmimist kandma hakkab (PKTS § 37 lõike 2 punkt 1), kuid eelnõus

sätestatakse, et nime võib vahetada ainult üks abiellujatest, võttes teise abikaasa perekonnanime

ühiseks perekonnanimeks või liites sidekriipsuga teise abikaasa perekonnanime oma

perekonnanime järele (INS § 13 lõige 1). Seega kohaldatakse perekonnaseisutoimingu raames

tehtava nimetoimingu menetlusele PKTS-i ning isikunime sisulistele nõuetele ja nimevaliku

võimalustele INS-i.

Eelnõu § 1 lõikega 6 sätestatakse, et kui nimetoiming tehakse kooselulepingu sõlmimise või

lõpetamise raames, kohaldatakse menetlusele kooseluseadust, kui käesolevast seadusest ei

tulene teisiti. Nimetoimingud, mis tehakse kooselulepingu sõlmimise või lõpetamise menetluse

raames, tehakse kooseluseaduses sätestatud menetluskorra alusel. See tähendab, et

menetluslikud eeldused, lepingu sõlmimise kord ja vorminõuded tulenevad kooseluseadusest.

Samas tuleb isikunime muutmise sisuliste eelduste ja piirangute hindamisel lähtuda INS-ist kui

materiaalõiguslikust regulatsioonist. INS-is sätestatakse nime lubatavuse tingimused ja

piirangud, mida tuleb arvestada ka kooselulepingu sõlmimise või lõpetamisega seotud

nimetoimingute tegemisel. Seega rakendatakse nimetoimingule menetluslikult kooseluseadust,

arvestades INS-ist tulenevaid erisusi ja nime nõudeid.

Eelnõu § 1 lõikega 7 sätestatakse, et INS-i alusel tehtud nimetoimingute RR-i kandmisel

kohaldatakse RRS-i. Kehtivas NS-is puudub viide RRS-ile, kuid kuna INS-i alusel tehtavate

nimetoimingute tulemused kantakse RR-i, on vajalik viidata, et nendes toimingutes

rakendatakse RRS-i, arvestades INS-is sätestatud erisusi. Näiteks on RRS-i kohaselt RR-i

kantavaks isikuandmeteks isikunimi INS-i tähenduses; eelnõuga täpsustatakse, milliselt

dokumendilt ja milliste reeglite järgi isikunimi RR-i kantakse (INS §-d 33 ja 34). Ka rahvuse,

emakeele ja kõrgeima omandatud haridustaseme andmete esitamisel lähtutakse RRS-i § 21

lõikest 2. Nimetatud sätte kohaselt on nende andmete esitamine kohustuslik, kui rahvuse,

emakeele või kõrgeima omandatud haridustaseme andmed RR-is puuduvad või kui kõrgeima

omandatud haridustaseme andmed on muutunud. Eelnõu § 2 lõikes 3 eristatakse nende andmete

töötlemine RRS-ist tuleneva andmete esitamise kohustuse täitmiseks nimetoimingu sisuliseks

10

tegemiseks vajalikust andmetöötlusest. Lisaks kohaldatakse RRS-i näiteks RR-i kantud

andmete säilitamise ja väljastamise korral.

Eelnõu §-ga 2 reguleeritakse isikuandmete töötlemist. Kehtivas NS-is ei ole isikuandmete

töötlemine reguleeritud ja seetõttu on vaja lisada INS-i isikuandmete töötlemist reguleerivad

sätted.

Eelnõu § 2 lõikega 1 nähakse ette, et isikuandmeid töödeldakse käesolevas seaduses, PKTS-is,

RRS-is või muus isikuandmete töötlemist reguleerivas õigusaktis sätestatud alustel ja korras.

Nimetoimingute tegemiseks töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid,

RR-is. RR-i rakendused on loetletud RRS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri

2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja

andmeandjate üleantavate andmete loetelu“6 §-s 11. Perekonnaseisutoimingute menetlused,

sealhulgas nende raames tehtavad nimetoimingud ja ka isikunime muutmise menetlused,

viiakse läbi RR-i menetlustarkvaras.

RR-i kantud isikunime, põlvnemise ja perekonnaseisuandmeid kasutatakse mitmes

nimetoimingus, näiteks:

 sünni registreerimisel kontrollitakse, kas lapsele soovitud isikunime juba kannab mõni

isik;

 isikunime muutmisel kontrollitakse, kas isikul on soovitud perekonnanimega

põlvnemise, abielu või registreeritud kooselu kaudu seos;

 vabalt valitud perekonnanime taotlemisel kontrollitakse, kas soovitud nime kantakse

eesnimena ja mitmel isikul selline eesnimi on.

Seega töödeldakse nimetoimingutes menetlusosaliste andmeid, kuid ka kolmandate isikute

andmeid, kui see on vajalik asjaolude väljaselgitamiseks.

Nimetoimingute tegemisel võib eriliigilisi isikuandmeid töödelda üksnes juhul ja ulatuses,

milles need on konkreetse nimetoimingu tegemiseks vajalikud. Eriliigilised isikuandmed

võivad ilmneda eelkõige isiku enda esitatud põhjenduses või tõendis, näiteks usulise talituse

käigus antud eesnime tõendamisel või juhul, kui isik seob nime muutmise soovi oma identiteedi

või muu eraelulise asjaoluga. Automaatotsuse tegemisel selliseid põhjendusi ega tõendeid

sisuliselt ei hinnata. Kui nimetoimingu lahendamine eeldab isiku esitatud põhjenduse, tõendi

või muu eriliigilisi isikuandmeid sisaldava asjaolu sisulist hindamist, suunatakse avaldus

ametniku menetlusse.

Eriliigiliste isikuandmete töötlemise alus on isikuandmete kaitse üldmääruse7 (edaspidi IKÜM)

artikli 9 lõike 2 punkt g koostoimes käesoleva seaduse §-ga 2. Oluline avalik huvi seisneb

nimetoimingu õiguspärasuse, isiku õigusliku identiteedi ning RR-i andmete õigsuse tagamises.

Kaitsemeetmetena rakendatakse andmete minimaalsust, vajaduspõhist ja rollipõhist

juurdepääsu, päringute ja juurdepääsude logimist ning eriliigilisi andmeid sisaldavate juhtumite

suunamist ametniku menetlusse.

Isikuandmete kategooriate tabelid, täpsemad andmekoosseisud ja töötlemise eesmärgid leiab

allpool olevast tabelist.

6 RT I, 25.11.2025, 5.

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88.

11

Isikuandmete kategooriad

Isikuandmete

kategooria Täpsem andmekoosseis Töötlemise eesmärk

Isikunimi Ees- ja perekonnanimi

Isiku üldandmed, mis on vajalikud

isikusamasuse kontrollimiseks; lapsele

antava või nimemuutmisel taotletava

ees- ja perekonnanime vastavuse

kontroll INS-i nõuetele

Isikukood Isikukood Isiku üldandmed, mis on vajalikud

isikusamasuse kontrollimiseks

Sugu Sugu

Antava või muudetava eesnime

vastavuse kontroll INS-i nõuetele;

vahetamisel vajalik otsustada ees- ja

perekonnanime soole vastava kuju

muutmine või taastamine

Abielu või registreeritud

kooselu andmed

Suhte liik, suhte alguse ja

lõppemise aeg; abikaasa või

registreeritud elukaaslase

perekonnanimi; abielu või

kooselulepingu andmed;

abielluja või registreeritud

elukaaslase perekonnanime

aluseks oleva sündmuse (sünd,

abielu või kooselulepingu

sõlmimine) andmed; abikaasa

või registreeritud elukaaslase

varem kantud perekonnanimed

Abielu või kooselulepingu sõlmimisel

või nimemuutmisel on võimalik

taotleda abikaasa või registreeritud

elukaaslase perekonnanime või lisada

tema perekonnanimi isiku enda

perekonnanimele; abielu lahutamisel

või kooselulepingu lõpetamisel on

lubatud vahetada perekonnanimi varem

kantud perekonnanimega; vajalikud

selleks, et kontrollida nime saamise

õiguslikku alust

Eestkoste andmed

Ees- ja perekonnanimi või

asutuse nimetus; isiku- või

registrikood; eestkoste alguse

ja lõppemise kuupäev;

tehingud, mida eestkostetav

võib teha eestkostja

nõusolekuta

Vajalikud selleks, et kontrollida

esindusõigust

Elukoha andmed Eesti ja välisriigi elukoha

aadressiandmed

Töödeldakse eelkõige juhul, kui

turvalise veebikeskkonna kaudu

esitatud isikunime muutmise avalduse

lahendamiseks on vajalik ametniku

vahetu sekkumine ning avaldus tuleb

suunata pädeva kohaliku omavalitsuse

asutuse töölauale. Sellisel juhul

kasutatakse elukoha andmeid pädeva

kohaliku omavalitsuse asutuse

määramiseks.

12

Isikuandmete

kategooria Täpsem andmekoosseis Töötlemise eesmärk

Hooldusõiguse andmed

Ees- ja perekonnanimi või

asutuse nimetus; isiku- või

registrikood; hooldusõiguse

staatus

Vajalikud selleks, et kontrollida

esindusõigust

Kodakondsuse andmed Kodakondsus

INS-is sätestatud juhtudel võimalik

muuta välisriigi kodanikul nime;

välisriigi kodakondsuse alusel võimalik

teha seaduses sätestatud erand

Kontaktandmed E-post, telefoninumber Vajalikud selleks, et kontakteeruda

isikuga

Lisa-aadressid Lisa-aadress Kantakse seaduses sätestatud juhtudel

isikunime muutmise avalduselt RR-i

Perekonnaseisuandmed

Vallaline, abielus, lahutatud,

lesk, registreeritud kooselus,

registreeritud kooselu

lõpetatud, registreeritud

kooselu lõppenud

Vajalikud selleks, et kontrollida teatud

eeldustele vastamist nimemuutmise

menetluses, näiteks kui isik soovib

pärast abikaasa surma võtta

nimemuutmise menetluse kaudu tema

perekonnanime

Põlvnemise andmed

Põlvnemissuhe vanemaga,

põlvnemissuhe õe või vennaga,

põlvnemissuhe üleneja

sugulasega

Antava perekonnanime vastavuse

kontroll INS-i nõuetele; vajalikud

selleks, et kontrollida INS-is sätestatud

nime muutmise alust, sealhulgas

hinnata seda, kas isik soovib võtta

üleneja sugulase dokumentaalselt

tõendatud nime

Rahvuse andmed Rahvus

Vajalik nime vastavuse hindamiseks

rahvuse nimetraditsioonile ning eelnõus

sätestatud erandi kohaldamiseks juhul,

kui nimekuju või perekonnanime

tunnus sõltub asjaomase rahvuse

nimetraditsioonist.

Surmaandmed Surmaaeg ja -koht

Vajalikud selleks, et kontrollida teatud

eeldustele vastamist nimemuutmise

menetluses, näiteks kui isik soovib

pärast abikaasa surma võtta

nimemuutmise menetluse kaudu tema

perekonnanime

Sünniandmed Sünniaeg ja -koht Vajalikud selleks, et hinnata põhjuseid

nimemuutmise menetluses

Teovõime piiramise

andmed Teovõime piiramise fakt

Vajalikud selleks, et kontrollida

esindusõigust

13

Isikuandmete

kategooria Täpsem andmekoosseis Töötlemise eesmärk

Viibimiskoha andmed Viibimiskoha aadress

Vajalikud selleks, et kontakteeruda

isikuga ja kontrollida isikunime

avalduse viisi

Menetlusandmed

Andmed isikule usulise

talituse käigus antud

eesnime kohta

Andmed isikule usulise talituse

käigus antud eesnime kohta

Vajalikud selleks, et tõendada, kas

soovitud eesnimi on isikule antud

usulise ühenduse usulise talituse

käigus, mis võimaldab anda võõrkeelse

eesnime

Isiku esitatud

menetluslikud andmed

Isiku avalduses või

nimetoimingu menetluse

käigus esitatud muud

isikuandmed ulatuses, mis on

vajalik konkreetse

nimetoimingu tegemiseks.

Isik võib nimetoimingu raames

avaldada täiendavaid isikuandmeid, mis

võivad omada menetluses tähtsust.

Vajalik konkreetse nimetoimingu

asjaolude väljaselgitamiseks üksnes

ulatuses, milles andmed on menetluse

lahendamiseks asjakohased ja

vajalikud.

Isiku esitatud nime

muutmise põhjuse

andmed

Isiku esitatud nime muutmise

põhjuse andmed

Nimemuutmise menetluses tuleb

seaduses sätestatud juhtudel hinnata

nime muutmise põhjust

Isiku kriminaalkorras

karistatuse andmed ja

karistusregistri arhiivi

kantud andmed

Andmed ulatuses, mis on

vajalik eelnõu §-s 7 sätestatud

nimetoimingu piirangu

kohaldumise kontrollimiseks,

ning kontrolli tulemus.

Tulemus jah/ei vastusena.

Kriminaalkorras karistatu isikunime

muutmise, samuti seaduses sätestatud

juhtudel isikunime andmise ja

perekonnanime vahetamise piirangu

kontrollimiseks peab tegema päringu

karistusregistrisse või selle arhiivi.

Päringu tegemisel töödeldakse isiku

isikukoodi ja kriminaalkorras

karistamise andmeid

Eelnõu § 2 lõikes 2 tuuakse välja, milliseid menetlusandmeid töödeldakse nimetoimingute

tegemiseks. Need on andmed, mida ei kanta RR-i isikuandmetena, ei koguta süsteemselt ega

ole võimalik RR-ist väljastada, kuid mida töödeldakse ja säilitatakse RR-is menetlusandmetena.

Eelnõu § 2 lõikes 3 nähakse ette rahvuse, emakeele ja kõrgeima omandatud haridustaseme

kogumine RRS § 21 lõikest 2 tuleneva kohustuse täitmiseks. Rahvuse ja emakeele andmeid

ning kõrgeima omandatud haridustaseme andmeid töödeldakse isikunime muutmise avalduse

esitamisel ka juhul, kui neid andmeid ei ole vaja nimetoimingu sisuliseks tegemiseks. Sellisel

juhul on töötlemise eesmärk RRS-i § 21 lõikest 2 tuleneva andmete esitamise kohustuse

täitmine.

Eelnõu § 2 lõike 4 järgi on isikuandmete vastutavad töötlejad IKÜM-i järgi asutus, kelle

pädevuses on nimetoimingu tegemine või selle tegemise otsustamine. Siia kuuluvad ka

avalikku ülesannet täitvad isikud. Vastutav töötleja määratakse seega konkreetse nimetoimingu

ja menetluse järgi. Nimetoimingut tegev või selle tegemist otsustav asutus või isik vastutab selle

14

eest, et menetluses töödeldakse üksnes neid isikuandmeid, mis on konkreetse nimetoimingu

tegemiseks vajalikud.

Eelnõu § 2 lõikega 5 sätestatakse, et isikuandmete säilitamine on reguleeritud RRS §-ga 8, mille

kohaselt säilitatakse RR-i kantavaid isikuandmeid RR-is alaliselt. Menetlustoimingud,

sealhulgas isikuandmete töötlemine ja säilitamine, on hõlmatud RRS §-s 8 sätestatuga, kuna

nimetoimingud tehakse RR-i menetlustarkvaras. RRS §-s 7 on sätestatud, et NS-is ettenähtud

haldusmenetluse käigus saadud või loodud dokumenti, mis on registreeritud RR-is, ei pea

haldusorgan registreerima asutuse dokumendiregistris. Isikunimi on isiku tuvastamise keskne

andmestik ning nimetoimingu tulemus võib mõjutada isiku õigusi ja kohustusi ka hilisemates

menetlustes. Seetõttu peab olema võimalik kontrollida, millisel õiguslikul alusel ja milliste

andmete põhjal nimetoiming tehti. Menetlusandmeid säilitatakse üksnes ulatuses, milles need

olid konkreetse nimetoimingu tegemisel otsuse või toimingu aluseks.

Eelnõu § 2 lõikega 6 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega

käesolevas paragrahvis nimetatud isiku- ja menetlusandmete täpsed andmekoosseisud

isikunime andmisel, vahetamisel, muutmisel ja kohandamisel. Volitusnorm on vajalik, kuna

eelnõu § 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse nimetoimingutes töödeldavate isiku- ja menetlusandmete

üldised kategooriad, kuid erinevate nimetoimingute puhul ei ole töödeldavate andmete täpsem

koosseis ühesugune. Näiteks sünni registreerimisel isikunime andmisel, abielu või

kooselulepingu sõlmimisel perekonnanime vahetamisel, isiku taotlusel isikunime muutmisel

ning välisriigi dokumendilt isikunime kohandamisel on menetluse eesmärk ja kontrollitavad

asjaolud erinevad. Seetõttu on vajalik kehtestada määrusega täpsemalt, milliseid andmeid

konkreetse nimetoimingu tegemisel töödeldakse. Määrusega kehtestatavad täpsed

andmekoosseisud peavad jääma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku- ja

menetlusandmete piiresse. Selline lahendus tagab, et seaduses on sätestatud andmetöötluse

põhialused ja töödeldavate andmete üldised kategooriad, kuid tehnilisem ja toimingupõhine

andmekoosseis saab olla reguleeritud paindlikumalt määruse tasandil. Täpsete

andmekoosseisude kehtestamine määrusega aitab tagada RR-i menetlustarkvara ühtse

kasutamise, nimetoimingute ühetaolise menetlemise ning isikuandmete töötlemise

läbipaistvuse. Samuti võimaldab see andmekoosseise vajaduse korral ajakohastada, kui

muutuvad RR-i menetluslahendused või nimetoimingute tegemise tehnilised tingimused, ilma

et iga tehnilise täpsustuse tõttu oleks vaja muuta seadust.

Kehtivas NS-is puudub isikuandmete töötlemise regulatsioon.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse isikunime ja nimetoimingu mõiste ning isikunime kasutamise

põhimõtted.

Eelnõu § 3 lõikega 1 määratletakse, mida saab mõista isiku ametliku nime all. Isikunimena saab

käsitada nime, mis on kantud RRS-i § 22 lõikes 1 nimetatud dokumenti või riigi infosüsteemi

kuuluvasse andmekogusse. Andmekogu all tuleb mõista mitte ainult RR-i, aga ka teisi riigi

infosüsteemi kantud andmekogusid. Dokumenti kantakse isikunimi üldjuhul RR-i kantud

andmete alusel, aga näiteks abielu sõlmimisel koostatud dokumenti kantakse uus isikunimi, kui

abielluja perekonnanime vahetab. Samuti käsitatakse isikunimena välisriigi dokumendis,

näiteks isikut tõendavas dokumendis, perekonnasündmuse dokumendis, märgitud nime. Kui

isiku nimi on eri dokumentides või andmekogudes erineva kirjapildiga, tuleb avaliku ülesande

täitmisel lähtuda eelnõu § 3 lõike 5 kohaselt RR-i kantud isikunimest.

Eelnõu § 3 lõikega 2 kehtestatakse isikunimele kaks nõuet: see koosneb eesnimest ja

perekonnanimest ehk antakse isikunime mall „eesnimi + perekonnanimi“. Võrreldes teiste

15

rahvuste nimetraditsiooniga on eesti isikunimi lihtne, selles ei ole kesknime (nagu taani

isikunimedes) ega isanime (nagu vene isikunimedes).

Eelnõu § 3 lõikega 3 sätestatakse nimetoimingu mõiste. Nimetoiming on käesolevas seaduses

sätestatud alustel isikunime andmine, vahetamine, muutmine või kohandamine, mille

tulemusel kantakse isikunimi riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse. Nimetoimingut –

näiteks isikunime andmist - teeb perekonnaseisuasutus sünni registreerimisel PKTSi

menetluses, kohus lapsendamisel TsMS menetluses. Nimetoimingut – näiteks perekonnanime

vahetamist – teeb perekonnaseisuamet abielu lahutamisel PKTSi menetluses ja kohus TsMS

menetluses. nimetoimingut – näiteks kohandamist - teeb perekonnaseisuamet välisriigi abielu

andmete kandmisel RRi PKTSi menetluses, Politsei- ja Piirivalveamet isikukoodi andmise

RRSi menetluses.

Eelnõu § 3 lõikega 4 sätestatakse üldnorm, mida tuleb järgida piiratud teovõimega isiku

nimetoimingu tegemise korral. Alaealise nimetoiming on eelkõige sünni registreerimisel

isikunime andmine. On selge, et selles toimingus ei saa välja selgitada lapse arvamust, kuid

vanemad peavad nime valimisel vältima äärmusi, ebasobivaid nimesid, mis tulevikus võivad

lapse huvisid kahjustada. Lapse jaoks olulisema mõjuga nimetoiming on isikunime muutmine

ja selles tuleb lapse arvamus välja selgitada, kui tema arengutase seda võimaldab. Lapse

arvamus ei ole menetlejale otsustamisel siduv, kuid seda tuleb lapse vanust ja arengutaset

arvestades hinnata ühe asjaoluna lapse huvide väljaselgitamisel. Lapse nimemuutmisest ei saa

keelduda, kui laps sellega ei nõustu, kuid sellistes olukordades peab vanem arvestama lapse

soove ja avaldusest loobuma. Riigikohtu tsiviilkolleegium on esile toonud lapse nime

järjepidevuse põhimõtte ja märkinud oma otsuses8: „Lapse nime kontinuiteedi põhimõte

tuleneb nii Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 9 lõike 1 teisest lausest kui ka ÜRO lapse

õiguste konventsiooni artikli 7 lõikest 1, mille järgi on igal lapsel alates sünnihetkest õigus oma

nimele, ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 8 lõike 1 järgi peavad osalisriigid austama

lapse õigust säilitada oma identiteet (sh nime).“ Eelnõus ei ole expressis verbis esile toodud

kohustust lähtuda lapse huvidest, kuid niisugune kohustus tuleneb lastekaitseseaduse §-dest 3

ja 21. Kohus on viidatud lahendis märkinud, et kui vanemad otsustavad lapse perekonnanime

muutmise üle, peavad nad silmas pidama lapse igakülgset heaolu, st lähtuma tema huvidest,

mitte muudest, sealhulgas oma subjektiivsetest kaalutlustest. Määrav ei saa olla vanema soov

lapse nime muuta, vaid esikohale tuleb seada lapse huvi olemasoleva nime asemel muud nime

kanda.

Lapse huvide kindlakstegemiseks tuleb muu hulgas selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu

ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanusele ja arengutasemele sobival viisil ning võtta tema

arvamus ühe asjaoluna huvide hindamisel arvesse lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest.

Kui kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid hinnatakse tervikuna, kujuneb põhjendatud seisukoht

lapse huvide kohta seoses kavandatava nimemuutmise otsusega. Kui lapse huvisid ei ole

võimalik tema küsitlemisega välja selgitada (näiteks imiku puhul), ei pea seda tegema. Vajaduse

korral kasutab nimetoimingut tegev ametnik lastekaitsetöötaja abi.

Lapse arvamuse selgitab välja eelnõu § 17 lõikes 2 nimetatud asutus – pädev kohalik

omavalitsus. Kui e-teenuse kaudu esitatud avaldus on jõudnud asutuse töölauale, võtab ametnik

avalduse esitajaga ühendust, et leppida kokku lapsega vestlemise aeg. Kui lapse nimemuutmise

avaldus esitatakse asutuses kohapeal, siis lepitakse kohe kokku ka vestluse aeg, võimaluse

korral peetakse vestlus viivitamata. Arvamuse väljaselgitamise eest vastutab avaldust menetlev

asutus ka juhul, kui ta kasutab arvamuse väljaselgitamiseks teise asutuse abi.

8 RKTKo 29. oktoobri 2014. aasta otsus nr 3-2-1-96-14, punkt 21.

16

Kui piiratud teovõimega isiku isikunime muutmise avalduse vormistamiseks pöördutakse Eesti

välisesindusse ja piiratud teovõimega isik viibib välisriigis, selgitab tema arvamuse välja sama

välisesinduse konsulaarametnik eelnõu § 20 lõike 3 alusel. Konsulaarametnik dokumenteerib

arvamuse väljaselgitamise ning avalduse esitaja esitab avalduse koos piiratud teovõimega isiku

arvamusega pädevale kohaliku omavalitsuse asutusele. Sellisel juhul ei tee välisesindus

nimetoimingut ega otsusta avaldust, vaid aitab välja selgitada ja dokumenteerida asjaolu, mida

pädev kohaliku omavalitsuse asutus vajab avalduse lahendamiseks. Kui piiratud teovõimega

isik viibib Eestis, selgitab tema arvamuse välja avaldust menetlev pädev kohaliku omavalitsuse

asutus.

Lapse arvamus on oluline, sest hoolimata piiratud teovõimest on tal isiksusena teadmine oma

minapildist ja nime tähendusest. Seega tuleb lapse arvamus välja selgitada eelkõige seetõttu, et

laps oleks teadlik teda puudutavatest otsustest. Kui ametnik jätab lapse arvamuse välja

selgitamata, võib see kahjustada lapse huve, kuid vastutus lapsele vastumeelse nime andmise

eest lasub siiski vanemal, kes lapse nimemuutmise avalduse esitab. Kuna lapse arvamusel ei

ole õiguslikku kaalu, saab lapse nime muuta ka siis, kui laps ei soovi nime muuta, aga vanem

jääb oma soovi juurde ega loobu avaldusest.

Piiratud teovõimega täisealise isiku nimetoimingu tegemisel lähtutakse piiratud teovõimega

täisealise isiku huvidest, mille väljaselgitamiseks küsitakse tema arvamust niivõrd, kuivõrd ta

on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma. Piiratud teovõimega täisealist

isikut tuleb asjaoludest ja tehtud otsustest teavitada mõistlikus ulatuses, millest isik aru saab.

Oluline on, et piiratud teovõimega täisealist isikut ei jäetaks otsuse tegemisest kõrvale,

selgitamata talle asjaolusid ja otsuse sisu. Piiratud teovõimega täiskasvanud isiku puhul on

selline lähenemisviis omane toetatud otsustamissüsteemile. Eestis rakendatakse asendatud

otsuse põhimõtet. Kui täiskasvanud isikul on kohus piiranud teovõimet, siis järelikult on talle

määratud eestkostja, kes teeb tema asemel otsuseid selles ulatuses, nagu kohus on võimaldanud.

Kohus võib küll isiku arvamust küsida ja seda arvestada, aga nimevahetuse vajalikkuse üle

otsustab siiski eestkostja.

Piiratud teovõimega isiku arvamuse väljaselgitamisel lähtutakse üldistest haldusmenetluse

põhimõtetest. Vajaduse korral kasutab nimetoimingut tegev ametnik sotsiaalhoolekande

spetsialisti abi. Kui piiratud teovõimega isik viibib vanglas, kinnipidamisasutuses,

hoolekandeasutuses või muus asutuses, kus vahetu suhtlus avaldust menetleva asutusega ei ole

tavapärasel viisil võimalik, võib avaldust menetlev asutus kasutada arvamuse

väljaselgitamiseks halduskoostööd asjaomase asutusega. Sellisel juhul võib asjaomane asutus

aidata korraldada isikuga suhtlemise või edastada dokumenteeritud seisukoha, kuid

nimetoimingu tegemiseks vajalike asjaolude hindamine ja otsustamine jääb avaldust

menetlevale asutusele.

Sarnaselt lapse arvamuse väljaselgitamisele selgitab piiratud teovõimega täisealise isiku

arvamuse üldjuhul välja avaldust menetlev asutus. Kui avalduse vormistamiseks pöördutakse

Eesti välisesindusse ja piiratud teovõimega täisealine isik viibib välisriigis, selgitab tema

arvamuse eelnõu § 20 lõike 3 alusel välja konsulaarametnik ning arvamus esitatakse koos

avaldusega pädevale kohaliku omavalitsuse asutusele.

Võrreldes NS-iga on piiratud teovõimega isiku nimetoimingute tegemisel selgemalt välja

kirjutatud vajadus kaitsta isikute õigusi, kaasates neid rohkem menetlusse ning arvestades

nende õigusi ja huvisid.

Eelnõu § 3 lõike 5 kohaselt kasutavad kõik avalikku ülesannet täitvad asutused oma toimingutes

RR-i kantud isikunime. Nii kasutab RR-i kantud isikunime Politsei- ja Piirivalveamet isikule

isikut tõendava dokumendi, elamisloa vm dokumendi andmisel, haridusasutus õppurite

17

nimekirja koostamisel, perekonnaseisuametnik lapse sünni registreerimisel ja abielu

sõlmimisel, notar kooselulepingu sõlmimisel jne. Kui isiku nimi on välisriigis muutunud

(näiteks abielu sõlmimisel), tuleb tal esitada vastavad andmed RR-i kandmiseks, vastasel juhul

lähtub avalikku ülesannet täitev asutus isiku nimest seni, kuni RR-i kandmiseks on esitatud

uued andmed.

Eelnõu § 3 lõikega 6 reguleeritakse olukorrad, kus isiku andmed ei kuulu RR-i kandmisele

(isikud, kellel ei ole RR-i subjekti staatust). Sel juhul võib avaliku ülesande täitmisel kasutada

isikut tõendavasse dokumenti kantud isikunime. Niisugust erandit võib vajada notar

pärimismenetluses.

