Siseministri määruse „Lasketiiru ja laskepaiga

ning laskevõistluse ja treeninglaskmise

ohutusnõuded“ eelnõu

LISA

Lasketiiru ja laskepaiga laskeala ning ohuala piiritlev hoiatussilt

Nõuded hoiatussildile:

1. Hoiatussilt peab olema mõõtmetega 1,0 m korda 0,5 m.

2. Kollase põhjaga hoiatussildil peab olema punane või must suurtähtedes kiri

„SEIS! LÄBIKÄIK KEELATUD! LASKMISED!“. Kirja vähim kõrgus on 5 cm.

3. Hoiatussildil peab olema ohutusmärk „Kõrvalistele isikutele sisenemise keeld“.

4. Ohutusmärgil peab olema ümar kuju, must piltkiri kollasel või valgel taustal, punane ääris ja

diagonaaljoon. Ohutusmärgi läbimõõt peab olema vähemalt 200 mm.

1 / 15

EELNÕU

12.08.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja

treeninglaskmise ohutusnõuded

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 84 lõike 7 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määruses kehtestatakse ohutusnõuded lasketiirule ja laskepaigale, milles on lubatud lasta kuni

12,7 mm kaliibriga vintraudsest tulirelvast, tsiviilkäibes lubatud sileraudsest tulirelvast ja

harjutusrelvast.

(2) Määrus ei reguleeri relvaseaduse § 20 lõike 4 punktides 3–4 ja 6 nimetatud laskemoona

kasutamist lasketiirus või laskepaigas. Nimetatud laskemoona kasutamine lasketiirus ja laskepaigas

ei ole lubatud.

(3) Paragrahve 8–14 ei kohaldata harjutusrelvale, milles kasutatakse laskemoonana plast- või

värvikuule ning mille suudmeenergia ei ületa tootja esitatud tehniliste andmete kohaselt 7,5 džauli

(edaspidi vähem kahjustav harjutusrelv).

§ 2. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) dünaamiline laskmine – laskmine, mis eeldab laskurilt harjutuse vältel asendi või laskekoha

muutmist, et tabada liikuvat, ilmuvat, lennutatavat või laskeala erinevatele asukohtadele paigutatud

liikumatut sihtmärki;

2) kuulikindel sein – vahetult sihtmärkide või märkideala taga laskealaga paralleelne või laskeala

külgedel sihtimisjoonega paralleelne sein haavlite, kuulide, rikošettinud kuulide, nende osade,

pinnasest ja muust materjalist pärinevate kildude lasketiiru või laskepaiga territooriumilt väljalennu

takistamiseks;

3) kuulipüüdja – kuulikindlast, mitterikošettivast materjalist või mitterikošettiva materjaliga kaetud

rajatis laskealal või märkideala taga, mille eesmärk on püüda kinni haavlid, kuulid, nende osad ja

2 / 15

muud killud ning vähendada rikošetiohtu ja piirata haavlite ja kuulide väljumist lasketiirust või

laskepaigast;

4) kuulisuunaja – kuulikindlast, mitterikošettivast materjalist või mitterikošettiva materjaliga kaetud

rajatis, mille eesmärk on kaitsta valgusteid, ventilatsiooni, lage ning sihtmärki hoidvaid ja

teenindavaid süsteeme;

5) kõva pind, sealhulgas pinnas – betoon, kivimid, vesi, metall, külmunud või neile sarnaste

omadustega materjal, mille omadused või koostisosad võivad põhjustada rikošeti;

6) kõva sihtmärk – sihtmärk, mis on terasest, kõvast puidust, näiteks tamm, saar, jalakas või muust

kõvast materjalist;

7) külgvall – laskeala külgedel sihtimisjoonega paralleelne pinnasest või muust materjalist rajatis

haavlite, kuulide, rikošettinud kuulide, nende osade, pinnasest ja muust materjalist pärinevate kildude

lasketiiru või laskepaiga territooriumilt väljalennu takistamiseks;

8) laskekabiin – tulejoonel ohutuse tagamiseks kasutatav kuulikindlate külgseinte ja varikatusega

laskekoht, mille eesmärk on vältida kuulide sattumist väljaspoole lasketiiru või laskepaika;

9) laskeraam – dünaamilisel laskmisel tulejoonele paigaldatav teisaldatav raam, mille eesmärk on

tagada ohutus tulejoonel ning piirata haavlite ja kuulide väljumist lasketiirust või laskepaigast;

10) laskmise eest vastutav isik – isik, kes vastutab lasketiiru või laskepaiga ohutusnõuetele vastavuse

eest ning kellel on õigus korraldada ja läbi viia laskmisi;

11) laskmist läbiviiv isik – isik, kellel on lubatud lasketiirus või laskepaigas laskmist läbi viia;

12) mitterikošettiv – materjali või objekti omadus, tänu millele see materjal või objekt kuulitabamuse

korral deformeerub või puruneb ja ei põhjusta nõuetekohasel kasutamisel kuuli või selle oluliste osade

tagasipõrkumist laskja suunas või väljumist lasketiirust;

13) pehme pind, sealhulgas pinnas – muld, liiv ja murumätas, mis ei sisalda üle 30 mm läbimõõduga

kive, puit, kumm või neile sarnaste omadustega materjal;

14) pehme sihtmärk – sihtmärk, mis on vineerist, papist, pehmest puidust, plastikust, alumiiniumist

või muust pehmest materjalist, sealhulgas kuiv liiv, mis nõuetekohasel kasutamisel ei põhjusta kuuli

või selle oluliste osade tagasipõrkumist laskja suunas;

15) põrkeplaat – kuulikindlast, mitterikošettivast materjalist või mitterikošettiva materjaliga kaetud

vertikaalne või horisontaalne rajatis, mille eesmärk on piirata haavlite ja kuulide väljumist lasketiirust

või laskepaigast ning mis nõuetekohasel kasutamisel ei põhjusta kuuli või selle oluliste osade

tagasipõrkumist laskja suunas;

16) rikošett – haavlite, kuulide, nende osade, pinnasest ja muust materjalist pärinevate kildude

põrkumine maapinnalt või takistuselt;

17) sihtmärk – laskmiseks ettenähtud ja selleks sobivast pehmest või kõvast materjalist valmistatud

või kohandatud objekt, mille tabamisele lask suunatakse;

18) tagavall – vahetult sihtmärkide või märkideala taga ja laskealaga paralleelne pinnasest või muust

materjalist rajatis, mille eesmärk on püüda kinni haavlid, kuulid, rikošettinud kuulid ja pinnasest või

muust materjalist pärinevad killud.

§ 3. Lasketiiru ja laskepaiga liigid

Lasketiirud ja laskepaigad liigitatakse:

1) lahtine või poolkinnine lasketiir või laskepaik – lasketiir või laskepaik, mille vähemalt üks külg on

välispiirdeta;

2) kinnine lasketiir või laskepaik – lasketiir või laskepaik, mis on väliskeskkonnast eraldatud katusega

ja kõigist külgedest püsivate välispiiretega.

3 / 15

§ 4. Lasketiiru ja laskepaiga alad

(1) Lasketiir ja laskepaik jaguneb järgmisteks aladeks:

1) laskeala – tulejoone ja märkideala vahele jääv ala, mis on külgedelt piiratud, et laskealale ei satuks

kõrvalised isikud ega loomad;

2) laskekoht – tulejoonel või laskealal paiknev koht tulirelva laadimiseks ja sellest laskmiseks;

3) laskmiseks ettevalmistamise ala – ala, kus kontrollitakse laskuri valmisolekut laskmiseks ning

tulirelva ja varustuse vastavust võistluse või harjutuse nõuetele;

4) märkideala – ala sihtmärkide, sealhulgas pehmete või kõvade sihtmärkide või muude tabamiseks

valitud objektide väljapanekuks;

5) ohuala – laskekohast sihtmärkide sihtimisjoonest mõlemale poolele ulatuv sektor, mille piires

võivad tulirelva kuul, selle killud või muust materjalist pärinevad killud tavalistes lasketingimustes

lennata, ning mille piires tuleb laskmise ajal arvestada ohuga elule, tervisele ja varale. Mitme

laskekohaga lasketiiru või laskepaiga ohuala on kõikide laskekohtade ohualade summa;

6) ohutusala – selgelt tähistatud ala laadimata relva kandepakendist või kabuurist välja võtmiseks ja

sinna asetamiseks, tulirelva sihtimise, laadimise, vinnastamise ja muu sarnase harjutamiseks ning

tulirelva hooldamiseks;

7) pealtvaatajate, kohtunike ja teenindava personali ala;

8) tulejoon – laskekohtadega ala tulirelvade laadimiseks ja neist laskmiseks.

(2) Märkidealal võib olla varjend kohtunike ja teenindava personali varjumiseks. Varjend peab

paiknema nii, et sinna ei lenda haavlid, kuulid, rikošettinud kuulid, nende osad ning pinnasest ja

muust materjalist pärinevad killud.

(3) Lasketiirus ja laskepaigas võib olla rohkem kui üks kuulikindlate rajatistega eraldatud laskeala.

§ 5. Lasketiirus ja laskepaigas kohustuslikud vahendid

(1) Lasketiirus ja laskepaigas peavad nähtaval kohal olema:

1) ohutusnõuded;

2) sisekorraeeskiri;

3) esmaabivahendid;

4) sidevahend;

5) esmased tulekustutusvahendid;

6) laskmise eest vastutava isiku nimi.

(2) Sisekorraeeskirjas kirjeldatakse nõudmised, mida peab lasketiiru või laskepaiga valdaja ja

kasutaja teadma ning täitma, et tagada lasketiiru või laskepaiga ohutu ja jätkusuutlik kasutamine.

(3) Sisekorraeeskirjas peavad olema vähemalt järgmised andmed:

1) laskmise eest vastutava isiku kontaktandmed;

2) lasketiiru või laskepaiga asendiplaan, ohuala ja nende tähistamise kord;

3) liikumispiirangud;

4) lasketiirus või laskepaigas viibijate turva- ja isikukaitsevahendite kasutamise kord;

5) laskmist läbiviiva isiku kohustused;

4 / 15

6) esmaabi andmise kord;

7) keskkonnakaitse ja tuleohutuse tagamise kord;

8) lasketiirus või laskepaigas keelatud tegevused;

9) relvaliigid ja loetelu, missuguse kaliibriga tulirelvadest ja milliselt laskekauguselt on selles

lasketiirus või laskepaigas lubatud lasta;

10) lasketiirus või laskepaigas kasutada lubatud laskemoona loetelu.

§ 6. Sisekorraeeskirja ja ohutusnõuete täitmise kohta kinnituse andmine ja selle üle arvestuse

pidamine

(1) Laskevõistlusest, treening- või õppelaskmisest osavõtja (edaspidi laskur) ja laskmise juures viibiv

isik kinnitavad allkirjaga, et nad järgivad lasketiirus või laskepaigas sisekorraeeskirja ja

ohutusnõudeid.

(2) Lõikes 1 nimetatud kinnitust ei pea andma pealtvaataja ega muu isik, kes viibib üksnes talle

ettenähtud ja laskmise läbiviimise alast eraldatud alal.

(3) Lasketiirus või laskepaigas peetakse arvestust lõikes 1 nimetatud kinnituste üle. Arvestuse

pidamise dokumente säilitatakse kuus kuud isiku lasketiirus või laskepaigas viibimisest arvates.

§ 7. Lasketiiru ja laskepaiga nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Lasketiiru ja laskepaiga omanik tagab, et talle kuuluva lasketiiru ja laskepaiga vastavust käesoleva

määruse nõuetele kontrollitakse vähemalt üks kord aastas.

(2) Lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemise, tulemuste dokumenteerimise ja tuvastatud puuduste

kõrvaldamise korra kehtestab lasketiiru ja laskepaiga omanik sisekorraeeskirjas või muus asjakohases

dokumendis.

(3) Teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru ja laskepaiga käesoleva määruse nõuetele vastavuse

kontrollimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

(4) Kui lõikes 3 nimetatud kontrolli käigus tuvastatakse, et lasketiir või laskepaik ei vasta käesoleva

määruse nõuetele, teavitab teenistusrelvi käitlev asutus sellest viivitamata relvaseaduse § 88 lõike 2

punktis 1 või punktides 3–5 nimetatud asjaomast asutust.

2. peatükk

Lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuded

1. jagu

Lahtise ja poolkinnise lasketiiru ohutusnõuded

§ 8. Lahtise ja poolkinnise lasketiiru ohuala nõuded

(1) Ohualas ei tohi olla elamuid ega muid kasutatavaid ehitisi ega rajatisi, välja arvatud nende

omanike või valdajate taasesitatavas vormis esitatud kirjalikul nõusolekul.

5 / 15

(2) Ohualas on inimeste viibimine keelatud laskmise ajal, välja arvatud laskmisel vähem kahjustava

harjutusrelvaga.

(3) Märkideala taga peab olema ohuala pikkusega vähemalt 5000 m. Lastes tulirelvast kaliibriga

.22LR (5,6 x 15mmR) ääretulepadruneid, mille kuuli lubatud maksimaalne lähtekiirus on 360 m/s ja

mille maksimaalne mass on 2,75 g või sileraudsest tulirelvast kuuli, peab ohuala olema vähemalt

2000 m.

(4) Dünaamilisel laskmisel peab ohuala olema vähemalt 32° mõlemale poole sihtimisjoont. Ohuala

võib vähendada laskekabiini või laskeraamiga.

(5) Tagavalli pealmise kihi külmumisel üle 0,2 m sügavuseni on ohuala vähemalt 200 m. Ohuala võib

puududa, kui tagavalli kuulipüüdjal on katus.

(6) Ohuala võib puududa, kui märkideala taga on tagavall või kuulikindel sein ja laskeala külgedel

on külgvall või kuulikindel sein, mille kõrgus on vähemalt 4,4 m, kui:

1) lastakse optilise sihikuta püssist kuni 50 m kauguselt;

2) optilise sihikuta püssist kuni 100 m kauguselt laskmisel välistavad haavlite ja kuulide laskealast

väljapääsu põrkeplaadid, laskekabiin või looduslik reljeef ning kõrvaliste isikute ligipääs laskealale

on takistatud;

3) lastakse optilise sihikuga püssist kuni 100 m kauguselt;

4) lastakse püstolist või revolvrist kuni 25 m kauguselt.

(7) Ohuala võib puududa, kui märkideala taga on tagavall või kuulikindel sein ja laskeala külgedel

on külgvall või kuulikindel sein, mille kõrgus on vähemalt 6 m, kui:

1) lastakse optilise sihikuta püssist kuni 100 m kauguselt;

2) optilise sihikuta püssist kuni 300 m kauguselt laskmisel välistavad haavlite ja kuulide laskealast

väljapääsu põrkeplaadid, laskekabiin või looduslik reljeef ning kõrvaliste isikute ligipääs laskealale

on takistatud;

3) lastakse optilise sihikuga püssist kuni 300 m kauguselt;

4) lastakse püstolist või revolvrist kuni 50 m kauguselt.

(8) Lõike 7 punkti 4 ei kohaldata, kui lastakse püstolist kuni 50 m kauguselt .22LR (5,6 x 15mmR)

kaliibriga ääretulepadruneid, mille kuuli lubatud maksimaalne lähtekiirus on 360 m/s ja mille

maksimaalne mass on 2,75 g. Sel juhul peab märkideala taga olema tagavall või kuulikindel sein ja

laskeala külgedel külgvall või kuulikindel sein, mille kõrgus vastab lõikes 7 sätestatule.

(9) Harjutusrelvast laskmisel võib ohuala puududa, kui lastakse vähem kahjustatava harjutusrelvaga

ning täidetud on §-s 16 nimetatud nõuded.

§ 9. Lahtise ja poolkinnise lasketiiru pinnase ja põrkeplaadi nõuded

(1) Laskeala pinnas peab olema võimalikult sile alates sihtmärkide joonest kuni kaugeima

sihtmärgini, et vältida rikošetiohtu. Nõuet ei kohaldata harjutusrelvast laskmise korral.

6 / 15

(2) Põrkeplaatide paigutus peab takistama kuuli, selle osade ning pinnasest ja muust materjalist

pärinevate kildude väljumise lasketiiru või laskepaiga ohualalt.

(3) Põrkeplaadi koostises ei tohi olla materjali ega objekte, mis võivad põhjustada haavlite, kuuli,

nende osade ning pinnasest ja muust materjalist pärinevate kildude väljumise lasketiiru või laskepaiga

ohualalt.

(4) Kõva koostisega põrkeplaadid tuleb katta vähemalt 50 mm paksuse materjaliga, nagu täispuit või

pressitud puitlaastplaat, või muu paksuse, kuid sarnase omadusega materjaliga, mis ei põhjusta

haavlite, kuuli, rikošettinud kuuli, nende osade ning pinnasest ja muust materjalist pärinevate kildude

väljumist lasketiiru või laskepaiga ohualalt.

§ 10. Lahtise ja poolkinnise lasketiiru tagavalli, külgvalli ja kuulikindla seina nõuded

(1) Tagavall ja külgvall on lasketiiru looduslik või tehislik välispiire, mis koosneb suuremas osas

mullast, liivast või muust puistmaterjalist ja mille laskealapoolne kaldenurk on suurem kui 30º.

(2) Tagavall:

1) peab paiknema vahetult sihtmärkide või märkideala taga;

2) võib olla kõvast pinnast, mis on laskeala poolt kaetud vähemalt 20 cm paksuse pehme pinnaga

ning tagavalli hari on vähemalt 1,5 m laiune;

3) peab külgvalli või laskeala küljel sihtimisjoonega paralleelse kuulikindla seina puudumisel

ulatuma vähemalt 5 m üle äärmiste märklaudade või märklehtede keskpunktidest.

(3) Külgvall:

1) peab paiknema laskeala külgedel paralleelselt sihtimisjoonega ning katma ära ohuala;

2) võib olla kõvast pinnast, mis on laskeala poolt kaetud vähemalt 20 cm paksuse pehme pinnaga

ning külgvalli hari on ühtlane ja vähemalt 1,0 m laiune.

(4) Laskeala taga asuv kuulikindel sein peab:

1) paiknema vahetult sihtmärkide või märkideala taga;

2) olema kaetud vähemalt 8 mm paksuse terasplaadiga ning selle ees peab olema kuulipüüdja;

3) ulatuma külgvalli või laskeala küljel sihtimisjoonega paralleelse kuulikindla seina puudumisel

vähemalt 5 m üle äärmiste märklaudade või märklehtede keskpunktidest.

(5) Laskeala küljel asuv kuulikindel sein peab:

1) paiknema laskeala külgedel paralleelselt sihtimisjoonega ja katma kogu laskeala;

2) olema valmistatud kuulikindlast materjalist, mis on laskeala poolt kaetud vähemalt 50 mm

paksuselt püstroovitusel 12 mm paksuse pressitud puitlaastplaadi, 12 mm vineeri, 12,5 mm

kipsplaadi või muu samade omadustega mitterikošettiva materjaliga selliselt, et laskekohast ei oleks

kuulikindlat seina näha või peab seina tabamine olema takistatud põrkeplaatidega.

(6) Laskeala küljel asuva kuulikindla seina katte alumine äär peab lõppema 30 mm enne laskeala

maapinda, et tagada katte taha sattunud haavlite, kuulide, nende osade ja muude kildude välja

kukkumine.

7 / 15

(7) Külgvall või laskeala küljel sihtimisjoonega paralleelne kuulikindel sein ei ole nõutud, kui kuulide

laskealast väljapääsu välistavad tagavall, kuulisuunajad, põrkeplaadid, kuulipüüdjad, laskekabiin,

laskeraam või looduslik reljeef ning kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud.

(8) Tagavalli, külgvalli ja kuulikindla seina kõrgust mõõdetakse märkideala maapinna kõrgeima

punkti kõrguse suhtes.

§ 11. Hoiatussildi paigutamise kohustus

Märkideala tagune ohuala ja laskeala peavad olema piiritletud määruse lisas esitatud kirjeldusele

vastavate hoiatussiltidega nii, et ohualale või laskealale ei ole võimalik siseneda hoiatussilti

märkamata. Hoiatussiltide vahemaa on kuni 40 m.

2. jagu

Kinnise lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuded

§ 12. Kinnise lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuded

(1) Lasketiiru ja laskepaiga seinad, lagi ja põrand peavad olema kuulikindlad või tagama, et haavlid,

kuulid, nende osad ning pinnasest või muust materjalist pärinevad killud ei välju lasketiirust või

laskepaigast.

(2) Lasketiiru ja laskepaiga seinad peavad olema kaetud vähemalt 1,2 cm paksuse mitterikošettiva

materjaliga või peab seinte tabamine olema välditud põrkeplaatide abil.

(3) Lasketiiru ja laskepaika paigaldatud ventilatsioon peab tagama püssirohugaaside äratõmbe

tulejoonelt märkideala suunas.

(4) Vahetult tulejoone taga asuvas piirkonnas peavad lasketiiru ja laskepaiga seinad ja lagi olema

kaetud laskmisega kaasnevat müra summutava materjaliga. Lasketiirus või laskepaigas, kus

kasutatakse mitut tulejoont, peab müra summutava materjaliga olema kaetud üksnes alalise tulejoone

tagune ala.

(5) Märkideala taga oleva kuulipüüdja materjal, paksus ja omadused peavad tagama kõikide kuulide

vastuvõtu.

(6) Lasketiiru pindu peab korrapäraselt märgpuhastama, et vältida tuleohtu.

3. jagu

Eriliiki lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuded

§ 13. Ohutusnõuded haavlite laskmisel lasketiirus ja laskepaigas

(1) Kuni 2,5 mm läbimõõduga haavlite laskmisel on lahtise või poolkinnise lasketiiru ja laskepaiga

ohuala pikkus tulejoone ja haavlite langemiskoha vahel vähemalt 250 m.

8 / 15

(2) Üle 2,5 mm läbimõõduga haavlite laskmisel on lahtise või poolkinnise lasketiiru ja laskepaiga

ohuala pikkus tulejoone ja haavlite langemiskoha vahel vähemalt 900 m.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ohuala peab olema piiritletud määruse lisa kohaste hoiatussiltidega ning

need peavad olema paigutatud selliselt, et ohualasse ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata.

Hoiatussiltide vahemaa on kuni 25 m.

(4) Haavlite laskmisel lasketiirus ja laskepaigas ei ole nõutud § 10 nõuetele vastavad taga- ja külgvall

või kuulikindel sein, kui on täidetud lõigetes 1–3 nimetatud nõuded.

§ 14. Laskesuusatamise lasketiiru ohutusnõuded

(1) Lahtine või poolkinnine lasketiir, mida kasutatakse laskesuusatamiseks, peab vastama spordiala

rahvusvahelistele nõuetele. Selles tiirus on lubatud lasta ainult .22LR (5,6 x 15mmR) kaliibriga

ääretulepadruneid, mille kuuli lubatud maksimaalne lähtekiirus on 360 m/s ja mille maksimaalne

mass on 2,75 g.

(2) Märkideala taga peab olema § 8 lõikes 6 sätestatud kõrgusega tagavall või kuulikindel sein.

(3) Laskeala külgedel paiknev põrkeplaat ja tagavalli või laskeala taga asuva kuulikindla seina

kuulipüüdja võivad olla puidust, mille minimaalne paksus on 100 mm.

(4) Lõikes 2 sätestatud tagavalli või kuulikindla seina puudumisel peab märkideala taga olema ohuala

pikkusega vähemalt 2000 m.

(5) Lõikes 4 nimetatud ohuala peab olema piiritletud määruse lisa kohaste hoiatussiltidega ning need

peavad olema paigutatud selliselt, et ohualasse ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata.

Hoiatussiltide vahemaa on kuni 40 m.

§ 15. Vähese kasutusega lasketiiru ohutusnõuded

(1) Vähese kasutusega lasketiir on lahtine või poolkinnine lasketiir:

1) milles tehakse kuni 10 000 lasku aastas,

2) mida kasutatakse kuni kaks korda nädalas,

3) kus ei korraldata laskevõistlusi ning

4) kus ei osutata laskmisega seotud teenust majandustegevusena.

