1

Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu)

võimaldatakse Eestis kindlustust pakkuda ka kindlustusmaakleri esindajatel ning leevendatakse

püsiva piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse nõudeid.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/971 (edaspidi IDD

direktiiv) artikliga 3, mis võimaldab liikmesriigil ette näha kindlustuse turustamise viisi, mille

kohaselt kindlustusvahendaja kasutab turustamisel esindajat. Kehtiva Eesti õiguse kohaselt on

see võimalus vaid kindlustusandjal kindlustusagendi kasutamise korral.

Eesmärk on suurendada kindlustuse kättesaadavust klientidele, kellel on edaspidi võimalus

sõlmida kindlustusleping uue turustuskanali ehk kindlustusmaakleri esindaja kaudu.

Eelnõu olulisemad põhimõtted:

- kindlustusmaakleri esindaja soovitab ja vahendab kliendile kindlustuslepingut sõltumatu

analüüsi alusel;

- kindlustusmaakleri esindajale kohalduvad samad kindlustuse turustamise nõuded, mis

kindlustusmaakleritele ja -agentidele, sh koolitusnõuded, huvide konflikti, lepingueelse

teabe esitamise nõuded, hoolsusnõuded jne;

- kindlustusmaakler vastutab kindlustusmaakleri esindaja tegevuse eest;

- kindlustusmaakleri esindajast saab Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) finantsjärelevalve

subjekt, sealjuures lisatakse ta FI nimekirja.

Kindlustusmaaklerid, kes otsustavad edaspidi kindlustuse turustamisel kasutada esindajat,

peavad arvestama halduskoormuse suurenemisega. Esindaja kasutamine on vabatahtlik. Uus

kindlustuslepingute turustusmudel aitab turgu paindlikumaks muuta, sealjuures klientide kaitset

säilitades (klient on alati kaitstud IDD direktiivi nõuetega), kuid suurendab kindlustusmaakleri

vastutust (kindlustusmaakler peab kandma kogu riski, ka esindaja vigade eest). FI töökoormuse

suurenemine sõltub sellest, kui palju kindlustusmaakleri esindajaid Eesti kindlustusturule

lisandub, kuivõrd nad hakkavad kuuluma FI järelevalve alla.

Lisaks põhinevad eelnõus esitatud muudatused osaliselt FI ja turuosaliste ettepanekutel, mis on

suunatud finantssektori halduskoormuse vähendamisele.2 Halduskoormust vähendavad sätted

eelnõus on järgmised:

- muudetakse püsiva piiriülese kindlustustegevuse tingimusi, lubades teise riigi

kindlustusandjal tegutseda Eestis püsivalt kindlustustegevusega ka siin filiaali asutamata ja

vastupidi. Filiaali (mitte)asutamisega seotud muudatuse eesmärk on vähendada halduslikku

ja õiguslikku koormust, mis on seotud üksnes filiaali kui juriidilise struktuuri loomise ja

ülalpidamisega;

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/97, 20. jaanuar 2016, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti

sõnastatud) 2 Finantsinspektsiooni kiri 18.12.2025 nr 4.12-2/8010 „Ettepanekud vähendada finantssektori halduskoormust“

Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister

2

- tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt peab kindlustusmaakler tegema majandusaasta

aruande kättesaadavaks oma asukohas ja veebilehel selle olemasolul kahe nädala jooksul

pärast üldkoosolekul kinnitamist, kuid hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 1. mail;

- üleriigilise levikuga päevalehe asemel tuleb teated avaldada Ametlikes Teadaannetes.

Seadus jõustub tavakorras, kuna muudatused ei eelda üleminekuperioodi.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika

osakonna nõunik Kristiina Kubja (tel 58851398, e-mail [email protected]) ja sama

osakonna osakonnajuhataja Siiri Tõniste (tel 58851466, e-mail [email protected]).

Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti FI, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti

Kindlustusmaaklerite Liiduga.

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 58851493, e-mail [email protected]) ja keeleliselt

toimetas sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, e-mail [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

- kindlustustegevuse seadus3 (edaspidi KindlTS) sõnastuses RT I, 11.07.2026, 140;

- võlaõigusseadus4 (edaspidi VÕS) sõnastuses RT I, 20.06.2026, 18.

Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu (EL) õigusakte, kuid täpsustatakse üle võetud õigusaktide

riigisiseseid sätteid. Eelnõu on seotud IDD direktiivi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga 2009/138/EÜ5 (edaspidi Solventsus II direktiiv). IDD direktiiv on riigisisesesse

õigusesse üle võetud, kuid eelnõuga kasutatakse direktiivis ette nähtud liikmesriigi

valikuvõimalust lubada vahendajal kasutada esindajat. Samuti on Solventsus II direktiiv

riigisisesesse õigusesse üle võetud, kuid eelnõuga leevendatakse püsiva piiriülese

kindlustustegevuse tingimusi.

Käesoleva eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus ja ülevaade

Eelnõu algatamise vajadus on suures osas seotud IDD direktiivi artikliga 3. IDD direktiiv võeti

Eesti õigusesse üle 2017. aastal kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

3 RT I, 11.11.2025, 5 4 RT I, 11.11.2025 5 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse

alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (uuesti sõnastatud)

3

teiste seaduste muutmise seadusega6. Direktiivi ülevõtmisel lähtuti sel ajal kehtivast ja

kindlustusturul eksisteerivast kindlustuse turustamise praktikast, mille kohaselt on

kindlustuse turustajad kindlustusandjad, kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid. Sellest

lähtuvalt ei kaalutud IDD direktiivist tulenevat liikmesriigi valikuvõimalust näha kindlustuse

turustamiseks ette võimalus, et kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava

kindlustuse vahendaja võib tegutseda ka muu vahendaja vastutusel (IDD direktiivi artikli 3

lõike 3 neljas alalõik). Kehtiva KindlTS kohaselt võib kindlustusvahendaja (kindlustusagent)

tegutseda vaid kindlustusandja vastutusel (vt selgitust punktis 2.2.1).

Lisaks on seaduse muutmine vajalik piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse tingimuste

leevendamiseks (vt selgitusi punktis 2.2.2).

2.2.1. Kindlustusmaakleri esindaja

Eestis jagunevad kindlustuse turustajad kolmeks – nendeks on kindlustusandjad,

kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid. Kui kindlustusagent on isik, kes tegeleb kindlustuse

turustamisega ühe või mitme kindlustusandja jaoks ja huvides, siis kindlustusmaakleri eesmärk

on soovitada ja vahendada kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis vastab

kõige paremini kliendi kindlustusvajadusele ja nõudmistele.

Eelnõu eesmärk on laiendada kindlustuse pakkumise võimalusi, lubades kindlustusmaakleril

kasutada kindlustuse turustamisel esindajat. Eelnõu kohaselt on kindlustusmaakleri esindaja

isik, kelle peamine tegevusala ei ole kindlustuse turustamine, kuid kes tegeleb

kindlustusmaakleri nimel ja arvel kindlustuse turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada

kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi

kindlustusvajadusele ja nõudmistele.

Selline lähenemine annab kliendile juurdepääsu võrdlevale ja sõltumatul soovitusel põhinevale

teenusele, mille kohaselt isik, kes pakub oma põhitegevuse raames teenuseid ja kaupu

klientidele, saab neile lisaks pakkuda kindlustuslahendusi, mille seast klient leiab enda

kindlustushuvile ja nõudmisetele sobiva lahenduse.

Muudatus aitab tasakaalustada kindlustusandjate ja kindlustusmaaklerite konkurentsitingimusi.

Kui seni on kindlustusandjatel olnud võimalik kasutada oma toodete turustamiseks

kindlustusagentide võrgustikku, siis edaspidi saavad sarnast turustusmudelit kasutada ka

kindlustusmaaklerid. See võib suurendada konkurentsi erinevate turustuskanalite vahel ning

parandada klientide juurdepääsu sõltumatule kindlustusnõustamisele. Kindlustusandjatel säilib

jätkuvalt võimalus kasutada kindlustusagente ning muudatus ei piira nende seniseid

turustusvõimalusi.

Lisaks, tulenevalt asjaolust, et EL-is saab kindlustuse ja kindlustusvahenduse teenust

piiriüleselt pakkuda vastavalt teenuste vaba liikumise põhimõttele (freedom of service - FoS),

mida realiseeritakse nn passportimise7 kaudu, siis samasugune lähenemine kehtib ka

kindlustusmaakleri esindajale – passportida saab maakleri esindaja tegevust riikidesse, kus on

maakleri esindaja mudel lubatud tulenevalt kohustustest järgida vastava riigi reegleid. Seega,

kui Eestis puudub võimalus, et kindlustusmaakleril võivad olla esindajad, siis see tähendab, et

6 Riigikogu veebileht. Eelnõu - Riigikogu 7 Liikmesriigi pädeva asutuse antud tegevusloa või registreerimise alusel tegutseva finantsteenuse osutaja õigus osutada

teenuseid või asutada filiaal teises liikmesriigis ilma, et tal oleks vaja taotleda selles teises liikmesriigis uut tegevusluba või

registreerimist, järgides seejuures asjakohast teavitamismenetlust ja kohaldatavaid nõudeid

4

ühe äritegevuse mudelina pole võimalik rahvusvahelistel ettevõtjatel pakkuda Eestis oma

põhiteenustele lisaks ka kindlustust.

Kuna kindlustusmaakleri esindaja puhul on tegemist kindlustusvahendajaga, kohaldub talle ka

IDD direktiiv, sealjuures koos erandiga, kui ta vastab KindlTS § 175 lõikes 1 sätestatud

tingimustele (sellisel juhul kohalduvad leebemad nõuded). Seega säilib kliendi kaitse samas

ulatuses, mis muude kindlustuse turustamise viiside korral.

2.2.2. Püsiva piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse tingimused

Solventsus II direktiivi artikli 145 lõike 1 kohaselt käsitletakse kindlustusandja pidevat

kohalolekut liikmesriigi territooriumil samal viisil nagu filiaalil, isegi kui see kohalolek ei võta

filiaali kuju, vaid seisneb ainult kontoris, mida haldab kindlustusandja enda personal või isik,

kes on sõltumatu, kuid kellel on pidev volitus tegutseda kindlustusandja nimel esindajana.

Kontori mõistet ei ole direktiivis eraldi ammendavalt defineeritud. Kontori all tuleks selles

kontekstis mõista kindlustusandja kohalolekut liikmesriigis, mille kaudu kindlustusandja seal

regulaarselt ja püsivalt kindlustustegevust ellu viib. Kontori olemasolu ei eelda, et tegevuskoht

oleks vormistatud filiaalina. Näiteks võib sellise kohalolekuna käsitada olukorda, kus

kindlustusandjal on teises liikmesriigis püsiv kontor, mida kasutavad tema töötajad

kindlustuslepingute sõlmimiseks või klientide teenindamiseks, või kus kindlustusandjat

esindab sõltumatu isik, kellel on püsiv volitus kindlustusandja nimel tegutseda. Seevastu üksnes

ajutine või juhuslik kohalolek, näiteks töötaja perioodiline lähetamine teise liikmesriiki või

üksikute kohtumiste pidamine seal, ei tähenda iseenesest püsivat kohalolekut. Hindamisel tuleb

lähtuda tegevuse tegelikust laadist, regulaarsusest ja püsivusest ning sellest, kas tegevus

võimaldab käsitada kindlustusandjat liikmesriigis püsivalt tegutsevana.

IDD direktiivi artikli 6 lõige 1 ütleb, et kui vahendaja alaline kohalolek teise liikmesriigi

territooriumil on samaväärne filiaaliga, käsitatakse seda samamoodi nagu filiaali, välja arvatud

juhul, kui vahendaja valib püsiva tegevuskoha jaoks õiguspäraselt mõne muu õigusliku vormi.

Kehtiva KindlTS puhul on eelrefereeritud direktiivide sõnastusi tõlgendatud nii, et „samal

viisil/samamoodi nagu filiaal“ viitab filiaali asutamisele. Eelnõu eesmärk on viia regulatsioon

kooskõlla Solventsus II ja IDD direktiividega, muutes regulatsioon paindlikumaks –

kindlustusandja ja vahendaja püsiv tegevus teises riigis ei eelda formaalselt filiaali asutamist,

küll aga on eesmärk tagada, et kindlustusandja ja vahendaja tegevused alluksid asjakohastele

nõuetele ja järelevalvele, sealhulgas teavitamisnõuetele. Seega direktiivi sõnastus „samal viisil

nagu filiaal“ tähendab õiguslikku samastamist tagajärgede ja kohaldatavate nõuete osas, mitte

kohustust filiaal formaalselt asutada. Sama on, kui välisriigi kindlustusandja soovib Eestis

püsivalt piiriülese kindlustustegevusega tegeleda. Ta ei pea selleks filiaali asutama, küll aga

kohalduvad talle filiaali järelevalvenõuded.

Seega, kui teise liikmesriigi kindlustusandja avab Eestis kontori, kus töötavad ettevõtja enda

töötajad, siis see kontor ei ole juriidiliselt registreeritud filiaal. Seal tegeletakse aga näiteks

kindlustusvõtjate nõustamise, lepingute sõlmimise või kahjujuhtumite registreerimisega.

Selline pidev kontori kohalolek loetakse direktiivi mõttes samaväärseks filiaaliga – seega peab

see kindlustusandja teavitama oma riigi järelevalvet ja järgima filiaali suhtes kohalduvaid

reegleid. Sellise tegevuse korral kohaldatakse § 36 lõikes 6 ning §-des 37–40 ja 111 ning

Finantsinspektsiooni seaduse §-des 38–45 välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali kohta

sätestatut.

5

Seega kontor või esindaja ei pea olema formaalne filiaal, kuid kui tegevus on pidev, tehtav

kohapeal ja ülesannete täitmine toimub kindlustusandja või vahendaja nimel, loetakse see sama

mõjuga olevaks kui filiaali tegevus KindlTS tähenduses.

2.3. Teised riigid

2.3.1. Esindaja kasutamine kindlustusvahenduses

Käesoleva seletuskirja lisas 1 on Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu tellitud ülevaade teiste

riikide õigustest seoses liikmesriigi võimalusega kõrvalvahendajatel tegutseda teise vahendaja

vastutusel.

Kuna paljudes teistes EL riikides saavad kliendid osta kindlustust ka vahendaja esindaja kaudu,

siis eelnõuga tagatakse klientide võrdne kohtlemine, kuna edaspidi oleks ka Eesti kodanikel

juurdepääs lahendusele, mida teiste EL riikide kodanikud saavad kasutada juba käesoleval ajal.

2026. aasta 30. märtsil avaldas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus

kolmanda raporti IDD direktiivi rakendamise kohta.8 Raportis on muu hulgas ülevaade selle

kohta, millised kindlustuse turustamise mudelid on EL liikmesriikides kõige levinumad.

Raporti kohaselt tegutsevad kindlustusvahendajad peamiselt kindlustusandjate nimel, kuigi see

erineb liikmesriigiti: mõnes liikmesriigis domineerivad vahendajad, kes tegutsevad teiste

vahendajate nimel või otse klientide nimel. 21-st liikmesriigist 13-s (Austria, Eesti, Hispaania,

Soome, Ungari, Iirimaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Norra, Poola, Portugal) tegutses

enamik kindlustusvahendajaid 2024. aastal ühe või mitme kindlustusandja nimel. Raporti

kohaselt kinnitab see varasemate aruannete järeldusi, mille kohaselt enamikus vastanud

liikmesriikides tegutses enamik kindlustusvahendajaid ühe või mitme kindlustusandja nimel.

Soomes, Iirimaal ja Leedus tegutsesid vahendajad üksnes ühe või mitme kindlustusandja nimel.

Seevastu Tšehhis, Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias ja Slovakkias tegutses enamik

vahendajaid ühe või mitme teise vahendaja nimel. Klientide nimel tegutsevad vahendajad olid

levinud Belgias, Islandil ja Liechtensteinis.

2.3.2. Püsiv piiriülene kindlustustegevus

Käesoleva seletuskirja lisas 2 on esitatud ülevaade teiste riikide (Soome, Läti, Rootsi, Taani,

Saksamaa, Leedu, Hispaania, Kreeka, Belgia, Portugal, Iirimaa, Läti, Küpros ja Horvaatia)

regulatsioonidest Solventsus II direktiivi artikli 145 lõike 1 teise alalõike ülevõtmise kohta.

Liikmesriikide regulatsioonide võrdlusest selgib, et Solventsus II direktiivi artikli 145 lõike 1

teine alalõik on üle võetud valdavalt ühtemoodi. Enamik riike käsitab filiaalina mitte ainult

formaalselt registreeritud filiaali või esindust, vaid ka muud alalist kohalolekut teises

liikmesriigis, sealhulgas ettevõtte enda töötajate hallatavat kontorit või sõltumatut isikut, kellel

on püsiv volitus tegutseda ettevõtte nimel. Siiski, otseselt filiaali asutamist ei nõuta. Leedu

eristub teistest riikidest sellega, et seal on sõnaselgelt sätestatud vastupidine põhimõte: üksnes

esindaja määramist ega esindaja olemasolu ei loeta filiaali, esinduse ega büroo asutamiseks.

8 EIOPA veebileht. EIOPA raport: EIOPA publishes third Report on the application of the Insurance Distribution Directive -

European Insurance and Occupational Pensions Authority

6

2.4. Väljatöötamiskavatsus

Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktist 2, kuivõrd eelnõu

käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. IDD ja Solventsus II direktiivide ettepanekutega

koos koostas komisjon mõjuanalüüsid.9

2.5. Valikukohad

Lisaks uue kindlustuse turustamise viisi lubamisele analüüsiti eelnõu koostamisel ka

kindlustusagentide tegevusulatuse muutmist. KindlTS § 198 lõike 1 kohaselt on

kindlustusagendil lubatud samal ajal tegutseda mitme kindlustus- või edasikindlustusandja

huvides või neid esindada üksnes tingimusel, et turustatavad kindlustuslepingud ei ole

konkureerivad. Analüüsi raames kaaluti varianti, et lubada kindlustusagendil tegutseda mitme

kindlustusandja esindajana, lubades neil turustada ka konkureerivaid kindlustuslepinguid.

Analüüsi tulemusel leiti, et selline lahendus võib tekitada potentsiaalse lojaalsuskonflikti – kelle

huve agent eelistab – kas ta hoiab kliendi huve prioriteedina või kaldub sellise kindlustusandja

toote soovitamise poole, kes tasub paremat komisjonitasu. Klientidele antav nõuanne võib

kaotada objektiivsuse, mis ei ole kooskõlas IDD direktiivi artikliga 17. Lisaks võib tekkida

probleem koolitusnõuete tagamisega. Kindlustusandja peab tagama, et tema kindlustustooteid

turustav agent vastab seadusest tulenevatele koolitusnõuetele ja teadmistele. Seni on see

lahendatud nii, et kui kindlustusagent esindab mitut kindlustusandjat, tagab kindlustusandja

agendile koolitused vastavalt tema tegevuse ulatusele. Kui agendi tegevuse ulatus kattub, tekib

vaakum, kus pole selge, milline kindlustusandja peab vastavad koolitused tagama.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Kindlustustegevuse seaduse muutmine (eelnõu § 1)

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KindlTS § 5, 10. peatüki ja § 174 pealkirja ja sama

paragrahvi lõiget 3.

Kuna eelnõuga lisandub kindlustuse turustajate loetellu uus kindlustusvahendaja vorm ja kuna

sellisele vahendajale kohalduvad samad nõuded, mis teistele kindlustusvahendajatele, lisatakse

seaduse asjakohastesse sätetesse läbivalt viited kindlustusmaakleri esindajale.

Eelnõu § 1 punktidega 2–5 muudetakse KindlTS § 24, 33, 36 ja 41.

Paragrahvide 24 ja 36 muudatused on tehtud kooskõlas finantssektori halduskoormust

vähendava ettepanekuga.Muudetavad paragrahvid reguleerivad kindlustusandja tegevust teises

riigis (vastavalt Eesti kindlustusandja piiriülest tegevust välisriigis ja välisriigi kindlustusandja

piiriülest tegevust Eestis). Muudatuse kohaselt ei eelda kindlustusandja püsiv tegevus alalise

kohaloleku kaudu teises riigis filiaali asutamist, küll aga peab selline tegevus alluma filiaali

suhtes kohalduvatele järelevalvenõuetele (vt selgitust seletuskirja punktis 2.2.2). Muudatus ei

mõjuta kuidagi kindlustusandjate õigust asutada filiaale. Kindlustusandja otsus rajada Eestisse

9 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT IMPACT ASSESSMENT Accompanying the document Proposal for a

Directive of the European Parliament and of the Council on Insurance Mediation

Commission staff working document - Accompanying document to the Proposal for a Directive of the European Parliament

and of the Council concerning life assurance on the taking-up and pursuit of the business of Insurance and Reinsurance -

Solvency II - Impact assessment report

7

filiaal või muu püsiv kohalolu sõltub eelkõige ärilistest vajadustest, mitte üksnes sellest, kas

filiaali asutamine on seadusest tulenev kohustus.

Kuna Solventsus II direktiiv reguleerib üksnes lepinguriigi kindlustusandja püsivat piiriülest

tegevust, siis on muudetud ka § 24 ja 36 sõnastust nii, et välisriik on asendatud lepinguriigiga.

Kui kolmanda riigi kindlustusandja soovib Eestis filiaali asutada või Eestis piiriüleselt

kindlustustegevusega tegeleda, kohaldatakse KindlTS filiaali asutamise ja tegevuse ning

piiriülese tegevuse nõudeid.

Käesolevates sätetes kasutatud mõiste „filiaali tegevusena käsitamine“ omab tähendust üksnes

KindlTS-is sätestatud finantsjärelevalve nõuete kohaldamisel ega mõjuta filiaali mõistet ega

selle õiguslikke tagajärgi eraõiguslikes suhetes.

Muu hulgas täpsustatakse sätetes, alaline kohalolek võib seisneda üksnes kontoris, mida juhib

kindlustusandja enda töötaja või sõltumatu isik, kes tegutseb kindlustusandja nimel. Selle

eesmärk on hõlmata olukorrad, kus kindlustusandja tegutseb teises liikmesriigis püsivalt küll

ilma formaalselt registreeritud filiaalita, kuid tal on seal alaline tegevuskoht, mille kaudu

kindlustustegevust või kindlustusagendi tegevust tegelikult korraldatakse. Sõltumatu isiku all

peetakse silmas isikut, kes ei ole kindlustusandja töötaja, kuid kes tegutseb püsivalt

kindlustusandja nimel ja korraldab selle tegevust asjaomases liikmesriigis.

Kuna § 24 lõiget 6 ja § 36 lõiget 2 muudetakse, mille tulemusel ei nõuta püsiva piiriülese

tegevuse korral filiaali asutamist, tuleb muuta ka § 33 lõiget 6 ja § 41 lõiget 3, kuna vastavates

sätetes viidatakse filiaali asutamisele.

Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 26 asendatakse seaduses läbivalt termin „kindlustushuvi“

terminiga „kindlustusvajadused“. Kuna terminil „kindlustushuvi“ on KindlTS-is ja VÕS-is

erinevad tähendused, asendatakse KindlTS-is selguse huvides termin „kindlustushuvi“ uue

terminiga „kindlustusvajadus“.

IDD direktiivi artikli 20 lõike 1 kohaselt peab turustaja enne kindlustuslepingu sõlmimist

kliendi saadud teabe põhjal täpsustama asjaomase kliendi nõudmised ja vajadused ning andma

kliendile kindlustustoote kohta mõistetaval kujul objektiivset teavet, mis võimaldab kliendil

teha teadliku otsuse. Eesti õigusesse on vastav säte üle võetud KindlTS § 192 lõike 2 punktiga

1, § 198 lõike 2 punktiga 4 ja § 221 lõikega 1, sh „vajadused“ asemel on kasutatud terminit

„kindlustushuvi“. Kindlustusvajaduse ja nõudmiste testi eesmärk on kindlustuse turustajal välja

selgitada esitatud küsimuste abil, millist kindlustuslepingut kliendile soovitada. Kui

kindlustusvõtja kindlustushuvi on kindlustada mõnevõrra keerulisemate riskide vastu, siis ka

kindlustusvajaduste ja nõudmiste väljaselgitamise küsimused on üldjuhul vastavalt

keerulisemad/spetsiifilisemad.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus on selgitanud, mida on üldjuhul

mõeldud vajaduste all10 ehk peamine teave kliendi vajaduste kohta hõlmab tavaliselt näiteks

isiklikke andmeid (vanus, elukutse, elukoht jne) või teavet, mis on seotud soovitud

kindlustustoote tüübiga. See teave peaks võimaldama kindlustusvahendajal või

kindlustusandjal hinnata, kas teatud kindlustustooteid on võimalik pakkuda kliendile, et vastata

kliendi nõudmistele ja vajadustele.

10 EIOPA veebileht: IDD rakendamise küsimused ja vastused: 1638 - Scope of the demands and needs test and its' relation to

the suitability assessment - European Insurance and Occupational Pensions Authority

8

VÕS § 478 kohaselt on kindlustushuvi kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla

kindlustusriski vastu (vt muudatusi ja selgitus ka VÕS § 478 juures). Seega VÕS tähenduses

on kindlustushuvi isiku huvi kindlustada ennast või oma vara, kuid KindlTS tähenduses hõlmab

kindlustushuvi kliendi kindlustusvajaduse ulatust. Ka Eesti Kindlustusseltside Liidu avaldatud

kindlustuse hea tava11 kohaselt on kindlustushuvil kaks tähendust.

Näide: reisikindlustus

Kindlustushuvi VÕS tähenduses – pöördun kindlustusandja poole, sest olen minemas reisile

ning mul on huvi kindlustada ennast ootamatute juhtumite vastu reisil.

Kindlustushuvi/vajadus KindlTS tähenduses – kuna reisin Ameerikasse, siis vajan

reisikindlustust, mille geograafiline piirkond on kolmas riik. Kuna lähen mägedesse matkama,

siis vajan kindlustust, mis katab ka ekstreemsetest sporditegevustest tulenevaid riske.

Eelnõu § 1 punktidega 7–15 muudetakse KindlTS § 116, 135, 145, 150, 151, 153, 158, 164

ja 169.

Eesti Meediaettevõtete Liidu andmetel on Eestis 2025. aastal kaks üleriigilise levikuga

päevalehte (Õhtuleht ja Postimees). Nii Eesti Päevaleht kui ka Äripäev enam paberkandjal ei

ilmu. Mitmed KindlTS normid näevad ette kohustuse esitada teavitusi üleriigilise levikuga

päevalehes, sh nimetatud kohustus on ette nähtud kindlustusandjatele, FI-le, erirežiimihaldurile,

likvideerijale ja pankrotihaldurile. Arvestades, et kindlustusandjate kliendid, võlausaldajad ja

teised mõjutatud isikud otsivad teavet eelkõige elektroonilistest allikatest ning

järelevalveasutuste ametlikest kanalitest (nt FI veebileht), ei ole üleriigiliste päevalehtede

kasutamine enam tõhus ega proportsionaalne teavitamisviis.

Muudatuste kohaselt ei pea teateid enam avaldama üleriigilise levikuga päevalehes. Osadel

juhtudel asendatakse teate avaldamine päevalehes avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Teatud juhtudel jääb kohustuslikuks lisaks Ametlikes Teadaannetes teate

avaldamine teabe valdaja veebilehel ning osadel juhtudel saab pidada piisavaks üksnes

veebilehel avalikustamist. Lisaks võib teate avaldada muus väljaandes, kui see on vajalik teabe

tõhusaks levitamiseks. Näiteks võib muuks väljaandeks olla jätkuvalt üleriigiline päevaleht.

Samuti võib selleks olla erialaliidu veebileht, tarbijatele suunatud teabeportaal või muu

väljaanne, mille lugejaskond hõlmab kindlustusvõtjaid või turuosalisi.

Teade kindlustusandja aktsiakapitali või osakapitali vähendamise ja uue suuruse kohta (§ 116

lõige 5) – avaldamine on vajalik, et kõik, kellel on kindlustusandja vastu nõuded, oleksid

teadlikud, et kindlustusandja kapital väheneb. Eesmärk on kaitsta võlausaldajaid ja tagada

läbipaistvus olukorras, kus kindlustusandja finantspuhver väheneb. Kuna KindlTS § 116 lõike

1 esimese lause kohaselt ei kohaldata kindlustusandjale äriseadustiku §-des 199 ja

358 sätestatud võlausaldajatele teatamist, täpsustatakse KindlTS § 116 lõike 5 teises lauses, et

päevalehe asemel avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks on jäetud

kindlustusandjale võimalus avaldada teade muus väljaandes või oma veebilehel, kui see on

vajalik teabe levikuks. Sellisel juhul tuleb lisada viide teadaande avaldamisele väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Üleandja teade kindlustusportfelli üleandmise kohta (§ 135 lõige 1) – avaldamine on vajalik, et

kõik mõjutatud isikud teaksid, et nende kindlustusleping viiakse üle teisele kindlustusandjale.

11 Eesti Kindlustusseltside Liidu veebileht. Kindlustusteenuse hea tava

9

Solventsus II direktiivi artikli 39 lõike 6 kohaselt avaldatakse portfelli üleandmine kas enne või

pärast loa saamist kas päritoluliikmesriigi või riski asukohaliikmesriigi või kohustuse

liikmesriigi õigusaktide kohaselt. Kuna kindlustusportfelli üleandmine puudutab kõiki

kindlustusvõtjaid, on oluline teate leviku tagamiseks jätta kehtima ka veebilehel teate

avaldamise kohustus. Sõnastuses asendatakse avaldamine üleriigilise levikuga päevalehes

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kehtiva sõnastuse kohaselt (lõige 2) võib

Finantsinspektsiooni nõusolekul avaldada teate ka muul viisil (st pole teabe valdaja

kaalutlusõigus).

Ühinemises osaleva kindlustusandja teade ühinemisloa saamise kohta (§ 145) – teavitamine on

vajalik, et kõik mõjutatud isikud saaksid teada, et kindlustusandja ühineb ning tema kohustused

ja lepingud lähevad üle teisele ettevõtjale, võimaldades neil muu hulgas hinnata muudatuse

mõju oma õigustele. KindlTS § 140 lõike 2 kohaselt ei kohaldata kindlustusandja ühinemisel

äriseadustiku §-s 399 sätestatut, mistõttu tagatakse eelnõuga ühinemise loa kohta teate

avaldamine päevalehe asemel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks jääb kohustuslikuks

teate avaldamine ühinemises osaleva kindlustusandja veebilehel. Samuti on kindlustusandjale

jäetud võimalus avaldada teade muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks.

FI teade kindlustusandja erirežiimi kehtestamise kohta (§ 150 lõige 3) – teavitamiskohustuse

eesmärk on tagada erirežiimi kehtestamise otsuse kiire ja laiapõhjaline avalikustamine, et

kindlustusvõtjad, muud võlausaldajad ja turuosalised saaksid õigeaegselt teada kindlustusandja

finantsseisundi halvenemisest ja võimalikest tegevuspiirangutest ning hinnata selle mõju oma

õigustele. Teavitamiskohustus tuleneb Solventsus II direktiivi artiklist 271. Eelnõuga

asendatakse teate avaldamine päevalehes teate avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Lisaks jääb kohustuslikuks teate avaldamine FI veebilehel. Samuti on FI-le jäetud

kaalutlusõigus avaldada teade muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks.

FI teade teise lepinguriigi kindlustusandja või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi

kindlustusandja filiaali suhtes saneerimismeetmete rakendamise kohta (§ 151 lõige 1) –

teavitamiskohustuse eesmärk on tagada, et Eestis tegutseva või Eesti kindlustusvõtjaid

mõjutava välisriigi kindlustusandja suhtes rakendatud saneerimismeetmetest teavitatakse

viivitamata ja arusaadavalt ka Eesti turuosalisi, võimaldades kindlustusvõtjatel, soodustatud

isikutel ja teistel võlausaldajatel hinnata meetmete mõju oma õigustele. Teavitamiskohustus

tuleneb Solventsus II direktiivi artiklist 271. Eelnõu kohaselt piisab teate avaldamisest FI

veebilehel. Samuti võib FI avaldada teate muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks.

Erirežiimihalduri teade enda määramise kohta (§ 153 lõike 3 punkt 2) – teavitamiskohustuse

eesmärk on tagada, et erirežiimihalduri määramisest ning juhtimis- ja esindusõiguse

muutumisest teavitatakse viivitamata nii kindlustusvõtjaid, lepingupartnereid kui ka teisi

isikuid, võimaldades neil tuvastada, kellel on õigus teha tehinguid kindlustusandja nimel.

Erirežiimihaldur peab tagama, et see teade avaldatakse kindlustusandja või kolmanda riigi

kindlustusandja Eesti filiaali veebilehel. Erirežiimihaldurile on jäetud võimalus avaldada teade

muus väljaandes või veebilehel, kui see on vajalik teabe levikuks.