Võrreldes NS-ga on sätted eelnõus ühtlustatud. Eelnõuga loobutakse kehtivas NS-is kasutusel

olevatest mõistetest „nimeõiguslik muudatus“ ja „nimekanne“. Nimetatud mõisted lisati NS-ile

nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga 351 SE seoses PKTS-i

kavandatava vastuvõtmisega, kuna nimetatud seadusega sooviti minna üle

perekonnaseisutoimingu elektroonilisele süsteemile, mille üheks osaks on ka nimeõigusliku

muudatuse tegemine seoses perekonnasündmusega. INS reguleerib perekonnasündmusega

seotud nime andmist (sünni registreerimisel) ja vahetamist (seoses abielu, kooselulepingu ja

sooandmete muutmisega), samas PKTS sätestab, mida nendes menetlustes RRi kantakse. Nii

märgib PKTS-i § 22 lõike 1 punktis 1, et sünni registreerimisel kantakse RR-i lapse isikunimi;

§ 42 lõike 4 punktis 2 on märgitud, et abielu registreerimisel kantakse RR-i abielu sõlmimisel

valitud uus perekonnanimi; § 491 lõikes 2 on märgitud, et soo muutmisel kantakse RR-i eesnimi

ja perekonnanimi. INS annab reeglid, millist isikunime saab PKTS-i menetlustes anda, ning

PKTS ise reguleerib, kuidas koos muude andmetega ka isikunimi RR-i kantakse. INS ei vaja

eraldi regulatsiooni selleks, et PKTS-i menetlustes andmed RR-i jõuaksid.

Eelnõu §-ga 4 kehtestatakse isikunime kirjapildi nõuded. NS §-ga 5 nähakse ette isikunime

õigekirjutusreeglid, kuid hulk selle paragrahvi sätteid reguleerib isikunime kohandamisega

seotut. Seetõttu on vaja eelnõuga kehtestada selged isikunime kirjapildi reeglid.

Eelnõu § 4 lõikega 1 nähakse ette, et isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähestiku

tähti. Nimetatud tähestik sisaldab nii eestikeelsete sõnade kui ka võõrsõnade kirjutamiseks

vajalikke tähti, tavapäraste w ja y kõrval ka kõiki diakriitiliste märkidega tähti, mille aluseks on

ladina tähed, näiteks ņ, ǡ, ǿ. Isikunime kirjutamiseks saab kasutada ka teatud sümboleid, näiteks

sidekriips kahe eesnime või kahe perekonnanime vahel.

Nime kirjapildis lubatakse vaid teatud sümboleid. Seega ei saa isikunimes kasutada numbreid,

mittesõnalisi tähiseid ega muid sümboleid. Näiteks sooviti Rootsis 1991. aastal sündinud

lapsele panna eesnimeks Brfxxccxxmnpcccclllmmnprxvclmnckssqlbb11116. Seadusandja

võimalus on sellises olukorras vahele astuda ja piirang seada, et tagada õigusselgus.

Eelnõu § 4 lõikega 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada

isikunime kirjutamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu.

Isikunime kirjutamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu kehtestamiseks

volitatava valik sõltub esmajoones reguleeritava küsimuse olulisusest ehk sellest, kas

rakendusakti sisu üle peaks otsustama Vabariigi Valitsus või minister. Kui küsimus on

valdkonnaspetsiifiline, on volitusnormi kavandamisel kohane anda volitus kehtestada ministri

määrus. Kui küsimus puudutab teataval määral ka teise ministeeriumi valitsemisala, tuleb

kaaluda, kas piirduda Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 2 kohaselt teise ministriga

kooskõlastamisega või kavandada volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks.

Eespool nimetatud rakendusakt puudutab ka Välis- ja Rahandusministeeriumi valitsemisala,

18

kuid valdkonnaspetsiifilisuse tõttu on põhjendatud kehtestada määrus „Isikunime andmisel ja

kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu“ ministri määrusena.

Eelnõu § 4 lõikega 3 nähakse ette, et isikunime kandmisel isikut tõendavasse dokumenti

lähtutakse isikut tõendavate dokumentide seadusest. Seose loomine kahe seaduse vahel on

vajalik olukordadeks, kus isikut tõendavasse dokumenti ei ole võimalik kanda kõiki ladina

tähestiku tähti (näiteks å, ņ). Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 91 lõikes 1 on sätestatud,

et kui isikunimes on võõrtähti, kantakse isikunimi dokumenti Rahvusvahelise Tsiviillennunduse

Organisatsiooni (ICAO) ümberkirjutusreeglite kohaselt, säilitades võimaluse korral

algupärased tähed. Seega saab isikut tõendava dokumendi väljaandmisel vajaduse korral teha

erandi INS § 3 nõudest, et avaliku ülesande täitmisel lähtutakse RR-i kantud isikunimest.

Eelnõu § 4 lõikega 4 sätestatakse reegel, et isikunimi kantakse RR-i suurtähtedega. Seega

antakse selge õiguslik alus RR-i pidamisel tugineda juba kujundatud praktikale. Selline erisus

isikunime kirjapildis ei muuda isikunimede kirjutamise üldreeglit, algustäheortograafia järgi

kirjutatakse kõik isikunimed suure algustähega.

Kehtivas NS-is ei olnud isikunime kirjapilti reguleerivad sätted ühtselt reguleeritud ja normid

olid killustatult eri sätetes. Samaks jääb põhimõte, et isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-

ladina tähestiku tähti; isikunimes ei saa kasutada numbreid, mittesõnalisi tähiseid ega muid

sümboleid. Uus on säte, mis lubab kanda isikut tõendavasse dokumenti isikunime RR-i kantud

isikunimest erineva kirjapildiga. Uus on ka alus isikunime suurtähtedega RR-i kandmiseks.

Määruse volitusnorm on Vabariigi Valitsuse asemel antud valdkonna eest vastutavale ministrile.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse nõuded eesnimele. Sätete eesmärk on kaitsta eesti nimetraditsiooni

ja eesti keelt ning tagada eesnime kasutatavus (näiteks kirjapildi järgi hääldamine).

Eelnõu § 5 lõikega 1 sätestatakse üldreegel eesnimes lubatud nimede arvu kohta. See reegel

vastab ka praktikas juurdunud ootusele: enim kantakse ühte eesnime, harvem kahte eesnime,

vähesel määral kolme eesnime. Kaks eesnime võib kirjutada eraldi või siduda sidekriipsuga.

Kolme eesnime kirjutamisel ei ole sidekriipsu kasutamine lubatud. Sarnased eesnimede

piirangud on ka Eesti naaberriikides, näiteks Lätis on lubatud kuni kaks eesnime ja Soomes

kuni neli eesnime.

Eelnõu § 5 lõikega 2 nähakse ette, et ilma mõjuva põhjuseta ei või anda eesnime, mis on

juurdunud nime saaja vastassoo eesnimena. Lapsele sünnil nime andmisel saab mõjuva

põhjusena arvestada ühe vanema kodakondsusriigi nimetraditsiooni, näiteks on prantslastel

olnud komme kanda kahte või kolme nime, seejuures on teine või kolmas nimi sageli pandud

(vana)vanavanemate austuseks ega vasta nimekandja soole (kui kaksiknime eri osad on soolise

kuuluvuse mõttes vastandlikud, siis määrab soo esimene nimi, näiteks Jean-Marie on mees,

Marie-George on naine). Nimemuutmise mõjuv põhjus võib olla ka näiteks soolise

identiteediga seotu, vastassoole juurdunud eesnime saab anda ka enne, kui sooandmeid RR-is

muudetakse.

Samas ei saa kõiki eesnimesid üheselt liigitada kandja soo järgi. Näiteks eesnimi Ilo on Eestis

kasutusel mõlemal sool. Loodusnähtustest inspireeritud eesnimed, eelkõige hiljuti kasutusele

võetud nimed, ei ole soo alusel selgelt eristatavad. Näiteks eesnimi Lumi on Eestis kasutusel

alates 2002. aastast ja seda kannavad naissoost isikud, kuid seda nime võib anda ka meessoost

isikule. Teistes riikides kannavad eesnime Lumi ka meessoost isikud. Näiteks eesnimi Torm on

Eestis kasutusel alates 2000. aastast ja seda kannavad meessoost isikud, kuid seda nime võib

anda ka naissoost isikutele. Teistes riikides kannavad eesnime Torm valdavalt meessoost isikud.

Mõni võõrkeelne eesnimi, mis muudes riikides on omane pigem meessoole, sarnaneb

19

kirjapildilt Eestis kasutatavate naisenimedega. Leidub ka vastupidiseid näiteid: eesnimi Janary

on Eestis kasutusel üksnes mehenimena, kuid mujal maailmas ka naisenimena.

Otstarbekas ei ole sätestada seaduses ammendavat loetelu asjaoludest, mida võib käsitada

mõjuva põhjusena anda eesnimi, mis on juurdunud üksnes nime saaja vastassoo eesnimena.

Mõjuva põhjuse hindamisel lähtutakse ka ühiskonnas toimuvatest protsessidest, soolise

identiteediga seotut saab käsitleda mõjuva põhjusena soole mittevastava eesnime andmise

hindamisel. Põhjuse esitamine ei eelda, et avalduse esitajal tuleb avaldada delikaatseid

isikuandmeid, kuid ametnik peab veenduma, et otsus valida vastassoole juurdunud eesnimi on

läbi mõeldud.

Eelnõu § 5 lõikega 3 nähakse ette, et eesnimi, mida RR-i andmetel ei kanna ükski isik, ei tohi

olla vastuolus heade kommetega. Seadusega ei piirata eesnime andmisel või muutmisel

kasutatavaid eesnimesid üksnes nendega, mida inimesed juba kannavad, vaid lubatud on

eesnime ka välja mõelda. Eesnime väljamõtlemisel tuleb arvestada sellega, et eesnime kandjale

ei tohi see tekitada probleeme. Näiteks on soovitud poisslapsele anda sünni registreerimisel

eesnimi Tellis; ehituskivi tähendava eesnime kandmine võib tekitada koolikiusu jms. Heade

kommetega vastuolus olevaks võib olla nimi, mis on solvav, sündsusetu, naeruvääristav, aga

seda kas ja millisel juhul on väljamõeldud eesnimi vastuolus heade kommetega, on üheselt

võimatu määratleda ning seega ei täpsustata seaduses enamat, kuid heade kommetega vastuolu

peab olema oluline ja objektiivselt põhjendatav. Menetluses, kus tuleb tuvastada väljamõeldud

nime vastavus heade kommetega, lähtutakse alati konkreetsest nimest ning antakse nime

taotlejale võimalus oma valikut selgitada ja põhjendada. Vajaduse korral saab menetleja küsida

nimeteadusliku usaldusasutuse arvamust, et selgitada välja nime vastavus headele kommetele.

Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt peab eestikeelse eesnime kirjapilt vastama eesti kirjakeele normis

sätestatud õigekirjutusreeglitele. Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all

mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi9.

Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama

keelekasutuse hea tava rakendamist. Kirjakeele norm on määratud EKI uusima

õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas

heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. Sätte eesmärk

on hoida eesti keelt ja eestikeelseid eesnimesid ning vältida olukorda, kus nimes ei ole küll

võõrkeelsuse tunnuseid, kuid nime ei saa näiteks kirjapildi kohaselt hääldada. Muu hulgas

eeldab kirjakeele norm, et ühesilbilises sõnas on pikk täishäälik või kaashäälik. Mõlemat näidet

saab iseloomustada järgmiselt: eesnimes Tõn puudub pikk häälik, samuti hääldub see

kirjapildist erinevalt Tõnn.

Eelnõu § 5 lõikega 5 sätestatakse, et eesnimi, mis ei vasta eesti kirjakeele normis sätestatud

eesti õigekirjutusreeglitele, loetakse võõrkeelseks. Nimi on võõrkeelne, kui selles

on võõrtähed (näiteks C, Q), samuti diakriitikutega tähed, mida eesti tähestikus pole (näiteks Á,

Č); nime kirjapilt ja hääldus ei kattu üheselt (näiteks Hope vs. [hõup], nimi on ühesilbiline, aga

ei märgita mõnda häälikut pikaks (näiteks Klo, Pu), nimes on muud võõrapärasuse tunnused

(näiteks nime alguses G, B, D häälduvad k, p, t), võõrapärased tähejärjendid, mida eesti

omasõnades ei esine (näiteks bh, sh). Nime võõrkeelsuse hindamisel võib olla vajalik küsida

nimeteadusliku usaldusasutuse arvamust.

Võõrkeelne eesnimi on kooskõlas eelnõus sätestatud nõuetega siis, kui see vastab vähemalt

ühele eelnõu § 5 lõike 5 punktides 1–3 sätestatud tingimusele. Eelnõu § 5 lõike 5 punktiga 1 9 Eesti kirjakeele rakendamise norm on sätestatud Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2011. aasta määrusega nr 71„Eesti

kirjakeele normi rakendamise kord“.

20

nähakse ette, et võõrkeelse eesnime saab anda juhul, kui see on eesnimena kasutusel. Eesnime

kasutust on võimalik kontrollida RR-ist, aga ka teiste riikide usaldusväärsetest registritest

(näiteks Rootsi Maksuamet) või veebilehtedelt (näiteks LinkedIn), kust selgub seos reaalse

isikuga. Usaldusväärseks tõendiks ei loeta suhtlusportaalides kasutatavaid nimesid,

kunstnikunimesid ega kirjandus-, filmi- või videoklipitegelaste, müütiliste olendite jt nimesid.

Samuti ei peeta usaldusväärseks dokumente, mis on vanas kirjaviisis (eesti keeles näiteks

märgiti v-täht vanas kirjaviisis w-tähega, kaashäälikuühendites märgiti tähed topelt).

Võõrkeelne eesnimi vastab eelnõuga sätestatud nõuetele ka siis, kui soovitud eesnimi on

struktuurilt sarnane kasutusel oleva eesnimega (eelnõu § 5 lõike 5 punkt 2). Näiteks on Eestis

levinud y-lõpulised naisenimed, kasutusel on eesnimi Sirlily, mis on struktuurilt sarnane nimega

Annely. Nimedel Sirlily ja Annely on sarnane struktuur – olemasolevale eesnimele on lisatud

silp -ly.

Eelnõu § 5 lõike 5 punktiga 3 nähakse ette, et võõrkeelse eesnime saab anda ka siis, kui on

tõendatud, et isikule on see eesnimi antud Eesti usuliste ühenduste registrisse kantud või

välisriigis seaduslikult tegutseva ja sarnase õigusliku staatusega usulise ühenduse usulise

talituse käigus. Usulise talituse käigus eesnime andmisele ei rakendata eelnõuga sätestatud

reegleid. Sellise nime saanud isikul võib olla õigustatud huvi kanda sama nime ka isikunimena

ja eelnõuga ei ole asjakohane seda takistada.

Eelnõu § 5 lõikega 6 lubatakse kasutusel olevat võõrkeelset eesnime muuta eesti keele

struktuurile vastavamaks. Näiteks soovitakse lapsele anda sünni registreerimisel eesnimi Braiti,

mis on võõrkeelne algustähe b pärast ja mille kasutus Eestis ega teistes riikides ei leia kinnitust.

Tõendatud kasutus on aga võõrkeelsel nimel Brighty. Nime Braiti saab pidada nime Brighty

muganduseks, sest nimedel on erinev kirjapilt, kuid samasugune hääldus. Kuna mugandamine

eeldab võõrkeelse nime hindamise oskust, võib olla vajalik küsida mugandamise kohta

nimeteadusliku usaldusasutuse arvamust.

Eelnõu § 5 lõikega 7 nähakse ette, et võõrkeelse eesnime hindamisel võetakse vajaduse korral

aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse arvamus. Arvamust võib küsida ametnik, kelle

menetluses tekib vajadus eesnime hinnata, aga seda saab teha ka isik, kes taotleb sellist eesnime

endale või oma lapsele. Eesti Keele Instituudi kodulehel on arvamuse küsimiseks eraldi

veebivorm.

Eelnõu § 5 lõikega 8 nähakse ette, et selle paragrahvi nõuded rakenduvad eesnime andmisel,

vahetamisel ja muutmisel. Seega ühel nimetoimingutest – kohandamisel – nõuet ei rakendata.

NS-ist ei võeta INS-i üle piirangut soole mittevastava eesnime andmiseks. Eelnõuga jääb välja

ka keeld anda sellist eesnime, mis koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega

ning mis koos perekonnanimega moodustab üldtuntud isiku isikunime. Esmalt piirab see

põhjendamatult vanemate õigust sünni registreerimisel valida lapsele eesnime, teisalt on pea

võimatu määratleda, kas tekkiv isikunimi on vastuolus heade kommetega või millised isikud

on üldtuntud. Uuena laiendatakse võõrkeelse eesnime andmise võimalusi: lisaks mujal riigis

tõendatult kasutusel olevale eesnimele võib anda struktuurilt sarnase kasutusel oleva eesnime

ning võõrkeelset eesnime võib muuta eesti keelekasutusele vastavaks.

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse nõuded perekonnanimele.

Eelnõu § 6 lõike 1 punktiga 1 kehtestatakse üldreegel, et perekonnanimeks võib olla üks nimi.

Selline reegel on kooskõlas eesti nimetraditsiooniga, sest juba perekonnanimede andmisel

19. sajandi esimesel poolel anti perekonnanimeks üks nimi.

21

Eelnõu § 6 lõike 1 punktiga 2 sätestatakse kahest nimest koosneva perekonnanime lubatavus ja

määratletakse termin „topeltperekonnanimi“.

Kahest nimest koosnevad perekonnanimed on samuti osa eesti nimetraditsioonist ning nende

andmine on olnud võimalik abielu sõlmimisel. Kahest nimest koosnev perekonnanimi seotakse

sidekriipsiga, luues nii terviku, mis isikunimemallis „eesnimi + perekonnanimi“ asetub

tervikuna perekonnanime kohale. Kahest nimest koosnevat perekonnanime on võimalik anda:

 abielu ja kooselulepingu sõlmimisel perekonnanime vahetamisel (eelnõu § 13 lõike 1

punktid 2 ja 3);

 abielu või registreeritud kooselu kestel või pärast abikaasa või registreeritud elukaaslase

surma perekonnanime muutmisel, kui soovitakse kanda abikaasa või registreeritud

elukaaslase perekonnanime § 13 nõuetele vastaval kujul või taastada abielu või

kooselulepingu sõlmimisel kantud sidekriipsuga nimekuju (eelnõu § 26 lõike 1 punktid

4–6);

 sünni registreerimisel nime andmisel, põlvnemise tuvastamisel või lapsendamisel

(eelnõu § 9 lõiked 2, 3 ja 5).

Eelnõu § 6 lõike 1 punktiga 3 lubatakse anda kuni kolmest nimest koosnevat perekonnanime,

kui rakendatakse muu riigi õigust. Kolmest nimest koosnevat perekonnanime saab anda näiteks

lapsele sünni registreerimisel, kui tema vanema kodakondsusriigi õigusega on nii lubatud (§ 9

lõige 4). Erandina võib anda kolmest nimest koosnevat perekonnanime ka abielu või

kooselulepingu sõlmimisel, kui isiku enda või tema kaaslase kodakondsusriigi õigusega on nii

lubatud (§ 13 lõige 3). Siinjuures tuleb menetleval ametnikul välja selgitada, milliseid nimesid

on võimalik lugeda nime osaks ja milliseid mitte. Eraldi nimeks ei loeta partikleid (näiteks von,

la).

Eelnõu § 6 lõikega 2 kehtestatakse reegel, et perekonnanime vahetamisel ja muutmisel võib

sidekriipsuga ühendada üksnes ühest nimest koosnevad perekonnanimed. Seega ei lubata

tekkida liitperekonnanime, mis koosneb enamast kui kahest nimest. Kui abielu sõlmimisel

soovib topeltperekonnanime kandev isik kanda ka abikaasa perekonnanime, tuleb tal

topeltnimest loobuda kas enne abielu sõlmimist või on tal võimalus topeltperekonnanimes

liidetud nimi asendada uue abikaasa perekonnanimega (eelnõu § 13 lõike 1 punkt 3).

Topeltperekonnanimed moodustavad osa eesti nimetraditsioonist, kuid nende tekkimisele

seatakse eelnõuga väga selged reeglid. Enamast kui kahest nimest koosnevad perekonnanimed

ei kanna eesti nimetraditsiooni ja ei ole põhjendatud seda traditsiooni muuta.

Eelnõu § 6 lõikega 3 nähakse ette, et nimed, mille kirjapilt erineb rahvuse või keele

nimetraditsiooni tõttu soole viitava tunnuse, perekonnaseisu või muu tunnuse poolest, loetakse

samaks perekonnanimeks. Selle reegli sätestamine eelnõuga on vajalik, et rakendada sünni

registreerimisel vanema perekonnanime andmise reeglit, näiteks anda tütarlapsele isa

perekonnanimi, aga lisada sellele naissoo tunnus. Samuti on reeglit vaja selleks, et abielu

sõlmimisel saaks ühiseks perekonnanimeks lugeda mehe nime ka siis, kui naine saab mehe

perekonnanime, millele on lisatud naissoo tunnus. Säte on oluline ka siis, kui nimemuutmise

menetluses on vaja hinnata, kas soovitud perekonnanime kannab RR-i andmetel elav isik. Kui

RR-i kantud perekonnanimi erineb soovitud nimest vaid soole viitava tunnuse, perekonnaseisu

või muu tunnuse poolest, jääb nimi piirangu alla. Rahvuse või keele nimetraditsioon võib

määrata, kas perekonnanime kirjapilti muudetakse soo, perekonnaseisu või muu tunnuse alusel,

kuid otsuse, kas perekonnanime kirjapilti lubatud viisil muuta, teeb nimetoimingu osaline ise.

Näiteks on vene nimedele omane naissoo ja meessoo vormi eraldamine vastava lõpuga, kuid

abielu sõlmimisel võib naine võtta mehe perekonnanime samal kujul, kui mees seda kannab,

tal ei ole kohustust kanda mehe nime naissoo vormi.

22

Iseloomulik perekonnanime kirjapildi erinevus, kus perekonnanime meessoovormile lisatakse

naissoo tunnus, on:

 vene nimedel (näiteks Ivanov – Ivanova, Rutskoi – Rutskaja, Gorski – Gorskaja),

 läti nimedel (näiteks Dzintars – Dzintare, Klētnieks – Klētniece, Gailis – Gaile,

Baltais – Baltā).

Leedu nimedes lisatakse perekonnanime meessoovormile samuti naissoole viitav tunnus, mis

aga on erinev vallalisel ja abielus naisel (näiteks Urbonas – Urbonaitė – Urbonienė,

Butkus – Butkutė – Butkienė). Iiri perekonnanimedele on eripärane soole viitava eesosise

lisamine perekonnanime ette (näiteks Ó Dónaill – Ní Dhónaill, Mac Mathúna – Nic Mathúna).

Eelnõu § 6 lõikega 4 nähakse ette, et lõikes 3 nimetatud perekonnanime samasuse hindamisel

võetakse vajaduse korral aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse arvamus. Arvamus võib olla

vajalik eelkõige juhul, kui tuleb hinnata muu rahvuse või keele nimetraditsioonile omast

perekonnanime kirjapildi muutumist soole viitava tunnuse, perekonnaseisu või muu tunnuse

tõttu.

Eelnõu § 6 lõikega 5 nähakse ette, et selle paragrahvi nõuded rakenduvad perekonnanime

andmisel, vahetamisel ja muutmisel. Seega ühel nimetoimingutest – kohandamisel – nõuet ei

rakendata.

Võrreldes NS-iga on eelnõuga täpsustatud kahest nimest koosneva perekonnanime reegleid.

Muudetud on perekonnanime muutmise käsitlust soo või muu tunnuse tõttu. Nimesid ei loeta

enam ühiseks lihtsalt seepärast, et nende kandjad on seotud abielu, põlvnemise või hõimlusega.

Selle asemel lähtutakse nime kirjapildi muutmisest ehk sellest, kuidas perekonnanime

meessoovormist saab moodustada naissoovormi.

NS-iga on ette nähtud, et tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise

perekonnanimena, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. INS volitusnormi ei

anna, vajaduse korral võetakse aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse arvamus, juhiseid

sootunnusega nime moodustamiseks annab EKI teatmik10.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse nimetoimingu piirang kriminaalkorras karistatud isikule. Säte

koondab ühte paragrahvi isikute ringi, kelle suhtes piirangut kohaldatakse, piirangu sisu,

alaealisena toimepandud süüteo erandi ning piirangu kontrollimise korra.

Eelnõu § 7 lõikega 1 sätestatakse, et isik, kelle suhtes kohaldatakse §-s 7 sätestatud

nimetoimingu piirangut, ei või isikunime muuta ega vahetada perekonnanime abielu

sõlmimisel, lahutamisel või kehtetuks tunnistamisel ega kooselulepingu sõlmimisel,

lõpetamisel või kehtetuks tunnistamisel.

Eelnõu § 7 lõike 1 eesmärk on tagada § 7 lõigetes 3 ja 4 sätestatud piirangu tegelik mõju.

Nimetoimingu piirangu eesmärk on takistada seda, et seaduses nimetatud süütegudes

süüdimõistetud isik saaks nime muutmise, perekonnanime vahetamise või uue nime saamise

kaudu varjata oma identiteeti või raskendada enda seostamist varasema nime, kohtulahendite,

karistusandmete või muu õiguspäraselt kättesaadava teabega. Sama eesmärk jääks saavutamata,

kui isik ei saaks küll isikunime muuta käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korras, kuid

saaks vahetada perekonnanime abielu või kooselulepinguga seotud nimetoimingus.

10 Eesti Õigekeelsuskäsiraamat.

23

Abielu või kooselulepingu sõlmimisel, lahutamisel, lõpetamisel või kehtetuks tunnistamisel

perekonnanime vahetamine erineb oma õiguslikult aluselt isiku soovil toimuvast isikunime

muutmisest. Selle tagajärg võib isiku tuvastatavuse seisukohalt olla siiski samaväärne. Kui isik

saab abielu või kooselulepingu tõttu uue perekonnanime või loobub varasemast

perekonnanimest, võib praktikas väheneda võimalus seostada teda tema varasema nime ja

varasema õiguskäitumisega. Seetõttu oleks § 7 eesmärk kahjustatud, kui seadus välistaks

isikunime muutmise, kuid võimaldaks samal isikul saavutada võrreldava tulemuse

perekonnanime vahetamise kaudu.

Lõikes 1 sätestatud piirang puudutab lisaks isikunime muutmisele üksnes abielu või

kooselulepinguga seotud nimeõiguslikku tagajärge. Piirang ei takista isikul abielluda, abielu

lahutada, sõlmida või lõpetada kooselulepingut ega taotleda abielu või kooselulepingu

kehtetuks tunnistamist. Samuti ei mõjuta piirang nendest perekonnaõiguslikest sündmustest

tulenevaid muid õigusi ja kohustusi. Piirang seisneb üksnes selles, et §-s 7 sätestatud piirangu

kohaldumise ajal ei saa isik nende sündmuste tõttu perekonnanime vahetada.

Piirang võib mõjutada ka abikaasat või registreeritud elukaaslast, kellega piirangu adressaat

sooviks kanda ühist perekonnanime. See mõju on siiski piiratud, sest säte ei piira teise poole

enda õigust oma nime seaduses sätestatud alustel vahetada ega takista abielu või registreeritud

kooselu teostamist. Ühise perekonnanime kandmine võib väljendada perekondlikku kuuluvust,

kuid see ei ole abielu ega registreeritud kooselu tekkimise, kehtivuse ega teostamise eeldus.

Eelnõu § 7 lõikega 2 sätestatakse, et isikule, kelle suhtes kohaldatakse §-s 7 sätestatud

nimetoimingu piirangut, ei anta uut perekonnanime isaduse omaksvõtul, põlvnemise

tuvastamise hagi rahuldamisel või põlvnemise vaidlustamise hagi rahuldamisel ega

lapsendamise kehtetuks tunnistamisel lapsendamiseelset isikunime.

Lõike 2 eesmärk on vältida olukorda, kus §-s 7 sätestatud piirangust oleks võimalik kõrvale

hoida perekonnaõigusliku sündmusega seotud nime andmise kaudu. Kui isik, kellel ei ole õigust

isikunime muuta, saaks isaduse omaksvõtul, põlvnemise tuvastamisel või põlvnemise

vaidlustamisel uue perekonnanime või lapsendamise kehtetuks tunnistamisel lapsendamiseelse

isikunime, võiks ta saavutada sisuliselt sama tulemuse nagu isikunime muutmise menetluses.

Sellisel juhul ei oleks §-s 7 sätestatud piirang terviklik ega täidaks täielikult oma eesmärki.

Põlvnemise või lapsendamise kehtetuks tunnistamisega seotud nime andmine erineb isiku

avalduse alusel toimuvast isikunime muutmisest, kuid selle tagajärg võib samuti mõjutada isiku

tuvastatavust. Uue perekonnanime või lapsendamiseelse isikunime saamine võib vähendada

võimalust seostada isikut tema varasema nime, kohtulahendite, karistusandmete või muu

õiguspäraselt kättesaadava teabega. Seetõttu on põhjendatud, et §-s 7 sätestatud piirang hõlmab

ka neid nime andmise juhtumeid, kus isik saaks perekonnaõigusliku sündmuse tulemusena uue

nime.

Lõikes 2 sätestatud piirang ei takista isaduse omaksvõttu, põlvnemise tuvastamist ega

põlvnemise vaidlustamist. Samuti ei takista see lapsendamise kehtetuks tunnistamise menetlust.

Piirang ei mõjuta põlvnemisest või lapsendamise kehtetuks tunnistamisest tulenevaid muid

õigusi ja kohustusi, sealhulgas vanema ja lapse õigusi, ülalpidamiskohustust, pärimisõiguslikke

seoseid ega muid perekonnaõiguslikke tagajärgi. Piirang puudutab üksnes seda, et §-s 7

sätestatud piirangu kohaldumise ajal ei anta isikule nimetatud sündmuste tõttu uut

perekonnanime ega lapsendamiseelset isikunime.

Piirang võib mõjutada ka vanemat või last, kelle perekonnanime piirangu adressaat sooviks

saada või kellega seotud perekonnaõigusliku sündmuse tõttu nime andmine oleks muidu

24

võimalik. See mõju on siiski piiratud. Säte ei piira vanema ega lapse enda nimeõigust ega takista

põlvnemissuhte õiguslikku tuvastamist, muutmist või sellest tulenevate õiguste teostamist.

Perekondlikku seost saab tuvastada ja teostada ka olukorras, kus piirangu adressaat ei saa selle

sündmuse tõttu uut perekonnanime.