(2) Vähese kasutusega lasketiiruna võib kasutada looduslikku territooriumi või selleks kohandatud

territooriumi või ehitist selle omaniku taasesitatavas vormis esitatud kirjalikul nõusolekul.

(3) Lahtine või poolkinnine vähese kasutusega lasketiir piiritletakse määruse lisa kohaste

hoiatussiltidega nii, et lasketiiru ega selle ohualasse ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata.

Hoiatussiltide vahemaa on kuni 25 m.

(4) Lahtisel või poolkinnisel vähese kasutusega lasketiirul võib ohuala puududa, kui kuulide

laskealast väljapääsu välistavad tagavall või kuulipüüdja ning kuulisuunaja, põrkeplaadid või

9 / 15

laskekabiin või looduslik reljeef ning kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud, ning kui

lasketiirus:

1) lastakse optilise sihikuta püssist kuni 50 m kauguselt;

2) lastakse optilise sihikuga püssist kaugemalt kui 50 m ning laskmisel välistavad haavlite ja kuulide

laskealast väljapääsu täiendavalt rakendatavad kuulipüüdmise meetmed;

3) lastakse püstolist või revolvrist kuni 25 m kauguselt.

(5) Vähese kasutusega lasketiirul ei ole nõutud külgvall või laskeala küljel sihtimisjoonega

paralleelne kuulikindel sein, kui kuulide laskealast väljapääsu välistab kuulisuunaja, põrkeplaat,

kuulipüüdja, laskekabiin, laskeraam või looduslik reljeef ning kõrvaliste isikute ligipääs laskealale

on takistatud.

(6) Vähese kasutusega lasketiirus on lubatud kasutada sihtmärgina üksnes pehmet sihtmärki ja

tabamuse mõjul langevat metallsihtmärki.

(7) Plaanitud laskmispäevadest ja laskude arvust tuleb vähemalt üks kord kvartalis, hiljemalt üks

tööpäev enne esimest planeeritud laskmispäeva, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

teavitada kohaliku omavalitsuse üksust, mille territooriumil lasketiir asub, ning Politsei- ja

Piirivalveametit. Teates tuleb märkida ka plaanitud laskude arv.

(8) Vähese kasutusega lasketiirus peetakse arvestust lasketiiru kasutuspäevade ning igal kasutuskorral

lastud laskude arvu üle.

(9) Lõikes 8 nimetatud andmeid lasketiiru kasutuspäevade ja lastud laskude arvu kohta säilitatakse

üks aasta lasketiiru kasutamise päevast arvates.

§ 16. Vähem kahjustava harjutusrelva lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuded

(1) Vähem kahjustava harjutusrelva lasketiiru või laskepaigana (edaspidi harjutusala) võib kasutada

selleks kohandatud ehitist, ruumi või territooriumi selle omaniku taasesitatavas vormis esitatud

kirjalikul nõusolekul.

(2) Lahtine või poolkinnine harjutusala piiritletakse määruse lisa kohaste hoiatussiltidega nii, et

harjutusalale ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata. Hoiatussiltide vahemaa on kuni

25 meetrit.

(3) Kinnise harjutusala sissepääs märgistatakse nii, et nähtub:

1) teave harjutusala olemasolu ja seal viibimise ohtlikkuse kohta;

2) valdaja nimi ja kontaktandmed.

(4) Lahtisel või poolkinnisel harjutusalal ei pea olema ohuala.

(5) Ajutise harjutusala võib jätta piiritlemata määruse lisa kohaste hoiatussiltidega asutuse juhi või

tema volitatud ametniku kehtestatud tingimustel ja korras, kui see takistab olulisel määral harjutuse

läbiviimist.

10 / 15

(6) Ajutise harjutusala tähistamata jätmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab asutuse juht või

tema volitatud ametnik.

§ 17. Lahtise ja poolkinnise laskepaiga ohutusnõuded

(1) Lahtise ja poolkinnise laskepaigana võib kasutada sobiva loodusliku reljeefiga territooriumi selle

omaniku taasesitatavas vormis esitatud kirjalikul nõusolekul püssist, püstolist või revolvrist

laskmiseks kuni 25 m kauguselt.

(2) Lahtise ja poolkinnise laskepaiga rajamisel tuleb tagada 2. peatüki 1. jaos lasketiirule sätestatud

ohutusnõuetega samaväärne ohutustase, arvestades laskepaiga asukohta ja ajutist iseloomu ning

kasutatavaid relvi, laskemoona ja laskesuundi.

(3) Lahtine või poolkinnine laskepaik piiritletakse määruse lisa kohaste hoiatussiltidega nii, et

laskepaigale ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata. Hoiatussiltide vahemaa on kuni

25 meetrit.

(4) Paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatud laskeala pinnase nõuet ei pea täitma, kui märkidealal sihtmärgi

tabamuspunkti minimaalne kõrgus maapinnast on vähemalt 400 mm.

(5) Lubatud on kasutada ainult pehmeid sihtmärke.

(6) Lahtisel või poolkinnisel laskepaigal võib ohuala puududa, kui kuulide laskealast väljapääsu

välistavad märkideala taga ja laskeala külgedel looduslik reljeef ja kuulipüüdja, laskeraam või

laskekabiin ning kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud.

3. peatükk

Laskmise eest vastutava isiku määramine ja kohustused

§ 18. Laskmise eest vastutava isiku määramine

(1) Laskmise eest vastutava isiku määrab lasketiiru või laskepaiga omanik, valdaja või laskmist

korraldav organisatsioon kirjaliku otsusega.

(2) Laskmise eest vastutav isik peab olema laskeinstruktor relvaseaduse § 861 või 862 tähenduses.

(3) Lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata laskmise eest vastutavale isikule, kelle on määranud

Kaitsevägi või Kaitseliit.

§ 19. Laskmise eest vastutava isiku kohustused

(1) Laskmise eest vastutav isik vastutab, et lasketiir või laskepaik vastab 2. peatükis sätestatud

ohutusnõuetele.

11 / 15

(2) Kooskõlastatuna lasketiiru või laskepaiga omaniku, valdaja või laskmist korraldava

organisatsiooniga annab laskmise eest vastutav isik laskmist läbiviivale isikule taasesitamist

võimaldavas vormis loa lasketiirus või laskepaigas laskmist läbi viia.

(3) Kui lasketiirus või laskepaigas ei ole määratud laskmist läbiviivat isikut, on laskmise eest vastutav

isik kohustatud viibima laskmise ajal lasketiirus või laskepaigas ja täitma laskmist läbiviiva isiku

kohustusi.

(4) Laskmise eest vastutav isik tagab, et vähese kasutusega lasketiirus peetakse arvestust

laskmispäevade arvu ja aastas tehtud laskude arvu kohta.

(5) Lasketiirus või laskepaigas juhtunud laskevigastusest teavitab laskmise eest vastutav isik Politsei-

ja Piirivalveametit.

4. peatükk

Laskmist läbiviiva isiku määramine ja kohustused

§ 20. Laskmist läbiviiva isiku määramine

(1) Laskmist läbiviiva isiku määrab lasketiiru omanik, valdaja, laskmist korraldav organisatsioon või

laskepaiga valdaja või laskmise eest vastutav isik. Otsus tuleb teha taasesitamist võimaldavas vormis.

(2) Laskmist läbiviival isikul peab olema Eestis väljastatud relvaluba või laskeinstruktori,

lasketreeneri või laskesportlase litsents, mille on välja andnud Eesti laskespordiorganisatsioon või

rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiorganisatsiooni esindus.

(3) Lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata Kaitseväe, Kaitseliidu, avalikku võimu teostava

valitsusasutuse või sisekaitselise rakenduskõrgkooli määratud laskmist läbiviiva isiku suhtes.

(4) Teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik määrab asutuse laskmist

läbiviivaks isikuks ametniku või töötaja, kellel on teenistuses relva kandmise õigus või kes on

määratud teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktoriks.

(5) Lõikes 4 nimetatud teenistusrelvi käitleva asutuse laskmist läbiviiva isiku määramise täpsemad

tingimused ja korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

(6) Kaitseväes ja Kaitseliidus määratakse laskmist läbiviiv isik Kaitseväes ja Kaitseliidus kehtestatud

asjakohase laskeväljaõpet puudutava dokumendi järgi.

§ 21. Laskmist läbiviiva isiku kohustused

(1) Laskmist läbiviiv isik on kohustatud viibima laskmise ajal lasketiirus või laskepaigas.

(2) Laskmist läbiviiv isik võib ohutuse tagamiseks kaasata laskmise korraldamisse laskeinstruktoreid,

kohtunikke või kontrollijaid.

12 / 15

(3) Laskmist läbiviiv isik tutvustab laskuritele ja laskmise juures viibijatele allkirja vastu lasketiiru

või laskepaiga ohutusnõudeid ja sisekorra eeskirja ning kontrollib, et laskurid ja laskmise juures

viibijad täidavad ohutusnõudeid ja lasketiirus või laskepaigas käitumise reegleid.

(4) Laskmist läbiviiv isik tagab laskmise ohutuse ja kontrollib enne laskmise alustamist lasketiiru ja

laskepaiga nõuetekohasust.

(5) Laskmist läbiviiv isik vastutab, et laskmise ajal täidetaks laskmise ohutus- ja muid nõudeid, ning

lõpetab laskmise viivitamata või annab käsu laskmine lõpetada, kui ilmneb oht.

(6) Laskmist läbiviiv isik kannab hiljemalt iga laskepäeva lõpus § 15 lõikes 5 nimetatud arvestusse

laskepäeval tehtud laskude arvu ning iga laskuri kasutatud tulirelva liigi ja kaliibri.

(7) Lasketiirus või laskepaigas juhtunud laskevigastuse korral tagab laskmist läbiviiv isik, et

kannatanule korraldatakse kiire meditsiiniabi osutamine ning teavitab juhtunust laskmise eest

vastutavat isikut ja Politsei- ja Piirivalveametit.

5. peatükk

Laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded

§ 22. Nõuded laskurile

(1) Laskur peab täitma laskmist läbiviiva isiku käsklusi ning teadma ja järgima tulirelva ja

laskemoona käsitsemise ohutusnõudeid, lasketiirus või laskepaigas tulirelvadega tegutsemise

ohutusreegleid ning sisekorraeeskirja.

(2) Laskur võib laskmist läbiviiva isiku vahetu juuresolekuta lasketiirus või laskepaigas lasta üksnes

siis, kui ta on määratud laskmist läbiviivaks isikuks.

§ 23. Tulirelva laadimine

(1) Tulirelva võib laadida üksnes laskmist läbiviiva isiku või kohtuniku käsklusel, välja arvatud juhul,

kui laadimine toimub spordiala reeglites ettenähtud korras.

(2) Tulirelva käsitsemisel peab relvaraud olema suunatud märkideala või muu selleks määratud ohutu

suuna poole.

(3) Väljaspool laskekohta võib laadimata tulirelva käsitseda üksnes selleks ettenähtud ohutusalas.

Tulirelva käsitsemisel ohutusalas peab relvaraud olema suunatud ohutusse suunda.

(4) Tulirelva laadimine ja laskmine on keelatud, kui märkidealal või muus laskesuunas paiknevas

ohualas viibib inimene.

13 / 15

§ 24. Laskmise alustamine, katkestamine ja lõpetamine

(1) Lasketiirus või laskepaigas on laskmine ilma laskmist läbiviiva isiku juuresolekuta keelatud, välja

arvatud § 22 lõikes 2 sätestatud juhul.

(2) Laskmist võib alustada üksnes laskmist läbiviiva isiku käsklusel või spordiala reeglites ettenähtud

korras.

(3) Laskur peab laskmise viivitamata katkestama või lõpetama, kui selleks annab käskluse laskmist

läbiviiv isik, kohtunik või kontrollija.

(4) Pärast viimase lasu sooritamist või lõikes 3 nimetatud käskluse saamist peab laskur tulirelva

viivitamata tühjaks laadima ja ohutuks tegema.

(5) Kui laskealale satub inimene, loom või laskmisega mitteseotud ese või tekib muu oht, peab ohtu

esimesena märganud laskmist läbiviiv isik, kohtunik või kontrollija andma viivitamata käskluse

laskmine katkestada.

(6) Kui lõikes 5 nimetatud ohtu märkab esimesena laskur, peab ta laskmise viivitamata katkestama

ning hoiatama ohust laskmist läbiviivat isikut ja teisi laskmisel viibivaid isikuid.

(7) Kui laskmise ajal tekib lasketiirus, laskepaigas või nende ümbruses laskmisest põhjustatud oht,

tuleb laskmine viivitamata katkestada. Laskmist võib jätkata alles pärast ohu ja selle põhjuste

kõrvaldamist.

§ 25. Tulirelva käsitsemise ohutusnõuded

(1) Ajal, mil laskmist ei toimu, peab lasketiiru või laskepaiga alal olev tulirelv olema kas tühjaks

laetud, lahti murtud, kaitseriivistatud, lahtise lukuga, tühja padrunipesaga või peab selle padrunipesas

asuma turvalipp või muu tootja poolt määratud sama eesmärki täitev ohutusseade või ese.

(2) Lasketiirus või laskepaigas võib tulirelva hooldada ainult selleks kohandatud ruumis või kohas,

järgides lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirja ja laskmise eest vastutava isiku, laskmist läbiviiva

isiku või kohtuniku korraldusi.

§ 26. Laskemoona käitlemine ohutusalal

(1) Ohutusalal on keelatud käidelda laskemoona ning laskemoona jäljendusi, sealhulgas lahtiselt,

pakendis, padrunisalves, trumlis või kiirlaadijas.

(2) Lõikes 1 sätestatud keelust võib teha erandi laskmist läbiviiva isiku nõusolekul, kui tulirelva

testimisel või tühilasu tegemisel on tootja ette näinud laskemoona jäljenduse kasutamise ning selleta

nimetatud tegevusi teha ei tohi. Laskemoona jäljendus peab laskemoonast selgelt eristuma.

14 / 15

§ 27. Valve tulirelva ja laskemoona üle

(1) Tulirelva ja laskemoona ei või jätta valveta.

(2) Võistluse või treeningu ajal, välja arvatud juhul, kui tulirelv ja laskemoon asuvad relvakapis või

relvahoidlas, vastutab tulirelva ja laskemoona eest laskur.

(3) Kohtuniku või laskmist läbiviiva isiku korralduse kohaselt võib laskur jätta tulirelva võistluse või

treeningu ajal treeneri või laskmist läbiviiva isiku vahetu valve alla vastutavale hoiule.

§ 28. Harjutuste läbiviimine laskemoonata ja tulirelva laadimata

(1) Harjutused, mille ajal laskemoona ei kasutata ja tulirelva ei laeta, võivad toimuda üksnes

tulejoonel, ohutusalas või kohas, mis on selleks ette nähtud.

(2) Harjutuste läbiviimisel peab järgima lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirja ja laskmise eest

vastutava isiku, laskmist läbiviiva isiku või kohtuniku korraldusi.

§ 29. Rahvusvaheliste laskespordiorganisatsioonide nõuete arvestamine laskevõistluse

läbiviimisel

Laskevõistluse läbiviimisel tuleb arvestada nõuetega, mille on kehtestanud asjakohane

rahvusvaheline laskespordiorganisatsioon.

§ 30. Vähem kahjustavast harjutusrelvast laskmise ohutusnõuded

(1) Harjutusalal viibija peab täitma vähem kahjustava harjutusrelva ja selle laskemoona tootja

ohutusnõudeid.

(2) Harjutusalal viibija peab kandma silmakaitsevahendit ning tema nahapind peab olema võimalikult

suures ulatuses kaetud.

(3) Vähem kahjustavast harjutusrelvast laskmist läbiviiv isik ja laskmise juures viibija peavad olema

harjutuses osalejatest eristatavad.

(4) Kui harjutusalal on vähem kahjustavast harjutusrelvast laskmisega mitteseotud objekt või esineb

muu oht, peab laskmist läbiviiv isik, kohtunik või kontrollija, kes ohtu esimesena märkab, andma

laskurile viivitamata käskluse laskmine katkestada.

(5) Kui harjutusalal märkab lõikes 4 nimetatud ohtu esimesena laskur, katkestab ta viivitamata vähem

kahjustavast harjutusrelvast laskmise ja teavitab ohust teisi harjutusalal viibijaid.

15 / 15

6. peatükk

Rakendussätted

§ 31. Määruse rakendamine

(1) Teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik nimetab § 20 lõikes 4 sätestatud

ametniku ja kehtestab sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud korra hiljemalt 31. jaanuaril 2027. aastal.

(2) Enne käesoleva määruse jõustumist rajatud ja selleks kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku

saanud lasketiir ja laskepaik ning teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiir ja laskepaik peab vastama

määruse nõuetele hiljemalt 31. juulil 2027. aastal.

§ 32. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 26. veebruari 2021. aasta määrus nr 12 „Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja

treeninglaskmise ohutusnõuded” tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Kantsler

Lisa Lasketiiru ja laskepaiga laskeala ning ohuala piiritlev hoiatussilt

1 / 58

Siseministri määruse „Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse

ja treeninglaskmise ohutusnõuded“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Siseministri määrus „Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise

ohutusnõuded“ kehtestatakse relvaseaduse1 (edaspidi RelvS) § 84 lõike 7 alusel. Praegu on

kõnealused ohutusnõuded kehtestatud siseministri 26. veebruari 2021. aasta määrusega nr 12

„Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded“2 (edaspidi

määrus nr 12 või kehtiv määrus).

Eelnõu eesmärk on ajakohastada lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõudeid, suurendada

regulatsiooni õigusselgust ning viia kehtiv kord kooskõlla RelvS-i viimaste muudatuste,

tehniliste arengute ja laskmistegevuse praktiliste vajadustega. Eelnõu lähtub põhimõttest, et

ohutuse tase ei vähene, kuid nõuded muutuvad paindlikumaks ning võimaldavad kasutada

erinevaid tehnilisi ja organisatsioonilisi lahendusi samaväärse ohutustaseme saavutamiseks.

Määruse uuendamise vajadus tuleneb muu hulgas 1. oktoobril 2023 jõustunud RelvS-i

muudatustest, millega tunnistati kehtetuks teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiire ja

laskepaiku eraldi reguleerinud RelvS § 841. Selle tulemusel kohaldatakse RelvS § 84 alusel

kehtestatud nõudeid ka teenistusrelvi käitlevatele asutustele. Eelnõuga täpsustatakse nende

asutuste suhtes kohaldatavaid nõudeid ning luuakse ühtsem regulatsioon nii eraõiguslikele

lasketiirudele kui ka teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirudele ja laskepaikadele.

Oluliseks muudatuseks on vähem kahjustavate harjutusrelvade kasutamise ohutusnõuete

kehtestamine. Seni puudus nende kasutamiseks ühtne regulatsioon. Uued nõuded võimaldavad

selliste harjutusrelvade kasutamist paindlikumalt korraldada, säilitades samal ajal vajalikud

ohutusgarantiid.

Eelnõuga täpsustatakse mitmeid praktikas küsimusi tekitanud nõudeid ning korrastatakse

terminoloogiat. Muu hulgas täpsustatakse lasketiirude ja laskepaikade laskealade,

kuulipüüdjate, taga- ja külgvallide ning muude ohutuslahenduste nõudeid. Samuti täpsustatakse

vastutuse jaotust lasketiiru või laskepaiga omaniku, laskmise eest vastutava isiku ning laskmist

läbiviiva isiku vahel.

1 Relvaseadus – RT I, 12.12.2024, 4. 2 Siseministri 26. veebruari 2021. aasta määruse nr 12 „Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja

treeninglaskmise ohutusnõuded“ – RT I, 02.03.2021, 25.

2 / 58

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on üheks olulisemaks muudatuseks vähese kasutusega

lasketiiru regulatsiooni loomine. Tegemist on vähese kasutuskoormusega mitteärilise

lasketiiruga, millele kohaldatakse kasutuse iseloomu arvestavaid erisusi. Seejuures tuleb ka

sellise lasketiiru puhul tagada tavapärase lasketiiruga samaväärne ohutustase. Muudatuse

eesmärk on parandada laskmisvõimaluste kättesaadavust piirkondades, kus olemasolevad

lasketiirud paiknevad kasutajatest kaugel ning tavapärase lasketiiru rajamine ei oleks

majanduslikult mõistlik.

Eelnõuga nähakse ette ka lasketiirude ja laskepaikade regulaarse enesekontrolli kohustus. Selle

eesmärk on toetada riiklikku järelevalvet ning aidata lasketiirude pidajatel ennetavalt tuvastada

ja kõrvaldada võimalikke ohutusriske. Sellega suureneb ohutuse tagamise järjepidevus ning

paraneb lasketiirude ja laskepaikade vastavus kehtestatud nõuetele.

Eelnõu mõju on tervikuna valdavalt positiivne. Kõige olulisem mõju avaldub avaliku

turvalisuse suurenemises, sest täpsustatud nõuded aitavad vähendada relvade kasutamisega

seotud õnnetuste, vigastuste ja varakahju tekkimise riski. Positiivne mõju avaldub ka

tervisekaitse paranemises, sealhulgas kinniste lasketiirude ventilatsiooninõuete täpsustamise

kaudu, ning õigusselguse suurenemises, kuna regulatsioon muutub ühtsemaks ja paremini

kohaldatavaks.

Eelnõu parandab laskespordi harrastajate, jahimeeste, relvaloa omanike ning teiste

laskmistegevusega tegelevate isikute võimalusi kasutada lasketiire ja laskepaiku ohututes

tingimustes. Vähese kasutusega lasketiirude regulatsioon aitab parandada laskmisvõimaluste

regionaalset kättesaadavust eelkõige hajaasustusega piirkondades, kus olemasolevad

laskmisvõimalused on piiratud.

Eelnõuga kaasneb teatud ulatuses kohanemisvajadus lasketiirude ja laskepaikade omanikele,

valdajatele ning teenistusrelvi käitlevatele asutustele. Vajaduse korral tuleb kohandada

olemasolevaid rajatisi või ajakohastada dokumentatsiooni ja töökorraldust. Kuna suurem osa

kehtestatavatest nõuetest tugineb juba täna kasutusel olevatele ohutuslahendustele ning

muudatustega kohanemiseks nähakse ette üleminekuperiood, on eelnõuga kaasnev haldus- ja

majandusmõju mõõdukas.

Kokkuvõttes aitab eelnõu parandada avalikku turvalisust, suurendada õigusselgust ja tagada, et

lasketiirude ja laskepaikade regulatsioon vastaks tänastele praktilistele vajadustele, säilitades

samal ajal kõrge ohutustaseme. Kuna muudatused puudutavad valdavalt olemasoleva

regulatsiooni täpsustamist, uuendamist ja ajakohastamist, kehtestatakse määrus uue

terviktekstina.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Riita Proosa

([email protected]) ja õigusnõunik Marju Aibast

3 / 58

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

õigusnõunik Marju Aibast.

Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt pärast kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks määrus nr 12 avaldamismärkega RT I, 02.03.2021, 25.

Eelnõu sisu selgitatakse põhjalikumalt nende sätete osas, mis on võrreldes määrusega nr 12

muutunud või uuena lisatud, samuti hinnatakse nende mõju. Muutmata kujul tervikteksti üle

toodud sätete põhjalikumad selgitused, samuti nende mõjuanalüüsi, leiab määruse nr 12 eelnõu

seletuskirjast3.

