Justiits- ja Digiministeerium Teie 19.06.2026 nr 7-1/4807
[email protected]
[email protected] Meie 12.08.2026 nr 4/145
Arvamuse esitamine pilvetehnoloogiate ja tehisaru arendamise määruse ettepaneku (CADA) kohta
Lugupeetud Tõnu Grünberg!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust pilvetehnoloogiate ja tehisaru arendamise määruse ettepaneku (CADA) kohta, millega soovitakse tugevdada Euroopa pilvetehnoloogiate ja tehisaru suutlikkust.
Järgnevalt esitame oma vastused küsimustele.
1. Kas toetate eelnõus toodud eesmärke ja pakutud lahendusi? Palun tooge välja, milliseid toetate ja miks? Milliseid ettepanekuid Teie ei toeta ja miks?
Toetame eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa tehnoloogilist iseseisvust ja konkurentsivõimet pilveandmetöötluse ja tehisaru ökosüsteemis ning vähendada sõltuvust ELi-välistest tehnoloogiaettevõtetest. Samas peame oluliseks, et eesmärk saavutatakse ettevõtluskeskkonda soodustavate, mitte piiravate meetmetega. Piiramise asemel peab olema rõhk suutlikkuse kasvatamisel, et arendada sarnaseid tehnoloogiaid liiduvälistele tehnoloogiatele, mida EL praegu kasutab.
Eelkõige toetame muudatusi, mis puudutavad andmekeskuste rajamist, täpsemalt andmekeskuse arendaja õigust taotluse korral saada abi ühtselt infopunktilt kogu loamenetluse vältel (artikkel 12) ja kiirendustsoonis baasloa põhimõtet, mille kohaselt, kiirendustsoonis, kus liikmesriik on juba väljastanud koondatud baasloa, ei pea andmekeskuse arendaja enam eraldi taotlema kõiki neid lube, mis tsooni tasandil on juba tervikuna kinnitatud (artikkel 13). Need aitavad lühendada menetlusaegu ja vähendada halduskoormust.
Samas ei toeta Kaubanduskoda jäika kolmandate riikide ettevõtete piiramist usaldustasemete süsteemis (artiklid 16 ja 18), kuna see võib takistada vajaliku tehnoloogia, tooraine ja innovatsiooni jõudmist liitu ning piirata Eesti ettevõtete enda ärivõimalusi väljaspool Euroopa Liitu. Näiteks peavad usaldustasemete 2-4 puhul olema töötajad ELi kodanikud. Meie hinnangul võib kodakondsuse nõue olla ebaproportsionaalne, sest turvariski seisukohast on tähtsam kontrollitud ligipääs, taustakontroll, asukoht ja juurdepääsu logitavus kui kodakondsus ise.
Samuti ei toeta me avaliku sektori pilveteenuste jagamise raamistikku EuroCloud Federation (artiklid 34-36) praegusel kujul, kuna see paneb avaliku sektori otseselt konkureerima erasektori pilveteenuse pakkujatega ega toeta seeläbi Euroopa kommertsteenuste turu väljakujunemist.
2. Millised aspektid ja ettepanekud vajaksid täpsustamist või lisaselgitusi, et oleksid praktikas rakendatavad?
Meie hinnangul vajab täiendavat selgitamist, mis on praktiline mõju sellel, et iga liikmesriik peaks eraldi püüdma anda vähemalt 25% riigi tehisaru ja pilveteenuste riigihangetest innovatiivsetele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (artikkel 33 lõige 4). Tegemist on eesmärgiga, mille poole liikmesriik peab püüdlema, mitte tulemusega, mille saavutamine oleks iseenesest siduv kohustus. Küll aga peab iga liikmesriik lisama oma riiklikusse strateegiase konkreetse plaani, kuidas ta kavatseb 25%-list tulemust saavutada. Jääb ebaselgeks, kuidas kohustus, mis ei ole suunatud tulemuse saavutamisele, suurendaks reaalselt VKEde hankevõimalusi, kui puudub järelevalve- või täitmismehhanism, mis looks liikmesriigile tegeliku surve eesmärgi poole liikuda.
Selgitamist vajab ka see, kuidas neli uut usaldustaset (artikkel 16) mõjutavad praktikas teenusepakkujate valikut. Kuna kõrgema taseme nõuetele ehk eelkõige tasemed 3 ja 4 suudavad tõenäoliselt vastata vaid vähesed, valdavalt suured pakkujad, võib süsteem tegelikkuses kitsendada avaliku sektori ja ka erasektori valikuvõimalusi, mis omakorda võib mõjutada teenuste hinda ja kättesaadavust, eriti väiksema turuga liikmesriikides nagu Eesti.
Lisaks vajab usaldustasemete rakendamise kord täpsustamist eelkõige tasemete 2-4 puhul, kus nõutakse sõltumatut kolmanda osapoole auditit (artikkel 20). Ebaselge on, millises ulatuses ja millise majandusliku mõjuga kanduvad nendest tulenevad kohustused üle erasektori teenusepakkujatele.