§ 7 lõikes 3 nimetatud isikute puhul kehtib § 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirang kuni

karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni. Pärast seda on isikul võimalik teha

nimetoiminguid üldistel alustel. § 7 lõikes 4 nimetatud isikute puhul kehtib piirang ka pärast

karistusandmete kustutamist, kuna selles lõikes loetletud süüteod on oma laadilt ja raskuselt

sellised, mille puhul on avalik huvi isiku identiteedi järjepidevuse ja tuvastatavuse vastu eriti

kaalukas ka pärast karistusandmete kustutamist.

Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse isikute ring, kelle suhtes kohaldatakse piirangut kuni

karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni. Piirang puudutab isikuid, kes on süüdi

mõistetud § 7 lõikes 3 nimetatud süütegudes. Nende isikute puhul on piirang seotud ajaga, mil

karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Piirangut kohaldatakse kuni

karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni isikule, kes on süüdi mõistetud KarS-i §-s

1181, § 121 lõike 2 punktis 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, § 141 lõikes 1 või lõike 2 punktides 2–7,

§ 142 lõikes 1 või lõike 2 punktis 2, § 143 lõike 2 punktis 2 (kehtinud 16.07.2006–22.12.2013),

§-des 1751–179, 184, 185, 187, 199–201, 209–214, § 217 lõikes 2, §-s 255, 256, 268, 394, 404

või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

Eelnõu § 7 lõikes 3 esitatud KarS-i loetelu puudutab ka KarS-i kehtetuid sätteid. Nendes

sätestatud süüteod ei ole dekriminaliseeritud, vaid KaRS-i sätete korrastamisel hõlmatud teiste

sätetega.

Eelnõu § 7 lõikes 3 loetletud KarS-i sätete alusel kehtestatud piirang kehtib senikaua, kuni

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. KarS-is loetletud süüteokoosseisude korral

jäävad isikute nimed kohtulahendites avalikuks (süüdimõistetu isikunimi ei ole varjatud tema

isikunime initsiaalidega), sealhulgas karistusandmete kustumisel. Kui neil inimestel oleks õigus

nime nimetoimingu tegemisega muuta, ei saaks täita KarRS-is sätestatud nimede

avalikustamise eesmärki.

Kui kuriteos süüdimõistetud inimestel võimaldatakse muuta läbi nimetoimingu tegemise

isikunime, saavad nad uue isikunime abil varjata oma identiteeti ja toimepandud kuritegusid

karistuse kehtimise ajal. Samuti võib nime vahetamine soodustada uute samaliigiliste

kuritegude toime panemist tulevikus (näiteks sarikelmid). Ka praegu saab isikukoodi alusel

kontrollida isiku karistatuse andmeid karistusregistrist, kuid tegemist on tasulise teenusega.

Samuti peab selleks teadma inimese isikukoodi. Kuigi karistusregistri andmete kohta võivad

huvitatud isikud päringuid teha, on praktikas levinud eelkõige internetiotsingute tegemine info

saamiseks, kasutades selleks inimese nime. Avalikkuse huvi pälvinud kohtuprotsesse

kajastavad sageli veebiväljaanded, kus avaldatakse ka süüteo toime pannud isiku nimi; seetõttu

annab isikunime kasutamine internetiotsingus viiteid tema toimepandud süüteole. Lisaks

võimaldab Riigi Teataja otsida kohtulahendeid isikunime alusel, mistõttu võib isikunime

muutmine raskendada kohtulahendites kajastuva teabe leidmist.

Eelnõu §-s 7 sätestatud nimetoimingu tegemise piirang eelnõu § 7 lõikes 3 loetletud süüteo

toimepanemisel ei ole eluaegne. Eelnõu § 7 lõikes 3 loetletud süüteo toime pannud inimene

saab oma nime muuta pärast seda, kui tema karistusandmed sättes nimetatud süüteo eest on

karistusregistrist kustutatud.

25

Eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatakse isikute ring, kelle suhtes kohaldatakse nimetoimingu tegemise

piirangut ka pärast karistusandmete karistusregistrist kustutamist. Tegemist on eriti raskete

süütegudega, mille puhul avalik huvi isiku õigusliku identiteedi järjepidevuse vastu on eriti

kaalukas ka pärast karistusandmete kustutamist. Kehtestatud piirang on tähtajatu.

Eelnõu § 7 lõikes 4 sisalduv KarS-i loetelu puudutab ka KarS-i kehtetuid sätteid. Nendes

sätestatud süüteod ei ole dekriminaliseeritud, vaid KaRS-i sätete korrastamisel hõlmatud teiste

sätetega.

Kehtivas NS-is on tähtajatu nimemuutmise keeld ette nähtud isikutele, kes on süüdi mõistetud

alaealise suhtes toime pandud seksuaalse enesemääramise vastases süüteos. Eelnõuga

säilitatakse see põhimõte ning laiendatakse tähtajatu nimetoimingu piirangu kohaldamisala

isikutele, kes on süüdi mõistetud eriti raskete süütegude toimepanemise eest.

Tähtajatu piirang on ette nähtud üksnes nende süütegude puhul, mille laad ja raskus õigustavad

avalikku huvi isiku identiteedi järjepidevuse vastu ka pärast karistusandmete kustutamist.

Lõikes 4 nimetatud süüteod ohustavad eriti kaalukaid õigushüvesid, sealhulgas inimelu,

inimväärikust, isikuvabadust, seksuaalset enesemääramist, alaealiste ja teiste haavatavate

isikute kaitset, riigi julgeolekut, rahvusvahelist julgeolekut, põhiseaduslikku korda ning

avalikku turvalisust.

Piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus lõikes 4 nimetatud süütegudes süüdimõistetud isik

saaks nimetoimingu kaudu varjata oma identiteeti ja varasemat kuritegelikku tausta,

kahjustades sellega avalikku usaldust ning tekitades ohu teistele isikutele, avalikule korrale või

riigi julgeolekule. Võimalus muuta isikunime, vahetada perekonnanime või saada uus nimi

pärast karistusandmete kustumist võimaldaks teo toimepanijal nõrgendada ametliku nime

kaudu seost enda ja toimepandud kuriteo vahel, raskendades isiku tuvastamist ja tema varasema

tegevuse seostamist tema isikuga. See võib suurendada ohtu, et isik saab oma tausta varjates

luua uusi usaldussuhteid või jätkata ohtlikku tegevust uue nime all.

Alaealiste suhtes toime pandud seksuaalkuritegude puhul on tähtajatu piirang põhjendatud

eelkõige alaealiste kui eriti haavatava isikute rühma kaitsega. Sellised süüteod kahjustavad

lapse seksuaalset enesemääramist, arengut, tervist ja turvatunnet ning võivad põhjustada

pikaajalisi tagajärgi. Võimalus võtta uus nimi võib raskendada teo toimepanija seostamist

varasema kuriteoga ning suurendada riski, et isik kasutab uut nime usaldussuhte loomiseks või

varasema tausta varjamiseks. Seetõttu aitab tähtajatu piirang kaitsta alaealisi, võimalikke

tulevasi kannatanuid ja kogukonda.

KarS §-des 89–93, 95–114, 231–238, 403, 405, 414 ja 415 sätestatud süütegude puhul on

tegemist kuritegudega, mis on suunatud riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, rahvusvahelise

julgeoleku, põhiseadusliku korra, avaliku turvalisuse või suure hulga inimeste elu ja tervise

vastu. Nende süütegude hulka kuuluvad muu hulgas inimsusvastased kuriteod, genotsiid,

agressioon, sõjakuriteod, terrorism, riigireetmine, salakuulamine, massilise korratuse

organiseerimine ning plahvatuse ja lõhkeainega seotud üldohtlikud teod. Tegemist on oma

laadilt selliste süütegudega, mille toimepanemine võib kaasa tuua ulatusliku ja pikaajalise kahju

riigile, ühiskonnale või teistele isikutele. Seetõttu ei ole põhjendatud võimaldada nendes

süütegudes süüdimõistetud isikul nimetoimingu kaudu vähendada enda seostatavust

toimepandud kuriteoga.

KarS §-des 113 ja 114 sätestatud süütegude puhul on tegemist kõige raskemate isikuvastaste

süütegudega, kuna rünne on suunatud inimelu vastu. Elu on kõige olulisem individuaalne

õigushüve ning selle kaitsmise vajadus tuleneb otsesõnu PS §-st 16. Seetõttu on põhjendatud,

26

et tahtlikud inimelu vastu suunatud kuriteod kuuluvad nende süütegude hulka, mille puhul on

avalik huvi isiku identiteedi järjepidevuse vastu eriti kaalukas. KarS §-des 115 ja 116 sätestatud

süüteod on kergendatud erikoosseisud ning KarS § 117 on ettevaatamatusdelikt, mistõttu neid

tähtajatu piirangu loetellu ei hõlmata.

KarS § 133 lõige 2 ja § 175 puudutavad raskeid inimkaubanduse ja alaealise ärakasutamise

juhtumeid. Need süüteod võivad hõlmata teo toimepanemist mitme isiku, abitus seisundis isiku

või alaealise suhtes, piinaval või julmal viisil, grupi poolt või muid raskendavaid asjaolusid.

Inimkaubanduse tagajärjed võivad kannatanule olla pikaajalised ja raskesti pööratavad,

hõlmates sügavat psühholoogilist traumat, füüsilist vägivalda ning sotsiaalset ja majanduslikku

haavatavust. Lisaks võib inimkaubandus olla seotud organiseeritud kuritegevusega.

Nimetoimingu piirang aitab tagada, et sellistes süütegudes süüdimõistetud isikuid oleks

võimalik ka edaspidi tuvastada, vähendades võimalust varjata varasemat kuritegelikku tausta ja

kasutada uut nime uute kannatanute värbamiseks või kuritegeliku tegevuse jätkamiseks.

Muudatus puudutab üksnes kitsalt piiritletud isikute ringi. Piirangut ei kohaldata kõikidele

kuritegudes süüdi mõistetud isikutele, vaid üksnes neile, kes on toime pannud § 7 lõikes 3 või

4 nimetatud süüteo. Tähtajatu piirang on seotud üksnes § 7 lõikes 4 nimetatud eriti raskete

süütegudega. Seetõttu on tegemist erandliku piiranguga, mis on seotud süüteo raskuse ja

laadiga.

Eelnõu § 7 lõike 5 kohaselt ei kohaldata §-s 7 sätestatud piirangut isikule, kes on süüteo toime

pannud alaealisena. Erandiga arvestatakse alaealise arengut, taasühiskonnastumise eesmärki

ning vajadust vältida olukorda, kus alaealisena toime pandud süütegu tooks kaasa täiseas kestva

nimetoimingu piirangu.

Eelnõu § 7 lõike 6 kohaselt kontrollitakse § 7 lõikes 3 sätestatud piirangut karistusregistrist. § 7

lõikes 4 sätestatud piirangut kontrollitakse karistusregistrist ja selle arhiivist, kuna lõikes 4

sätestatud piirangut kohaldatakse ka pärast karistusandmete kustutamist. Päringu tegemisel

töödeldakse isiku, kelle suhtes piirangu kohaldumist kontrollitakse, isikukoodi ning

kriminaalkorras karistatuse ja karistusregistri arhiivi kantud andmeid. IKÜM art 5 p-st c

tuleneva võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtte järgimiseks sätestatakse, et

nimetoimingut tegevale avalikku ülesannet täitvale asutusele või isikule väljastatakse ja

menetlustoimingu menetlusandmetena säilitatakse üksnes kontrolli tulemus, ehk päringu

tegijale väljastatakse registri pidaja poolt sarnaselt KarRS § 20 lõike 1 punkti 9 päringule vaid

jah/ei vastus.

Kuna §-s 7 sätestatud piirangu kontrollimisel lähtutakse karistusregistrisse ja selle arhiivi

kantud andmetest, ei võeta arvesse karistusi, mis on isikule määratud välisriigis, kui need ei

kajastu karistusregistris või selle arhiivis.

Seletuskirjale on lisatud tabel, mis võimaldab täpsemalt tutvuda eelnõu § 7 lõigetes 3 ja 4

sätestatud KarS-i sätete loeteluga, muu hulgas on välja toodud sätete kehtivusajad.

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse isikunime andmise eeldused, mille järgi on isikunime andmine

lapsele isikunime panemine sünni registreerimisel, isaduse omaksvõtul, isaduse tuvastamisel

või isaduse vaidlustamisel ning lapsendamisel või lapsendamise kehtetuks tunnistamisel.

Võrreldes NS-iga ei muudeta eeldusi, kuid täpsustatakse sätete sõnastust.

Eelnõu §-ga 9 reguleeritakse lapsele sünni registreerimisel isikunime andmise võimalusi.

27

Eelnõu § 9 lõikega 1 nähakse ette, et otsustusõigus lapse isikunime valimisel on lapse vanematel

või kohtu määratud eestkostjal. Teatud juhtudel on otsustusõigus eestkostja ülesandeid täitval

valla- või linnavalitsusel. Kui lapsel on vaid üks vanem, siis valib tema lapsele nime.

Olukord, kus vastsündinu vanemad ei jõua kokkuleppele lapsele antavas isikunimes, taandub

perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-le 176, mille kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni

eestkostja ülesandeid lapse RR-i kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste

seadmise eeldused on täidetud. Vastsündinu huvides on sünniandmete kandmine RR-i

vanematega seose loomine. Kui vanemad siin lapse õigusi kaitsta ei suuda, on täidetud eestkoste

seadmise eeldused – esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal. Jah, teoreetiliselt

saab öelda, et vastsündinu on alati seotud emaga ja ema kaudu ka ema abikaasaga /

registreeritud elukaaslasega, kuid need asjaolud on kolmandatele isikutele kättesaadavad alles

RR-i vastava kande tegemisel. Antud juhul ei ole tegemist vanemate erimeelsusega

hooldusõiguse suhtes – siin kindlasti ei otsusta kohalik omavalitsus. Kui vanemad ei ole

kohaliku omavalitsuse korraldusega nõus, on neil võimalik see halduskohtus vaidlustada,

samuti saab lapse nime hiljem nimemuutmise menetluses muuta. Ka PKTS-i § 22 lõikes 4

lähtutakse samast, eestkoste seadmise eelduste täitmise loogikast, kui eestkostja ülesandeid

täitvale valla- või linnavalitsusele antakse õigus esitada sünni registreerimise avaldus.

Eesnime valikul tuleb lähtuda eelnõu §-st 5, milles on sätestatud nõuded eesnime andmisel,

vahetamisel ja muutmisel.

Eelnõu § 9 lõikega 2 antakse lapsele perekonnanime andmise valikud. Eelnõu § 9 lõike 2

punktiga 1 nähakse ette, et lapsele võib anda perekonnanimeks ühe vanema perekonnanime.

Põlvemise kaudu perekonnanime edasiandmine on eesti nimetraditsiooni oluline osa.

Perekonnanimi ei ole lihtsalt nimi, vaid põlvkondi ühendav tunnus.

Kui vanemad kannavad erinevat perekonnanime, on nende valida, kumma perekonnanime laps

kandma hakkab. Lapse perekonnanime valikul ei pea vanemad lähtuma pere vanematele lastele

valitud perekonnanimest, sama pere lapsed võivad kanda kas ema või isa perekonnanime. See

tähendab, et ühes peres võivad samade vanemate lastel olla erinevad perekonnanimed. Ka

kaksikutele võib anda erinevad perekonnanimed. On hulgalisel peresid, kus lastel on üks ema,

aga erinevad isad – sellisel juhul on paratamatu, et kui lapsele eelistatakse anda isa

perekonnanimi, kannavad sama ema lapsed erinevaid perekonnanimesid. Erinevat

perekonnanime kandvad vanemad peavad iga lapse sünnil saama otsustada, kumma

perekonnanime laps kandma hakkab. Ei ole ühtegi mõjuvat põhjust nõuda mitmikel sama

perekonnanime, sest nende omavaheline seotus tuleb siiski vanematest (samade vanemate

lapsed), mitte sellest, et nad on õed-vennad.

Eelnõu § 9 lõike 2 punktiga 2 lubatakse lapsele anda perekonnanimeks ühe vanema

topeltperekonnanimest ühe nime. Näiteks oli lapse ema perekonnanimi enne abiellumist lapse

isaga Tamm, abielludes sai tema perekonnanimeks Tamm-Kask. Lapse isa perekonnanimi on

Kask. Lapsele saab sünni registreerimisel anda perekonnanimeks kas Tamm või Kask.

Eelnõu § 9 lõikega 3 reguleeritakse topeltperekonnanime andmist lapsele. Kuna

topeltperekonnanimi ei ole eesti nimetraditsioonis tavapärane, tuleks pigem hoiduda selliste

nimede andmisest ja juurdetekitamisest. Nii ei võimalda eelnõu anda lapsele vanema

topeltperekonnanime, mille vanem sai abielu või kooselulepingu sõlmimisel või selle kestel

nime muutmisega. Kui üks vanematest kannab selliselt saadud nime, ei ole vanematel muud

valikut, kui anda lapsele selle vanema perekonnanimi, kellel on üheosaline nimi või siis

topeltperekonnanimega vanema nimest üks perekonnanimi. Kui lapse sünd registreeritakse isa

andmeteta ja ema kannab eespool nimetatud mitmeosalist perekonnanime, siis saab anda

28

lapsele ema topeltperekonnanime, samuti ühe perekonnanime osa topeltperekonnanimest.

Topeltperekonnanime edasiandmist ei piirata eelnõuga vaid siis, kui vanem on saanud selle

nime sünnil või kui mõlemad vanemad kannavad selliselt saadud nime, samuti juhul, kui lapse

õde või vend vanema topeltnime juba kannab. Sünnil saadud topeltperekonnanime

edasiandmiseks võib olla õiguspärane ootus. Tegemist võib olla mitu põlvkonda tagasi tekkinud

perekonnanimega, mille edasiandmine võib perekonna või suguvõsa identiteedi seisukohalt olla

oluline. Olukorras, kus mõlemad vanemad kannavad topeltperekonnanime, on erand vältimatult

vajalik, sest lapsel on õigus vanema perekonnanimele ja valikuvõimalust ei ole. Kui pere vanem

laps juba kannab vanema topeltperekonnanime, siis võib laste võrdse kohtlemise eesmärgil

sama topeltperekonnanime anda ka vastsündinule.

Eelnõu § 9 lõikega 4 lubatakse eelnõu § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatust teha erand, kui lapse

vanematel on oma kodakondsuse kaudu seos muu riigiga. Nii näiteks saab hispaania

nimetraditsiooni kohaselt anda lapsele perekonnanimeks vanemate nimede kombinatsiooni

(tavapäraselt isa perekonnanimedest esimene ja ema perekonnanimedest esimene), india

nimetraditsiooni kohaselt jääb laps ilma perekonnanimeta, kui kumbki vanem perekonnanime

ei kanna. Ehkki Eesti isikunimemall on eesnimi + perekonnanimi, saab muu riigi

nimetraditsiooni alusel sellest kõrvale kalduda. Kuigi isikul võib tekkida eesnime või

perekonnanime puudumise tõttu asjaajamises probleeme, et tähenda see, et peaksime isikule

andma nime, mida tema kodakondsusriik talle ei võimalda. Seega võib näiteks India kodanikule

sünnil antud (kastiühiskonnas sobimatu) perekonnanimi takistada tal kodakondsusriigis isikut

tõendavat dokumenti taotleda ning kui talle väljastatakse pass ilma perekonnanimeta, tekib tal

probleeme sünnidokumendi kasutamisega, kuna sellel ei ole tema ametlik nimi.

Samuti saab lapsele anda vanema abieluga või kooselulepinguga saadud topeltperekonnanime,

kui see oleks vanema kodakondsusriigis võimalik.

Lapsele saab anda vanema abielu või kooselulepingu sõlmimisel või nimemuutmisel saadud

topeltperekonnanime ka siis, kui tema sünd registreeritakse ilma teise vanema andmeteta. Kui

lapse perekonnanime valiku otsustab eestkostja, saab ka tema valida lapse perekonnanimeks

üksnes lapse vanema perekonnanime.

Kui ettepaneku lapsele nime andmiseks teeb eestkostja või eestkostja ülesannete täitja ning

lapse vanemad on teada ja lapse sünd registreeritakse vanemate andmetega, saab lapsele anda

ema või isa perekonnanime, eestkostjal ei ole õigust valida muud perekonnanime. Seda

põhimõtet kinnitab ka eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatud põhimõte, mille kohaselt antakse lapsele

tema vanema perekonnanimi.

Sünni registreerimisel ees- ja perekonnanime andmise küsimustes on kohus leidnud, et kuigi

lapsele nime andmine kuulub perekonna eraelu kaitsealasse, võivad riigid kehtestada

nimetraditsioonist ja õigusselgusest tulenevaid nõudeid, kui need on selgelt sätestatud ega ole

meelevaldsed11. Samuti on kohus pidanud konventsiooniga kooskõlas olevaks perekonnanime

süsteemi puudutavaid piiranguid, sealhulgas topeltperekonnanime andmisele seatud nõudeid,

rõhutades riigi laia otsustamisruumi selles valdkonnas.12 (vt Heidecker-Tiemann vs. Saksamaa;

Freifrau von Rehlingen jt vs. Saksamaa).

Eelnõu § 9 lõikega 5 reguleeritakse olukordi, kus valla- või linnavalitsus peab täitma eestkostja

ülesandeid, mis on reguleeritud PKS-i §-s 176. Kui eestkostet teostatakse teadmata päritolu

11 Euroopa Inimõiguste Kohtu 24. veebruari 1996. aasta otsus kohtuasjas 22500/93 Guillot vs. Prantsusmaa.

Euroopa Inimõiguste Kohtu 6. septembri 2007. aasta otsuses kohtuasjas10163/02, Johansson vs. Soome. 12 Euroopa Inimõiguste Kohtu 6. mai 2008. aasta otsus kohtuasjas 31745/02, Heidecker-Tiemann vs. Saksamaa.

Euroopa Inimõiguste Kohtu 6. mai 2008. aasta otsus kohtuasjas 33572/02, Freifrau von Rehlingen jt vs. Saksamaa.

29

lapse üle, saab eestkostja valida perekonnanime arvestades eelnõu § 27 lõike 3 nõudeid ehk siis

lapsele saab anda vaid sellise perekonnanime, mida keegi veel ei kanna.

Kui lapse vanemad ei jõua lapse isikunimes kokkuleppele või lapse ainuke vanem või eestkostja

ei tee mõistliku aja jooksul ettepanekut lapsele antava isikunime kohta, läheb otsustusõigus üle

valla- või linnavalitsusele, kelle kohustus on vajadusel täita eestkostja ülesandeid. Kohustus

tuleneb PKS § 176 lõikest 1. Kohustus tekib sellel valla- või linnavalitsusel, kelle

haldusterritooriumil on lapse ema RR-i kantud elukoht. RRS-i kohaselt kantakse lapse sünni

registreerimisel Eestis vastsündinu elukoha aadressina RR-i tema ema RR-i kantud elukoha

aadress lapse sünni ajal (RRS § 71 lõige 1). Vajadusel võib kohustuse võtta ka vastsündinu

hariliku viibimiskoha valla- või linnavalitsus (PKS § 176 lõige 4).

PKTS-i kohaselt tuleb lapse sünni registreerimise avaldus esitada ühe kuu jooksul lapse

sündimise päevast arvates (PKTS § 23 lõige 1). Kui kiiresti pärast selle tähtaja möödumist peab

valla- või linnavalitsus sekkuma, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Valla- või linnavalitsus

otsustab lapsele antava isikunime kirjaliku motiveeritud haldusaktiga.

Eelnõu § 9 lõikega6 antakse lapse vanemale ja eestkostjale võimalus sünni registreerimise

avaldust esitades saada teavet, kas soovitud isikunime juba kannab RR-i andmetel mõni elav

isik. Vastav kontroll tehakse igas sünni registreerimise menetluses; kui avaldus esitatakse

e-teenuses, kuvatakse teave teenuse sees pärast lapsele soovitud nime märkimist; kui avalduse

esitab asutus kohapeal, esitab vastava selgituse ametnik. Sünni registreerimisel ei ole keeldu

anda elava isikuga sama isikunime, kuid selline teave aitab vanemal või eestkostjal teha

teadlikuma valiku, andes võimaluse vältida samanimeliste isikute teket. Kui selgub, et sünni

registreerimise avaldusel on märgitud lapsele isikunimi, mida keegi juba kannab, on vanemal

või eestkostjal võimalus valida uus nimi või jääda oma valiku juurde. Sellisele teabele puudus

isikutel varem juurdepääs, kuid selleks oli olemas põhjendatud huvi. Vanemat või eestkostjat

teavitatakse nii sama isikunime kandvate isikute arvust kui ka nende isikute vanusest

(sünniaasta täpsusega).

Samasuguse kontrolli läbib isikunimi ka muudel lapsele isikunime andmise juhtudel. Isaduse

omaksvõtu avalduse menetluses – kui lapsele soovitakse anda isa perekonnanimi – kontrollib

avaldust menetlev asutus soovitud isikunime esinemist RR-ist. Kui kohus menetleb põlvnemise

tuvastamise, põlvnemise vaidlustamise või lapsendamise asja, kontrollib kohus RR-i andmeid

ja teavitab vajadusel menetlusosalisi, lähtudes eelnõu § 9 lõikest 6 ja § 10 lõikest 5 ning

lapsendamiste puhul eelnõu § 9 lõikest 6 ja § 11 lõikest 1.

Võrreldes NS-iga põhimõttelisi muudatusi ei tehta. Välja jäetakse nõue anda mitmikele sama

perekonnanimi. See piirang ei ole vajalik, kuna puudub üldine norm, et samade vanemate lapsed

peavad kandma sama perekonnanime. Ei ole põhjendatud kohelda mitmikke üksikult sündinud

lastest erinevalt. Eelnõuga jäetakse välja ka leidlapse nime sätted, kuna teadmata päritolu lapse

nime otsustab eestkostja või eestkostja ülesannete täitja ning see õigus on eelnõuga sätestatud.

Sisulist muudatust vastsündinule isikunime andmisel ei teha. Eelnõuga jääb välja ka surnult

sündinud lapsele isikunime andmine. Kuna surnult sündinud laste andmeid ei kanta RR-i

tulenevalt PKTS § 22 lõikest 2, puudub vajadus sätestada neile isikunime andmise regulatsioon.

Sellise laste kohta kogutakse teave tervishoiuteenuste kohta peetavas andmekogus, kuhu saab

kanda ka vanemate valitud nime, millele ei ole vaja kehtestada eraldi reegleid, kuid soovi korral

saab juhinduda eelnõust. Uuena luuakse võimalus anda lapsele vanema topeltperekonnanimest

üks osa ja teavitada lapsele nime andmisel sama isikunime kandvatest isikutest.

Eelnõu §-ga 10 sätestatakse lapsele perekonnanime andmine, kui tema põlvnemine muutub.

Eelnõu § 10 lõigetega 1 ja 2 nähakse ette, et kui lapse isa võtab isaduse omaks pärast sünni

30

registreerimist, võib lapsele anda isa perekonnanime. Samuti juhul, kui kohus tuvastab isaduse

hagimenetluses (TsMS § 103 lõige 1) või hagita menetluses (§ 550 lõige 1 punkt 5), võib kohus

lapsele anda isa perekonnanime, kui menetlusosaline seda taotleb. Perekonnanime andmisel

lähtutakse samadest reeglitest, mis on sünni registreerimisel perekonnanime valikul (eelnõu §

9 lõike 2–6). Kui lapsel tekib õiguslik seos isaga, on tal õigus kanda isa perekonnanime. Eelnõu

§ 10 lõikega 3 nähakse ette, et kui kohus rahuldab põlvnemise vaidlustamise hagi või avalduse,

kui lapsel kaob õiguslik seos isaga, võib laps kanda ema perekonnanime. Kohus võib

põlvnemise tuvastamisel või vaidlustamisel kaaluda, kas lapse huvides on anda talle teine

perekonnanimi või jätta alles kantav perekonnanimi. Kohus arvestab nimeküsimuse

otsustamisel lapse huvidest lähtudes PKS-i §-st 123.

Siin tuleb tähele panna ka asjaolu, et isadust omaks võtta, põlvnemist tuvastada ja vaidlustada

saab ka täisealise isiku suhtes. Sõna „laps“ tuleb selles paragrahvis mõista kui põlvnemise suhte

poolt, ühe isiku (lapse) põlvnemist teisest isikust (isast), juhindudes PKS-i 7. peatükist. Lapsele

võib anda isa selle perekonnanime, mida ta kannab toimingu tegemisel, näiteks võib laps saada

isa perekonnanime, mida isa kannab isaduse omaksvõtu hetkel, mitte seda perekonnanime,

mida isa kandis lapse sünni hetkel.

Eelnõu kohaselt otsustab kohus perekonnanime andmise, kui menetlusosaline seda taotleb.

Eelnõu eesmärk ei ole reguleerida tsiviilkohtumenetlust ega määrata, kellel konkreetselt on

õigus vastavat taotlust esitada, eesmärk on vaid viidata, et perekonnanime andmise küsimuse

lahendab kohus vaid juhul, kui menetluses selline taotlus esitatakse.

Võrreldes NS-iga on eelnõuga täpsustatud, millised on perekonnanime valikud, kui laps saab

või kaotab õigusliku seose isaga, st lähtutakse sünni registreerimisel perekonnanime andmise

reeglitest.

Eelnõu §-ga 11 sätestatakse isikunime andmine lapsendamisel või lapsendamise kehtetuks

tunnistamisel. Lapsendamise ja selle kehtetuks tunnistamise otsustab kohus (PKS 11. peatükk),

kes samas menetluses saab otsustada ka lapsele uue isikunime andmise.

Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt võib kohus lapsendamisel anda lapsele uue isikunime lähtudes

eelnõu §-st 9. Peresisese lapsendamise korral (üks abikaasadest või registreeritud elukaaslastest

lapsendab teise abikaasa või registreeritud elukaaslase lapse) on võimalus anda lapsele teise

vanema perekonnanimi, aga on ka võimalus anda uus eesnimi, nii saab lapsendaja kui vanema

õigustesse astuja realiseerida võimaluse kaasa rääkida lapsele antava eesnime valimisel.

Perevälisel lapsendamisel (lapsendatakse laps, kes ei ole kummagi vanemaga bioloogiliselt ega

juriidiliselt seotud) saab anda lapsele isikunime samamoodi, kui antakse isikunimi lapse sünni

registreerimisel. Kohtul on võimalus kaaluda, kas eesnime muutmine on lapse huvides, ja

vajadusel uus eesnimi andmata jätta, kui näiteks laps on oma eesnimega harjunud. Peresisesel

lapsendamisel ei pea lapse perekonnanime muutma, kui laps jääb kandma vähemalt ühe vanema

perekonnanime. Perevälisel lapsendamisel tuleb lapse perekonnanime muuta, sest lapsendaja

on võrdne bioloogilise vanemaga ja laps saab kanda vaid vanemaga sama perekonnanime.

Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt võib kohus lapsendamise kehtetuks tunnistamisel anda lapsele

lapsendamiseelse isikunime. Kui lapsendamine tunnistatakse kehtetuks, kaob lapsel õiguslik

seos lapsendajatega ja ühtlasi õigus kanda nende perekonnanime. Kohus saab lapsendamise

kehtetuks tunnistamisel anda lapsele lapsendamise eel kantud isikunime. Lapsendamise

kehtetuks tunnistamine on erakordne meede. Kohus võib tunnistada lapsendamise kehtetuks,

kui see on toimunud ilma lapsendaja avalduseta või lapse või ühe vanema nõusolekuta (PKS

§ 166). Kui on alus lapsendamise kehtetuks tunnistamiseks, võib eeldada, et lapse huvides on

taastada endine olukord, samuti anda tagasi endine isikunimi.

31

Võrreldes NS-iga sisulisi muudatusi eelnõuga ei tehta. Ka praegu reguleerib NS valdkonda

loogiliselt, põhimõtted on selged ja puudub põhjus toimida teisiti.

Eelnõu 3. peatükiga (§-d 12–16) reguleeritakse isikunime vahetamist.

Eelnõu §-ga 12 sätestatakse, et isikunime vahetamine on:

1) abikaasa perekonnanime võtmine või sellest loobumine abielu sõlmimisel, lahutamisel või

kehtetuks tunnistamisel;

2) registreeritud elukaaslase perekonnanime võtmine või sellest loobumine kooselulepingu

sõlmimisel, lõpetamisel ja kehtetuks tunnistamisel;

3) uue eesnime ja soole viitava tunnusega perekonnanime võtmine soo andmete muutmisel.

Eelnõu §-s 12 nimetatud juhtudel ei anta isikule uut nime andmise tähenduses ega muudeta

nime isiku vabalt kujundatud uue identiteedi loomiseks, vaid isikul on seaduses ette nähtud

võimalus vahetada oma nime seoses abielu, registreeritud kooselu või soo andmete

muutumisega.

INS-i 3. peatükiga, milles käsitletakse isikunime vahetamist, kehtiva NS-iga võrreldes sisulisi

nimeõiguslikke aluseid oluliselt ei muudeta, kuid muutub regulatsiooni ülesehitus ja

terminoloogia.

Kehtivas NS-is on abielu sõlmimisel nime muutmine reguleeritud uue perekonnanime

andmisena (NS § 10), soo muutmisel uue isikunime andmisena (NS § 15) ja abielu lahutamisel

või kehtetuks tunnistamisel perekonnanime taastamisena (NS §-d 11–12). Registreeritud

kooselule kohaldatakse abikaasade regulatsiooni analoogia korras.

INS-iga on need olukorrad koondatud ühtse mõiste alla ning käsitletud isikunime vahetamisena.

Abielu, kooselulepingu ja soo andmete muutmisega seotud nimetoimingud on

süstematiseeritud eraldi peatükki ning kooseluleping on sõnaselgelt nimetatud, mitte üksnes

kaudselt hõlmatud.

Muudatus on seega peamiselt süsteemne ja normitehniline. See muudab regulatsiooni

selgemaks ja loogilisemaks, eristades üheselt isikunime andmist, vahetamist ning isiku soovil

toimuvat muutmist.

Isikunime vahetamise täpsemaid reegleid on selgitatud järgnevates paragrahvides.

Eelnõu §-ga 13 reguleeritakse perekonnanime vahetamist abielu või kooselulepingu

sõlmimisel. Abikaasade ühise perekonnanime kandmine on eesti nimetraditsiooni osa, mis

annab loodavale perele mõttelise raamistiku. Samas valivad paljud abielu sõlmimisel võimaluse

jääda kandma oma perekonnanime – ka see on võimalik ja osa traditsioonist. Eelnõuga antakse

kooselulepingu sõlmijatele perekonnanime vahetamiseks abiellujatega võrdväärne võimalus.

Nime vahetamine on abiellujate ja kooselulepingu sõlmijate valik, mis sõltub nende tahtest ning

soovist, kuid eelnõuga antakse reeglid, millest perekonnanime vahetamisel lähtuda.

Abielu või kooselulepingu sõlmimisel saab perekonnanime vahetada ainult üks partneritest.

Piirangu eesmärk on tagada õigusselgus ja perekonnanime kaudu perekonnaga seotuse

näitamine. Piirang aitab vältida ka kahest nimest koosnevate perekonnanimede põhjendamatut

levikut – kui anda mõlemale abikaasale võimalus kanda kahest nimest koosnevat

perekonnanime, siis saaksid sellest abielust sündinud lapsed samuti kahest nimest koosneva

32

perekonnanime. Traditsiooniliselt väljendab kahest nimest koosnev perekonnanimi

abielusuhet, laste puhul oleks see eksitav.

Perekonnanime vahetamisel abielu või kooselulepingu sõlmimisel, lahutamisel, lõpetamisel või

kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada eelnõu §-s 7 sätestatud nimetoimingu piirangut. Kui

isiku suhtes kohaldatakse §-s 7 sätestatud piirangut, ei või ta nimetatud juhtudel perekonnanime

vahetada. Piirang ei takista abielu sõlmimist või lahutamist ega kooselulepingu sõlmimist,

lõpetamist või kehtetuks tunnistamist, vaid puudutab üksnes nende sündmustega kaasnevat

nimeõiguslikku tagajärge.

Kui abielu või kooselulepingu sõlmimisel otsustatakse perekonnanime vahetada, on selleks

eelnõu § 13 lõike 1 järgi kolm võimalust:

1) üks abikaasadest või registreeritud elukaaslastest säilitab olemasoleva perekonnanime ja

teine võtab abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime, mille tulemusel hakatakse

kandma ühist nime (eelnõu § 13 lõike 1 punkt 1);

2) üks abikaasadest või registreeritud elukaaslastest lisab oma perekonnanime järele

sidekriipsuga abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime, mille tulemusel on

abikaasadel või registreeritud elukaaslastel erinevad perekonnanimed, mille seob kokku ühe

abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanimi (eelnõu § 13 lõike 1 punkt 2);

3) ühel abikaasadest on lubatud vahetada oma sidekriipsuga ühendatud, varasema abieluga või

kooselulepingu sõlmimisega saadud perekonnanime osa abikaasa või kooselupartneri

üheosalise perekonnanime vastu (eelnõu § 13 lõike 1 punkt 3). Näiteks perekonnanime kandev

abielluja Kivi-Kask vahetab eelmiselt abikaasalt saadud perekonnanime Kask uue abikaasa

perekonnanime Kuusk vastu. Uus nimi oleks Kivi-Kuusk.

Eelnõu § 13 lõikega 2 sätestatakse piirang, mille järgi ei lubata topeltperekonnanime

põhjendamatu leviku piiramiseks ühiseks perekonnanimeks võtta ühe abielluja või

kooselulepingu sõlmija kahest nimest koosnevat perekonnanime, mis on saadud varasema

abieluga või kooselulepinguga. Topeltperekonnanimi näitab kahe perekonna seost, mis luuakse

abielu või kooselulepingu sõlmimisega. Kui topeltperekonnanime kandev isik sõlmib järgmise

abielu või kooselulepingu, siis võib ta ise sellist nime kandma jääda (puudub kohustus, et

topeltperekonnanimi näitaks kehtivat abielu või kooselulepingut), kuid selle edasiandmine

uuele abikaasale või registreeritud elukaaslasele ei ole põhjendatud, kuna uuel partneril puudub

seos selle perekonnaga, kust liidetud nimi pärineb. Kui kooselulepingu sõlmimisel lisab üks

registreeritud elukaaslastest oma perekonnanimele teise registreeritud elukaaslase

perekonnanime, siis juhul, kui samad isikud sõlmivad omavahel abielu, ei saa üht

perekonnanime kandev registreeritud elukaaslane vahetada oma perekonnanime teise,

topeltperekonnanime kandva elukaaslase perekonnanime vastu, mille tulemusel kannaksid nad

mõlemad samasugust topeltperekonnanime. Kuna üldreegli järgi võib kahest nimest koosnevat

perekonnanime kanda vaid üks abikaasadest või registreeritud elukaaslastest, ei ole

põhjendatud võimaldada sellest piirangust mööda minna mitme suhte kaudu, sest see seaks

isikud ebavõrdsesse olukorda.

Eelnõu § 13 lõikega 3 lubatakse abielu või kooselulepingu sõlmimisel nime vahetamisel teha

erand, kui isik soovib perekonnanime, mis vastab tema või tema abikaasa või registreeritud

elukaaslase kodakondsusriigi õigusele. Näiteks võib Brasiilias, kus tavapäraselt on igal isikul

neli perekonnanime, abielu sõlmimisel kumbki abikaasadest kombineerida oma perekonnanime

abikaasa perekonnanimega. Lähtutakse just kodakondsusest, sest abikaasal või registreeritud

elukaaslasel tuleb Eestis sõlmitud abielu või kooselulepingu andmed viia oma kodakondsusriiki

ning nime vahetamise korral taotleda seal uus isikut tõendav dokument. Et see oleks takistusteta

võimalik, tuleb arvestada tema kodakondsusriigi õigust. Samuti võimaldatakse erandit

rakendada Eesti kodanikul juhul, kui tema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on seos

33

muukeelse nimetraditsiooniga ning ta soovib võtta asjaomase riigi nimetraditsioonidele

vastavat perekonnanime.

Abielu sõlmimisel perekonnanime vahetamise regulatsioonis jäädakse traditsioonilise ja

väljakujunenud korralduse juurde. Kuna eesti nimetraditsioonis on topeltperekonnanimi

erandlik, siis luuakse selle saamiseks piiratud võimalus, lubades ainult ühel abikaasadest sellist

nime kanda – peamine eesmärk on välistada olukord, kus abielust sündinud lapsed saaksid

kanda üksnes topeltperekonnanime. Seetõttu seatakse uuendusega ka piirang, et abieluga

saadud topeltperekonnanime ei saa järgmist abielu sõlmides abikaasale anda. Uuendusena

luuakse võimalus, et topeltperekonnanime kandja saab järgmist abielu sõlmides loobuda

varasema abieluga oma nimele liidetud abikaasa perekonnanimest, asendades selle uue

abikaasa perekonnanimega.

NS § 4 lõikes 8 on märgitud, et selles seaduses abikaasade ja abielu kohta sätestatut

kohaldatakse ka registreeritud elukaaslaste ja registreeritud kooselu kohta. INS-is on

samasisulised sätted ette nähtud nii abikaasadele kui ka registreeritud elukaaslastele.

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt kuulub abielu korral perekonnanime valik

konventsiooni artikli 8 kaitsealasse, kuna nimi on osa isiku identiteedist ja perekondlikust

kuuluvusest. Samas on kohus rõhutanud, et abielunime regulatsioon ei tohi olla soopõhiselt

kallutatud ega asetada üht abikaasat automaatselt ebasoodsamasse olukorda. Euroopa

Inimõiguste Kohus on tuvastanud rikkumise olukorras, kus regulatsioon nägi ette ühe abikaasa

– praktikas naise – kohustusliku nimevahetuse või piiras põhjendamatult teise abikaasa

võimalust võtta partneri perekonnanimi.13 Käesolevas eelnõus sätestatud regulatsioon on

sooliselt neutraalne ega eelda ühegi abikaasa automaatset nimevahetust. Abikaasad lepivad

kokku, kumb kasutab õigust perekonnanime vahetada ja mõlemal on võrdne õigus säilitada oma

senine perekonnanimi, võtta teise abikaasa nimi või valida seaduses lubatud liitnimi.

Regulatsiooniga ei seata ühe abikaasa nime teise omast eelistatumasse positsiooni ega lähtuta

soopõhisest rollijaotusest.

Eelnõu §-ga 14 reguleeritakse nime vahetamist, kui abielu lahutatakse või kooselu lõpetatakse.

Isik, kes vahetas abielu või kooselulepingu sõlmimisel või kestel perekonnanime nii, et kannab

abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime või tema nime sisaldavat

topeltperekonnanime, võib abielu lahutamisel või kooselulepingu lõpetamisel perekonnanime

vahetada varem kantud perekonnanimega.

Nime saab vahetada nii perekonnaseisuasutuses, notari juures kui ka kohtus abielu lahutades.

Valik sõltub ainult sellest abikaasast, kellel on õigus perekonnanime vahetada. Perekonnanime

vahetamine ei vaja teise abikaasa nõusolekut.

Abielu või kooselulepingu lõpetamisel ei pea perekonnanime vahetama, võimalik on jääda

kandma senist perekonnanime. Isik, kes kannab oma nimele liidetuna abikaasa või

registreeritud elukaaslase perekonnanime, ei saa seda järgmist abielu või kooselulepingut

sõlmides edasi anda.

Sarnaselt NS-ile nähakse eelnõuga ette, et abielu lahutamisel või kooselulepingu lõpetamisel

on perekonnanime vahetamise õigus ka sellel abikaasal või registreeritud elukaaslasel, kes

võttis ühise perekonnanime või kelle nimele liideti abikaasa või registreeritud elukaaslase

13 Euroopa Inimõiguste Kohtu 16. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas29865/96, Ünal Tekeli vs. Türgi; Euroopa

Inimõiguste Kohtu 22. veebruari 1994. aasta otsus kohtuasjas 16213/90, Burghartz vs. Šveits.

34

perekonnanimi nimemuutmise (uue isikunime andmise) menetluses abielu või kooselu kestel.

Samuti asendatakse NS-is kasutatud termin „taastamine“ terminiga „vahetamine“. Uuendusena

ei piirata eelnõuga endise nime valikuid enne esimest abielu või lahutatava abielu sõlmimisel

kantud perekonnanimega. Tagasi saab võtta mistahes perekonnanime, mida isik on varem

kandnud. Sama reegel kehtib ka registreeritud elukaaslase kohta.

Eelnõu §-ga 15 sätestatakse kohtu võimalusjuhul, kui üks pooltest seda taotleb, abielu või

kooselulepingu kehtetuks tunnistamisel vahetada isiku kantav perekonnanimi kehtetuks

tunnistatava abielu või registreeritud kooselu sõlmimisel kantud perekonnanimega. PKS-iga on

lubatud abielu kehtetuks tunnistada ning kehtetuks tunnistatud abielu on tühine algusest peale,

seda abielu ei ole olemas olnud. Kui niisugust abielu sõlmides on üks abikaasadest vahetanud

perekonnanime, saab kohus otsustada, kas isik jääb abielu või kooselulepingu sõlmimisel

saadud perekonnanimega või hakkab kandma abielu või kooselulepingu sõlmimisel kantud

perekonnanime. Sama põhimõte kehtib ka kooselulepingu kehtetuks tunnistamisel.

Võrreldes NS-iga on eelnõuga laiendatud kohtu pädevust. Varem ei olnud võimalik valida

abielu või kooselulepinguga saadud perekonnanime jätmist ning kohus sai vaid tagasi anda

abielu või kooselulepingu sõlmimisel kantud perekonnanime.

Eelnõu § 16 lõikega 1sätestatakse inimesele soo andmete muutmisel isikunime vahetamine.

Soolisel üleminekul saab isik PKTS-i alusel taotleda soo andmete muutmist RR-is. Samas

menetluses on isikul võimalik vahetada kantav eesnimi soole vastava eesnimega ning jätta

kantavalt perekonnanimelt ära või liita sellele soole viitav tunnus (näiteks nime Ivanov asemel

Ivanova).

Eelnõu § 16 lõikega 2 nähakse ette, et kui isik loobub soo andmete muutmisest ja taotleb soo

andmete muutmisele eelnenud soo andmete taastamist RR-is, saab ta vahetada kantava eesnime

soo andmete muutmise eel viimati kantud eesnimega ning jätta kantavalt perekonnanimelt ära

või liita sellele soole viitava tunnuse. Kui isiku perekonnanimi ei ole soo andmete muutmisest

alates mõne nimetoiminguga muutunud, saab ta soo andmete taastamisel tagasi soo andmete

muutmise eel viimati kantud perekonnanime; kui aga perekonnanimi on nimetoiminguga

muutunud, saab ta soole viitava tunnuse osas korrastada kantavat perekonnanime (näiteks Oleg

Ivanov saab soo andmete muutmisel uue isikunime Olga Ivanova, sõlmib kooselulepingu ja

saab perekonnanime Pavlova, taastab algse soo ning saab isikunime Oleg Pavlov). Kui isik

soovib soo andmete muutmisel muud perekonnanime või soo andmete taastamisel muud

isikunime, siis ei saa seda teha isikunime vahetamise reeglite alusel, vaid isikul tuleb esitada

nimemuutmise avaldus 4. peatükis sätestatud alusel.

Võrreldes NS-iga lisatakse eelnõuga soo andmete taastamisel isikunime vahetamise sätted.

Välja jäetakse alaealist ja eestkostetavat puudutav, sätteid rakendatakse ilma sihtrühmasisese

täpsustuseta. Alaealise puhul lähtutakse lapse huvidest ja soo andmete muutmiseks on vajalik

hooldusõiguslike vanemate ühine taotlus. Piiratud teovõimega täisealist esindab mistahes

menetlustes kohtu määratud eestkostja, kui eestkoste seadmise määrusest ei tulene teisiti.

Eelnõu 4. peatükiga reguleeritakse isikunime muutmist.

Eelnõu § 17 lõikega 1 avatakse isikunime muutmise sisu, mis on isiku soovil isikunime

asendamine uue isikunimega. Isikunime muutmisel loobub isik kantavast isikunimest ja valib

uue eesnime või perekonnanime või mõlemad. Isikunime muutmisega antakse isikule võimalus

luua uus identiteet, kanda muud nime, kui kantav nimi ei ole isikule teatud põhjustel enam

vastuvõetav. Isikunime muutmise üldine eesmärk ongi mõjuval põhjusel kanda muud nime.

NS-is kasutatakse sõnastust „uue isikunime andmine isiku soovil“. Tavakasutuses osutus see

35

termin liiga keeruliseks ning tekitas segadust, uue nime andmist taotlevad isikud ja menetlevad

ametnikud kasutavad üldisemat väljendit „nime muutmine“. Sama väljendit on kasutatud

teabetekstides. Seega saab öelda, et mõiste „isikunime muutmine“ on üheselt arusaadav ja selle

kasutamine asjakohane.

Eelnõu § 17 lõikes 2 nimetatakse asutused, kellel on isikunime muutmise pädevus:

Siseministeeriumil ja kohaliku omavalitsuse üksuse omavalitsusorganil, eelnõus nimetatud

pädev kohalik omavalitsus (edaspidi KOV). Seega on nimemuutmise pädevusega asutused

lisaks Siseministeeriumile Jõhvi Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Tallinna Linnavalitsus

(Tallinna Perekonnaseisuamet) ja Tartu Linnavalitsus. Lõikega 2 sätestatakse isikunime

muutmise pädevus Siseministeeriumil ning nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuste

omavalitsusorganitel. Kehtiva NS-i kohaselt tehakse nimeõiguslik muudatus Eesti

perekonnaseisuasutuses või kohtus ja isiku soovil nimemuutmise avaldus esitatakse

maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele kui perekonnaseisuasutusele. Samal ajal

nähakse NS § 16 lõike 9 alusel kehtestatud määruses ette, et juhul kui perekonnaseisuasutusel

puudub pädevus nime muutmist otsustada, teeb otsuse Siseministeerium. Muudatusega tuuakse

see pädevusjaotus seaduse tasandil selgemalt ja õiguslikult täpsemalt välja. Siseministeeriumi

pädevuse sätestamine seaduses on põhjendatud eelkõige vajadusega tagada ühtne

halduspraktika ja selge pädevusjaotus juhtudeks, mis ei kuulu pädeva kohaliku omavalitsuse

üksuse otsustuspädevusse.

Eelnõu § 17 lõikega 3 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile isikunime

muutmise korra ning täpsemate andmekoosseisude ja tingimuste kehtestamiseks.

Eelnõu § 17 lõikega 4 reguleeritakse KOV-ileriiklike ülesannete täitmisega seotud kulude

hüvitamine. Kuna nime muutmine on ülesanne, mille KOV-ilt tellib riik, on lõikes 2 sätestatud

KOV-ile riikliku ülesande täitmise eest riigieelarves ette nähtud kulude hüvitamine.

Nimega seotud ülesandeid loetakse KOV-i täidetavateks riiklikeks ülesanneteks, sest KOV

täidab riigi ülesandeid riigi ettenähtud tingimustel ja KOV-i enda kaalutlusruum nende

ülesannete täitmisel on väike. Ülesande täitmine on riiklikult reguleeritud nii põhjalikult, et

KOV-il ei jää selle täitmise viisi ega laadi suhtes mingit otsustusõigust. Riik sätestab

tingimused, mida ja kuidas peab KOV tegema, et nimemuutmisega seotud ülesannete täitmine

oleks kogu riigis ühtne.

Nimemuutmise kui riigi ülesande delegeerimine KOV-ile on avaliku huvi seisukohalt

otstarbekas, sest nii tagatakse, et riigi ülesandeid täidavad kogu riigi territooriumil kohalikke

olusid hästi tundvad valla- ja linnaametnikud, aidates järgida subsidiaarsuse põhimõtet.

Nimemuutmisega seonduv ei ole KOV-i omavalitsuslik ülesanne, sest omavalitsusliku ülesande

puhul peab olema näha kohalik päritolu (nn kohalik juur) või spetsiifiline seos vastava kohaga

ning kohalik kogukond peab suutma neid omal vastutusel ja iseseisvalt täita, kuid

nimemuutmisega seonduva puhul ei ole nn kohalikku juurt ning seost konkreetse spetsiifilise

kohaga. Ülesande olemus ei vasta sisuliselt KOV-i pädevusele, vaid kuulub riigi pädevusse.

Olemuslikult on tegemist küsimusega, mis tuleb üleriigiliselt lahendada ühtemoodi, st ülesande

ulatus väljub KOV-i territooriumilt, kuuludes riigi pädevusse.

Kui riik annaks nimemuutmisega seonduva otsustamise vaid KOV-i pädevusse, st KOV-il oleks

ainupädevus selliseid küsimusi lahendada, siis võib see viia Eesti eri paikkondades elavate

inimeste erineva kohtlemiseni. Riikliku ülesande KOV-ile andmisega saab riik tagada kõigile

Eesti elanikele võrdse kohtlemise nimemuutmise üle otsustamisel.

36

KOV-i poolt nimemuutmise küsimuste lahendamist rahastatakse riigieelarvest. Ka NS-i

kohaselt on see riiklik ülesanne, mille täitmine on antud KOV-ile. Sama põhimõte on esitatud

eelnõus, mille kohaselt loetakse seda ülesannet KOV-ile pandud riiklikuks ülesandeks, mille

kulud kaetakse KOV-ile ka edaspidi riigieelarvest.

NS § 16 sisaldas kõiki uue isikunime andmise menetlusse puutuvaid sätteid, mis eelnõus

jagatakse §-desse 17–23. Sätted täpsustatakse õigusselguse ja rakendatavuse huvides.

Eelnõu §-ga 18 määratletakse isikunime muutmise õigusega isikud. Isikunime muutmise õigus

on:

 Eesti kodanikul;

 Eesti elamisloa või elamisõigusega isikul, kes ei ole ühegi riigi kodanik ja kes asus

Eestisse elama enne 1. juulit 1990. aastal ega ole pärast nimetatud kuupäeva lahkunud

elama mõnda teise riiki, ning tema järeltulijal, kes ei ole ühegi riigi kodanik ja kellele

on antud Eestis elamisluba või elamisõigus (edaspidi Eesti kodakondsuseta isik);

 Eesti elamisloaga rahvusvahelise kaitse saajal;

 välisriigi kodanikul eelnõu §-s 30 sätestatud juhtudel.

Eesti kodakondsuseta isiku mõiste on seotud 1990. aasta 1. juulil jõustunud ENSV

immigratsiooniseadusega, millega kehtestati nõue, et Eestisse elama asumiseks peab

välismaalastel olema elamisluba. Eestis juba elavaid välismaalasi see seadus ei puudutanud ja

sealt ongi tekkinud piirkuupäev, millega eristati neid välismaalasi, kes juba Eestis elasid,

nendest, kes Eestisse tulid. Sõnastus on kooskõlas kehtiva välismaalaste seadusega.

Eelnõuga on õigustatud isikute ringi lisatud Eesti elamisloaga rahvusvahelise kaitse saaja.

Üldreeglina ei tohi Eesti riik muuta ära isiku nime, mille talle on andnud kodakondsusriik.

Nimed mängivad olulist rolli inimeste identifitseerimisel. Välisriigi kodaniku isikunime

muutmisel võib nime muutnud inimene sattuda olukorda, kus kodakondsusriik ei tunnusta

Eestis nimemuutmise teel saadud uut nime. Kui isik on eri riikides dokumenteeritud erinevate

nimedega, tekib tal mitu identiteeti ning selline olukord on vastuolus identiteedihalduses

sätestatud põhimõtetega. Eesti elamisloaga rahvusvahelise kaitse saaja võib olla isik, kellel on

Eestiga tugev side ja kes tõenäoliselt ei saa kunagi tagasi pöörduda oma kodakondsusriiki.

Lisaks võib sellise staatusega isikul olla väga kaalukad põhjused nime muutmist taotleda. Kui

pagulase staatus on antud tagakiusamise kartuse tõttu, võib nime muutmine aidata tagada isiku

julgeoleku. Pagulase staatuse andmine on reguleeritud välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seadusega. Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu,

rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool

päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes

ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. Seega ei pöördu pagulase staatusega isik

tõenäoliselt kunagi tagasi oma kodakondsusriiki ning nime erinevusest ei saa tekkida kunagi

probleeme. Pagulase staatuse saanud isik on olukorras, kus kodakondsusjärgne riik ei suuda või

ei taha teda kaitsta. Seega ei ole isik enam oma kodakondsusriigi kaitse all.

Õigustatud isikute ringi on lisatud ka välisriigi kodanik, kellel on õigus nime muuta eelnõu §-s

30 sätestatud juhtudel. Tegemist on eelnõuga loodava uue võimalusega, NS-i kohaselt ei saanud

välisriigi kodanik isikunime muuta. Välisriigi kodanik saab nimemuutmiseks piiratud õigused

– õigus tekib vaid olukordades, kus isiku kodakondsusriik ei tunnusta Eestis

perekonnasündmusega antud eesnime või perekonnanime. Välisriigi kodanikele piiratud

juhtudel nimemuutmise õiguse andmine on tingitud reaalsetest olukordadest. Näiteks ei

tunnusta isiku kodakondsusriik Eestis abieluga vahetatud perekonnanime, samas on

abielukanne ja nime vahetamine tehtud Eesti õiguse järgi ning kande parandamiseks ei ole alust

(tegemist ei ole vea või eksimusega). Sellised olukorrad saab põhimõtteliselt ära hoida.

37

Välisriigi kodanik peaks Eestis perekonnasündmusega nime vahetamisel, sünni registreerimisel

nime andmisel ise välja selgitama, kas tema kodakondsusriik tunnustab saadud nime. Kui isik

on jätnud oma hoolsuskohustuse täitmata, on tal võimalik taotleda nime muutmist, kuid tal tuleb

tõendada, et tema kodakondsusriigis saadud nime ei tunnustata (näiteks talle ei väljastata selle

nimega isikut tõendavat dokumenti), ning avalduse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Eelnõu § 18 lõikega 2 sätestatakse, et juhul, kui avalduse esitab selleks mitteõigustatud isik,

jäetakse tema avaldus läbi vaatamata. Kui isiku suhtes kohaldatakse §-s 7 sätestatud piirangut,

ei ole tal õigust isikunime muuta ning tema avaldus jäetakse läbi vaatamata. Juhul, kui isik

leiab, et tema avalduse menetlusse võtmisest on keeldutud alusetult ja et karistusregistrisse

kantud andmed ei ole korrektsed, on isikul võimalik taotleda avalduse menetlusse võtmist.

Avaldus võetakse menetlusse, kui on tõendatud, et karistusregistri andmed ei vasta

tegelikkusele ning isikut ei ole süüdi mõistetud eelnõu § 7 lõigetes 3 ja 4 loetletud KarS-i sätete

järgi. Eelnõu § 7 lõike 5 järgi ei kohaldata piirangut isikule, kes on süüteo toime pannud

alaealisena, kuid karistusregistris ei koguta andmeid süüteo toimepanemise aja kohta, vaid

kohtulahendi tegemise ja jõustumise kohta. Seega, isik, kes leiab, et tema avalduse menetlusse

võtmisest on keeldutud alusetult, kuna ei ole arvestatud isiku vanust süüteo toimepanemise ajal,

saab taotleda avalduse menetlusse võtmist. Avaldus võetakse menetlusse, kui on tõendatud, et

isik oli eelnõu § 7 lõigetes 3 ja 4 loetletud KarS-i sätete järgi süüdi mõistetud, kuid oli süüteo

toimepanemise ajal alaealine.