2023. aastal konsulteeriti erialaliitudega, paludes neilt tagasisidet määruse nr 12 rakendamise

kohta: kas ja milliseid raskusi on ette tulnud, paluti hinnangut liitudele edastatud

Siseministeeriumi koostatud määruse muutmise ettepanekute kohta ning samuti paluti saata

ettepanekuid määruse muutmiseks, kui leitakse, et seda on vaja muuta osas, mida

Siseministeeriumi muutmisettepanekud ei hõlma. Tagasiside saatsid mitmed organisatsioonid

ning nendes esitatud ettepanekutega on üldiselt uue tervikteksti koostamisel arvestatud.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 32 paragrahvist, mis on koondatud kuude peatükki. Eelnõus on muudetud

määruse ülesehitust võrreldes seni kehtiva määrusega: senine 3. peatükk on tõstetud

5. peatükiks ning senised 4. ja 5. peatükk vastavalt 3. ja 4. peatükiks, muudetud on mõnede

sätete asukohta ning jagatud 2. peatükk jagudeks. Võrreldes määrusega nr 12 on lisandunud

eelnõusse kümme uut paragrahvi. Peatükkide ümbertõstmise eesmärk on sätestada enne

laskmisega seotud ohutusnõudeid puudutavaid sätteid kõik muud ohutusnõuded, mis tagavad

üldise laskmise ohutuse. Viimase hulka kuuluvad ka laskmise eest vastutava isiku ja laskmist

läbiviiva isikuga seotud sätted.

Eelnõus sätestatud nõuded on määrusega nr 12 võrreldes ajakohasemad ja detailsemad, jättes

paindlikkust seal, kus vaja, kuid tagades lasketiirudes ja laskepaikades endiselt eelnõukohases

määruses sätestatud ohutusnõuete rakendamisel kõrge ohutustase. Eelnõu ülesehitus on

järgmine:

 1. peatükk. Üldsätted (§-d 1‒7)

 2. peatükk. Lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuded (§-d 8‒17)

o 1. jagu. Lahtise ja poolkinnise lasketiiru ning laskepaiga ohutusnõuded (§-d 8‒11)

3 Leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3e501066-3c2d-488e-9ee5-8617d1e26118

4 / 58

o 2. jagu. Kinnise lasketiiru ohutusnõuded (§ 12)

o 3. jagu. Eriliiki lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuded (§-d 13‒17)

 3. peatükk. Laskmise eest vastutava isiku määramine ja kohustused (§-d 18‒19)

 4. peatükk. Laskmist läbiviiva isiku määramine ja kohustused (§-d 20‒21)

 5. peatükk. Laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded (§-d 22‒30)

 6. peatükk. Rakendussätted (§-d 31‒32)

Edasine annab ülevaate eelnõu sisust peatükkide kaupa.

1. peatükk. Üldsätted

Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Võrreldes kehtiva määrusega

on juurde tulnud kohaldamisala sätted (lõiked 2 ja 3) ja normitehniliselt jagatud määruse nr 12

reguleerimisala sätestav § 1 tekst kaheks nii, et lõikes 1 on määruse reguleerimisala ning

lõigetes 2 ja 3 kohaldamisala puudutav säte.

Lõikes 1 esitatakse määruse reguleerimisala, kuhu võrreldes kehtiva määrusega lisatakse

lasketiirus ja laskepaigas kasutada lubatud relvade hulka harjutusrelv. RelvS-i § 3 lõike 4

kohaselt on harjutusrelv ametirelv, täpsemalt teenistusrelv, mis on spetsiaalselt konstrueeritud

või kohandatud mittekahjustava või vähe kahjustava suunatud lendkeha väljalaskmiseks ja

milles kasutatakse mittekahjustavat või vähe kahjustavat laskemoona, või treeninguks

kasutatav tulirelv, millest ei ole võimalik tulistada surmavat laskemoona.

Uue sõnastuse järgi kehtestatakse määruses ohutusnõuded lasketiirule ja laskepaigale, milles

on lubatud lasta kuni 12,7 mm kaliibriga vintraudsest tulirelvast ja tsiviilkäibes lubatud

sileraudsest tulirelvast ning harjutusrelvast. Tsiviilkäibes lubatud tulirelvadest laskmisel tohib

kasutada vaid tsiviilkäibes lubatud laskemoona.

Eelnõukohase määruse nõuetele vastavates lasketiirudes ja laskepaikades tohib lasta kõiki kuni

12,7 mm kaliibriga vintraudseid tulirelvi olenemata sellest, kellele kuulub tulirelv. Seega võib

kasutada ka Kaitseväele või Kaitseliidule kuuluvaid relvi, kuigi neid ei loeta tsiviilrelvadeks,

vaid sõjaväerelvadeks. Olulised on relva tehnilised omadused, mitte selle kuuluvus. Samuti on

lubatud kasutada teenistus- ja sõjaväerelvi, mille kaliiber ei ületa 12,7 mm. Need relvad on oma

omadustelt võrreldavad tsiviilkäibes lubatud tulirelvadega ning erinevad neist peamiselt selle

poolest, et võimaldavad automaattuld.

Määruse nr 12 ohutusnõuded on samaväärsed Kaitseväe või Kaitseliidu lasketiirudele

kehtestatud nõuetega. Kuna eelnõukohast määrust kohaldatakse ka teenistusrelvi käitleva

asutuse lasketiirudele, ei ole määrava tähendusega, kellele kuulub tulirelv, vaid olulisemad on

tulirelva omadused, eelkõige, et tegemist on kuni 12,7 mm kaliibriga vintraudse tulirelvaga.

Lasketiiru ja laskepaiga ohutuseeskirjas ja sisekorraeeskirjas tuleb määrata, kas selles

lasketiirus või laskepaigas on lubatud lasta automaattuld võimaldavast tulirelvast ainult

üksiklaske või ka automaattuld.

5 / 58

Lõikes 2 täpsustatakse, et lasketiirus või laskepaigas ei tohi kasutada RelvS-i § 20 lõike 4

punktides 3–4 ja 6 nimetatud laskemoona4. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse eelnõukohase

muudatusega sättest välja viide RelvS-i § 20 lõike 4 punktile 2, mis nimetab tsiviilkäibes

keelatud laskemoonana soomustläbiva laskemoona – tulirelva padrun, mille kuulil on

soomustläbistav kõvasüdamik. Määruse nr 12 järgi ei ole seda laskemoona lasketiirus ja

laskepaigas kasutada lubatud. Soomustläbistava laskemoona kasutamist võib mõningatel

juhtudel olla vaja teenistusrelvi käitlevatele asutustele, kellel sellise laskemoona kasutamise

õigus on. Näiteks võib seda olla vaja mõne materjali vastupidavuse katsetamisel. Seetõttu võib

muudatuse järgi lasketiirus ja laskepaigas soomustläbistavat laskemoona kasutada. Siinkohal

tuleb aga rõhutada, et soomustläbistav laskemoon on tsiviilkäibes keelatud, seega on selle

lasketiirus või laskepaigas kasutamine lubatud üksnes teenistusrelvi käitlevale asutusele.

Lõikes 3 nähakse ette, et käesoleva määruse §-e 8–14 ei kohaldata harjutusrelvale, mille

suudmeenergia ei ületa tootja tehniliste andmete kohaselt 7,5 džauli ja milles kasutatakse

laskemoonana ainult plast- või värvikuuli (edaspidi vähem kahjustav harjutusrelv),

kasutamisele lasketiirus või laskepaigas. Suudmeenergia on relvaraua suudmele võimalikult

lähedalt mõõdetud pihtamislaengu kiiruse alusel arvutatud väärtus. Arvutustes võetakse arvesse

ka pihtamislaengu massi. Mõõtmise kaugus suudmest sõltub relva liigist, eelkõige lasu käigus

välja lendavatest osakestest ning tekkivast suitsust, mis mõlemad võivad mõõtmist segada.

Arvutatud väärtus iseloomustab pihtamislaengu potentsiaalset kahjustusvõimet ja seda

väljendatakse tavaliselt džaulides pihtamislaengu ristlõikepindala ruutmillimeetri kohta. Relva

või muu laskeseadeldise tootja võib suudmeenergiat valmistamisjärgselt mõõta ise – sellisel

juhul tehakse seda tootja enda protseduuride järgi ja mõõdetud väärtus on leitav kasutusjuhendis

või saadaval tootja käest. Tootja mõõtmised on orienteeritud kontrollima relva või

laskeseadeldise vastavust kas riigis või kaubandussektoris kehtestatud piirväärtustele ja

vastavad ilmselt normide kehtestaja poolt seatud nõetele. Seega kui järgitakse tootja ette nähtud

ohutusnõudeid, ei kujuta vähem kahjustava harjutusrelva kasutamine suurt ohtu inimese

tervisele, ei tekita tõsiseid vigastusi ega kahjustusi hoonetele või maastikule. Seetõttu ei ole

nende kasutamine võrreldav tulirelva kasutamisega. Vähem kahjustav harjutusrelv võimaldab

läbi viia harjutusi, mis jäljendavad teenistuses esineda võivaid ohtlikke situatsioone loomulikus

keskkonnas. Näiteks kortertüüpi elamus, kontoris, mahajäetud linnakus või maastikul. Neid

kohti aga ei ole vaja ega mõistlik muuta tulirelva laskmiseks ette nähtud lasketiiruks või

laskepaiga nõuetele vastavaks ning see ei täidaks ka soovitud eesmärki, mistõttu nähakse ette

sellisele laskmisele erand.

Paragrahv 2 sätestab määruses kasutatavad mõisted. Eesmärk on defineerida selle määruse

tähenduses kasutatavate terminite tähendust, et määruse rakendajatel ja järelevalve5 teostajatel

4 RelvS § 20 lg 4: Tsiviilkäibes keelatud laskemoon on:

3) soomust läbistava toimega lõhkelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid;

4) soomust läbistava toimega süütelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid;

6) eriohtlikkusega relvade, granaadiheitja ja RelvS § 833 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud sõjarelva laskemoon. 5 Märkus: Järelevalve teostajaid on selle määruse kontekstis kolm: 1) enesekontroll ehk sisemine järelevalve

(teostaja lasketiiru ja laskepaiga omanik või valdaja); 2) riiklik järelevalve (teostaja Politsei- ja Piirivalveamet)

6 / 58

oleks hõlpsamini võimalik leida ühine arusaam määruse nõuetest. Võrreldes kehtiva määrusega

on muudetud terminite järjekorda, järjestades need tähestikulises järjekorras, muudetakse

kolme termini definitsiooni ja lisatakse 12 uut terminit.

Võrreldes kehtiva määrusega ei muudeta terminite laskmise eest vastutav isik ja laskmist

läbiviiv isik mõisteid (eelnõu § 2 punktid 10 ja 11). Laskmise eest vastutav isik on isik, kes

vastutab lasketiiru või laskepaiga ohutusnõuetele vastavuse eest ning kellel on õigus korraldada

ja läbi viia laskmisi ning laskmist läbiviiv isik on isik, kellel on lubatud lasketiirus või

laskepaigas laskmist läbi viia.

Võrreldes kehtiva määrusega asendatakse termin kõva materjal või objekt terminiga kõva pind,

sealhulgas pinnas (eelnõu § 2 punkt 5). Kõva pind, sealhulgas pinnas on betoon, kivimid, vesi,

metall, külmunud või neile sarnaste omadustega materjal, mille omadused või koostisosad

võivad põhjustada rikošeti. Muudatust on vaja, et esitada nende materjalide loetelu määruses,

mitte et see ei jääks ainult seletuskirja.

Võrreldes kehtiva määruse sõnastusega täpsustatakse termini laskekabiin sõnastust selliselt, et

laskekabiinil on kuulikindlad külgseinad, mitte vaheseinad (eelnõu § 2 punkt 8). Laskekabiin

on tulejoonel ohutuse tagamiseks kasutatav kuulikindlate külgseinte ja varikatusega laskekoht,

mille eesmärk on vältida kuulide sattumist väljaspoole lasketiiru või laskepaika. Määruses nr 12

kasutatav termin „vahesein“ viitab sellele, et mitu laskekabiini asetseb kõrvuti. Laskekabiin on

üldjuhul eraldiseisev rajatis, mistõttu ei ole laskekabiini puhul vaheseinale viitamine

asjakohane.

Iga rikošett võib olla ohtlik. Seetõttu võetakse määruses termini ohtlik rikošett asemel

kasutusele termin rikošett (eelnõu § 2 punkt 16). Uue sõnastuse kohaselt mõistetakse rikošetina

haavlite, kuulide, nende osade, pinnasest ja muust materjalist pärinevate kildude põrkumist

maapinnalt või takistuselt. Mitterikošettivana (eelnõu § 2 punkt 12) nähakse ette materjali või

objekti omadust, tänu millele see materjal või objekt kuulitabamuse korral deformeerub või

puruneb ega põhjusta rikošetti. Viimase puhul tuleb arvestada, et mitmete halbade asjade

kokkusattumisel võib ka mitterikošettiva materjali kasutamisel siiski see põhjustada rikošeti,

seega materjal peab olema selline, mis tavapärastes tingimustes ei põhjusta rikošetti.

Eelnõuga täiendatakse määrust kaheksa uue terminiga – pehme pind, sihtmärk, kõva sihtmärk,

pehme sihtmärk, põrkeplaat, kuulikindel sein, dünaamiline laskmine ja laskeraam. Lisaks

sõnastatakse terminitena määruse nr 12 § 3 lõike 1 punktides 7–10 lasketiiru ja laskepaiga

aladena nimetatud külgvall, tagavall, kuulipüüdja ja kuulisuunaja. Muudatus on tingitud

määruse rakendamisel esile tõusnud lasketiiru ja laskepaiga ohutusvallide, kuulikindla seina ja

laskeala ohutusnõuete tõlgendamisest. Seni vaid seletuskirjas kirjeldatu tuuakse eelnõuga

määruse teksti. See peaks kaasa aitama määruse rakendamisel ning lasketiirude ja laskepaikade

üle järelevalve tegemisel.

ning 3) teenistuslik või haldusjärelevalve (teostab ministeerium oma valitsemisala asutus(t)e või teise

ministeeriumi valitsemisala asutuse üle).

7 / 58

Eelnõus nähakse ette, et tagavall ja külgvall peavad olema kaetud pehme pinnase või

mitterikošettiva pinnaga (materjaliga). Pehme pind, sealhulgas pinnas on eelnõu kohaselt muld,

liiv ja murumätas, mis ei sisalda üle 30 mm läbimõõduga kive, samuti puit või neile sarnaste

omadustega materjal, mis ei põhjusta rikošetti (eelnõu § 2 punkt 13). Pehme pinnase või

mitterikošettiva materjali eesmärk on püüda kinni haavlid, kuulid, nende osad ja muust

materjalist pärinevad killud.

Sihtmärk on laskmiseks ettenähtud ja selleks sobivast pehmest või kõvast materjalist

valmistatud või kohandatud objekt, mille tabamisele lask suunatakse (eelnõu § 2 punkt 17).

Kõva sihtmärgina nähakse ette sihtmärk, mis on valmistatud terasest, kõvast puidust või muust

kõvast materjalist, mis kuuli tabamuse korral ei purune ja põhjustab rikošeti (eelnõu § 2

punkt 6). Pehme sihtmärk on valmistatud vineerist, papist, pehmest puidust, plastikust

alumiiniumist või muust pehmest materjalist, mis kuuli tabamuse korral puruneb ega põhjusta

rikošetti (eelnõu § 2 punkt 14). Seega eelnõuga defineeritakse sihtmärk üldisena ning seejärel

ka pehme ja kõva sihtmärk eelkõige materjali, millest see konkreetne sihtmärk koosneda võib,

kirjelduse abil.

Erinevalt kehtivast määrusest eristatakse eelnõukohases määruses kuulisuunaja ja põrkeplaat.

Põrkeplaat on eelnõu kohaselt kuulikindlast, mitterikošettivast või mitterikošettiva materjaliga

kaetud rajatis, mille eesmärk on pikal distantsil laskmisel piirata haavlite ja kuulide väljumist

lasketiirust või laskepaigast (eelnõu § 2 punkt 15). Kuulisuunaja on kuulikindlast,

mitterikošettivast materjalist või mitterikošettiva materjaliga kaetud rajatis, mille eesmärk on

kaitsta valgusteid, ventilatsiooni, lage ning sihtmärki hoidvaid ja teenindavaid süsteeme (eelnõu

§ 2 punkt 4). Kasutatakse seda peamiselt kinnises lasketiirus.

Kuulisuunaja ja põrkeplaadi ehitamisel soovitavad eelnõu koostajad tugineda Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) direktori 5. novembri 2025. aasta käskkirjaga

nr 1-1/25/77 „Väljaõppeehitistele esitatavad nõuded“ (edaspidi Kaitseväe väljaõppeehitiste

nõuded) kehtestatud nõuetele6, mida regulaarselt uuendatakse.

Kuulikindel sein oneelnõu kohaselt vahetult sihtmärkide või märkideala taga laskealaga

paralleelne või laskeala külgedel sihtimisjoonega paralleelne sein haavlite, kuulide, rikošettinud

kuulide, nende osade, pinnasest ja muust materjalist pärinevate kildude lasketiiru või laskepaiga

territooriumilt väljalennu takistamiseks (eelnõu § 2 punkt 2).

Kuulipüüdja on kuulikindlast, mitterikošettivast materjalist või mitterikošettiva materjaliga

kaetud rajatis laskealal või märkideala taga, mille eesmärk on püüda kinni haavlid, kuulid,

nende osad ja muud killud ning vähendada rikošetiohtu ja piirata haavlite ning kuulide väljumist

lasketiirust või laskepaigast (eelnõu § 2 punkt 3). Kuulipüüdja võib olla nii statsionaarne kui ka

mobiilne.

6 Vt kuulipüüdja lk 12‒16, põrkeplaat lk 18.

8 / 58

Dünaamiline laskmine on eelnõu kohaselt laskmine, mis eeldab laskurilt harjutuse vältel asendi

või laskekoha muutmist, et tabada liikuvat, ilmuvat, lennutatavat või laskeala erinevatele

asukohtadele paigutatud liikumatut sihtmärki (eelnõu § 2 punkt 1). Sellisteks laskeharjutusteks

on näiteks praktilised jahilaskeharjutused (nt lennutatava sihtmärgi laskmine kaarrajal ja liikuva

uluki silueti laskmine), rahvusvaheliste laskespordiorganisatsioonide nagu International

Practical Shooting Confederation7 (IPSC, eesti keeles Rahvusvaheline praktilise laskmise

konföderatsioon) ja International Defence Pistol Association8 (IDPA, eesti keeles

Rahvusvaheline Kaitserelva Assotsiatsioon) reeglite kohased practical-laskeharjutused,

Sovellettu Reserviläisammunta9 (SRA, eesti keeles rakenduslik reservlaskmine) reeglite

kohased laskeharjutused. Samuti on dünaamilised laskmised Kaitseväe, Kaitseliidu ja

teenistusrelvi käitlevate asutuste poolt läbi viidavad taktikalised ja lahinglaskmiste

laskeharjutused.

Laskeraam on dünaamilisel laskmisel tulejoonele paigaldatav teisaldatav raam, mille eesmärk

on tagada ohutus tulejoonel ning piirata haavlite ja kuulide väljumist lasketiirust või

laskepaigast (eelnõu § 2 punkt 9).

Külgvall on laskeala külgedel sihtimisjoonega paralleelne pinnasest või muust materjalist

rajatis haavlite, kuulide, rikošettinud kuulide, nende osade, pinnasest ja muust materjalist

pärinevate kildude lasketiiru või laskepaiga territooriumilt väljalennu takistamiseks (eelnõu § 2

punkt 7).

Tagavall on vahetult sihtmärkide või märkideala taga ja laskealaga paralleelne pinnasest või

muust materjalist rajatis, mille eesmärk on püüda kinni haavlid, kuulid, rikošettinud kuulid ja

pinnasest või muust materjalist pärinevad killud (eelnõu § 2 punkt 18).

Paragrahv 3 sätestab lasketiirude ja laskepaikade liigid. Need on:

1) lahtine või poolkinnine lasketiir või laskepaik;

2) kinnine lasketiir või laskepaik.

Esimene on lasketiir või laskepaik, mille vähemalt üks külg on välispiirdeta ning kinnise

lasketiiru või laskepaiga korral on see väliskeskkonnast eraldatud katusega ja kõigist külgedest

püsivate välispiiretega. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole liigituse põhimõtteid muudetud, ent

lisatud on liigitusse ka laskepaik, mis sarnaselt lasketiiruga on eristatav ja liigitatav samade

tunnuste alusel. Laskepaik on lihtsustatult öeldes ajutine lasketiir. Samuti on muudetud

paragrahvi asukohta – määruses nr 12 asub see 2. peatükis, §-s 5. Kuna tegemist on üldise

iseloomuga paragrahviga, on kohane see tuua 1. peatükki üldiste sätete alla, nagu seda on §-d 2

ja 4.

Paragrahvis 4 nimetatakse lasketiiru ja laskepaiga alad (kehtivas määruses § 3). Need on

(lõige 1):

7 https://www.ipsc.org/ 8 https://www.idpa.com/ 9 https://sra.ee/

9 / 58

1) laskeala;

2) laskekoht;

3) laskmiseks ettevalmistamise ala;

4) märkideala;

5) ohuala;

6) ohutusala;

7) pealtvaatajate, kohtunike ja teenindava personali ala;

8) tulejoon.

Võrreldes kehtiva määrusega on lõikes 1 muudetud alade järjekorda ja need pandud

tähestikulisse järjekorda ning eelnõus viidatakse ainult eelnõukohase määruse § 4 lõike 1

vastavale numbrile. Eelnõu § 4 lõikesse 1 on lisatud uus ala – laskekoht, ning on muudetud

märkidejoon (eelnõus muudetuna märkideala), laskmiseks ettevalmistatav ala, ohutusala ja

ohuala kirjeldust (mõistet) ning välja on jäetud kehtiva määruse § 3 lõike 1 punktid 7‒10

(tagavall, külgvall, kuulipüüdja ja kuulisuunaja), mis on viidud eelnõu §-i 2 mõistete alla.

Võrreldes kehtiva määrusega ei ole muudetud järgmiste alade kirjeldust: tulejoon, laskeala ning

pealtvaatajate, kohtunike ja teenindava personali ala. Laskeala on tulejoone ja märkideala

vahele jääv ala, mis on külgedelt piiratud, et laskealale ei satuks kõrvalised isikud ega loomad

(punkt 1). Pealtvaatajate, kohtunike ja teenindava personali ala (punkt 7) on ainus termin,

mida täpsemalt sisustatud ei ole, sest termin ise on piisavalt kirjeldav. Pealtvaatajate ala asub

enamasti ohutuse tagamise eesmärgil laskjate (laskurite) seljataga, samas kui kohtunike või

näiteks laskevõistlust teenindava personali ala vastavalt vajadusele kas laskeala külgedel või

laskurite seljataga nii, et nendel aladel viibijatele on ohutus tagatud (nt kuulikindlate seinte

vms). Tulejoon on laskekohtadega ala tulirelvade laadimiseks ja neist laskmiseks (punkt 8).

Lõikesse 1 on lisatud lasketiiru ja laskepaiga alade hulka laskekoht (punkt 2). See on tulejoonel

või laskealal paiknev koht tulirelva laadimiseks ja sellest laskmiseks. Arvestades, et esineb

laskeharjutusi, kus laskekohad võivad paikneda nii tulejoonel kui ka laskealal, ning lastakse nii

paigalseisvaid kui liikuvaid sihtmärke, mis ei pruugi paikneda märkidejoonega paralleelsel

sirgjoonel, on vaja määruses täpsustada, ning lisada laskekoht lasketiiru või laskepaiga alana.

Eelnõuga muudetakse võrreldes kehtiva määrusega laskmiseks ettevalmistamise ala kirjeldust

(punkt 3). See on ala, kus kontrollitakse laskuri valmisolekut laskmiseks ning tulirelva ja

varustuse vastavust võistluse või harjutuse nõuetele. Kehtivast sõnastusest võib aru saada, et

see ala on ainult laskevõistlusel võistleja laskmiseks valmisoleku ja varustuse kontrollimiseks.

Tegelikult on laskmiseks ettevalmistamise ala vaja kõikides lasketiirudes ja laskepaikades

sõltumata sellest, kas tegemist on võistluse või treeninglaskmisega. Seetõttu muudetaksegi

eelnõukohase määrusega laskmiseks ettevalmistamise ala sõnastust selliselt, et sõna „võistleja“

asendatakse sõnaga „laskuri“ ning lisaks võistlusele lisatakse harjutus, millal kontrollitakse

laskuri valmisolekut.