FI teade teises lepinguriigis asutatud kindlustusandja või kolmanda riigi kindlustusandja filiaali

lõpetamismenetluse algatamise kohta (§ 158 lõige 1) – teavitamiskohustuse eesmärk on tagada,

et Eestis tegutseva või Eesti kindlustusvõtjaid mõjutava välisriigi kindlustusandja suhtes

algatatud lõpetamismenetlusest teavitatakse õigeaegselt ja arusaadavalt ka Eesti turuosalisi,

võimaldades kindlustusvõtjatel ja teistel võlausaldajatel hinnata selle mõju oma õigustele.

Teavitamiskohustus tuleneb Solventsus II direktiivi artiklist 280. Eelnõuga asendatakse

10

päevalehes teate avaldamine selle avaldamisega FI veebilehel. Samuti võib FI avaldada teate

muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks.

Likvideerija teade kindlustusandja või kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali

likvideerimismenetluse kohta (§ 164 lõike 1 punkt 2) – teavitamiskohustus tuleneb Solventsus

II direktiivi artiklist 280. Eelnõu kohaselt tuleb teade avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded (see on kooskõlas ka äriseadustiku §-dega 212 ja 375), kuid seaduses on lisaks

täiendav teavitamiskohustus (eelnõuga ei muudeta). Nimelt peab likvideerija teatama kõigile

teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult.

Pankrotihalduri teade kindlustusandja pankroti kohta (§ 169 lõike 1 punkt 1) –

teavitamiskohustuse eesmärk on tagada, et kindlustusandja pankroti väljakuulutamisest

teavitatakse viivitamata kindlustusvõtjaid, soodustatud isikuid ja teisi võlausaldajaid,

võimaldades neil hinnata selle mõju oma õigustele, esitada nõudeid ning teha edasisi otsuseid.

Pankrotiseaduse § 33 lõike 1 kohaselt avaldab pankrotimääruse kohta kohus viivitamata teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). KindlTS § 169 lõike 1 punktis 1 jääb

pankrotihalduri kohustuseks tagada teate avaldamine kindlustusandja veebilehel koos viitega

avaldamisele väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse KindlTS §-i 174, milles on defineeritud

kindlustusvahendajad.

Uues lõikes 11 defineeritakse kindlustusmaakleri esindaja, kes:

- soovitab ja vahendab kliendile kindlustuslepingut sõltumatu analüüsi alusel;

- kes tegutseb kindlustusmaakleri nimel ja arvel kindlustuse turustamisega ehk

kindlustusmaakler vastutab esindaja tegevuse eest;

- kellele kohalduvad samad kindlustuse turustamise nõuded, mis kindlustusmaakleritele ja -

agentidele, sh koolitusnõuded, huvide konflikti, lepingueelse teabe esitamise nõuded,

hoolsusnõuded jne.

Eelnõu § 1 punktidega 17 ja 18 muudetakse KindlTS §-i 175. Paragrahv reguleerib

kindlustuse turustamise sätete kohaldamise erisusi. Nimelt kohaldub osadele agentidele leebem

kindlustusregulatsioon, kui nad vastavad § 175 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Näiteks ei tohi

sellise kindlustusagendi peamine tegevus olla kindlustuse turustamine ning ta ei tohiks olla ka

krediidiasutus ega investeerimisühing. Kindlustusleping sõlmitakse kindlustusagendi pakutava

kauba või tema osutatava teenusega kaasnevate riskide kindlustamiseks,

sealjuures kindlustuslepingu kindlustusmakse ei ületa proportsionaalses arvestuses 600 eurot

aastas või kuni kolmekuulise kindlustuslepingu korral 200 eurot isiku kohta. Leping ei hõlma

ka kindlustusleping elu- ega vastutuskindlustuse kindlustusriske.

Uue lõikega 12 (eelnõu punkt 17) nähakse leebemate nõuete kohaldamine ette ka

kindlustusmaakleri esindajale, kui ta vastab eelkirjeldatud tingimustele.Lõikes 12 on viide

nendele kindlustusvahenduse sätetele, mis kohalduvad erandi alla jäävatele esindajatele.

Lõike 3muudatuse (eelnõu punkt 18) kohaselt peavad aga ka erandi alla kuuluvatel

kindlustusmaakleri esindajatel (kindlustuse turustamisega tegelevatel isikutel) olema KindlTS

§-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised, mille omandamise võimaldamise eest vastutab

kindlustusmaakler, kelle esindajana ta kindlustuslepinguid turustab. KindlTS § 186 lõike 2

punktis 16 nimetatud kord sisaldab ka selliste isikute teadmiste ja oskuste hindamist ja neile

koolituste tagamist.

11

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse KindlTS §-i 179 uue lõikega 5.Paragrahvi kohaselt

peab vahendaja sõlmima vastutuskindlustuslepingukindlustuse turustamisest tuleneva

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks.IDD direktiivi artikli 10 lõige 4

ütleb, et kindlustus- ja edasikindlustusvahendajatel peab olema kogu liidu territooriumi hõlmav

ametialane vastutuskindlustus või kutsealasest ettevaatamatusest tingitud kohustuste katmiseks

ettenähtud muu võrreldav tagatis, mille summa on vähemalt 1 564 610 eurot nõude kohta ja

kokku 2 315 610 eurot aastas kõigi nõuete kohta, kui kindlustusandja, edasikindlustusandja või

muu ettevõtja, kelle nimel kindlustus- või edasikindlustusvahendaja tegutseb või on volitatud

tegutsema, ei ole juba andnud sellist kindlustust või samaväärset tagatist või kui selline ettevõtja

ei ole endale võtnud täielikku vastutust vahendaja tegevuse eest.

Uue lõike 5 kohaselt ei ole kohustusliku vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustust

kindlustusmaakleri esindajal, kuna ta esindab kindlustusmaaklerit, kes ka vastutab tema poolt

tekitatud kahju ees.

Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse KindlTS § 180 uue lõikega 5. KindlTS § 180 lõigete 1

ja 2 kohaselt on kindlustusmaakler kohustatud hoidma kliendi poolt vahendajale makstud

kindlustusandjale kuuluvad kindlustusmaksed eraldi kontol ning sellel kontol olevaid

vahendeid ei või kindlustusmaakler kasutada oma majandustegevuses, need ei kuulu vahendaja

pankrotivarasse ja neile ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses kindlustusmaakleri vastu. Uue

lõike 5 kohaselt tagab kindlustusmaakler, et see nõue on täidetud ka siis, kui kliendilt võtab

makseid vastu tema nimel tegutsev isik (kindlustusmaakleri esindaja). Seega vastutab

kindlustusmaakler raha nõuetekohase hoidmise eest ka siis, kui raha ei võta kliendilt vastu

maakler ise, vaid näiteks tema esindaja. Kui raha kantakse esindajale, peab see ka sellisel juhul

olema ajutiselt kantud eraldi kontole. Kui raha kantakse otse maaklerile, peab see olema kantud

maakleri vastavale kontole.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse KindlTS § 181 lõiget 6.Lõige 6 reguleerib, kuidas

peavad kindlustusvahendajad kliendile lepingueelset teavet esitama, viidates VÕS §-le 430.

Kuna eelnõuga lisandub seadusesse uus § 1921 selle kohta, millist teavet peab

kindlustusmaakleri esindaja kliendile esitama, lisatakse lõikesse 6 viide ka uue paragrahvi

alusel teabe esitamisele.

Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse KindlTS § 182 lõiget 7. Lõike 7 kohaselt ei või

kindlustuse turustamist edasi anda. Eesmärk on olnud vältida olukorda, kus kindlustuse

turustamisega seotud tegevused antakse kontrollimatult edasi kolmandatele isikutele. Kuna

kindlustusmaakleri esindaja kasutamist võib põhimõtteliselt käsitada tegevuse edasiandmisena,

on lõiget 7 täpsustatud selliselt, et nimetatud keeld ei kohaldu kindlustusmaakleri esindaja

kasutamisele. Kindlustusmaakleri esindaja tegutseb maakleri nimel ja vastutusel, mistõttu

vastutab tema tegevuse eest kindlustusmaakler. Lisaks kohalduvad esindajale kindlustuse

turustamisele kehtestatud nõuded ning tema tegevus on finantsjärelevalve all.

Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse KindlTS 10. peatüki 2. jao pealkirja. Kuna 10. peatüki

2. jagu reguleerib edaspidi ka kindlustusmaakleri esindaja tegevust ja talle kohalduvaid

nõudeid, viiakse jao pealkiri vastavusse jao sisuga.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse KindlTS §-i 184 uue lõikega 5. Paragrahv reguleerib

kindlustusmaakleri lojaalsuskohustust. Uue lõike 5eesmärk on tagada, et ka esindaja

kasutamise korral on paragrahvis sätestatud lojaalsuskohustused täidetud.

12

Eelnõu § 1 punktidega 25, 27 ja 28 muudetakse KindlTS §-i 186. Paragrahv reguleerib

kindlustusmaakleri sise-eeskirjade kehtestamist.

Lõike 1 muutmine. Kindlustusmaakleri kehtestatud sise-eeskirjadega tagatakse ka

kindlustusmaakleri esindaja tegevuse vastavus õigusaktidele.

Lõike 2 punkti 16 muutmine. Lõikes 2 on loetelu kindlustusmaakleri sise-eeskirjadest. Punkti

16 sõnastusse lisatakse täiendus, et sise-eeskirjad hõlmavad ka kindlustusmaakler esindaja

korral otseselt kindlustuse turustamisega (kindlustuslepingute vahendamisega) tegelevate

füüsiliste isikute teadmiste ja oskuste hindamise ja aastas vähemalt 15 tunni ulatuses

kindlustusalase koolituse tagamise korda.

Lõike 3 muutmine. Kehtiva lõike 3 kohaselt kehtestab kindlustusmaakler oma töötajatele

KindlTS-is sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise korra. Muudatuse kohaselt hõlmab kord

ka kindlustusmaakleri esindaja töötajaid, kes tegelevad otseselt kindlustuse turustamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse KindlTS § 188 lõiget 1. Paragrahv reguleerib

kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmist ja sellest keeldumise otsust.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt kannab FI taotleja vahendajate nimekirja, kui esitatud andmed

ja dokumendid on nõuetekohased ning nende põhjal saab veenduda, et kindlustusmaakleril on

kindlustuse turustamiseks piisavad vahendid ja suutlikkus ning klientide huvid on piisavalt

kaitstud.

Muudatuse kohaselt lisandub vahendajate nimekirja kandmise eeltingimusena nõue, et taotleja

peab olema laitmatu ärialase mainega ja usaldusväärne. Selle nõude täitmise hindamisel tuleb

kontrollida nii füüsilisest isikust taotleja kui ka juriidilisest isikust taotleja tausta. Juriidilise

isiku puhul on oluline hinnata ka ettevõtja enda usaldusväärsust ja mainet, kuna ka juriidiline

isik võib olla karistatud karistusseadustiku alusel või omada seoseid ettevõtetega, kelle tegevus

või taust võib seada kahtluse alla taotleja usaldusväärsuse.

Seetõttu peab FI-l olema võimalus kontrollida juriidilisest isikust taotleja tausta erinevate

allikate põhjal, sealhulgas avalikest registritest, karistusregistrist, Eesti ja välisriikide

äriregistritest, kohtulahenditest ning avalikult kättesaadavatest meediaväljaannetest. Selline

kontroll on vajalik, kuna juhatuse liikmeid ja kindlustuse turustamise eest vastutavaid isikuid

on võimalik välja vahetada, kuid omanike või nõukogu liikmete kaudu võib taotlejal jätkuvalt

olla võimalik tegutseda viisil, mis ei vasta usaldusväärsuse nõudele.

FI-l on õigus hinnata isiku ärialast mainet sobivuskontrolli raames. KindlTS § 225 lõike 1

kohaselt võib FI teha sobivuskontrolli igal ajal, kui seadus annab talle õiguse hinnata isiku

ärialast mainet. Sobivuskontrolli käigus on kindlustusmaakler või selleks saada sooviv isik

kohustatud esitama FI küsimustele tähtaegselt tõesed, täielikud ja asjakohased vastused ning

esitama nõutud dokumendid. Lisaks võib FI KindlTS § 227 lõike 1 alusel küsida täiendavaid

selgitusi ja dokumente nii kindlustusmaaklerilt endalt, tema juhilt ja töötajalt kui ka muudelt

isikutelt. Nimetatud volitused on vajalikud, et FI saaks hinnata taotleja laitmatut mainet ja

usaldusväärsust ning teha kindlaks, kas isik vastab seaduses sätestatud nõuetele.

Füüsilisest isikust taotleja laitmatu ärialase maine ja usaldusväärsuse hindamiseks töötleb FI

isiku tuvastamise andmeid, karistusregistri andmeid, andmeid kehtivate keeldude (näiteks

13

ärikeelu või tegevuskeelu) kohta ning andmeid isiku majanduslike huvide kohta. Nimetatud

andmete töötlemise õiguslik alus tuleneb seadusest ja avaliku võimu teostamisest. KindlTS §

223 lõike 1 kohaselt teostab Finantsinspektsioon järelevalvet muu hulgas Eestis kindlustuse

turustamisega tegeleva isiku, sealhulgas kindlustusmaakleri tegevuse üle, kontrollides selle

vastavust seadustes ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetele. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt on järelevalve eesmärk tagada muu hulgas vahendajate asutamise, tegevuse ja

lõpetamise vastavus õigusaktidele, pidades silmas kindlustusvõtjate, kindlustatute ja

soodustatud isikute huvide ning õiguste kaitset. Seega on isikuandmete töötlemine vajalik

seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks ja avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, mille

eesmärk on tagada, et kindlustusmaaklerid vastavad seaduses sätestatud laitmatu maine ja

usaldusväärsuse nõuetele.

Eelnõu § 1 punktidega 30 ja 31 muudetakse KindlTS §-i 189. Paragrahvis on sätestatud

kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmisest keeldumise alused.

Punkti 2 muutmine. FI võib keelduda kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmisest,

kui taotleja juhatuse liige ei oma FI hinnangul laitmatut ärialast mainet või usaldusväärsust

toetavaid ärisidemeid. Ärisidemete hindamise eesmärk on võimaldada Finantsinspektsioonil

võtta isiku sobivuse hindamisel arvesse ka tema väliseid seoseid ja suhteid, mis võivad

mõjutada hinnangut tema usaldusväärsusele ja laitmatule mainele. Eesmärk on vältida olukordi,

kus kindlustusmaakleri juhtimisülesandeid täitval isikul on ärilised või muud olulised seosed

isikute või ettevõtetega, kelle tegevus või taust võib tekitada kahtlusi tema usaldusväärsuses.

Selliste seoste arvestamine on põhjendatud ka vajadusega tagada kindlustusvahendusturu

usaldusväärsus ja maandada riski, et vahendajat kasutatakse tegevuseks, mis võib kahjustada

klientide huve või finantsturu usaldusväärsust. Muudatusega tagatakse, et kindlustusmaakleri

vahendajate nimekirja kantaks üksnes isikud, kelle juhtide tegevus ja ärilised seosed ei ohusta

kindlustusturu usaldusväärsust ega kindlustusvõtjate huve.

Finantsinspektsiooni „Sobivusmenetluse läbiviimise juhendis“12 on selgitada

Finantsinspektsiooni poolt läbiviidava sobivusmenetluse protseduure ja põhimõtteid. Juhendis

on mh öeldud, et „laitmatu ärialase maine nõuet tähistatakse finantssektorit puudutavates

eriseadustes tihtipeale ebaühtlaselt: laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon, laitmatu ärialane

maine, laitmatu ärialane reputatsioon, laitmatu maine ja laitmatu reputatsioon. Sellele

vaatamata on vastavate mõistete ühiseks eesmärgiks tagada, et ametikohale valitav või seal olev

isik oleks nõutava maine ehk reputatsiooniga. Laitmatu ärialane maine on määratlemata

õigusmõiste, mida hindab Finantsjärelevalve asutus igakordselt, konkreetsete asjaolude

valguses, kõiki asjaolusid kaaludes eesmärgil, et kaitsta finantssektorit“. Juhendi punkti 3.12.1

kohaselt on „maine ehk reputatsioon kolmanda isiku, käesoleval juhul Finantsjärelevalve

asutuse, poolne hinnang sellele, milline hinnatav isik on, arvestades tema varasemat käitumist

– toime pandud või tegemata jäetud tegusid, meedias kajastatust, karistatust, osalust erinevates

kohtumenetlustes ja nendega seotust, suhtlust riigiasutustega, osalust ettevõtluses,

ühiskondlikku positsiooni, ühiskonna hinnangut vastava isiku suhtes jms. Maine käib isikuga

kaasas kogu tema eluea ja mõjutab inimese igapäevast tegevust, st maine ei saa iseenesest

kaduda ega sõltu üksnes tehnilistest või juriidilistest nüanssidest.“ Juhendi punkti 3.17 kohaselt

on „usaldusväärsuse mõiste sisuks eelkõige Finantsjärelevalve asutuse veendumus,

olemasoleva ja kogutud informatsiooni alusel, et kedagi või midagi võib usaldada ehk keegi või

miski ei peta ootusi ega valmista tulevikus pettumust. Usaldusväärsus peab looma

Finantsjärelevalve asutuse jaoks kindlustunde, et ei esine pettuse ega saadud õiguste

12 Finantsinspektsiooni veebileht: „Sobivusmenetluse läbiviimise juhend“ (muudetud 30.05.2022)

14

kuritarvitamise ohtu ning kaitstud on nii finantssektor tervikuna kui ka selle osalised.

Usaldusväärsus on FIS § 3 tähenduses üks kesksetest järelevalveliste eesmärkide

komponentidest finantsjärelevalve teostamisel.“

Uue punkt 41 kohaselt võib FI keelduda kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmisest,

kui taotleja, tema juhtide või omanike märkimisväärne seos, isiklik käitumine või ärikäitumine

füüsiliste või juriidiliste isikutega ohustab või võib ohustada kindlustusturu või taotleja

usaldusväärsust või läbipaistvust Eestis või välisriigis. Eesmärk on võimaldada hinnata taotleja

ning tema juhtide usaldusväärsust tervikuna, võttes arvesse mitte ainult nende formaalset

vastavust nõuetele, vaid ka nende varasemaid ja kehtivaid seoseid ning käitumist. Isikliku või

ärikäitumise hindamisel arvestab FI muu hulgas, kas selline käitumine on olnud kooskõlas hea

äritava ja õigusnormidega ning kas see võib kaasa tuua huvide konflikte, mainekahju või muid

riske kindlustusturule. Hindamine ei piirdu üksnes Eestiga, vaid hõlmab ka välisriikides aset

leidnud tegevust ja seoseid, kuna kindlustustegevus on olemuselt piiriülene ning välisriigis

ilmnenud asjaolud võivad mõjutada usaldust taotleja vastu ka Eestis. Nõuetele vastavuse

kontrollimine lasub FI-l. Kontrollimiseks kasutatakse § 187 lõike 1 alusel FI-le esitatud

andmeid ja dokumente, § 227 lõike 1 alusel täiendavalt saadud teavet, avalikult kättesaadavat

teavet, lisaks tehakse päringuid registritesse jne. Andmeid kehtivate keeldude kohta saadakse

muu hulgas kohtulahenditest. Andmeid isiku osaluste ja kontrollisuhete kohta saadakse

äriregistrist. Karistusandmeid kontrollitakse karistusregistri andmete alusel kooskõlas

karistusregistri seadusega. Nõuete kontrollimisel töödeldakse eelkõige järgmisi isikuandmeid:

isiku tuvastamise andmed, andmed hariduse ja töökogemuse kohta, andmed karistatuse kohta,

teave kehtivate keeldude (nt ärikeeld või tegevuskeeld) kohta. Andmete töötlemise õiguslik alus

tuleneb seadusega pandud kohustusest hinnata, ega taotleja, tema juhtide või omanike

märkimisväärne seos, isiklik käitumine või ärikäitumine füüsiliste või juriidiliste isikutega ei

ohusta kindlustusturu või taotleja usaldusväärsust või läbipaistvust Eestis või välisriigis.

Isikuandmete töötlemine toimub üksnes ulatuses, mis on vajalik seaduses sätestatud nõuete

täitmise kontrollimiseks, ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenõuetega.

Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse KindlTS § 190 lõiget 3. Paragrahv reguleerib

kindlustusmaakleri vahendajate nimekirjast kustutamist. Lõike 3 punktis 1 täpsustatakse, et FI

võib kustutada kindlustusmaakleri vahendajate nimekirjast, kui ta ei vasta seaduses või selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas vahendaja nimekirja kandmise

tingimustele (muudatus on seotud §-de 188 ja 189 muudatustega).

Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse KindlTS-i uute §-dega 1901 ja 1902.

Uus § 1901 reguleerib kindlustusmaakleri esindaja kandmist FI vahendajate nimekirja. Eelnõu

§ 1 punkti 1 muudatuse (§ 174 lõike 3 muutmine) kohaselt peab kindlustusmaakleri esindaja

olema kantud vahendajate nimekirja. KindlTS § 176 lõike 1 kohaselt võib vahendaja

kasutamise korral kindlustusandja sõlmida kindlustuslepinguid üksnes vahendajate nimekirja

kantud vahendaja vahendusel.

Lõike 1 kohaselt kannab kindlustusmaakleri esindaja vahendajate nimekirja kindlustusmaakler,

keda ta esindab. Analoog on kindlustusagendi korral, kelle kannab vahendajate nimekirja

kindlustusandja, keda ta esindab.

Vahendajate nimekirja kandmise eelduseks on, et esindaja ei tegutse sama kindlustustegevuse

liigi või alaliigi kindlustuslepingute turustamisel juba teise kindlustusandja kindlustusagendina

ega kindlustusmaakleri esindajana. Lisaks peab esindaja vastama kõigile seaduses talle

15

kehtestatud nõuetele. Sellise lähenemise eesmärk on vältida huvide konflikti ning tagada

kindlustusvahenduse läbipaistvus ja usaldusväärsus (lõige 2).

Lõike 3 kohaselt tuleks esindaja kanda vahendajate nimekirja viivitamata pärast esindussuhte

tekkimist. Kuna vahendajana võib tegutseda üksnes vahendajate nimekirja kantud vahendaja,

ei saa esindaja kindlustuse turustamisega alustada enne tema kandmist vahendajate nimekirja.

Lõiked 4 ja 5. Selleks, et kindlustusmaakler saaks esindaja vahendajate nimekirja kanda, peaks

viimane teavitama kindlustusmaaklerit esindajas vähemalt kümneprotsendilist osalust omava

aktsionäri või osaniku nimest, registrikoodist või isikukoodist või selle puudumise korral

sünniajast ning iga aktsionäri või osaniku sissemakse suurusest, aktsiate või osa ja häälte arvust.

Samuti tuleks teavitada sellise kindlustusandja ärinimest, kelles kindlustusmaakleri esindaja

omab olulist osalust (teada tuleks anda ka osaluse suurus) ning esindajaga märkimisväärses

seoses oleva isiku nimest, registrikoodist või isikukoodist või selle puudumise korral sünniajast.

Esitada tuleks teave ka selle kohta, et esindajas vähemalt kümneprotsendilise osaluse omamine

või märkimisväärne seos esindajaga ei takista tema üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist.

Kui tegemist peaks olema füüsilisest isikust kindlustusmaakleri esindajaga, kantakse

vahendajate nimekirja tema nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja

kontaktandmed.

Esindaja nimekirja kandmise eelduseks on, et ta peab vastama seaduses kindlustusmaakleri

esindajale kehtestatud nõuetele, sh KindlTS § 191 lõike 1 kohaselt peab ka kindlustusmaakleri

esindaja puhul otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul olema laitmatu

ärialane maine ja §-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised. Nõuetele vastavuse esmase

kontrollimise kohustus lasub kindlustusmaakleril, kes peab enne esindaja nimekirja kandmist

veenduma, et ta vastaks seaduses sätestatud nõuetele. Maakler kontrollib esindaja vastavust

seaduses sätestatud nõuetele eelkõige esindaja esitatud andmete ja dokumentide alusel,

sealhulgas isiku kvalifikatsiooni ja teadmisi tõendavate dokumentide (nt koolitused,

sertifikaadid) ning varasema töökogemuse kirjelduse põhjal. Laitmatu ärialase maine ja

usaldusväärsuse hindamisel võib maakler tugineda muu hulgas karistusregistri andmetele,

avalikele registritele ning vajaduse korral ka esindaja enda kinnitustele ja selgitustele. Nõuete

kontrollimisel töödeldakse eelkõige järgmisi isikuandmeid: isiku tuvastamise andmed, andmed

hariduse ja töökogemuse kohta, andmed karistatuse kohta ning teave kehtivate keeldude (nt

ärikeeld või tegevuskeeld) kohta. Karistusandmeid kontrollitakse karistusregistri andmete

alusel kooskõlas karistusregistri seadusega. Kindlustusmaakleril on õigus töödelda isiku

karistusandmeid ulatuses, mis on vajalik seaduses sätestatud nõuetele vastavuse

kontrollimiseks. Andmete töötlemise õiguslik alus tuleneb kindlustusmaaklerile seadusega

pandud kohustusest hinnata isiku sobivust (mainet ja kindlustusteadmisi). Andmete töötlemise

eesmärk on tagada finantsturu usaldusväärne toimimine ning kindlustusvõtjate, kindlustatute ja

soodustatud isikute huvide kaitse. Andmeid isiku osaluste ja kontrollisuhete kohta saadakse

äriregistrist. Isikuandmete töötlemine toimub üksnes ulatuses, mis on vajalik seaduses

sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks, ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenõuetega.

Uus 1902 reguleerib vahendajate nimekirja kantud kindlustusmaakleri esindaja andmete

muutmist ja esindaja vahendajate nimekirjast kustutamist.

Lõige 1 kohustab kindlustusmaaklerit viivitamata muutma vahendajate nimekirja kantud

ebaõigeid andmeid või need kustutama pärast andmete muutmise või kustutamise aluseks oleva

16

teabe laekumist. Vahendajate nimekirja tehtud kannete õigsuse eest vastutab kande teinud

kindlustusmaakler.

Lõige 2 reguleerib kindlustusmaakleri esindaja kustutamist vahendajate nimekirjast

kindlustusmaakleri poolt. Seda tehakse esindussuhte lõppemise korral ja füüsilisest isikust

esindaja surma või ettevõtja lõpetamise korral.

Lõige 3 reguleerib kindlustusmaakleri esindaja kustutamist vahendajate nimekirjast FI poolt.

Lõikes on esitatud alused esindaja nimekirjast kustutamiseks. FI-l on õigus seda teha, kui

kindlustusmaakleri esindaja ei vasta temale kehtestatud nõuetele, ta on korduvalt või olulisel

määral rikkunud seadust, tema tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale või klientide,

kindlustatute või soodustatud isikute huvid ei ole piisavalt kaitstud või kui isik, kellega

kindlustusmaakleri esindajal on märkimisväärne seos, on asutatud sellises kolmandas riigis,

mille õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad esindaja üle

vajalikul tasemel järelevalve teostamist. Seega kontrollib FI mh isiku sobivust. Kontrollimiseks

kasutatakse KindlTS § 227 lõike 1 alusel saadud teavet, avalikult kättesaadavat teavet, lisaks

tehakse päringuid registritesse. Andmeid kehtivate keeldude kohta saadakse muu hulgas

kohtulahenditest. Andmeid isiku osaluste ja kontrollisuhete kohta saadakse äriregistrist.

Karistusandmeid kontrollitakse karistusregistri andmete alusel kooskõlas karistusregistri

seadusega. Nõuete kontrollimisel töödeldakse eelkõige järgmisi isikuandmeid: isiku

tuvastamise andmed, andmed hariduse ja töökogemuse kohta, andmed karistatuse kohta, teave

kehtivate keeldude (nt ärikeeld või tegevuskeeld) kohta. Andmete töötlemise õiguslik alus

tuleneb seadusega pandud kohustusest hinnata, kas kindlustuse turustamisega tegelev isik on

selleks sobiv. Isikuandmete töötlemine toimub üksnes ulatuses, mis on vajalik seaduses

sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks, ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenõuetega.

FI poolt esindaja nimekirjast kustutamise korral lõpeb esindussuhe kande kustutamisest arvates

(lõige 4).

Eelnõu § 1 punktidega 34–36 muudetakse KindlTS §-i 191.Paragrahv reguleerib nõudeid

kindlustusmaakleri juhtidele ja töötajatele.Lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid laiendatakse

juhuks, kui kindlustusmaakler kasutab turustamisel kindlustusmaakleri esindajat (selle

töötajaid, kes otseselt turustavad kindlustust).

Lõike 1 kohaselt peab ka kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega

tegeleval füüsilisel isikul olema laitmatu ärialane maine ja kindlustusalased teadmised. Ärialane

maine on määratletud lõikes 2 ja kindlustusalased teadmised §-s 178.

Lisaks täpsustatakse lõike 1 sõnastuses, et kindlustusmaakleri juhid ja otseselt kindlustuse

turustamisega tegelevad isikud peavad olema usaldusväärsed. Sätte eesmärk on tagada, et

kindlustusmaakleri juhtimis- ja turustamistegevusega seotud isikud oleksid usaldusväärsed

ning nende varasem ja kehtiv äriline tegevus ei seaks ohtu kindlustusturu läbipaistvust ega

kindlustusvõtjate huve. Usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse isiku ärialast mainet,

varasemat käitumist ning tema ärisidemeid tervikuna. Ärisidemed peavad toetama isiku

usaldusväärset ja läbipaistvat tegutsemist ning ei tohi viidata võimalikele huvide konfliktidele,

varjatud mõjule või muudele asjaoludele, mis võiksid kahjustada kindlustusmaakleri tegevuse

sõltumatust või usaldusväärsust. Ärisidemete nõue ei tähenda keeldu konkreetsetele

koostöösuhetele, vaid võimaldab FI-l hinnata, kas isiku seosed füüsiliste või juriidiliste

isikutega on kooskõlas hea äritava ja kindlustusturu usaldusväärse toimimise põhimõtetega.

17

Hindamine toimub proportsionaalselt ning võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid (vt

selgitusi sobivuskontrolli kohta § 1901 juures).

Lõike 3 kohaselt on kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega

tegelev füüsiline isiku laitmatu ärialase maine kontrollimise kohustus kindlustusmaakleril.

Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse KindlTS-i uue §-ga 1921. Uues paragrahvis

reguleeritakse, mida peab kindlustusmaakleri esindaja enne kindlustuslepingu sõlmimist

tegema. Nimelt on tal nii kliendi nõustamise kui ka teabe esitamise kohustus.

Lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustuse eesmärk on tagada kindlustusvõtjale piisav, selge ja

usaldusväärne teave enne kindlustuslepingu sõlmimist ning vajaduse korral ka enne lepingu

muutmist, et võimaldada tal teha teadlik ja läbimõeldud otsus.

Lõike 1 kohaselt peab kindlustusmaakleri esindaja iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist

ja vajaduse korral ka enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist mõistliku aja jooksul teatama

kliendile oma ärinime ja kontaktandmed (punkt 1). Lisaks on kliendi jaoks oluline teada, et

tegemist on kindlustusmaakleri esindajaga, kelle tegevuse eest vastutab täielikult

kindlustusmaakler. Selline teave aitab kliendil mõista vastutusahelaid ning selgitab, kelle poole

pöörduda võimalike rikkumiste või kahju tekkimise korral. Viide kindlustusvahendajate

nimekirjale ning võimalus sealset kannet kontrollida võimaldab kliendil veenduda vahendaja

õiguspärases tegevuses ning toetab kindlustusturu usaldusväärsust ja järelevalve tõhusust

(punkt 2). Kolmandaks (punkt 3) tuleb klienti teavitada, et kindlustusmaakleri esindaja tegutseb

kliendi huvidest lähtuvalt ning sõltumatu analüüsi alusel. See on oluline kliendi ootuste

kujundamiseks ning huvide konflikti vältimiseks. See annab kliendile kindluse, et talle

pakutavad kindlustuslepingud ei põhine üksnes üksiku kindlustusandja või toote eelistamisel,

vaid objektiivsel hinnangul, mis arvestab kliendi vajadusi ja huve.

Esindajal on kohus selgitada välja kliendi kindlustusvajadus ja nõudmised kindlustuslepingule

(punkt 4). Ilma kliendi riskiprofiili, ootuste ja vajaduste väljaselgitamiseta ei ole võimalik anda

sisulist ega asjakohast nõu ning suureneb oht, et kliendile pakutakse ebasobivat

kindlustuslahendust. Seejärel esitab esindaja kliendile piisava hulga kindlustusandjate

pakkumuste hulgast vähemalt kolme kindlustusandja pakkumused (punkt 5). See tagab

kindlustuslepingute valikul võrdlusvõimaluse. Samas on ette nähtud paindlikkus juhtudeks, kus

kolme pakkumuse esitamine ei ole objektiivselt võimalik või mõistlik, arvestades kliendi

juhiseid, kindlustusriski eripära või turul kättesaadavate pakkumuste vähesust. Selline erandite

sätestamine võimaldab rakendada mõistlikkuse ja hoolsuse põhimõtet, ilma et see kahjustaks

kliendi huvide kaitset. Lõpuks soovitab esindaja kliendile kindlustuslepingut, mis vastab kõige

paremini tema kindlustusvajadusele ja nõudmistele (punkt 6).