NS-iga reguleeritakse õigustatud isikute ringi 12. detsembri 2017. aasta siseministri määruse

nr 45 § 2 lõikes 1, välistusena ka NS § 4 lõikes 2. Kriminaalkorras karistatute nimemuutmise

keeld on esitatud § 16 lõikes 41. Uuena on lisatud nimemuutmise õigus Eesti elamisloaga

rahvusvahelise kaitse saajale ja välisriigi kodanikule, kes on Eestis perekonnaseisutoiminguga

saanud isikunime, mida tema kodakondsusriik ei tunnusta.

Eelnõu §-ga 19 reguleeritakse isikunime muutmise avalduse esitamist. Eelnõu § 19 lõikes 1

nimetatakse viisid, kuidas saab isikunime muutmise avaldust esitada. Isik saab avalduse esitada

isiklikult kas turvalise veebikeskkonna kaudu või kirjalikult kohapeal pädevas KOV-is: Jõhvi

Vallavalitsuses, Pärnu Linnavalitsuses, Tallinna Linnavalitsuses (Tallinna

Perekonnaseisuametis) ja Tartu Linnavalitsuses. Nimetatud asutuste pädevuses on

nimemuutmine olnud ka NS-i kohaselt.

Nimemuutmise menetlus algab avalduse esitamisest, üldjoonetes lähtutakse HMS §-st 14.

Avalduse vastuvõtmisel on oluline isikusamasuse tuvastamine, seda on võimalik teha

elektrooniliste vahenditega RR-i rakenduses ehk turvalises veebikeskkonnas taotlust

menetledes või avaldajaga vahetult suheldes ja vajalikke tõendusmaterjale kasutades. Turvalise

veebikeskkonna kaudu avalduse esitamiseks on vajalik elektrooniline tuvastusvahend (ID-

kaart, Smart-ID, mobiil-ID). Eestis viibiv taotleja saab esitada taotluse menetlevas asutuses

kohapeal, kui ta ei soovi või ei saa kasutada turvalist veebikeskkonda.

Turvalises veebikeskkonnas avalduse esitamisel ei saa valida menetlevat asutust. Kui avalduse

lahendamine on võimalik ametniku vahetu sekkumiseta, teeb nimemuutmise otsuse ja kannab

uue isikunime RR-i Siseministeerium automaatselt. Kui avalduse lahendamiseks on vajalik

ametniku vahetu sekkumine, suunatakse avaldus selle pädeva KOV-i töölauale, kelle

tööpiirkonnas on avalduse esitaja RR-i kantud elukoht. Kuna avalduse esitamise alustamisel ei

tea avalduse esitaja, kas tema avalduse menetluses on võimalik teha Siseministeeriumi

automaatotsus või on vajalik ametniku vahetu sekkumine, ei ole üheselt võimalik määratleda

ega avalduse esitajal valida, kellele ta avaldust esitada soovib. Avalduse menetleja selgub

menetluse käigus. Sarnaselt toimub näiteks PKTS-i alusel sünni registreerimine, kui avaldus on

38

esitatud turvalises veebikeskkonnas: sünde registreerib KOV (§ 3 lõige 4), kõigi eelduste

täitmisel teeb RR-i vastutav töötleja kande RR-i perekonnaseisuametniku vahetu sekkumiseta

(§ 7 lõige 41).

Avalduse esitamisel turvalise veebikeskkonna kaudu kontrollitakse vajalikke andmeid

automaatselt, mis esmalt annab avalduse esitajale teadmise, et avalduse menetlemine on

võimalik, ja teisalt vabastab ametniku samade andmete kontrollimisest. Automaatselt saab

kontrollida avalduse esitaja õigust nime muuta, st kontrollida vanust, teovõimet (avaldus saab

esitada täisealine ja teovõimeline isik vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS)

§ 8) ja kodakondsust (nimemuutmise õigus on Eesti kodanikul ja Eesti kodakondsuseta isikul

vastavalt eelnõu § 18 lõike 1 punktidele 1 ja 2). Samuti saab kontrollida, kas RR-is on olemas

põlvnemise, abielu või registreeritud kooselu seos ja soovitud nime kasutamine (eelnõu § 26

lõige 1 punktid 2 ja 4).

Enne kui nimemuutmise avaldus turvalises veebikeskkonnas kinnitatakse, teavitatakse avalduse

esitajat, et menetlus võib lõppeda automaatotsuse ja -kandega. See annab võimaluse loobuda

avalduse turvalises veebikeskkonnas esitamisest ja esitada avaldus pädevas KOV-is kohapeal

(HMS § 14 lõige 8).

Eelnõu § 19 lõikega 2 sätestatakse võimalused isikunime muutmise avalduse esitamiseks juhul,

kui isik ei saa ilmuda pädevasse kohalikku omavalitsusse, kuna ta viibib välisriigis või

kinnipidamisasutuses ning tal ei ole võimalik kasutada elektroonilist tuvastusvahendit. Nendel

juhtudel peab avalduse vormistamisel täitma § 19 lõikes 2 nimetatud vorminõudeid. Taotleja

valib, millisele pädevale kohalikule omavalitsusele avaldus edastatakse, ning korraldab ise

avalduse edastamise posti teel, kullerteenuse vahendusel või kasutades muud isikut, kes

toimetab avalduse pädevasse kohalikku omavalitsusse.

Eelnõu § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt saab välisriigis viibija pöörduda avalduse vorminõuete

täitmiseks Eesti välisesindusse. Taotlus vormistatakse kirjalikult, konsulaarametnik teeb

taotlusele märke, et ta on taotleja isikusamasuse tuvastanud, ning kinnitab taotluse

notariaalselt.14

Eelnõu § 19 lõike 2 punkti 2 kohaselt saab välisriigis viibija pöörduda ka välisriigi notari poole.

Taotlus vormistatakse kirjalikult, välisriigi notar kontrollib avaldaja isikusamasust ning

kinnitab tema isiklikult ja kirjalikult esitatava avalduse allkirjaõigsuse. Välisriigi notari

kinnitatud avaldus peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), välja

arvatud juhul, kui õigusakt näeb ette teisiti.

Eelnõu § 19 lõike 2 punkti 3 kohaselt saab kinnipidamisasutuses viibiv isik esitada kirjalikult

vormistatud taotluse ning vangla direktor teeb taotlusele märke, et ta on taotleja isikusamasuse

tuvastanud, ja kinnitab, et taotlusel on taotleja allkiri. vangla direktor kontrollib isiku

isikusamasust ning kinnitab tema isiklikult ja kirjalikult esitataval avaldusel allkirja õigsuse.

Vangla direktori õigus teha tõestamistoiminguid, täpsemalt kinnitada vahistatu või

kinnipeetava allkirja õigsust, tuleneb notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punktist 7.

Välisriigis või kinnipidamisasutuses viibib isik saab esitada taotluse enda nime muutmiseks,

samuti ka oma alaealise lapse nime muutmisteks, kui tal on lapse suhtes hooldusõigus. Kui

kinnipidamisasutuses viibib isik on teise isiku eestkostja, võib ta esitada ka eestkostetava nime

14 Konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt on kavas alates 1. jaanuarist 2027 lõpetada ametliku

kinnitamise teenuse osutamine välisesindustes. Isikunime muutmise taotlusel saab konsulaarametnik notariaalselt

tõestada kinnitamise vormis taotleja isikusamasuse ja isiku antud allkirja. Eelnõu toimik nr 26-0025.

39

muutmise taotluse, kui eestkostetava arvamuse väljaselgitamise saab korraldada ilma eestkostja

vahetu osavõtuta või kui arvamuse väljaselgitamine ei ole asjaolusid arvestades üldse võimalik.

Kuna kinnipidamisasutuses viibimine takistab eestkostja ülesandeid täita, siis tõenäoliselt

määratakse piiratud teovõimega isikule uus eestkostja ja kinnipidamisasutuses viibija

vabastatakse eestkostja ülesannetest.

Piiratud teovõimega isiku viibimisel kinnipidamisasutuses on tema nime muutmise avalduse

esitamise õigus tema eestkostjal (vt eelnõu § 19 lõige 4 teine lause) ning vangla direktoril

puudub selles menetluses roll.

Eelnõu § 19 lõikega 3 nähakse ette juhud, millal ei ole võimalik turvalise veebikeskkonna kaudu

avaldust esitada. Eelnõu § 19 lõike 3 punktiga 1 sätestatakse, et turvalise veebikeskkonna kaudu

ei saa esitada taotlust eestkostetava nime muutmiseks, kuna nendes menetlustes on vajalik välja

selgitada eestkostetava arvamus. Seetõttu tuleb menetluses koguda täiendavaid tõendeid,

sealhulgas selgitada välja eestkostetava enda arvamus, kui isiku seisund seda võimaldab.

Piirang on vajalik, et kokku hoida menetlusele kuluvat ressurssi. Taotleja saab taotluse

esitamiseks varem valmistuda, leppida ametnikuga kokku, kuidas ja millal toimub

eestkostetava arvamuse väljaselgitamine. Piirang puudutab väikest osa nimemuutmise

taotlusest ja on seega proportsionaalne, samas ei välista see nimemuutmise õiguse

realiseerimist.

Eelnõu § 19 lõike 3 punktiga 2 nähakse ette, et turvalise veebikeskkonna kaudu ei saa avaldust

esitada ka alaealise nime muutmiseks, kui alaealine, kelle nime soovitakse muuta, saab

täisealiseks vähem kui 60 päeva pärast. Piirang on kehtestatud menetluseks kuluva aja tõttu,

kuna teisel hooldusõiguslikul vanemal on 30 päeva aega turvalises veebikeskkonnas nõusoleku

andmiseks, lisaks peab ametnik leidma sobiva aja alaealisega vestlemiseks ja tema arvamuse

väljaselgitamiseks. Piiranguga välditakse olukorda, kus alaealine võib saada täisealiseks enne,

kui menetlus jõuab lõpule. Täisealise isiku nime saab muuta üksnes tema enda avalduse alusel,

mitte tema vanema avalduse alusel.

Lisaks nähakse eelnõu § 19 lõike 3 punktiga 3 ette, et turvalise veebikeskkonna kaudu ei saa

avaldust esitada Eestis rahvusvahelise kaitse saajad ja välisriigi kodanikud, kellel on õigus

isikunime muuta väga erandlikel juhtudel (vt eelnõu §-s 18 sätestatud selgitused).

Eelnõu § 19 lõikega 4 nähakse ette, et alaealise isiku isikunime muutmise avalduse esitab tema

hooldusõiguslik vanem või eestkostja. Piiratud teovõimega täisealise isikunime muutmise

avalduse esitab tema eestkostja. Kui soovitakse muuta alaealise nime, märgitakse avaldusel

tema andmed, samuti avalduse esitaja – hooldusõigusliku vanema – nimi, isikukood ja

kontaktandmed. Kui alaealisel on kaks hooldusõiguslikku vanemat, on vaja teise vanema

nõusolekut alaealise nime muutmiseks. Siin lähtutakse PKS §-st 120, mille kohaselt on ühist

hooldusõigust omavatel vanematel ühine esindusõigus.

Kui kohus on laiendanud alaealise isiku teovõimet ( TsÜS § 9) ning andnud talle õiguse esitada

nimemuutmise avaldus, siis lähtutakse kohtumäärusest ning isik saab oma õigusi ise

realiseerida. Osas, milles isiku teovõime on laiendatud, ei ole tema vanematel esindusõigust

ning kummagi vanema nõusolekut nimemuutmiseks vaja ei ole.

Eelnõu § 19 lõikega 5 nähakse ette, et piiratud teovõimega täisealise isiku nime muutmiseks ei

saa avaldust esitada välisriigi notari juures. Selles menetluses on vaja välja selgitada piiratud

teovõimega isiku arvamus ning kuna välisriigi notarile sellist kohustust panna ei saa, peab isiku

arvamuse välja selgitama pädev KOV. Seega on otstarbekas esitada avaldus pädevas KOV-is

kohapeal.

40

Eelnõu § 19 lõikega 6 nähakse ette alaealise nime muutmisel teise hooldusõigusliku vanema

nõusoleku andmise viisid. Välisriigis või kinnipidamisasutuses viibiv vanem saab nõusoleku

anda samal viisil taotluse esitamisega. Lisaks saab välisriigis olev vanem edastada nõusoleku

posti teel, kui nõusoleku andja isiku on tuvastanud ja tema allkirja õigsuse on kinnitanud

välisriigi notar. Olenevalt välisriigist peab dokument olema legaliseeritud või apostilliga

kinnitatud, kui välislepinguga ei ole kokku lepitud teisiti.

NS § 16 lõikes 1 sätestatud avalduse esitamine on eelnõus reguleeritud eraldi paragrahvis, mis

hõlmab kõiki avalduse esitamisega seotud küsimusi, sealhulgas avalduse esitamist

e-rahvastikuregistris (turvalises veebikeskkonnas) või pädevas KOV-is kohapeal, lubatud viisil

kinnitatud allkirjaga avalduse esitamist kolmanda isiku vahendusel ning piiratud teovõimega

isiku nimemuutmise avalduse esitamise erisusi.

NS-is ei reguleerita avalduse kinnitamist konsulaarametniku, vangla direktori ega välisriigi

notari poolt. Siseministri 12. detsembri 2017. aasta määruse nr 45 §-ga 5 on lubatud Eesti

välisesinduse konsulaarametnikul, välisriigi notaril või vangla direktoril kinnitada

nimemuutmise avaldusel allkirja õigsust, vangla direktoril ka hooldusõigusliku vanema allkirja

õigsust lapse nime muutmise nõusolekul. Normid tuuakse seaduse tasandile.

Eelnõu §-ga 20 sätestatakse isikunime muutmise avalduse andmekoosseis.

Lõikega 1 sätestatakse, milline teave peab avalduses olema. Nimemuutmise avalduse olulisim

osa on uus soovitud isikunimi ning seaduses märgitud juhtudel nimemuutmise põhjus (eelnõu

§ 24 lõige 3, § 26 lõige 2, § 29 lõige 1). Teatud juhtudel tuleb uue eesnime taotlejal selgitada

oma nimevalikut (eelnõu § 24 lõige 2). Piiratud teovõimega isiku nimemuutmisel on avaldajaks

isik ise, kuid tema eest allkirjastab taotluse tema eestkostja. Avalduses märgitakse eestkostja

nimi, isikukood ja kontaktandmed. Kui muudetakse alaealise lapse nime, tuleb avaldusel

esitada ka teise hooldusõigusliku vanema andmed. Avaldusele lisatakse avaldaja

kontaktandmed, mis võimaldavad menetlejal esitada täpsustavaid küsimusi, anda selgitusi jm.

Avaldaja, kes ei kasuta e-posti, saab avaldusele märkida postiaadressi.

Eelnõu § 20 lõikega 2 sätestatakse, millised andmed peavad avalduses olema selle isiku kohta,

kelle nime soovitakse muuta. Avalduse andmekoosseisus ei tehta vahet sellel, kas avalduse

esitaja soovib muuta enda või oma alaealise lapse nime. Seetõttu on vaja sätestada eraldi

andmekoosseis isiku kohta, kelle nime soovitakse muuta.

Piiratud teovõimega isiku arvamuse väljaselgitamine on nimemuutmise menetluse oluline osa.

Eelnõu § 20 lõiget 3 rakendatakse olukordades, kus piiratud teovõimega isiku isikunime

muutmise taotluse vorminõuete täitmiseks pöördutakse Eesti välisesindusse; sel juhul

määratakse, kelle kohustus on välja selgitada piiratud teovõimega isiku arvamus. Eelnõu § 20

lõike 3 punktiga 1 sätestatakse, et juhul kui Eesti välisesinduse konsulaarametnik kontrollib

avaldaja isikusamasust ning notariaalselt kinnitab tema isiklikult ja kirjalikult esitatava

avalduse, on tal õigus selgitada välja piiratud teovõimega isiku arvamus, kui isik asub koos

avalduse esitajaga samas välisriigis. Piiratud teovõimega isiku arvamuse väljaselgitamise

võimaluse peab korraldama avalduse esitaja lähtudes piiratud teovõimega isiku huvide kaitsest

(PKS § 179 lõige 1). Sellise erisuse loomine ja konsulaarametniku pädevuse laiendamine on

vajalik, et piiratud teovõimega isiku õigused oleks igal juhul kaitstud. Eelnõu § 20 lõike 3

punktiga 2 sätestatakse, et piiratud teovõimega isiku arvamuse selgitab avaldust menetlev

pädev kohalik omavalitsus juhul, kui piiratud teovõimega isik asub Eestis. Sellise lahendusega

välditakse olukorda, kus isikut peaks üksnes arvamuse andmiseks viima välisesindusse või

korraldama põhjendamatult keeruka suhtluse riikide vahel.

41

Eelnõu § 20 lõikega 4 selgitatakse, millal on kohustuslik esitada avaldusel rahvuse, emakeele

ja kõrgeim omandatud haridustaseme andmed, ning sätestatakse, et haridustaseme andmed

tuleb esitada 11-aastase ja vanema alaealise kohta. Nõude eesmärk on hoida RR-i andmed aja-

ja asjakohased.

NS § 16 lõikega 2 ette nähtud avalduse andmekoosseis on lahti kirjutatud eraldi paragrahvis.

Eelnõu §-ga 21 määratletakse otsustuspädevus isikunime muutmisel. Eelnõu § 21 lõikega 1

sätestatakse jagatud pädevus Siseministeeriumi ja KOV-is töötava perekonnaseisuametniku

(edaspidi perekonnaseisuametnik) vahel. Siseministeeriumis teeb otsuseid selleks pädev

ametnik. HMS § 8 lõikega 2 nähakse ette, et haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes

tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud

teisiti. Sisepädevuse jaotamiseks antava volituse täpset vormi pole ega peagi olema kuskil

sätestatud. Volitatud organ peab suutma volitust tõendada, seetõttu on muidugi mõistlik

kasutada vaid kirjalikku volitamist. Kõige praktilisem on kehtestada volitus kindlate haldusakti

tüüpide suhtes asutuse käskkirjaga. Volitus võib olla antud ka asutusesiseses seadust

täpsustavas juhendis või teenistuja ametijuhendis.15

Eelnõu § 21 lõikega 2 nähakse ette, et perekonnaseisuametnik otsustab nimemuutmise juhul,

kui vajadus kaalutlusõiguse rakendamiseks puudub või see on selgepiiriline.

Eelnõu § 21 lõike 2 punkti 1 järgi on perekonnaseisuametniku pädevuses eesnime muutmine

(eelnõu § 24), mille puhul tuleb hinnata eesnime vastavust eelnõu nõuetele ning välja selgitada,

kas soovitud eesnimi koos kantava perekonnanimega moodustab RR-i andmetel elava isiku

isikunime. Mõlemad kontrollid tehakse RR-i andmete alusel. Perekonnaseisuametnik otsustab

nimemuutmise juhul, kui soovitud eesnime ei kanna RR-i andmetel ükski isik (eelnõu § 24 lõige

2). Perekonnaseisuametnikul on kohustus välja selgitada, kas soovitud eesnime andmine on

võimalik, kas see vastab eesti õigekeelsusreeglitele, kas see on võõrkeelsena kasutusel teises

riigis või on mugandatud eesti keelde sobivaks. Perekonnaseisuametniku kaalutlusõigus piirdub

nime hindamisega, käesoleva seaduse § 5 nõuetele vastavuse väljaselgitamisega.

Perekonnaseisuametnik otsustab nimemuutmise ka juhul, kui soovitud eesnimi ei vasta taotleja

soole, kuid taotlejal on olemas mõjuv põhjus soovitud nime kandmiseks (eelnõu § 24 lõige 3).

Eelnõu § 21 lõike 2 punkti 2 järgi on perekonnaseisuametniku pädevuses eesnime muutmisest

keeldumine (eelnõu § 25 punktid 1–3). Kui selgub, et soovitud eesnimi ei vasta seaduse

nõuetele või soovitud eesnimega moodustuks juba olemasolev isikunimi või soole mittevastava

nime andmiseks ei ole mõjuvat põhjust, on perekonnaseisuametnikul õigus jätta avaldus

rahuldamata ja keelduda uue eesnime andmisest.

Eelnõu § 21 lõike 2 punkti 3 järgi on perekonnaseisuametniku pädevuses perekonnanime

muutmine, kui soovitud perekonnanimega on olemas põlvnemise, abielu või registreeritud

kooselu kaudu seos, mille andmed on RR-is olemas (eelnõu § 26 lõige 1). Näiteks saab RR-is

põlvnemise andmete alusel anda perekonnanime, mida kandis taotleja vanavanem, või anda

taotlejale abikaasa perekonnanimi abielu andmete alusel. Sellises menetluses ei ole vaja

kaalutlusõigust, vaid otsustada saab RR-i andmete alusel.

15 Haldusmenetluse käsiraamat, A.Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest, I. Pilving, E. Vene, lk 53.

42

Eelnõu § 21 lõike 2 punkti 4 järgi on perekonnaseisuametniku pädevuses perekonnanime

muutmisest keeldumine eelnõu § 28 punkti 1 alusel, kui kohaldatakse eelnõu § 27 lõigetes 1 ja

2 sätestatud piirangut ning perekonnanime muutmist ei loeta korduvaks või sama

avaldusega eesnime muutmise otsustamine ei ole Siseministeeriumi pädevuses.

Eelnõu § 26 lõike 1 alusel perekonnanime muutmisel rakendub kaks § 27 olevat piirangut -

lapse nime ei saa muuta nii, et see oleks vanema perekonnanimest erinev (eelnõu § 27 lõige 1)

ja soovitud nimi ei tohi olla vanas kirjaviisis (eelnõu § 27 lõige 2). Perekonnaseisuametnikul

on pädevus juhul, kui isiku nime ei ole varem muudetud, st perekonnanime muutmist ei loeta

korduvaks ning otsustusõigus ei lähe üle Siseministeeriumile. Perekonnaseisuametnikul on

pädevus ka juhul, kui sama avaldusega soovitakse muuta eesnime ja perekonnanime ning

mõlema nime osas on otsustusõigus perekonnaseisuametnikul, otsustusõigus ei lähe üle

Siseministeeriumile.

Näiteks esitab isik avalduse lapsele vanaema perekonnanime andmiseks, mida kumbki vanem

ise ei kanna. Menetlus on perekonnaseisuametniku pädevuses § 26 lõike 1 punkti 2 alusel

- perekonnanime võib muuta, kui isik soovib kanda otsejoones üleneja sugulase

dokumentaalselt tõendatud üheosalist perekonnanime. Kuna § 27 lõike 1 kohaselt ei või

alaealise lapse perekonnanime muuta, kui selle tulemusel ei kanna laps kummagi vanema

perekonnanime, tuleb perekonnaseisuametnikul avalduse rahuldamisest keelduda § 28 lõike 1

alusel.

Näiteks esitab isik esitab avalduse esivanema perekonnanime Hawwa (suvaline näide vanast

kirjaviisist topelt w-ga) andmiseks. Menetlus on perekonnaseisuametniku pädevuses § 26 lõike

1 punkti 2 alusel - perekonnanime võib muuta, kui isik soovib kanda otsejoones üleneja

sugulase dokumentaalselt tõendatud üheosalist perekonnanime. RR-i andmetel on avalduse

esitaja IV põlve esivanem nime kandnud ning viimane dokument selle nimega on aastast 1926.

Kuna § 27 lõike 2 kohaselt ei anta perekonnanime, mis on vanas kirjaviisis ja mida

rahvastikuregistri andmetel ei ole kantud perekonnanimena pärast 1940. aastat, tuleb

perekonnaseisuametnikul avalduse rahuldamisest keelduda § 28 lõike 2 alusel.

Eelnõu § 21 lõike 2 punktide 5 ja 6 järgi on perekonnaseisuametniku pädevuses välisriigi

kodaniku eesnime või perekonnanime muutmine (eelnõu § 30 lõiked 1–5), kui isiku

kodakondsusriik ei tunnusta Eestis perekonnaseisutoiminguga saadud nime, samuti muutmisest

keeldumine (eelnõu § 30 lõige 7), kui ei ole tõendatud, et isiku kodakondsusriik siin saadud

nime ei tunnusta .

Eelnõu § 21 lõikega 3 antakse muidu perekonnaseisuametniku otsustuspädevuses olevate sätete

(eelnõu § 24 ja § 26 lõige 1) alusel otsustamise õigus Siseministeeriumile, kuid seda vaid

tingimusel, et otsuse saab teha teatud tingimuste täitmise korral automaatselt (eelnõu § 23).

Eelnõu § 21 lõikega 4 sätestatakse Siseministeeriumi pädevus isikunime muutmisel.

Siseministeerium lähtub oma otsuse tegemisel isikunimekomisjoni arvamusest.

Siseministeeriumi pädevuses on menetlused, kus tuleb rakendada kaalutlusõigust.

Eelnõu § 21 lõike 4 punkti 1 kohaselt otsustab Siseministeerium eesnime muutmise (eelnõu

§ 24)ja perekonnanime muutmise (eelnõu § 26 lõige 1), kui isiku eesnime või perekonnanime

saab lugeda korduvaks. Kuna korduvalt saab nime muuta vaid mõjuval põhjusel (eelnõu § 29

lõige 1), siis on tegemist kaalutlusotsusega.

Eelnõu § 21 lõike 4 punkti 2 järgi on Siseministeeriumi pädevuses menetleda avaldusi, kus

korraga soovitakse muuta nii eesnime kui ka perekonnanime ja kus eesnime või perekonnanime

43

muutmise otsustamine on Siseministeeriumi pädevuses Sellega võetakse

perekonnaseisuametnikult pädevus eesnime või perekonnanime muuta, kuid sama avalduse

jagamine kahe menetleja vahel võib tekitada segadust ja tuua taotlejale kaasa soovimatuid

tagajärgi. Näiteks ei ole soovitud eesnime andmiseks takistusi, kuid vabalt valitud

perekonnanime ei ole võimalik anda, tekkiv isikunimi (uus eesnimi ja senine perekonnanimi)

ei ole taotlejale vastuvõetav jne.

Eelnõu § 21 lõike 4 punkti 3 järgi on Siseministeeriumi pädevuses eesnime muutmisest

keeldumine (eelnõu § 25), kui eesnime muutmist loetakse korduvaks. Korduvalt saab nime

muuta üksnes mõjuval põhjusel ning menetluses tuleb rakendada kaalutlusõigust.

Eelnõu § 21 lõike 4 punkti 4 järgi on Siseministeeriumi pädevuses perekonnanime muutmine

eelnõu § 26 lõikes 2 sätestatud alusel. Kõigis taotlustes, kus soovitakse vabalt valitud

perekonnanime, tuleb hinnata nimemuutmise põhjust (eelnõu § 26 lõige 2) ja soovitud

perekonnanime vastavust eelnõu nõuetele (eelnõu § 27). Kaalutlusõigus antakse

Siseministeeriumile, et tagada nendes menetlustes ühtne praktika.

Eelnõu § 21 lõike 4 punkti 5 kohaselt on Siseministeeriumi pädevuses keelduda nime

muutmisest, kui soovitud nimi ei vasta eelnõu nõuetele või kui taotlejal ei ole nime muutmiseks

või nime korduvaks muutmiseks mõjuvat põhjust (eelnõu § 28).

Eelnõu § 21 lõike 4 kohaselt teeb Siseministeeriumi otsuseid samadel alustel, milles on pädevus

perekonnaseisuametnikul ehk siis eelnõu § 24, § 25 punktide 1–3, § 28 punkti 1 alusel.

Pädevused kattuvad, kuid esmakordsed nimemuutmisel on alati perekonnaseisuametniku

pädevuses ning korduvad nimemuutmised on alati Siseministeeriumi pädevuses.

Eelnõule on lisatud pädeva kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametniku ja

Siseministeeriumi otsustuspädevusi selgitav tabel.

Pädevuste tabel

Säte Pädeva kohaliku omavalitsuse

perekonnaseisuametnik

Siseministeerium

Eesnime

muutmine

(§ 24)

Otsustab perekonnaseisuaametik,

kui avaldus ei lange

Siseministeeriumi pädevusse (§ 21

lõige 2 punkt 1)

1. Otsustab Siseministeerium automaatselt

(§ 21 lõige 3)

2. Otsustab Siseministeerium, kui korduv

avaldus (§ 21 lõige 4 punkt 1)

3. otsustab Siseministeerium, kui

avalduses eesnime ja perekonnanime

muutmine, millest viimane

Siseministeeriumi pädevuses (§ 21 lõige 4

punkt 2)

Eesnime

muutmisest

keeldumise

(§ 25)

Otsustab perekonnaseisuaametik

punktide 1–3 alusel, kui avaldus ei

lange Siseministeeriumi pädevusse

(§ 21 lõige 2 punkt 2)

1. Otsustab Siseministeerium punktide 1–

3 alusel, kui avalduses eesnime ja

perekonnanime muutmine, millest

viimane Siseministeerium menetluses

(§ 21 lõige 4 punkt 2);

2. Otsustab Siseministeerium punkti 4

alusel, kui on korduv ja puudub mõjuv

põhjus (§ 21 lõige 4 punkt 3)

Perekonnanime

muutmine

Otsustab perekonnaseisuaametik ,

kui avaldus ei lange

1. Otsustab Siseministeerium automaatselt

(§ 21 lõige 3)

44

(§ 26 lõige 1) Siseministeeriumi pädevusse (§ 21

lõige 2 punkt 3)

2. Otsustab Siseministeerium, kui korduv

avaldus (§ 21 lõige 4 punkt 1)

3. Otsustab Siseministeerium, kui

avalduses eesnime ja perekonnanime

muutmine, millest esimene

Siseministeeriumi pädevuses (§ 21 lõige 4

punkt 2)

Perekonnanime

muutmine

(§ 26 lõige 2)

Otsustab Siseministeerium (§ 21 lõige 4

punkt 4)

Perekonnanime

muutmisest

keeldumine

(§ 28)

Otsustab perekonnaseisuaametik

punkt 1 alusel, kui avaldust

menetletakse § 26 lõike 1 alusel ja

on § 27 lõigete 1 ja 2 piirang (§ 21

lõige 2 punkt 4)

1. Otsustab Siseministeerium, kui avaldust

menetletakse § 26 lõike 2 alusel ja

soovitud nimi ei vasta § 27 nõuetele (§ 21

lõige 4 punkt 5)

2. Otsustab Siseministeerium, kui korduv

ja puudub mõjuv põhjus (§ 21 lõige 4

punkt 5)

§ 30. Välisriigi

kodaniku

isikunime

muutmine ja

muutmisest

keeldumine

Otsustab perekonnaseisuaametik

muutmise (§ 21 lõige 2 punkt 5,

keeldumise (§ 21 lõige 2 punkt 6)

NS § 16 lõikes 61 on nimetatud, kellel on õigus otsustada uue nime andmist, kuid ei ole

täpsustatud pädevuse piire. Eelnõuga sätestatakse nimemuutmise otsustamise pädevus jagatuna

perekonnaseisuametniku ja Siseministeeriumi vahel, nimetades konkreetset sätted ning

olukorrad.