Eelnõuga muudetakse kehtiva määruse termin „märkidejoon“ asendades selle terminiga

„märkideala“, sest sihtmärgid ei pea paiknema ühel joonel, vaid võivad olla asetatud alal, kus

10 / 58

märgid asuvad, erinevatesse kohtadesse. Lisaks täpsustatakse, et sihtmärgid võivad olla nii

pehmest, kui ka kõvast materjalist. Määruses nr 12 ei ole selgelt nimetatud, et kasutada võiks

ka kõvast materjalist sihtmärke, kuid praktikas neid kasutatakse. Arvestades eeltoodut antaksegi

märkidealale uus kirjeldus ning see on ala sihtmärkide, sealhulgas pehmete või kõvade

sihtmärkide või muude tabamiseks valitud objektide väljapanekuks (punkt 4).

Eelnõuga muudetakse ohuala sõnastust (punkt 5). Uue sõnastuse järgi on ohuala laskekohast

sihtmärkide sihtimisjoonest mõlemale poolele ulatuv sektor, mille piires võivad tulirelva kuul,

selle killud või muust materjalist pärinevad killud tavalistes lasketingimustes lennata, ning

mille piires tuleb laskmise ajal arvestada ohuga elule, tervisele ja varale. Juhul, kui lasketiirus

või laskepaigas on mitu laskekohta, siis on lasketiiru või laskepaiga ohuala kõikide

laskekohtade ohualade summa. Võrreldes kehtiva määrusega asendatakse sõnad “märklaua või

märklehe“ sõnaga „sihtmärkide“ ning jäetakse välja nõue, et ohuala peab olema sihtimisjoonest

mõlemale poole 32º. Eelnõu järgi peab ohuala olema vähemalt 32º mõlemale poole

sihtimisjoont üksnes dünaamilisel laskmisel (vt eelnõu ka § 8 lõige 4 selgitust).

Võrreldes kehtiva määrusega on muudetud ka ohutusala kirjeldust. Uues sõnastuses on see

selgelt tähistatud ala laadimata relva kandepakendist või kabuurist välja võtmiseks ja sinna

asetamiseks, tulirelva sihtimise, laadimise, vinnastamise ja muu sarnase harjutamiseks ning

tulirelva hooldamiseks (punkt 6). Kehtiva määruse kohaselt on ohutusala ala, mis on ettenähtud

tulirelva sihtimise, laadimise, vinnastamise ja muu sarnase harjutamiseks. Tegelikult on

ohutusala mõeldud ka laadimata relva kandepakendist kabuuri ja kabuurist kandepakendisse

asetamiseks aga ka tulirelva hooldamiseks, kui selleks tekib vajadus võistluse või treeningu

ajal.

Ohutusalas peab olema vähemalt laud ning kindlaks määratud ja tähistatud püsiv ohutu suund,

kuhu relvaraua võib suunata. Ohutusalas tähistatud ohutu suund peab paiknema nii, et selles

suunas olevas alas ei ole inimesi. Ohutu suund võib olla näiteks vastu puitseina või tiiru

välisseina. Et määrata ohutu suund, mis asub hoones, peab arvestama, et juhulasu tõttu

väljalennanud kuul ei tohi ohustada inimesi, kes viibivad hoone teistel korrustel. Hoones tuleb

ohutuks suunaks määrata soovitatavalt puitkattega kandev sein või välissein, mille taga ei viibi

inimesi. Näiteks võib ohutusalaks valida lasketiiru sihtmärkide ala, mida sel ajal ei kasutata ja

mida laskmiseks kasutatav tiiru ala ei ohusta. Sel juhul on ohutu suund sihtmärkide poole, kuhu

relva võib sihtimise harjutamisel suunata. Ohutusala püsiv ohutu suund määratakse

sisekorraeeskirjaga või lähtudes vajadusest ka kohtuniku või laskmist läbiviiva isiku

korraldusega.

Ohutusalas võivad olla ka relvapüramiidid või alused relvade paigutamiseks ajaks, mil neid ei

kasutata. Ohutusalas on lubatud üle vaadata ja lahti võtta relva, selle osi ja lisaseadmeid, neid

parandada, kokku panna, laadida salve või see relva küljest ära võtta ning treenida relva

vinnastamist. Ohutuse tagamiseks ei tohi ohutusalal käidelda laskemoona, ega selle jäljendusi.

Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse eelnõuga ohutusalas lubatud ja keelatud tegevuste loetelu

ning see nõue on võrreldes kehtiva määrusega sätestatud 3. peatükis, mis käsitleb laskevõistluse

ja treeninglaskmise ohutusnõudeid. Nii sätestataksegi eelnõu § 26 lõikes 1, et ohutusalal on

11 / 58

keelatud käidelda laskemoona ning laskemoona jäljendusi, sealhulgas lahtiselt, pakendis,

padrunisalves, trumlis või kiirlaadijas.

Määruse nr 12 § 3 lõiked 2‒4 on eelnõukohase määruse §-st 4 välja jäetud, kuid kehtiva

määruse § 3 lõige 2 ei ole siiski täielikult välja jäänud, vaid on esitatud veidi uuendatud kujul

eelnõu § 8 lõigetena 1 ja 2.

Määruse nr 12 § 3 lõiked 3 ja 4 jäetakse välja, sest kehtiv määrus nõuab, et laskekohad peavad

asuma märkidejoonega paralleelsel sirgjoonel, erandina on nähtud ette, et see nõue ei kehti

lennutatavate sihtmärkide haavlitega laskmisele. Arvestades, et peale haavlitega laskmise

harjutuse, on veel laskeharjutusi, kus laskekohad võivad paikneda nii tulejoonel kui ka

laskealal, ning lastakse nii paigal seisvaid kui liikuvaid sihtmärke, mis ei pruugi asetseda

märkidejoonega paralleelsel sirgjoonel, jäetaksegi kehtiva määruse § 3 lõiked 3 ja 4 välja kui

liiga piiravad nõuded, eelnõu §-s 4 asendatakse termin märkidejoon terminiga märkideala ning

laskekoht lisatakse lasketiiru või laskepaiga alana eelnõukohase määruse § 4 lõike 1 punkti 2,

mis tagavad võimaluse eri liiki laskmisteks ega sea liigseid piiranguid.

Määruse nr 12 § 3 lõige 5 muutub eelnõus § 4 lõikeks 3 ja § 3 lõige 6 § 4 lõikeks 4. Võrreldes

kehtiva määrusega viimase sõnastust ei muudeta, kuid muudetakse eelnõu § 4 lõike 3 sõnastust,

mis käsitab varjendit. Märkidealal võib olla varjend kohtunike ja teenindava personali

varjumiseks. Muudatusega täpsustatakse esemete loetelu, mis lisaks rikošettivatele kuulidele ei

tohi varjendisse lennata. Varjend peab paiknema nii, et laskmisel ei lenda sinna haavlid, kuulid,

nende osad ning pinnasest ja muust materjalist pärinevad killud.

Lõige 4 sätestab, et lasketiirus ja laskepaigas võib olla rohkem kui üks kuulikindlate rajatistega

eraldatud laskeala. Sellega võimaldatakse lasketiirudes harrastada praktilise laskmise

laskeharjutusi. Tavapraktika on, et praktilise laskmise laskeharjutuse alad on eraldatud

vallidega ja tiirus võib neid olla palju ning iga ala suhtes peab olema tagatud ohutu laskmine.

Samuti võib olla lasketiirus mitu, näiteks eri kauguselt sooritatavate laskmiste laskeala – need

peavad olema eraldatud kuulikindlate seintega, et ei tekiks ohtu, kui lastakse külgnevatel

laskealadel. Laskepaika võidakse vajadusel kasutada asjakohaste võistluste läbiviimiseks.

Paragrahv 5 sätestab lasketiirus ja laskepaigas kohustuslikud vahendid, mis kehtivas määruses

on esitatud §-s 4. Viimane on eelnõukohases määruses normitehnilistel kaalutlustel jagatud

kaheks: lõiked 1 ja 2 on sätestatud eelnõu §-s 5 ja lõiked 3 ja 4 eelnõu §-s 6, sest reguleerivad

erinevaid asju. Hea õigusloome kohaselt sätestatakse sarnase sisuga normid ühes paragrahvis,

erinevad normid eri paragrahvides.

Võrreldes kehtiva määrusega ei ole lõikes 1 muudetud loetelu vahenditest, mis peavad olema

lasketiirus ja laskepaigas nähtaval kohal. Kehtiva määruse § 4 lõige 2 on aga jagatud kaheks,

milles eelnõukohase määruse § 5 lõige 2 sätestab üldisena, mida sisekorraeeskiri kajastama

peab ning lõikes 3 on täpsustatud loetelu andmetest, mida sisekorraeeskirjas esitada tuleb.

12 / 58

Paragrahviga 6 üle võetavad määruse nr 12 § 4 lõigete 3 ja 4 sisu ei ole § 6 lõigetes 1 ja 3

muutunud. Endiselt on kohustus anda laskevõistlusest, treening- või õppelaskmisest osavõtjal

(edaspidi laskur) ja laskealas laskmise juures viibival isikul allkirjaga kinnitus, et nad järgivad

lasketiirus või laskepaigas sisekorraeeskirja ja ohutusnõudeid (lõige 1). Lasketiiru ja laskepaiga

omanikele või valdajatele aga kohustus pidada saadud kinnituste üle arvestust ning säilitada

arvestuse pidamise dokumente vähemalt kuus kuud isiku lasketiirus või laskepaigas viibimisest

arvates (lõige 3).

Lõikega 2 täpsustatakse, et allkirjaga kinnitust ei pea andma juhul, kui tegu pealtvaataja või

muu isikuga, kes viibib üksnes talle ettenähtud ja laskmise läbiviimise alast eraldatud alal.

Praktikas ei võeta ka praegu näiteks laskesuusatamise võistlust vaatama tulnud pealtvaatajatelt

allkirja kinnitusena, et nad järgivad lasketiirus või laskepaigas sisekorraeeskirja ja

ohutusnõudeid. Üldiseid ohutusnõudeid tutvustatakse, kuid pealtvaataja ei kinnita seda

allkirjaga.

Paragrahvi 7 näol on tegemist uue lisatava paragrahviga määrusesse, mis sätestab lasketiiru ja

laskepaiga omanikule ja valdajale sisuliselt enesekontrolli kohustuse. See tähendab, et

lasketiiru ja laskepaiga omanikule ja valdajale pannakse kohustus kontrollida ka ise vähemalt

üks kord aastas lasketiiru või laskepaiga vastavust kõnealuse määruse nõuetele (lõige 1). Kuigi

iga laskmisharjutuse või -võistluse eel on vaja üle vaadata lasketiiru või laskepaiga vastavus

eelnõukohase määruse nõuetele, on selle kontrolli all mõeldud suuremamahulist kontrollimist

kui seda tehakse enne iga laskmisharjutust või -võistlust.

Enesekontrolli kohustust on rakendatud ka mujal ettevõtluses, mistõttu see ei ole iseenesest

midagi uut. Kõige ligilähedasem neist on tuleohutuse enesekontroll, mida peaaegu kõik

ettevõtted tegema peavad ja mis tähendab isiku kohustust kontrollida tema valduses olevat

kinnisasja, ehitist, ruumi, seadet, nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust.10

Kui laskmisharjutuste ja -võistluste puhul hinnatakse nõuetele vastavust eelkõige selle järgi,

kas konkreetsel päeval on võimalik laskeharjutusi teha või laskevõistlust pidada, siis vähemalt

kord aastas tehtav kontroll peab olema põhjalikum ja hõlmama kogu lasketiiru või laskepaiga

vastavust kehtestatud nõuetele. Selleks peab iga lasketiiru ja laskepaiga omanik kehtestama

sisekorraeeskirjas või eraldiseisvas dokumendis korra, milles määratakse kindlaks kontrolli

läbiviimise viis, kontrolli tegija, kontrolli tulemuste dokumenteerimise kord ning tuvastatud

puuduste kõrvaldamise ja järelkontrolli korraldus (lõige 2). Kontrolli kohta koostatud aruanne

peab olema kättesaadav riikliku järelevalve teostajale ehk Politsei- ja Piirivalveametile

(edaspidi PPA). Aruannet ei pea pärast selle koostamist PPA-le eraldi esitama, kuid see peab

olema järelevalve käigus PPA-le kättesaadav. Kui kontrolli teostab omanikust erinev isik, tuleb

aruanne esitada ka lasketiiru või laskepaiga omanikule.

Teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru ja laskepaiga eelnõukohase määruse nõuetele

vastavuse kontrollimiseks kehtestab lasketiiru või laskepaika omava asutuse juht või tema

volitatud ametnik kontrollimise korra (lõige 3). Sarnaselt eraõiguslikule isikule kuuluva

10 Vt https://www.rescue.ee/et/tuleohutuse-enesekontroll.

13 / 58

lasketiiru ja laskepaiga puhul, peab teenistusrelvi käitleva asutuse asjakohases korras olema

kirjeldatud, kuidas seda tehakse, kes teeb, kuidas dokumenteeritakse ja kuidas tuvastatud

puudused kõrvaldatakse.

Juhul, kui puudusi ei tuvastata, ei pea teenistusrelvi käitlev asutus edastama aruannet tema üle

haldus- või teenistuslikku järelevalvet teostavale ministeeriumile. Juhul, kui tuvastatakse, peab

teenistusrelvi käitlev asutus edastama aruande viivitamatult enda üle haldus- või teenistuslikku

järelevalvet tegevale ministeeriumile (lõige 4). Teenistusrelvi käitlevate asutuste üle haldus- või

teenistuslikku järelevalvet tegevate ministeeriumite loetelu on esitatud RelvS-i § 88 lõikes 2:

o Justiits- ja Digiministeerium – vanglate üle;

o Kliimaministeerium – Keskkonnaameti üle;

o Rahandusministeerium – Maksu- ja Tolliameti üle;

o Siseministeerium – Kaitsepolitseiameti, PPA, Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia üle.

Kaitseministeeriumi valitsemisalas käideldakse sõjaväerelvi (vt RelvS-i § 3 lõike 2 punkt 2),

mistõttu neile seda nõuet ei kohaldata.

2. peatükk. Lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuded

Võrreldes määrusega nr 12 on eelnõukohases määruses jagatud normitehnilistel kaalutlustel11

2. peatükk kolmeks:

- esimeses jaos sätestatakse ohutusnõuded lahtistele ja poolkinnistele lasketiirudele;

- teises jaos on ohutusnõuded kinnistele lasketiirudele ja laskepaikadele ning

- kolmas jagu reguleerib ohutusnõudeid eriliigilistes lasketiirudes ja laskepaikades, kus

lubatud lasta ainult teatud liiki tulirelvast või teatud sageduse ja laskude arvuga aastas,

mistõttu neis võivad olla teistsugused, üldjuhul leebemad nõuded kui tavalistel ja sagedasti

kasutatavatel lasketiirudel ja laskepaikadel.

Alljärgnevalt ohutusnõuded jagude kaupa.

1. jagu. Lahtise ja poolkinnise lasketiiru ning laskepaiga ohutusnõuded

Esimene jagu sisaldab osaliselt muudetud kujul kehtiva määruse §-s 6 sätestatud ohutusnõudeid

lahtise ja poolkinnise lasketiiru jaoks. Need nõuded on normitehnilistel kaalutlustel12 jagatud

nelja erineva paragrahvi vahel – eelnõu §-d 8‒11, sealjuures on muudetud ka sätete järjekorda.

Märkida tuleb, et võrreldes kehtiva määrusega on välja jäetud laskepaiga nõuded 1. jaost, sest

laskepaik on ajutine, mille tulemusena ei ole võimalik ega mõistlik kehtestada laskepaigale

samu nõudeid nõuetelevastava laskepaiga rajamiseks vajaliku aja ja investeeringute tõttu.

Teoorias oleks see võimalik, kuid pragmaatilistel kaalutlustel ei ole see teostatav. Sellest

tulenevalt kehtestatakse laskepaigale eraldi nõuded 2. peatüki 3. jaos.

11 Vt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi

HÕNTE) § 26 lg 3 esimene lause, mille kohaselt sisuliselt seotud paragrahvidest koosnevad mahukad peatükid

võib jaotada jagudeks, jaod jaotisteks ja jaotised alljaotisteks. 12 Vt HÕNTE § 24 lg 5, mille kohaselt tuleb paljude lõigetega paragrahve vältida, rühmitades sätted sisu järgi

mitmeks paragrahviks, samuti § 24 lg 4, mille järgi tuleb vältida mahukaid lõikeid.

14 / 58

Paragrahviga 8 kehtestatakse lahtise ja poolkinnise lasketiiru ohuala nõuded, mille lõigetes 1‒

4 on üldised nõuded ning järgnevates erandid, sealhulgas kehtestatakse tingimused, millal

ohuala olema ei pea. Kehtiva määruse § 6 kohaselt on lahtise ja poolkinnise lasketiiru

peamiseks ohutuse tagamise eelduseks nõuetekohase tagavalli olemasolu. Eelnõuga seda

muudetakse ja peamiseks ohutuse tagamise vahendiks saab piisava pikkusega ohuala. Eelnõu

ettevalmistamise käigus konsulteeriti muu hulgas RKIK Kaitseväe väljaõppe ehitiste komisjoni

(edaspidi VÕEK) liikmega, kes on pikaaegselt osalenud Kaitseväe harjutusväljade ja

lasketiirude planeerimisel ning rajamisel ja lasketiirude ohutusega seotud praktiliste katsete

läbiviimisega. Nende arutelude tulemusel jõuti arusaamisele, et praegune lähenemine vajab

muutmist ja ohutuse tagamisel peaks eelkõige arvestama ohualaga.

Lõiked 1 ja 2 sisaldavad kehtiva määruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõudeid. Lõikega 1

kehtestatakse kohustus, et ohualas ei tohi olla elamuid ega muid kasutatavaid ehitisi ega rajatisi,

välja arvatud nende omanike või valdajate kirjalikul nõusolekul. Seda nõuet võrreldes kehtiva

määruse sarnase nõudega muudetud ei ole.

Lõikes 2 sätestatud keeld on sama, mis kehtivas määruses, et laskmise ajal on inimeste

viibimine ohualas keelatud, kuid on lisatud erand, millal seda keeldu ei rakendata – kui lastakse

harjutusrelvaga, mille suudmeenergia ei ületa 7,5 džauli ja milles kasutatakse laskemoonana

vaid plastik- või värvikuuli.

Lõikes 3 on ette nähtud, et lasketiiru märkideala taga peab olema ohuala pikkusega vähemalt

5000 m. Erandina nähakse ette, et ohuala peab olema vähemalt 2000 m, kui lastakse:

1) vintraudsest tulirelvast .22LR (5,6 x 15mmR) kaliibriga ääretulepadruneid, mille kuuli

lubatud maksimaalne lähtekiirus on 360 m/s ja mille maksimaalne mass on 2,75 g, või

2) sileraudsest tulirelvast kuuli.

Võrreldes kehtiva määrusega muudetakse lõike ülesehitust, et oleks paremini arusaadav, millise

kaliibriga laskemoona laskmisel peab ohuala olema vähemalt 2000 m. Ohuala pikkust eelnõuga

ei muudeta.

Lõikes 4 nähakse ette, et dünaamilisel laskmisel peab ohuala olema vähemalt 32º mõlemale

poole sihtimisjoont. RKIK VÕEK poolt läbi viidud uuringud ja katsed näitavad, et

sihtimisjoonest mõlemale poole jäävat vähemalt 32º sektorit ei ole vaja igasugusel laskmisel,

vaid peamiselt liikumisel või liikuvat sihtmärki lastes ehk dünaamilisel laskmisel, kuna sellisel

laskmisel on kuulide ja haavlite sihtimisjoonest kõrvale kaldumise võimalus suurem kui paigal

seistes liikumatu sihtmärgi laskmisel. Nimetatud laiuses ohuala sektor tuleb tagada laskuri

laskealal liikumisel kogu laskeharjutuse vältel. Ohuala võib vähendada laskekabiini või

laskeraamiga, kui lastakse paigal seistes liikuvat märki.

Lõikes 5 nähakse ette, et tagavalli pealmise kihi külmumisel üle 0,2 m sügavuseni on ohuala

vähemalt 200 m. Ohuala võib puududa, kui tagavalli kuulipüüdjal on katus. Võrreldes kehtiva

määrusega on täpsustatud, et ohuala võib puududa, kui tagavalli kuulipüüdjal on katus.

15 / 58

Kuulipüüdja katus aitab tagada selle, et laskmise ajal ei välju kuulid, haavlid jms laskealalt ega

sea ohtu laskeala taga liikuda võivaid inimesi või seal asuvaid rajatisi. Üks võimalik lahendus

on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. Katusega kuulipüüdja asetsemine tagavalli vastas.

Lõigetes 6 ja 7 nähakse ette tingimused, millal võib lahtisel ja poolkinnisel lasketiirul ohuala

puududa. Lisaks kehtivas määruses sätestatule võib ohuala puududa, kui märkideala taga on

tagavall või kuulikindel sein ja laskeala külgedel on külgvall või kuulikindel sein, mis vastab

eelnõukohase määruse § 10 nõuetele ja mille kõrgus vastab määruse § 8 lõigete 6 ja 7 nõuetele.

Nõuete kohase tagavalli ja külgvalli puudumisel peavad haavlite ja kuulide laskealast

väljapääsu välistama põrkeplaadid, laskekabiin või looduslik reljeef ning kõrvaliste isikute

ligipääs laskealale peab olema takistatud.

Oluline on ka märkida, et juhul, kui määruse § 10 lõikes 7 nõue on täidetud ja külgvalli

lasketiirul olema ei pea, loetakse ka, et § 8 lõigetes 6 ja 7 on külgvalli nõue täidetud ehk see

võib puududa. Sellisel juhul kehtib määruse § 8 lõigetes 6 ja 7 sätestatud nõue ainult märkideala

taga oleva tagavalli või kuulikindla seina kohta.

Lõikes 8 nähakse ette erisus lõike 7 punktile 4 ehk kui lastakse püstolist kuni 50 m kauguselt

.22LR (5,6 x 15mmR) kaliibriga ääretulepadruneid, mille kuuli lubatud maksimaalne

lähtekiirus on 360 m/s ja mille maksimaalne mass on 2,75 g. Sel juhul peab märkideala taga

olema tagavall või kuulikindel sein ja laskeala külgedel külgvall või kuulikindel sein, mille

kõrgus vastab sama paragrahvi lõikes 7 sätestatule. Võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse

eelnõuga määruse teksti parema arusaamise tagamiseks.

Lõike 9 kohaselt võib ohuala lisaks lõigetes 6–8 kirjeldatule puududa ka juhul, kui lastakse

harjutusrelvast, mille suudmeenergia ei ületa 7,5 džauli ja milles kasutatakse laskemoonana

vaid plastik- või värvikuuli. Kuna see laskemoon on vähekahjustav, ei ole täiendavat ohuala

vaja ning piisab, kui on täidetud eelnõukohase määruse §-s 16 nimetatud nõuded.

Paragrahv 9 sätestab lahtise ja poolkinnise lasketiiru pinnase ja põrkeplaatide nõuded.

Lõikes 1 nähakse ette, et laskeala pinnas peab olema võimalikult sile alates sihtmärkide joonest

kuni kaugeima sihtmärgini, et vältida rikošetiohtu. Kehtiva määruse kohaselt ei tohi laskealal

olla vähemalt 0,2 m sügavuseni kõva materjali ega objekte, mis võivad põhjustada kuuli ohtliku

16 / 58

rikošeti, välja arvatud juhul, kui selle välistavad kasutatavate kuulide omadused. See tähendab,

et lasketiiru pidaja peab lasketiiru pinnast pidevalt 0,2 m sügavuselt läbi sõeluma. Ühtlasi

välistab see nõue ka laskealale kõvade sihtmärkide paigutamise. Tuginedes RKIK VÕEK läbi

viidud uuringutele ja katsetele leiab eelnõu koostaja, et nimetatud nõue ei peaks kohalduma

laskealale ning piisab, kui laskeala pinnas on võimalikult sile.13 See tähendab, et laskealal ei

tohi kasvada puud ja põõsad, samuti ei tohi pinnasest välja ulatuda kivid ja muu taoline, mis

võib põhjustada rikošetti. Laskeala pind võib olla kaetud kunstmuru või muu mitterikošettiva

materjaliga. Laskealal võib paikneda laskeharjutuse läbiviimiseks vajalik inventar.