Klienti nõustades (nõuandeid ja soovitusi andes) tuleks arvesse võtta kindlustuslepingu

keerukust ja kliendi tüüpi. See on oluline selleks, et esitatav teave ja antavad soovitused oleksid

kliendile arusaadavad. See toetab tarbijakaitse eesmärki ning aitab vältida olukordi, kus klient

sõlmib lepingu, mõistmata täielikult selle sisu või tagajärgi.

Kui kliendile ei õnnestu esitada vähemalt kolme pakkumist, siis tuleks ka seda talle põhjendada

(punkt 7), et klient saaks hinnata, kas pakutav kindlustusleping on parim võimalik antud

olukorras. Kui on sobiv kindlustuslahendus leitud, tuleks kliendile tutvustada ka sõlmitava

kindlustuslepingu tingimusi, sealhulgas kindlustusmaksete suurust ning lepinguga seotud

18

piiranguid ja välistusi (punkt 8). See aitab ennetada hilisemaid vaidlusi, suurendab õigusselgust

ning tagab, et klient on teadlik kindlustuslepingu ulatusest ja välistustest.

Kliendile tuleks teada anda ka saadava tasu suurus ja tasustamise alused iga turustatava

kindlustuslepingu kohta eraldi (punkt 9).

Kuna kindlustusmaakleri esindaja tegevuse peale on võimalik esitada kaebus, tuleks kliendile

teada anda, kuidas ja kuhu kaebust esitada saab (punkt 10). Sealjuures tuleb teada anda FI

aadress.

Punkt 11 kohustab esindajat konsulteerima klienti ka muudes kindlustuslepinguga seotud

küsimustes.

Lõige 2. Teabe esitamisele, hindamisele ja teavitamisele kohaldatakse ka teatud

kindlustusmaaklerile kohalduvaid lepingueelseid teavitamisnõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 38 tunnistatakse kehtetuks KindlTS § 193 lõige 5. Muudatuse aluseks

on finantssektori halduskoormuse vähendamise ettepanek. Lõike kehtetuks tunnistamisega

kaotatakse kindlustusmaaklerite kohustus teha majandusaasta aruanne kättesaadavaks oma

asukohas ja veebilehel selle olemasolul kahe nädala jooksul pärast üldkoosolekul kinnitamist,

kuid hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 1. maiks. Äriseadustiku § 179 lõike 4 ja § 334

lõike 2 kohaselt esitavad osaühing ja aktsiaselts majandusaasta aruande äriregistrile kuue kuu

jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Üldjuhul on selleks 30. juuni. Varasemat

majandusaasta aruande esitamise tähtpäeva hakati kindlustusmaakleritele rakendama põhjusel,

et oleks ühtne lähenemine finantsjärelevalve subjektide aruandlusele. Ettepanekuga kaotatakse

see nõue. Samuti on ettevõtete majandusaasta aruanded on juba kõigile kättesaadavad

äriregistris.

Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse KindlTS § 199 lõiget 7. Paragrahv reguleerib vahendaja

tegevuse alused välisriigis.Lõike 7muudatuse kohaselt ei eelda vahendaja püsiv tegevus teises

riigis filiaali asutamist, küll aga peab selline tegevus alluma filiaali suhtes kohalduvatele

seadusnõuetele ja järelevalvele (vt selgitust seletuskirja punktis 2.2.2).

Eelnõu § 1 punktiga 40 muudetakse KindlTS §-i 200 lõike 1 punkti 1 ja § 206 lõike 1

punkti 1.Kui äriühingust vahendaja soovib asutada oma filiaali lepinguriigis, esitab ta FI-le

oma ärinime, aadresse Eestis ja asjaolu, kas on tegemist kindlustusmaakleri, kindlustusagendi

või eelnõu muudatuse kohaselt kindlustusmaakleri esindajaga (§ 200 lõige 1 punkt 1). Kui

vahendaja soovib tegeleda piiriülese vahendusega esimest korda ühes või mitmes lepinguriigis,

esitab ta FI-le sellekohase taotluse ja mh oma ärinime, aadresse ja asjaolu, kas ta

kindlustusmaakler, kindlustusagent või eelnõu muudatuse kohaselt kindlustusmaakleri esindaja

(§ 206 lõige 1 punkt 1).

Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse KindlTS § 200 lõiget 1 uue punktiga 7. Kui äriühingust

vahendaja soovib asutada oma filiaali lepinguriigis, annab ta FI-le teada kindlustusmaakleri

nime, keda ta esindab.

Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse KindlTS § 206 lõiget 1 uue punktiga 5. Kui vahendaja

soovib tegeleda piiriülese vahendusega esimest korda ühes või mitmes lepinguriigis, annab ta

FI-le teada kindlustusmaakleri nime, keda ta esindab.

19

Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse KindlTS § 2201 lõiget 3.Paragrahv reguleerib saladuses

hoidmise kohustust. Kui lõike 1 kohaselt on kindlustusandja kohustatud hoidma saladuses talle

kindlustustegevuse käigus teatavaks saanud andmeid, mis puudutavad kliendi isikuandmeid,

majanduslikku seisundit ning äri- või ametisaladusi, siis lõike 3 kohaselt laieneb saladuses

hoidmise kohustus kindlustusagendile, kindlustusagentuurile, kindlustusmaaklerile ja volitatud

töötlejale ning nende juhtidele ja töötajatele. Eelnõuga lisatakse sellesse loetellu ka

kindlustusmaakleri esindajad.

Eelnõu § 1 punktidega 44–46 muudetakse KindlTS §-i 224. Paragrahv reguleerib FI

ülesandeid ja kohustusi. Lõike 12 muudatuse kohaselt on FI kohustatud avalikustama oma

veebilehel ka teate kindlustusmaakleri esindaja vahendajate nimekirjast kustutamise otsuse

kohta.

Lõiget 14 muudetakse, et täiendada seda teate avaldamise eesmärgiga, milleks on kindlustuse

klientide ja avalikkuse kaitse ning finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamine.

Lisaks täpsustatakse, et FI hindab teates sisalduvate isikuandmete veebilehel avaldamise

vajalikkust ning lõpetab isikuandmete avaldamise, kui see ei ole enam põhjendatud.

Kuna koos täiendustega on lõige 14 liiga pikk, on selle viimane lause tõstetud eraldi lõikeks

(lõige 18).

3.2. Võlaõigusseaduse muutmine (eelnõu § 2)

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse seadust uue §-ga 4241 ja punktiga 3 tunnistatakse

kehtetuks § 478 lõige 1. VÕS defineerib kindlustushuvi kahjukindlustuse peatüki §-s 478,

määratledes, et kindlustushuvi on kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski

vastu. Käesoleval muudatusettepaneku eesmärk on muuta kindlustushuvi definitsiooni

asukohta ning defineerida see termin VÕS kindlustuslepingute osa üldosa peatükis, kuivõrd

kindlustushuvi eksisteerib nii kahju- kui ka elukindlustuses. Kindlustushuvi definitsiooni

asukoha muutmise tõttu tunnistatakse kehtetuks VÕS § 478 lõige 1.

Kindlustushuvi definitsiooni toomine üldosa peatükki tähendab seaduse ja tegelikkuse

vastavusse viimist. Kindlusandjate ja kindlustusvõtjate jaoks sisult midagi ei muutu. Eesti

Kindlustusseltside Liidu avaldatud kindlustusteenuse heas tavas13 on kirjas, et kindlustushuvi

näitab kindlustusvõtja õigust vastav kindlustusleping sõlmida ja vastavat kindlustuskaitset

omada.

Kindlustuslepingu võib kindlustusvõtjana sõlmida iga isik, kellel on kindlustushuvi. Sama

loogika kehtib ka elukindlustuslepingu korral. Kindlustuslepingu sõlmimise eelduseks on

kindlustushuvi olemasolu – näiteks huvi kindlustada oma elu. Elukindlustusleping kolmanda

isiku surma puhuks kehtib aga üksnes siis, kui kolmas isik lepinguga kirjalikult nõustub.

Kindlustushuvi printsiipi on muu hulgas analüüsinud Olavi-Jüri Luik ja Kärt Saar 2018/7

Juridica artiklis „Kindlustushuvi kui kindlustuse ja hasartmängu eristamise alus“14.

Kindlustushuvi on kindlustatud isiku huvi mitte kanda kindlustusjuhtumi toimumise korral

rahas mõõdetavat kahju. Artiklis kirjutatakse, et õiguskirjanduses leitakse, et kindlustushuvi on

13 EKsL veebileht: Kindlustusteenuse hea tava 14https://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_7_kindlustushuvi_kui_kindlustuse_ja_hasartm_ngu_eristamise_alus

20

kindlustuse põhiprintsiip, sest see on sine qua non iga kehtiva kindlustuslepingu puhul. Samuti

on artiklis analüüsitud kindlustushuvi elukindlustuse kontekstis. Nimelt eksisteerib

elukindlustuses kindlustushuvi, kui kindlustusvõtja on huvitatud, et kindlustatud isiku elu

jätkuks, s.o kindlustatud isiku surm tooks kaasa rahalise kahju. Elukindlustuses saab

kindlustushuvist rääkida näiteks laenuandja poolt vaadates selliselt, et tal on huvi kindlustatud

isiku elusoleku vastu, et saada tagasi antud laen. Ka elukindlustus eeldab seega õigusliku,

majandusliku või sotsiaalse seose olemasolu. Lihtsamad näited on olukorrad, kus isik

kindlustab ise enda elu, määrates soodustatud isikuks ülalpeetavad, pereliikmed, abikaasa või

elukaaslase. Seega elukindlustuse korral on kindlustusvõtja kindlustushuvi: a) huvi, mis

põhineb mõistlikul rahalise eelise ootusel seoses inimese jätkuva elu ja tervisliku seisundiga

ning sellest tulenevalt kahjuga selle isiku võimaliku surma või tervise halvenemise tõttu; b)

huvi, mis põhineb lähedussuhetel (sugulussuhted, abielu, kooselu jne).

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse §-i 434 uue lõikega 11. Paragrahv reguleerib poliisi

väljastamist. Lõike 1 kohaselt peab kindlustusandja kindlustusvõtjale väljastama kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Tegemist on

poliisiga. Teine lause täpsustab, et kindlustusvõtja nõudel peab poliisi väljastama kirjalikult

(paberkandjal).

Kuigi lõike 1 kohaselt on poliisi väljastamise kohustus pandud kindlustusandjale, ei tulene

sellest üheselt, kuidas tuleb seda kohustust täita juhul, kui kindlustusleping sõlmitakse

kindlustusvahendaja kaudu. Uue lõike 11 eesmärk on tagada, et kui kindlustusleping sõlmitakse

kindlustusvahendaja (nt maakleri või agendi) kaudu, vastutab poliisi kindlustusvõtjale ja

vajaduse korral kindlustatule edastamise eest kindlustusvahendaja. Nimelt, kui

kindlustusleping sõlmitakse kindlustusvahendaja kaudu, toimub kogu lepingu sõlmimisega

seotud suhtlus, sealhulgas dokumentide edastamine kindlustusvahendaja vahendusel. Seetõttu

on põhjendatud, et ka poliisi kindlustusvõtjale kättesaadavaks tegemise kohustus lasub sellisel

juhul kindlustusvahendajal. Kindlustusandja kohustus poliis väljastada loetakse täidetuks

hetkest, kui ta on poliisi edastanud kindlustusvahendajale.

Säte näeb ette, et kindlustusvahendaja teeb poliisi kättesaadavaks mitte ainult kindlustusvõtjale,

vaid asjakohasel juhul ka kindlustatule. See on vajalik olukordades, kus kindlustusvõtja ja

kindlustatu ei ole sama isik. Näiteks grupikindlustuse korral võib kindlustusvõtjaks olla

kindlustusvahendaja ise, kes sõlmib lepingu oma klientide huvides, samas kui kindlustuskaitse

laieneb kindlustatutele ehk vahendaja klientidele. Sellisel juhul on oluline, et poliis või selle

sisu oleks kättesaadav ka kindlustatule, kelle õigusi ja kohustusi kindlustusleping puudutab.

Täpsustus aitab tagada, et kindlustuskaitsega hõlmatud isikud saavad vajalikku teavet ka siis,

kui nad ei ole ise kindlustuslepingu pooleks.

3.3. Eelnõu kooskõla EV põhiseadusega

Seadusemuudatuse eesmärk on võimaldada kindlustusmaakleril kasutada kindlustuse

turustamisel esindajat. Esindaja tegutseb kindlustusvahendajana ning talle kohalduvad samad

nõuded, mis teistele kindlustusvahendajatele. Esindaja tegevuse eest vastutab

kindlustusmaakler.

Muudatuse eesmärk on parandada kindlustusteenuse kättesaadavust ja turu toimimise

paindlikkust, säilitades samal ajal tarbijakaitse ja järelevalve tõhususe.

21

(i) Ettevõtlusvabadus (PS § 31) –PS § 31 kohaselt on igaühel õigus tegeleda

ettevõtlusega. Ettevõtlusvabadus ei ole absoluutne – seda võib piirata, kui piirangud

tulenevad seadusest, need on seotud finantsstabiilsuse, avaliku korra ja tarbijate kaitse

tagamisega ning on proportsionaalsed.

Kavandatav regulatsioon ei kehtesta kindlustusmaaklerile uusi tegevuskeelde ega

karmista olemasolevaid piiranguid, vaid laiendab lubatud tegevusvorme, võimaldades

kindlustusmaakleril kasutada kindlustuse turustamisel esindajaid. Eelnõukohane riive

seisneb selles, et eelnõuga reguleeritakse nii kindlustusmaakleri kohustusi ja vastutust

esindaja kasutamisel kui ka kindlustusmaakleri esindaja enda kohustusi esindajana

tegutsemisel (eelnõu § 1 punktid 1, 16–28, 33–37 ja 39–43). Riive legitiimseks

eesmärgiks on tagada kindlustuse klientide kaitse ning kindlustuse pakkumise

usaldusväärsus, kvaliteet ja läbipaistvus, samuti järelevalve tõhusus.

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on meede sobiv, vajalik ja mõõdukas. Meede on

sobiv, kuna vastutuse koondamine kindlustusmaaklerile aitab tagada nõuete täitmise

ning tarbijakaitse. Kindlustusmaakleri esindajale kohalduvad nõuded ja kohustused

tagavad, et kindlustust pakkuvatel isikutel on vajalikud teadmised ja kogemused, nad

tegutsevad kliendi parimas huvis, esitavad kliendile enne kindlustuslepingu sõlmimist

vajaliku teabe ning on suutelised klienti nõustama sõltumatu analüüsi alusel, arvestades

kliendi kindlustusnõudmisi ja -vajadusi. Meede on vajalik, kuna vähem koormavad

alternatiivid ei tagaks sama selget vastutusahelat, kindlustuse turustamise kvaliteeti ega

järelevalve efektiivsust. Meede on mõõdukas, kuna see ei piira kindlustusmaakleri

õigust kasutada esindajaid ning ei kohusta neid kasutama esindajaid. Samuti ei ole

ettevõtjatel kohustust hakata kindlustusmaakleri esindajateks. Tegemist on vabatahtliku

tegutsemisvormiga, mis loob ettevõtjatele täiendava võimaluse, kuid ei sunni neid oma

tegevusmudelit muutma ega lisakohustusi võtma.

Kokkuvõte. Kavandatav seadusemuudatus on kooskõlas EV põhiseadusega. Muudatus

ei piira põhjendamatult ettevõtlusvabadust, tagab õigusselguse ja õiguskindluse, kohtleb

turuosalisi võrdselt ning vastab proportsionaalsuse põhimõttele. Vastutuse panemine

kindlustusmaaklerile tugevdab tarbijakaitset ja järelevalve tõhusust, võimaldades samal

ajal kindlustusturu paindlikumat toimimist.

(ii) Õigus eraelu puutumatusele. PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele. Eelnõu kehtestab nõude, etkindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt

kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul peavad olema laitmatu ärialane

maine ja usaldusväärsus ning seda toetavad ärisidemed, samuti asjakohased teadmised

(eelnõu § 1 punkt 35). Selline nõue võib riivata PS § 26 kaitseala, kuna isiku maine,

usaldusväärsuse ning ärisidemete hindamine eeldab tema kohta käiva teabe kogumist ja

töötlemist, mis võib hõlmata ka eraelu puudutavaid andmeid.

Riive eesmärk on tagada finantsturul tegutsevate isikute usaldusväärsus, kaitsta

klientide huve ning ennetada huvide konflikte. Kindlustusmaaklerid ja nende esindajad

tegutsevad kliendi nimel ning nende tegevus võib oluliselt mõjutada kliendi huve,

mistõttu on põhjendatud nõuda turuosalistelt kõrgendatud usaldusväärsust ja

reputatsiooni.

Meede on sobiv, kuna maine ja usaldusväärsuse hindamine võimaldab tuvastada isikuid,

kelle varasem käitumine või seosed võivad viidata suurenenud riskile klientide huvide

22

kahjustamiseks. Meede on vajalik, kuna üksnes järelevalve ja sanktsioonid ei pruugi olla

piisavad ennetamaks kahju tekkimist.

Riive on ka mõõdukas tingimusel, et:

- hinnatakse üksnes sellist teavet, mis on asjakohane isiku usaldusväärsuse

seisukohalt;

- andmete kogumine ja töötlemine toimub kooskõlas andmekaitsenõuetega;

- otsustamine põhineb objektiivsetel ja kontrollitavatel kriteeriumidel ning välditakse

meelevaldset sekkumist isiku eraellu.

Kokkuvõte.Eeltoodut arvestades on tegemist PS § 26 riivega, mis on legitiimse

eesmärgiga ning proportsionaalne.

(iii) Õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta. PS § 29 lõike 1 kohaselt on Eesti

kodanikul õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kuid seadusega võib sätestada

selle õiguse kasutamise korra ja tingimused. Eelnõuga nõutakse kindlustusmaakleri

esindajalt kindlustusalaseid teadmisi ja finantsalast kompetentsust (eelnõu § 1 punktid

18 ja 35), mis tähendab, et ta ei saa kindlustuse turustamisega vabalt tegeleda ehk

tegemist on kutsetegevuse piiranguga.

Riive eesmärk on tagada kindlustusturul tegutsevate isikute piisav pädevus, kaitsta

kindlustusvõtjate huve ning toetada finantsturu usaldusväärset ja läbipaistvat toimimist.

Kindlustuse turustamine eeldab spetsiifilisi teadmisi ning puudulik pädevus võib kaasa

tuua klientide eksitamise või neile ebasobivate kindlustustoodete pakkumise. Kui

kliendile soovitatakse tema nõudmistele ja vajadustele mittevastavat kindlustust ning

toimub kindlustusjuhtum, võib see kaasa tuua olukorra, kus kindlustuskaitse ei kata

tekkinud kahju, mille tulemusel jääb klient osaliselt või täielikult hüvitiseta.

Meede on sobiv, kuna pädevusnõuete kehtestamine aitab ennetada olukordi, kus

klientidele antakse ebaõiget või eksitavat teavet. Samuti on meede vajalik, kuna vähem

piiravad abinõud, nagu üksnes järelevalve või tagantjärele sanktsioonid, ei pruugi olla

piisavad kahju tekkimise vältimiseks. Nõue on ka mõõdukas, kuna see ei välista isikute

juurdepääsu tegevusalale, vaid seab üksnes minimaalsed pädevusnõuded, arvestades

tegevuse ulatust.

Säte on kooskõlas ka IDD direktiivi nõuetega, mille kohaselt peavad

kindlustusturustusega tegelevatel isikutel olema asjakohased teadmised ja pädevus.

Kokkuvõte. Eeltoodust tulenevalt on tegemist põhiseaduspärase ja proportsionaalse

piiranguga.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „kindlustusmaakleri esindaja“ (KindlTS § 174 uus

lõige 11). Uue termini kasutamine on vajalik, et eristada uut kindlustusvahendajat teistest

vahendajatest ning määratleda üheselt, millised regulatiivsed nõuded talle kohalduvad.

Lisaks võetakse KindlTS-is kasutusele uus termin „kindlustusvajadus“.

23

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/97, mis käsitleb

kindlustustoodete turustamist ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ

kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta.

6. Seaduse mõju

Käesolevas peatükis selgitatakse seaduse rakendamisese eeldatavat valdkondliku mõju. Mõju

olulisuse hindamisel lähtutakse nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ning

ebasoovitavate mõjude avaldumise riskist.

6.1. Sihtrühma ülevaade

1. Kindlustusmaaklerid. 2026. aasta seisuga on FI nimekirjas 38 kindlustusmaaklerit.

2025. aastal vahendas elukindlustuslepinguid kokku kuus kindlustusmaaklerit. Kuna

vahendatavate elukindlustusmaksete maht on väike, on kindlustusmaaklerite turu jaotus

suhteliselt muutlik ja uued lepingud mõjutavad seda märkimisväärselt. 2025. aastal kuulus

64% turust IIZI Kindlustusmaaklerile. Talle järgnes KindlustusEst Kindlustusmaakler 18%

turuosaga (vt ka FI ülevaadet Eesti finantsteenuste turust 31. detsembri 2025. aasta seisuga15

(edaspidi ka FI turuülevaade) lk 30).

2025. aastal vahendasid kahjukindlustuslepinguid 41 kindlustusmaaklerit. Valdav osa turust

jaguneb siiski väga väheste maaklerite vahel: 80% kindlustusmaksetest oli vaid

kümne maakleri vahendada. 21 maakleri turuosa jäi alla 1%. Suurima turuosaga oli maksete

mahu järgi IIZI Kindlustusmaakler (31%). Talle järgnesid Marsh Kindlustusmaakler (13%)

ja Howden Kindlustusmaakler (11%) (vt ka FI turuülevaadet lk 3).

2. Kindlustusmaakleri esindajad. Kuna kehtiva õiguse alusel ei ole kindlustusmaakleri

esindaja vormis kindlustuse turustamine lubatud, ei ole ka täpne sihtrühma suurus teada,

kuid potentsiaalselt võiksid sihtrühma kuuluda ettevõtjad, kes pakuvad oma klientidele

selliseid tooteid või teenuseid, mida saab kindlustusega väärindada nt sõidukite müügiga

tegelevad ettevõtjad, liisingettevõtted, reisibürood jms.Samuti saaksid kindlustusmaakleri

esindajateks olla erinevad eriala- või tegevusliidud, kes saaksid seeläbi pakkuda oma

liikmetele erinevaid kindlustuslahendusi, olemata seejuures huvide konfliktis.Sealjuures

suureneks liitudel võimalus leida liikmetele laiemaid kindlustuskaitseid EL turult.

3. Kindlustusandjad ja filiaalid, kelle kindlustuslepinguid hakkavad kindlustusmaakleri

esindajad vahendama. Eesti tegevusloaga elukindlustusandjaid on kaks ja Eestis on asutatud

kolm elukindlustusandja filiaali. Eesti tegevusloaga kahjukindlustusandjaid on seitse ja

Eestis on asutatud seitse kahjukindlustusandja filiaali. Samuti saavad kindlustusmaakleri

esindajad vahendada välismaiste kindlustusandjate ja filiaalide kindlustuslepinguid.

4. Finantsinspektsioon on sõltumatu finantsjärelevalve ja kriisilahenduse asutus, tehes

riskipõhiselt riiklikku finantsjärelevalvet pankade, kindlustusandjate,

kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja

15 Finantsinspektsiooni veebileht. Finantsteenuste turu ülevaated. Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2025. aasta seisuga

24

pensionifondide, makseasutuste, e-raha asutuste, krediidiandjate ja -vahendajate,

ühisrahastusteenuse osutajate, krediidiinkassode ning krüptovara- ja väärtpaberituru üle.

FI tegutseb Eesti riigi nimel ja seisab hea selle eest, et finantsturg oleks stabiilne,

usaldusväärne ning läbipaistev. Samuti hoolitseb FI selle eest, et pankade kriitilised

funktsioonid jätkuksid kriisiolukordades ja hoiustajate, investorite ning muude klientide

vahendid oleksid piisavalt kaitstud. Finantsjärelevalves ja finantskriiside lahendamisel

lähtub FI avalikust huvist, nagu see on sätestatud õigusaktides. FI tegevust ei rahastata

riigieelarvest, vaid järelevalve- ja menetlustasudest, mida maksavad turuosalised.

FI tegevust rahastavad eelkõige finantsturu osalised (FI finantsjärelevalve subjektid).

Finantsinspektsiooni 2026. aasta eelarves oli kahjukindlustusandjatelt laekuvate

järelevalvetasude prognoos 1 324 158 eurot ning elukindlustusandjatelt laekuvate

järelevalvetasude prognoos 570 417 eurot.

5. Pankrotihaldurid, erirežiimihaldurid ja likvideerijad (teadete avaldamisega seotud

muudatused).Pankrotihaldurite nimekiri on leitav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

veebilehelt.16 Erirežiimihalduri määrab Finantsinspektsioon oma otsusega, valides sobiva

ja sõltumatu isiku juhtumi asjaolude ja vajaliku pädevuse alusel (kindlat sihtrühma arvu ei

ole võimalik esitada). Likvideerijaks võib olla iga sobiv ja usaldusväärne füüsiline või

juriidiline isik, kelle määravad üldjuhul omanikud või kohus (kindlat sihtrühma arvu ei ole

võimalik esitada).

6.2. Mõju majandusele

6.2.1. Kindlustusmaakleriesindaja kasutamine

Sihtrühma kuuluvad (sihtrühma ülevaade on esitatud seletuskirja punktis 6.1):

- kindlustusmaaklerid, kes plaanivad kasutada esindajat (kindlustusmaakleri esindaja)

kindlustuslepingute vahendamisel;

- potentsiaalsed kindlustusmaakleri esindajad;

- kindlustuse kliendid;

- kindlustusandjad, kelle kindlustuslepinguid on edaspidi võimalik vahendada ka

kindlustusmaakleri esindaja kaudu;

- Finantsinspektsioon.

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(i) Kindlustusmaaklerid

Kui kindlustusmaakler otsustab kindlustuslepingute vahendamisel

kasutada esindaja (kindlustusmaakleri esindaja) abi, tähendab see esialgu

suuremat halduskoormuse tõusu, kuna kindlustusmaakler peab tagama, et

tema esindaja vastab kõikidele seaduses ettenähtud nõuetele.

Kindlustusmaakler peab tagama oma esindajale koolitused, vastutades, et

esindajal on nõuetekohased teadmised ja oskused kindlustuse

turustamiseks ja klientide nõustamiseks. Koolituste tagamine (15 tundi

aastas) on pidev kulu. Esindaja sobivuse tagamine võib olla kulukas ja

administratiivselt koormav. Samas, KindlTS § 178 lõikes 1 sätestatud

kohustus, millise kohaselt vahendaja nimel otseselt kindlustuse

turustamisega tegeleval füüsilisel isikul ja vahendaja juhatuse liikmel

16 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda veebileht: Pankrotihaldurite otsing - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koda

25

peavad olema oma tegevuse ulatusele vastavad kindlustusalased

teadmised ja finantsalane kompetentsus kehtib alates 01.10.2018 ning FI

on teostanud järelevalvet mh kindlustusmaaklerite koolitusprotsesside

toimivuse üle. Samu koolitusprotsesse kasutatakse ka

kindlustusmaaklerite esindajate koolitamisel. Suuremates

maaklerettevõtetes on selleks omad töötajad, kes koolitusi korraldavad ja

rahvusvahelised maaklerettevõtted saavad lisaks kasutada

kontsernisiseseid online koolitusprogramme.

Samuti võib tõusta kindlustusmaakleri vastutuskindlustuslepingu hind,

kuna vastutusrisk tõuseb (maakler vastutab ka oma esindaja tegevuse

eest).

Seega avaldub esialgne mõju vaid siis, kui kindlustusmaakler teeb otsuse

esindaja kasutamise kohta, mistõttu ta tegevuskulud tõusevad nõuetele

vastavuse tagamise tõttu.

Positiivne mõju avaldub selle näol, et maakler saab laiendada oma

müügivõrgustikku, kaasates esindajaid, ilma et peaks neid tööle võtma

töötajatena.

Kuna esindajale kohalduvad samad IDD direktiivi nõuded (nt nõustamise

kvaliteedi tagamine, huvide konflikti vältimine, sobivustestid), siis

kliendi jaoks ei ole vahet, kas teenust osutab maakler või tema esindaja –

regulatiivne raamistik kaitseb klienti võrdselt.

Maakler vastutab esindaja tegevuse ees täielikult. See annab

järelevalveasutustele ja klientidele kindluse, et probleemide korral on

alati üks vastutav juriidiline isik. Samas, kuna maakler vastutab täielikult

esindaja vigade, rikkumiste ja isegi pettuste eest, võib see suurendada

tema õiguslikke ja finantsriske. Seega, kui esindaja eksib (nt annab

valeinfot, rikub huvide konflikti reegleid), langeb kogu mainekahju

maaklerile.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Paljudel kindlustusmaakleritel ei pruugi olla võimekust tagada esindaja

väljaõpe ja tema vastavus seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu saavad

esindaja kasutamist endale lubada potentsiaalselt vaid suuremad

kindlustusmaaklerid.

Lisaks, kuna FI järelevalvekoormus võib tõusta seoses järelevalvega

kindlustusmaakleri esindaja tegevuse üle, tähendab see, et järelevalvetasu

võib tõusta ka nendel kindlustusmaakleritel, kes ei soovi või ei saa

kindlustuslepingute vahendamisel kasutada kindlustusmaakleri esindaja

abi.

Mõju olulisus Kuna kindlustusmaakleri esindaja kasutamine on võimalus, mitte

kohustus, ei saa mõju pidada oluliseks. Kas konkreetne kindlustusmaakler

hakkab seda võimalust kasutama või mitte, sõltub eelkõige sellest, kas on

olemas konkreetne partner ja toimiv ärilahendus, mis võimaldaks sellist

mudelit kasutada. Kindlustusmaaklerite enda hinnangul ei jää selle

lahenduse kasutamine maaklerite enda haldussuutlikkuse taha.

26

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(ii) Kindlustusmaakleri esindajad

Kindlustusmaakleri esindaja töötajal, kes kindlustuse turustamisega

tegeleb, peab olema ressurss, et oma põhitegevuse kõrval tegeleda ka

kliendi nõustamisega kindlustusküsimustes, hankima

kindlustuspakkumused ja soovitama nende hulgast kindlustuslepingut,

mis vastab kõige paremini kliendi kindlustusvajadustele ja nõudmistele,

lisaks selgitama piiranguid ja turustusprotsessi dokumenteerima.

Kindlustusmaakleri esindajale avaldub positiivne mõju tasu näol, mis ta

kindlustuslepingu vahendamise eest saab. Samas tuleb siiski arvestada

asjaoluga, et kindlustusmaakler ei saa pakkuda oma esindajale

võrdväärset tasu võrrelduna kindlustusandja agendiga, mistõttu on see iga

parterettevõtte otsus, kas ta soovib jätkata kindlustusandja esindajana

(kindlustusagendina) või ta soovib pakkuda oma klientidele juurdepääsu

rohkematele kindlustuspakkumistele, mille seast klient leiab sobiva

lahenduse, mistõttu võib kasvada kliendi rahulolu selle ettevõtja

(kindlustusmaakleri esindaja) enda poolt pakutavate toodete ja teenuste

suhtes. Seega mõju võib avalduda ka selle ettevõtja põhitegevuse raames

pakutavate toodete ja teenuste suurenemise näol.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud.

Mõju olulisus

Kuna see on ettevõtja valikuvabadus otsustada, kas ta soovib olla

kindlustusmaakleri esindaja, ei saa pidada mõju oluliseks.

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(iii) Kindlustusandjad

Kui maakler saab kasutada rohkem esindajaid → kindlustusandja tooted

jõuavad laiema kliendibaasini ilma, et kindlustusandja peaks ise oma

müügivõrku kasvatama. Kui kliendid suhtlevad rohkem maakleri kaudu,

siis ka väiksemad või vähem tuntud kindlustusandjad saavad oma tooted

nähtavaks teha.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Kui kindlustusmaakleri esindaja eksib, langeb kriitika sageli ka

kindlustusandjale, kuna kliendi silmis on toode seotud eelkõige

kindlustusandja nimega.

Mõju olulisus

Mõju ei ole oluline, kuna kindlustusandjate halduskoormus ja

tegevuskulud seoses seadusemuudatustega ei suurene.

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(iv) Kliendid

Eelnõu ei mõjuta klientide halduskoormust.

Kuna kliendid saavad edaspidi võrrelda kindlustuse hindu ja tingimusi mh

kindlustusmaakler esindaja kaudu (klient pääseb kindlustusteenusele ligi

27

rohkemates kohtades ja mugavamal ajal), võib see tähendada, et

kindlustusandjad peavad on kindlustuspakkumisi rohkem

konkurentsivõimelisemaks muutma, mis võib viia hindade langetamiseni.