Eelnõu §-ga 22 reguleeritakse nimemuutmise õiguse andmine perekonnaseisuametnikule.

Eelnõu § 22 lõikega 1 sätestatakse, et perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigus antakse

PKTS-is sätestatud korras. See kord on kehtestatud siseministri määrusega.16 PKTS § 4 lõike 2

kohaselt võib perekonnaseisuametnikuks nimetada isiku, kes vastab avaliku teenistuse seaduses

sätestatud nõuetele ning kellele valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik on

andnud pärast perekonnaseisuametniku eksami sooritamist perekonnaseisuametnikuna

tegutsemise õiguse. Tavapäraselt omandab perekonnaseisuametnik teadmised

perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Kui perekonnaseisuametnikule antakse õigus otsustada

nimemuutmist, peab ta omandama teadmised INS-ist, et viia läbi nimemuutmise menetlusi.

Eelnõu § 22 lõike 2 järgi saab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik anda

isikunime muutmise otsustamise õiguse pädeva KOV-i teenistujale, kes vastab avaliku

teenistuse seaduses ametnikule sätestatud nõuetele ning kes on sooritanud

perekonnaseisuametniku eksami PKTS-i ja selle alusel kehtestatud korra kohaselt.

Siseministeeriumis teeb otsuseid selleks pädev ametnik. HMS § 8 lõikega 2 nähakse ette, et

haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel,

kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Sisepädevuse jaotamiseks antava volituse

täpset vormi pole ega peagi olema kuskil sätestatud. Volitatud organ peab suutma volitust

tõendada ja seetõttu on muidugi mõistlik kasutada vaid kirjalikku volitamist. Kõige praktilisem

on kehtestada volitus kindlate haldusakti tüüpide suhtes asutuse käskkirjaga. Volitus võib olla

16 RT I, 15.12.2017, 6.

45

antud ka asutusesiseses seadust täpsustavas juhendis või teenistuja ametijuhendis.17

Perekonnaseisuametnikuks saamine vormistatakse Siseministeeriumi otsusega.

NS § 16 lõike 61 punktiga 3 nähakse ette, milliste õigustega perekonnaseisuametnik võib uue

nime andmist otsustada. Eelnõuga sätestatakse eraldi paragrahvis, kuidas

perekonnaseisuametnikule see õigus antakse.

Eelnõu §-ga 23 sätestatakse isikunime automaatne otsustamine. Eelnõu § 23 lõikega 1 nähakse

ette tingimused, mille täitmisel võib isikunime muutmise otsustada automaatselt.

Eelnõu § 23 lõike 1 punkti 1 kohaselt on võimalik teha isikunime muutmise kohta

automaatotsus vaid juhul, kui isikunime muutmise taotlus on esitatud turvalise veebikeskkonna

kaudu. Automaatmenetluses ei ole ametnikul rolli, avalduse andmeid kontrollitakse ja otsustusi

tehakse automaatselt RR-i andmete alusel. Kui avaldus esitatakse pädevas KOV-is kohapeal

või kasutatakse muid eelnõu § 19 lõikes 2 kasutatud viise, on ametnik juba menetlusse kaasatud.

Eelnõu § 23 lõike 1 punkti 2 järgi saab automaatotsuse teha juhul, kui taotletava perekonnanime

saamise õigus on RR-ist automaatselt kontrollitud– näiteks kui soovitud perekonnanimi on

taotleja vanaema nimi ning põlvnemise seose ja nime kandmise saab tuvastada RR-i andmetel.

Eelnõu § 23 lõike 1 punkti 3 järgi on automaatotsuse tegemiseks eesnime muutmisel vajalik, et

soovitud eesnimi on RR-i andmetel kasutusel ning seda kannavad taotlejaga samast soost isikud

– see tagab, et soovitav eesnimi vastab seaduses sätestatud nõuetele.

Eelnõu § 23 lõike 1 punktiga 5 sätestatakse, et automaatotsuse saab teha vaid juhul, kui ei ole

vaja rakendada kaalutlusõigust – näiteks soovitud perekonnanime on isik varem kandnud ning

need andmed on RR-is olemas või perekonnanime muutmist taotletakse esmakordselt RR-is ei

ole andmeid varasema nimemuutmise kohta.

Eelnõu § 23 lõike 1 punktiga 6 sätestatakse, et automaatotsuse saab teha ka siis, kui otsuse

tegemisel ei ole vaja välja selgitada alaealise isiku arvamust – täisealiste nimemuutmise

avaldused saab lahendada automaatselt, aga ka laste nimemuutmise avaldustes on võimalik

automaatmenetlus, kui tegemist on lapsega, kelle arvamust ei selgitata välja tema vanuse tõttu.

Eelnõu § 23 lõike 1 punktiga 7 sätestatakse, et alaealise nimemuutmise menetluses

automaatotsuse tegemine eeldab ka teise hooldusõigusliku vanema nõusoleku andmist samas

turvalises veebikeskkonnas.

Eelnõu § 23 lõike 1 punktiga 8 nähakse ette, et automaatotsuse saab teha üksnes positiivse

otsuse korral, seega ei tohi menetluses esineda nime andmisest keeldumise alust. Automaatse

otsustamise tingimuste kontrollimisel tuleb muu hulgas tuvastada, kas isikul on õigus isikunime

muuta. Kui isiku suhtes kohaldatakse eelnõu §-s 7 sätestatud nimetoimingu piirangut, ei ole

isikul õigust isikunime muuta ning avaldus jäetakse eelnõu § 18 lõike 2 alusel läbi vaatamata.

Sellisel juhul ei tehta isikunime muutmise sisulist otsust ega hinnata nime muutmisest

keeldumise aluseid. Päring karistusregistrisse, millega kontrollitakse eelnõu § 7 lõikes 3 ja 4

sätestatud piirangu olemasolu, tehakse enne avalduse vastuvõtmist.

Isikul on võimalik valida avalduse esitamise kanal. Isikunime muutmise avalduse saab esitada

turvalises veebikeskkonnas või seaduses sätestatud juhul kirjalikult pädevas kohaliku

omavalitsuse asutuses. Automaatotsuse tegemine saab kõne alla tulla üksnes turvalises

veebikeskkonnas esitatud avalduse puhul ning ainult juhul, kui kõik seaduses sätestatud

automaatotsuse tegemise eeldused on täidetud.

17 Haldusmenetluse käsiraamat, A. Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest, I. Pilving, E. Vene, lk 53.

46

Automaatotsust ei tehta kõigi turvalises veebikeskkonnas esitatud avalduste suhtes. Kui juhtum

eeldab kaalutlusõiguse kasutamist, täiendavate asjaolude väljaselgitamist, isiku esitatud

põhjenduse või tõendi sisulist hindamist või alaealise lapse arvamuse väljaselgitamist, ei

lahendata avaldust automaatotsusega, vaid see suunatakse ametniku menetlusse.

Eelnõu § 23 lõikega 2 sätestatakse, et kui eelnõu § 23 lõikes 1 ette nähtud tingimused on

täidetud, otsustab Siseministeerium nime andmise. Automaatotsuse tegemist ei kohaldata

kõigile avaldustele, vaid üksnes turvalise veebikeskkonna kaudu esitatud avaldustele, mille

puhul on kõik seaduses sätestatud eeldused täidetud. Isikul on võimalik valida menetluskanal,

esitades avalduse kas turvalise veebikeskkonna kaudu või KOV-is kohapeal. Veebikeskkonnas

avaldust esitades teavitatakse isikut enne avalduse lõplikku esitamist sellest, et avalduse

lahendamisel võidakse teha automaatotsus. Kui isik ei soovi, et tema avaldus liigub

automaatmenetlusse, on tal võimalik veebimenetlus katkestada ja esitada avaldus KOV-is, kus

selle lahendab ametnik.

RR-i andmete kontrolle saab teha automaatselt kõigi taotluste puhul, kuid olukordades, kus

eelnõu kohaselt on vaja hinnata nime muutmise põhjuseid või soovitud nime vastavust eelnõu

nõuetele, ei tehta automaatotsuseid, vaid menetlus edastatakse ametnikule kaalutlusotsuse

tegemiseks. Positiivne automaatotsus ei tähenda seega, et ka negatiivne otsus tehakse

automaatselt. Vastupidi, automaatotsus on piiratud juhtudega, kus süsteem saab teha üksnes

selge positiivse lahendi.

Automaatotsuse korral tagatakse asjakohased meetmed, et kaitsta andmesubjekti õigusi,

vabadusi ja õigustatud huve. Automaatotsuse korral teavitatakse isikut sellest, et otsus tehti

automatiseeritult. Isikule antakse arusaadav teave selle kohta, et otsus põhineb seaduses

sätestatud tingimuste automaatsel kontrollil ning RR-i andmetel. Samuti antakse isikule teave

haldusorgani kontaktandmete, vaidlustamisvõimaluse ja ebaõigete registriandmete

parandamise võimaluse kohta. Kui isik leiab, et automaatotsuse aluseks olnud andmed on

ebaõiged või automaatotsus ei arvesta tema hinnangul olulisi asjaolusid, saab ta pöörduda

pädeva haldusorgani poole selgituse saamiseks, esitada oma seisukoha ning kasutada seaduses

sätestatud vaidlustamisvõimalusi. Üldine vaidlustamiskord on sätestatud eelnõu vaideid

puudutavas sättes.

Kui avaldus esitatakse turvalise veebikeskkonnas kaudu, kontrollitakse vajalikke andmeid

automaatselt, mis esmalt annab avalduse esitajale teadmise, et avalduse menetlemine on

võimalik, ja teisalt vabastab ametniku samade andmete kontrollimisest. Automaatselt saab

kontrollida avalduse esitaja õigust nime muuta, s.t kontrollida vanust, teovõimet ja

kodakondsust. Samuti on võimalik kontrollida, kas RR-i andmed toetavad avalduse esitaja

soovi, näiteks isik soovib kanda vanavanema perekonnanime ning RR-is on olemas põlvnemise

seos ja soovitud nime kasutamine. Ent kui mõjuval põhjusel soovitakse vabalt valitud

perekonnanime, siis ei saa kaalutlusotsust automaatselt teha. Seetõttu ei ole sättes eraldi

märgitud, et kaalutlusotsuste puhul ei saa automaatset kontrolli teha, sest esmased kontrollid

tehakse kõikide avalduste korral. Kaalutlusega seotud juhtumite korral edastatakse menetlus

ametnikule ja automaatotsust ei tehta. Sättes on öeldud, et automaatotsus tehakse vaid siis, kui

avalduse vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele on kontrollitud automaatselt RR-i

abil, mis välistab kaalutluse.

Menetluse muutmine vastab tänapäeva elektroonilistele ja infotehnoloogilistele võimalustele

ning suurendab haldusmenetluse tõhusust. Õiguslikus tähenduses ei oma tähtsust asjaolu, kas

haldusakt on kinnitatud käsitsi, digiallkirja või -templiga – tähtis on see, et saab tuvastada,

milline haldusorgan on otsuse teinud. Samuti tuleb rõhutada, et kuigi suurema osa

47

automaatteenustest võib otsustada IT-süsteem, vastutab haldusakti sisulise õigsuse eest

kokkuvõttes otsuse teinud haldusorgan ehk Siseministeerium.

Isikutel säilivad nende põhiõigused, näiteks õigus automaatne haldusakt vaidlustada ja

halduskohtu poole pöörduda, isegi siis, kui haldusakti on andnud Siseministeerium

automaatselt, sest haldusõigussuhe on tekkinud isiku ja haldusorgani, mitte otsuse teinud

ametniku vahel, kes on määratud esindama haldusorganit sisepädevuse alusel. Vaidluse korral

esitab isik kaebuse haldusorgani, mitte konkreetse ametniku ja tema allkirja vastu.

Enamasti saab asjaolusid kontrollida ettenähtud reeglite alusel toimiva IT-lahenduse abil ja kui

süsteemi kontrolli tulemus on positiivne, saab kohe teha otsuse, samuti saab otsuse alusel kanda

uue nime viivitamata RR-i. Kontrollivõimalused saab luua turvalisse veebikeskkonda, kus

andmete esitamine ja seosed RR-iga on võimalik integreerida juba andmete esitamise etappi.

Kui kontrollida automaatselt, RR-i vahendusel, ning nime muutmiseks kaalutlusotsuse vajadust

ja nime muutmisest keeldumise aluseid ei esine, tehakse otsus automaatselt, edastamata

e-teenuse kaudu esitatud avaldust ametnikule. Kui avalduses on andmeid, mida RR-i andmete

põhjal ei ole võimalik kontrollida, näiteks soovitud perekonnanime andmiseks ei leita vajalikku

seost nime kandjaga, katkeb avalduse automaatmenetlus ning avaldus edastatakse ametnikule

asjaolude selgitamiseks ja võimaluse korral nimemuutmise otsuse tegemiseks. Automaatotsuse

tegemise loogika on sama mis näiteks PKTS-i alusel sünni registreerimise

automaatmenetlustes – kui RR avalduse andmeid ei toeta, edastatakse avaldus ametnikule, kes

selgitab välja asjaolud ja registreerib sünni.

Eelnõu §-s 23 ei ole eraldi sätestatud, et kui automaatotsuse tegemise eeldused ei ole täidetud,

siis toimub tavapärane nimemuutmise menetlus ametniku osalusel. Seega kehtib üldine eelnõu

regulatsioon nimemuutmise menetluses ehk ametnik vaatab läbi isiklikult või turvalises

veebikeskkonnas esitatud avaldused, kuid teatud juhtudel on võimalik automaatmenetlus ilma

ametnikuta, kui selleks on eeldused täidetud.

Automaatne menetlus on nimemuutmise avalduse esitajale kiire ja ka tema uus nimi kantakse

RR-i rutem. Eelkirjeldatud tegevusega hoitakse muu hulgas kokku ametnike tööaega. Seega

väheneb nii inimese halduskoormus kui ka ametnike töökoormus.

Nime muutmise menetluses automaatotsuse tegemise täpsemad tingimused ja korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega (eelnõu § 17 lõige 3).

Automaatotsuse tegemise puhul on tähtis viidata ka IKÜM-ile. Automaatotsuste ja -kannete

tegemine ei ole IKÜM-iga vastuolus. IKÜM-i põhjenduses 63 on sätestatud:

„Selleks et olla töötlemisest teadlik ja kontrollida selle seaduslikkust, peaks andmesubjektil

olema õigus tutvuda isikuandmetega, mis on tema kohta kogutud, ja seda õigust lihtsalt ja

mõistlike ajavahemike järel kasutada. /…/ Igal andmesubjektil peaks seega olema õigus teada

eelkõige isikuandmete töötlemise eesmärke, võimaluse korral isikuandmete töötlemise

ajavahemikku, isikuandmete vastuvõtjaid, isikuandmete automaatse töötlemise loogikat ja

sellise töötlemise võimalikke tagajärgi (vähemalt juhul kui töötlemine põhineb

profiilianalüüsil) ning saada eelneva kohta teate. Võimaluse korral peaks vastutav töötleja

saama anda kaugjuurdepääsu turvalisele süsteemile, kus andmesubjekt saab otse tutvuda oma

isikuandmetega.“

48

IKÜM-i põhjenduses 71 on kirjeldatud, millisel juhul ei tohiks isiku suhtes tehtav otsus

põhineda üksnes automaatotsusel. Need on eelkõige juhud, kui isikule kaasnevad otsusega

õiguslikud tagajärjed.

Automaatotsuste ja -kannete puhul võivad õiguslikud tagajärjed kaasneda seetõttu, et nimest

sõltuvad muud teenused. Teisalt on aga nimemuutmise avalduse esitanud isik ise, nii et

menetlus tehakse inimese enda algatusel. Ainus erinevus tavapärasest otsusest on see, et

kontrolle ja otsust ei tee ametnik, vaid andmeid kontrollitakse automaatselt RR-i kaudu ning

seejärel tehakse ametniku vahetu sekkumiseta automaatotsus. Kui esineb vastuolu, siis

menetleb nimemuutmise avaldust edasi ametnik. Seega on tagatud kõik isiku õigused ja

andmeid töödeldakse turvaliselt.

Kuna nime muutmise automaatotsus on haldusakt, siis loetakse seda IKÜM-i artikli 22

tähenduses automaatotsuseks. Artiklis 22 käsitletakse automatiseeritud töötlusel põhinevate

üksikotsuste tegemist. Artikli 22 lõike 1 kohaselt on andmesubjektil õigus mitte olla sellise

otsuse subjekt, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, ning

millel on tema suhtes õiguslikud tagajärjed või mis teda muul viisil oluliselt mõjutab. Artikli

22 lõike 2 punkti b kohaselt ei kohaldata artikli 22 lõiget 1, kui otsus on lubatud vastutava

töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased

meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. Eelnõusse

lisatakse õiguslik alus automaatotsuste ja -kannete tegemiseks nimemuutmise menetluses.

Automaatotsuste ja -kannete tegemisel tagatakse andmesubjekti õigused ja vabadused ning

õigustatud huvid.

NS § 16 lõikega 64 reguleeritakse automaatotsuste tegemist. Eelnõuga sätestatakse

automaatotsuste tegemisse puutuv eraldi paragrahvis.

Eelnõu §-ga 24 sätestatakse eesnime muutmise alused. Laps saab eesnime sünni

registreerimisel, eesnimi väljendab vanemate soove, vanemad valivad lapsele oma hinnangul

sobivaima eesnime. Ometi võib ette tulla olukordi, kus sünnist saadiks kantav eesnimi ei ole

isikule meelepärane. Kuna eesnime kasutatakse igapäevasuhtluses, võib sobimatu eesnimi

tekitada palju probleeme. Seega võib eesnime muutmine olla vajalik. Uue eesnime taotlemisel

ei ole vaja esitada põhjuseid, miks kantav eesnimi enam ei sobi. Eelnõu § 24 lõikega 1

sätestatakse, et uue eesnime saab anda isiku soovil.

Eelnõu lõikega 2 nähakse ette, et kui isik soovib kanda eesnime, mida RR-i andmetel ei kanna

ükski isik, on ametnikul õigus küsida eesnime valiku kohta selgitust. RR-is on kasutusel ligi

24 000 eesnime, seega esitatakse taotlus enamasti registriandmete alusel kontrollitava eesnime

saamiseks. Kuna sellise kasutuseta eesnime taotluse menetlemisel tuleb ametnikul hinnata

eesnime vastavust seaduse nõuetele ja vajaduse korral otsida selle kasutuse kohta muu riigi

tõendusmaterjali, siis peaks nime taotleja oma valikut selgitama, võimalusel esitama selle

aluseks olnud allika.

Eelnõu § 24 lõikega 3 nähakse ette, et kui eesnime muutmisel soovitakse eesnime, mis on

juurdunud vaid nime saaja vastassoo eesnimena, tuleb eesnime muutmiseks esitada mõjuv

põhjus.

NS §-ga 19 reguleeritakse eesnime muutmist. Eelnõuga täpsustatakse, millal on vaja eesnime

muutmisel nime valikut selgitada või põhjendada. Põhimõttelist erinevust eesnime muutmisel

ei ole.

49

Eelnõu §-ga 25 sätestatakse eesnime muutmisest keeldumise alused. Need on vaja esitada

õigusselguse huvides, sest siis saavad nime muuta soovivad inimesed lihtsamini aru, mis alusel

nende eesnime muutmise taotlusest keeldutakse. Eesnime muutmisest keeldumiseks on neli

alust.

Eelnõu § 25 punkti 1 kohaselt keeldutakse eesnime muutmisest, kui eesnimi ei vasta §-s 5

sätestatud nõuetele. Aluse eesmärk on hoida eesti keelt ja kultuuri, mille oluline osa on ka

eesnimi. Tänapäeval on Eestis kasutusel palju võõrkeelseid eesnimesid, kuid see ei tähenda, et

neid võiks vabalt juurde luua. Eelnõu § 5 lõike 6 kohaselt on võimalik võõrkeelne eesnimi

mugandada eesti keelde sobivaks ning hinnata võõrkeelsete tunnustega eesnime vastavust eesti

nimetraditsioonile. Seega on eesnime valik uue eesnime andmisel väga lai ja eelnõuga

sätestatav piirang jätab võimaluse sobiva eesnime valikuks. Piirang aitab vältida äärmuslikke

valikud ja keeruliste eesnimede teket. Kui isik soovib eesnime, mis ei vasta eelnõu § 5 nõuetele,

siis antakse talle menetluses võimalus oma nimevalikut muuta. Seega ei tehta otsust kunagi

ainult esitatud andmete alusel, vaid isikule selgitakse seaduse võimalusi ja soovitatakse

nimevalikut muuta.

Eelnõu § 25 punktiga 2 sätestatakse piirang: soovitud eesnime ei saa anda juhul, kui see koos

kantava perekonnanimega moodustab isikunime, mis on RR-i andmetel elava isiku isikunimi.

Piirangu eesmärk on vältida segadusi isikunimedega, aga välistada ka identiteedivargused.

Olemasoleva isikunimega sama isikunimi saab tekkida näiteks sünni registreerimisel ja abielu

või kooselulepingu sõlmimisel, kuid selliseid isikunimesid ei tohiks juurde tekitada

nimemuutmise menetluses. Eesnimede valik on väga lai, vajaduse korral saab piirangu alla

langevale eesnimele lisada teise eesnime ning sellega vältida olemasoleva isikunimega sama

isikunime tekkimist.

Eelnõu § 25 punkti 3 alusel keeldutakse uue eesnime andmisest, kui soovitud eesnimi on

juurdunud taotleja vastassoo eesnimena ja avalduses puudub selle võtmiseks mõjuv põhjus.

Seadusega ei ole kehtestatud keeldu anda soole mittevastavat eesnime, samuti on selliseid

juhtumeid olnud praktikas, kuid põhjuse esitamise nõue juhib taotleja tähelepanu vastuolule ja

tagab, et tema soov on läbi mõeldud.

Eelnõu § 25 punktiga 4 nähakse ette, et eesnime muutmisest keeldutakse, kui isiku eesnime on

varem muudetud ja eesnime muutmiseks puudub mõjuv põhjus.

NS-is puudusid eraldi alused eesnime andmisest keeldumiseks. Eelnõus on need esitatud

õigusselguse huvides.

Eelnõu §-ga 26 sätestatakse perekonnanime muutmise alused. Lõikes 1 on esitatud alused, kus

kaalutlusõigust ei rakendata ja nimi muudetakse, kui soovitud nimi ja vajalik seos on

dokumentaalselt tõendatud. Näiteks soovib isik hakata kandma perekonnanime Tamm ja RR-i

kantud andmete alusel on sama nime kandnud tema emapoolne vanaema. Nimemuutmise alus

on eelnõu § 26 lõike 1 punkt 2: perekonnanime võib muuta, kui isik soovib kanda otsejoones

üleneja sugulase dokumentaalselt tõendatud üheosalist perekonnanime.

Eelnõu § 26 lõike 1 punktiga 1 nähakse ette, et perekonnanime saab muuta, kui isik soovib

kanda perekonnanime, mida ta on varem kandnud – sel juhul saab anda sünnil, abielu või

kooselulepingu sõlmimisel või nimemuutmisel saadud perekonnanime. Oluline ei ole see, mis

põhjusel on kunagi kantud perekonnanimest loobutud. Kui RR-is on andmed soovitud nime

kandmise kohta olemas, saab seda nime ka anda.

NS-i alusel võib sünnil saadud nime anda vanema perekonnanimena, mis ei ole sisult korrektne.

50

Kuna pärast lahutust on neiupõlve perekonnanime taotlemine üsna sage põhjus, luuakse

eelnõuga selle jaoks selgem säte, et nime saab anda isiku enda varem kantud nimena, mitte

vanema nimena.

Eelnõu § 26 lõike 1 punktiga 2 nähakse ette, et perekonnanime saab muuta, kui isik soovib

kanda perekonnanime, mida on kandnud tema otsejoones ülenejad sugulased. Siin ei seata

põlvkondade arvule piire, vajalik on vaid usaldusväärne tõendus põlvnemissuhte ja

perekonnanime kandmise kohta. Suguvõsanimena saab anda üheosalise perekonnanime, kuid

anda ei saa topeltperekonnanimesid. Topeltperekonnanimi on eesti nimetraditsioonis erand ja

selle edasiandmise piiramine on põhjendatud. Reeglina näitab topeltperekonnanimi abielu

sõlmimist. Selline nimi saab kuuluda ainult konkreetsele isikule, tema järglased sünnil niisugust

nime ei saaks. Seega ei liigu topeltperekonnanimi edasi põlvnemise kaudu ja seda ei saa anda

järgnevates põlvkondades nimemuutmise kaudu. Piirang on proportsionaalne – soovi kanda

suguvõsas kasutusel olnud nime saab realiseerida muude nimede kaudu.

Eelnõu § 26 lõike 1 punktiga 3 nähakse ette, et perekonnanime saab muuta, kui isik soovib

kanda vanema topeltperekonnanime või sellest ühte nime, kui isiku sünni registreerimisel tema

vanem soovitud perekonnanime kandis ning sünni registreerimise ajal kehtinud õiguse kohaselt

oleks sellise perekonnanime andmine olnud võimalik. Kui vanema perekonnanimi on hiljem

muutunud kahest nimest koosnevaks perekonnanimeks, siis sellist nime nimemuutmisel anda

ei saa. Erand on vajalik, et kohelda võrdselt isikuid, kellel on sünni registreerimisel õigus saada

vanema kahest nimest koosnev perekonnanimi.

Eelnõu § 26 lõike 1 punktiga 4 nähakse ette, et perekonnanime saab muuta, kui isik soovib

kanda perekonnanime, mille ta oleks saanud valida kehtiva abielu või kooselulepingu

sõlmimisel. Seega, isik, kes abielu või kooselulepingu sõlmimisel otsustas jääda kandma senist

perekonnanime, saab teostada oma õigust kanda abikaasa või registreeritud elukaaslase

perekonnanime ühise perekonnanimena või liita kaaslase perekonnanime oma

perekonnanimele. Perekonnanime muutmisel lähtutakse eelnõu § 13 reeglitest.

Eelnõu § 26 lõike 1 punkti 5 järgi saab isikule anda perekonnanime, mille ta oleks saanud

viimase abielu või kooselulepingu sõlmimisel või kestel, kuid see abielu või kooseluleping on

lõppenud abikaasa või registreeritud elukaaslase surmaga. See tähendab, et isik, kes abielu või

kooselulepingu sõlmimisel otsustas jääda kandma senist perekonnanime, saab teostada oma

õigust kanda abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime ühise perekonnanimena

või liita kaaslase perekonnanime oma perekonnanimele ka siis, kui abielu või registreeritud

kooselu on lõppenud abikaasa või elukaaslase surmaga. Nime saab anda juhul, kui kaasa

surmaga lõppenud abielu või registreeritud kooselu järel ei ole isik sõlminud uut abielu või

kooselulepingut. Perekonnanime muutmisel lähtutakse eelnõu § 13 reeglitest.

Eelnõu § 26 lõike 1 punktiga 6 nähakse ette, et perekonnanime saab muuta, kui isik soovib

kanda perekonnanime, kus abikaasaga või registreeritud elukaaslasega ühise perekonnanime

ees on sidekriipsuga vallalisena kantud viimane perekonnanimi. Sättega antakse võimalus

väärtustada ja hoida vallalisena kantud perekonnanime, näidates nimes endiselt ka abielu või

registreeritud kooselu tunnusena kaasa perekonnanime.

Eelnõu § 26 lõike 1 punktiga 7 nähakse ette, et perekonnanime saab muuta, kui isik soovib

kanda muukeelset perekonnanime ilma soo, perekonnaseisu või muu tunnuseta või sellise

tunnusega, kui vastava rahvuse või keele nimetraditsioonis perekonnanime nii eristatakse. Soo-

või muu tunnuse kasutamine perekonnanimes sõltub isiku tahtest ning seda valikut saab muuta.

Näiteks anti isikule sünni registreerimisel isa perekonnanime naissoovorm, kuid ta soovib

kanda sama perekonnanime ilma sootunnuseta – selle saab nimemuutmise menetlusega anda.

51

Eelnõu § 26 lõike 1 punktiga 8 nähakse ette, et perekonnanime saab muuta, kui isik soovib

kanda võõrkeelset perekonnanime teistsuguse kirjapildiga, kui see on võimalik eelnõu § 33

kohaselt, st kasutades kohandamist. Säte puudutab nimesid, mida originaalis ei kirjutata ladina

tähtedega, vaid näiteks kirillitsas. Vene nimi Чичиков on ümberkirjutuse järgi Tšitšikov või

Chichikov, nimest Щедрин saab Štšedrin või Shchedrin, nimest Крылов saab Krõlov või

Krylov. Näidete toomisel on lähtutud NS-i alusel antud Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2005.

aasta määrusest nr 61 „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja

sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“ ning siseministri 20.

juuni 2016. aasta käskkirjast nr 1-3/93 „Tähetabelite heakskiitmine“.