Puudub ka selge ülevaade, kas Euroopa Liidus on olemasoleva infrastruktuuri ja tehnoloogiate tase piisav, et usaldustasemete süsteemi praktikas rakendada, ilma et see piiraks ettevõtete juurdepääsu vajalikele pilveteenustele.
3. Kas on Eesti jaoks spetsiifilisi aspekte, mis mõjutavad valdkonna seniseid praktikaid. Palun tooge konkreetseid näiteid, viidake võimalusel analüüsidele-raportitele.
Komisjoni enda mõjuhinnang toob esile, et ühe rakenduse (infosüsteemi) tehniline migreerimine uude suveräänsesse pilve maksab keskmiselt 30 000 kuni 600 000 eurot. Eesti teadusasutused kasutavad praegu laialdaselt USA pilveteenuseid, mistõttu võib rangemate suveräänsusnõuete (artikkel 30) rakendumine tekitada Eesti teadus- ja arendustegevuse valdkonnas olulise lisakulu.
Sama mõjuhinnang märgib, et esmane suveräänsusriski hindamine (seotud ka artiklis 29 sätestatud riskihindamise kohustusega) nõuab liikmesriigilt vähemalt 10 täistööajaga spetsialisti ressurssi ja järgnevad korduvhindamised ligi 5 täistööajaga spetsialisti. Eestis on valdkondlike küberturbe ja pilvetehnoloogia spetsialistide puudus, mistõttu on sellise pideva hindamiskohustuse täitmine riigile ja teadusasutustele äärmiselt keeruline.
Eesti majanduse kontekstis on oluline hinnata, kas ja kuidas on võimalik suurendada Eestis toodetud elektri kohapealset lisandväärtust andmekeskuste ja arvutusvõimsuse ekspordi kaudu, kuna see võib teatud tingimustel anda suurema majandusliku efekti kui pelgalt elektrienergia eksport. Küll aga eeldab see võrguvõimsuse, tootmise ja tarbimise senisest paremat koordineeritud planeerimist andmekeskuste kiirendustsoonide raames (artiklid 10-11).
Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et Eesti erasektor koosneb valdavalt piiratud ressurssidega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetest, kes sõltuvad oma äritegevuses suurel määral globaalsetest pilveplatvormidest. See eripära muudab usaldustasemete süsteemi (artikke 16) rakendamisel kaasnevad kulud ja halduskoormuse Eesti ettevõtete jaoks proportsionaalselt suuremaks kui suurema turu ja tugevama regulatiivse võimekusega liikmesriikides.
Samuti tuleb jälgida, et suveräänsusnõuete rakendamine (artikkel 30) ei sulgeks Eesti VKE-dele turgu enne, kui Euroopas on olemas piisav alternatiivne pakkumine praegu kasutatavatele globaalsetele pilveplatvormidele.
4. Palun tooge välja muud teemad, mis on nimetatud akti puhul Teile murekohaks.
Peamised mured kaasnevad seoses halduskoormuse kasvuga, mis on põhjustatud auditite ja hanketingimuste täiendamisega. Lisaks on murekohaks CADA kattuvus teiste horisontaalsete õigusaktidega, eelkõige NIS2 direktiiviga, tehisintellekti määrusega (AI Act) ja kübervastupidavuse õigusaktiga (Cyber Resilience Act), kuna pilve- ja andmekeskusteenuste pakkujad on suures osas juba nende õigusaktide subjektid.
Määrus ei loo iseseisvat rahastusmehhanismi Cloud and AI Leadership Initiatives eesmärkide saavutamiseks (artiklid 3-4), vaid eeldab rahastuse tulemist muudest vahenditest. See tekitab ebavõrdse konkurentsiolukorra, kuna suurema riigieelarvega liikmesriigid saavad oma ettevõtjaid ja andmekeskuste rajamist riigiabi kaudu oluliselt enam toetada kui Eesti. Seetõttu on murekohaks investeeringute rahastamine.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et auditeerimiskohustus usaldustasemete 2-4 saamiseks (artiklid 17 ja 20) võib tekitada teenusepakkujatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, märkimisväärseid otseseid kulusid ning kaasnevat halduskoormust. Kuna CADA deklareeritud eesmärk on tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, võib ebaproportsionaalselt kulukas auditisüsteem toimida sellele eesmärgile vastupidiselt, vähendades just väiksemate Euroopa pakkujate konkurentsivõimet ja seeläbi turu mitmekesisust. Lisaks vajab selgitamist auditisüsteemi koosmõju juba kehtivate järelevalve- ja sertifitseerimismehhanismidega, sealhulgas NIS2 raames tehtavate auditite, andmekaitsealaste (GDPR) auditite ning muude vabatahtlike sertifitseerimisskeemidega, et vältida sama valdkonna korduvat ja kattuvat auditeerimist.
5. Muud märkused
Peame üldjoontes oluliseks, et ettepanekuga ei kasvaks ebaproportsionaalselt ettevõtjate halduskoormus. Oluline on, et kavandatavad nõuded ei kattuks teiste Euroopa Liidu õigusaktidega, et vältida samade kohustuste topeltreguleerimist.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja vastuseid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Sandra Melani Mellikov
[email protected] 6040071