Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 08.07.2026 nr 13-3/2396-1 Meie: 07.08.2026 nr 13-1/26-1245

Tingimusliku kooskõlastuse andmine Haljala-Kukruse vahelise maanteelõigu riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande eelnõule

Esitasite 08.07.2026 kirjaga nr 13-3/2396-1 Eesti Geoloogiateenistusele kooskõlastamiseks

Haljala–Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja selle mõjude

hindamise, sh KSH I etapi aruande eelnõud (edaspidi planeering). Riigi eriplaneeringu eesmärk on

kavandada riigiteel 1 Haljala-Kukruse vahelisel teelõigul kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega

maantee rajamist. Planeeritava teelõigu kogupikkus on ligikaudu 67 kilomeetrit. Vabariigi Valitsus

algatas 23.03.2022 korraldusega nr 97 riigiteel 1 Tallinn-Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise

teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu (REP) ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH). Planeeringuala on rahvusvahelise põhimaantee 1 Tallinna-Narva tee (E20)

Haljala Kukruse lõik ja selle vahetu lähedus. Planeeringuala hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru

maakonnas Rakvere linna, Haljala valla, Rakvere valla, Viru-Nigula valla, Vinni valla, Lüganuse

valla, Jõhvi valla ning Kohtla-Järve linna territooriume. Planeeringuala suurus on ligikaudu 670

km2.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 37 lõike 1 kohaselt esitatakse Riigi eriplaneeringu asukoha

eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega

kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 31

lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kohta arvamust.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 alusel kui planeeritaval maa-alal asub maardla või

selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või

kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS-s sätestatud korras Kliimaministeeriumi või

kliimaministri volitusel riigiasutusega, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus.

Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue

seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute

kooskõlastamiseks“ on Eesti Geoloogiateenistusele antud volitus kooskõlastada planeeringuid, kui

planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal.

MaaPS § 14 lõike 2 alusel Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel Kliimaministeeriumi

valitsemisala riigiasutus, kelle ülesanne on geoloogiline kaardistamine ning geoloogilise teabe

säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat

tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:

1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat

olukorda;

2 (3)

2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva

iseloomuga või

3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat

olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või

ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku

alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat

kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.

EGT on tutvunud eriplaneeringuga ning märgime järgmist:

Asukoha eelvaliku tegemisel kaalutleti mitut võimalikku asukohta (alternatiivi). Planeeringuala

Haljalast Kukruseni jagati lõikudeks, et võimaldada erinevate alternatiivide kombineerimist ja

võrdlust. Planeeritav teelõik Haljalast Kukruseni on jagatud kolmeks lõiguks: Haljala-Võrkla,

Võrkla-Purtse, Purtse Kukruse. Trassikoridori alternatiivide visandamisel seati lähteseisukohtadest

(LS) ja planeerimisseadust tulenevalt eesmärgiks visandada igas lõigus 3-5 alternatiivi, mis

vastavad 2+2 tee planeerimise üldisele eesmärgile ja arvestavad võimalikult palju

aluskriteeriumitega. Asukoha eelvaliku etapis on planeeringuga määratud üldjuhul 350 m laiune

trassikoridor. Erandina on laiem trassikoridor määratud liiklussõlmede ja ristete piirkonnas, Põdruse

Sõmeru vahelisel lõigul, Kõrkkülas, Mustmätta ja Saka külas.

Tee ja selle toimimiseks vajalike rajatiste asukoht trassikoridori sees määratakse detailse lahenduse

etapis. Detailse lahenduse etapis täpsustakse trassikoridori ulatus arvestades tee ja rajatiste asukohta

ja ruumivajadust. Detailse lahenduse etapis koostatakse tee eelprojekt.

Alternatiivide kaalumisel selgunud sobivaimal trassikoridoril ja liiklussõlmedel esineb kattumist

järgmiste maavara nähtustega:

1. Eesti põlevkivimaardla Kohala uuringuvälja (maavarade registri registrikaardi nr 35)

põlevkivi passiivse reservvaru plokkidega 3-7, 13 ja 14.

2. Rakvere fosforiidimaardla (maavarade registri registrikaart nr 192) fosforiidi passiivse

reservvaru 24. plokiga.

3. Vaeküla turbamaardla (maavarade registri registrikaart nr 387) hästilagunenud turba

aktiivse reservvaru 3. plokiga ja hästilagunenud turba passiivse reservvaru 4. plokiga.

4. Toolse fosforiidimaardla (maavarade registri registrikaart nr 193) fosforiidi passiivse

reservvaru 15. plokiga.