Muudatused ei suurendada konkurentsi mitte ainult Eestis tegutsevate

kindlustusandjate vahel, vaid suurendada kliendi vaates konkurentsi ka

teiste EL-põhiste kindlustusandjatega. Kindlustushindade võrdlemise

võimaluse suurendamine säästaks klientidele arvestataval määral rahalisi

vahendeid.

Muudatuse mõju kindlustusmaksete tasemele sõltub siiski turuosaliste

äriotsustest ning seda ei ole võimalik ette prognoosida.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Klient võib arvata, et suhtleb iseseisva vahendajaga, kuigi tegelikult

esindaja tegutseb maakleri nimel. Kui seda piisavalt selgelt ei

kommunikeerita, võib tekkida arusaamatus. Kliendile ebapiisava, ebaõige

või eksitava teabe esitamine võib kindlustuse turustajale kaasa tuua

rahalise karistuse.

Lisaks võib turustamise ahela pikenemine suurendada kliendi kulusid

vahendustasule.

Mõju olulisus Mõju ei ole oluline, kuna klientide halduskoormus seoses

seadusemuudatustega ei suurene.

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(v) Finantsinspektsioon

FI järelevalvekoormus tõuseb, kui kindlustusturule lisanduvad uut tüüpi

vahendajad. Esialgne mõju avaldub, kui kindlustusmaakler on otsustanud

lisada esindaja vahendajate nimekirja ning FI peab veenduma, et ei esine

ühtegi seadusest tulenevat alust tema nimekirjast kustutamiseks, sh

esindaja vastab seaduses sätestatud nõuetele.

Edaspidi on mõju pidev, kuna FI järelevalve on pidev. Siiski ei eelda

muudatused FI personali suurendamist.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud.

Mõju olulisus Kuna käesoleval hetkel ei ole teada, kui palju uut tüüpi

kindlustusmaakleri esindajaid kindlustusturule võib lisanduda, on

keeruline hinnata ka mõju olulisust, kuid pigem võib eeldada, et mõju ei

ole oluline.

6.2.2. Püsiva piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse tingimuste leevendamine

Sihtrühma kuuluvad (sihtrühma ülevaade on esitatud seletuskirja punktis 6.1):

- kindlustusandjad- ja vahendajad, kes soovivad püsivalt piiriülese kindlustustegevusega

tegeleda;

- Finantsinspektsioon.

28

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(i) Kindlustusandjad ja -vahendajad

Piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse tingimuste leevendamine

mõjutab kindlustusandjaid ja vahendajaid positiivselt, kuna muudatuse

eesmärk on vähendada halduslikku ja õiguslikku koormust, mis on seotud

üksnes filiaali kui juriidilise struktuuri loomise ja ülalpidamisega. Seega

on muudatusel eelkõige halduskoormust vähendav mõju, kuna

kindlustusandjal ja vahendajal ei ole enam vaja kanda filiaali asutamisega

seotud kulusid. Samas ei vabasta muudatus kindlustusandjat ja vahendajat

filiaalile kehtivatest sisulistest nõuetest. Kindlustusandja ja vahendaja

peavad jätkuvalt täitma püsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes samu

regulatiivseid ja järelevalvelisi kohustusi. Muudatusel on positiivne mõju

piiriülese kindlustustegevuse paindlikkusele, võimaldades

kindlustusandjatel ja vahendajatel valida oma tegevuse korraldamiseks

sobivama ja proportsionaalsema vormi, ilma et see vähendaks järelevalve

tõhusust või tarbijakaitset.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud.

Mõju olulisus Mõju võib pidada oluliseks selliste kindlustusandjate ja vahendajate

vaates, kelle puhul on olnud takistuseks see, et nad ei saa teises riigis

tegeleda püsivalt kindlustus- või vahendustegevusega, kuna nad peaksid

selleks asutama filiaali.

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(ii) Finantsinspektsioon

FI peab jätkuvalt teostama järelevalvet selle üle, et filiaalile kehtestatud

nõuded oleksid täidetud ka juhul, kui kindlustusandja ei asuta Eestis

filiaali. Seetõttu ei vähenda kavandatud muudatused otseselt FI

töökoormust.

Kui kindlustusandja soovib tegeleda Eestis püsivalt

kindlustustegevusega, tuleb tal ka filiaali asutamata jätmise korral täita

seaduses sätestatud teavitamisnõuded. Muudatus ei mõjuta seega

järelevalve sisulist ulatust, vaid puudutab üksnes kindlustustegevuse

korralduslikku vormi.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud.

Mõju olulisus Mõju võib pidada väheoluliseks, kuna FI töökoormus ei muutu.

6.2.3. Teadete avaldamisviisi muutmine

Sihtrühma kuuluvadFI, kindlustusandjad, erirežiimihaldurid, likvideerijad ja

pankrotihaldurid.

29

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(i) Teade kindlustusandja aktsiakapitali või osakapitali

vähendamise ja uue suuruse kohta

Kindlustusandja avaldab aktsiakapitali vähendamise teate üleriigilise

levikuga päevalehe asemel väljaandes Ametlikud Teadaanded, nagu ka

muud ettevõtjad seda ÄS alusel teevad. Kindlustussektoris on

aktsiakapitali vähendamine pigem harv nähtus. Seega ka mõju

avaldumine on pigem harv. Teadaande avaldamise eest väljaandes

Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 7 eurot (riigilõivuseaduse §

85). See on oluliselt odavam, kui teate avaldamine päevalehes.

(ii) Teade kindlustusportfelli üleandmise kohta

Kindlustusandja avaldab teate kindlustusportfelli üleandmise kohta

üleriigilise levikuga päevalehe asemel väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Mõju hindamiseks ühtset ametlikku statistikat

kindlustusportfellide üleandmiste kohta ei ole, sest tegemist on

harvaesinevate ja juhtumipõhiste tehingutega, mille andmed on hajutatud

erinevatesse teadetesse ja otsustesse ning mida ei koguta eraldi

statistikana. Teadaande avaldamise eest tasutakse riigilõivu 7 eurot, mis

on oluliselt odavam, kui teate avaldamine päevalehes.

(iii) Ühinemises osaleva kindlustusandja teade ühinemisloa

saamise kohta

Ühinemises osalev kindlustusandja ei pea edaspidi avaldama teadet

ühinemisloa kohta üleriigilise levikuga päevalehes. Kindlustusandjate

ühinemised ei leia aset väga tihti. KindlTS kohaselt toimub

kindlustusandja ühinemine äriseadustikus sätestatud korras, arvestades

KindlTS erisusi (kindlustusandjate omavahelised ühinemised ja

kindlustusandja ühinemine tugiettevõtjaga). Viimane kindlustusandja

ühinemine teise kindlustusandja filiaaliga leidis aset 2026. aasta alguses,

mil ühinemislepingu sõlmisid ERGO Insurance SE ja Akcinė draudimo

bendrovė „Gjensidige“. 2020. aastal ühinesid Compensa Vienna

Insurance Group ja Seesam Insurance AS Baltikumis. 2017. a väljastati

kaks luba kindlustusandjate ühinemiseks. Ühinesid ERGO Insurance SE

ja D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaselts ning Mandatum Life

Insurance Company Limited ja Mandatum Life Insurance Baltic SE.

Eelnõuga asendatakse teate avaldamine päevalehes teate avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks jääb kohustuslikuks teate

avaldamine ühinemises osaleva kindlustusandja veebilehel.

(iv) Finantsinspektsiooni teade kindlustusandja erirežiimi

kehtestamise kohta ja erirežiimihalduri teade enda

määramise kohta

Mõju avaldub üksnes juhul, kui FI kehtestab kindlustusandja suhtes

erirežiimi. Praktikas ei ole FI pidanud kindlustusandja suhtes erirežiimi

kehtestamist rakendama. Eelnõuga asendatakse teate avaldamine

päevalehes teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks

30

jääb kohustuslikuks teate avaldamine FI veebilehel. Samuti on FI-le

jäetud kaalutlusõigus avaldada teade muus väljaandes, kui see on vajalik

teabe levikuks. Mõju avaldumine on pigem harv.

(v) Likvideerija teade likvideerimismenetluse kohta

Likvideerija ei pea avaldama teadet kindlustusandja

likvideerimismenetluse kohta üleriigilise levikuga päevalehes. Eelnõu

kohaselt tuleb teade avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Eelnõuga ei muudeta kohustust teatada kõigile teadaolevatele

võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult. Mõju avaldumine

on pigem harv, kuna kindlustusandjaid ei likvideerita tihti.

(vi) Pankrotihalduri teade kindlustusandja pankroti kohta

Pankrotihaldur ei peaks enam avaldama pankrotiteadet üleriigilise

levikuga päevalehes. Viimased kindlustusandjate pankrottide jäid

aastasse 1999, mistõttu ei saa muudatuse mõju pidada märkimisväärseks,

kuivõrd selle avaldumise tõenäosus on väga väike.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud.

Mõju olulisus Arvestades teadete avaldamise statistikat, sealhulgas teadete aluseks

olevate sündmuste juhtumise sagedust, ei saa teavitamisviisi muudatusest

tulenevat mõju pidada oluliseks.

6.3. Muud mõjud

Regulatsioonil puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elukeskkonnale ning

regionaalarengule. Samuti ei mõjuta eelnõu kohalike omavalitsuste korraldust. Puudub ka

sotsiaalne mõju (koolitusnõuete kohaldamist on käsitletud majandusliku mõju hindamise

juures).

Eelnõu koostamise käigus ei ole tehtud andmekaitse mõjuhinnangut, kuna eelnõu alusel ei

töödelda GDPR17 artiklist 35 tulenevaid isikuandmeid. Kindlustusvahendaja esindaja turule

lubamine ei too iseenesest kaasa GDPR artikli 35 kohase andmekaitsealase mõjuhinnangu

(DPIA) läbiviimise kohustust. Artikli 35 kohaselt tuleb andmekaitsealane mõjuhinnang läbi viia

üksnes juhul, kui kavandatav isikuandmete töötlemine tõenäoliselt kujutab endast suurt ohtu

füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Suure ohu hindamisel tuleb arvesse võtta töötlemise

laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke, sealhulgas seda, kas tegemist on uute tehnoloogiate

kasutamisega, ulatusliku eriliiki andmete töötlemisega või süstemaatilise ja ulatusliku isikute

profileerimisega. Kindlustusvahendaja esindaja turule lubamine ei muuda isikuandmete

töötlemise eesmärke, ulatust ega olemust võrreldes senise regulatsiooniga. Tegemist ei ole uue

töötlemistoimingu ega uue kõrge riskiga töötlemisviisi kehtestamisega, vaid organisatsioonilise

või turukorraldusliku muudatusega. Artikli 35 kohane kohustus lasub vastutaval töötlejal,

kelleks on kindlustusmaakler. Eelnõuga ei muudeta kindlustusmaakleri kui vastutava töötleja

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus)

31

õigusi ega kohustusi isikuandmete töötlemisel ega laiendata töötlemise eesmärke või

andmekoosseisu. Seetõttu ei teki üksnes esindaja turule lubamise tõttu täiendavat

andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimise kohustust.

6.4. Mõjude kokkuvõte

Kindlustusmaaklerite halduskoormus võib suureneda, kuid see sõltub sellest, kas nad soovivad

kasutada kindlustuslepingute vahendamisel kindlustusmaakleri esindajat. Juhul, kui nad seda

teevad, määrab halduskoormuse ulatuse see, millised täiendavad toimingud on vajalikud

esindajate vastavuse tagamiseks seaduses sätestatud nõuetele. Piiriülese kindlustus- ja

vahendustegevuse tingimuste leevendamisega vähendatakse halduslikku ja õiguslikku

koormust, mis on seotud üksnes filiaali kui juriidilise struktuuri loomise ja ülalpidamisega.

Eelnõu ei mõjuta kindlustuse klientide halduskoormust.

Eelnõu suurendab FI töökoormust, aga see sõltub sellest, kui palju kindlustusmaakleri

esindajaid lisandub Eesti kindlustusturule, kelle üle nad peavad järelevalvet teostama.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduseelnõuga ei kaasne kulu ja tulu riigi ning kohaliku omavalitsuse tegevusele.

Teadete avaldamise viimine väljaandesse Ametlikud Teadaanded võib mõjutada Justiits- ja

Digiministeeriumi tegevust, kuna Justiits- ja Digiministeerium on Ametlike Teadaannete

väljaandja ja vastutav töötleja. Justiitsministri 30.03.2015 määruse nr 13 „Ametlike

Teadaannete põhimäärus“§ 2 lõike 2 kohaselt on väljaandjal järgmised kohustused:

- Ametlike Teadaannete väljaandmise juhtimine ja selle arendamise kavandamine;

- koostöös andmeandjatega teadaannete vormide koostamine ja kättesaadavaks tegemise

korraldamine;

- õiguslike selgituste andmine teadaannete avaldamise kohta;

- õigustatud huvi korral andmekogu arhiiviandmetele juurdepääsu õiguse andmise

otsustamine;

- andmeandjate poolt avaldamise tähtaegadest kinnipidamise jälgimine ja nende selle

vajadusest teavitamine.

Seega uute teadaannete liikide lisandumine võib tähendada koormuse tõusu eelkõige selle näol,

et tagada uute teadete liikide avaldamine Ametlikes Teadaannetes (sh teadaannete vormide

koostamine koostöös andmeandjatega).

8. Rakendusaktid

Seaduseelnõuga ei muudeta ega kehtestata uusi rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna muudatuste rakendamiseks ei ole vaja ette näha

üleminekuperioodi. Kui kindlustusmaakler soovib kasutada kindlustuse turustamisel esindajat

(kindlustusmaakleri esindaja), viib ta enda ja esindaja tegevuse vastavusse seaduses sätestatud

nõuetele vastavalt oma tegevusplaanidele ja ajakavale.

32

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti FI, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti

Kindlustusmaaklerite Liiduga.

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja

Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, MTÜ FinanceEstoniale,

Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.

Justiits- ja Digiministeeriumi, Finantsinspektsiooni18, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu19,

FinanceEstonia20, Eesti Kindlustusseltside Liidu21 ja ühe turuosalise22 märkused koos

seaduseelnõu väljatöötaja selgitustega on esitatud märkuse tabelis (seletuskirja lisa 3).

Algatab Vabariigi Valitsus

………………… 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

18 Finantsinspektsiooni arvamus: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister 19 Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu arvamus: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister 20 FinanceEstonia arvamus: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister 21 Eesti Kindlustusseltside Liidu arvamus: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister 22 AID Kindlustusmaakler arvamus: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister

1

EELNÕU

11. august 2026

Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus

§ 1. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõikes 3, 10. peatüki ja § 174 pealkirjas ning § 174 lõikes 3 asendatakse sõnad

„ja kindlustusagent“ tekstiosaga „, kindlustusagent ja kindlustusmaakleri esindaja“ vastavas

käändes;

2) paragrahvi 24 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui kindlustusandja tegeleb lepinguriigis alalise kohaloleku kaudu kindlustusagendi

tegevuse või kindlustustegevusega, käsitatakse sellist tegevust Eesti kindlustusandja

lepinguriigi filiaali tegevusena käesoleva seaduse tähenduses, sealjuures juhul, kui lepinguriigis

filiaali ei asutata ning selline kohalolek seisneb üksnes kontoris, mida juhib kindlustusandja

enda töötaja või sõltumatu isik, kes tegutseb kindlustusandja nimel. Sellise tegevuse korral peab

kindlustusandja järgima käesoleva seaduse §-des 25–31 sätestatud nõudeid.“;

3) paragrahvi 33 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud esindaja ja lõikes 5 nimetatud nõuete

lahendaja tegevust ei käsitata Eesti kindlustusandja filiaali ega kindlustusandja asutamisena

lepinguriigis.“;

4) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui lepinguriigi kindlustusandja tegeleb Eestis alalise kohaloleku kaudu kindlustusagendi

tegevuse või kindlustustegevusega, käsitatakse sellist tegevust lepinguriigi kindlustusandja

filiaali tegevusena käesoleva seaduse tähenduses, sealjuures juhul, kui Eestis filiaali ei asutata

ning selline kohalolek seisneb üksnes kontoris, mida juhib kindlustusandja enda töötaja või

sõltumatu isik, kes tegutseb kindlustusandja nimel. Sellise tegevuse korral peab kindlustusandja

järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning Finantsinspektsiooni

seaduses lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaalile kohalduvaid nõudeid.“;

5) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud esindaja tegevust ei käsitata teise

lepinguriigi kindlustusandja filiaali asutamisena Eestis, samuti ei peeta sellist tegevust

kindlustusandja asutamiseks Eestis.“;

6) paragrahvi 110 lõikes 3, § 174 lõikes 1, § 177 lõigetes 1 ja 2, § 178 lõike 2 punktis 3, § 182

lõike 8 punktis 3, § 192 lõike 2 punktides 1 ja 6, § 198 lõike 2 punktis 4, § 221 pealkirjas ja

lõikes 1 ning § 258 pealkirjas asendatakse sõna „kindlustushuvi“ läbivalt sõnaga

„kindlustusvajadused“ vastavas käändes;

7) paragrahvi 116 lõike 5 teises lauses asendatakse tekstiosa „üleriigilise levikuga päevalehes“

tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kui see on vajalik teabe levikuks, ka muus

väljaandes või veebilehel koos viitega avaldamisele Ametlikes Teadaannetes,“;

2

8) paragrahvi 135 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise

levikuga päevalehes ja oma veebilehel“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lisaks

oma veebilehel koos viitega avaldamisele Ametlikes Teadaannetes“;

9) paragrahvis 145 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja

oma veebilehel“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lisaks oma veebilehel koos

viitega avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning kui see on vajalik teabe levikuks, ka muus

väljaandes koos viitega avaldamisele Ametlikes Teadaannetes“;

10) paragrahvi 150 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga

päevalehes ja oma veebilehel“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lisaks oma

veebilehel koos viitega avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning kui see on vajalik teabe

levikuks, ka muus väljaandes koos viitega avaldamisele Ametlikes Teadaannetes,“;

11) paragrahvi 151 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga

päevalehes ja oma veebilehel“ tekstiosaga „oma veebilehel ja kui see on vajalik teabe levikuks,

ka muus väljaandes“;

12) paragrahvi 153 lõike 3 punktis 2 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga

päevalehes“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kui see on vajalik teabe levikuks,

ka muus väljaandes või veebilehel koos viitega avaldamisele Ametlikes Teadaannetes“;

13) paragrahvi 158 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga

päevalehes“ tekstiosaga „oma veebilehel ja kui see on vajalik teabe levikuks, ka muus

väljaandes “;

14) paragrahvi 164 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga

päevalehes“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded“;

15) paragrahvi 169 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tagab pankrotiteate avaldamise kindlustusandja veebilehel koos viitega avaldamisele

Ametlikes Teadaannetes ning kui see on vajalik teabe levikuks, avaldab pankrotiteate ka muus

väljaandes koos viitega avaldamisele Ametlikes Teadaannetes;“;

16) paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kindlustusmaakleri esindaja on isik, kes tegeleb kindlustusmaakleri nimel ja arvel

kindlustuse turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada kliendile sõltumatu analüüsi

alusel kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustusvajadustele ja

nõudmistele, kuid kelle peamine tegevusala ei ole kindlustuse turustamine.“;

17) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kindlustusmaakleri esindaja tegevusele kohaldatakse lisaks käesoleva paragrahvi sätetele

üksnes käesoleva seaduse § 5, § 174 lõiget 11, § 176, § 177 lõikeid 1 ja 2, § 179 lõiget 5, § 180

lõikeid 3 ja 5, § 181 lõikeid 1 ja 6, § 1811, § 1821 lõikeid 3 ja 4 ning §-e 1901, 1902, 1921, 217–

2201, 223–238, 254, 258 ja 261–264, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõike 1

punktides 1–6 sätestatud tingimused.“;

18) paragrahvi 175 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustusagendi ja lõikes 12 nimetatud

kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul

peavad olema käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised, mille

3

omandamise võimaldamise eest vastutab kindlustusandja või kindlustusmaakler, kelle

esindajana kindlustusagent või kindlustusmaakleri esindaja kindlustuslepinguid turustab ning

kes rakendab selleks § 105 lõike 2 punktis 10 või § 186 lõike 2 punktis 16 nimetatud korda.“;

19) paragrahvi 179 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Vahendaja kohustusliku vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustust ei ole

kindlustusmaakleri esindajal. Tema poolt kahju tekitamise eest vastutab kahjustatud isiku ees

kindlustusmaakler, keda ta esindab.“;

20) paragrahvi 180 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kindlustusmaakler tagab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuse ja

piirangute täitmise ka juhul, kui kliendilt võtab makseid vastu kindlustusmaakleri esindaja.“;

21) paragrahvi 181 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast arvu „192“ tekstiosaga „, 1921“;

22) paragrahvi 182 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „anda“ tekstiosaga „, välja arvatud

kindlustusmaakleri esindajale“;

23) seaduse 10. peatüki 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustusmaakler ja kindlustusmaakleri esindaja“;

24) paragrahvi 184 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kindlustusmaakler tagab ka kindlustusmaakleri esindaja kasutamise korral käesoleva

paragrahvi nõuete täitmise.“;

25) paragrahvi 186 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töötajate“ tekstiosaga „, samuti

kindlustusmaakleri esindaja“;

26) paragrahvi 186 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „kindlustushuvi“ tekstiosaga

„kindlustusvajaduste ja nõudmiste“;

27) paragrahvi 186 lõike 2 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„16) kord, mille järgi hinnatakse teadmisi ja oskusi kindlustuse turustamisega otseselt seotud

isikul, sealhulgas kindlustusmaakleri esindaja kasutamise korral otseselt kindlustuse

turustamisega tegeleval füüsilisel isikul ja kindlustusmaakleri juhatuse liikmel, samuti kord,

millega tagatakse aastas vähemalt 15 tunni ulatuses kindlustusalast koolitust turustamisega

otseselt seotud isikule ja kindlustusmaakleri esindaja kasutamise korral otseselt kindlustuse

turustamisega tegelevale füüsilisele isikule;“;

28) paragrahvi 186 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „töötajatele“ tekstiosaga

„töötajatele ja kindlustusmaakleri esindaja kasutamise korral otseselt kindlustuse turustamisega

tegelevatele füüsilistele isikutele“;

29) paragrahvi 188 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kui“ tekstiosaga „taotleja on laitmatu

ärialase mainega ja usaldusväärne,“;

30) paragrahvi 189 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „nõuetele“ tekstiosaga „või ta ei ole

Finantsinspektsiooni hinnangul laitmatu ärialase mainega või usaldusväärne tema ärisidemete

tõttu“;

31) paragrahvi 189 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

4

„41) taotleja, tema juhtide või omanike märkimisväärne seos, isiklik käitumine või ärikäitumine

füüsiliste või juriidiliste isikutega ohustab või võib ohustada kindlustusturu või taotleja

usaldusväärsust või kindlustusturu läbipaistvust Eestis või välisriigis;“;

32) paragrahvi 190 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „nõuetele“ tekstiosaga „,

sealhulgas vahendajate nimekirja kandmise tingimustele“;

33) seadust täiendatakse §-dega 1901 ja 1902 järgmises sõnastuses:

㤠1901. Kindlustusmaakleri esindaja kandmine vahendajate nimekirja

(1) Kindlustusmaakleri esindaja kannab vahendajate nimekirja kindlustusmaakler, keda ta

esindab.

(2) Kindlustusmaakler võib vahendajate nimekirja kanda üksnes sellise esindaja, kes ei ole

sama kindlustustegevuse liigi või alaliigi kindlustuslepingute turustamisel juba kantud

vahendajate nimekirja teise kindlustusandja kindlustusagendina või teise kindlustusmaakleri

esindajana ja kes vastab käesolevas seaduses kindlustusmaakleri esindajale kehtestatud

nõuetele.

(3) Kindlustusmaakler kannab esindaja vahendajate nimekirja viivitamata pärast esindussuhte

tekkimist.

(4) Kindlustusmaakleri esindaja on kohustatud enne esindussuhte tekkimist teatama

kindlustusmaaklerile järgmised andmed:

1) kindlustusmaakleri esindajas vähemalt kümneprotsendilist osalust omava aktsionäri või

osaniku nimi, registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning iga

aktsionäri või osaniku sissemakse suurus, lisaks aktsiate või osa ja häälte arv;

2) selle kindlustusandja ärinimi, kelles kindlustusmaakleri esindajal on oluline osalus, ja

osaluse suurus;

3) kindlustusmaakleri esindajaga märkimisväärses seoses oleva isiku nimi, registrikood või

isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;

4) teave selle kohta, et esindajas vähemalt kümneprotsendilise osaluse omamine või

märkimisväärne seos esindajaga ei takista tema üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;

5) füüsilisest isikust esindaja kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed.

(5) Füüsilisest isikust esindaja kohta kantakse vahendajate nimekirja tema nimi ja isikukood

või selle puudumise korral sünniaeg ja kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadress.

§ 1902. Kindlustusmaakleri esindaja andmete muutmine vahendajate nimekirjas ja tema

nimekirjast kustutamine

(1) Kindlustusmaakler peab vahendajate nimekirja kantud ebaõigeid andmeid viivitamata

muutma või need kustutama pärast andmete muutmise või kustutamise aluseks oleva teabe

laekumist. Vahendajate nimekirja kannete õigsuse eest vastutab kande teinud

kindlustusmaakler.

(2) Kindlustusmaakler kustutab kindlustusmaakleri esindaja vahendajate nimekirjast järgmistel

juhtudel:

1) esindussuhte lõppemise korral;

2) füüsilisest isikust esindaja surma korral või juriidilisest isikust esindaja registrist

kustutamisel.

5

(3) Finantsinspektsioon võib kindlustusmaakleri esindaja vahendajate nimekirjast kustutada,

kui:

1) ta ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides kindlustusmaakleri

esindajale kehtestatud nõuetele;

2) ta on korduvalt või olulisel määral rikkunud käesolevat seadust, tema tegevus või tegevusetus

ei vasta heale äritavale või klientide, kindlustatute või soodustatud isikute huvid ei ole piisavalt

kaitstud;

3) isik, kellega kindlustusmaakleri esindajal on märkimisväärne seos, on asutatud sellises

kolmandas riigis, mille õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistab

esindaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist.

(4) Kui Finantsinspektsioon kustutab kindlustusmaakleri esindaja vahendajate nimekirjast

käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alustel, lõpeb esindussuhe kindlustusmaakleri ja

kindlustusmaakleri esindaja vahel kande kustutamisest arvates.“;

34) paragrahvi 191 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „ja töötajatele“ tekstiosaga „ning

kindlustusmaakleri esindaja töötajatele“;

35) paragrahvi 191 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustusmaakleri juhatuse liikmel ja otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval

füüsilisel isikul, sealhulgas kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse

turustamisega tegeleval füüsilisel isikul, peavad olema laitmatu ärialane maine ja

usaldusväärsus ning tema ärisidemed ei tohi kahtluse alla seada tema usaldusväärsust, samuti

peavad tal olema käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised.“;

36) paragrahvi 191 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „isiku“ tekstiosaga „, sealhulgas

kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegeleva füüsilise isiku“;

37) seadust täiendatakse §-ga 1921 järgmises sõnastuses:

„§ 1921. Kindlustusmaakleri esindajale kindlustuslepingu turustamisel esitatavad nõuded

(1) Kindlustusmaakleri esindaja peab iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist ja vajaduse

korral enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist mõistliku aja jooksul:

1) teatama kliendile oma ärinime ja kontaktandmed;

2) teatama kliendile, et ta on kindlustusmaakleri esindaja, kes tegutseb kindlustusmaakleri

nimel, ja kindlustusmaakler on võtnud täieliku vastutuse tema tegevuse eest, ning viitama

vahendajate nimekirjale, kuhu kindlustusmaakler on esindaja kandnud, ühtlasi võimalusele

viimase kohta tehtud kannet kontrollida;

3) teatama kliendile, et ta tegutseb kliendi huvides, turustades talle kindlustuslepinguid

sõltumatu analüüsi alusel;

4) selgitama kliendi antud teabe põhjal välja tema kindlustusvajadused ja nõudmised

kindlustuslepingule;

5) esitama kliendile piisava hulga kindlustusandjate pakkumuste hulgast vähemalt kolme

kindlustusandja pakkumused, välja arvatud juhul, kui kliendi juhise, kindlustusriski eripära ja

kindlustusandjate pakkumuste vähesuse tõttu või muul sellesarnasel põhjusel ei ole see

mõistlikke pingutusi tehes ja kindlustusmaakleri esindajalt oodatavat hoolsust rakendades

võimalik;

6) soovitama kliendile käesoleva lõike punktis 5 nimetatud pakkumuste põhjal

kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustusvajadustele ja nõudmistele;

6

7) põhjendama kliendile antud nõuandeid ja soovitusi põhjalikkusega, mis vastab

kindlustuslepingu keerukusele ja kliendi tüübile, sealhulgas põhjendama kliendile käesoleva

lõike punktis 5 nimetatud juhul, miks ta esitas kliendile vähem kui kolme kindlustusandja

pakkumuse, et klient saaks teha kindlustuslepingu sõlmimisel teadliku otsuse;

8) tutvustama kliendile sõlmitava kindlustuslepingu tingimusi, sealhulgas kindlustusmaksete

suurust ning lepinguga seotud piiranguid ja välistusi;

9) teavitama klienti saadava tasu suurusest ja tasustamise alustest iga turustatava

kindlustuslepingu kohta eraldi;

10) tegema kliendile teatavaks kindlustusmaakleri esindaja tegevuse kohta kaebuse esitamise

korra, sealhulgas esindaja tegevuse üle järelevalvet teostava pädeva asutuse aadressi;

11) konsulteerima klienti muudes kindlustuslepinguga seotud küsimustes.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kohaldatakse teabe esitamisele ja

hindamisele käesoleva seaduse § 192 lõike 2 punkte 2–4, 51, 92–94, 11 ja 13 ning lõikeid 21–

3.“;

38) paragrahvi 193 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 199 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui vahendajat alaliselt esindama volitatud isik tegeleb lepinguriigis vahendusega alalise

kohaloleku kaudu, käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses volitatud isiku tegevust Eesti

vahendaja lepinguriigi filiaali tegevusena. Sellise tegevuse korral peab vahendaja järgima

käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning Finantsinspektsiooni seaduses

filiaalile sätestatud nõudeid, välja arvatud juhul, kui vahendaja valib alalise kohaloleku jaoks

õiguspäraselt mõne muu õigusliku vormi.“;

40) paragrahvi 200 lõike 1 punktis 1 ja § 206 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „või

kindlustusagendiga“ tekstiosaga „, kindlustusagendi või kindlustusmaakleri esindajaga“;

41) paragrahvi 200 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) kindlustusmaakleri esindaja puhul kindlustusmaakleri nimi, keda ta esindab.“;

42) paragrahvi 206 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kindlustusmaakleri esindaja puhul kindlustusmaakleri nimi, keda ta esindab.“;

43) paragrahvi 2201 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „kindlustusmaaklerile“ tekstiosaga „,

kindlustusmaakleri esindajale“;

44) paragrahvi 224 lõike 12 punktis 4 asendatakse tekstiosa „või kindlustusagendi“ tekstiosaga

„, kindlustusagendi või kindlustusmaakleri esindaja“;

45) paragrahvi 224 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(14) Teates märgitakse rikkumise liik ja laad, rikkumise eest vastutava isiku andmed, milleks

on juriidilise isiku puhul ärinimi ja registrikood selle olemasolul, füüsilise isiku puhul ees- ja

perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg, ning teave lahendi või haldusakti

jõustumise kohta. Teave avalikustatakse, et tagada kindlustusteenuse klientide ja avalikkuse

kaitse ning finantsturu õigus- ja korrapärane toimimine, ning see on Finantsinspektsiooni

veebilehel avalikult kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul. Finantsinspektsioon hindab teates

sisalduvate isikuandmete veebilehel avaldamise vajalikkust ja lõpetab isikuandmete

avaldamise, kui see ei ole enam põhjendatud.“;

7

46) paragrahvi 224 täiendatakse lõikega 18 järgmises sõnastuses:

„(18) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud teabe,

dokumentide, väärteoasjas tehtud lahendi ja haldusakti või -lepingu avalikustamise õigusi.“.