Eelnõu § 26 lõike 1 alusel uue perekonnanime andmiseks ei pea olema mõjuvat põhjust. Piisab,

kui isik selleks soovi avaldab.

Juhul, kui avalduse esitajal ei ole uue perekonnanime taotlemiseks § 26 lõikes 1 loetletud alust,

menetletakse taotlust kui vabalt valitud perekonnanime eelnõu § 26 lõike 2 alusel ning sellisel

juhul peab isik esitama nime muutmiseks mõjuva põhjuse.

Seaduses on mõjuv põhjus jäetud selgitamata, andes avalduse menetlejale õiguse kaalutleda,

kas kõiki asjaolusid arvestades on avalduses esitatud põhjus mõjuv ning vastavuses eelnõu

mõtte ja sätetega, õiguse üldiste eesmärkidega ning avaliku huviga. Mõjuva põhjuse hindamisel

tuleb arvestada, et nimi on tihedalt seotud isiku identiteedi, era- ja perekonnaelu ning

igapäevase asjaajamisega. Seetõttu hinnatakse mõjuvat põhjust alati konkreetse isiku olukorra

põhjal. Nimemuutmise soov peab olema ajendatud probleemist kantava nimega, st mõjuv saab

olla põhjus, mille tõttu isik ei soovi olemasolevat nime enam kanda. Näiteks võib isalt saadud

perekonnanimest loobumise põhjuseks olla lapsepõlves kogetud vanemliku hoole puudumine.

Keerulisest või võõrapärasest nimest loobutakse sageli segaduse tõttu asjaajamisel või soovist

kanda eestipärast perekonnanime. Eelnõus ei anta mõjuva põhjuse valikuid, nimemuutmist

taotlev isik peab avaldama oma individuaalse põhjuse. Menetluses küsitakse põhjuse

hindamiseks üksnes selliseid selgitusi ja tõendeid, mis on konkreetse avalduse lahendamiseks

vajalikud.

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei taga Euroopa inimõiguste konventsiooni

artikkel 8 tingimusteta õigust nime muuta. Samas peab otsustusprotsess nimemuutmise taotluse

lahendamisel tagama konkureerivate huvide kaalumise ning olema sisuliselt põhjendatud.

Kohus on pidanud konventsiooni rikkumiseks olukordi, kus riigisisesed kohtud piirdusid

puhtformaalse seadusekohaldamisega ega kaalunud individuaalseid asjaolusid18 või kus

ametiasutused jätsid arvesse võtmata isiku identiteediga seotud aspektid19 või ei esitanud

keeldumise toetuseks piisavaid põhjendusi20.

Samas on kohus leidnud, et nime muutmisest keeldumine ei riku Euroopa inimõiguste

konventsiooni artiklit 8, kui ametiasutused on otsust piisavalt põhjendanud ning kaalunud isiku

huve ja avalikku huvi21. Euroopa Inimõiguste Kohus on samuti märkinud, et pelgalt asjaolu, et

nimi võib kanda negatiivset konnotatsiooni, ei tähenda automaatselt kohustust nime muutmist

lubada22.

18 Euroopa Inimõiguste Kohtu 25. juuni 2019. aasta otsus kohtuasjas21669/21 Sahiner vs. Austria; Euroopa

Inimõiguste Kohtu 25. septembri 2019. aasta otsus kohtuasjas 21101/07 Aktaş ja Aslaniskender vs. Türgi. 19 Euroopa Inimõiguste Kohtu 27. mai 2013. aasta otsus kohtuasjas 32265/10, Henry Kismoun vs. Prantsusmaa. 20 Euroopa Inimõiguste Kohtu 16. mai 2013. aasta otsus kohtuasjas 20390/07, Garnaga vs. Ukraina. 21 Euroopa Inimõiguste Kohtu 15. septembri 2015. aasta otsus kohtuasjas 12209/10, Macalin Moxamed Sed Dahir

vs. Šveits. 22 Euroopa Inimõiguste Kohtu 25. novembri 1994. aasta otsus kohtuasjas 18131/91, Stjerna vs. Soome.

52

Euroopa Inimõiguste Kohus on rõhutanud, et nimeregulatsioonis on riikidel lai otsustusruum

ning riigid võivad kehtestada nimekujule ja nime andmisele süsteemseid piiranguid, kui need

ei ole meelevaldsed ega diskrimineerivad ning teenivad õiguspäraseid eesmärke, nagu

õigusselgus, nimetraditsiooni kaitse ja teiste isikute õiguste kaitse.23

Käesolevas eelnõus sätestatud nimemuutmise regulatsiooni kohaselt nähakse juhul, kui taotlust

menetletakse eelnõu § 26 lõike 2 alusel, ette taotluse individuaalne hindamine, mõjuva põhjuse

olemasolu kontroll ning perekonnanime vastavuse hindamine eelnõus sätestatud nõuetele.

Mõjuv põhjus on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamine sõltub konkreetse juhtumi

asjaoludest. Mõjuva põhjuse hindamisel arvestatakse eelkõige isiku identiteeti, perekonna- ja

eraelu, turvalisust, nime tegelikku kasutamist, nimega seotud olulisi praktilisi raskusi, seost

rahvuse või keele nimetraditsiooniga ning muid võrreldava kaaluga asjaolusid.

Mõjuva põhjuse olemasolu hindamisel võib menetleja nõuda üksnes selliseid andmeid ja

tõendeid, mis on esitatud põhjuse hindamiseks konkreetses menetluses vajalikud. Kui isik

taotleb korduvat isikunime muutmist, võib mõjuva põhjuse hindamisel arvestada ka seda, kas

uus nimemuutmise vajadus on tekkinud pärast varasemat nimemuutmist või kas tegemist on

asjaoluga, mida isik ei saanud varasema nimemuutmise ajal mõistlikult ette näha.

Tegemist on kaalutlusotsusega, mille tegemisel tuleb arvestada nii isiku identiteediga seotud

huve kui ka nimetraditsioonist, õigusselgusest ja avalikust huvist tulenevaid kaalutlusi. Seetõttu

on regulatsioon kooskõlas konventsiooni artiklist 8 tulenevate materiaalõiguslike ja

menetluslike nõuetega.

NS § 171 lõikes 1 nimetatud alused esitatakse eelnõu § 26 lõikes 1. Samaks jääb põhimõte, et

anda saab põlvnemise või abielu/registreeritud kooselu seosega perekonnanime ja avaldust ei

pea põhjendama. Lisatud on võimalus liita abieluga ja registreeritud kooseluga saadud ühise

perekonnanime ette abielu või kooselulepingu sõlmimisel kantud perekonnanimi. Välja on

jäetud NS § 171 lõike 1 punktid 5–7, mis on oma tähtsuse minetanud, kuna sellised olukorrad

on isikut tõendavate dokumentide uuendamisel juba selgunud ja vajaduse korral parandatud.

Välja jäetakse ka punkt 8, mis dubleerib eelnõu § 26 lõike 1 punkti 2.

NS § 171 lõikes 2 nimetatud alused esitatakse eelnõu § 26 lõikes 2. Loobutud on nimetamast

põhjuseid, mis võivad olla nime muutmiseks mõjuvad, st uue nime taotleja peab esitama

põhjused, mida ta ise peab mõjuvaks.

Eelnõu §-ga 27 sätestatakse perekonnanime muutmise piirangud. Nimemuutmine ise ei ole

inimese põhiõigus, vaid selle kaudu saab inimene realiseerida oma põhiõigusi, eelkõige PS-is

sätestatud õigust vabale eneseteostusele ning õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Eelnõu eesmärk on hoida eesti nimetraditsiooni ja eesti keelt. Samuti on eesmärk tagada

perekonnanimede ühtlustatud ja õiguspärane kasutamine. Nende eesmärkide saavutamiseks

seatakse uue perekonnanime valikul piirangud. Tuleb selgelt vahet teha, kas perekonnanimi

saadakse põlvnemisest või abielu ja kooselulepingu sõlmimisest tekkinud suhtest või soovib

isik kanda perekonnanime, millega tal selline suhe puudub. Esimesel juhul lahendatakse taotlus

faktipõhiselt, teisel juhul rakendatakse kaalutlusotsust ja hinnatakse soovitud nime

nõuetekohasust. Seega piirab eelnõu isiku vaba valikut uue perekonnanime taotlemisel.

23 Euroopa Inimõiguste Kohtu 25. novembri 1994. aasta otsus kohtuasjas 18131/91, Stjerna vs. Soome; Euroopa

Inimõiguste Kohtu 15. septembri 2015. aasta otsus kohtuasjas 12209/10, Macalin Moxamed Sed Dahir vs. Šveits.

53

Eelnõu § 27 lõike 1 alusel keelatakse lapsele tema vanema perekonnanimest erineva

perekonnanime andmine. Lapse perekonnanime säilitamine on lapse huvides. Juhinduda tuleb

ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklist 3: igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes

riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite

poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. NS-i alusel tehtud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

otsuses24 märgitakse muu hulgas: „Lisaks märgib kolleegium, et isegi juhul, kui avaldaja saaks

õiguse otsustada laste perekonnanime muutmise üle, võiks laste perekonnanime muutmine olla

takistatud lapse perekonnanime kohta seaduses sätestatud piirangute tõttu. Lapsele

perekonnanime andmine ja selle muutmine on reguleeritud NS-is. NS-i § 8 lõike 1 järgi antakse

lapsele vanemate ühise perekonnanime korral vanemate perekonnanimi, vanemate erinevate

perekonnanimede korral ühe vanema perekonnanimi ja seadusliku isa puudumise korral ema

perekonnanimi. Seega antakse lapsele tema vanema(te) perekonnanimi ja see näitab lapse

perekondlikku kuuluvust. Lapse perekonnanime muutmine ei ole, arvestades lapse nime

kontinuiteedi põhimõtet, üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud. NS-i järgi on

lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused

lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemist (NS § 8¹) või lapsendamist (NS §-d 13 ja 14)

puudutavalt. Lisaks saab vanem taotleda lapsele uue perekonnanime andmist olukorras, kus

vanem taotleb endale uut perekonnanime (NS § 16 lõige 1). Muudel juhtudel ei näe NS ette

lapse perekonnanime muutmise võimalust.“ Riigikohtu seisukohtadest lähtudes sätestatakse

eelnõu § 27 lõike 1 keeld anda lapsele vanemast erinev perekonnanimi. Lõikele lisatakse üks

erand: lapsele saab anda vanema topeltperekonnanimest ühe nime ehk tuuakse esile sünni

registreerimisel lubatu (eelnõu § 9 lõike 2 punkt 2), et tagada isikute võrdne kohtlemine.

Eelnõu § 27 lõikega 2 nähakse ette, et anda ei saa vanas kirjaviisi perekonnanime, kui selline

perekonnanimi ei ole olnud kasutusel pärast 1940. aastat. Eesti keele kirjutamiseks on läbi

aegade kasutatud eri kirjaviise. Nii on ka isikunimede ametlikud allikad – aastani 1926

kirikuraamatud, hiljem riigi ja KOV-i dokumendid – kirjutatud eri kirjaviisides. Bengt Gottfried

Forselius ja Johann Hornung lõid 17. sajandi lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti vana

kirjaviisi, mis on kujunenud ülemsaksa ortograafia alusel. Uut kirjaviisi, mille eeskujuks oli

soome ortograafia, hakati propageerima 19. sajandi keskpaiku (Eduard Ahrens). Rahvusliku

kirjakeele kujundamine seisnes kirjakeele ühtlustamises ja uuele kirjaviisile üleminekus. Eesti

rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872. aastat, mil Eesti Kirjameeste Selts

otsustas oma presidendi Jakob Hurda ettepanekul seltsi väljaannetes üle minna uuele kirjaviisile

ning võttis samas vastu ka mitu kirjakeele ühtlustusettepanekut. Vanalt kirjaviisilt uuele ei

mindud üle päevapealt, pikalt olid kasutusel mõlemad kirjaviisid, mida kasutati ka isikunimede

märkimisel. Rahvusriigi tekkimise järel 1918. aastal ja eesti keelele riigikeele staatuse andmisel

pöörati suuremat tähelepanu isikunimede korraldamisele, sealhulgas nende õigekirjale.

Samasse perioodi jääb ka nimede eestistamine – mõisnike antud saksapäraste perekonnanimede

asemel võeti eestipärased, näiteks nimelõpp -berg asendati sageli lõpuga -mägi,

nimelõpp -mann asendati lõpuga -maa. Samuti soovitati vanas kirjaviisis isikunimesid

fikseerida ametlikus perekonnaregistris uues kirjaviisis. Isikunime muutmiseks anti KOV-i

otsus, mis oli märgitud ka kirikuraamatusse kui algallikasse. Isikunime kirjutamist vanast uude

kirjaviisi ei loetud nime muutmiseks, kuid selleks oli vaja nimekandja nõusolekut.

1940. aastaks olid isikunimed ametlikus perekonnaregistris kasutusel uues kirjaviisis, ka

saksakeelsete nimede märkimisel ei kasutatud w-tähte (nt Vrangell, mitte Wrangell). Olulise

muudatuse uue kirjaviisi kasutuselevõtmisel tõi trükistes üleminek gooti kirjalt ehk fraktuurilt

(kus kasutati eesti keeles w-tähte) ladina kirjale ehk antiikvale, mis lõppes 1940. aastal. Vana

kirjaviisi kohta saab lugeda ka EKI teatmikust.25

24 RKTKo 29. oktoobri 2014. aasta otsus nr 3-2-1-96-14, p 22. 25 Vana kirjaviisi kohta leiab täpsemat teavet ka EKI teatmikust.

54

Nüüdisajal kasutatakse eesti keele märkimiseks uut kirjaviisi ja vanas kirjaviisis nimede uuesti

kasutusele võtmine ei ole põhjendatud. Mõned perekonnanimed on vanas kirjaviisis seetõttu, et

pikk täishäälik on märgitud ühe tähega (näiteks Kodi vs. Koodi) või kaashäälik on märgitud

kahe tähega (näiteks Sallu või Sallo vs. Salu). Need on jäänud muutmata kujul kasutusse ning

selliste nimede andmine on võimalik nii uues kui ka vanas kirjaviisis, kui mõlemad variandid

on suguvõsas kasutusel olnud. Vanas kirjaviisis perekonnanime saab nimemuutmise korral

anda vaid juhul, kui see on olnud perekonnanimena kasutusel pärast 1940. aastat. Piirangu

eesmärk on hoida eesti keelt tänapäevasena. Eesti keelele on iseloomulik häälduspõhine

kirjaviis, nime peaks olema võimalik hääldada kirjapildi järgi.

Eelnõu § 27 lõikega 3sätestatakse piirangud vabalt valitud perekonnanimede taotlemisel.

Eelnõu § 27 lõike 3 punkti 1kohaselt ei saa anda perekonnanime, mis on RR-i andmetel elava

isiku perekonnanimi. Sätte eesmärk on kaitsta teiste sama nime kandvate inimeste identiteeti ja

perekondlikku kuuluvust ning enesemääramisõigusega seonduvat. Uute perekonnanimede

loomisega rikastatakse Eesti nimekultuuri. Lõikega 3 sätestatud piirangute üks eesmärke on

säilitada eesti perekonnanimedele iseloomulikud jooned, nagu nimede eestikeelsus,

mitmekesisus, selge eristatavus eesnimedest ja igasuguste äärmuste vältimine.

Inimesel ei peaks olema võimalik vabalt valida perekonnanime, mis juba on olemas, omamata

seost perekonnaga, kes soovitud nime kannab. Eesti nimetraditsiooni kohaselt liigub

perekonnanimi põlvemise kaudu vanemalt lapsele ja abielu kaudu abikaasale. Eestis on

kasutusel palju perekonnanimesid ja paljudel neist on suur kasutajaskond ning sama

perekonnanime kandvad isikud ei pruugi olla suguluses või hõimluses. Siiski võib olemasoleva

perekonnanime andmine nimemuutmise menetluses luua näilisi peresuhteid, kui taotletakse

näiteks elukaaslase perekonnanime ilma abielu või kooselulepingut sõlmimata, bioloogilise isa

perekonnanime ilma põlvnemise tuvastamiseta ja eestkostja perekonnanime ilma

lapsendamiseta. Piirang lubada ainult selliseid perekonnanimesid, mida RR-i andmetel ükski

elav isik ei kanna, ei kahjusta ühegi sellise isiku huve, kellel on mõjuv põhjus loobuda kantavast

perekonnanimest. Pigem annab see piirang võimaluse luua just endale sobiv perekonnanimi,

arvestades muidugi teisi piiranguid. Uute perekonnanimede loomisega rikastatakse eesti

nimekultuuri. Eelnõu koostamisel on eeskujuks võetud Soome nimeseadus, mis sisaldab

samasugust piirangut ja mille rakendamisel ei ole tekkinud probleeme. Eesti keel on niivõrd

rikas, et eestikeelsete perekonnanimede loomiseks on rohkesti võimalusi, kasutades sõnade

liitmist, liiteid, eri käändevorme jm. EKI on valmis koostama nimekirju näidisnimedega.

Olemasolevaks perekonnanimeks loetakse ka nimi, mille kirjapilt erineb soovitud

perekonnanime kirjapildist rahvuse või keele nimetraditsiooni tõttu soole viitava tunnuse,

perekonnaseisu või muu tunnuse poolest. Seega, kui RR-i andmetel kantakse näiteks vene

perekonnanime üksnes meessoo vormis, loetakse sama perekonnanime naissoo vorm samuti

kantavaks nimeks ning seda ei anta vabalt valitud nimena.

Eelnõu § 27 lõike 3 punkti 2 kohaselt ei saa anda sellist perekonnanime, mis on RR-i andmetel

rohkem kui 30 elava isiku eesnimi. Niisugused vähese kasutussagedusega eesnimed on Eestis

pigem erandlikud ning oma kirjapildilt ja olemuselt ebatüüpilised, mistõttu nende kasutamine

perekonnanimena ja eristamine isikunimes ei tekita segadust.

Eelnõu § 27 lõike 3 punkti 3 kohaselt ei tohi uueks perekonnanimeks olla nimi, mis koosneb

rohkem kui ühest nimest. Eesti nimetraditsioonis on topeltperekonnanimed pigem erandlikud

ja nende tekkemehhanism on olnud sama – topeltperekonnanimi saadakse abielu sõlmimisel,

seda tuntakse abielus olemise tähisena.

55

Eelnõu § 27 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei saa anda sellist perekonnanime, mis on vastuolus eesti

kirjakeele normis sätestatud eesti õigekirjutusreeglitega. Eelnõu üks eesmärke on hoida ja

kaitsta eesti keelt, uus nimi antakse eesti keele- ja kultuuriruumis ning nimed mõjutavad

oluliselt eesti keelt. Kõige üldisemalt iseloomustab eesti keelt võõrtähtede ja võõrapäraste

täheühendite puudumine. Igaühel on uut perekonnanime luues võimalik arvestada eesti

õigekeelsusreegleid. Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all mõistetakse

õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele

norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse

hea tava rakendamist26. Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima

õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas

heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. Sätte eesmärk

on hoida eesti keelt ja eestikeelseid perekonnanimesid ning vältida olukorda, kus nimes ei ole

küll võõrkeelsuse tunnuseid, kuid nime ei saa näiteks kirjapildi kohaselt hääldada. Näiteks

eeldab kirjakeele norm, et ühesilbilises sõnas on pikk täishäälik või kaashäälik. Mõlemat näidet

saab iseloomustada järgmiselt: perekonnanimes Ram puudub pikk häälik, samuti hääldub see

kirjapildist erinevalt Ramm.

Eelnõu § 27 lõike 3 punkti 5 alusel ei saa anda sellist perekonnanime, mis on tähenduse tõttu

vastuolus heade kommetega. Perekonnanime väljamõtlemisel tuleb arvestada, et see ei tohi

kandjale tekitada probleeme. Kas ja millisel juhul on väljamõeldud perekonnanimi vastuolus

heade kommetega, on üheselt võimatu määratleda ja seega eelnõuga seda reeglit ei täpsustata.

Kui nimemuutmise menetluses tuleb tuvastada nime vastavust heade kommetega, antakse nime

taotlejale alati võimalus oma põhjused esitada ning vajaduse korral saab menetleja küsida

nimeteadusliku usaldusasutuse arvamust.

Eelnõu § 27 lõikega 4 luuakse erandi tegemise võimalus juhul, kui soovitav perekonnanimi

langeb eelnõu sama paragrahvi lõike 3 punkti 4 (perekonnanimi ei tohi olla vastuolus kirjakeele

normis sätestatud eesti õigekirjutusreeglitega) piirangu alla. Erandi tegemine on võimalik, kui

nime muutjal on põlvnemise tõttu seos muu rahvuse või keele nimetraditsiooniga ning soovitud

perekonnanimi vastab sellele. Sama põhimõtet on käsitlenud ka Euroopa Kohus oma otsuses27,

kus ta on öelnud: „EÜ artikleid 12 ja 17 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui

niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas keeldub liikmesriigi ametiasutus rahuldamast taotlust

liikmesriigis elavate ja nii selle riigi kui ka mõne teise liikmesriigi topeltkodakondsusega

alaealiste laste perekonnanime muutmiseks, kui taotluse eesmärk on see, et lapsed saaksid

kanda perekonnanime, mis neil oleks teise liikmesriigi õiguse ja traditsiooni kohaselt.“ Sama

nõuet on järgitud ka eelnõus ja on arvestatud inimese seost muukeelse nimetraditsiooniga.

NS § 171 lõikes 3 olevad vabalt valitud perekonnanime piirangud on viidud eelnõu § 27, neid

on täiendatud ja täpsustatud. Olulisemad muudatused: lapsele ei saa anda vanema nimest

erinevat nime, anda ei saa üleneja sugulase vanas kirjaviisis nime, RR-i andmetel juba kantavat

nime, välja on jäänud piirang anda üldtuntud isiku nime, juriidilisele isikule viitavat nime,

eesnimega sama perekonnanime.

Eelnõu §-ga 28 sätestatakse perekonnanime muutmisest keeldumise alused. Keeldumise alused

on vaja esitada õigusselguse huvides, võimaldades nime muuta soovivatel isikutel lihtsamini

aru saada, mis alusel tema perekonnanime muutmisest keeldutakse. Perekonnanime muutmisest

keeldutakse juhul, kui soovitud perekonnanimi ei vasta eelnõu § 27 nõuetele ja/või

perekonnanime muutmiseks puudub eelnõu § 26 lõikes 2 nõutud mõjuv põhjus. Perekonnanime

26 Eesti kirjakeele rakendamise norm on sätestatud Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2011. aasta määrusega nr 71

„Eesti kirjakeele normi rakendamise kord“. 27 Euroopa Kohtu 2. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-148/02 Carlos Garcia Avello vs. Belgia riik,

ECLI:EU:C:2003:539.

56

muutmisest saab keelduda ka siis, kui isiku perekonnanime on varem muudetud ja korduvaks

muutmiseks puuduv eelnõu § 29 lõikes 1 nõutud mõjuv põhjus.

Eelnõu §-ga 28 sätestatakse perekonnanime muutmisest keeldumise sisulised alused.

Keeldumise alused on vaja esitada õigusselguse huvides, et perekonnanime muuta sooviv isik

saaks aru, millistel materiaalõiguslikel põhjustel võib pädev asutus perekonnanime muutmisest

keelduda. Eelnõu § 28 kohaldub juhul, kui avaldus on menetlusse võetud, selle lahendamiseks

vajalikud asjaolud on välja selgitatud ning pädev asutus hindab sisuliselt, kas soovitud

perekonnanime andmiseks on seaduses sätestatud eeldused täidetud.

Perekonnanime muutmisest keeldutakse eelnõu § 28 alusel juhul, kui soovitud perekonnanimi

ei vasta eelnõu §-s 27 sätestatud nõuetele või kui perekonnanime muutmiseks puudub eelnõu §

26 lõikes 2 nõutud mõjuv põhjus. Samuti saab perekonnanime muutmisest keelduda juhul, kui

isiku perekonnanime on varem muudetud ja korduvaks perekonnanime muutmiseks puudub

eelnõu § 29 lõikes 1 nõutud mõjuv põhjus. Nimetatud juhtudel ei ole tegemist menetlusliku

puudusega, vaid sisulise hinnanguga sellele, kas soovitud perekonnanime muutmine on seaduse

järgi lubatav.

Eelnõu § 28 tuleb eristada olukordadest, kus avaldust ei ole võimalik sisuliselt lahendada

menetlusliku takistuse tõttu. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele, puuduvad vajalikud andmed

või dokumendid, riigilõiv on tasumata või esineb muu menetluslik puudus, kohaldatakse HMS-

i üldregulatsiooni. Sellisel juhul annab haldusorgan isikule puuduse kõrvaldamiseks tähtaja

ning puuduse kõrvaldamata jätmisel võib jätta avalduse läbi vaatamata või menetlusse võtmata,

sõltuvalt puuduse laadist ja kohaldatavast menetlusnormist. Sellisel juhul ei anta sisulist

hinnangut sellele, kas soovitud perekonnanime muutmine oleks lubatav eelnõu §-de 26–29

tähenduses.

Eraldi tuleb arvestada eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatud erinormi. Kui isik ei kuulu eelnõu § 18

lõikes 1 nimetatud isikute hulka ega ole seetõttu õigustatud isikunime muutma, jäetakse tema

avaldus läbi vaatamata. Sellisel juhul ei jõuta perekonnanime muutmise sisuliste eelduste

hindamiseni ning eelnõu § 28 keeldumise aluseid ei kohaldata.

Seega sätestab eelnõu § 28 perekonnanime muutmisest keeldumise sisulised alused ega

reguleeri avalduse menetlusse võtmata jätmist, läbi vaatamata jätmist ega menetluslike

puuduste kõrvaldamist; nendes küsimustes kohaldatakse eelnõus sätestatud erinorme ja HMS-

i üldregulatsiooni.

Eelnõu § 28 alusel on otsustuspädevus nii perekonnaseisuametnikul kui ka Siseministeeriumil.

Perekonnaseisuametnik saab keelduda juhul, kui avalduse menetlemine on tema pädevuses ehk

siis eelnõu § 26 lõike 1 alused, kuid soovitud perekonnanime andmiseks on eelnõu § 27 lõigetes

1 ja 2 piirang (näiteks esitatakse lapse nime muutmiseks avaldus, aga soovitakse mitte ema ega

isa kantavat perekonnanime, vaid vanaema või vanaisa perekonnanime – avaldust saaks

menetleda eelnõu § 26 lõike 1 punkti 2 alusel, aga tuleb rakendada eelnõu § 27 lõike 1

piirangut). Siseministeerium saab keelduda juhul, kui avalduse menetlemine on tema pädevuses

ehk siis eelnõu § 26 lõike 2 alusel, kui soovitud perekonnanime andmiseks on eelnõu § 27

piirang või puudub mõjuv põhjus või kui tegemist on korduva nimemuutmise taotlusega nii

perekonnaseisuametniku kui Siseministeeriumi pädevusse kuuluval alusel (näiteks taotletakse

uut perekonnanime korduvalt eelnõu § 26 lõike 1 punkt 1 alusel, kuid avalduses puudub mõjuv

põhjus nime korduvaks muutmiseks).

NS-is puudusid eraldi keeldumise alused.

57

Eelnõu §-ga 29 reguleeritakse korduvat nimemuutmist. Üldreegel on jäänud NS-iga samaks –

inimene võib oma eesnime ja perekonnanime muuta üks kord elus. Sellest reeglist on võimalik

kõrvale kalduda üksnes mõjuval põhjusel. Korduvust loetakse eesnime osas eraldi ja

perekonnanime osas eraldi. Näiteks on esmasel nimemuutmisel taotletud vabalt valitud

perekonnanime, millega siiski ei ole harjutud, teistkordselt taotlemisel soovitakse suguvõsas

kantud perekonnanime; esmasel nimemuutmisel taotleti suguvõsas kantud perekonnanime,

teistkordsel nimemuutmisel vabalt valitud perekonnanime, kuna võõrapärane perekonnanimi

tekitab segadust asjaajamises. Nimemuutmine on erandlik toiming ning isik peab uue nime

taotlemisel hoolikalt kaaluma ja endale vajaliku valiku tegema. Kui varem tehtud valik enam

ei sobi, siis tuleb esitada ka põhjused, et avaldust menetlev ametnik saaks kaaluda, kas nime

korduv muutmine on võimalik, kas see on kooskõlas eelnõu mõttega, teiste seaduste

eesmärkidega. Seega, kuigi eelnõu § 26 lõikes 1 sätestatud alustel puudub esmakordsel

taotlemisel ametnikul kaalutlusõigus, tuleb korduval nimemuutmise taotlemisel seda siiski

rakendada. Seda tuleb teha eelkõige mõjuva põhjuse olemasolu hindamise kaudu.

Lõike 2 kohaselt ei loeta korduvaks nimemuutmiseks taotlust, millega soovitakse tagasi võtta

nimemuutmise eel kantud eesnime või perekonnanime. Isikul on alati õigus tagasi saada nimi,

millest ta on loobunud nimemuutmise menetluses.

NS § 16 lõikes 4 nimetatu on esitatud eraldi paragrahvina õigusselguse huvides, põhimõtet ei

ole muudetud.

Eelnõu §-ga 30 lubatakse välisriigi kodanikul muuta teatud juhtudel isikunime. Tegemist on

eelnõuga loodava uue võimalusega, NS-i kohaselt ei ole välisriigi kodanikul õigust oma

isikunime muuta, sealhulgas olukordades, kus kodakondsusriik keeldub Eestis (näiteks

abiellumisel) antud nime arvestamast. Näiteks abielu sõlmimisel või lahutamisel arvestatakse

kodakondsusriigi õigust, kuid inimesed ei ole sageli sellest teadlikud, samuti ei ole ametnikul

alati võimalik välja selgitada asjaomase välisriigi õiguse kõiki nüansse. Inimesed võivad jääda

nime muutmisel oma nimega riikide vahele lõksu, omades eri riikides erinevat identiteeti. Õigus

isikunime muuta eelnõu § 30 kohaselt on isikul kuue kuu jooksul alates Eestis toimunud

perekonnasündmuse läbiviimisest.