Lõikes 2 nähakse ette, et põrkeplaatide paigutus peab takistama kuuli, selle osade ning

pinnasest ja muust materjalist pärinevate kildude väljumise lasketiiru ohualalt. Võrreldes

kehtiva määruse § 6 lõikega 12 asendatakse termin kuulisuunaja terminiga põrkeplaat.

Kehtivas määruses on püütud kuulisuunaja ja põrkeplaat sobitada kokku ühte terminisse, kuid

õigusselguse ja parema terminikasutuse tagamiseks, on need siiski vaja selgelt eristada.

Kuulisuunaja eesmärk on kaitsta valgusteid, ventilatsiooni, lage ning sihtmärki hoidvaid ja

teenindavaid süsteeme. Põrkeplaadi eesmärk on pikkadel distantsidel laskmisel piirata haavlite

ja kuulide väljumist lasketiirust. Vastavalt on täpsustatud ka määruses kasutatavaid termineid.

Lõigetes 3 ja 4 nähakse ette, et põrkeplaadi koostises ei tohi olla materjali ega objekte, mis

võivad põhjustada haavlite, kuuli, nende osade ning pinnasest ja muust materjalist pärinevate

kildude väljumise lasketiiru ohualalt. Kõva koostisega põrkeplaat tuleb katta vähemalt 5 cm

paksuse materjaliga, nagu täispuit või pressitud puitlaastplaat, või muu paksuse, kuid sarnase

omadusega materjaliga, mis ei põhjusta haavlite, kuuli, nende osade ning pinnasest ja muust

materjalist pärinevate kildude väljumist lasketiiru ohualalt. Samamoodi lõikega 2 asendatakse

ka lõigetes 3 ja 4 termin kuulisuunaja terminiga põrkeplaat võrreldes kehtiva määruse § 6

lõikega 13.

Paragrahv 10 reguleerib lahtise ja poolkinnise lasketiiru tagavalli, külgvalli ja kuulikindla

seina nõudeid. Lõikes 1 nähakse ette, et tagavall ja külgvall on lasketiiru looduslik või tehislik

välispiire, mis koosneb suuremas osas mullast, liivast või muust puistmaterjalist ja mille

laskealapoolne kaldenurk on suurem kui 30º. Kehtivas määruses ei ole ohutusvalli koostisosi

ega minimaalset kaldenurka toodud, vaid neid selgitati seletuskirjas. Eelnõuga tuuakse

ohutusvalli koostisosad ja minimaalne kaldenurk õigusselguse huvides määrusesse. Ohutusvalli

minimaalse lubatud kaldenurga kehtestamisel on tuginetud RKIK VÕEK poolt uuringute ja

katsete läbiviimisel saadud tulemustele, mille kohaselt tagab vähemalt 30º kaldenurk selle, et

ohutusvall ära ei vajuks.14

Ohutusvalli tagaosa ja külgede ehitamisel tuleb arvestada pinnasetüübi varisemisnurgaga.

Ohutusvalli stabiilsust saab suurendada geotekstiilide, geovõrgu, nende kombinatsiooniga või

muu mitterikošettiva materjaliga. Stabiilsuse suurendamiseks ja erosiooni vältimiseks võib

pinnase katta muruga.

13 Vt Kaitseväe väljaõppeehitiste nõuded, lk 18. 14 Vt Kaitseväe väljaõppeehitiste nõuded, lk 11–12 ja 18.

17 / 58

Lõikes 2 nähakse ette, et tagavall peab paiknema vahetult sihtmärkide või märkideala taga.

Tagavall võib olla kõvast pinnast, mis on laskeala poolt kaetud vähemalt 20 cm paksuse pehme

pinnaga (mõõdetuna paralleelselt maapinnaga laskesuuna poolt) ning tagavalli hari on vähemalt

1,5 m laiune. Samuti nähakse ette, et külgvalli või laskeala küljel sihtimisjoonega paralleelse

kuulikindla seina puudumisel peab tagavall ulatuma vähemalt 5 m üle äärmiste märklaudade

või märklehtede keskpunktidest. Võrreldes kehtiva määrusega on koondatud nõuded ühte

paragrahvi ja täpsustatud millisest materjalist tagavall koosneb.

Joonis 2. Tagavall

Lõikes 3 nähakse ette, et külgvall peab paiknema laskeala külgedel paralleelselt

sihtimisjoonega ja katma kogu ohuala. Külgvall võib olla kõvast pinnast, mis on laskeala poolt

kaetud vähemalt 20 cm paksuse pehme pinnaga ning külgvalli hari on ühtlane ja vähemalt

1000 mm ehk ühe meetri laiune. Laskeala poolse pehme pinna paksust mõõdetakse maapinnaga

paralleelselt sarnaselt tagavalli pealmise pehme pinna mõõtmisega. Võrreldes kehtiva

määrusega on nõuded koondatud ühte paragrahvi ja täpsustatud, millisest materjalist külgvall

koosneb.

Lõikes 4 nähakse ette, et laskeala taga asuv kuulikindel sein peab paiknema vahetult

sihtmärkide või märkideala taga, olema kaetud vähemalt 8 mm paksuse terasplaadiga ning

külgvalli või laskeala küljel sihtimisjoonega paralleelse kuulikindla seina puudumisel ulatuma

vähemalt 5 m üle äärmiste märklaudade või märklehtede keskpunktidest. Laskeala taga asuva

kuulikindla seina ees peab olema kuulipüüdja. Võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse, et

laskeala taga asuv kuulikindel sein peab olema kaetud vähemalt 8 mm paksuse terasplaadiga

ning selle ees peab olema määruse nõuetele vastav kuulipüüdja.

Kehtivas määruses ei ole nõudeid laskeala külgedel paiknevale kuulikindlale seinale, kuid need

on mõistlik ette näha. Lõikes 5 nähakse ette, et laskeala küljel asuv kuulikindel sein peab

paiknema laskeala külgedel paralleelselt sihtimisjoonega ja katma kogu laskeala ning olema

valmistatud kuulikindlast materjalist. Kuna lakseala külgedel paiknevad kuulikindlad seinad ei

ole mõeldud sinna sihtimiseks vaid selleks, et need püüaksid kinni juhuslikud kuulid,

rikošettuvad kuulid, nende osad ning pinnasest ja muust materjalist pärinevad killud, peavad

laskeala külgedel paiknevad kuulikindalad seinad laskeala poolt olema kaetud vähemalt 50 mm

paksuselt püstroovitusel 12 mm paksuse pressitud puitlaastplaadi, 12 mm vineeri, 12,5 mm

kipsplaadi või muu samade omadustega mitterikošettiva materjaliga selliselt, et laskekohast ei

oleks kuulikindlat seina näha või peab seina tabamine olema takistatud põrkeplaatidega.

18 / 58

Selleks, et tagada katte taha sattunud haavlite, kuulide, nende osade ja muude kildude välja

kukkumine nähakse lõikes 6 ette, et kuulikindla seina katte alumine äär peab lõppema 30 mm

enne laskeala maapinda. 30 mm on piisav, et katte taha sattunud esemed oleks võimalik reostuse

vältimiseks eemaldada, kuid samas varjab kate kuulikindla seina.

Lõikes 7 nähakse ette erisus, et külgvall või laskeala küljel sihtimisjoonega paralleelne

kuulikindel sein võivad puududa, kui kuulide jmt laskealast väljapääsu välistavad nõuetekohane

tagavall, kuulisuunajad, põrkeplaadid, kuulipüüdjad, laskekabiin, laskeraam või looduslik

reljeef ning kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud. Võrreldes kehtiva määruse § 6

lõikega 7 täpsustatakse kaitserajatiste loetelu, mille olemasolul ei ole külgvall või laskeala

küljel sihtimisjoonega paralleelne kuulikindel sein nõutud. Loetellu lisatakse tagavall ja

põrkeplaadid ning välja jäetakse kasutatavate kuulide omadused. Turvalisuse tagamiseks

lisandub nõue, et samal ajal peab kõrvaliste isikute ligipääs laskealale olema takistatud.

Lõikes 8 nähakse ette, et ohutusvalli (st külgvalli ja tagavalli) või kuulikindla seina kõrgust

mõõdetakse märkideala maapinna kõrgeima punkti kõrguse suhtes. Praktikas on ette tulnud

juhuseid, kus lasketiiru pidaja on ohutusvalli nõutavat kõrgust soovinud kompenseerida

märkideala taha või kõrvale vahetult kaevatud kraaviga mõõtes ohutusvalli kõrgust kraavi

põhjast. See aga ei taga haavlite, kuuli, rikošettinud kuuli, nende osade ning pinnasest ja muust

materjalist pärinevate kildude lasketiiru ohualalt väljumise takistamist. Eeltoodust tulenevalt

on võrreldes kehtiva määrusega sõnastust täpsustatud selliselt, et oleks selgelt arusaadav,

millisest punktist ohutusvalli või kuulikindla seina kõrgust mõõdetakse.

Paragrahviga 11 nähakse ette, et märkideala tagune ohuala ja laskeala peavad olema piiritletud

käesoleva määruse lisas esitatud kirjeldusele vastavate hoiatussiltidega nii, et ohualale või

laskealale ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata. Hoiatussiltide vahemaa on kuni

40 m. Need nõuded on toodud kehtiva määruse § 6 lõikes 11 ja neid eelnõu järgi ei muudeta.

2. jagu. Kinnise lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuded

Teise jaoga reguleeritakse kinnise lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõudeid ning see koosneb

ühest paragrahvist. Kinnine lasketiir asub alati hoones või muus seinte ja laega rajatises,

laskepaiga rajamine on pigem harv, aga mitte välistatud ega võimatu, mistõttu kehtestatakse

nõuded ka kinnisele laskepaigale. Kehtivas määruses reguleerib kinnise lasketiiru

ohutusnõudeid § 7, eelnõukohases määruses §-s 11. Võrreldes määrusega nr 12 ei muudeta

eelnõuga ainult lõikes 4 sätestatud nõuet, lõigetes 1‒3 ja 5‒6 seda tehakse suuremal või

vähesemal määral.

Lõikes 1 nähakse ette, et lasketiiru ja laskepaiga seinad, lagi ja põrand peavad olema

kuulikindlad või tagama, et haavlid, kuulid, nende osad ning pinnasest või muust materjalist

pärinevad killud ei välju lasketiirust või laskepaigast. Võrreldes kehtiva määrusega täiendatakse

esemete loetelu, mille lasketiirust ja laskepaigast väljumise peavad lasketiiru ja laskepaiga

seinad, lagi ja põrand takistama. Loetellu lisatakse haavlid, nende osad ning pinnasest või muust

materjalist pärinevad killud.

19 / 58

Lõikes 2 nähakse ette, et lasketiiru ja laskepaiga kõik seinad peavad olema kaetud vähemalt

1,2 cm paksuse mitterikošettiva materjaliga või peab seinte tabamine olema välditud

põrkeplaatide abil. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja tekstiosa „vähemalt 2 m ulatuses

alates tulejoonest märkideala suunas“, millega tõstetakse kinnise lasketiiru ja laskepaiga

ohutust. Ühtlasi korrastatakse lõike sõnastust ja terminikasutust – termin kuulisuunaja

asendatakse terminiga põrkeplaat. Eelnõu kohaselt on kuulisuunaja eesmärk kaitsta valgusteid,

ventilatsiooni, lage ning sihtmärki hoidvaid ja teenindavaid süsteeme. Põrkeplaadi eesmärk aga

piirata haavlite ja kuulide väljumist lasketiirust või laskepaigast ning oma omaduste tõttu sobib

ka lasketiiru ja laskepaiga seinte tabamise vältimiseks.

Kui kehtiv määrus näeb ette, et kinnisesse lasketiiru paigaldatud ventilatsioon peab tagama

püssirohugaaside äratõmbe tulejoonelt, siis eelnõukohase lõikega 3 täpsustatakse seda selliselt,

et püssirohigaaside äratõmme lasketiirus ja laskepaigas peab olema tagatud tulejoonelt

märkideala suunas. Seda on vaja selleks, et tagada parem õhuvahetus ja suurem

püssirohugaaside, plii ja tolmu äratõmme laskealalt.

Lõike 4 kohaselt peavad vahetult tulejoone taga asuvas piirkonnas lasketiiru ja laskepaiga

seinad ja lagi olema kaetud laskmisega kaasnevat müra summutava materjaliga. Lasketiirus ja

laskepaigas, kus kasutatakse mitut tulejoont, peab müra summutava materjaliga olema kaetud

üksnes alalise tulejoone tagune ala. Võrreldes kehtiva määrusega seda nõuet muudetud ei ole.

Lõige 5 sätestab, et märkideala taga oleva kuulipüüdja materjal, paksus ja omadused peavad

tagama kõikide kuulide vastuvõtu. Eelnõu järgi jäetakse võrreldes kehtiva määruse § 7

lõikega 5 välja sõnad „ja välistama ohtliku rikošeti“. Eelnõuga asendatakse termin ohtlik

rikošett terminiga rikošett, mistõttu ei ole sellele viitamine enam asjakohane.

Lõige 6 paneb kohustuse lasketiiru pindu korrapäraselt märgpuhastada, et vältida tuleohtu.

Kuna laskepaik on ajutine koht laskmiseks, siis laskepaiga jaoks seda nõuet ette ei nähta.

Võrreldes kehtiva määruse § 7 lõikega 6 jäetakse eelnõukohasest määrusest välja sõnad

„tulejoone lähistel olevaid“, sest mitte ainult tulejoone lähistel olevaid pindu, vaid kogu kinnise

lasketiiru pindasid peaks märgpuhastama. Seda on vaja nii tuleohu vältimiseks kui ka selleks,

et eemaldada kinnise lasketiiru pindadelt võimalikult palju keemilisi ühendeid, mis laskmise

käigus ruumi lenduvad ja võivad sissehingamisel kahjustada lasketiirus viibijate tervist.

„Korrapäraselt“ tähendab vajaliku sagedusega, mis on seotud sellega, kui intensiivselt ja sageli

lasketiiru kasutatakse, millist laskemoona kasutatakse jne.

3. jagu. Eriliiki lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuded

Kolmas jagu hõlmab kehtiva määruse §-e 8 (ohutusnõuded haavlite laskmisel lasketiirus ja

laskepaigas) ja § 9 (laskesuusatamise lasketiiru ohutusnõuded), mis eelnõukohases määruses

vastavalt §-d 13 ja 14. Eelnõuga lisatakse sellesse jakku kaks uut eriliiki lasketiiru ja laskepaika

20 / 58

– vähese kasutusega lasketiir (§ 15) ning vähem kahjustava harjutusrelva lasketiir ja laskepaik

(§ 16), samuti kehtestatakse laskepaiga ohutusnõuded (§ 17).

Paragrahviga 13 reguleeritakse ohutusnõudeid haavlite laskmisel lasketiirus ja laskepaigas.

Kuna haavlilaskmisel ei sihita kõikide laskeharjutuste käigus tagavalli suunas, vaid sihitakse

sihtmärke ka õhus (nn taldrikute laskmine), on sätestatud sellisele tegevusele eraldi ohuala

nõuded, sest §-des 8 ja 10 tagavallile kehtestatud nõuded ei ole ohutuse tagamiseks piisavad

või on ülearu (st ei täida oma eesmärki).

Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt on kuni 2,5 mm läbimõõduga haavlite laskmiseks kasutatava

lasketiiru ohuala pikkus tulejoone ja haavlite langemiskoha vahel vähemalt 250 m. Lõike 2

kohaselt on üle 2,5 mm läbimõõduga haavlite laskmiseks kasutatava lasketiiru ohuala pikkus

tulejoone ja haavlite langemiskoha vahel vähemalt 900 m. Mõlemas lõikes kirjeldatud nõudeid

kohaldatakse vaid lennutatavate sihtmärkide laskmisel. Võrreldes kehtiva määrusega nende

kahe lõike nõudeid muudetud ei ole.

Lõikega 3 pannakse hoiatussiltidega ohuala piiritlemise kohustus, et inimesed ei läheks

laskmiste ajal haavlite laskmise ohualasse, sest ka vabalt ülalt kukkuv haavel võib põhjustada

inimesele vigastusi. Sellest tulenevalt on vaja keelata inimestel viibida haavlite langemise

ohualas. Hoiatussiltide vahemaa on kuni 25 m. Võrreldes kehtiva määrusega on muudetud

ainult viidet määruse lisale, millega kehtestatakse hoiatussiltide kuju ja sellel olev tekst.

Kehtivas määruses on viidatud § 6 lõikele 11, mis eelnõu järgi on § 11, kuid kuna viimane viitab

määruse lisale, puudub vajadus viidata hoiatussiltidele § 11 kaudu, vaid normitehniliselt

korrektne on viidata otse määruse lisale.

Eelnõuga lisatakse §-le 13 uus lõige 4, milles nähakse ette, et haavlite laskmisel lasketiirus ja

laskepaigas ei ole nõutud määruse § 10 nõuetele vastavad külg- ja tagavall või kuulikindel sein,

kui on täidetud määruse § 13 lõigetes 1–3 nimetatud nõuded (st eespool kolmes lõikes

kirjeldatud nõuded). Uue lõike lisamist on vaja parema selguse saamiseks, millal ei ole haavlite

laskmise lasketiirus ja laskepaigas külg- ja tagavalli või kuulikindlaid seinu vaja.

Paragrahvis 14 sätestatakse laskesuusatamise lasketiiru ohutusnõuded. Lõikega 1

reguleeritakse millised peavad olema nõuded lahtise või poolkinnise lasketiiru jaoks, mida

kasutatakse laskesuusatamiseks. Selline lasketiir peab vastama spordiala rahvusvahelistele

nõuetele15. Laskmine toimub üldjuhul 50 m kauguselt sihtmärkidest. Laskemoonana on lubatud

lasta ainult .22LR (5,6 x 15mmR) kaliibriga ääretulepadruneid, mille kuuli lubatud

maksimaalne lähtekiirus on 360 m/s ja mille maksimaalne mass on 2,75 g. Võrreldes kehtiva

määrusega on lõikes 1 muudetud selles lasketiirus lubatud laskemoona nimetust ning välja on

jäetud keeld kasutada selles tiirus muid tulirelvi peale laskesuusatamise püsside. Lõikes 1

ettenähtud nõuetele vastavat laskemoona saab kasutada nii vintraudses püssis kui ka püstolis.

Nõuetele vastavat laskemoona kasutades on edaspidi lubatud laskesuusatamise lasketiirus lasta

ka muid vastava kaliibriga tulirelvi, muutes nii selliste lasketiirude kasutamist paindlikumaks.

15 Vt näiteks www.biathlonworld.com

21 / 58

Kehtiva määruse lõike 2 kohaselt peab märkidejoone taga olema [kehtiva] määruse § 6 lõikes 2

sätestatud kõrgusega tagavall. Tagavall võib olla madalam, kui tagavallil on kuulipüüdja, kuid

mitte madalam kui 2,5 m. Tagavall koos kuulipüüdjaga peavad olema vähemalt 4,4 m kõrge.

Eelnõuga seda muudetakse ning lõikes 2 nähakse ette, et märkideala taga peab olema

eelnõukohase määruse § 8 lõikes 6 sätestatud kõrgusega tagavall või kuulikindel sein (st 4,4 m).

Eelnõu kohaselt peab kuulipüüdja asetsema tagavalli või kuulikindla seina ees, mitte selle peal,

sest sihtimisjoonelt sihtmärki sihtides peaks kuul tabama kuulipüüdjat, mis peaks vastu võtma

kõik kuulid. Nõuded tagavallile on kirjas eelnõu § 10 lõigetes 1 ja 2. Lõike senine teine ja

kolmas lause jäetakse tekstist välja, sest sisuliselt on nendes sätestatud nõuded koondatud

muudetud esimesse lausesse.

Lõike 3 kohaselt võivad laskeala külgedel paiknev põrkeplaat ja tagavalli või laskeala taga

asuva kuulikindla seina kuulipüüdja olla puidust, mille minimaalne paksus on 100 mm.

Võrreldes kehtiva määrusega tehakse lõikes 3 muudatusi, mis on tingitud terminite ja lasketiiru

alade osas eelnõuga tehtavatest muudatustest (vt eelnõu §-id 2 ja 4).

Võrreldes kehtiva määrusega on [kehtiva määruse] lõike 4 tekst jagatud kaheks, sest see

sisaldab kahte eri normi – esimeses lauses ohuala kohustust, kui tagavall puudub ja teises lauses

ohuala piiritlemise kohustust hoiatussiltidega. Eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatakse, et juhul, kui

tagavall või kuulikindel sein puudub, peab märkideala taga olema ohuala pikkusega vähemalt

2000 m. Võrreldes kehtiva määrusega põhimõtet muudetud ei ole, muudatus on tingitud

terminite muutusest ja muutunud viite tõttu.

Lõikega 5 pannakse kohustus piiritleda ohuala määruse lisa kohaste hoiatussiltidega ning need

peavad olema paigutatud selliselt, et ohualasse ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata.

Hoiatussiltide vahemaa on kuni 40 m. Hoiatussiltide paiknemist võrreldes kehtiva määrusega

ei muudeta.

Paragrahviga 15 kehtestatakse ohutusnõuded vähese kasutusega lasketiirule. Lõike 1 järgi on

vähese kasutusega lasketiir selline lahtine või poolkinnine lasketiir:

1) milles tehakse kuni 10 000 lasku aastas,

2) mida kasutatakse kuni kaks korda nädalas,

3) kus ei korraldata laskevõistlusi ning

4) kus ei osutata laskmisega seotud teenust majandustegevusena.

Vähese kasutusega lasketiiru mõiste sisaldab ühtlasi ka tingimusi, millal on tegu vähese

kasutusega lasketiiruga. Kõik neli tingimust peavad olema täidetud selleks, et lasketiir saaks

kanda nimetust „vähese kasutusega lasketiir“ ja selle rajamisel piisaks määruse §-s 15

sätestatud nõuete täitmisest. See tähendab, et seda lasketiiru ei tohi iga päev kasutada ning

juhul, kui toimub laskepäev, siis ei tohi seda intensiivselt kasutada ehk palju laske samal päeval

lasta. Näiteks, kui lasketiiru kasutatakse maksimaalselt 104 korda aastas, võib aastase laskude

piirmäära järgimiseks teha ühel laskepäeval maksimaalselt 96 lasku. Kui kasvõi üks nendest

neljast tingimusest ei ole täidetud, näiteks tehakse rohkem kui 10 000 lasku aastas, kasutatakse

22 / 58

lasketiiru rohkem kui kaks korda nädalas või osutatakse seal laskmisega seotud teenust

majandustegevusena, ei ole enam tegemist vähese kasutusega lasketiiruga ning täidetud peavad

olema ka kõnealuse määruse 2. peatüki 1. jaos lasketiirule kehtestatud nõuded.

Piirmäärad 10 000 lasku aastas ja kuni kaks kasutuskorda nädalas on kehtestatud

kumulatiivselt, et välistada olukorrad, kus lasketiiru kasutatakse küll vähestel päevadel, kuid

väga suure laskekoormusega, või vastupidi, väikese laskude arvuga, kuid väga sagedasti.

Mõlema tingimuse samaaegne täitmine tagab, et tegemist on tegelikult vähese kasutusega

lasketiiruga ning sellest tulenevad müra-, keskkonna- ja ohutusriskid jäävad oluliselt

väiksemaks kui tavapärase lasketiiru puhul. Samuti välistatakse sellega olukord, et lasketiiru

kasutatakse näiteks 50 päeva järjest mis müra ja keskkonnakaitse aspektist on naabruskonnale

üsna koormav ja ei täida enam oma eesmärki – vähene kasutamine.