§ 2. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 4241 järgmises sõnastuses:

㤠4241. Kindlustushuvi

Kindlustushuvi on kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast või käesoleva seaduse § 424 lõikes 1

nimetatud kolmandat isikut kindla kindlustusriski vastu.“;

2) paragrahvi 434 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui kindlustusleping sõlmitakse kindlustusvahendaja kaudu, tagab poliisi kättesaadavaks

tegemise kindlustusvõtjale ja asjakohasel juhul kindlustatule kindlustusvahendaja. Käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustusandja kohustus loetakse täidetuks poliisi

kindlustusvahendajale väljastamisest arvates.“;

3) paragrahvi 478 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Riigikantselei

12.08.2026 nr 1.1-10.1/1114-10

Kindlustustegevuse seaduse ja

võlaõigusseaduse muutmise seaduse

eelnõu esitamine Vabariigi

Valitsusele

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks kindlustustegevuse seaduse ja

võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirja ja lisadega, mis on lisatud

käesolevale kirjale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1. Eelnõu;

2. Seletuskiri;

3. Seletuskirja lisa 1;

4. Seletuskirja lisa 2;

5. Seletuskirja lisa 3 (märkuste tabel).

Kristiina Kubja 5885 1398

[email protected]

1

Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus

seletuskirja lisa 1

Teiste riikide ülevaade IDD artikli 3 rakendamise kohta

märts 2025

(seletuskirja lisa on inglise keeles, et säilitada Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu sisendi

originaalversioon)

Request for information from the Estonian Insurance Brokers Association with regard to the

transposition of IDD Article 3.1 (possible registration of ancillary insurance intermediary by insurance

intermediaries) into national law

QUESTION: Does your national legislation allow an insurance intermediary (broker and/or agent) to

register an ancillary Insurance intermediary as their representative under the provisions of IDD Article

3.1 provide that the insurance intermediary assumes full responsibility for the action of such an ancillary

intermediary? Please explain.

Belgium In Belgium, the ancillary intermediary has to register itself with the supervisory

authority (FSMA) but can mention it is acting under the responsibility of an insurance

agent/broker. In that later case; if there is a “problem” concerning the insurance

distribution activity of the ancillary intermediary, the FSMA will turn to the insurance

broker/agent.

Additional information: in Belgium we have another category of insurance

intermediary: ‘subagent’. The subagent is not ‘ancillary’ active in insurance distribution

and falls always under the responsibility of an insurance broker/agent.

Here's what the Belgian legislation resulting from the transposition of the IDD

stipulates with regard to intermediaries operating on an ancillary basis:

In the context of insurance distribution, an insurance intermediary on an ancillary basis

is any natural or legal person other than a credit institution or investment firm who, in

return for remuneration, takes up or carries out the activity of insurance distribution on

an ancillary basis.

The following conditions must be met:

 the distribution of insurance does not constitute the principal professional

activity of this individual or legal entity;

 the individual or legal entity distributes only certain insurance products that

complement a good or service;

 the insurance products concerned do not cover life or liability insurance risks,

unless such cover is complementary to the goods or services provided as part

of the intermediary's main professional activity.

An insurance intermediary acting on an ancillary basis may act under the

responsibility of an insurance company or an insurance broker or agent but may

also act with full responsibility for insurance distribution.

France The French insurance code places the insurance and reinsurance intermediary and the

ancillary insurance intermediary on an equal footing with regard to their registration

(article L. 512-1), their good repute (L. 511-3 and L. 512-4) and their civil liability (L.

512-6). In principle, each is responsible for themselves

2

In France, insurance intermediaries can be registered in the following categories

: “Agent général d'assurance” (AGA), “mandataire d'assurance”

(MA), “courtier en assurance” (COA) or “mandataire d'intermédiaire d'assurance”

(MIA). An ancillary intermediary is a distributor registered under one of these

intermediary categories (unless it meets the derogatory conditions) but whose practice

is ancillary to a principal activity.

An MIA is an insurance intermediary mandated by another intermediary

(including an insurance broker), its registration may be requested by the MIA

itself or by the broker.

The insurance broker's (COA) conditions of practice are indeed the same whether it is

acting on a principal or ancillary basis. In the case of the MIA, it must meet all the

conditions of access to the profession of insurance intermediary under the following

conditions:

 professional competence (level 2, as opposed to level 1 for couriers) (article R.

512.10),

 good repute,

 professional liability insurance underwritten by himself, by the broker on behalf

of the MIA, or the broker assumes full responsibility for the acts of his MIA

(article L. 512-6)

 financial guarantee in the event of collection of funds

 professional association membership

 ORIAS registration

In addition, you will find attached our FAQ dedicated to MIAs (in French).

Germany yes, in Germany it is allowed for an insurance intermediary (broker and/or agent) to

register an ancillary insurance intermediary as their representative under the provisions

of IDD Article 3.1 provided that the insurance intermediary assumes full responsibility

for the actions of such an ancillary intermediary – the legal basis is § 34d Abs.

6 Gewerbeordnung (industrial code).

Attached please find an application form, that is to be used when an ancillary

intermediary wants to exempt himself from the registration-duty by claiming to work

as a representative of an insurance intermediary that already has a registration and

permission by the national authority (in Germany: Chambers of Commerce).

Hungary Please note that the Hungarian legislation allows certain type of insurance

intermediaries to register an ancillary insurance intermediary as their sub-intermediary.

These are the insurance broker and the multiple insurance agent.

For your information, both types of intermediaries (i) can carry out insurance

distribution activities only with a licence from the Hungarian National Bank and (ii)

allowed to distribute competing products.

Here is the legislation, with comments below:

Section 373/A of Act LXXXVIII of 2014 on the Business of Insurance

(1) Ancillary insurance intermediaries may only be mandated by insurance companies,

or brokers or multiple agents.

It is not allowed to carry out insurance distribution for different type of principals

simultaneously (e.g. one mandate from insurer ‘A’ and one mandate from broker ‘B’).

3

(2) A person acting as an auxiliary insurance intermediary may not accept

simultaneously the mandate of more than one principal to carry out insurance

distribution activities.

It is not allowed to carry out insurance distribution for more than one principal in the

given type (e.g. one mandate from broker ‘A’ and one mandate from broker ‘B’).

(3) The principal of an ancillary insurance intermediary shall be held responsible to

ensure that the intermediary complies in carrying out insurance distribution activities

with the rules on the provision of information relating to product features, and where

several different products are available, to conduct needs assessment covering the full

spectrum of such available products.

An ancillary insurance intermediary may always carry out his distribution activity

according to the rules applicable to his principal (insurer, broker, multiple agent) who

is responsible to ensure this.

(4) An ancillary insurance intermediary may not enter into any other agency or other

legal relationship - which are not considered an employment relationship - with others

for the pursuit of ancillary insurance distribution activities.

The ancillary insurance intermediary may not have any additional sub-intermediaries,

only employees.

Italy To register as an ancillary intermediary in the Italian RUI (register), it is essential

to comply with a series of specific rules and registration requirements as follow

Main Activity: The intermediary must carry out a primary professional activity that is

different from insurance distribution. This primary activity should be complementary

to the insurance products offered.

Type of Products: The intermediary can only distribute certain insurance products that

do not cover life or liability insurance, unless such coverage complements the goods or

services provided within their main activity.

Section of Registration: Ancillary intermediaries must register themselves in Section E)

of the RUI if they operate as collaborators of other intermediaries (registered in A or B

or D section) with evidence of the ancillary nature of their activity, or in Section F) if

they operate under direct control of an Insurer.

So they do not carry out intermediary activities under the formal supervision and

surveillance of an agent or broker.

IVASS (the Italian Supervisory) clearly explained in FAQ 1.12 that "a person or a

company cannot be registered simultaneously in Section E) as "contributor" for some

main intermediaries and as "ancillary" for others main intermediaries

The issue was also raised in the public consultation to document Ivass n. 2/2019 that

led to the enactment of Measure 97 of 4 August 2020 (amending, among others,

Regulation 40/2018) and IVASS has downgraded the problem to purely operational and

not legal.

The optionality in the Section of Registration leads to a critical situation as a limit to

the freedom of enterprise, requiring the Insurers and main intermediaries that operate

with alternative channels (car dealers, travel agencies, etc.) to limit their operations in

terms of solutions distributed through them towards customers, especially in the life

and RC sector.

Unlike sub-agents, ancillary intermediaries are not registered as quasi-subordinate

collaborators by Agents or Brokers but rather make direct mandate agreements with

4

Insurance Companies or, at most, stipulate collaboration agreements with Agents or

Brokers, nevertheless responding personally for their work in the case of any non-

fulfilment, also by means of their compulsory professional civil liability policy.

Lithuania According to the Lithuanian legislation, ancillary insurance intermediaries are

registered by insurers following the same rules as agents.

Slovakia Slovakian national legislation requires that all ancillary insurance intermediaries,

except those which fulfil exception under the provisions of IDD Article 1.3, shall be

registered as representatives of an independent insurance agent or representatives of an

insurance undertaking.

If the ancillary insurance intermediary is registered as a representative of the insurance

undertaking, his legal position is the same as the position of tied insurance agent of the

insurance undertaking.

If the ancillary insurance intermediary is registered as a representative of the

independent insurance agent, his legal position is similar as the position of the

subordinate insurance agent of the independent insurance agent, with allowances in

relation to professional qualification and mandatory examinations.

Spain According to our national law:

Insurance intermediaries may enter into commercial contracts with ancillary insurance

intermediaries who carry out distribution activities on behalf of such intermediaries.

Ancillary insurance intermediaries will not have the status of insurance intermediaries.

Ancillary insurance intermediaries will carry out their activity under

the direction, administrative liability regime, professional civil liability regime, and

financial capacity regime of the intermediary for whom they

act. Therefore, insurance intermediary assumes full responsibility for the actions of su

ch an ancillary intermediary.

Ancillary insurance intermediaries must identify the identity and registration details of

the intermediary on whose behalf they act.

Sweden According to Swedish law, an insurance intermediary can register an ancillary insurance

intermediary as their representative. However, this applies only if the insurance

intermediary assumes full responsibility for their actions (pure financial loss) and the

distribution is limited to the following insurance products:

 Insurance products that complement a good or a service.

 Insurance products that do not include life insurance or liability insurance,

except when such coverage complements the good or service that the

intermediary provides as their main professional activity.

(the definition of a tied ancillary insurance intermediary in Swedish law: an ancillary

insurance intermediary who has entered into an agreement with one or more insurance

undertakings or insurance intermediaries to distribute the insurance products specified

in sections 20b and 20c, provided that the agreement stipulates that the insurance

undertaking or the insurance intermediary is liable for pure financial loss.)

UK In the UK, this type of ancillary intermediary would be known as an Appointed

Representative (AR) and the insurance intermediary would be regarded as

their Principal and must assume full responsibility for their AR (or ARs if they have

more than one.)

One aspect of this is the requirement to ensure that the Principal’s professional

indemnity insurance cover extend to include the actions/negligence of the AR when the

AR is acting in that capacity.

5

We also have a category of AR that is restricted in its activities to making introductions

only to their Principal and this type of AR is (unsurprisingly) known as an Introducer

Appointed Representative (IAR).

The UK conduct regulator (the Financial Conduct Authority – FCA) introduced more

stringent obligations on principal firms at the end of 2022, following concerns that there

was a lack of effective risk management from principal firms that have ARs (in the

onboarding and ongoing oversight of ARs, for example).  

Link to further information on the FCA’s expectations in this area

- https://www.fca.org.uk/firms/appointed-representatives-principals  

1

Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus

seletuskirja lisa 2

Teiste riikide ülevaade Solventsus II direktiivi artikli 145 lõike 1 teise alalõike ülevõtmise

kohta

mai/juuni 2026

Soome Vakuutusyhtiölaki1

3 luku. Ensi vakuutustoiminnan

harjoittaminen ulkomailla

Vakuutusyhtiön muussa ETA-valtiossa kuin

Suomessa sijoittautumisoikeuden perusteella

harjoittama ensivakuutustoiminta

1 § Sivuliikkeen perustaminen

Tässä laissa ensivakuutustoiminnan

harjoittamisena sijoittautumisoikeuden

perusteella pidetään kiinteän toimipaikan

(sivuliike) perustamista muuhun ETA-valtioon

kuin Suomeen.

Sivuliikkeellä tarkoitetaan asioimiston ja

sivukonttorin lisäksi myös toimistoa, jota hoitaa

yhtiön oma henkilökunta, ja itsenäisesti toimivaa

henkilöä, jolla on pysyvä valtuutus toimia yhtiön

puolesta asioimiston tapaan.

[mitteametlik tõlge]

Käesolevas seaduses loetakse

püsiva tegevuskoha (filiaali)

asutamist muus Euroopa

Majanduspiirkonna riigis peale

Soome otsekindlustustegevuseks

asutamisõiguse alusel.

Lisaks esindusele ja filiaalile

peetakse filiaaliks ka ettevõtte

enda töötajate hallatavat kontorit

ja iseseisvalt tegutsevat isikut,

kellel on püsiv volitus tegutseda

ettevõtte nimel samamoodi nagu

esindusel.

Rootsi Försäkringsrörelselag2

3 kap. Verksamhet i ett annat land inom EES

Allmänna bestämmelser om

sekundäretablering

Underrättelse till Finansinspektionen om

avsikt att inrätta en sekundäretablering

1 § Ett försäkringsföretag som inte är ett

återförsäkringsbolag, och som avser att inrätta en

filial, agentur eller annat liknande driftställe

(sekundäretablering) inom EES ska underrätta

Finansinspektionen innan verksamheten

påbörjas. Underrättelsen ska innehålla 1. en plan

för den tilltänkta verksamheten, med uppgift om

sekundäretableringens organisation och vilken

försäkringsverksamhet som ska drivas där, och

2. uppgift om i vilket land sekundäretableringen

ska inrättas samt om sekundäretableringens

adress och dess företrädare.

[mitteametlik tõlge]

§ 1 Kindlustusandja, kes ei ole

edasikindlustusandja ja kes

kavatseb asutada EMP-s filiaali,

esinduse või muu sarnase

tegevuskoha (teisese üksuse), peab

enne tegevuse alustamist

teavitama Finantsjärelevalvet.

Teade peab sisaldama 1.

kavandatava tegevuse kava koos

teabega teisese üksuse korralduse

ja seal teostatava

kindlustustegevuse kohta ning 2.

teavet riigi kohta, kus teisese

üksuse asutatakse, ning teisese

üksuse ja selle esindaja aadressi.

Taani

(e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Lov om forsikringsvirksomhed3

§ 56. Ved et forsikringsselskabs etablerede

forretningssted forstås:

1) Det hjemsted, der fremgår af vedtægten.

[mitteametlik tõlge]

Kindlustusseltsi püsiva

tegevuskoha all mõistetakse:

1 Finlex veebileht (Soome): Vakuutusyhtiölaki:Vakuutusyhtiölaki | 521/2008 | Legislation | Finlex 2 Rootsi valitsusasutuste õigusandmebaas: Regeringskansliets rättsdatabaser 3 Lovguiden veebileht (Taani õigusaktide koondleht): Lov om forsikringsvirksomhed

2

2) En filial.

3) Et kontor, der ledes af et udenlandsk

forsikringsselskabs eget personale.

4) En uafhængig person, som har en fast

bemyndigelse til at handle på et udenlandsk

forsikringsselskabs vegne i lighed med en filial.

Stk. 2. Er et udenlandsk forsikringsselskab her i

landet omfattet af stk. 1, nr. 3 eller 4, betragtes

kontoret eller personen ligeledes som

forsikringsselskabets herværende filial og skal

opfylde de betingelser, der er fastsat i §§ 49-51

eller i medfør af § 3, stk. 3.

1. põhikirjas märgitud

registrijärgset asukohta;

2. filiaali;

3. kontorit, mida juhib

välismaise

kindlustusseltsi enda

personal; või

4. sõltumatut isikut, kellel on

püsiv volitus tegutseda

välismaise

kindlustusseltsi nimel

filiaaliga sarnasel viisil.

Lõike 1 punktides 3 või 4

nimetatud juhtudel käsitatakse

kontorit või isikut samuti

kindlustusseltsi kohaliku filiaalina

ning see peab vastama §-des 49, 50

ja 51 või § 3 lõike 3 alusel

kehtestatud nõuetele.

Saksamaa Gesetz über die Beaufsichtigung der

Versicherungsunternehmen

(Versicherungsaufsichtsgesetz - VAG)

§ 57 Versicherungsgeschäfte über

Niederlassungen oder im

Dienstleistungsverkehr4

(2) Als Niederlassung gilt eine Agentur oder

Zweigniederlassung eines

Erstversicherungsunternehmens im

Hoheitsgebiet eines anderen Mitglied- oder

Vertragsstaats. Um eine Niederlassung handelt es

sich auch, wenn das Versicherungsgeschäft durch

eine zwar selbständige, aber ständig damit

betraute Person betrieben wird, die von einer

Betriebsstätte in dem anderen Mitglied- oder

Vertragsstaat aus tätig wird.

[mitteametlik tõlge]

(2) Filiaal on esmase

kindlustuseandja esindus või

filiaal teise liikmesriigi või

lepinguriigi territooriumil.

Filiaaliks loetakse ka seda, kui

kindlustustegevust teostab isik,

kes on iseseisev, kuid kellele see

ülesanne on püsivalt usaldatud ja

kes tegutseb teises liikmesriigis

või lepinguriigis asuvast püsivast

tegevuskohast.

Leedu Lietuvos Respublikos draudimo įstatymas5

73 straipsnis. Kitų Europos ekonominės

erdvės valstybių draudimo įmonių teisė teikti

paslaugas Lietuvos Respublikoje

3. Šiame straipsnyje numatytas atstovo

paskyrimas ir atstovo Lietuvos Respublikoje

buvimas nelaikomas kitos Europos ekonominės

erdvės valstybės draudimo įmonės filialo,

atstovybės ar biuro Lietuvos Respublikoje

įsteigimu šio įstatymo 6 straipsnio prasme, tačiau

atstovu gali būti paskirtas kitos Europos

ekonominės erdvės valstybės draudimo įmonės

[mitteametlik tõlge]

Käesolevas artiklis sätestatud

esindaja määramist ja esindaja

olemasolu Leedu Vabariigis ei

loeta mõne teise Euroopa

Majanduspiirkonna riigi

kindlustusandja filiaali, esinduse

või büroo asutamiseks Leedu

Vabariigis käesoleva seaduse § 6

tähenduses, kuid esindajaks võib

määrata mõne teise Euroopa

Majanduspiirkonna riigi

kindlustusandja (sama või muu kui

4 Saksamaa Justiits- ja tarbijakaitseministeeriumi veebileht: § 57 VAG - Einzelnorm 5 Infolex veebileht (Leedu): Draudimo įstatymas

3

(tos pačios ar kitos negu atstovaujamoji įmonė)

filialas, įsteigtas Lietuvos Respublikoje.

esindatav ettevõtja) filiaali, mis on

asutatud Leedu Vabariigis.

Hispaania6

(e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Ei Law 20/2015, Article 6.6.

The Spanish wording is as follows:

“Branch: Any establishment of an insurance or

reinsurance undertaking located in the territory of

a Member State other than the home Member

State.

Any permanent presence of an insurance

undertaking domiciled in another Member State

shall be treated as a branch, even where such

presence does not take the form of a branch and

operates through an office managed by the

undertaking’s own staff or by an independent

person empowered to act permanently on behalf

of the insurance undertaking in the same way as

a branch.”

Küpros (e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Paragraph 11 of Article 3 of L.4364/20167

“158 (2) Για τους σκοπούς του παρόντος

Κεφαλαίου, εξομοιώνεται με υποκατάστημα

κάθε μόνιμη παρουσία μιας επιχείρησης κράτους

μέλους στη Δημοκρατία, έστω και αν αυτή η

παρουσία δεν έχει λάβει τη μορφή

υποκαταστήματος, αλλά ασκείται μέσω απλού

γραφείου το οποίο διευθύνεται από το προσωπικό

της ίδιας της επιχείρησης, ή από ανεξάρτητο

πρόσωπο, εντεταλμένο να ενεργεί μονίμως για

την επιχείρηση όπως θα ενεργούσε μια

αντιπροσωπεία.”

[mitteametlik tõlge]

Käesoleva peatüki kohaldamisel

loetakse liikmesriigi ettevõtja iga

püsivat kohalolekut Vabariigis

filiaaliks isegi siis, kui see

kohalolek ei ole filiaali vormis,

vaid toimub lihtsa kontori kaudu,

mida haldab ettevõtja enda

personal või sõltumatu isik, kes on

volitatud ettevõtja nimel püsivalt

tegutsema, nagu tegutseks esindus.

Belgia

(e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Est assimilée à une succursale toute présence

permanente d'une entreprise sur le territoire d'un

État membre autre que son État membre d'origine

ou sur le territoire d'un pays tiers, même lorsque

cette présence n'a pas pris la forme d'une

succursale mais s'exerce par le moyen d'un simple

bureau géré par le personnel propre de l'entreprise

ou par une personne indépendante mais mandatée

pour agir en permanence pour l'entreprise comme

le ferait une agence.

[mitteametlik tõlge]

Belgia Ettevõtte igasugune püsiv

kohalolek muus liikmesriigis kui

selle algne liikmesriik või

kolmanda riigi territooriumil

samastatakse filiaaliga, isegi kui

see kohalolek ei toimu filiaali

vormis, vaid toimub lihtsa kontori

kaudu, mida haldab äriühingu

enda personal või sõltumatu isik,

kes on volitatud tegutsema

ettevõtte nimel püsivalt nagu

esindus.

Portugal

(e-kirjaga

saadud

Lei n.º 147/2015, de 9 de setembro8

Artigo 5.º – Definições gerais

1 – (…)

[mitteametlik tõlge

„Filiaal“ – kindlustus- või

edasikindlustusandja esindus,

6 Agencia Estatal Boletín Oficial del Estado (Hispaania Riigiteataja) veebileht: BOE-A-2015-7897 Ley 20/2015, de 14 de

julio, de ordenación, supervisión y solvencia de las entidades aseguradoras y reaseguradoras. 7 Küprose Rahandusministeeriumi veebileht: ΝΟΜΟΣΧΕΔΙΟ ΜΕ ΤΙΤΛΟ «ΝΟΜΟΣ ΠΟΥ ΡΥΘΜΙΖΕΙ ΘΕΜΑΤΑ ΠΟΥ

ΑΦΟΡΟΥΝ ΣΤΗΝ ΑΣΚΗΣΗ ΑΣΦΑΛΙΣΤΙΚΩΝ ΚΑΙ ΑΝΤΑΣΦΑΛΙΣΤΙΚΩΝ ΕΡΓΑΣΙΩΝ ΚΑΙ ΣΤΗΝ ΑΣΚΗΣΗ ΕΡΓΑΣΙΩΝ

ΔΙΑΜΕΣΟΛΑΒΗΣΗΣ ΚΑΙ 8 Jornal Oficial da República Portuguesa (Portugali ametlikud väljaanded) veebileht: Lei n.º 147/2015, de 9 de setembro | DR

4

vastus

päringule)

l) «Sucursal», a agência, sucursal, delegação ou

outra forma local de representação de uma

empresa de seguros ou de resseguros situada no

território de um Estado membro diferente do

Estado membro de origem, sendo como tal

considerada qualquer presença permanente em

território da União Europeia, mesmo que

exercida através de um simples escritório gerido

por pessoal da própria empresa ou por uma

pessoa independente mas mandatada para agir

permanentemente em nome da empresa como o

faria uma agência;

(…).”

filiaal, delegatsioon või muu

kohaliku esinduse vorm, mis asub

liikmesriigi territooriumil, mis on

erinev tema päritoluliikmesriigist.

Filiaalina käsitatakse ka igasugust

püsivat kohalolekut Euroopa Liidu

territooriumil, isegi kui see toimub

lihtsa büroo kaudu, mida juhivad

ettevõtja enda töötajad või

sõltumatu isik, kellele on antud

volitus tegutseda püsivalt ettevõtja

nimel samamoodi nagu esindus

või filiaal.

(…)”

Iirimaa

(e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Regulation 3 Interpretation

In these Regulations, unless the context otherwise

requires -

"branch" means an agency or a branch of

an insurance undertaking or reinsurance

undertaking which is located in the territory of a

Member State other than its home Member State,

and any permanent presence of an undertaking in

a Member State other than its home Member

State shall be treated in the same way as a branch,

even where that presence does not take the form

of a branch but consists merely of an office

managed by the staff of the undertaking or by a

person who is independent but has permanent

authority to act for the undertaking as an agency

would;

Läti

(e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Apdrošināšanas un pārapdrošināšanas

likums9 152.pants. (1) Apdrošināšanas sabiedrība, kura

vēlas atvērt filiāli dalībvalstī, pirms filiāles

atvēršanas par to rakstveidā paziņo Latvijas

Bankai.

(…)

(4) Šā panta nosacījumi attiecas uz jebkuru

apdrošināšanas sabiedrības pastāvīgu darbību

dalībvalstī, ja tā tiek veikta ar dalībvalstī

izveidota biroja starpniecību, kuru vada

apdrošināšanas sabiedrības personāls vai

neatkarīga persona, kurai apdrošināšanas

sabiedrība piešķīrusi pastāvīgas pilnvaras rīkoties

šīs sabiedrības vārdā.

[mitteametlik tõlge]

Paragrahv 152. (1)

Kindlustusselts, kes soovib avada

filiaali liikmesriigis, peab enne

filiaali avamist sellest kirjalikult

teavitama Läti Panka. (…)

(4) Käesoleva paragrahvi sätteid

kohaldatakse kindlustusseltsi mis

tahes püsiva tegevuse suhtes

liikmesriigis, kui seda teostatakse

liikmesriigis asuva kontori kaudu

ja kui seda juhib kindlustusseltsi

personal või sõltumatu isik, kellele

kindlustusselts on andnud püsiva

volituse tegutseda selle seltsi

nimel.

9 LATVIJAS REPUBLIKAS TIESĪBU AKTI veebileht: Apdrošināšanas un pārapdrošināšanas likums

5

Kreeka

(e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Paragraph 11 of Article 3 of L.4364/201610

«11. «Υποκατάστημα»: το πρακτορείο ή

υποκατάστημα ασφαλιστικής ή αντασφαλιστικής

επιχείρησης, το οποίο βρίσκεται σε άλλο κράτος

- μέλος από το κράτος - μέλος καταγωγής της. Με

υποκατάστημα εξομοιώνεται κάθε μόνιμη

παρουσία ασφαλιστικής ή αντασφαλιστικής

επιχείρησης στην Ελλάδα, που ασκείται μέσω

απλού γραφείου το οποίο διευθύνεται από το

προσωπικό της ίδιας της επιχείρησης, ή από

ανεξάρτητο πρόσωπο, εντεταλμένο να ενεργεί

μονίμως για την επιχείρηση όπως θα ενεργούσε

ένα πρακτορείο.».

[mitteametlik tõlge]

„11. Filiaal“ – kindlustus- või

edasikindlustusandja esindus või

filiaal, mis asub muus liikmesriigis

kui tema päritoluliikmesriik.

Filiaaliga võrdsustatakse ka

kindlustus- või

edasikindlustusandja igasugune

püsiv kohalolek Kreekas, mida

teostatakse lihtsa büroo kaudu,

mida juhivad ettevõtja enda

töötajad või sõltumatu isik, kellele

on antud püsiv volitus tegutseda

ettevõtja nimel samal viisil nagu

esindus või filiaal.

Horvaatia

(e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Article 66, paragraph 1 of the Insurance Act

(Official Gazette, No. 30/2015, 112/2018,

63/2020, 133/2020, 151/2022, 152/2024,

151/2025)11:

Obavljanje poslova osiguranja na temelju prava

poslovnog nastana u Republici Hrvatskoj Članak

66.

(1) Svaka se trajna prisutnost društva na području

Republike Hrvatske tretira na isti način kao

podružnica, čak i kad ta prisutnost nema oblik

podružnice i sastoji se samo od ureda kojim

upravlja vlastito osoblje društva za osiguranje ili

osoba koja je neovisna i ima trajnu ovlast

zastupati društvo za osiguranje.

[mitteametlik tõlge]

(1) Igasugust kindlustusandja

püsivat kohalolekut Horvaatia

Vabariigi territooriumil

käsitatakse samaväärselt filiaaliga,

isegi kui see kohalolek ei ole

filiaali vormis ning koosneb

üksnes büroost, mida juhivad

kindlustusandja enda töötajad või

sõltumatu isik, kellel on püsiv

volitus kindlustusandjat esindada.

10 Kreeka Keskpanga veebileht: ΕΦΗΜΕΡΙΔΑ ΤΗΣ ΚΥΒΕΡΝΗΣΕΩΣ 11 Horvaatia õigusaktide andmebaas ja õigusinfo portaal: Zakon o osiguranju - Zakon.hr

1

Kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seadus

seletuskirja lisa 3

Märkuste tabel

II kooskõlastusring

JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUM Märkused 1–3

FINANTSINSPEKTSIOON Märkused 4 ja 5

EESTI KINDLUSTUSMAAKLERITE LIIT Märkused 6–10

I kooskõlastusring

JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUM Märkused 11–18

FINANTSINSPEKTSIOON Märkused 19–22

EESTI KINDLUSTUSMAAKLERITE LIIT Märkused 23 ja 24

FINANCEESTONIA Märkused 25–28

EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LIIT Märkused 29–39

AID KINDLUSTUSMAAKLER OÜ Märkus 40

Nr. Ettepaneku sisu

Arvestatud

/

Mitte-

arvestatud/

Selgitatud

Rahandusministeeriumi

seisukoht

JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUM (II ring)

1.

JDM

1. Eelnõu § 1 p-des 2 ja 4 reguleeritakse kindlustusandja

tegevust teises riigis. Olenemata sellest, et ka kehtivas KindlTS-s on käibel

kontseptsioon, et teatud kindlustusandja tegevust välisriigis ja

välisriigi kindlustusandja tegevust Eestis peetakse

kindlustusandja filiaali tegevuseks, on kehtivas õiguses neil

juhtudel siiski ka nõue filiaal registreerida. Olgugi, et

eraõiguslikult ei ole filiaal eraldi juriidiline isik, tuleb sellise

konstruktsiooni laiendamisel (ilma filiaali registreerimise

kohustuse kehtestamiseta) seletuskirjas täpsemalt selgitada,

mida "filiaalina käsitlemine" õiguslikult tähendab. Kui

järelevalveliste reeglite puhul võib see olla üheselt arusaadav,

tekib küsimus, kas nimetatud lahendusel on ka

tsiviilõiguslikke tagajärgi. On oluline erinevus, kas mingi

subjekti puhul on tegemist (Eesti kindlustusandja näitel)

välisriigis oleva kindlustusandja füüsilisest või juriidilisest

isikust esindajaga või filiaaliga (antud juhul isikuga, kelle

tegevust "loetakse filiaali tegevuseks"). Esimesel juhul on

teatav "agentsus" ka esindajal (esindajaks on õigusvõimeline

isik, esinduse kohta on reeglid, sisesuhe, välissuhe), teisel

juhul loetakse filiaali tegevus kindlustusandja tegevuseks.

Eeldusel, et uus regulatsioon puudutab üksnes

finantsjärelevalve reeglite kohaldamist, palume selle eelnõus

ja seletuskirjas eraldi välja tuua.

Arvestatud Tõepoolest, sätte eesmärk on

üksnes määrata kindlaks, millal

käsitatakse püsivat (alalise

kohaloleku kaudu) piiriülest

tegevust KindlTS-i tähenduses

filiaali tegevusena, et sellele

kohalduksid filiaali tegevust

reguleerivad järelevalvenõuded.

Leiame, et eelnõu sõnastus juba

piirab filiaalina käsitamise ulatuse

KindlTS-i kohaldamisega.

Paragrahv 24 lõikes 6 on ette

nähtud, et „Sellise tegevuse korral

peab kindlustusandja järgima

käesoleva seaduse §-des 25–31

sätestatud nõudeid“ ning § 36

lõikes 2 on, et „Sellise tegevuse

korral peab kindlustusandja

järgima käesolevas seaduses ja

selle alusel antud õigusaktides

lepinguriigi kindlustusandja Eesti

filiaalile kohalduvaid nõudeid“.Lisame viite ka

Finantsinspektsiooni seadusele.

Lisaks oleme nõus eelnõu

sõnastusse lisama täpsustuse

filiaalina käsitamine toimub

„käesoleva seaduse tähenduses“.

2

Muudatuse eesmärk ei ole

reguleerida eraõiguslikke suhteid

ega muuta filiaali tsiviilõiguslikku

tähendust. Samuti täiendame

seletuskirja selgitusega, et

"filiaalina käsitamine" puudutab

üksnes KindlTS-is sätestatud

järelevalvenõuete kohaldamist.

2.

JDM

2. Eelnõu § 1 p-s 45 muudetakse sätet, mis reguleerib kindlustuse turustamisega seotud kohustuse rikkumisega

seoses teate avaldamist Finantsinspektsiooni poolt.

A. Muudatuse kohaselt on Finantsinspektsioon kohustatud

avalikustama oma veebilehel teate kindlustusmaakleri agendi

vahendajate nimekirjast kustutamise otsuse kohta. Teates

tuleb avalikustada eelnõu kohaselt rikkumise eest vastutava

isiku andmeid. JDM hinnangul on isiku andmed liiga lai

mõiste, kuna sinna alla mahuvad kõik võimalikud

isikuandmed. Palume eelnõus mõistet täpsustada, näiteks

isiku üldandmed või isiku nimi, isikukood jne.