5. Rannu lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 472) ehituslubjakivi aktiivse

tarbevaru 1. plokiga, ehituslubjakivi passiivse tarbevaru 2. plokiga ja ehituslubjakivi aktiivse

reservvaru 3. plokiga.

6. Suurkõrtsi lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 808) ehituslubjakivi

aktiivse tarbevaru plokkidega 1, 3, 6 ja 7, ehituskruusa aktiivse tarbevaru 16. plokiga, ehituskruusa

passiivse tarbevaru 17. plokiga, madalamargilise ehituslubjakivi 18. plokiga, ehituslubjakivi

passiivse tarbevaru plokkidega 4, 8, 9, 10, 11 ja 17.

7. Kõrtsi kruusamaardla (maavarade registri registrikaart nr 779) ehituskruusa aktiivse

tarbevaru plokkidega 1 ja 3.

8. Sämi liivamaardla (maavarade registri registrikaart nr 412) täiteliiva aktiivse reservvaru 2.

plokiga.

9. Kohtla-Järva (Kolga-Saka) lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 16)

ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 1. ja 2. plokiga, ehituslubjakivi passiivse tarbevaru 3. plokiga,

ehituslubjakivi passiivse reservvaru 4. plokiga.

10. Aseri fosforiidimaardla (maavarade registri registrikaart nr 191) passiivse tarbevaru

plokkidega 6, 8, 9, 17, 19, 20, 22, 23, 26, 27, 28, 29, 31, 32, 33, 38 ja 40. Lisaks esineb kattuvus

Aseri fosforiidimaardlaga piirneva fosforiidi prognoosvaru 45. plokiga.

11. Kehtiva Suurkõrtsi lubjakivikarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaaga (kaevandamisloa

nr L.MK/317612, loa omaja AKTSIASELTS KIVILUKS, kehtiv kuni 02.10.2034).

3 (3)

12. Kehtiva Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaaga

(kaevandamisoa nr KL-508031, loa omaja AKTSIASELTS KIVILUKS, kehtiv kuni 10.02.2050).

13. Kehtiva Suurkõrtsi III lubjakivikarjääri ja selle teenindusmaaga (kaevandamisloa nr KL-

522386, loa omaja AKTSIASELTS KIVILUKS, kehtiv kuni 10.04.2056).

14. Kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö „Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade

üldgeoloogiline uurimistöö“ alaga (loa nr YGUL/523069, loa omaja Eesti Geoloogiateenistus).

Trassikoridori alternatiivide võrdlemise üheks kriteeriumiks on võetud maardlad.

KSH näeb maavarade puhul leevendusmeetmena ette:

1. Võimalusel töötada välja maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse

leevendusmeetmed.

2. Kui kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik vältida maavara kaevandamisväärsena

säilimise või maavarale juurdepääsu halvenemist, tuleb edasiseks planeerimiseks saada vastav luba

Eesti Geoloogiateenistuselt.

Kavandatav trassikoridor läbib Suurkõrtsi lubjakivimaardla keskosa ja haarab suurema osa

Suurkõrtsi lubjakivikarjääri, Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri, ja Suurkõrtsi III lubjakivikarjääri

mäeeraldistest. Suurkõrtsi lubjakivikarjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on tehisveekogu.

Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on tehisveekogu ja rohumaa.

Suurkõrtsi III lubjakivikarjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on veekogu ja

maatulundusmaa.

EGT leiab, et Haljala–Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja selle

mõjude hindamise, sh KSH I etapi aruande eelnõu lahendus võib halvendada maavara

kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Tegemist on

ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta.

EGT kooskõlastab Haljala–Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

ja selle mõjude hindamise, sh KSH I etapi aruande eelnõu järgmistel tingimustel:

1. Planeeringu edasised etapid sh tee projekt kooskõlastada kaevandamislubade Suurkõrtsi

lubjakivikarjääri, Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri, ja Suurkõrtsi III lubjakivikarjääri

kaevandamislubade omajaga AKTSIASELTS-iga KIVILUKS.

2. Suurkõrtsi lubjakivimaardla alale on võimalik riigiteel 1 Haljala-Kukruse vahelisel teelõigul

kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamine vaid peale kaevandamislubade

kehtivusaja lõppu, maavara ammendumist ja ala korrastamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Nurme

Maavarade registri osakonna juhataja

Teadmiseks: AKTSIASELTS KIVILUKS

Janno Kuusik

Maavarade registri osakonna spetsialist

5866 8676 [email protected]