Piirmäär 10 000 lasku on sätestatud Soome eeskujul, kus on hinnatud 10 000 lasku aastas

väiksema mõjuga laskmistegevuseks võrreldes tavapäraste lasketiirudega.

Kehtivas määruses sellelaadseid nõudeid ega lasketiiru eriliiki ei ole. Vähese kasutusega

lasketiiru regulatsiooni eesmärk ei ole vähendada ohutuse taset võrreldes tavapärase

lasketiiruga, vaid võimaldada proportsionaalsemate nõuete kohaldamist olukorras, kus

lasketiiru kasutuskoormus on väga väike ja sellest tulenev risk väiksem. Regulatsioon lähtub

põhimõttest, et avaliku ohutuse tase peab jääma samaväärseks tavapärase lasketiiru puhul

nõutuga, kuid ohutuse tagamiseks võib kasutada ka alternatiivseid lahendusi, mis on sobivad

vähese kasutusintensiivsusega lasketiirude puhul. Sellega vähendatakse põhjendamatut haldus-

ja investeerimiskoormust isikutele, kes soovivad rajada mitteärilisel eesmärgil ning vähese

kasutuskoormusega lasketiiru.

Vähese kasutusega lasketiiru rajamise võimaluse kehtestamise on tinginud muu hulgas

muutunud julgeolekuolukord ning vajadus paremini kaasa aidata muu hulgas kaitsetahte

suurendamisele ning suurenenud ühiskondliku huvi laskespordiga tegelemise ja

relvakäsitsemise oskuse säilitamise vastu. Samuti toetab regulatsioon võimalust tegeleda

laskmisharrastusega piirkondades, kus olemasolevad lasketiirud asuvad kaugel ning nende

kasutamine on seetõttu piiratud. Sel viisil aitab regulatsioon kaasa elanike võimalustele oma

laskeoskust harjutada ja alal hoida. Kavandatavad muudatused pakuvad täiendava võimaluse

nendele inimestele, kes ei soovi ühineda näiteks Kaitseliiduga, kuid soovivad siiski mingil viisil

panustada kaudselt riigikaitsesse, olles harjutanud laskmist piisavalt, et mobilisatsioonikutse

saamise järel ei ole vaja teda reservis olnud inimesena harjutada uuesti tulirelvast laskma, vaid

ta on saanud seda teha oma kodulähedases lasketiirus.

Eestis on olemasolevad lasketiirud hajutatud ebaühtlaselt, mistõttu jäävad lähimad lasketiirud

ja laskepaigad paljudele inimestele kodust liiga kaugele. Samas vähese kasutuse, sealhulgas

äritegevuse puudumise tõttu, ei tasu ära investeeringute tegemine eelnõukohase määruse

2. peatüki 1. jaos sätestatud nõuetele vastava lasketiiru rajamiseks. Laskepaigad on ajutise

iseloomuga ja nende rajamine pikemaks perioodiks ei ole mõeldav, samuti mitte olukorra

tekitamine, kus sama asukohta peaaegu iga nädal üheks-kaheks päevaks laskepaigana

23 / 58

kasutatakse (muutuks juba lasketiiruks). Sellisel juhul on otstarbekas rajada püsiva iseloomuga

lasketiir. Seetõttu nähakse eelnõuga ette vähese kasutusega lahtised või poolkinnised

lasketiirud, milles on nõudeid vähese kasutuse tõttu veidi lihtsamaks muudetud, kuid tagatud

peab olema siiski samaväärne ohutus nagu tavapärastel, tiheda kasutusega lasketiirudel.

Lõikes 2 sätestatakse järgmine tingimus, millele vähese kasutusega lasketiir vastama peab.

Nimelt, peab asukohana kasutama looduslikku territooriumi või selleks kohandatud

territooriumi või ehitist.

Erialaliitude ja ekspertidega konsulteerimise käigus avaldati arvamust, et tõenäoliselt rajatakse

sellist liiki lasketiir peamiselt lahtise või poolkinnise lasketiiruna. Vähese kasutusega lasketiiru

võib rajada näiteks vanasse karjääri, kust maavara kaevandamine on ammendunud; lagedale

alale, mille ühes küljes on järsk nõlv; vanasse, kasutuseta seisvasse lauta16 (katusega või ilma).

Lihtsustatud nõuete täitmise üheks eelduseks on see, et lasketiiru asukohas on olemas looduslik

või tehislik pinnavorm või ehitise osa, mis püüab täielikult või osaliselt kinni kuulid või haavlid.

Tegemist on ühe peamise ohutusmeetmega.

Eelnõu kohaselt peab olema lasketiiru rajamiseks maaomaniku või ehitise omaniku

taasesitatavas vormis esitatud kirjalik nõusolek. Samuti tuleb järgida RelvS-i § 84 lõikes 3

sätestatud nõudeid kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV), kelle territooriumile see tahetakse

rajada, ja PPA nõusoleku saamiseks. Naaberkinnistute omanikud kaasab vajadusel KOV, kui ta

menetleb laekunud taotlust nõusoleku andmiseks, sest KOV tunneb kohalikke olusid ning

omavalitsuse territooriumil elavaid elanikke kõige paremini. Arvestades, et vähese kasutusega

lasketiirule kohaldatakse tavapärasest lasketiirust osaliselt erinevaid tehnilisi nõudeid,

võimaldab menetluse käigus KOV-il hinnata konkreetse asukoha eripära ja tagada, et lasketiiru

kasutamine ei põhjusta lähimatele elamutele põhjendamatuid häiringuid.

Lõikega 3 pannakse kohustus vähese kasutusega lasketiiru laske- ja ohuala piiritleda

eelnõukohaste hoiatussiltidega nii, et lasketiiru ega ohualasse ei ole võimalik siseneda

hoiatussilti märkamata. Võrreldes tavapärase lahtise või poolkinnise lasketiiruga on

hoiatussiltide maksimaalset lubatud vahemaad vähendatud 40 meetrilt 25 meetrile. Tihedam

märgistamine kujutab endast täiendavat ohutusmeedet ning vähendab kõrvaliste isikute

tahtmatu sattumise ohtu laske- või ohualasse.

Üldjuhul peab olema lasketiirul ja laskepaigal ohuala, et vältida eelkõige juhuslikult märkideala

taha sattuvate kõrvaliste inimeste viga saamine juhusliku kuuli läbi. Teatud tingimuste täitmise

korral on aga võimalik sellest siiski loobuda. Nii nähaksegi ette lõikega 4, et vähese kasutusega

lasketiiru puhul on võimalik ohualast loobuda, kui kuulide laskealast väljapääsu välistavad

tagavall või kuulipüüdja ning kuulisuunaja, põrkeplaadid või laskekabiin või looduslik reljeef

ning kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud, ning kui lasketiirus:

1) lastakse optilise sihikuta püssist kuni 50 m kauguselt;

16 Kuna sellistel hoonetel on aknaavad, siis sellesse hoonesse lasketiiru rajamise korral arvatakse see poolkinnise

lasketiiru hulka, olenemata sellest, kas hoonel on katus säilinud või mitte.

24 / 58

2) lastakse optilise sihikuga püssist kaugemalt kui 50 m ning laskmisel välistavad haavlite ja

kuulide laskealast väljapääsu täiendavalt rakendatavad kuulipüüdmise meetmed;

3) lastakse püstolist või revolvrist kuni 25 m kauguselt.

Vahe tegemine laskmise kaugustes ja millise tulirelvaga lastakse on oluline. Optilise sihikuta

laskmise korral on tavaliselt eksimise ehk sihtmärgist möödalaskmise võimalus suurem (st kui

lask ei taba märki, kui kaugelt see märgist mööda läheb), mistõttu piirataksegi selles laskmise

kaugust kuni 50 meetrini. Kuni 25 m lasketiir sobib ennekõike püstolist või revolvrist

laskmiseks. Pikema lasketiiru puhul kaob püstolist või revolvrist laskmisel tabamise

efektiivsus, mistõttu see ei täida enam oma eesmärki, miks püstol või revolver soetatakse.

Samas, kui laskmise kaugus on suurem, näiteks 150 m, siis ohutusnõudena on lubatud ainult

optilise sihikuga püssist laskmine.

Ohutusnõude täitmiseks tuleb lõike 4 kohaselt rakendada mitut meedet korraga:

1) tagavall või kuulipüüdja; ja

2) kuulisuunaja(d), põrkeplaadid või laskekabiin või looduslik reljeef; ja

3) kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud.

Loetelu kõigi kolme punkti nõuded peavad olema täidetud, sealjuures kahest esimesest punktist

peab olema valitud üks või mitu meedet. Valida tuleb sobivaimad, olenedes lasketiiru

asukohast, sihtimise suunast ja millist tüüpi tulirelvast lastakse. Kuulipüüdjad võivad olla

statsionaarsed või teisaldatavad.

Lõikes 5 sätestatakse, et vähese kasutusega lasketiirul ei pea olema külgvalli või laskeala küljel

sihtimisjoonega paralleelset kuulikindlat seina, kui:

1) kuulide laskealast väljapääsu välistab kuulisuunaja, põrkeplaat, kuulipüüdja, laskekabiin,

laskeraam või looduslik reljeef ja

2) kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud.

Esimese tingimuse puhul tuleb valida üks või mitu meedet, mis tagavad selle, et kuulid

laskealalt välja ei lenda. Meetme(te) valik oleneb lasketiiru asukohast ja millist tüüpi tulirelvast

lastakse. Teine tingimus on n-ö lisagarantiiks, et juhuslik kõrvaline inimene, kes võib sattuda

lasketiiru lähedale, ei saaks juhusliku kuuli tõttu viga.

Ühe ohutusnõudena nähakse veel lõikes 6 ette, et vähese kasutusega lasketiirus tohib

sihtmärkidena kasutada ainult pehmeid sihtmärke ja metallist sihtmärke, mis tabamuse mõjul

langevad (nt kukuvad tabamuse korral ümber või oma kinnitusposti otsast maha). Sellega

välditakse kuulide rikošeti tekkimise võimalust, mis muude, peamiselt kõvade sihtmärkide

kasutamisel on võimalik.

Ohutusnõuete hulka loetakse ka vähese kasutusega lasketiirus arvestuse pidamise kohustust

(lõige 8). Kuigi tegemist ei ole vahetult ohutust tagava meetmega, on sellel oluline kaudne

mõju. See evib kaudset mõju sellega, et oleks võimalik paremini jälgida nii omanikul kui ka

riikliku järelevalve teostajal lasketiiru kasutust, kas tingimused (päevade arv ja lastud laskude

25 / 58

arv) on endiselt täidetud. Juhul, kui nendest kahest tingimusest kasvõi ühest kinni ei peeta,

muutuvad ka lasketiiru ohutusnõuded. See tähendab, et sellisel juhul tuleb täita eelnõukohase

määruse 2. peatüki 1. jaos (§-d 8‒11) kehtestatud nõudeid ja sellele lasketiirule ei kohaldata

enam vähese kasutusega lasketiiru nõudeid.

Kuna vähese kasutusega lasketiiru kasutatakse harva, võib juhtuda, et naaberkinnistutel elavad

elanikud või juhuslikud möödujad pöörduvad laskeheli kuuldes KOV-i või PPA-sse.

Põhjendamatute väljakutsete ja kontrollkäikude vältimiseks nähakse lõikega 7 ette kohustus

teavitada kavandatavast laskmisest vähemalt üks tööpäev ette. Teates tuleb esitada ka

kavandatud laskude arv. See tagab samuti parema jälgitavuse, kui intensiivselt laskepäeval

laskmine toimub (ehk mitu lasku tehakse). Selle, kes esitab teate, saab kokku leppida ja märkida

lasketiiru sisekorraeeskirja. Tööpäeval teate esitamist on vaja seetõttu, et kui PPA-s töötatakse

kõik päevad nädalas, siis KOV-is seda ei tehta, nemad töötavad üldjuhul vaid viiel tööpäeval

nädalas.

Halduskoormuse vähendamise eesmärgil võimaldatakse eelnõuga esitada teates ühe kvartali

laskmispäevad korraga. Teade tuleb esitada üks tööpäev enne esimest, vastavas kvartalis

planeeritud laskmispäeva. Lasketiiru omanik või valdaja võivad ise otsustada, kui sageli nad

teate esitavad – kas enne iga laskepäeva, iga nädal või kord kuus.

Teavitamiskohustus ei kujuta endast loa taotlemist ega anna KOV-le või PPA-le õigust keelata

nõuetele vastava lasketiiru kasutamist. Teavitamise eesmärk on tagada ametiasutustele

teadmine kavandatavast laskmisest ning vältida olukordi, kus laskehelide tõttu tehakse

põhjendamatuid väljakutseid või järelevalvetoiminguid. Samuti võimaldab teavitus kontrollida,

kas lasketiiru kasutatakse jätkuvalt vähese kasutusega lasketiiruna. Tööpäevase

etteteatamistähtaja kehtestamine on vajalik, et tagada teabe jõudmine nii PPA-le kui ka KOV-i

nende tavapärase töökorralduse raames.

Lõikega 9 sätestatakse, et kasutuspäevade ja lastud laskude arvu kohta peetavaid andmeid tuleb

säilitada ühe aasta jooksul arvates vastavast lasketiiru kasutamise päevast. Üheaastane

säilitamistähtaeg on piisav, et võimaldada järelevalve käigus kontrollida lasketiiru kasutamise

sagedust ja laskude arvu viimase aasta jooksul, tagades seejuures andmete säilitamise kohustuse

proportsionaalsuse ning vältides põhjendamatult pikaajalist andmete säilitamist.

Paragrahvis 16 kehtestatakse ohutusnõuded vähem kahjustava harjutusrelva lasketiirule ja

laskepaigale. Eesmärk on sätestada tingimused ja ohutusnõuded, mis muudavad harjutusrelvade

kasutamise tõhusaks ja ohutuks, pidades silmas võimalike riskide vähendamist ning tagades

sobivate harjutusolude loomise.

Vähem kahjustava harjutusrelva kasutamine ei kujuta inimese tervisele suurt ohtu ega tekita

tõsiseid vigastusi, kui järgitakse tootja ette nähtud ohutusnõudeid ning seetõttu ei ole nende

kasutamine võrreldav tulirelva kasutamisega. Harjutusrelvade kasutamine aitab treenida

teenistusülesannete täitmiseks vajalikke oskusi eluliste olukordade simuleerimisel, kus

nõutakse reaktsioone, mis on võimalikult sarnased reaalsele situatsioonile. Sellest tulenevalt

26 / 58

nähakse eelnõuga määruses ette erand vähem kahjustavast harjutusrelvast laskmise lasketiiru

ja laskepaiga ohutusnõuetele. Siinkohal on oluline tähelepanu juhtida, et kui lastakse

harjutusrelvast, mille suudmeenergia ületab 7,5 džauli või milles kasutatakse muud

laskemoona, tuleb lähtuda tulirelvale kehtestatud nõuetest – neist tohib lasta üksnes

eelnõukohases määruses sätestatud nõuetele vastavas tulirelvast laskmiseks ette nähtud

lasketiirus või laskepaigas.

Lõikes 1 nähakse ette nõuded, mis peavad olema täidetud vähem kahjustava harjutusrelvaga

laskmisel. Eelnõu kohaselt võib vähem kahjustavast harjutusrelvast laskmisel treeninguid ja

võistlusi läbi viia lasketiirus või laskepaigaks kohandatud alal või hoones (edaspidi

harjutusala), mille kasutamiseks on selle omanik andnud nõusoleku. See nõue aitab tagada, et

harjutusala on õigesti ette valmistatud ja kasutajate ning pealtvaatajate ohutus on tagatud.

Kui ala või hoone kohandatakse laskepaigaks vähem kahjustatavate harjutusrelvade jaoks, on

ohutusmeetmed ja kohandused võrreldes tulirelva kasutamiseks vajaliku laskepaiga rajamisega,

oluliselt lihtsustatud. Üldiselt on vaja ala või hoone nõuetekohaselt märgistada. Siiski jääb

eesmärgiks nii laskurite kui ka ümbritseva ala turvalisuse tagamine. Nõuetest ülevaade

alljärgnevalt:

1. Harjutusala tähistamine ja tõkestamine – nõuded on lihtsamad kui tavapärase laskepaiga

puhul, sest plastik- ja värvikuulid ei oma sama lennuulatust ega läbitungimisvõimet. Seega,

lõike 2 kohaselt peab lahtine või poolkinnine harjutusala17 olema märgistatud eelnõukohase

määruse lisas esitatud kirjeldusele vastavate hoiatussiltidega. Märgistus peab olema paigutatud

nii, et harjutusalale sisenemisel on see nähtav ja hoiatab selgelt harjutusala kasutamisest

tulenevatest võimalikest ohtudest. Lõike 3 kohaselt peavad kinnise harjutusala18 sissepääsud

olema märgistatud selliselt, et nähtub teave harjutusala olemasolu kohta, seal viibimise

ohtlikkusest ning valdaja nimi ja kontaktandmed. Seda on vaja, et kõrvalised isikud ei satuks

harjutusalale ning vajadusel oleks võimalik ala valdajaga ühendust võtta.

2. Kuuli peatavate materjalide kasutamine – kuna vähem kahjustava harjutusrelva

suudmeenergia on madal (alla 7,5 džauli) ja harjutuste läbiviimise eesmärk on imiteerida

teenistusülesannete täitmisel esineda võivate situatsioonide harjutamist, ei nähta ette eraldi

kaitsematerjalide kasutusele võtmist tingimusel, et kasutatakse vaid plastik- või värvikuuli.

Piisab, kui on täidetud tootja ette nähtud ohutusnõuded ja kantakse silmakaitsevahendit.

3. Müra ja ventilatsiooni nõuete lihtsustamine – vähem kahjustavad harjutusrelvad on

tavaliselt vaiksemad ja ei tekita suitsu ega gaase samas ulatuses kui tavalised tulirelvad. Seetõttu

ei nähta ette nõudeid müra summutamisele ja keerulistele ventilatsioonisüsteemidele.

17 Eelnõu § 3 punkti 1 kohaselt on lasketiir lahtine või poolkinnine, kui selle vähemalt üks külg on välispiirdeta.

Laskepaika käsitatakse ajutise lasketiiruna. 18 Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt on lasketiir kinnine, kui see on väliskeskkonnast eraldatud katusega ja kõigist

külgedest püsivate välispiiretega. Laskepaika käsitatakse ajutise lasketiiruna.

27 / 58

4. Kooskõlastus kohalike asutustega – RelvS-i § 84 lõige 3 näeb ette, et lasketiiru ja laskepaiga

rajamiseks peab olema selle KOV-i kirjalik nõusolek, kelle territooriumile see tahetakse rajada,

ning PPA kirjalik nõusolek. Sama paragrahvi lõiked 31 ja 32 näevad ette erisused teenistusrelvi

käitleva asutuse lasketiirule ja laskepaigale, mille kohaselt ei ole kinnise lasketiiru rajamisel

vaja KOV-i nõusolekut ning lahtise ja poolkinnise lasketiiru ja laskepaiga rajamiseks ei ole vaja

PPA kirjalikku nõusolekut, vaid piisab PPA teavitamisest.

Lõikes 4 nähakse ette, et lahtisel või poolkinnisel harjutusalal võib ohuala puududa. Ohuala ei

pea olema, sest vähem kahjustavas harjutusrelvas kasutatavate kuulide lennukaugus ei ole suur

ning väljudes harjutusalalt ei ohusta need inimese elu ega tervist.

Lõigetega 5 ja 6 nähakse ette erand ajutise harjutusala (ehk laskepaiga) piiritlemise kohta.

Lõike 5 kohaselt võib ajutise harjutusala jätta piiritlemata eelnõukohase määruse lisa kohaste

hoiatussiltidega asutuse juhi või tema volitatud ametniku kehtestatud tingimusel ja korras, kui

selline piiritlemine takistaks olulisel määral harjutuse läbiviimist. Eesmärk on võimaldada

paindlikumat tegutsemist olukordades, kus harjutuse iseloom, maastiku eripära või taktikalised

nõuded ei võimalda ajutist harjutusala tavapärasel viisil tähistada ilma, et see kahjustaks

harjutuse eesmärki. Samas ei tähenda piiritlemise nõudest erandi tegemine ohutusnõuete

leevendamist. Ohutus tuleb tagada muude meetmetega, sealhulgas harjutusala kontrolli,

ligipääsu piiramise, osalejate ja mitteosalejate selge eristamise ning järelevalve kaudu.

Lõike 6 kohaselt kehtestab ajutise harjutusala (ehk laskepaiga) tähistamata jätmise täpsemad

tingimused ja korra asutuse juht või tema volitatud ametnik. See võimaldab arvestada

konkreetse asutuse tegevuse eripära, tagades samal ajal, et erandi kohaldamine on läbimõeldud,

dokumenteeritud ning allub järelevalvele.

Paragrahviga 17 kehtestatakse laskepaigale ohutusnõuded ning seatakse tingimused, millist

tulirelva laskepaigas võib kasutada ning kui kaugelt lasta. Võrreldes kehtiva määrusega ainult

laskepaigale nõudeid kehtestatud ei ole. Need on koos lasketiiru nõuetega, kuid nagu eespool

juba kirjeldatud (vt lk 13), ei ole sageli otstarbekas ega võimalik kulutada aega ja raha ajutise

lasketiiru ehitamisele. Sellest tulenevalt nähaksegi eelnõukohase määrusega ette eraldi

ohutusnõuded laskepaigale.

Määruse nr 12 seletuskirjas on selgitatud, et: laskepaiga eristamisel lasketiirust ei peaks

keskenduma üksnes maa rendilepingu pikkusele, vaid pigem tööde keerukusele või mahule,

mida on vaja teha, et viia looduslikud olud vastavusse eelnõuga kehtestatavate ohutusnõuetega.

Kui nõutavad tööd on alalised, tuleks laskekohta käsitada pigem lasketiiruna. Laskepaigale

iseloomulik on asjaolu, et pärast laskmiste läbiviimist on eelnev olukord lihtne ja mõistlik

taastada. Ohutuse seisukohast peavad nii lasketiirule kui ka laskepaigale esitatavad nõuded

olema aga samasugused, sest mõlemal juhul kasutatakse samasuguseid relvi ja laskemoona.

Selline vahetegemine lasketiirul ja laskepaigal on ka täna relevantne ja tuleks aluseks võtta.

28 / 58

Kui määruses nr 12 ei ole eraldi ohutusnõudeid laskepaigale kehtestud, olid need olemas enne

2021. a määruse nr 12 jõustumist kehtinud määruses19, mis muu hulgas määrusega nr 12

kehtetuks tunnistati. Selle 3. peatükis oli kaks üldise sisuga paragrahvi (§-id 11 ja 12), mille

järgi laskepaik pidi olema rajatud selliselt, et märkidejoone taga olev pinnas tagaks kõigi

kuulide vastuvõtu ning välistaks nende rikošettimise ohu. Laskejoonel võis ohutuse tagada

varikatusega (laskekabiiniga). Haavlilaskmiseks rajatava laskepaiga laskekoha (-joone) ja

haavlite langemiskoha vahelise ohutsooni suuruseks oli 250 m ning inimeste ja loomade pääs

ohutsooni laskmise ajal peab olema välistatud. Lisaks tuli laskmise ohutus laskepaigas tagada

ajutise piirde ja hoiatavate siltide paigaldamise ning ajutiste valvepostide paigutamisega.

Eelnõukohase määrusega taastatakse laskepaigale eraldi nõuete kehtestamine, kuid uued

ohutusnõuded on detailsemad, natuke rangemad, et tagada samaväärne ohutustase

lasketiirudega, kuid siiski leebemad võrreldes lasketiirudele kehtestatavate nõuetega.