Arvestatud Eelnõus on andmete loetelu

täpsustatud.

B. Täiendavalt selgitame, et kui kavandatava § 224 lõike 14

uue sõnastuse kohaselt on rikkumine avalikult kättesaadav

vähemalt viie aasta jooksul, on see vastuolus karistusregistri

seaduse (KarRS) §-s 24 (registrisse kantud karistusandmete

kustutamise tähtajad) sätestatuga, mille lõike 1 punktide 1 ja

2 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse

üle arhiivi, kui: 1) väärteo eest mõistetud või määratud

rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö

sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest

on möödunud üks aasta; 2) maksukorralduse seaduses või

maksuseaduses sätestatud väärteo eest mõistetud või määratud

rahatrahvi tasumisest või aresti täitmisest on möödunud kaks

aastat.

KindlTS § 224 lõike 12 punkti 1 kohaselt avalikustab

Finantsinspektsioon oma veebilehel kindlustuse

turustamisega seotud kohustuse rikkumisega seoses teate

väärteoasjas tehtud jõustunud lahendi kohta.

Kui KindlTS § 224 lõike 14 kohaselt on teave rikkumise kohta

avalikult kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul, on see

tähtaeg kaks korda pikem kui karistusregistris sätestatud

tähtaeg, mis käsitleb väärteokaristusi. Palume selgitada ja

põhjendada, kuidas saavad väärteo kohta andmed olla

avalikud kauem kui tegelikult karistusregister ette näeb.

KarRS § 5 lõike 1 kohaselt on registrisse kantud isiku

karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo

või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete

kustutamiseni. JDM hinnangul ei ole selline tähtaeg sobiv.

Selgitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2016/97

(kindlustuse turustamise direktiiv)

artikli 32 lõige 1 kohustab pädevat

asutust avalikustama iga

halduskaristuse või muu meetme,

mis on määratud või võetud

direktiivi rakendavate siseriiklike

sätete rikkumise korral. Kuna

erinevalt teistest EL finantssektori

õigusaktidest ei ole viidatud

direktiivis avalikustamise tähtaega

ette nähtud, on lähtutud tähtaja

määramisel Finantsinspektsiooni

seaduse § 54 lõikest 5, mis annab

Finantsinspektsioonile õiguse

täielikult või osaliselt avalikustada

väärteoasjas tehtud lahend või

haldusakt või -leping, sealjuures

on kogu nimetatud teave

veebilehel kättesaadav vähemalt

viis aastat, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Asjaolu, et karistusregistrist

kustutatakse väärteo andmed

varem, ei välista

järelevalveasutuse otsuse

avalikustamist seaduses sätestatud

tähtaja jooksul. KarRS ja

finantssektori seadused on erineva

eesmärgi ja õigusliku tähendusega

regulatsioonid.

Finantsinspektsiooni tehtud otsuse avalikustamise eesmärk on tagada

järelevalvetegevuse läbipaistvus,

3

üldpreventiivne mõju ning

investorite, finantsjärelevalve

subjektide klientide ja avalikkuse

kaitse ning finantsturu õigus- või

korrapärane toimimine.

Eelnõus sätestatud [vähemalt]

viieaastane avalikustamise tähtaeg

on kooskõlas EL finantssektori

õigusaktides laialdaselt kasutatava

regulatsiooniga. Sama tähtaeg on

ette nähtud näiteks MiFID II

direktiivi artikli 71 lõikes 3,

UCITS-direktiivi artikli 99b lõikes

4, CRD artikli 68 lõikes 3, MICAR

artikli 114 lõikes 4 ning mitmes

teises finantssektori õigusaktis.

Leiame, et finantssektori eri

tegevusvaldkondades tegutsevate

järelevalvesubjektide suhtes on

põhjendatud kohaldada ühtset

lähenemist sanktsioonide

avalikustamise tähtajale. Ühtne

viieaastane tähtaeg tagab, et

võrreldavas olukorras olevaid

finantssektori turuosalisi

koheldakse võrdselt ning

Finantsinspektsioon saab

kohaldada ühtseid avalikustamise

põhimõtteid kogu finantssektoris.

Märgime, et väärtpaberituru seaduse § 230 lõigetes 42 ja 43 on

sätestatud erandid väärteoasjas tehtud lahendi avalikustamise

osas. Palume selgitada, miks samasuguseid erandeid ei ole

ettenähtud KindlTS-is.

Selgitatud VpTS § 230 lõigetes 42 ja 43

sätestatud avalikustamise erandite

aluseks on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/65/EL

artiklid 71 lõike 1 teine alalõik.

KindlTS § 224 lõikes 15 sätestatud

avalikustamise erandi aluseks on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2016/97 artikli 33

lõike 1 teine lause.

Kui võrrelda direktiivide

sõnastusi, siis avalikustamise

erandite sõnastused ei ole

samasugused. Arvestades

liikmesriigi kohustust võtta

direktiiv üle nõuetekohaselt, on

KindlTS lähtutud direktiivi (EL)

2016/97 konkreetsest sõnastusest

ja sisust.

4

3.

JDM

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja

keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta.

Arvestatud Soovime lisaks selgitada, et eelnõu

§ 1 punktide 7–15 sõnastuste

aluseks oli JDM I

kooskõlastusringi ettepanek

(märkus nr 11) kasutada sätetes

järgmist sõnastust: : „…avaldada

väljaandes Ametlikud Teadaanded

ning teabe valdaja otsusel

täiendavalt muus väljaandes või

veebilehel koos viitega teadaande

avaldamisele Ametlikes

Teadaannetes, kui see on vajalik

teabe levikuks."

Käesoleva kooskõlastusringi

raames on JDM tõstatanud

küsimuse - kas ja mis põhjusel on

vajalik normis märkida, et see peab

toimuma teabe valdaja

otsusel?/…/ Samuti on palutud

selgitada terminit muu väljaanne.

Kuna JDM II kooskõlastusringi

kommentaar erineb oma sisult

varasemast ettepanekust, lähtume

asjakohaste sätete sõnastamisel

JDM viimasest märkusest, st ei

kasuta normis sõnastust, et muus

väljaandes avaldamine võib

toimuda teabe valdaja otsusel.

FINANTSINSPEKTSIOON (II ring)

4.

FI

1. Finantsinspektsioon on jätkuvalt 31.03.2026 kirja nr 5-

2/1685-1 punktis 1 esitatud seisukohal, et eelnõu punktides 2

ja 4 viidatud KindlTS § 24 lõike 6 ja § 36 lõike 2 muudatused,

millega kaotatakse vastavalt välisriigis ja Eestis filiaali

asutamise nõue, vajaksid täiendavat analüüsi.

Seletuskirja lisa 3 punktis 9 on Rahandusministeerium küll

oma seisukohta selgitanud, viidates, et kehtiva seaduse

sõnastus ei pruugi olla kooskõlas Solventsus II direktiiviga

ning asjaolule, et tegemist on Finantsinspektsiooni varasema

ettepanekuga halduskoormuse vähendamiseks.

Finantsinspektsioon on seisukohal, et asjaolu, et vastav

ettepanek oli välja toodud ühe võimaliku variandina

halduskoormuse vähendamiseks, ei pruugi olla piisav

argument seaduse sõnastuse muutmiseks. Oleme jätkuvalt

seisukohal, et vastava muudatuse tegemine vajaks täiendavat

analüüsi, mitte kohest seadusemuudatust. Käesoleval juhul

vähendatakse filiaali nõude kaotamisega halduskoormust

formaalselt, kuid analüüsimata on, kas potentsiaalselt võib

halduskoormus filiaali nõuete kohaldamise kontrollimisel

siiski suureneda.

Mitte

arvestatud

Nagu oleme juba varasemalt

selgitanud, siis muudatuse

eesmärk on viia seadus kooskõlla

Solventsus II direktiiv artikli 145

lõikega 1, mille kohaselt ei või

liikmesriik nõuda teises

liikmesriigis tegevusloa saanud

kindlustusandjalt filiaali asutamist

üksnes seetõttu, et ta tegutseb

vastuvõtvas liikmesriigis alalise

kohaloleku kaudu. Kehtiv Eesti

regulatsioon on selles osas

direktiivist rangem ning eelnõu

eesmärk on see vastuolu

kõrvaldada.

Seda kinnitab ka teiste EL riikide

seas läbi viidud küsitlus (vt

seletuskirja lisa 2).

Rõhutame, et muudatus puudutab

üksnes olukorda, kui alalise

kohaloleku (kontori) kaudu

tegeletakse piiriülese

5

Eeltoodust tulenevalt on Finantsinspektsiooni ettepanek jätta

muudatus sellisel kujul sisse viimata.

kindlustustegevusega ning kõik

pädevate asutuste vahelised

teavitusnõuded jäävad kohalduma.

5.

FI

2. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et seletuskirja lk 10

on trükiviga ning viide on jäänud poolikuks lauses: „Eelnõu

punktiga 20 täiendatakse KindlTS § 180 uue lõikega 5.

KindlTS § 180 lõigete 1 ja kohaselt on kindlustusmaakler

kohustatud hoidma kliendi poolt vahendajale makstud

kindlustusandjale kuuluvad kindlustusmaksed eraldi

kontol...“.

Arvestatud

EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LIIT (II ring)

Märgime, et võrreldes varasema eelnõuga on tehtud mitmeid

muudatusi ning arvestatud on osade EKsL-i varasemate

ettepanekutega, eelkõige terminoloogia täpsustamisel ja

kindlustusvajaduste mõiste kasutusele võtmisel. Samas ei ole

arvestatud EKsL-i peamist ja põhimõttelist seisukohta, mille

kohaselt puudub vajadus luua Eesti õigusesse uus

kindlustusmaakleri esindaja institutsioon. EKsL jääb oma

10.04.2026 arvamuses esitatud seisukohtade juurde ning

käesolevas seisukohas täiendame neid ka järgnevaga.

Teadmiseks võetud.

6.

EKSL

1. Kindlustusmaakleri esindaja instituudi loomise

vajadus ei ole piisavalt põhjendatud

EKsL leiab jätkuvalt, et kavandatav muudatus ei lahenda

ühtegi piisavalt põhjendatud süsteemset probleemi

kindlustusturul. Seletuskirjas on muudatuse põhjendusena

viidatud vajadusele kõrvaldada turutõrge ning suurendada

klientide juurdepääsu sõltumatul analüüsil põhinevale

kindlustusvahendusele.

EKsL hinnangul ei ole siiski piisavalt põhistatud, et tegemist

oleks tegeliku turutõrkega või et kehtiv regulatsioon takistaks

klientidel kindlustusmaaklerite teenuste kasutamist.

Klientidel on ka praegu võimalik valida nii

kindlustusmaakleri, kindlustusagendi kui ka otse

kindlustusandja kaudu sõlmitava kindlustuslepingu vahel.

Nagu märkisime oma varasemas arvamuses, muudab

kindlustusmaakleri esindaja institutsiooni loomine senise

kindlustusturustuse regulatsiooni keerukamaks ja raskemini

mõistetavaks nii klientidele, turuosalistele kui ka

järelevalvele. Kindlustusmaakleri tegevuse põhisisuks on

kliendi huvides tegutsemine, sõltumatu analüüsi tegemine

ning kliendi vajadustele vastava kindlustuslahenduse

soovitamine. Tegemist on kõrget professionaalset pädevust ja

iseseisvat hinnangut eeldava tegevusega, mistõttu ei pea

EKsL põhjendatuks sellise tegevuse edasiandmist

kõrvaltegevusena tegutsevatele isikutele.

Täiendavalt märgime, et Eesti kindlustusturul on varasemalt

praktiseeritud nn multiagendi mudelit, mille kasutamisest

loobuti, kuna selline roll osutus kliendi jaoks raskesti mõistetavaks ning tekitas huvide konflikti riske. EKsL

hinnangul võib kavandatav kindlustusmaakleri esindaja

Mitte

arvestatud

Selgitame, et turutõrke mõistet

kasutati eelnõu ettevalmistamisel

laiemas tähenduses, viidates turu

toimimist piiravale regulatiivsele

takistusele. Muudatuse eesmärk ei

põhine eeldusel, et kliendid ei saa

kehtiva regulatsiooni kohaselt

kindlustusmaaklerite teenuseid

kasutada. Muudatuse eesmärk on

anda kindlustusmaakleritele

täiendav võimalus oma tegevuse

korraldamiseks. Kehtiv

regulatsioon piirab

kindlustusmaaklerite võimalust

kasutada esindajaid. Muudatus

laiendab kindlustusmaaklerite

tegevusvõimalusi, säilitades samal

ajal senise kliendikaitse taseme ja

järelevalve.

Lisaks selgitame, et eelnõuga ei

loobuta põhimõttest, mille

kohaselt ei olekindlustuse

turustamise edasiandmine lubatud.

See on jätkuvalt keelatud, välja

arvatud esindaja kasutamise

korral. Senise keelu mõte oli

tagada, et kindlustusvahendaja,

kellel on tegevusõigus (nt

maakler), ei muutuks üksnes

"kehaks", kes on registreeritud,

kuid kelle tegelikku tegevust viivad läbi teised isikud, muutes

ebaselgeks, kes tegelikult kliendi

6

institutsioon kaasa tuua sarnaseid probleeme. Kuigi

regulatsioon erineb ajaloolisest multiagendi mudelist,

muutub kliendi jaoks turustaja roll veelgi keerukamaks ning

suureneb oht, et klient ei mõista piisavalt selgelt erinevate

turuosaliste rolle, vastutust ja omavahelisi suhteid.

Samuti jääb põhjendamata, miks oleks vajalik loobuda

kehtivast põhimõttest, mille kohaselt ei olekindlustuse

turustamise edasiandmine lubatud. EKsL hinnangul kujunes

kehtiv regulatsioon välja varasemate praktiliste probleemide

lahendamiseks ning enne sellest põhimõttest loobumist tuleks

näidata,millised asjaolud on vahepeal muutunud ning miks

senine regulatsioon enam eesmärki ei täida.

ees vastutab ja kes täidab

maaklerile pandud kohustusi.

Kavandatav muudatus ei muuda

seda põhimõtet.

Kindlustusmaakler võib kasutada

üksnes sellist esindajat ja talle

tegevusi edasi anda, kelle

põhitegevus on muu kui

kindlustuse vahendamine ning

kelle kaudu pakutakse kindlustust

muu teenuse või toote osana.

Klient ei ole seotud mitme

kindlustusmaakleriga. Selline

lahendus erineb oluliselt

olukorrast, mille vältimiseks

kehtiv piirang kehtestati. Esindaja

ei asenda kindlustusmaaklerit

kindlustusturul ega hakka osutama

iseseisvalt maaklerteenust, vaid

võimaldab kliendil saada seotud

teenuse käigus ka

kindlustuslahenduse pakkumist.

Näiteks reisiteenuse osutamisega

seotud reisikindlustuse pakkumise

puhul on kliendile sageli

mugavam saada kogu vajalik

teenus ühest kohast.

Muudatusega ei vähendata

klientide kaitset, kuna esindaja

peab täitma seaduses sätestatud

nõudeid ning maakler vastutab

esindaja kasutamise korral oma

tegevuse nõuetekohase

korraldamise eest. Samuti on

kliendil õigus saada vajalikku

teavet kindlustusvahenduse

olemuse, osaliste rollide ja

vastutuse kohta.

Seega ei ole tegemist varasema

keelu eesmärkidest loobumisega,

vaid nende eesmärkide täpsema ja

proportsionaalsema

rakendamisega olukorras, kus

tegevus antakse üle piiratud

ulatuses.

7.

EKSL

2. Muudatuse mõju turule ja konkurentsile ei ole piisavalt

analüüsitud

EKsL leiab, et enne sellise põhimõttelise muudatuse tegemist

tuleks läbi viia põhjalikum analüüs erinevate võimalike

lahenduste kohta, sealhulgas hinnata teistes Euroopa Liidu

liikmesriikides kasutatavaid mudeleid ja nende toimimist

ning kavandatava muudatuse mõju klientide kaitsele, turu

läbipaistvusele ja järelevalve tõhususele.

Selgitatud Eelnõu väljatöötajad ei nõustu

väitega justkui ei oleks hinnatud

teistes EL liikmesriikides

kasutatavaid mudeleid ja nende

toimimist. Seletuskirja punktis

2.3.1 ja lisas 1 on analüüsitud

teiste riikide turustusmudeleid, sh

osutatud EIOPA raportile, milles

on ülevaade EL riikide

turustusmudelitest.

7

Tegemist on Eesti kindlustusturu struktuuri oluliselt

mõjutava muudatusega, mistõttu ei ole põhjendatud selle

elluviimine ilma põhjaliku mõjuanalüüsita. EKsL hinnangul

ei ole eelnõu menetluse käigus piisavalt hinnatud muudatuse

mõju turustruktuurile, konkurentsiolukorrale ega klientide

huvidele. Sama seisukohta on väljendanud ka

Finantsinspektsioon ning väiksemad turuosalised. Arvestades

muudatuse võimalikku pikaajalist mõju kogu kindlustusturu

toimimisele, tuleks enne regulatsiooni kehtestamist läbi viia

täiendav mõjude analüüs ning kaasata sellesse laiemalt

erinevaid turuosalisi.

Eelnõu seletuskiri lähtub eeldusest, et muudatus suurendab

konkurentsi ning parandab klientide valikuvõimalusi. Samas

ei ole hinnatud võimalikku vastupidist mõju. Eesti

kindlustusvahenduse turg on juba täna suhteliselt

kontsentreerunud. Kuigi Eestis tegutses 2025. aastal 41

kindlustusmaaklerit, liikus üle poole kahjukindlustuse

vahendatavast turumahust kolme suurima maakleri kaudu.

Kavandatav muudatus eeldab täiendavaid investeeringuid

siseprotsessidesse, koolitustesse, kontrollimehhanismidesse

ja vastavuskontrolli, mille täitmine on väiksematele

maakleritele märksa keerulisem kui suurematele

turuosalistele. Seetõttu võib muudatus viia olukorrani, kus

turuosa koondub veelgi suuremate maaklerite kätte. Selline

areng vähendaks konkurentsi ning oleks pikas perspektiivis

kahjulik nii klientidele kui ka kogu turu toimimisele. EKsL-i

hinnangul kujunevad kavandatava muudatuse peamisteks

kasu saajateks eelkõige suurimad maaklerid, kellel on

võimekus rajada ja hallata ulatuslikke esindajate võrgustikke.

Peame oluliseks rõhutada, et kuna

kindlustusmaakleri esindajale

kohalduvad samad IDD direktiivi

nõuded, mis teistele

kindlustusvahendajatele, siis

regulatiivne raamistik kaitseb

klienti ka siis, kui talle osutab

teenust kindlustusmaakleri

esindaja. Esindajana võib

tegutseda üksnes isik, kellel on

õigus kindlustusvahendusega

tegeleda ning kelle suhtes

kohaldatakse kõiki

kindlustusvahendajatele kehtivaid

nõudeid. See tähendab, et

esindajal tuleb järgida muu hulgas

kliendi huvides tegutsemise

kohustust, teabe andmise nõudeid,

kutsealase pädevuse nõudeid ning

muid kindlustustegevuse

seadusest tulenevaid

käitumisreegleid. Samuti kuulub

esindaja Finantsinspektsiooni

järelevalve alla. Lisaks säilib

kindlustusmaakleri vastutus oma

tegevuse korraldamise eest.

Esindaja kasutamine ei vähenda

maakleri kohustust tagada, et

kindlustusvahendus toimub

õigusaktide kohaselt ning kliendi

huve järgides. Seetõttu ei vähene

kliendikaitse tase võrreldes

kehtiva õigusega.

Samuti ei avalda muudatus olulist

mõju turu läbipaistvusele.

Esindajale kohalduvad samad

teavitamiskohustused, mis teistele

kindlustusvahendajatele. Kliendil

on jätkuvalt võimalik tuvastada,

millise kindlustusvahendajaga ta

suhtleb ning millises rollis

asjaomane isik tegutseb.

Klientidele antava teabe ulatus ei

vähene.

Lisaks märgime, et muudatus

vähendab regulatiivset

ebavõrdsust. Praegu saavad

kindlustusandjad turul tegutseda

agentide võrgustike kaudu, kuid

maaklerid analoogset mudelit

kasutada ei saa. Seega

tasakaalustab muudatus erinevate vahendusmudelite regulatsiooni.

8

8.

EKSL

3. Filiaali regulatsiooni muudatused vajavad täiendavat

analüüsi

EKsL jääb oma varasemas arvamuses esitatud seisukohtade

juurde ka filiaali regulatsiooni muudatuste osas. Kuigi

seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk vähendada

üksnes filiaali kui juriidilise struktuuri loomise ja

ülalpidamisega seotud halduskoormust ning säilitada

filiaalile kohalduvad sisulised nõuded, ei ole EKsL hinnangul

piisavalt analüüsitud muudatuse mõju õigusselgusele, avaliku

teabe kättesaadavusele ning klientide ja ametiasutuste

võimalustele tuvastada piiriülese tegevuse kaudu Eestis

tegutsevaid kindlustusandjaid ja vahendajaid.

Lisaks näeme riskina, et kavandatav muudatus võib pikemas

vaates vähendada Eesti atraktiivsust kindlustussektori

tegevuskohana. Eesti riik otsib võimalusi tuua siia rohkem

rahvusvaheliste ettevõtjate piirkondlikke üksusi,

juhtimiskeskusi ja kõrgema lisandväärtusega töökohti.

Filiaali olemasolu tähendab vähemalt teatud ulatuses

kohalolu Eesti turul ning loob selgema seose ettevõtja ja

kohaliku majanduskeskkonna vahel. Kui püsiv tegevus Eestis

ei eelda enam isegi filiaali olemasolu, võib see soodustada

tegevuse täiendavat koondumist teistesse riikidesse ning

suurendada Eesti kindlustusturu ääremaastumise riski.

Mitte

arvestatud

Muudatuse eesmärk on viia seadus

kooskõlla Solventsus II direktiiv

artikli 145 lõikega 1, mille

kohaselt ei või liikmesriik nõuda

teises liikmesriigis tegevusloa

saanud kindlustusandjalt filiaali

asutamist üksnes seetõttu, et ta

tegutseb vastuvõtvas liikmesriigis

püsivalt. Kehtiv Eesti regulatsioon

on selles osas direktiivist rangem

ning eelnõu eesmärk on see

vastuolu kõrvaldada.

Muudatus ei mõjuta

kindlustusandjate ega -

vahendajate suhtes kohaldatavaid

sisulisi nõudeid,

järelevalvekorraldust ega klientide

õiguste kaitset.

Juhime tähelepanu, et muudatus

puudutab üksnes olukorda, kus

kindlustusandja või

kindlustusvahendaja tegutseb

teises lepinguriigis püsivalt

kontori või muu alalise kohaloleku

kaudu. Muudatus ei mõjuta

piiriülese tegevuse teatamise

korda ega pädevate asutuste

vahelist koostööd. Seetõttu

puudub alus järeldada, et

muudatus vähendaks õigusselgust

või raskendaks pädevate asutuste

võimalusi tuvastada Eestis

piiriüleselt tegutsevaid ettevõtjaid.

Kui teise lepinguriigi

kindlustusandja või

kindlustusvahendaja soovib Eestis

püsivalt kindlustust turustada

kontori või muu alalise kohaloleku

kaudu, kohaldatakse tema suhtes

sama teavitamiskorda nagu filiaali

asutamise korral.

Lisaks rõhutame, et muudatus ei

mõjuta kuidagi teiste

lepinguriikide kindlustusandjate

õigust asutada Eestis filiaale.

Kindlustusandja otsus rajada

Eestisse filiaal või muu püsiv

kohalolu sõltub eelkõige ärilistest

vajadustest, mitte üksnes sellest,

kas filiaali asutamine on seadusest

tulenev kohustus.

9.

EKSL

4. Muud tähelepanekud kindlustusmaakleri esindaja

regulatsiooni kohta

Selgitatud Eelnõu § 1 punkti 37 (KindlTS §

1921 lõike 1 kohaselt on maakleri

9

EKsL hinnangul tuleks eelnõus suuremat tähelepanu pöörata

kindlustusturustuse üldpõhimõtetele. Kogu klientidele või

potentsiaalsetele klientidele suunatud teave peaks olema

selge ja mitteeksitav ning turustaja roll kliendile üheselt

arusaadav. Sellise põhimõtte sõnaselge sätestamine aitaks

kaasa kindlustusturu läbipaistvusele ja klientide teadlikele

valikutele.

Samuti vajab täiendavat kaalumist maakleri esindaja

vastutuse regulatsioon. EKsL hinnangul ei ole põhjendatud

olukord, kus kliendi nõudeõigus on suunatud üksnes maakleri

vastu, sõltumata sellest, et kahju võib olla tekitanud vahetult

maakleri esindaja. Kaaluda tuleks võimalust säilitada nõude

esitamise õigus ka maakleri esindaja vastu.

Lisaks tekitab küsimusi maakleri esindajale kavandatud

ulatuslik eriregulatsioon. EKsL hinnangul dubleerivad

mitmed kavandatavad teavitamis- ja käitumisnõuded

sisuliselt juba kehtivaid kindlustusmaakleritele kohalduvaid

kohustusi. See muudab regulatsiooni mahukamaks ja

keerukamaks, ilma et sellest nähtuks kliendikaitse või

õigusselguse oluline paranemine.

esindaja kohustatud enne

kindlustuslepingu sõlmimist

teatama kliendile oma ärinime ja

kontaktandmed; teatama kliendile,

et ta on kindlustusmaakleri

esindaja, kes tegutseb

kindlustusmaakleri esindajana, ja

kindlustusmaakler on võtnud

täieliku vastutuse tema tegevuse

eest. Lisaks tuleb klienti teavitada,

et esindaja tegutseb kliendi

huvides, turustades talle

kindlustuslepinguid sõltumatu

analüüsi alusel. Lõikes 1 on 11

punkti, mis peavad olema täidetud

kliendile kindlustuslepingut

vahendades.

See on karistatav (KindlTS § 254),

kui kliendile jäetakse seaduse

kohaselt nõutud teave esitamata

või kui see on ebaõige või eksitav.

Juriidilise isiku korral võib

rahatrahv ulatuda kuni 5 mln

euroni.

Läbipaistvus ei teki abstraktse

põhimõtte lisamisest, vaid

konkreetsete kohustuste (KindlTS

§ 1921) ja vastutuse kaudu.

Eelnõu eesmärk ei ole dubleerida

kindlustusmaaklerile kohalduvaid

nõudeid, vaid tagada õigusselgus

selles osas, millised

kindlustusturustuse nõuded

kohalduvad maakleri esindajale

tema enda tegevuse ulatuses ning

millised nõuded kohalduvad

kindlustusmaaklerile, kes vastutab

esindaja tegevuse eest (tagab tema

nõuetekohasuse).

10.

EKSL

5. Võlaõigusseaduse § 434 lõige 1¹ EKsL hinnangul vajab täiendavat analüüsi ka

võlaõigusseaduse § 434 lõige 1¹. Eelnõu kohaselt peab juhul,

kui kindlustusleping sõlmitakse kindlustusvahendaja kaudu,

poliisi kindlustusvõtjale kättesaadavaks tegema

kindlustusvahendaja, kusjuures kindlustusandja kohustus

loetakse täidetuks juba poliisi väljastamisest

kindlustusvahendajale.

EKsL hinnangul ei saa vahendaja kohustus olla ulatuslikum

kui kindlustusandja kohustus. Eelkõige tekib küsimus

kindlustusmaakleri puhul, kes tegutseb maaklerlepingu alusel

kindlustusvõtja huvides ning ei ole kindlustusandja

lepinguline esindaja. Seletuskirjast ei nähtu, millisel

õiguslikul alusel peaks maakler täitma kindlustusandja

Selgitatud Selgitame, et kui kindlustusleping

sõlmitakse kindlustusvahendaja

kaudu, toimub kogu lepingu

sõlmimisega seotud suhtlus,

sealhulgas dokumentide

edastamine reeglina

kindlustusvahendaja kaudu.

Seetõttu on põhjendatud, et ka

poliisi kindlustusvõtjale

kättesaadavaks tegemise kohustus

lasub kindlustusvahendajal.

Kindlustusvahendaja ei täida

seejuures kindlustusandja

teavitamiskohustust esindusõiguse

10

teavitamiskohustust ega ka see, milline vastutus tekib

maaklerile olukorras, kus poliisi kättesaadavaks tegemine ei

õnnestu.

või lepingulise suhte alusel.

Vastav kohustus tuleneb

seadusest, mis sätestab, et

kindlustusvahendaja kaudu

sõlmitud lepingu korral teeb

poliisi kindlustusvõtjale ja

asjakohasel juhul kindlustatule

kättesaadavaks

kindlustusvahendaja. Samal

põhjusel sätestab eelnõu ka,

millisest hetkest loetakse

kindlustusandja vastav kohustus

täidetuks.

Kui kindlustusvahendaja jätab

talle seadusega pandud kohustuse

täitmata, vastutab ta selle eest

üldistel õiguslikel alustel.

Rõhutame, et muudatus ei jäta

klienti õiguskaitsevahenditeta,

vaid määrab senisest selgemalt

kindlaks, milline turuosaline

vastutab poliisi kättesaadavaks

tegemise eest olukorras, kus

kindlustusleping sõlmitakse

kindlustusvahendaja kaudu.

JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUM (I RING)

11.

JDM

1. Eelnõu p 4 ja 5 – eelnõuga loobutakse kindlustustegevuse

seaduses (KindlTS) sätestatud teadete avaldamisest

üleriigilise levikuga päevalehtedes ning see asendatakse

kohustusega avaldada teated väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Justiits- ja Digiministeerium toetab muudatust.

Märgime, et Justiits- ja Digiministeeriumis on kavandamisel

Riigi Teataja seaduse (RTS) muudatused, milles asendatakse

„üleriigilise päevalehes“ ja muudes väljaannetes avaldamise

kohustus avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Arvestades

teabe laia leviku vajadust jäetakse andmeandjatele ehk

teadaande avaldajatele siiski kaalutlusõigus avaldada teavet

muus väljaandes juhul, kui see on vajalik teabe jõudmiseks

mõjutatud isikuteni. Seetõttu palume kaaluda, kas see vajadus

on olemas ka KindlTS teadete puhul. Palume kaaluda, kas

esineb vajadus täpsustada asenduse sõnastust järgmiselt:

„…avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teabe

valdaja otsusel täiendavalt muus väljaandes või veebilehel koos viitega teadaande avaldamisele Ametlikes

Teadaannetes, kui see on vajalik teabe levikuks."

Lisaks anname teada, et RTS-i Ametlike Teadaannete osas on

kavas reguleerida teadaannetes avaldatavate isikuandmetena

üksnes isiku nimi ja isikukood. Muud isikuandmed, kui need

sisalduvad avaldatud teadaannetes, tuleb sätestada

eriseadustes.

Arvestatud

12.

JDM

2. Eelnõu p 4 ja 5 – seletuskirjas ei ole analüüsitud

teadaannete avaldamisvajadust ega nende avaldamise üldist

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud

avaldamisvajaduse analüüsi ja

11

statistikat üleriigilistes ajalehtedes. Võimalusel palume see

välja tuua. Palume ka seletuskirja mõju osa täiendada

avaldamisstatistika ning teavituse tõhususe hindamisega.

Samuti palume seletuskirja täiendada põhjendusega, miks

teadaannete avaldamise kohana ei sobi enam üleriigilised

päevalehed.

Seletuskirjas ei ole hinnatud, kas eelnõuga Ametlikes

Teadaannetes avaldamiseks lisatavad uued vormid

dubleerivad juba avaldatavaid vorme, näiteks likvideerija

teadet ja pankrotihalduri teadet. Võimalik, et need on juba

hõlmatud Ametlikes Teadaannetes avaldatavate pankroti- ja

likvideerimismenetluse teadaannetega.

põhjendustega. Samuti on

täiendatud mõjude osa.

Siiski mõõname, et üleriigilistes

päevalehtedes avaldatavate

teadaannete kohta ei ole võimalik

esitada terviklikku ja

usaldusväärset statistikat, kuna

vastav teave ei ole koondatud ega

avalikult süstematiseeritud.

Seetõttu ei ole seletuskirjas

esitatud kvantitatiivset analüüsi

päevalehtedes avaldamise kohta,

kuid hinnang teavitamise

tõhususele põhineb teadete

avaldamise aluseks olevate

juhtumite esinemise sagedusel.

Nõustume, et osade teadete

dubleerimine KindlTS-si ei ole

asjakohane ning jätame need

teated seadusest välja. Samuti

piisab teatud juhtudel teate

avaldamisest üksnes veebilehel.

13.

JDM

3. Eelnõu p-d 16–18 (KindlTS § 188, 189) – kõnealuste

sätetega nähakse ette tingimused, millele peab

kindlustusmaakler vastama selleks, et teda võiks kanda

vahendajate nimekirja või keelduda sinna kandmisest.