Välisriigi kodanik võib eelnõu § 30 tähenduses olla ükskõik milline isik, kes on Eestis teinud

perekonnaseisutoimingu ning kelle suhtes on täidetud muud eelnõu §-s 30 nimetatud

tingimused. Kuna välisriigi kodanikul tuleb eelnõu § 19 lõike 3 punktis 3 sätestatud piirangu

tõttu pöörduda isikunime muutmise avalduseks pädevasse kohalikku omavalitsusse kohapeale,

peab tal Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Eelnõu § 30 lõikega 1 sätestatakse, et välisriigi kodanik võib eesnime muuta, kui tema

kodakondsusriik ei tunnusta isikule Eestis sünni registreerimisel antud eesnime.

Eelnõu § 30 lõike 2 punktidega 1–3 sätestatakse juhud, millal välisriigi kodanik võib oma

perekonnanime Eestis muuta. Kõikide punktide puhul eeldatakse, et välisriigi kodaniku

kodakondsusriik Eesti perekonnasündmuse käigus antud nime ei tunnusta.

Eelnõu § 30 lõigetega 3–5 nähakse ette võimalused, millist nime võib välisriigi kodanik Eestis

taotleda. Sünni registreerimisel antud perekonnanime muutmisel lähtutakse kodakondsusriigi

õigusest. Abielu, kooselulepingu või soo andmete muutmisega seotud nime puhul antakse tagasi

isiku varasem, enne vastavat sündmust kantud nimi. Sellega tagatakse, et isiku nimi vastab tema

kodakondsusriigi nõuetele ega tekita vastuolu kahe õiguskorraga.

58

Eelnõu § 30 lõike 6 kohaselt saab välisriigi kodanik realiseerida oma nimemuutmise õigust

kuue kuu jooksul toimingust, millega talle anti või millega ta vahetas nime - sünni

registreerimisest, abielu sõlmimisest või lahutamisest, kooselulepingu sõlmimisest või

lõpetamisest või soo andmete muutmise kandmisest RR-i. Kui välisriigi kodanikule antakse

Eestis isikunimi või kui ta vahetab nime, tuleb tal kodakondsusriigist taotleda selle nimega ka

isikut tõendav dokument ning seda võiks teha viivituseta. Eelnõu § 34 lõikega 1 pannakse RR-

i andmesubjektile kohustus esitada välisriigis isikunime muutumist tõendav dokument RR-i

kandmiseks esimesel võimalusel. Ka teistel riikidel peaks olema huvi saada oma kodanike

kohta teavet muus riigis nime muutumise kohta võimalikult kiiresti. Seega, kui muu riigi

kodanik teavitab viivitamata pärast sündmuse toimumist oma kodakondsusriiki Eestis sõlmitud

või lahutatud abielust, sõlmitud või lõpetatud kooselulepingust, lapse sünnist või sooandmete

muutmisest, on avalduse esitamiseks lubatud kuus kuud piisav aeg, et selguks nime muutmise

vajadus eelnõu § 30 kohaselt. Kõigis nimetatud menetlustes juhivad perekonnaseisuametnikud

menetlusosaliste tähelepanu nime valikule ja vajaduse korral suunavad isikuid enne otsustamist

konsulteerima oma kodakondsusriigi asjaomaste asutustega. Nõustamisega proovitakse vältida

olukordi, kus isiku kodakondsusriik Eestis saadud nime ei tunnusta.

Eelnõu § 30 lõikega 7 nähakse ette, et välisriigi kodanik saab isikunime muuta ainult siis, kui

tema kodakondsusriik keeldub Eesti perekonnaseisutoimingu käigus saadud nime

tunnustamast, vastasel juhul keeldutakse välisriigi kodaniku isikunime muutmisest.

Kodakondsusriigi poolne tunnustamata jätmine peab olema tõendatud.

NS ei näe ette välisriigi kodanikele uue isikunime andmist.

Eelnõu §-ga 31 reguleeritakse riigilõivu tasumist isikunime muutmise taotluse läbivaatamise

eest. Riigilõivumäärad kehtestatakse riigilõivuseaduses nii eesnime kui ka perekonnanime

muutmise eest; kui sama taotlusega soovitakse muuta eesnime kui ka perekonnanime koos,

tuleb tasuda kaks riigilõivu. Riigilõivu tasumisel ja tagastamisel lähtutakse riigilõivuseaduses

sätestatust.

NS § 16 lõike 7 kohaselt tasuti riigilõiv uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise

või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise otsustamise eest. Eelnõuga muudetakse

põhimõtet – riigilõivu võetakse taotluse läbivaatamise eest.

Eelnõu §-ga 32 reguleeritakse isikunime muutmise jõustumist ja RR-i väljavõtte väljastamist

pärast isikunime muutmist.

Eelnõu § 32 lõikega 1 nähakse ette erisus HMS-is sätestatud haldusakti jõustumisest ning

sätestatakse, et isikunime muutmise otsus jõustub ja isikunimi loetakse muudetuks, kui

nimemuutmise andmed on kantud RR-i. Nimemuutmise otsuse tegemisel rahuldatakse avalduse

esitaja soov ja otsus ei mõjuta kolmandate isikute õigusi ega kohustusi. Seega ei saa enne isikule

teatavaks tegemist jõustunud haldusakt riivata kellegi huve. Turvalises veebikeskkonnas

esitatud avalduse puhul saadetakse avalduse esitajale samas keskkonnas teavitus nimemuutmise

andmete kandmisest RR-i vahetult peale kande toimumist. Paberil esitatud avalduse puhul

teavitatakse avalduse esitajat viivitamatult suhtluseks valitud viisil.

Eelnõu § 32 lõikega 2 nähakse ette, et isikunime muutmist tõendav esimene RR-i väljavõte

väljastatakse isiku taotlusel tasuta. Väljavõtet on võimalik väljastada elektrooniliselt või

paberkandjal. Elektrooniline väljavõte tehakse kättesaadavaks turvalise veebikeskkonna kaudu.

Igal täisealisel isikul on õigus saada teavet enda, oma alaealiste laste, eestkostetavate, surnud

abikaasa või registreeritud elukaaslase RR-i kantud andmete kohta ning saada andmetest

väljavõtteid (RRS § 45). RR-i väljavõttele kantakse isiku nimi, isikukood, sünniaeg ja -koht,

59

sugu ning kodakondsus. Lisaks saab väljavõttele märkida teisi RR-i kantud andmeid, sealhulgas

isikunime muutmise tõendamiseks varem kantud isikunime ning uue isikunime RR-i kandmise

aja.

Eelnõu § 32 lõikega 3 reguleeritakse esmase väljavõtte väljastamist juhul, kui isikunime

muutmise otsustab Siseministeerium. Kui avaldus esitati turvalise veebikeskkonna kaudu,

tehakse esmane väljavõte isikule kättesaadavaks turvalise veebikeskkonna kaudu. Selline

lahendus võimaldab isikul saada väljavõtte samas kanalis, mille kaudu ta avalduse esitas, ning

vähendab vajadust pöörduda väljavõtte saamiseks eraldi ametniku või asutuse poole. Kui

Siseministeerium otsustas isikunime muutmise ja isik soovib esmast väljavõtet paberkandjal,

väljastab paberkandjal esmase väljavõtte isikunime muutmise avalduses märgitud pädev

kohalik omavalitsus.

Eelnõu § 32 lõikega 4 sätestatakse esmase väljavõtte väljastamine juhul, kui isikunime

muutmise otsustab pädeva kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametnik. Sellisel juhul

väljastab esmase väljavõtte avaldust menetlenud pädev kohalik omavalitsus. Lahendus on

menetluslikult otstarbekas, kuna avaldust menetlenud asutusel on olemas vajalikud

menetlusandmed ja vahetu seos tehtud otsusega.

Eelnõu § 32 lõike 5 kohaselt väljastatakse iga järgnev RR-i väljavõte RRS-is sätestatud korras.

Sellega eristatakse isikunime muutmise järgne esimene tasuta väljavõte kõikidest hilisematest

väljavõtetest. Järgnevate väljavõtete puhul kohaldatakse RRS-i üldist väljavõtete väljastamise

korda, sealhulgas vajaduse korral riigilõivu tasumise regulatsiooni. Nii välditakse RRS-is

sätestatud üldise väljastamiskorra dubleerimist INS-is.

Kehtivas NS-is ei ole isikunime muutmise jõustumist ega isikunime muutmise järgse rRR-i

väljavõtte väljastamist seaduse tasandil reguleeritud. Vajalikud normid sisalduvad praegu

siseministri 12. detsembri 2017. aasta määruse nr 45 § 8 lõikes 4 ja §-des 10–11. Eelnõuga

tuuakse isikunime muutmise jõustumise ja esmase väljavõtte väljastamise põhimõtted seaduse

tasandile, et tagada õigusselgus ning isikule arusaadav kord nime muutmise järgse väljavõtte

saamiseks.

Eelnõu 5. peatükiga reguleeritakse isikunime kohandamise ja korrastamisega seotud

küsimused.

Eelnõu §-ga 33 nähakse ette isikunime kohandamise reeglid.

Eelnõu § 33 lõikega 1 antakse kohandamise kui ühe nimetoimingu mõiste – isikunime

kohandamine on välisriigis väljaantud dokumendilt isikunime kasutuselevõtmine Eestis

avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku poolt. Eestis avalikku ülesannet täitva asutuse all on

siinjuures mõeldud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, samuti eraõiguslik isik, kellele on

seadusega või selle alusel delegeeritud avaliku võimu teostamine. Avalikku ülesannet täitva

isiku all on siin mõeldud näiteks notarit. Eelkõige tegelevad isikunime kohandamisega

perekonnaseisuasutused, PPA, Eesti välisesindused ja notarid. Perekonnaseisuasutus kohandab

nime näiteks olukorras, kus abielu sõlmimise avalduse esitab välisriigi kodanik, kelle andmeid

ei ole veel RR-is. Sellise isiku andmed kantakse RR-i (isikunimi võetakse Eestis kasutusele)

tema kodakondsusriigi dokumendilt. Eesti välisesindus kohandab nime näiteks olukorras, kus

kannab RR-i Eesti kodaniku välisriigis sõlmitud abielu ning kannab RR-i ka välisriigi

kodanikust abikaasa isikunime.

Eelnõu § 33 lõikega 2antakse reegel välisriigi dokumendilt isikunime kohandamiseks.

Üldreeglina kohandatakse isikunimi muutmata kujul, sest oluline on tagada, et isik oleks eri

60

riikides dokumenteeritud sama isikunimega, vältimaks mitme identiteedi tekkimist ja vastuolu

identiteedihalduses sätestatud põhimõtetega. Olukordadeks, kus väliriigi dokumenti kantud

isikunimi koosneb enamast kui eesnimest ja perekonnanimest või kui dokument ei ole

ladinatäheline, nähakse ette erandid sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4.

Eelnõu § 33 lõikega 3 sätestatakse isikunime töötlemise viisid, kui välisriigi dokumendil olev

isikunimi sisaldab enamat eesti isikunimemallist „eesnimi + perekonnanimi“. Eri riikides on

erinevad tavad isikunime märkimisel isikut tõendavasse dokumenti või

perekonnaseisudokumenti.

Eelnõu § 33 lõike 3 punktiga 1 nähakse ette, et nimest jäetakse välja tiitlid, kirjavahemärgid,

numbrid jm, mis ei ole eesnime ega perekonnanime osa. Näiteks Saksa kodaniku passis on

perekonnanimi kujul Dr Kaiser, dokumenti või andmekogusse kantakse see nimi ilma tiitlita

Kaiser.

Eelnõu § 33 lõike 3 punktiga 2 nähakse ette, et välja jäetakse nimed, mis ei ole dokumendi välja

andnud välisriigi reeglite kohaselt isiku ametlikud nimed, kuid mida võib kasutada. Näiteks

Prantsuse kodaniku passis on isiku perekonnanimi Leford ép Ollema, kus Ollema on

abiellumisel saadud abikaasa nimi, mida Prantsusmaal ei loeta ametlikuks perekonnanimeks,

dokumenti või andmekogusse kantakse Leford. Näiteks Rootsi kodaniku passis on isiku

perekonnanimi Kjellerberg ja eesnimi Jonas C:son, kus C:son märgib isanime Carl, dokumenti

või andmekogusse kantakse perekonnanimi Kjellerberg ja eesnimi Jonas.

Eelnõu § 33 lõike 3 punktiga 3 nähakse ette, et välisriigi dokumendil olev nimi, mis ei ole

eesnime ega perekonnanime osa ning mis asub eraldi andmeväljal (näiteks kesknimi, vahenimi,

lisanimi), märgitakse kas ees- või perekonnanime osaks vastavalt dokumendi väljastanud riigi

tavale. Kui ei ole tõendatud vastupidist, loetakse kesknimi eesnime osaks ja lisatakse eesnime

järele.

Eelnõu § 33 lõikega 4 nähakse ette reeglid olukordadeks, kui väliriigi dokumendil olev

isikunimi ei ole kirjutatud ladina tähtedega. Eesti riigikeel on eesti keel, seda kasutakse

ametlikus asjaajamises, sealhulgas riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse ja

dokumentidesse andmete kandmisel. Eesti keele märkimiseks kasutatakse eesti-ladina

tähestikku. Isikunime kasutuselevõtmisel tuleb kasutada muu tähestiku tähtedega kirjutatud

dokumentides olev isikunimi ümber kirjutada eesti-ladina tähestiku tähtedega.

Ümberkirjutamisel võetakse aluseks lõike 5 alusel antav määrus või lõike 6 alusel antav

käskkiri.

Eelnõu § 33 lõikega 5 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm isikunime

kohandamiseks vajalike täpsemate reeglite kehtestamiseks määrusega.

Eelnõu § 33 lõikega 6 antakse volitusnorm isikunime keelelise päritolu mõttes lähteriigis

ametlikult kehtiva tähetabeli heakskiitmiseks valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga,

mille puhul on tegemist üldaktiga. Volitusnorm annab võimaluse valdkonna eest vastutaval

ministril lisaks kiita heaks isikunime ümberkirjutamisel kasutatavad isikunime keelelise

päritolu mõttes lähteriigis ametlikult kehtivad tähetabelid, mida võib kasutada isiku taotluse

alusel isikunime ümberkirjutamisel.

NS-i kohaselt andis Vabariigi Valitsus määrusega volitusnormi valdkonna eest vastutavale

ministrile käskkirjaga kinnitamiseks. Vabariigi Valitsuse taset enam vajalikuks ei peeta. Kui

ministri määrusega kehtestada eespool nimetatud ühtsed tähetabelid, tagatakse õigusselgus

inimestele, kes teavad, milliseid reegleid ja tabeleid on võimalik kasutada.

61

Eelnõu § 33 lõikega 7 märgitakse võimalus küsida nimeteadusliku usaldusasutuse arvamust

isikunimede kohandamise reeglite rakendamisel.

Võrreldes kehtiva NS-iga muudetakse terminit – kohaldamise asemel kohandamine. Eesti keele

seletava sõnaraamatu kohaselt on kohandamine teatud tingimustele, olukorrale vastavaks,

kohaseks, sobivaks muutmine, teatud kasutamiseks sobivaks kujundamine, selleks ette

valmistamine, seega saab terminiks valitud sõna pidada sobivaks. Toimingu eesmärk jääb

sisuliselt samaks – tagada ühtsed reeglid olukordadeks, kus isikunime ei saa Eestis kasutusele

võtta ilma teatud töötlemiseta. Eelnõuga muudetakse regulatsioon selgemaks ning eristatakse

üheselt nimemuutmist, kohandamist ja korrastamist. See suurendab õigusselgust ning toetab

eelnõu üldist eesmärki kujundada loogiliselt üles ehitatud ja terviklik regulatsioon.

Eelnõu §-ga 34 reguleeritakse RR-i kantud isikunime korrastamine.

Eelnõu § 34 lõikega 1 luuakse õiguslik alus RR-i kantud isikunime korrastamiseks. RR-i

andmesubjekti määratlus on esitatud RRS §-s 5, lihtsustatult öeldes on andmesubjekt lisaks

Eesti kodanikule ka teatud tingimustele vastav välismaalane. Kuna RR-i kantud andmete

õigsust eeldatakse (RRS § 6 lõige 1) ning avaliku ülesande täitmisel lähtutakse RR-i kantud

põhiandmetest (RRS § 6 lõige 2), on oluline, et RR-i andmed oleksid aja- ja asjakohased. Kuna

riikide vahel ei toimu elanikkonna andmete vahetamist või on see vähene, on vajalik, et isik ise

annab RR-i andmeid, kui tema isikunimi on välisriigis muutunud. Andmete aktuaalsuse

tagamiseks nähakse eelnõus ette, et muudatust tõendav dokument tuleb isikul esitada esimesel

võimalusel alates nime muutumisest. Dokument tuleb esitada perekonnaseisutoiminguid

tegevale valla- või linnavalitsusele või Eesti välisesindusele.

Eelnõu § 34 lõikega 2 nähakse ette, et isikunime kandmiseks dokumenti või andmekogusse

tuleb esitada asjakohane usaldusväärne dokument. Eraldi nõuded on Eesti kodanike ja Eesti

kodakondsuseta isikute ning välisriigi kodanike dokumentidele, samuti sõltub dokumentide

nõue RR-i andmesubjektsusest.

Eesti kodaniku ja Eesti kodakondsuseta isiku andmed, sealhulgas isikunimi, on RR-is olemas

ning välisriigi dokument saab tõendada välisriigis toimunud nimemuutust. Isiku nimi saab

välisriigil olla muutunud perekonnaseisusündmusega, näiteks on abielu sõlmimisel või

lahutamisel perekonnanime vahetatud, põlvnemise tuvastamisel või vaidlustamisel teise

vanema perekonnanimi antud. Mõnes riigis (näiteks Suurbritannia) on võimalik ka

mittekodanikul isikunime muuta, seega võib uue isikunime kanda RR-i nimemuutmist tõendava

dokumendi alusel. Kui isikunimi on välisriigis muutunud muul alusel (näiteks teise riigi

kodakondsuse andmisel), loetakse sobivaks dokumendiks välisriigi isikut tõendav dokument.

Eelnõu § 34 lõikega 3 nähakse ette RR-i andmesubjektiks mitteolevate isikute nimemuudatuste

kandmine RR-i. Teatud juhtudel on isiku andmed RR-is ilma, et isik oleks RR-i andmesubjekt,

ning nendest andmetest tuleb lähtuda mõne avaliku ülesande täitmisel. Nii kantakse RR-i

e-residentide andmed. E-resident on välismaalane, kellele Eesti riik on loonud isiku

kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel digitaalse identiteedi. Seega tõendab e-resident oma

isikunime kodakondsusriigi passi või isikutunnistusega, sealhulgas juhul, kui tema isikunimi

on pärast e-residendi staatuse saamist muutunud mistahes alusel. Ka nende isikute andmed, kes

osalevad perekonnaseisutoimingus (abielu sõlmimine või lahutamine, põlvnemise asjad),

kantakse RR-i isikut tõendava dokumendi alusel. Samuti kantakse RR-i sellise isiku andmed,

kellel on põlvnemise või abielu kaudu seos RR-i andmesubjektiga. Näiteks kantakse RR-i RR-i

andmesubjekti välisriigis sõlmitud abielu dokumendi alusel tema abikaasa andmed. Seetõttu

62

võib avaliku ülesande täitmisel tekkida vajadus korrastada sellise isiku RR-i andmeid, kes ei

ole RR-i subjekt, kuid kelle andmed on RR-i kantud.

Teatud olukordades saab RR-i kantud isikunime korrastada ilma, et kantavad andmed oleksid

dokumendil märgitud.

Eelnõu § 34 lõike 4 järgi kantakse RR-i Eesti kodaniku ja Eesti kodakondsuseta isiku kantava

perekonnanime asemel abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanimi, kui abielu või

registreeritud kooselu sõlmimise välisriigi õiguse kohaselt on isikul õigus kanda abikaasa või

registreeritud elukaaslase perekonnanime ilma, et see oleks märgitud abieludokumendile või

kooselulepingule. RR-i tehakse kanne isiku taotlusel, taotlust saab esitada kuni abielu või

kooselulepingu sõlmimise järel järgmise Eesti isikut tõendava dokumendi väljastamiseni. Selle

tähtaja ületamine ei võta isikult õigust hakata kandma abikaasa või registreeritud elukaaslase

perekonnanime, kuid selle saab nimemuutmise menetluse kaudu. Selle sätte alusel on võimalik

kanda isiku perekonnanimeks tema abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanimi, st

abikaasad või registreeritud elukaaslased hakkavad kandma sama perekonnanime. Kui isik

soovib oma perekonnanimele liita abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime, tuleb

seda teha nimemuutmise menetluse kaudu.

Asjaomaste välisriikidena käsitatakse siin Angloameerika õigusega riike: Ameerika

Ühendriigid, Suurbritannia, Uus-Meremaa, Austraalia jt. Angloameerika õigusega riikides ei

kanta abieludokumendile abikaasade ühist perekonnanime ja väljastatud abieludokumendi

alusel on inimestel soovi korral õigus kanda abikaasa perekonnanime. Abieludokument on uue

nime saamist tõendav dokument, mistõttu tuleb välisriigis sõlmitud abieludokumendi

tunnustamisel Eestis nende riikide puhul lahutamatu osana tunnustada inimese õigust kanda

abikaasa nime. Topeltperekonnanimede andmise praktika on Angloameerika riikides erinev.

Juhul, kui abielu on sõlmitud Angloameerika õigusega riigis, ei saa nende riikide praktikat

topelperekonnanimede andmise kohta Eesti õigusruumi otse üle kanda ja üheselt kohaldada.

Eelnõu § 34 lõike 5 järgi kantakse RR-i Eesti kodaniku ja Eesti kodakondsuseta isiku taotluse

alusel isikunime õige kirjapilt, kui see erineb välisriigi dokumendil olevast isikunime

kirjapildist dokumendi keele tõttu. Sellised olukorrad võivad tekkida juhul, kui välisriigis

sündinud laps saab vanema perekonnanime või abielu sõlmimisel saab üks abikaasadest teise

abikaasa perekonnanime moonutatud kujul (näiteks Lõhmuse asemel Lohmus, kui selles

välisriigis kasutatavas tähestikus õ-täht puudub). Sätet ei rakendata, kui lapse sünnitunnistusel

oleva eesnime kirjapilt võiks Eestis olla teistsugune (näiteks Tonu asemel Tõnu, Robertsi

asemel Robert). Korrastamisel võetakse aluseks RR-i varem kantud andmed ning nime

korrastatakse nendele vastavaks.

NS § 21 sätted on ümber mõtestatud ja kohaldamise asemel on kasutatud korrastamise mõistet.

Põhimõtteid ei ole muudetud.

Võrreldes kehtiva NS-ga ei reguleeri eelnõu isikunime asendamist kohaldatud isikunimega (NS

§ 22) ega isikunime kande parandamist (NS § 23), kuna olukorrad on lahendatavad

haldusmenetluse põhimõtete alusel, kasutades vajadusel eelnõu 5. peatüki - kohaldamise või

korrastamise sätteid.

Eelnõu 6. peatükiga reguleeritakse isikunimekomisjoni ja nimeteadusliku usaldusasutust

puudutavad küsimused.

Eelnõu §-ga 35 reguleeritakse isikunimekomisjoni pädevus ja töökorraldus.

Isikunimekomisjon on moodustatud Siseministeeriumi valitsemisalasse ning kuulub

63

ministeeriumi juurde. Isikunimekomisjonil on oluline roll INS-i valdkonna arendamisel, samuti

igapäevases INS-i rakendamises ja ühtse praktika kujundamisel. Isikunimekomisjoni

liikmeteks kutsutakse isikunimespetsialistid nimeteaduslikust usaldusasutusest või

teadusasutusest, praktikud PPA-st ja perekonnaseisuasutusest, Siseministeeriumi

isikunimevaldkonna ametnikud ja õigusasjatundjad.

Eelnõu § 35 lõike 1 järgi moodustab isikunimekomisjoni ja kinnitab selle põhimääruse

valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Põhimääruses märgitakse isikunimekomisjoni

ülesanded ja töökord, samuti õigused.

Eelnõu § 35 lõikes 2 loetletakse isikunimekomisjoni ülesanded. Isikunimekomisjon annab

arvamusi isikunime muutmise otsustamisel ja muudes nimetoimingutes, samuti

nimetoimingute vaidlustamise korral, teeb ettepanekuid nimetoiminguid reguleerivate

õigusaktide muutmiseks ja täidab teisi talle põhimäärusega pandud ülesandeid. Kõige

regulaarsem ülesanne on arvamuste andmine isikunime muutmise otsustamisel ja muudes

nimetoimingutes. Põhimääruse kohaselt toimub komisjoni koosolek vähemalt üks kord

kvartalis.

Komisjon ei ole iseseisev teabevaldaja avaliku teabe seaduse § 5 mõttes, isikunimekomisjoni

tegevuse raames loodav teave on osa ministeeriumi teabest. Komisjonil on oma ülesannete

täitmiseks õigus tutvuda menetlusmaterjalide ja muude andmetega, sealhulgas asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teabega, ulatuses, mis on vajalik tema pädevuse teostamiseks.

Komisjoni liikmetele laienevad seejuures ametisaladuse hoidmise ja isikuandmete kaitse

nõuded.

Komisjoni tegevuse käigus loodud dokumendid, sealhulgas arvamused ja protokollid, on

avaliku ülesande täitmisel loodud teave ning kuuluvad avaliku teabe hulka. Samas võib selline

teave sisaldada juurdepääsupiiranguga andmeid (näiteks isikuandmed) ning selle

avalikustamisel kohaldatakse avaliku teabe seadusest tulenevaid piiranguid.

Eelnõu § 35 lõike 3 järgi on isikunimekomisjonil õigus saada oma ülesannete täitmiseks

nimeteaduslikult usaldusasutuselt eksperdihinnanguid isikunime teemal ning nimetoimingute

küsimustes riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt vastuseid.

Isikunimekomisjon täidab avalikku ülesannet ning tegutseb valdkonna eest vastutava ministri

valitsemisalas. Komisjoni ülesannete täitmiseks on tal õigus saada riigiasutustelt ja kohaliku

omavalitsuse asutustelt teavet, sealhulgas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, kui

see on vajalik konkreetse nimetoimingu või vaidluse lahendamiseks. Isikunimekomisjon

töötleb isikuandmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik talle esitatud küsimuses arvamuse

andmiseks. Komisjonile ei edastata kogu nimetoimingu toimikut, kui arvamuse andmiseks

piisab piiratumast andmekoosseisust. Komisjoni liikmed kasutavad saadud andmeid üksnes

arvamuse koostamiseks.

NS § 25 põhimõtted on üle võetud.

Eelnõu §-ga 36 antakse alus nimeteadusliku usaldusasutuse tegevuseks. Nimeteaduslikul

usaldusasutusel on INS-i valdkonnas oluline roll, sageli vajavad lahendamist küsimused, mille

lahendamiseks on tarvis valdkonnaspetsiifilisi teadmisi. Nimeteadusliku usaldusasutuse

nimetamine on vajalik, et tagada õigusselgus ja valdkonnaspetsiifiliste teadmiste

usaldusväärsus.

Eelnõu § 36 lõikega 1 nimetatakse nimeteaduslikuks usaldusasutuseks Eesti Keele Instituut.

Eesti Keele Instituudi põhimäärus on kehtestatud haridus- ja teadusministri 13. oktoobri

64

2017. aasta määrusega nr 2928, mille § 1 kohaselt on Eesti Keele Instituut (edaspidi EKI)

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mille ülesandeks on

eesti keele hoidmine ja arendamine eesmärgiga tagada Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi

aegade. EKI täidab riigi keskse keeleasutuse ülesandeid ja vastutab Eesti riigikeele kestlikkuse

kindlustamise ja eestikeelse terminoloogia arendamiseks vajalike tegevuste eest. Määruse § 4

lõike 1 punkti 3 kohaselt on EKI püsirahastamisel põhinev tegevus toimimine nimeteadusliku

usaldusasutusena.

Eelnõu § 36 lõikega 2 sätestatakse nimeteadusliku usaldusasutuse ülesanded. Nimeteaduslik

usaldusasutus annab isikunimede kohta arvamusi ja eksperdihinnanguid ning nõustab

nimetoiminguid tegevaid asutusi. Usaldusasutuse kaasamise eesmärk on tagada, et isikunimede

vastavuse hindamisel arvestatakse eesti keele normi, nimetraditsiooni ja nimeteaduse

põhimõtteid. Nimeküsimus ei ole üksnes haldusõiguslik, vaid ka keeleline ja kultuuriline

küsimus, mistõttu on erialase hinnangu olemasolu vajalik õiguspäraste ja põhjendatud otsuste

tegemiseks. Usaldusasutus hindab eeskätt isikunime vastavust seaduses sätestatud nõuetele,

sealhulgas nime keelelist sobivust, struktuuri ja kooskõla eesti nimetraditsiooniga. Samuti võib

usaldusasutus teha ettepanekuid nimetoiminguid reguleerivate õigusaktide muutmiseks või

täiendamiseks, kui praktikas ilmneb regulatsiooni täpsustamise vajadus.

NS § 26 sätestas Vabariigi Valitsusele volitusnormi nimeteadusliku usaldusasutuse

määramiseks. Eelnõus loobutakse volitusnormist ja nimetatakse EKI nimeteaduslikuks

usaldusasutuseks. Kuna tegemist on EKI põhimääruse järgse ülesandega, on asutus võimalik

määrata otse seadusega.