Tingimused näevad muu hulgas ette, et kindlustusmaakler on

laitmatu mainega ja usaldusväärne, tal on olemas

usaldusväärsust toetavad ärisidemed ning et

kindlustusmaakleri enda, tema juhtide või omanike seosed

teiste isikutega ei ohusta kindlustusturu ega taotleja

usaldusväärsust ega kindlustusturu läbipaistvust Eestis ega

välisriigis. Vahendajate nimekirja kandmisest keeldumise

alus on, kui kindlustusmaakleri isiklik käitumine või

ärikäitumine füüsiliste või juriidiliste isikutega ohustab või

võib ohustada kindlustusturu või taotleja usaldusväärsust või

kindlustusturu läbipaistvust Eestis või välisriigis.

Eelnõu ega seletuskirja põhjal ei ole selge, kuidas

eelnimetatud tingimustele vastavust kontrollitakse ja

millistele andmetele tuginedes. Palume seletuskirjas tuua

välja, millisele teabele tuginedes kontrolli teostatakse ning

kuidas sellekohane teave kontrollijani jõuab. Sama märkus

kehtib ka eelnõu § 1 p 20 ja 22 (KindlTS § 1901 ja 1902, §

191 lg 1) kohta.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

14.

JDM

4. Eelnõu p 23 (KindlTS § 191 lg 3) – kõnealuse sättega

nähakse ette, et otseselt kindlustuse turustamisega tegeleva

füüsilise isiku laitmatu ärialase maine kontrollimise kohustus

on kindlustusmaakleril. Palume seletuskirjas välja tuua,

milliste andmete alusel kindlustusmaakler isiku laitmatut

mainet kontrollib ning millistes normides on ette nähtud

isikuandmete töötlemise ulatus.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

15.

JDM

5. Eelnõu § 1 p 31 (KindlTS § 224 lg 12 p 4) – muudatuse

kohaselt on Finantsinspektsioon kohustatud avalikustama

oma veebilehel teate kindlustusmaakleri agendi vahendajate

nimekirjast kustutamise otsuse kohta. Eelnõust ega

Arvestatud Teate sisu on reguleeritud sama

paragrahvi lõikes 14, sisaldades mh

isikuandmeid. Eelnõusse on

lisatud lõike 14 muutmine, et

12

seletuskirjast ei selgu, milliseid andmeid teade sisaldab. Kui

teade sisaldab ka isikuandmeid, siis tuleb need välja tuua

seaduse tasandil ning näha ette, mis eesmärgil isikuandmeid

avalikustatakse.

täiendada sätet avalikustamise

eesmärgiga.

16.

JDM

6. Seletuskirjas on öeldud: „Kavandatav regulatsioon ei

kehtesta kindlustusmaaklerile uusi tegevuskeelde ega karmista olemasolevaid piiranguid, vaid laiendab lubatud

tegevusvorme, võimaldades kasutada kindlustuse turustamisel

esindajaid. Seetõttu ei kujuta muudatus endast ettevõtlusvabaduse intensiivset riivet.“ Palume seletuskirjas

kirjeldada, milles seisneb riive nii kindlustusmaaklerile kui ka

kindlustusmaakleri agendile, mis on selle legitiimne eesmärk

ning kuidas jõuti järeldusele, et riive on proportsionaalne

(sobiv, vajalik, mõõdukas).

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

17.

JDM

7. Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega

ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud

18.

JDM

8. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5

palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile

täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel

kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse

korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi

Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea

õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Arvestatud

FINANTSINSPEKTSIOON

19.

FI

1. Finantsinspektsioon leiab, et eelnõu punktides 2 ja 3

viidatud KindlTS § 24 lõike 6 ja § 36 lõike 2 muudatused,

millega kaotatakse vastavalt välisriigis ja Eestis filiaali

asutamise nõue, vajaksid täiendavat analüüsi.

Hetkel jääb mõnevõrra ebaselgeks muudatuse eesmärk, sest

eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu märkimisväärset

halduskoormuse vähenemist ei turuosalistele ega

Finantsinspektsioonile. Mõju turuosalise halduskoormusele

on väike, kuna tegu on ühekordse toiminguga, nii filiaali

asutamisel kui ka lõpetamisel.

Finantsinspektsioon on seisukohal, et kehtiv sõnastus ja

filiaali formaalne registreerimine tagab õigusselguse teenuse

osutamise vabaduse alusel tegutsemise ja asutamisvabaduse

alusel piiriüleselt teenuse osutamisel. Kehtiv sõnastus annab

selge tegevusjuhise ega loo ebaselgeid ärimudeleid.

Muudatuse korral hägustuvad tegevuse ja järelevalve

konkreetsus ja piirid. Hetkel kehtiv selgus lihtsustab

järelevalve teostamist, aga ka klientidel teenusepakkuja

valikut ja oma õiguste teostamist.

Samuti lihtsustab kehtiv regulatsioon haldusmenetluses

dokumendi kättetoimetamist, kuna võimaldab selle saata

äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil (HMS

§ 27 lõige 2 punkt 3).

Samuti märgib Finantsinspektsioon, et filiaali asutamine on

vajalik filiaalile registrikoodi saamiseks, mille avaldamise

Selgitatud Nõustume, et kehtiva seaduse

sõnastus on õigusselgem, kuid meie

hinnangul ei pruugi see olla

kooskõlas Solventsus II direktiiviga.

Käesoleva muudatuse aluseks oli

Finantsinspektsiooni enda

ettepanek.

Nimelt esitas Finantsinspektsioon

18.12.2025 rahandusministrile kirja

nr 4.12-2/8010 „Ettepanekud

vähendada finantssektori

halduskoormust“1. Kirja lisas 2 on

esitatud turuosaliste ettepanekud

halduskoormuse vähendamiseks.

Ettepanek number 22: „one large issue is related to the fact that we

need to have a branch in Estonia. It

should be compliant just to operate

cross border as we do in other

markets such as Lithuania.“ Sinna

juurde oli esitatud

Finantsinspektsiooni ettepanek

turuosaliste ettepanekule number

22, mis oli järgmine: „Ettepanek

RM-ile muuta KindlTS § 36 lg 2 ja

KindlTS § 24 lg 6. Sõnastuse

muutmisel saab lähtuda direktiivi

1 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister

13

kohustus tuleb Finantsinspektsioonil Rahandusministri

määruse „Finantsinspektsiooni veebilehel andmete

avalikustamise ulatus ja kord“ § 6 lõike 1 punktist 2.

Praktikas on ka Läti ja Leedu järelevalveasutused kiitnud

Eesti kehtivat regulatsiooni, mis tagab hea õigusselguse

teenuse osutamise viisi määratlemisel. Kehtiva KindlTS

vastav regulatsioon ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul ka

vastuolus Solventsus II regulatsiooniga.

Eeltoodust tulenevalt on Finantsinspektsiooni ettepanek

jätta muudatus sellisel kujul sisse viimata.

sõnastusest. Direktiiv 2009/138/EL

art 146 lg 2 II lause:

Kindlustusandja pidevat kohalolekut liikmesriigi

territooriumil käsitletakse samal

viisil nagu filiaali, isegi kui see kohalolek ei võta filiaali kuju, vaid

seisneb ainult kontoris, mida haldab

kindlustusandja enda personal või isik, kes on sõltumatu, kuid kellel on

pidev volitus tegutseda kindlustusandja nimel esindajana.“

Seletuskirja lisas on esitatud 14

liikmesriigi ülevaade selle kohta,

kuidas nad on vastava direktiivi sätte

oma õigusesse ülevõtmine. Ükski

seletuskirjas esitatud liikmesriik ei

nõua filiaali asutamist.

20.

FI

2. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse KindlTS § 179 lõikega 5,

mille kohaselt vahendaja kohustusliku

vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustust ei ole

kindlustusmaakleri agendil. Tema poolt kahju tekitamise

eest vastutab kahjustatud isiku ees kindlustusmaakler, kelle

esindajana kindlustusmaakleri agent tegutses.

Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et selle sätte puhul

tuleb arvestada, et kindlustusmaakleril puuduvad

kapitalinõuded ja seetõttu ei ole siin kohane rakendada

kindlustusandja ja tema agendi vastutuse analoogiat.

Kindlustusmaakleril ei pruugi olla vahendeid kahju

hüvitamiseks. Kindlustusmaakleri vastutuse tagatiseks on

tema vastutuskindlustusleping. Arvestades, et

kindlustusmaakleri agent on eraldiseisev isik, puudub

veendumus, et kindlustusmaakleri vastutuskindlustusleping

katab ka kolmanda isiku vastutuse.

Seetõttu teeme ettepaneku näha KindlTS § 179 lõikes 5 ette

kindlustusmaakleri kohustus sõlmida oma

vastutuskindlustusleping tingimusega, et see hõlmab ka

tema kõigi agentide tegevust.

Selgitatud Tõepoolest, § 179 lõike 5 kohaselt

vastutab kindlustusmaakleri agendi

poolt kahju tekitamise ees

kindlustusmaakler, kelle esindajana

kindlustusmaakleri agent tegutses.

KindlTS § 179 lõike 1 punkti 1

kohaselt peab kindlustuse

turustamisest tuleneva kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamise tagamiseks sõlmima

vahendaja kohustusliku

vastutuskindlustuslepingu,

sealjuures on üheks tingimuseks, et

kindlustusjuhtumiks on vahendaja

või tema esindaja poolt kindlustuse

turustamisest tuleneva kohustuse

rikkumisega varalise kahju

tekitamine turustatud

kindlustuslepingu järgsele

kindlustusvõtjale, kindlustatule või

soodustatud isikule.

Seega on meie hinnangul

vastutuskindlustuslepinguga juba

kaetud ka kindlustusmaakleri

esindaja (kindlustusmaakleri

agendi) tegevused.

21.

FI

3. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et eelnõu punkti 16

sõnastus seletuskirjas (lehekülg 8) vajab üle vaatamist.

Hetkel on kirjas: „Muudatuse olema võimalus kontrollida ka

juriidilise isiku tausta...“.

Arvestatud

22.

FI

4. Finantsinspektsioon juhib ka tähelepanu, et eelnõu punkti

20 sõnastus seletuskirjas (lehekülg 9) vajab üle vaatamist.

Hetkel on kirjas: „Lõike 1 kohaselt kannab

kindlustusmaakleri agendi kannab vahendajate nimekirja

kindlustusmaakler, keda ta esindab.“.

Arvestatud

14

EESTI KINDLUSTUSMAAKLERITE LIIT

23.

EKML

EKML sooviks siinjuures esitada üldised argumendid, miks

EKML toetab antud Eelnõud ja miks see on hea kindlustust

ostvatele klientidele/kindlustusvõtjatele.

EKML’e teadaolevalt ei analüüsitud Kindlustuse turustamise

direktiivi (edaspidi IDD) ülevõtmisel 2018.a, IDD art 3 p 1

ehk nn. maakleri agendi ülevõtmise võimalust ehkki direktiiv

sellise võimaluse selgesõnaliselt andis.

Antud võimaluse, mitte ülevõtmine tähendas, et nt. sõidukite

müügiga tegelev kindlustusandja, sai koos sõidukiga kaasa

müüa kindlustust, tegutsedes ühe kindlustusandja

kindlustusagendina.

EKML saab kindlas kõneviisis väita, et ka tavapäraste

sõidukite näitel võivad kindlustusmaksed erineda

kindlustusseltside lõikes kuni 2 korda ehk ainuüksi

konkurentsi tekkimine, läbi võrdleva teenuse pakkumise

võimaluse, säästaks klientidele olulisel määral rahalisi

vahendeid.

Potentsiaalseks sihtrühmaks, kes soovivad ühe

kindlustusandja agendi mudelist, liikuda maakleri võrdleva

teenuse pakkujaks oleks kõik ettevõtted, kes väärindavad

kindlustuslahenduste pakkumusega enda poolt pakutavaid

tooteid või teenuseid nt. sõidukite müügiga tegelevad

ettevõtted, liisingettevõtted, elektroonikakaupade müüjad,

reisibürood jms.

Eelnõuga pakutud maakleri agendi lahendus võimaldab

kõrvaldada ka eeldatava turutõrke tervishoiuteenuse osutaja

kohustusliku vastutuskindlustuse valdkonnas, kus erinevad

tervishoiuteenuse osutajate erialaliidud oleksid väga

huvitatud oma liikmetele kohustusliku vastutuskindlustuse

vahendamisest, maakleri agendina, kas siis erinevate Eesti

kindlustusandjate võrdlevate pakkumustena või kaasates ka

piiriüleseid kindlustusandjaid.

Ehk nn. maakleri agendi mudel võimaldab suurendada mitte

ainult konkurentsi Eestis tegutsevate kindlustusandjate vahel,

vaid suurendada kliendi/tarbija vaates konkurentsi ka teiste

EL põhiste kindlustusandjatega, liikides, kus Eesti

kindlustusandjate poolne kindlustuslahenduste pakkumine on

piiratud.

Õiguslikus vaates on Eelnõu suurimaks positiivseks mõjuks

regulatiivse arbitraaži kaotamine, mis väljendub selles, et IDD

art 3 sätestatud võimalus saab ka Eesti õigusesse ülevõetud ja

Eesti kliendid saavad seeläbi parema juurdepääsu kliendi

kindlustusvajadusest lähtuvale kindlustuse turustamisele.

Tegemist ei oleks Eesti erisusega IDD rakendamisel vaid

sellega saaks kliendid juurdepääsu lahendusele, millist saavad

kasutada enamik Euroopa Liidu kodanikest, kuna teised EL

liikmesriigid on selle IDD võimaluse juba üle võtnud.

Arvestatud Tegemist on seadusemuudatust

toetava märkusega, mis ei eelda

eelnõu muutmist.

15

Kuivõrd nn. maakleri agendi vaates suureneb formaalselt

Finantsinspektsiooni järelevalve all olevate subjektide arv,

siis sooviksime esitada enda seisukoha ka võimaliku

järelevalve koormuse kasvu osas.

EKML on seisukohal, et Finantsinspektsiooni koormus

järelevalve teostamisel nn. maakleri agendi üle, suureneb

minimaalselt ja seda kahel peamisel põhjusel.

Finantsinspektsioon teostab agentide üle järelevalvet mitte

otse vaid läbi kindlustusandjate, maakleri näitel, siis läbi

kindlustusmaakleri. Ehk kui Finantsinspektsioon saab

käesoleval ajal hakkama üle 1000 kindlustusandja agendi

järelevalvega, siis kindlasti saab ta hakkama ka 40

kindlustusmaakleri lisanduvate potentsiaalsete agentidega.

Teiseks põhjuseks on juba alates 01.10.2018 rakendunud

KindlTS § 178 lg 1 sätestatud kohutus, millise kohaselt

vahendaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval

füüsilisel isikul ja vahendaja juhatuse liikmel peavad olema

oma tegevuse ulatusele vastavad kindlustusalased teadmised

ja finantsalane kompetentsus.

Finantsinspektsioon teostab juba aastaid kindlustusmaaklerite

riskipõhist järelevalvet, millise üks fookus on ka

kindlustusmaaklerite sisemised koolitusprotsessid ja korrad,

KindlTS § 178 täitmiseks.

Usume, et kindlustusmaaklerite senist suutlikkust oma

töötajate teadmiste tagamisel kajastab ka Finantsinspektsiooni

aastaraamatus avaldatav kliendikaebuste arv

kindlustusmaaklerite tegevuse peale, mis on pea olematu st.

2024.a 0 kaebust ja 2023.a 1 kaebus.

Üldiste Eelnõud toetavate argumentide kokkuvõtteks.

Eelnõuga võetaks Eesti õigusesse üle IDD art 3 sätestatud nn.

maakleri agendi regulatsiooni nagu seda on teinud enamus EL

liikmeriike, seeläbi kõrvaldub regulatiivne arbitraaž, mis

piirab sarnastel alustel kindlustustoodete pakkumist erinevate

kindlustuste turustajate vahel ja mis veelgi olulisem, klientide

jaoks suureneb kindlustustoodete kättesaadavus tingimuste ja

hindade võrdluses ning klientidel tekkib lihtsam juurdepääs

nende huvisid esindava kindlustuse turustaja (maakleri)

teenusele versus agendikanal.

Finantsinspektsiooni järelevalve koormus ei kasva

märkimisväärselt, sest eksisteerib juba paika loksunud

agentide järelevalve mudel, mis hõlmab mh. kindlustuse

turustamiseks vajalike teadmiste piisavuse hindamist.

24.

EKML

Eelnõu osas sooviksime teha ühe konkreetse ettepaneku.

Eelnõus sisaldub ettepanek: paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse

ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui välisriigi kindlustusandjat alaliselt esindama volitatud isik tegeleb Eestis püsivalt kindlustusagendi

tegevuse või kindlustustegevusega, käsitatakse sellist tegevust

välisriigi kindlustusandja filiaali tegevusena, sealjuures juhul, kui Eestis filiaali ei asutata. Sellise tegevuse korral

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

16

peab kindlustusandja järgima käesolevas seaduses ja selle

alusel antud õigusaktides välisriigi kindlustusandja Eesti

filiaali suhtes kohalduvaid nõudeid.“;

EKML on seisukohal, et selline sõnastus ei vasta küsimusele,

milliseid nõudeid seda „nagu filiaal“ peab siis KindlTS

järgima ja kas Finantsinspektsioon registreerib sellise filiaali

enda poolt hallatavas turuosaliste registris.

Kindlustusmaakleri jaoks on oluline seda teada, kuivõrd sellel

Finantsinspektsiooni registril on väga selge õiguslik tähendus

määratlemaks, kas isikul on Eestis asuva kindlustusriski osas

teenuse pakkumise õigus või mitte.

EKML palub selles osas Eelnõu vastavat sätet täpsustada, et

tagada seaduse rakendamise õiguskindlus.

FINANCEESTONIA

25.

FE

FinanceEstonia toetab eelnõud, kuivõrd kindlustuse

turustamise direktiivi 2016/97 (IDD) art 3 ülevõtmisega

kõrvaldatakse regulatiivne arbitraaž võrrelduna enamike teiste

EL liikmeriikidega kus nn. maakleri agendi tegevus on

siseriiklikusse õigusesse üle võetud.

Oleme seisukohal, et nn. kindlustusmaakleri agendi

registreerimise võimalus on hea Eestis tegutsevatele

kindlustusmaaklerettevõtetele, andes neile seeläbi võimaluse

konkureerida võrdsetel alustel teise EL liikmeriikide

kindlustusmaaklerettevõtetega.

Aga veelgi suurem on eelnõu mõju kliendile, kuivõrd

maakleri agendi registreerimise võimalus annab kliendile

parema juurdepääsu kliendi huvidest lähtuvale võrdlevale

kindlustusmaakleri teenusele, mis omakorda suurendab

konkurentsi Eestis tegutsevate kindlustuse turustajate vahel.

Suurem konkurents tähendab juba vaikimisi klientidele

paremaid tingimusi ja hinda.

Tegemist on sissejuhatava

märkusega. Võtame

teadmiseks.

Samas on meil siiski mõned konkreetsed ettepanekud

eelnõule, tagamaks selle paremat õigusselgust. Meie

ettepanekud on alljärgnevad:

26.

FE

1. Välisriigi kindlustusandja esindamise nõuded paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui välisriigi kindlustusandjat alaliselt esindama

volitatud isik tegeleb Eestis püsivalt kindlustusagendi

tegevuse või kindlustustegevusega, käsitatakse sellist tegevust

välisriigi kindlustusandja filiaali tegevusena, sealjuures juhul,

kui Eestis filiaali ei asutata. Sellise tegevuse korral peab

kindlustusandja järgima käesolevas seaduses ja selle alusel

antud õigusaktides välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali

suhtes kohalduvaid nõudeid.“

Kuivõrd eelnõu sõnastus on küllalt üldine, see tähendab, et

eelnõu tekst ei täpsusta, millised nõudeid tuleb järgida juhul,

kui filiaali asutamise (korporatiivõiguslikku) kohustust ei ole, oleks asjakohane ja tervitatav vähemalt eelnõu seletuskirja

tasandil, millised on need KindlTS seaduse sätted, mida peab

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

17

oma tegevuses järgima isik, kes tegutseb filiaalinõuete

kohaldumisalas, kuid kes ei ole kohustatud filiaali asutama.

Teine aspekt, mis vajaks eelnõu vastava sätte puhul

täpsustamist, on asjaolu, kas selline subjekt kantakse

Finantsinspektsiooni poolt peetavasse registrisse. Seda

eelkõige põhjusel, et Finantsinspektsiooni poolt peetaval

registril on väga selge õiguslik tähendus määratlemaks, kas

isikul on Eestis asuva kindlustusriski osas teenuse pakkumise

õigus või mitte.

Seega palume eelnõu autoritel täiendavalt kaaluda vastavate

täpsuste lisamist kas eelnõusse või eelnõu seletuskirja.

27.

FE

2. Kindlustusmaakleri tegevuse kooskõla KindlTS § 182

juhul, kui maakler kasutab kindlustuse vahendamiseks

agenti

KindlTS § 182 lg-d 7 ja 8 näevad ette piirangud

kindlustusmaakleri tegevusele seoses kindlustusvahenduse

edasiandmisega (lg 7) ja kolmanda isiku abi kasutamiseks

seoses kindlustuse vahendamisega (lg 8).

Muudatusettepaneku kohaselt tekiks kindlustusmaakleril

õigus oma kindlustusvahenduse tegevus sisuliselt edasi anda

agendile (kellel on õigus maakleri nimel välja selgitada

kliendi kindlustushuvi ning pakkuda talle muid

kindlustusmaaklerlusega seotud teenuseid). Sellisel juhul

satuks kindlustusmaakleri tegevus hetkel kehtiva seaduse

kohaselt aga vastuollu KindlTS § 182 lg-s 7 sätestatud

piiranguga („Kindlustuse turustamist ei või edasi anda“).

Kuivõrd eelnõuga ei ole muudetud KindlTS § 182 lg-t 7, siis

puudub õigusselgus, kas maakleri poolt agendi kasutamine ja

läbi agendi teenuse pakkumine, on käsitletavad kindlustuse

turustamise edasiandmisena või mitte.

Seoses kindlustusmaakleri agendi kui eraldiseisva

kindlustusvahendaja võimaldamisega oleks meie hinnangul

tarvilik muuta ning õigusselguse huvides täpsustada KindlTS

§ 182 lg-s 7 sätestatud piirangu sõnastust viisil, et see lubaks

selgelt kindlustusmaakleril oma kindlustusvahenduse tegevus

edasi anda enda agendile, kindlustusmaakleril oma

kindlustusturustamise tegevuses kasutada agenti ning sellise

turustuslahenduse kasutamine ei viiks kindlustusmaaklerit

vastuollu seadusest tuleneva tegevuse edasiandmise keeluga.

Arvestatud

28.

FE

3. Kindlustusmaakleri agendi definitsioon

Paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(1) Kindlustusmaakleri agent on isik, kelle peamine

tegevusala ei ole kindlustuse turustamine, kuid kes tegeleb

kindlustusmaakleri nimel ja arvel kindlustuse turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada kliendile

sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele.“

Eelnõu kohaselt on kindlustusmaakleri agent isik, kelle

peamine tegevusala ei ole kindlustuse turustamine, kuid kes

tegeleb kindlustusmaakleri nimel ja arvel kindlustuse

turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada kliendile

Mitte

arvestatud

Eelnõu lähtekohaks on

kõrvaldada turutõrge, mille

tõttu ei saa ettevõtjad pakkuda

oma põhitoote-teenuse juurde

mitme kindlustusandja

pakkumisi.

Leiame, et olukord, kus

kindlustusmaakler kasutab

agenti, kelle põhitegevus on

samuti kindlustuse

turustamine, ei anna sisulist

lisaväärtust võrreldes

18

sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis vastab kõige

paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele.

Eelnõust ega eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on maakleri

agendi mõistesse sisse toodud tingimus, et maakleri agendi

peamine tegevusala ei tohi olla kindlustuse turustamine.

Võrdluseks võimaldab kehtiv KindlTS kindlustusagendil

tegutseda mõlemal juhul: (i) juhul, kui kindlustuse

turustamise näol on tegemist tema peamise tegevusalaga; kui

ka (ii) juhul, kui tegemist ei ole kindlustusagendi peamise

tegevusalaga. Kindlustusagendi puhul saab hetkel kehtiva

KindlTS kohaselt nimetatud vahetegu määravaks üksnes

juhul, kui kindlustusagent soovib tegutseda KindlTS §-s 175

sätestatud erirežiimi alusel (vt. täiendavalt all). Sama seaduse

raames ühetaolise käsitluse jätkamine olemuselt sarnaste

subjektide definitsioonides oleks mõistlik ja eeldatav ning

ettepanekuga tehtud eristamine sarnaste subjektide

definitsioonide käsitlemisel ei näi olevat põhjendatud.

olukorraga, kus vastav isik

tegutseb iseseisva

kindlustusmaaklerina. Kui isik

tegeleb püsivalt ja

põhitegevusena

kindlustusvahendusega, täidab

ta sisuliselt samu funktsioone

nagu maakler, mistõttu on

põhjendatud, et ta alluks ka

samaväärsele regulatiivsele

raamistikule iseseisva

turuosalisena, mitte maakleri

agendina.

Peame põhjendatuks säilitada

eelnõus tingimus, et

kindlustusmaakleri agendi

peamine tegevusala ei ole

kindlustuse turustamine.

Muuhulgas tekitab „peamine tegevusala ei ole kindlustuse

turustamine“ tingimuse kasutamine kindlustusmaakleri

agendi legaaldefinitsioonis mõningase ebaselguse ning viitab,

et tegemist oleks justkui üksnes KindlTS § 175

kohaldamisalasse jääva vahendajaga. Samas, tõlgendades

eelnõu teksti tervikuna, võib järeldada, et kindlustusmaakleri

agent on kindlustusvahendaja, kes ei pea tegutsema tingimata

KindlTS §-ga 175 loodud raamistikus. Seda enam, et KindlTS

§-i 175 täiendatakse ka lõikega 12, mis loob

kindlustusmaakleri agendi tegevusele eraldiseisva

ekvivalendi kindlustusagendi sarnasele tegevusele, mis peab

vastama KindlTS § 175 lg 1 punktides 1-6 sätestatud

tingimustele (neist esimene tingimus on, et kindlustuse

turustamine ei ole kindlustusagendi peamine tegevusala).

Seega sätestaks eelnõu kohaselt nii kindlustusmaakleri agendi

definitsioon tervikuna, kui ka KindlTS § 175 erirežiimi

kohaldumise üks eeldus (vastavalt eelnõu § 175 lg-e 12), et

kindlustuse turustamine ei tohi olla kindlustusmaakleri agendi

peamine tegevusala.

Eeltoodust johtuvalt palume eelnõu autoritel täiendavalt

kaaluda kindlustusmaakleri agendi tegevuse piiramise

tarvilikkust ja vajalikkust juhtudel, mil kindlustuse

turustamine ei ole kindlustusmaakleri agendi peamine

tegevusala.

Põhjendatud oleks nende käsitlemine ühetaoliselt

kindlustusandja agentidega.

Selgitatud Selgitame, et eelnõuga ei

piirata kindlustusmaakleri

agendi tegevust üksnes

kindlustustegevuse seadus §

175 kohaldamisalasse jäävate

juhtudega.

Kui kindlustusmaakleri agent

vastab kõikidele § 175 lõike 1

punktis 1-6 sätestatud

tingimustele, siis see tähendab

üksnes, et tema suhtes

kohalduvad viidatud sätted.

Kui ta ei vasta kõikidele

tingimustele, kohaldub seadus

täies ulatus.

1. Tingimus, et turustamine ei

ole peamine tegevusala – õigus

olla kindlustusmaakleri agent.

2. Kõik § 175 lõike 1

tingimused täidetud – see

kindlustusmaakleri agent

kuulub erirežiimi all.

EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LIIT

29.

EKsL

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) seisab kindlustussektori

maine ja usaldusvääruse eest. Meile on oluline, et

kindlustussektori turuosaliste kohustused ja vastutus oleksid

selgelt määratletud ning et neid mõistetaks ühtemoodi nii

regulaatori, järelevalve, turuosaliste kui ka klientide poolt. Praegune kindlustusturustuse arhitektuur ja regulatsioon

toetavad neid eesmärke tervikuna hästi.

Tegemist on sissejuhatava

selgitusega. Teadmiseks

võetud.

19

Samas näitab praktika, et ka selge regulatsiooni olemasolul on

klientidel sageli keeruline mõista, kas kindlustusleping

sõlmitakse kindlustusandja või kindlustusmaakleri vahendusel,

kusjuures sageli peetakse kindlustusandjaks hoopis

kindlustusmaaklerit. See tekitab klientides ebakindlust ja võib

vähendada usaldust nii teenusepakkujate kui ka kogu

kindlustusturu vastu, eriti olukordades, kus rollide ja vastutuse

jaotus ei ole nende jaoks piisavalt arusaadav. Leiame, et

turustaja poolt klientidele või potentsiaalsetele klientidele

suunatud teave, sealhulgas reklaam ja sisuturundus, peab

olema õiglane, selge ega tohi olla eksitav.

Eeltoodud seisukohtadest lähtudes esitame täiendavad

ettepanekud kõnealuse olukorra lahendamiseks, eelkõige

kindlustusturu osaliste rolliselguse tugevdamiseks.

30.

EKsL

1. Kindlustusmaakleri agent Kindlustusturu selguse ja usaldusväärsuse seisukohalt ei pea

EKsL põhjendatuks nn maakleri-agendi kontseptsiooni

lisandumist kindlustusturule. Kahe võlaõigusseaduses (VÕS)

reguleeritud, oma olemuselt erineva ja osaliselt vastandliku

käsundus- ja vahendustegevuse liigi ühendamine ühte rolli

hägustab senist selget regulatiivset raamistikku.

Tuletame meelde, et kehtiv lahendus, mille kohaselt ei ole

kindlustuse turustamise edasiandmine lubatud (KindlTS § 182

lg 7), kujunes välja varasemate praktiliste probleemide pinnalt.

Nendele juhtisid tähelepanu nii tarbijakaitseasutused kui ka

turuosalised. Probleemsed olid mh olukorrad, kus samad isikud

või ettevõtted tegutsesid paralleelselt nii agendi kui ka maakleri

rollis (nt kaubandusettevõtete kindlustuslahendused,

tanklaketid, liisinguskeemid, hulgimaaklerlus).

Kuigi kehtiv õigus sisaldab selget keeldu kindlustuse

turustamise edasiandmiseks ja piiranguid kolmanda isiku

kasutamiseks turustamisel (käsundi täitmisel), on meile

teadaolevalt seda nõuet praktikas ka eiratud.1 Sellest ei saa aga

järeldada, et senine ebaseaduslik praktika tuleks legaliseerida.

Vastupidi, tähelepanu tuleks suunata kehtiva õiguse täitmisele,

järelevalve tõhustamisele ning vajadusel rikkumiste koosseisu

täpsustamisele ja sanktsioonide karmistamisele.

Leiame, et enne sellise põhimõttelise muudatuse kaalumist

peaks sellele eelnema põhjalik õigusvõrdlev analüüs. Euroopa

Liidu kindlustusturustuse direktiiv (IDD) pakub mitmeid

alternatiivseid lahendusi, mida ei ole piisavalt analüüsitud.

Näiteks võimaldab direktiiv tegutseda multiagendi vormis ning

pakkuda konkureerivate kindlustusandjate tooteid, samuti ei

nõua see alati maaklerilt sõltumatu analüüsi teostamist.2

Samuti tuleks hinnata võimalust lubada tegevuse edasiandmist

kõrvalvahendajale käsundiandja nõusolekul, nagu see on

üldiselt lubatud käsundussuhetes.

Kuigi mõnes liikmesriigis on maakleril lubatud kasutada

kõrvalvahendajaid, on sellised lahendused reeglina seotud

täiendavate piirangutega. Näiteks on Läti regulatsioonis

sätestatud, et kuigi maakler võib kasutada teisi vahendajaid, ei

ole kõrvalvahendajal õigust anda kliendile soovitusi ega

Selgitatud Kavandatav regulatsioon

lähtub eesmärgist võimaldada

kindlustusmaakleril kasutada

kindlustuse turustamisel teist

kindlustusvahendajat.

Tegemist ei ole piiranguteta

turustamise edasiandmise

lubamisega, vaid reguleeritud

mudeliga, mille puhul jääb

vastutus kliendi ees ja

regulatiivsete nõuete täitmise

eest kindlustusmaaklerile.

Eelnõu ei võimalda kasutada

kindlustusturustuses isikuid,

kes ei vasta

kindlustusvahendajatele

kehtestatud nõuetele.

Vastupidi, eelnõu eesmärk on

tuua praktikas esinevad

koostöömudelid selgemasse

regulatiivsesse raamistikku

ning tagada nende üle parem

õiguslik selgus ja järelevalve.

Regulatsiooni eesmärk ei ole

võimaldada maakleri

sõltumatu analüüsi

delegeerimist piiramata

ulatuses, vaid sätestada

tingimused, mille alusel võib

maakler kasutada teise

nõuetekohaselt registreeritud

vahendaja abi.

20

teostada sõltumatut analüüsi.3 Sarnased piirangud kehtivad ka

Saksamaal. Seega ei ole tegemist võrreldava ega lihtsasti

ülekantava lahendusega.

Kindlustusmaakleri teenus eeldab sõltumatut analüüsi ning

kõrget professionaalset taset, sealhulgas pädevust, hoolsust ja

ettenägelikkust. Sellise teenuse osutamist ei ole põhjendatud

delegeerida kõrvaltegevusena tegutsevatele isikutele. Ka

kehtiva seaduse seletuskirjas on rõhutatud, et maakleri ja

agendi põhitegevuste edasiandmine muudaks vahendaja

institutsiooni sisuliselt tühjaks.

Samuti ei ole põhjendatud väide, et kehtiv regulatsioon piiraks

klientide juurdepääsu maaklerteenusele. Klientidel on juba

praegu võimalik valida nii kindlustusmaakleri või

kindlustusagendi vahendusel sõlmitav leping kui ka otse

kindlustusandjaga sõlmitav leping. Piirang puudutab üksnes

maakleri ja agendi võimalust anda turustamine edasi (KIndlTS

§ 182 lg 7) ja piirab maakleri õigust kasutada turustamisel

kolmanda isiku abi, kes ei vasta kindlustusvahendajale

kehtestatud nõuetele (KindlTS § 182 lg 8).

Praegusel kujul jääb ettepanek ebaselgeks ning ei ole

arusaadav, millist tegelikku probleemi sellega lahendada

soovitakse. EKsL-i hinnangul ei ole turul tuvastatav sellist

laadi süsteemset probleemi, mis õigustaks nii põhimõttelist

muudatust. Vastupidi, kavandatav muudatus muudaks senise

loogilise ja selge õigusliku raamistiku keerukamaks ning

raskemini mõistetavaks, ilma et sellega kaasneks selge

ühiskondlik kasu. Olgu öeldud, et agendi kasutamine

kindlustusmaakleri lepingute sõlmimiseks on tänagi lubatud.

Kokkuvõttes ei toeta EKsL muudatusettepanekut.

Alljärgnevalt esitame normitehnilised märkused:

31.

EKsL

Loobuda termini „kindlustusmaakleri agent“ kasutamisest.

Tegemist on eksitava ja turustajate rolliselgust veelgi

hägustava terminiga. „Kindlustusmaakleri agent“ viitab justkui

sellele, et kindlustusmaakleri ja tema käsundisaaja (agent)

vahel on agendisuhe ja agendileping (VÕS § 670) ka

kindlustusturustusega seoses. Agendilepingu iseloomulik

tunnus on püsiv iseseisev lepingute sõlmimine või

vahendamine teise isiku nimel ja huvides.4 Nn

„kindlustusmaakleri agent“ saaks olla VÕS-i järgi

kindlustusmaakleri agent üksnes kindlustusmaaklerteenuse

pakkumisel ja maaklerlepingu sõlmimisel, kuid ta ei saa seda

olla agent turustamisega seoses ja kindlustuslepingu

sõlmimisel, sest maakler ei ole ise kindlustuslepingu pool.

Oluline on see, et kindlustusagendiks saab olla üksnes püsivalt

kindlustusandja poolt kindlustuslepinguid vahendama või

sõlmima volitatud agent (kindlustusagent). „Maakleri-agendi“

puhul on aga tegemist kolmanda isikuga, kelle abi kasutab

maakler käsundi täitmisel (VÕS § 622 2 ls), kelle eest maakler

vastutaks ka TsÜS § 132 lg 2 alusel ja eelnõu sätete alusel.5

Kuna Eesti õiguses kasutatakse sel puhul terminit

„alltöövõtja“, „allüürnik“ jne, siis oleks põhjendatud uue

termini „allmaakler“ kasutusele võtmine, mis peegeldaks

paremini selle õiguslikku sisu.

Arvestatud Eelnõus on termin

„kindlustusmaakleri agent“

asendatud terminiga

„kindlustusmaakleri esindaja“.

Leiame, et pakutud alternatiiv

„allmaakler“ võib olla

eksitavam, kuna see viitab

iseseisvale maakleritegevusele

või maaklerteenuse

osutamisele. Käesoleval juhul

ei ole tegemist iseseisva

maakleriga, vaid isikuga, keda

maakler kasutab oma tegevuses

ning kelle eest ta vastutab.

21

32.

EKsL

2. Lisatavat § 175 lg 11 tuleks täiendada ka KindlTS § 180 lg-

ga 1 ja 2.

Arvestatud § 175 lg lõike 11 täiendamise

asemel on täiendatud §-i 180

uue lõikega 5.

33.

EKsL

3. KIndlTS § 179 lg 5 2 ls: maakleri ja allmaakleri

solidaarvastutust käsundiandja eest ei tohiks välistada. Esineb

olukordasid, kus maaklerlepingu rikkumisest tulenev täitmise

nõue on otstarbekas maksma panna hoopis allmaakleri vastu,

kes sageli on maaklerist käibelt ja kasumilt hoopis suurem

ettevõtja (nt maaklerleping lõpeb VÕS § 472 või 473 tõttu;

vastutuskindlustuse leping on sõlmitud Bulgaaria

kindlustusandjaga, vms).

Selgitatud Eelnõu lähtub põhimõttest, et

kindlustusmaakler vastutab

oma tegevuses ning tema nimel

tegutsevate isikute (sh

esindaja) tegevuse eest kliendi

ees, sõltumata allhankeahela

ülesehitusest.

Säte ei välista esindaja

võimalikku vastutust muudel

alustel, sh võlaõigusseaduse

üldsätete alusel. Eelnõu

eesmärk on eelkõige tagada, et

kliendil oleks selge, et

kindlustusmaakler vastutab ka

edasi antud tegevuse eest.

Solidaarvastutuse automaatne

kehtestamine maakleri ja

esindaja vahel ei ole eelnõu

raames vajalik ega süsteemselt

põhjendatud, kuivõrd kliendi

kaitse on tagatud läbi maakleri

vastutuse ning temale

kehtestatud kutsealase

vastutuskindlustuse nõude.

34.

EKsL

4. KindlTS § 1921 tuleks eelnõust välja jätta. Allmaakler

tegutseb kindlustusmaakleri esindajana ja talle kohalduvad

üldjuhul samad nõuded esindatavaga. Nõuete dubleerimine on

asjakohatu ja pigem segadust tekitav. Seaduses tuleks esitada

ainult täiendavad nõuded, nt tuleks klienti lisaks maaklertasule

teavitada ka tasust, mida maksab allmaaklerile maakler.

Mitte

arvestatud

Leiame, et konkreetne nimikiri

lepingu sõlmimise eelsetest

tegevustest ja teabest on

õigusselgem.

35.

EKsL

5. Sobivusmenetluse raames tuleks seaduses rõhutada, et

maakler peaks täiendavalt hindama, kas allmaakleril ja tema

juures otseselt turustamisega tegeleval isikul on põhitegevuse

kõrvalt piisavalt aega turustusega tegeleda ja hindama KindlTS

§ 182 lg 8 ja lg 1 eelduste esinemist allmaakleri kasutamisel.

Mitte

arvestatud

Leiame, et sobivusnõuete

hindamisel tuleb

kindlustusmaakleril juba

kehtivate üldiste hoolsus- ja

juhtimiskohustuste raames

veenduda, et tema esindajal on

olemas nõuetekohaseks

kindlustuse turustuseks vajalik

pädevus, organisatsiooniline

suutlikkus ja võime oma

ülesandeid nõuetekohaselt

täita. „Piisava aja“ hindamine

oleks seejuures olemuslikult

subjektiivne ja raskesti

kontrollitav kriteerium.

Kindlustusmaakler saab

vahendajate nimekirja kanda

üksnes sellise esindaja, kelle

puhul maakler on veendunud,

et esindaja täidab seadusest

tulenevaid nõudeid

22

nõuetekohaselt, sealjuures tal

on piisavalt aega, et selgitada

välja kliendi

kindlustusvajadused ja

nõudmised ning soovitada talle

sobivat kindlustuslepingut.

Kui kindlustusmaakleri ei

suuda seda tagada, rikub ta ise

KindlTS-ist tulenevaid

nõudeid, mis võib halvimal

juhul viia selleni, et maakler

tuleb vahendajate nimekirjast

kustutada.

36.

EKsL

2. IDD art 17 lg 2 nõuete ülevõtmine Teeme ettepaneku täiendada KindlTS-st selliselt, et selles

sätestataks selgesõnaliselt kindlustusturustuse üldpõhimõttena

nõue, mille kohaselt kogu klientidele või potentsiaalsetele

klientidele suunatud teave, sealhulgas reklaam, peab olema

õiglane, selge ja mitteeksitav ning reklaam peab olema selgelt

sellisena äratuntav.

IDD artikli 17 lõikes 2 sisalduva üldpõhimõtte kohaselt peavad

liikmesriigid tagama, et kogu kindlustusturustuse raames

esitatav teave, sealhulgas reklaam, on õiglane, selge ja

mitteeksitav ning reklaam on selgelt äratuntav. Direktiivi

põhjendused (eelkõige põhjenduspunktid 46 ja 47) rõhutavad

tarbija kaitse kõrget taset, läbipaistvust ning vajadust, et klient

mõistaks turustaja rolli ja võimalikke huvide konflikte.

Meil on see säte üle võetud eelkõige RekS-is6 ja turunduse

kontekstis, kuid on jäänud tähelepanuta, et see peaks hõlmama

mistahes KindTS alusel kindlustusvõtjale edastatavat teavet, sh

digitaalsete turustuslahenduste ülesehitust. Seega pole Eestis

see IDD üks kandvamaid põhimõtteid üheselt ja selgelt üle

võetud, mis ei taga kindlustusturustuse kontekstis direktiivi

eesmärgipärast rakendamist.

Praktikas esineb digitaalseid turustuslahendusi, kus tarbijale ei

ole ilma olulise pingutuseta üheselt arusaadav, kas teenust

osutab kindlustusmaakler, kindlustusagent või

kindlustusandja.

IDD art 17 lõikest 2 on tuletatav, et turustaja rolli

avalikustamine peab olema proaktiivne, tagades tarbijale nn

"staatuse selguse" ilma täiendava uurimistööta. Lisaks on

EIOPA ja teiste riikide järelevalved (sh BaFin) rõhutanud, et

direktiivi artikli 17 lõike 2 kohaselt peab kogu turustusteave

olema „õiglane, selge ja mitteeksitav“ ning hinnata tuleb tarbija

tegeliku arusaadavuse alusel. Digitaalsed turustuskanalid ei

tohi viia olukorrani, kus oluline teave on küll formaalselt

kättesaadav, kuid praktikas tarbijale mitte tajutav. Ainult

olukorras, kus esitatud teave on õiglane, selge ja mitteeksitav,

saab klient teha teadliku valiku.

Selgitatud Selgitame, et IDD artikli 17

lõige 2 ei ole üle võetud üksnes

reklaamiseadusega, vaid seda

tuleb vaadata koos KindlTS-i

teiste turustamise

põhimõtetega.

Alustuseks on kindlustusandja

juhid ja töötajad kohustatud

tegutsema nendelt oodatava

ettenägelikkuse ja pädevusega

ning vastavalt nende

ametikohale esitatavatele

nõuetele, lähtudes

kindlustusandja ja selle

kindlustusvõtjate, kindlustatute

ja soodustatud isikute huvidest

(KindlTS § 106 lg 6). Selle

eelduseks on mh selle

tagamine, et kliendile suunatud

teave on õiglane, selge ja mitte-

eksitav.

Teiseks peavad turustajad

andma kliendile enne

kindlustuslepingu sõlmimist

asjakohast teavet ka turustaja

enda kohta, sõltumata

turustuskanalist (VÕS § 428 lg

1 p 1, KindlTS § 192 lg 1 p 1, §

198 lg 2 p 2).

Lisaks juhime tähelepanu, et

KindlTS §-is 254 on ette

nähtud karistus enne

kindlustuslepingu sõlmimist

lepingu sõlmimise eelduseks

oleva või kindlustusvõtjale

kindlustuslepingu kehtivuse

ajal kohustusliku teabe või

selgituse esitamata jätmise või

mittenõuetekohase esitamise

23

Teistes liikmesriikides on direktiivi artikli 17 nõuded

integreeritud sektoriseadusesse, tagades turustaja rolli selge

avalikustamise ja tarbija arusaadavuse ilma liigse pingutuseta.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku lisada KindlTS § X

järgmise sõnastusega: § X. Kindlustusturustuse teabe üldpõhimõtted

(1) Turustaja poolt klientidele või potentsiaalsetele klientidele

esitatav teave peab olema õiglane, selge, mitteeksitav ning esitatud viisil, mis tagab teabe arusaadavuse ja läbipaistvuse.

(2) Turustaja peab selgelt avaldama oma rolli ja pädevuse, nii et kindlustusvõtja saab ilma olulise pingutuseta üheselt aru,

millise teenusega on tegu ja kas teenust osutab

kindlustusmaakler, kindlustusagent või kindlustusandja. (3) Eeltoodud nõudeid kohaldatakse ka kindlustusteenuse või

vahenduse reklaamile, mille kohaldatakse lisaks reklaamiseaduse nõudeid.

Selgitus

Sätte eesmärk on IDD artikli 17 lõike 2 ülevõtmine meie õigusesse ja sisustamine. Praktikas tähendab see, et

järelevalveasutus saab hinnata mitte ainult esitatud teabe sisu,

vaid ka selle esitusviisi. Kui veebikeskkonna ülesehitus (disain, värvid, info hierarhia) on suunatud tarbija eksitamisele

turustaja tegeliku rolli osas, on tegemist rikkumisega.

või ebaõige või eksitava teabe

esitamise eest.

Ka Finantsinspektsiooni

juhendis on seda teemat

käsitletud. „Nõuded

kindlustuse turustamisele“

punkti 3.1.1. kohaselt peab

„lepingus avalikustatud

informatsioon olema õige,

täpne ja üheselt mõistetav.

Informatsioon ei tohi olla

eksitava sisuga ning sealt ei

tohi välja jääda ega puududa

midagi, mis mõjutaks oluliselt

informatsioonis esitatud

andmete sisu, tähendust ja

nendest arusaamist, lähtuvalt

mõistlikkuse põhimõttest.“

Punkti 8.1 kohaselt

„Kindlustusvahendaja poolt

kliendile antav teave, sh

reklaamimise eesmärgil

esitatav teave, ei tohi olla

eksitav. Eksitav teave on teave,

mis loob või võib luua ebaõige

ettekujutuse tegelikest

asjaoludest. Kliendil peab

olema lihtsalt mõistetav,

millise kindlustusvahendaja

teenust (kindlustusmaakler või

kindlustusagent) ta kasutab ja

kelle huvides vastav

kindlustusvahendaja

tegutseb.“.

Samuti juhime tähelepanu, et

EL-is menetletava Euroopa

Komisjoni jaeinvestorite kaitse

ettepaneku raames

täiendatakse IDD artikli 17

teist lõiget uue lausega:

Marketing communications

shall be clearly identifiable as

such and shall clearly identify

the insurance undertaking or

insurance intermediary

responsible for their content and distribution, regardless of

whether the communication is made directly or indirectly by

that insurance undertaking or

insurance distributor.

Vastavad täpsustused tehakse

seaduses EL õigusakti ülevõtmise raames.

24

37.

EKsL

3. Kindlustussertifikaadi väljastamine poliisi asemel Oleme klientide telefonikõnede ja kirjalike pöördumiste põhjal

täheldanud, et kindlustusvõtjad ei ole sageli teadlikud, millise

kindlustusandjaga nad on liikluskindlustuse lepingu sõlminud,

ning väidavad ekslikult, et nende kindlustusandjaks on hoopis

kindlustusmaakler. Üheks juurpõhjuseks lisaks sellele, et meie

õiguses pole korrektselt üle võetud IDD art 17 lõikes 2

sätestatu, on see, et kindlustusmaakler ei edasta kliendile

kindlustusandja poolt temale väljastatud kindlustuspoliisi,

mida võib samuti käsitleda kliendi eksitamisena.

Praktikas väljastavad maaklerid seaduses nõutud

kindlustuspoliisi asemel hoopis enda poolt koostatud

sertifikaadi. VÕS § 434 näeb ette, et kindlustusandja peab

kindlustusvõtjale väljastama enda poolt allkirjastatud

dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis).

Praktikas väljastavad kindlustusandjad poliisi

kindlustusmaaklerile, kes seda aga oma kliendile ei edasta, vaid

väljastab selle asemel kindlustussertifikaadi.7

Selline praktika on probleemne, kuna:

▪ sertifikaat ei vasta poliisi õiguslikele nõuetele ega ole tõend

kindlustuslepingu sõlmimise kohta;

▪ sertifikaat ei vasta sageli VÕS § 434 nõuetele;

▪ sertifikaadil esitatakse eksitavat teavet (nt kindlustusmakse

suurus, kahjujuhtumi käsitlemine);

▪ sõnastus erineb poliisist, nt poliisil esitatakse sageli eraldi

kokkulepitud eritingimused, mistõttu on oluline, et need

kajastuksid täpselt samas sõnastuses ka sertifikaadil;

▪ poliisi väljastamisega on seotud ka kindlustuskaitse ulatus ja

kliendi poolt õiguskaitsevahendite kasutamine (vt nt § 436).

▪ sertifikaadil puudub info maaklerlepingu sõlmimise ja tasude

kohta, mistõttu kannatab turu läbipaistvus. Oleks mõistlik, et

kui maakler otsustab esitada kinnituskirja vahendatud

kindlustuslepingu sõlmimise kohta oleks see ühtlasi

kinnituskiri sõlmitud kindlustusmaaklerilepingu kohta.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kehtestada KindlTS-s

selgesõnaline nõue, et juhul kui maakler edastab poliisi asemel

või lisaks sellele muu dokumendi (nt sertifikaadi), peab see

sisaldama VÕS § 434 andmeid ning täiendavat teavet sõlmitud

maaklerlepingu ja tasude kohta. Alternatiivselt teeme

ettepaneku sätestada expressis verbis vahendajale kohustus

edastada alati kindlustusandja poolt väljastatud

kindlustuspoliis kliendile. Olgu öeldud, et selline kohustus

võiks olla tuletatav ka kehtivast õigusest, kuid järelevalveliselt

oleks vaja sõnaselget normi, millele osutada.

§ X. Kindlustusvõtjale edastatav dokument

kindlustusmaakleri lepingu ja kindlustuslepingu sõlmimise

kohta

(1) Kui kindlustusmaakler edastab kindlustusvõtjale

kindlustuslepingu kohta dokumendi, mis ei ole kindlustuspoliis, peavad sellel dokumendil olema märgitud vähemalt VÕS § 434

lõikes 2 nimetatud andmeid. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab dokument sisaldama

vähemalt järgmisi andmeid:

Selgitatud Eelnõusse on lisatud VÕS

täiendus, mille kohaselt tagab

kindlustusvahendaja poliisi

kättesaadavaks tegemise

kindlustusvõtjale, kui

kindlustusleping sõlmitakse

kindlustusvahendaja

vahendusel.

Sertifikaadi reguleerimisega

seotud teema vajab

põhjalikumat analüüsi ja

arutelu huvirühmade vahel.

Tegemist on küsimusega, mis

mõjutab nii kindlustusandjate,

kindlustusmaaklerite kui ka

kindlustusvõtjate õigusi ja

kohustusi ning praktikat

tervikuna.

25

1) kindlustusmaakleri nimi ja õiguslik vorm;

2) maaklerlepingu sõlmimise aeg ja kestus;

3) kindlustusmaakleri poolt kliendile osutatavate teenused ja lisa kindlustuskaitsete kirjeldus;

4) kindlustusmaakleri vahendustasu suurus eurodes,

sealhulgas teave selle kohta, kas ja millises ulatuses tasub vahendustasu kindlustusvõtja eest kindlustusandja;

5) muud kindlustusvõtja poolt maaklerlepingu alusel

tasumisele kuuluvad summad ja tasud. (3) Juhul, kui kindlustuspoliis või selle asemel

kindlustusmaakleri poolt väljastatud dokument erinevad kindlustusvõtja avaldusest või kindlustusvajadusest, tuleb

kõrvalekalle esitada sisust eraldi esiletõstetud märkega

kindlustusmaakleri poolt väljastatud dokumendil, kusjuures iga kõrvalekaldumine tuleb eraldi ära näidata.

(4) Käesolev paragrahv ei vabasta kindlustusandjat kohustusest väljastada kindlustuspoliis vastavalt

võlaõigusseadusele. Kindlustusandja poliisi väljastamise

kohustus loetakse täidetuks poliisi väljastamisest maaklerile.

38.

EKsL

4. Kindlustushuvi vs kindlustusvajadus Kindlustusturustuse direktiivi (IDD) artikli 20 lõike 1 kohaselt

peab turustaja enne kindlustuslepingu sõlmimist kliendilt

saadud teabe põhjal täpsustama kliendi nõudmised ja

vajadused ning andma kliendile kindlustustoote kohta

arusaadaval kujul objektiivset teavet, mis võimaldab tal teha

teadliku otsuse.

Eesti õigusesse on vastav säte üle võetud KindlTS § 192 lõike

2 punktiga 1, § 196 lõike 2 punktiga 4 ning § 221 lõikega 1.

Siiski on direktiivis kasutatud mõiste „vajadused“ asemel

kasutusele võetud termin „kindlustushuvi“.

Eesti õigusruumis on terminil „kindlustushuvi“ praegu kaks

sisuliselt erinevat tähendust:

▪ VÕS § 478 tähenduses – isiku varaline või isikuline suhe

kindlustusriski objektiga, mis on eeltingimus kindlustusandja

õigusele saada kindlustusmakset. Kindlustushuvi väljendab

kindlustusvõtja õigust sõlmida kindlustusleping ja omada

vastavat kindlustuskaitset. Teisisõnu tähendab see isiku huvi

kindlustada end konkreetse riski vastu.

▪ KindlTS tähenduses (nt § 192 lg 2 p 1 ja § 221) – kliendi

ootused, nõudmised, soovid ja riskivalmidus, mida turustaja

peab analüüsima, et pakkuda kliendi vajadustele vastavat

toodet (IDD mõistes „demands and needs“). Vajaduste

väljaselgitamine on aktiivne protsess, mille käigus peab

turustaja eristama kliendi subjektiivseid soove tema tegelikest

vajadustest. 8 Enne konkreetse lepingu sõlmimist kliendile nõu

andes peab kindlustustoodete turustaja andma kliendile

individuaalseid soovitusi ja selgitama, miks vastab konkreetne

toode kliendi kindlustusvajadustele ja nõudmistele kõige

paremini9. Võlaõigusseaduse kommentaarides10 on asutud

seisukohale, et vähemalt kindlustusmaakleri puhul on eelpool

osundatud kohustuse puhul tegemist vastutustundliku

kindlustamise põhimõttega, mis on oma loomult võrreldav

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõttega.

Lisaks on maaklerlepingutes üritatud panna kohustus

kindlustushuvi määratlemiseks kindlustusvõtjale, mitte

Arvestatud Eelnõusse on lisatud

muudatusettepanekud, millega

asendatakse KindlTS-is

läbivalt termin

„kindlustushuvi“ terminiga

„kindlustusvajadused“. Lisaks

täiendatakse eelnõu

võlaõigusseaduse

muudatustega, et muuta

kindlustushuvi definitsiooni

asukohta.

26

sätestatud kindlustusmaaklerile nõudeid kindlustusvajaduse

väljaselgitamiseks.11 Õiguskirjanduses on leitud, et sellised

maaklerilepingu tingimused, mis kindlustusvajaduse õige

määratlemise panevad kindlustusmaakleri lepingutes

kindlustusvõtjale, ei ole kooskõlas IDD eesmärgiga ning

kindlustusmaakleri seaduses sätestatud kohustustega tuvastada

kindlustusvõtja kindlustusvajadus.12

Tulenevalt sellest, et terminil „kindlustushuvi“ on kaks

erinevat tähendust, tekitab selle kasutamine praktikas erinevas

kontekstis segadust ning on viinud ebaühtlase tõlgendamiseni.

Probleemile on korduvalt tähelepanu juhtinud ka

kindlustusõiguse valdkonna õigusteadlased (nt Olavi-Jüri Luik

jt).13 Probleemi on möönnud ka Rahandusministeerium, kes on

varem ette valmistanud vastava eelnõu selle lahendamiseks,

kuid mille menetlemine on erinevatel põhjustel lõpetati.

Arusaamatuks jääb, miks varasemaid muudatusettepanekuid ei

ole käesoleva eelnõuga liidetud.14

Selguse ja õiguskindluse tagamiseks on põhjendatud viia

terminoloogia kooskõlla IDD artikliga 20 ning asendada

KindlTS-is läbivalt termin „kindlustushuvi“ terminiga

„kindlustusvajadused“ (või „nõudmised ja vajadused“).

Eelpooltoodust tulenevalt teeme ettepaneku:

1) paragrahvi 110 lõikes 3, § 174 lõikes 1, § 177 lõigetes 1 ja

2, § 178 lõike 2 punktis 3, § 182 lõike 8 punktis 3, § 192 lõike 2 punktides 1 ja 6, § 198 lõike 2 punktis 4, § 221 pealkirjas ja

lõikes 1 ning § 258 pealkirjas asendatakse sõna „kindlustushuvi“ sõnaga „kindlustusvajadused“ vastavas

käändes;

39.

EKsL

5. Filiaali registreerimise nõudest loobumine EKsL jagab Finantsinspektsiooni poolt väljendatud muret

seoses eelnõus kavandatud muudatustega KindlTS § 24 lõike 6

ja § 36 lõike 2 osas, millega kaotatakse filiaali asutamise nõue

nii Eestis kui ka välisriigis.15

Leiame, et kavandatud muudatuste puhul ei ole piisavalt selgelt

välja toodud nende eesmärk ega praktiline vajadus. Samuti ei

nähtu eelnõust ega seletuskirjast, et muudatusega kaasneks

märkimisväärne halduskoormuse vähenemine ei turuosalistele

ega järelevalveasutusele. Arvestades, et filiaali asutamine ja

lõpetamine on oma olemuselt ühekordsed toimingud, on

võimalik halduskoormuse vähenemine pigem marginaalne.

Samas parandab filiaali nõue välismaa äriühingu kohta käivate

andmete kättesaadavust Eestis ja lihtsustab sellega tegevust.

EKsL hinnangul aitab kehtiv regulatsioon tagada õigusselguse

nii teenuse osutamise vabaduse kui ka asutamisvabaduse

kasutamisel piiriüleses tegevuses. Filiaali olemasolu ja selle

formaalne registreerimine loob selge raamistiku nii

turuosalistele, järelevalve teostamisele kui ka klientidele, kes

peavad saama üheselt aru teenusepakkuja õiguslikust staatusest

ja oma õiguste teostamise võimalustest.

Muudatuse elluviimisel võivad hägustuda tegevuse vormid

ning järelevalve ulatus, mis omakorda võib suurendada

Mitte

arvetatud

Selgitame, et muudatuse

eesmärk on viia KindlTS

kooskõlla Solventsus II

direktiivi sõnastusega.

Seletuskirja lisas 2 on ülevaade

14 liikmesriigi

regulatsioonidest Solventsus II

direktiivi artikli 145 lõike 1

teise alalõike ülevõtmise kohta.

Ükski seletuskirjas esitatud

liikmesriik ei nõua püsiva

piiriülese tegevuse korral

filiaali asutamist.

27

õigusselgusetust ja tekitada praktilisi probleeme nii

järelevalves kui ka tarbijakaitses. Samuti võib keerukamaks

muutuda haldusmenetluses dokumentide kättetoimetamine

ning avaliku teabe kättesaadavus.

Eeltoodut arvesse võttes leiab EKsL, et kavandatud

muudatustega ei ole põhjendatud kiirustada. Enne muudatuste

edasi menetlemist tuleks põhjalikumalt analüüsida nende

tegelikke mõjusid, sealhulgas mõju turu toimimisele,

järelevalve efektiivsusele ja eelkõige tarbijate õigustele,

sealhulgas kindlustusjuhtumite lahendamisele.

Seetõttu teeb EKsL ettepaneku jätta nimetatud muudatused

käesolevast eelnõust välja.

AID KINDLUSTUSMAAKLER OÜ

40. Puudub turutõrge. Klientidel on juba praegu olemas võimalus

küsida-saada võrdlevaid kindlustuspakkumusi kas otse

kindlustusandjalt või kindlustusmaakleri kaudu.

Näiteks, põhitööd tegeval automüüjal on lihtsam anda oma

kliendile kindlustusandja või kindlustusmaakleri kontaktid, kui

et hakata ise sisuliselt kindlustusmaaklerina tegutsema.

Kindlustusmaakleri agendi puhul ei ole kindlustusvahendus

selle töötaja põhitegevus ja see ei ole eluliselt usutav, et ta

suudaks pakkuda kindlustusvahenduse teenust võrdväärse

kvaliteediga nagu kindlustusmaaklerid või kindlustusandjad

otse, kelle igapäevategevus see on.

Kuna kindlustusmaaklerid peavad üldjuhul ostma

kindlustusmaakleri tegevuse vastutuskindlustust väljaspool

Eestit, siis kindlustusriski asjaolude tõstmine tõstab kogu turu

kindlustusmaaklerite vastutuskindlustuse kindlustusmakset.

Suure tõenäosusega tõuseks ka Finantsinspektsiooni

järelevalvetasu määr.

Kokkuvõtteks veelkord: puudub turutõrge; on suur risk

vahendustegevuse kvaliteedi languseks ebaprofessionaalsete

vahendajate lisandumisega (nn kindlustusmaakleri agendid)

ning kõigi kindlustusmaaklerite tegevuskulude kasv.

Seaduse eelnõu teenib mõne üksiku suure

kindlustusmaaklerfirma ärihuve, kahjustades enamuse huve.

Seadusemuudatus ei tõsta vahendusteenuse üldist kvaliteeti,

vaid pigem langetab seda. Klient ei võida sellest midagi.

Seaduse muudatus (kindlustusmaakleri agendi lisandumine) on

pigem kahjulik.

Selgitatud Eelnõu eesmärk ei ole üksnes

turutõrke kõrvaldamine, vaid ka

kindlustusteenuste kättesaadavuse

parandamine ja turustuskanalite

mitmekesistamine. Praktikas

eelistavad kliendid sageli saada

seotud teenuseid ühest

kontaktpunktist, mistõttu

täiendavate turustusmudelite

võimaldamine võib suurendada

kasutusmugavust ilma

olemasolevaid turustuskanaleid

asendamata.

Teenuse kvaliteedi languse riski

maandamiseks peavad kõik

turustustegevuses osalevad isikud

vastama samadele pädevus- ja

teadmisnõuetele nagu teised

kindlustusturustusega tegelevad

isikud ning läbima igal aastal

vähemalt 15 tunni mahus

kindlustusalaseid koolitusi.

Kindlustusmaakleri agent tegutseb

kindlustusmaakleri vastutusel ja

Finantsinspektsiooni järelevalve

all, sealjuures on ta kantud

Finantsinspektsiooni nimekirja.

KindlTS § 184 lõike 1 kohaselt

peab kindlustusmaakler oma

tegevuses rakendama kõiki

meetmeid, mis tagavad kliendi

huvide parima kaitse. Eelnõu

kohaselt (uus lõige 5) tagab

kindlustusmaakler ka agendi

kasutamise korral, et tagatud on

klintide parim kaitse.

Kui kindlustusmaakler ei taga agendi kasutamisel

kindlustusteenuse, sealhulgas

28

kindlustusnõustamise,

nõuetekohast kvaliteeti,

kustutatakse agent

Finantsinspektsiooni nimekirjast

(uue §-i 1902 lõige 2). Samuti on

Finantsinspektsioonil alus

kindlustusmaakler nimekirjast

kustutada (§ 190 lõige 3), kui

kindlustusmaakler ei vasta KindlTS

või selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud nõuetele,

mis ühtlasi hõlmab ka seda, et ei ole

võimeline tagama, et tema agent

tegutseks seadusele vastavalt ja

nõuetekohaselt.

Vastutuskindlustuse makse kujuneb

eelkõige konkreetse

kindlustusmaakleri, tema tegevuse

mahu ja riskijuhtimise taseme

alusel, mistõttu ei saa eeldada

automaatset ega ühtlast hinnatõusu

kogu turul. Hinnatõusu võib

põhjustada kahjujuhtumite arvu

suurenemine seoses agentide

lisandumisega kindlustusturule,

kuid nagu eespool märgitud, ei ole

neile ette nähtud leebemaid nõudeid

kui teistele kindlustust müüvatele

isikutele.

Lisaks on oluline märkida, et

kindlustusturustuse direktiiv (IDD)

võimaldab vahendajal kasutada

teist vahendajat oma nimel

tegutsemiseks ning nagu

seletuskirjas on välja toodud, siis

sellised turustusmudelid on

paljudes EL riikides lubatud.