Nii sätestatakse § 17 lõikega 1, et lahtise ja poolkinnise laskepaigana võib kasutada sobiva

loodusliku reljeefiga territooriumi püssist, püstolist või revolvrist laskmiseks kuni 25 m

kauguselt. Lisaks peab olema laskepaiga asukoha kinnistu omaniku taasesitatavas vormis

esitatud kirjalik nõusolek. Laskepaigana saab näiteks kasutada karjääre, kus on varasemast

kaevandamisest järele jäänud ohutusnõuetele vastavad vallid, või haavlilaskmisel heinamaad,

kus on ohutusnõuetele vastav ohuala.

Kuna laskepaik on olemuselt ajutiseks kasutamiseks mõeldud koht, ei ole põhjendatud

võimaldada seal samas ulatuses lasketegevust nagu püsiva iseloomuga lasketiirus. Seetõttu

piiratakse laskekaugusi, et tagada ka lihtsustatud nõuetele vastava laskepaiga puhul lasketiiruga

samaväärne ohutustase. Mida suurem on laskekaugus, seda suurem on üldjuhul oht, et

sihtmärgist möödunud kuul väljub kavandatud laskealast või liigub ettenähtust kaugemale.

Lõikes 2 sätestatakse, et lahtise või poolkinnise laskepaiga rajamisel tuleb tagada määruse 2.

peatüki 1. jaos lasketiirule kehtestatud ohutusnõuetega samaväärne ohutustase. Seejuures tuleb

arvesse võtta laskepaiga asukohta, selle ajutist iseloomu ning kasutatavaid relvi, laskemoona ja

laskesuundi. Nõue võimaldab valida konkreetsele asukohale sobivad ohutusmeetmed, tagades

samal ajal, et laskepaiga kasutamine ei suurenda võrreldes lasketiiruga riski inimestele, varale

ega keskkonnale.

Sarnaselt vähese kasutusega lasketiirule, kehtestatakse § 17 lõikega 3, et lahtine või

poolkinnine laskepaik tuleb piiritleda eelnõukohaste hoiatussiltidega nii, et lasketiiru ega

ohualasse ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata. Kuna lasketiiru rajamiseks on veidi

lihtsustatud nõudeid, on võrreldes tavapärase lahtise või poolkinnise lasketiiru maksimaalselt

40 m vahega hoiatussiltide panemise kohustuse asemel maksimaalselt 25 m vahega

hoiatussiltide panemise kohustus. Väiksema vahega hoiatussiltide paigutamine on täiendav

meede ohutuse tagamiseks.

19 Vt siseministri 25.03.2002 määrus nr 56 „Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise

ohutusnõuded”.

29 / 58

Võrreldes lasketiiruga leevendatakse lõikega 4 laskepaiga laskeala pinnase nõuet, kuid ohutuse

tagamiseks seatakse siiski tingimusena, et juhul, kui eelnõu § 9 lõikes 1 kehtestatud nõuet ei

täideta, ei tohi sihtmärgi tabamuspunkti kõrgus maapinnast olla madalamal kui 400 mm. Eeldus

on, et ka laskepaiga laskeala pinnas on võimalikult sile, et vältida rikošetiohtu. Tingimuse

seadmist on vaja laskmise ohutuse tagamiseks, et ei tekiks ebapiisavalt sileda pinnase tõttu

rikošetiohtu, kui sihtmärgi tabamuspunkt on üsna maapinna lähedal (nt 150 mm) ja laskur ei

peaks tabama sihtmärki, vaid hoopis pinnast.

Sarnaselt vähese kasutusega lasketiiruga nähakse ühe ohutusnõudena veel lõikes 5 ette, et

laskepaigas tohib sihtmärkidena kasutada ainult pehmeid sihtmärke. Sellega välditakse kuulide

rikošeti tekkimise võimalust, mis kõvade sihtmärkide kasutamisel on võimalik.

Lõikega 6 nähakse ette võimalus rajada lahtine või poolkinnine laskepaik ilma ohualata, kui

laskealast väljapoole sattuvate kuulide oht on välistatud muude ohutusmeetmetega. Ohuala

puudumine on lubatud üksnes juhul, kui samaaegselt on täidetud järgmised tingimused:

1) märkideala taga ja laskeala külgedel paiknev looduslik reljeef välistab kuulide väljumise

laskealast;

2) täiendavalt kasutatakse vähemalt ühte tehnilist ohutusmeedet, milleks on kuulipüüdja,

laskeraam või laskekabiin;

3) kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud.

Kõik kolm tingimust peavad olema täidetud. Teises punktis nimetatud meetmetest võib

kasutada ühte või mitut lahendust sõltuvalt laskepaiga asukohast, laskesuunast ning kasutatava

tulirelva ja laskemoona omadustest. Meetmete valikul tuleb tagada, et kuulide väljumine

laskealast oleks tegelikult välistatud ning saavutatud oleks lasketiiruga samaväärne ohutustase.

3. peatükk. Laskmise eest vastutava isiku määramine ja kohustused

Eelnõu §-d 18 ja 19 on seotud laskmise eest vastutava isikuga, kuidas ja kes ta määrama peab

ning millised on tema kohustused.

Paragrahvi 18 lõikes 1 pannakse lasketiiru või laskepaiga omanikule, valdajale või laskmist

korraldavale organisatsioonile kohustus määrata kirjaliku otsusega laskmise eest vastutav isik.

Üldiselt on laskmise eest vastutav isik ühtlasi lasketiirus või laskepaigas kogu tegevuse eest

vastutav ning vastutav lasketiiru või laskepaiga ohutusnõuete, sealhulgas kuulipüüdja,

kuulisuunajate, taga- ja külgvallide, laskeala jms nõuetele vastavuse eest. Laskmise eest

vastutav isik tagab muu hulgas, et lasketiiru või laskepaiga laskeala ja tagavalli pinnas vastab

nõuetele ning kuulipüüdja on piisavalt heas korras, et tagada kõigi kuulide vastuvõtt, samuti et

lasketiirus ja laskepaigas olevad ehitised välistavad ohtliku rikošeti. Juhul, kui laskepaiga

valdaja on andnud loa eri laskegruppidele või isikutele iseseisvalt laskmas käia, peab nende

hulgas olema laskmist läbiviiv isik. Sel juhul ei vastuta konkreetse laskmise ohutuse eest mitte

laskmise eest vastutav isik, kes ei viibi kohal, vaid laskmist läbiviiv isik, kuna tema on laskmise

ajal kohal ja peab kohapeal veenduma laskekoha ohutuses. Kuna laskmist läbiviiv isik on

30 / 58

lasketiiru või laskepaika saabunud üksnes laskma, ei saa ta vastutada lasketiiru või laskepaiga

ehitiste nõuetele vastavuse eest ega vastuta lasketiiru või laskepaiga heakorratööde,

hoiatussiltide olemasolu, kuulisuunajate kattematerjali terviklikkuse, tagavalli koostise ja muu

sellise eest. Küll aga vastutab laskmist läbiviiv isik konkreetse laskmisega seotud ohutusnõuete

eest. Ta vastutab, et ohuala piiravad vajaduse korral ohuala ohutust tagavad isikud, hoiatussildid

on nõuetekohaselt välja pandud, kasutatakse nõuetele vastavaid tulirelvi ja laskemoona,

laskurid järgivad ohutusnõudeid tulejoonel ja oskavad toimida ohuolukorra puhul jne.

Lõikes 2 sätestatakse, et laskmise eest vastutav isik peab olema laskeinstruktor RelvS-i § 861

või 862 tähenduses. Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud sättesse viide RelvS-i §-le 862, kus

on toodud nõuded teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile. Täiendust on vaja seoses

määruse kohaldumisega teenistusrelvi käitlevatele asutustele.

Lõikes 3 tehakse erand lõikes 2 sätestatu suhtes, märkides, et lõikes 2 sätestatud nõuet ei

kohaldata laskmise eest vastutavale isikule, kelle on määranud Kaitsevägi või Kaitseliit.

Muudetud sõnastuse järgi ei laiene enam erisus avalikku võimu teostava valitsusasutuse või

sisekaitselise rakenduskõrgkooli laskmise eest vastutavale isikule, kuna 1. oktoobril 2023

jõustunud RelvS-i redaktsiooniga tunnistati kehtetuks RelvS-i § 841 ja muudeti sama paragrahvi

lõiget 9, millest tulenevalt kohaldatakse nüüd määrust nr 12 ka avalikku võimu teostava

valitsusasutuse või sisekaitselise rakenduskõrgkooli lasketiirudele ja laskepaikadele, ent

endiselt ei laiene see nõue Kaitseväele ja Kaitseliidule, kes võivad samuti aegajalt kasutada

peale oma lasketiirude ja laskepaikade ka mõnda eraõiguslikule isikule kuuluvat lasketiiru või

laskepaika.

Paragrahviga 19 kehtestatakse laskmise eest vastutava isiku kohustused. Võrreldes kehtiva

määrusega on jäänud paragrahvi sisu samaks, lisatud on uus lõige 4 seoses vähese kasutusega

lasketiirudes arvestuse pidamise kohustusega.

Nagu eespool kirjeldatud, vastutab laskmise eest vastutav isik lasketiirus või laskepaigas kogu

tegevuse eest ning lasketiiru või laskepaiga ohutusnõuetele jm eelnõukohase määrusega

kehtestatud tehniliste nõuetele (peamiselt 2. peatükk) vastavuse eest (lõige 1). Muu hulgas

annab vastutav isik kooskõlastatult lasketiiru omaniku, valdaja või laskepaigas laskmist

korraldava organisatsiooniga laskmist läbiviivale isikule taasesitamist võimaldavas vormis loa

lasketiirus või laskepaigas laskmist läbi viia (lõige 2). See luba kehtib ainult selles konkreetses

lasketiirus või laskepaigas ega laiene teistele lasketiirudele ega laskepaikadele.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui lasketiirus või laskepaigas ei ole määratud laskmist läbiviivat

isikut, on laskmise eest vastutav isik kohustatud viibima laskmise ajal lasketiirus või

laskepaigas ja täitma laskmist läbiviiva isiku kohustusi. Seega, laskmise eest vastutav isik ja

laskmist läbiviiv isik võib olla ka üks isik.

Lõikega 4 pannakse vähese kasutusega lasketiiru laskmise eest vastutavale isikule kohustus

tagada, et vähese kasutusega lasketiirus peetakse arvestust laskmispäevade arvu ja aastas tehtud

laskude arvu kohta. See nõue ei laiene teistele lasketiirudele ega laskepaikadega, kui nõue ei

31 / 58

tule mujalt õigusaktist. Sätte eesmärk on tagada tõhusam järelevalve sellist tüüpi lasketiiru üle,

jälgimaks, et vähese kasutusega lasketiirus ei oleks aastas ületatud ei laskude arv ega lasketiiru

kasutamise päevade arv. Juhul, kui see saab olema, muutub see lasketiir tavaliseks lasketiiruks

ning peab täitma kõiki eelnõukohase määruse 2. peatükis kehtestatud nõudeid.

Lõike 5 kohaselt peab vastutav isik lasketiirus või laskepaigas juhtunud laskevigastuse korral

teatama sellest PPA-le. Oluline on märkida, et kuna vastutav isik ei viibi alati iga laskmise

juures, vaid seal on laskmist läbiviiv isik, peab vastutav isik laskmiste läbiviijalt saadud teabe

põhjal teavitama juhtunust PPA-d. Kannatanule esmaabi andmise eest vastutab laskmist läbiviiv

isik, vastutav isik peab aga tagama, et lasketiirus või laskepaigas on nähtaval kohal vajalikud

esmaabivahendid.

4. peatükk. Laskmist läbiviiva isiku määramine ja kohustused

Eelnõu §-d 20 ja 21 on seotud laskmist läbiviiva isikuga, kuidas ja kes ta määrama peab ning

mis on tema kohustused.

Paragrahvi 20 lõike 1 kohaselt määrab lasketiiru omanik, valdaja, laskmist korraldav

organisatsioon, laskepaiga valdaja või laskmise eest vastutav isik laskmist läbiviiva isiku, kellel

on lubatud lasketiirus või laskepaigas läbi viia laskmist. Otsus tuleb teha taasesitamist

võimaldavas vormis.

Laskmist läbiviiva isiku määramise eesmärk on tagada, et iga laskmise ajal oleks kohal isik,

kes vastutab vahetult laskmise ohutuse eest ning kellel on õigus vajaduse korral laskmine

peatada või lõpetada. Lasketiiru või laskepaika ei tohi kasutada ilma määratud laskmist

läbiviiva isikuta.

Näiteks võib laskespordiklubi määrata konkreetse treeningu ajaks laskmist läbiviivaks isikuks

treeneri või kogenud laskesportlase. Samuti võib lasketiiru omanik anda püsivama loa teatud

isikutele, kes võivad vajaduse korral ise laskmist läbi viia. Sellisel juhul peab loa andmine

olema hiljem tuvastatav.

Üksik laskja (laskur) ja laskurite grupp, kelle hulgas ei ole määratud laskmist läbiviivat isikut,

ei tohi lasketiirus ega laskepaigas lasta. Nõude eesmärk on tagada, et igal laskmisel oleks

olemas konkreetne vastutav isik ning vajaduse korral oleks võimalik hiljem tuvastada, kes

laskmist korraldas ja millistel asjaoludel see toimus. Nii on välistatud, et lasketiiru või

laskepaika kasutavad juhuslikud inimesed. Seda on vaja vältida, kuna juhtunud õnnetuse või

ohuolukorra puhul on vaja hiljem tuvastada, kes lasketiirus või laskepaigas viibis ja kes oli

vastutav ja muud asjaolud.

Kui lasketiiru või laskepaiga valdaja soovib võimaldada isikul üksinda laskmist, tuleb ta

eelnevalt määrata laskmist läbiviivaks isikuks. Üksinda laskmine eeldab suuremat kogemust ja

usaldusväärsust kui grupis laskmine, sest õnnetusjuhtumi või terviserikke korral ei pruugi

kõrvalist abi kohe saada. Seetõttu peab lasketiiru omanikul, valdajal või laskmise eest

32 / 58

vastutaval isikul olema piisav kindlus, et isik tunneb ohutusnõudeid ja suudab neid iseseisvalt

täita.

Näiteks võib jahimees või sportlaskur, kes kasutab lasketiiru regulaarselt ning kelle oskustes ja

usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda, saada loa üksinda harjutamiseks. Seevastu isikut, kelle

oskused ja kogemused ei ole lasketiiru valdajale teada, ei ole põhjendatud lubada iseseisvalt

laskma.

Laskmist läbiviivaks isikuks määramist võib korraldada paindlikult ning lasketiiru valdaja ja

vastutava isiku soovide järgi. Laskmist läbiviiva isiku võib määrata kirjaliku korralduse, e-kirja

või ka näiteks tekstisõnumi (SMS, äpid) kaudu. Oluline on, et vajaduse korral oleks võimalik

hiljem tuvastada, kes, millal ja millises lasketiirus või laskepaigas laskmist läbiviiva isikuna

määrati. Laskmist läbiviivate isikute hulgale ei ole seatud piiranguid, see tähendab, et omanik,

valdaja või laskmise eest vastutav isik võib määrata iga laskmise kohta eraldi laskmist läbiviiva

isiku.

Lõike 2 järgi peab laskmist läbiviival isikul olema Eesti laskespordiorganisatsiooni või

rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiorganisatsiooni esinduse välja antud laskeinstruktori,

lasketreeneri või laskesportlase litsents või Eestis väljastatud relvaluba. See nõue on mõeldud

kindlustama, et laskmist läbiviiv isik oleks koolitatud ja pädev laskureid ohutusnõuete alal

juhendama ning jälgima, et ohutusnõuded oleksid täidetud. Relvaloa või muu asjakohase

litsentsi omamine näitab, et isik on läbinud laskmisega seotud koolitused.

Lõige 3 annab erandi, sätestades, et lõikes 2 sätestatud nõuet (laskeinstruktori, lasketreeneri või

laskesportlase litsentsi või relvaloa omamise kohustus) ei kohaldata Kaitseväe, Kaitseliidu,

avalikku võimu teostava valitsusasutuse või sisekaitselise rakenduskõrgkooli määratud

laskmist läbiviiva isiku suhtes. Nimetatud asutused seavad ise nõuded laskmise eest vastutavale

isikule ja kehtestavad korra, kuidas see isik määratakse ja kes võib selleks isikuks olla (vt ka

lõike 4 selgitust).

Lõikega 4 nähakse ette, et teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik määrab

asutuse laskmist läbiviivaks isikuks ametniku, kellel on teenistusrelva kandmise õigus või kes

on määratud teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktoriks. Lisaks nähakse ette, et laskmist

läbiviiva isiku määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab asutuse juht või tema

volitatud ametnik (lõige 5).

See tähendab, et asutuse laskmist läbi viiv isik ei pea olema asutuse laskeinstruktor RelvS-i

§ 862 mõistes, vaid võib olla ka asutuse seatud tingimustel ametnik, kellel on teenistusrelva

kandmise õigus. See võimaldab teenistusrelva kandmise õigusega ametnikel läbi viia

kergemaid laskeharjutusi ilma, et selleks peaks läbima kulukat ja mahukat laskeinstruktori

koolitust.

Selline korraldus toob kaasa mitmeid praktilisi eeliseid. Esiteks võimaldab see vähendada

asutuse töökoormust ja kulutusi, kuna kõigil laskmist läbiviivatel isikutel ei ole enam

33 / 58

kohustuslik läbida kulukat ja aega nõudvat laskeinstruktori koolitust. Teiseks tagab see suurema

paindlikkuse laskmiste läbiviimisel, võimaldades lihtsamaid laskeharjutusi viia läbi otse

teenistusrelva kandmise õigusega ametnikel, kes omavad piisavat pädevust ja kogemust. Samas

säilib ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks nõue, et laskmist läbi viiv isik peab olema asutuse poolt

ametlikult määratud ja vastutama laskmiste nõuetekohase läbiviimise eest. Seega loob selline

korraldus tingimused tõhusamaks ja kuluefektiivsemaks laskmiste korraldamiseks

teenistusrelvi käitlevates asutustes ilma, et see vähendaks relvade kasutamise ohutust või

nõuete täitmist. Kuna lõige 5 on sisu poolest volitusnormi laadne norm, esitatakse see eraldi.

Lisaks sätestatakse lõikega 6, et Kaitseväes ja Kaitseliidus määratakse laskmist läbiviiv isik

Kaitseväes ja Kaitseliidus kehtestatud asjakohase korra järgi. Praegu on see kord kehtestatud

näiteks Kaitseväe juhataja 2. aprillil 2025 käskkirjaga nr 553 „Relvakäsitsemise ja

laskeharjutuse korraldamise ohutuseeskiri (OE 2.1)“. Selle erandi kehtestamist on vaja, sest

Kaitsevägi ja Kaitseliit ei kuulu teenistusrelvi käitlevate asutuste hulka (nemad käitlevad

sõjaväerelvi) ning neil on juba kehtestatud oma kord, millistele nõuetele peavad vastama

instruktorid ning kuidas neid määratakse.

Võrreldes kehtiva määrusega § 27 lõigete 4‒6 sarnaseid nõudeid ei ole, seega on tegemist

eelnõuga määrusesse lisatavate uute normidega. Nende eesmärk on viia kõnesolev määrus

kooskõlla RelvS-s 2023. aastal tehtud muudatustega.

Paragrahvis 21 sätestatakse laskmist läbiviiva isiku kohustused. Võrreldes kehtiva määrusega

lõigetes 1, 2 ja 5 muudatusi ei ole, tehakse täpsustused lõigetes 3, 4 ja 6 ning lisatakse uus lõige,

mis on seotud vähese kasutusega lasketiirus arvestuse pidamisega. Kuna uus lisatav lõige

lisatakse lõike 6 ette, muutub senise lõike 6 number lõikeks 7.

Lõike 1 järgi on laskmist läbiviiv isik kohustatud viibima laskmise ajal lasketiirus või

laskepaigas. Nõude eesmärk on tagada, et laskmise ohutust jälgib pidevalt isik, kellel on õigus

ja kohustus anda laskuritele juhiseid, kõrvaldada rikkumised ning vajaduse korral laskmine

viivitamata peatada. Ilma laskmist läbiviiva isikuta on laskmine lasketiirus või laskepaigas

keelatud.

Kui lasketiiru või laskepaika kasutatakse ilma sellest omanikku, valdajat või laskmise eest

vastutavat isikut teavitamata, ei ole võimalik tagada, et enne laskmise alustamist rakendatakse

kõiki vajalikke ohutusmeetmeid. Näiteks võib jääda nõuetekohaselt piiritlemata ohuala,

paigaldamata vajalikud hoiatussildid või määramata ohuala ohutust tagav isik, kui see on

konkreetsetes tingimustes vajalik. Sellisel juhul võib ohtu sattuda nii laskmisel osalejate kui ka

kõrvaliste isikute elu ja tervis.

Samuti ei ole sellises olukorras võimalik kontrollida, kas kasutatakse laskekoha tehnilistele

tingimustele vastavat relva ja laskemoona. Näiteks võib juhtuda, et kuulipüüdja või tagavall on

projekteeritud kindla energiaga laskemoona tarbeks, kuid kasutatakse sellest oluliselt

võimsamat laskemoona, mis võib suurendada läbivuse või rikošeti ohtu. Vt ka § 20 lõike 1

selgitust.

34 / 58

Lõike 2 kohaselt võib laskmist läbiviiv isik kaasata laskmise korraldamisse vajaduse korral

laskeinstruktoreid, kohtunikke või kontrollijaid, et oleks tagatud ohutus. Kaasamise vajadus

võib tuleneda ka lasketiiru või laskepaiga ohutusnõuetest või sisekorraeeskirjast. Kui laskmas

on hulgaliselt laskureid, võib laskmist läbiviival isikul olla keeruline kõiki laskureid ja

ohutusnõudeid jälgida, mistõttu on mõistlik kaasata abilisteks laskeinstruktoreid, kontrollijaid

või kohtunikke.

Lõike 3 kohaselt kontrollib laskmist läbiviiv isik, et laskurid ja laskealas laskmise juures

viibijad täidavad ohutusnõudeid ja lasketiirus või laskepaigas käitumise reegleid. Laskma tulles

kinnitab laskur ja laskealas laskmise juures viibija allkirjaga, et teab lasketiirus või laskepaigas

käitumise reegleid ja ohutusnõudeid. Vajaduse korral tutvustab laskmist läbiviiv isik neid

nõudeid täiendavalt.

Praktikas võib see toimuda näiteks laskurite registreerimislehel, mille juurde on lisatud viide

kehtivatele ohutusreeglitele ja sisekorraeeskirjale. Selguse huvides on otstarbekas kehtestada

allkirjastatava dokumendi vorm sisekorraeeskirjas, et kõigile osalejatele oleks üheselt

arusaadav, millise kinnituse nad annavad.

Võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse et laskmise juures viibivate isikute all mõeldakse

laskealas viibivaid isikuid, mitte näiteks laskevõistlusele pealtvaatajana tulnud inimesi, kes ka

on justkui laskmise juures viibivad isikud, sest viibivad lasketiirus või laskepaigas.

Lõikega 4 pannakse laskmist läbiviivale isikule kohustus tagada laskmise ohutus ja kontrollida

enne laskmise alustamist laskepaiga ajutiste ohutusmeetmete nõuetekohasust. Eelkõige peab ta

veenduma, et vajaduse korral on nõuetekohaselt paigaldatud ajutised piirded, hoiatussildid ning

määratud ohuala julgestajad. Kuna need meetmed ei ole laskepaigas tavaliselt püsivalt olemas,

tuleb nende olemasolu ja paigutus kontrollida iga laskmiskorra eel eraldi. Näiteks võib metsas

asuvas laskepaigas olla vajalik enne laskmise alustamist paigaldada juurdepääsuteedele

hoiatussildid ning määrata isik jälgima kõrvaliste isikute võimalikku liikumist ohuala suunas.

Just seetõttu peab nende meetmete rakendamise eest vastutama kohal viibiv laskmist läbiviiv

isik, mitte omanik või laskmise eest vastutav isik, kes ei pruugi konkreetsel laskmisel osaleda.

Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse lõikest 4 välja tekstiosa „laskepaiga vastavust käesoleva

määruse §-s 6 loetletud nõuetele ning“. Kõnesolev lõige kehtivas määruses näeb ette, et

laskmist läbiviiv isik tagab laskmise ohutuse ja kontrollib enne laskmise alustamist laskepaiga

vastavust määruse §-s 6 loetletud nõuetele ning laskepaiga laskeala ja ohuala ajutise piirde ja

hoiatussiltide paiknemise nõuetekohasust. Tegemist on tarbetu kordusega, sest igal lasketiirul

ja laskepaigal peab olema määratud laskmise eest vastutav isik, kes määruse § 19 lõike 1

kohaselt vastutab, et lasketiir või laskepaik vastab määruse 2. peatükis sätestatud

ohutusnõuetele. Määruse 2. peatükk hõlmab ka [kehtiva] määruse § 6 (eelnõus §-d 8‒11),

mistõttu ei ole laskmist läbiviival isikul seda täiendavalt vaja kontrollida ja jäetakse seetõttu

eelnõukohasest määrusest välja.

35 / 58

Lõike 5 kohaselt vastutab laskmist läbiviiv isik laskmise läbiviimise ohutus- ja muude nõuete

täitmise eest laskmise ajal ning lõpetab laskmise viivitamatult, kui ilmneb oht. Laskmist läbiviiv

isik kontrollib iga kord lasketiiru või laskepaiga ohutusnõuetele vastavust, mis eeldab, et ta

vaatab üle tulejoone ja kuulipüüdjad, kontrollib tagavalli ja sihtmärke ning laskepaigas

hoiatussiltide, piirete ja ohuala ohutust tagavate isikute olemasolu. Samuti jälgib laskmist

läbiviiv isik laskmise ajal, et ei tekiks ohtlikke vigu või ohtlikke rikošette. Nende tekkimisel

peatab ta laskmise viivitamata.

Lõikega 6 pannakse vähese kasutusega lasketiirus laskmist läbiviivale isikule kohustus märkida

pärast iga laskepäeva lõppu üles sellel laskepäeval lastud laskude arv ning iga laskuri kasutatud

tulirelva liik ja kaliiber. See kohustus pannakse just laskmist läbiviivale isikule, sest tema viibib

kogu laskmise vältel kohapeal ning omab kõige täpsemat ülevaadet tegelikult toimunud

laskmisest. Omanik, valdaja või laskmise eest vastutav isik ei pruugi laskmise juures viibida

ning neil ei pruugi olla võimalik hiljem usaldusväärselt kindlaks teha laskude tegelikku arvu

või kasutatud relvade liike. Näiteks juhul, kui laskepäeval kasutavad viis laskurit nii .22 LR,

.223 Remingtoni kui ka 9 × 19 mm kaliibriga relvi, on just laskmist läbiviival isikul kõige

lihtsam see teave kohe pärast laskmise lõppu dokumenteerida.

Laskmise eest vastutav isik ja lasketiiru omanik peavad omakorda tagama, et sellist arvestust

peetakse järjepidevalt ja säilitatakse viisil, mis võimaldab vajaduse korral kontrollida vähese

kasutusega lasketiiru tingimuste täitmist.

Lõikes 7 sätestatakse, et lasketiirus või laskepaigas juhtunud laskevigastuse korral tagab

laskmist läbiviiv isik, et kannatanule korraldatakse kiire meditsiiniabi osutamine. Lisaks on ta

kohustatud teavitama juhtunust laskmise eest vastutavat isikut ja PPA-d.

Võrreldes kehtiva määrusega muudetakse teavitamiskohustuse regulatsiooni. Kehtiva määruse

§ 18 lõike 4 kohaselt lasub PPA teavitamise kohustus üksnes laskmise eest vastutaval isikul,

samas kui laskmist läbiviiv isik peab kehtiva § 20 lõike 6 järgi teavitama juhtunust ainult

laskmise eest vastutavat isikut. Eelnõuga nähakse ette, et PPA-d teavitab lisaks laskmise eest

vastutavale isikule ka laskmist läbiviiv isik. Muudatuse eesmärk on tagada, et teave lasketiirus

või laskepaigas toimunud õnnetusjuhtumist jõuaks pädeva asutuseni võimalikult kiiresti ning

vajaduse korral oleks võimalik viivitamata alustada sündmuse asjaolude väljaselgitamist ja

reageerimist. Selline lahendus on põhjendatud, kuna laskmist läbiviiv isik viibib sündmuse ajal

vahetult kohapeal ning omab kõige täpsemat teavet juhtunu asjaolude kohta. See võimaldab tal

anda häirekeskusele ja PPA-le esmast teavet näiteks vigastuse asjaolude, kannatanute arvu,

kasutatud relva, laskmise tingimuste ning rakendatud esmaabimeetmete kohta.

Muudatusega välditakse olukorda, kus PPA saab teavet üksnes vahendatult laskmise eest

vastutava isiku kaudu, kes ei pruugi ise sündmuse ajal kohal viibida ning kelle teadmised

juhtunu üksikasjadest võivad olla puudulikud. Samas säilib ka laskmise eest vastutava isiku

teavitamise kohustus, et tal oleks võimalik täita oma ülesandeid lasketiiru või laskepaiga

tegevuse korraldamisel ning teha vajadusel koostööd PPA-ga ning teiste pädevate asutustega.

36 / 58

5. peatükk. Laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded

Eelnõu §-des 22–30 nähakse ette ohutusnõuded laskmisel. Võrreldes kehtiva määrusega on

nõuded ja põhimõtted paljuski jäänud samaks, kuid mitu nõuet on muudetud, et need vastaks

praegustele vajadustele või täpsustatud sõnastust nõudest paremaks arusaamiseks.

Paragrahvis 22 on võrreldes kehtiva määrusega tehtud muudatusi – senine paragrahvi tekst on

sõnastatud lõikena 1 ning lisatud on uus lõige 2.

Lõike 1 kohaselt peab laskur täitma laskmist läbiviiva isiku käsklusi ning teadma ja järgima

tulirelva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõudeid, lasketiirus või laskepaigas kehtivaid

tulirelvadega tegutsemise ohutusreegleid ning sisekorraeeskirja. Võrreldes kehtiva määrusega

selle sätte sisu ega nõudeid muudetud ei ole.

Eelnõu § 22 lõige 2 asus kehtivas määruses § 19 lõikes 2. Kuna tegemist on laskmist ja selle

ohutust puudutava sättega, mitte laskmist läbiviiva isiku määramisega seotud tegevusega, on

otstarbekas see säte tuua määruse 5. peatükki, millega kehtestatakse ohutusnõuded laskmisele

ja laskuritele, et tagada kõikide lasketiirus või laskepaigas viibivate inimeste ohutus. Muudatuse

eesmärk on koondada laskmise ohutust puudutavad nõuded ühte peatükki ning muuta

regulatsioon kasutajale selgemaks ja süsteemsemaks.

Lõike 2 järgi võib laskur laskmist läbiviiva isiku vahetu juuresolekuta lasketiirus või

laskepaigas lasta üksnes siis, kui ta on määratud laskmist läbiviivaks isikuks.

Selline nõue tuleneb vajadusest tagada, et iga laskmise ajal oleks määratud isik, kes vastutab

laskmise ohutuse eest ning kellel on õigus ja kohustus vajaduse korral laskmine viivitamata

peatada. Kui lasketiirus või laskepaigas viibib ainult üks laskur, ei ole võimalik seda

vastutusülesannet täita teisel isikul. Seetõttu peab üksinda laskev isik täitma lisaks laskuri rollile

ka laskmist läbiviiva isiku ülesandeid ja vastama talle kehtestatud nõuetele.

Üksinda laskmise lubamisel peab lasketiiru või laskepaiga omanik, valdaja või laskmise eest

vastutav isik eelnevalt veenduma, et isik on piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega ning

suudab iseseisvalt tagada ohutu laskmise. Selleks tuleb isik määrata taasesitamist võimaldavas

vormis laskmist läbiviivaks isikuks. Näiteks võib selliseks isikuks olla pikaajalise

laskmiskogemusega sportlaskur, jahimees või muu regulaarne lasketiiru kasutaja, kelle

teadmised ohutusnõuetest ja relvade käitlemisest on lasketiiru valdajale teada. Seevastu ei ole

üldjuhul põhjendatud lubada üksinda laskma isikut, kelle kogemused, oskused või

ohutusnõuete tundmine ei ole lasketiiru omanikule, valdajale või laskmise eest vastutavale

isikule teada.

Üksinda lasketiirus või laskepaigas laskmisega kaasneb tavapärasest suurem riskitase. Erinevalt

olukorrast, kus kohal viibib mitu inimest, puudub kõrvaline isik, kes saaks vajaduse korral anda

esmaabi, kutsuda abi, aidata relva tõrke kõrvaldamisel või märgata ohuolukorda. Samuti ei

pruugi keegi teine märgata, kui laskealale või ohualasse satub kõrvaline inimene, loom või muu

37 / 58

objekt. Seetõttu on põhjendatud nõuda, et üksinda laskev isik vastaks kõrgematele pädevus- ja

usaldusväärsusnõuetele kui tavaline laskur, kes osaleb laskmisel laskmist läbiviiva isiku

järelevalve all.

Nõue ei piira põhjendamatult üksinda laskmist, vaid tagab, et selline tegevus toimub üksnes

juhul, kui laskur on võimeline täitma ka laskmist läbiviiva isiku ülesandeid ning vastutama

iseseisvalt laskmise ohutuse eest.

Paragrahv 23 reguleerib tulirelva laadimise nõudeid. Võrreldes kehtiva määrusega selle

paragrahvi nõudeid põhimõtteliselt muudetud ei ole, kuid on tehtud väikseid keelelisi parandusi

kõigis lõigetes. Lõike 1 järgi võib tulirelva laadida üksnes laskmist läbiviiva isiku või kohtuniku

käsklusel, välja arvatud juhul, kui laadimine toimub spordiala reeglites ettenähtud korras.

Lõike 2 kohaselt peab tulirelva käsitsemisel relvaraud olema suunatud märkideala või muu

selleks määratud ohutu suuna poole. Võrreldes kehtiva määruse § 11 lõikega 2 on eelnõu § 23

lõike 2 sõnastust keeleliselt muudetud nii, et keelu kujul kirjutatud norm on nüüd kohustusena

märgitud („peab midagi tegema“). Mõte on aga jäänud samaks, et relvaraud peab olema

suunatud alati märkideala või muu selleks määratud ohutu suuna poole olenemata sellest, kas

relv on laetud või mitte. Sättes on samas arvestatud, et alati ei saa isegi laetud tulirelva suunata

sihtmärkide poole, näiteks siis, kui sinna on ilmunud kõrvaline isik. Sel juhul otsustab laskmist

läbiviiv isik, kus on ohutu suund, näiteks peavad kõik laskurid suunama tulirelvad enda ette

liivapinnasele (kui laskmine toimub väljas).

Lõikega 3 sätestatakse, et väljaspool laskekohta võib laadimata tulirelva käsitseda üksnes

selleks ettenähtud ohutusalas. Tulirelva käsitsemisel ohutusalas peab relvaraud olema suunatud

ohutusse suunda. Kui lõige 2 on üldine nõue, siis lõikes 3 täpsustatakse, et ka väljaspool

laskekohta tulirelva käsitsemisel peab ohutusalas relvaraud olema suunatud ohutusse suunda ja

ainuke koht, kus seda teha võib lasketiirus või laskepaigas, on ohutusala.

Lõike 4 kohaselt on tulirelva laadimine ja laskmine keelatud, kui märkidealal või muus

laskesuunas paiknevas ohualas viibib inimene. Laskmisharjutuse või -võistluse käigus on

salvesid lubatud laskeseeriate vaheajal laadida, kuid keelatud on tulirelva laadida. Laskeseeriate

vahel võivad laskealas viibida inimesed näiteks selleks, et vaadata esimese laskeseeria tulemusi

sihtmärgil, kohendada sihtmärke või teha muid toiminguid või tegevusi laskmiste jätkumiseks.

Seetõttu on oluline, et tulirelvi sel ajal ei laeta, et välistada juhusliku lasu tõttu mõne inimese

viga saamine. Lõike 4 sõnastust on oluliselt muudetud võrreldes kehtiva määrusega, tehes selle

üldiseks ja jättes välja ainult laskeseeriatele viitamise.

Paragrahviga 24 kehtestatakse reeglid laskmise alustamiseks, katkestamiseks ja lõpetamiseks.

Võrreldes kehtiva määruse §-ga 12 on lisatud sellesse uus lõige 1, mis on eelnõu § 24 üle

toodud kehtiva määruse § 20 lõike 1 teine lause. Kuna tegemist on laskmise ohutusnõudega,

mitte laskmist läbiviiva isikuga määramise või tema kohustustega seotud nõudega, on selle sätte

õigem asukoht eelnõukohase määruse 5. peatükis, mis käsitleb laskmise ja laskuritega seotud

38 / 58

ohutusnõudeid. Samuti on tehtud mitmeid keelelisi ja süsteemseid täpsustusi, kuid regulatsiooni

põhisisu ei muutu.

Lõike 1 kohaselt on lasketiirus või laskepaigas laskmine ilma laskmist läbiviiva isiku

juuresolekuta keelatud, välja arvatud juhul, kui laskur on ise määratud laskmist läbiviivaks

isikuks. Nõude eesmärk on tagada, et iga laskmise ajal oleks määratud isik, kes vastutab

laskmise ohutuse eest ning kellel on õigus vajaduse korral laskmine katkestada või lõpetada.

See tähendab, et laskmisega ei tohi alustada enne, kui laskmist läbiviiv isik on kohal ja laskmise

läbiviimiseks vajalikud ohutusmeetmed on rakendatud.

Lõike 2 kohaselt võib laskmist alustada üksnes laskmist läbiviiva isiku käsklusel või spordiala

reeglites ettenähtud korras. Konkreetseid käsklusi ei sätestata, sest eri laskedistsipliinide

laskeharjutustes võib kasutada erinevaid käsklusi või helisignaale. Näiteks kasutatakse mõnel

võistlusalal suulisi käsklusi, mõnel juhul helisignaale või elektroonilisi stardisignaale.

Sätte eesmärk on tagada, et laskmine algab kontrollitud ja ette nähtud korras. See ei tähenda

siiski, et igale üksikule lasule või laskeharjutusele peab alati eelnema vahetu suuline käsklus.

Näiteks laskesuusatamises alustab sportlane laskmist vastavalt võistlusreeglitele pärast

laskekohta jõudmist ning eraldi käsklust laskmise alustamiseks ei anta. Samuti ei anna üksinda

lasketiirus harjutav ja laskmist läbiviivaks isikuks määratud laskur iseendale käsklust laskmise

alustamiseks. Sellistel juhtudel toimub laskmise alustamine eelnevalt kindlaks määratud korra

või reeglite alusel. Seevastu olukorras, kus laskmist juhib laskmist läbiviiv isik, toimub

laskmise alustamine tema antud korralduse või signaali järgi.

Lõike 3 kohaselt peab laskur laskmise viivitamata katkestama või lõpetama, kui selleks annab

käskluse laskmist läbiviiv isik, kohtunik või kontrollija. Nimetatud isikutel peab olema

võimalus sekkuda kohe, kui see on vajalik ohutuse tagamiseks või laskeharjutuse

nõuetekohaseks läbiviimiseks.

Lõike 4 järgi peab laskur pärast viimase lasu sooritamist või lõikes 3 nimetatud käskluse

saamist tulirelva viivitamata tühjaks laadima ja ohutuks tegema. See tähendab põhimõtteliselt,

et laskur peab pärast viimase lasu sooritamist või laskmist läbiviiva isiku, kohtuniku või

kontrollija asjakohast käsklust tulirelva tühjaks laadima, avama tulirelva luku ning esitama,

kohalt lahkumata, tulirelva kontrollimiseks laskmist läbiviivale isikule, kohtunikule või

kontrollijale. Konkreetne tegevuskord võib sõltuda kasutatavast relvast ja vastava

laskespordiala reeglitest.

Ka siin konkreetseid käske ei sätestata, sest eri laskedistsipliinide laskeharjutustes võib

kasutada erinevaid käsklusi või helisignaale. Peale selle näevad mõne laskmisala reeglid ette,

millal tuleb iseseisvalt laskmine lõpetada, relv tühjaks laadida ja jääda laskmise läbiviijat või

kohtunikku ootama.

Kehtiva määruse § 12 lõige 4 on jagatud kaheks eraldi lõikeks, sealjuures tehakse täpsustavad

muudatused endise lõike 4 mõlemas lauses (eelnõus lõiked 5 ja 6), ning ühtlasi muutub

39 / 58

järgmise lõike number (uus lõige 6). Lõike 5 kohaselt kui laskealale satub inimene, loom või

laskmisega mitteseotud ese või tekib muu oht, peab ohtu esimesena märganud laskmist läbiviiv

isik, kohtunik või kontrollija andma viivitamata käskluse laskmine katkestada. Lõike 6 järgi kui

ohtu märkab esimesena laskur, peab ta laskmise viivitamata katkestama ning hoiatama ohust

laskmist läbiviivat isikut ja teisi laskmisel viibivaid isikuid. Võrreldes kehtiva määruse

sõnastusega lisatakse laskurile kohustus teavitada ohust teisi laskmisel viibivaid inimesi. See

aitab tagada, et ohuolukorrast saavad kiiresti teadlikuks kõik isikud, kelle tegevust see võib

mõjutada.

Näiteks võib laskur märgata, et laskeala suunas liigub kõrvaline isik või loom, mida laskmist

läbiviiv isik ei ole veel märganud. Sellisel juhul ei piisa üksnes laskmise katkestamisest, vaid

oluline on anda ohu olemasolust viivitamata teada ka teistele laskuritele, et kogu lasketegevus

peatuks võimalikult kiiresti ja ühtselt.

Lõike 7 kohaselt nähakse ette, et kui lasketiirus, laskepaigas või nende ümbruses ilmneb

laskmise ajal laskmisest põhjustatud oht, tuleb laskmine viivitamata katkestada, kuni on ära

langenud ohtu põhjustavad tingimused. Kui ohuallikas on kõrvaldatud, võib laskmist jätkata.

Võrreldes kehtiva määrusega on lõikes tehtud täpsustusi, kuid põhimõtet muudetud ei ole.

Paragrahviga 25 nähakse ette tulirelva käsitsemise ohutusnõuded lasketiirus ja laskepaigas.

Lõikes 1 sätestatakse, et ajal, kui laskmist ei toimu, peab lasketiiru või laskepaiga alal olev

tulirelv olema kas tühjaks laetud, lahti murtud, kaitseriivistatud, lahtise lukuga, tühja

padrunipesaga või peab selle padrunipesas asuma turvalipp või muu tootja poolt määratud sama

eesmärki täitev ohutusseade või ese.

Nõude eesmärk on tagada, et relva seisund oleks nii relva omanikule kui ka teistele lasketiirus

või laskepaigas viibivatele isikutele üheselt nähtav ja kontrollitav. Relva ohutusseisundisse

viimine vähendab märkimisväärselt ohtu, et relvast tehakse tahtmatu või ekslik lask ajal, mil

laskmist ei toimu.

Võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse regulatsiooni ning lisaks turvalipule võimaldatakse

kasutada ka muud tootja poolt ette nähtud sama eesmärki täitvat ohutusseadet või eset. Selline

täpsustus arvestab erinevate relvatootjate tehnilisi lahendusi ning väldib põhjendamatult kitsast

regulatsiooni. Näiteks kasutatakse mõne relvasüsteemi puhul spetsiaalseid padrunipesa

indikaatoreid või muid tootja ette nähtud seadmeid, mille eesmärk on nähtavalt kinnitada, et

relv ei ole laetud ja seda ei ole võimalik viivitamata kasutada.

Praktikas tähendab nõue näiteks seda, et laskur liigub laskekoha ja puhkeala vahel relvaga,

mille lukk on avatud ja padrunipesa tühi, või kasutab padrunipesas turvalippu, mis võimaldab

kõigil kohalviibijatel visuaalselt veenduda relva ohutuses. Samuti peab relv olema sellises

seisundis laskeseeria lõppemise järel kuni järgmise laskmiskorra alguseni.

40 / 58

Lõike 2 järgi võib lasketiirus või laskepaigas tulirelva hooldada ainult selleks kohandatud

ruumis või kohas, järgides lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirja ja laskmise eest vastutava

isiku, laskmist läbiviiva isiku või kohtuniku korraldusi.

Nõude eesmärk on vältida olukordi, kus relvade puhastamine, hooldamine või osaline

lahtivõtmine toimub kohtades, kus see võib häirida laskmise läbiviimist või suurendada

õnnetuste riski. Relva hooldamise käigus võidakse relva korduvalt kontrollida, osaliselt lahti

võtta või käsitseda viisil, mis võib kõrvalistele isikutele jätta eksliku mulje relva seisundist.

Seetõttu on oluline, et selline tegevus toimuks selleks ette nähtud kohas ja kontrollitud

tingimustes.

Võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse, et laskepaiga reeglite all mõeldakse

sisekorraeeskirja, mis peab igas lasketiirus ja laskepaigas olema. Ühtlasi lisatakse nõue, et

laetud tulirelva käsitsemisel peab järgima ka laskmise eest vastutava isiku korraldusi. See on

põhjendatud, kuna laskmise eest vastutav isik vastutab lasketiiru või laskepaiga kui terviku

ohutuse ning käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise eest.

Paragrahvis 26 sätestatakse laskemoona käitlemise nõuded ohutusalal. Tegemist on uue

paragrahviga selles peatükis, varem sellist nõuet kehtestatud ei ole, kuid praktikas on esinenud

sellega probleeme, mistõttu on vaja see ka määrusega kehtestada, samas kehtestades siiski

erandi tegemise võimaluse.

Lõike 1 kohaselt on ohutusalal keelatud käidelda laskemoona ning laskemoona jäljendusi,

sealhulgas lahtiselt, pakendis, padrunisalves, trumlis või kiirlaadijas. Täpsemad selgitused on

§ 4 selgituste juures (vt lk 10).

Lõikega 2 tehakse erand lõikes 1 sätestatud keelust. Nii sätestatakse, et keelust võib teha erandi

laskmist läbiviiva isiku nõusolekul, kui tulirelva testimisel või tühilasu tegemisel on tootja ette

näinud laskemoona jäljenduse kasutamise ning selleta nimetatud tegevusi teha ei tohi. Selliseid

jäljendusi on juba olemas ja sellest tulenevalt ei tohiks olla nende kasutamine keelatud. Küll

aga nähakse ette, et kasutada on lubatud vaid selliseid laskemoona jäljendusi, mis on välisel

vaatlusel päris padrunitest selgelt eristatavad.

Paragrahvi 27 sätestatakse nõuded tulirelva ja laskemoona valvamise kohta. Nähakse ette, et

tulirelva ja laskemoona ei või jätta valveta (lõige 1) ning et võistluse või treeningu ajal, välja

arvatud juhul, kui tulirelv ja laskemoon asuvad relvakapis või relvahoidlas, vastutab tulirelva

ja laskemoona eest tulirelva valdaja (ehk laskur, kellele tulirelv on väljastatud või kelle oma see

on; lõige 2). Võrreldes kehtiva määrusega kummagi lõike sõnastuses muudatusi tehtud ei ole.

Lõikega 3 sätestatakse, et kohtuniku või laskmist läbiviiva isiku korralduse kohaselt võib laskur

jätta tulirelva võistluse või treeningu ajal treeneri või laskmist läbiviiva isiku vahetu valve alla

vastutavale hoiule. Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud lõike 3 sõnastusse laskmist läbiviiv

isik, kelle korralduse kohaselt võib samuti laskur jätta tulirelva võistluse või treeningu ajal

41 / 58

treeneri või laskmist läbiviiva isiku vahetu valve alla vastutavale hoiule. Täiendust on vaja, sest

kõikidel laskmistel ei viibi kohtunik, vaid võib viibida üksnes laskmise eest vastutav isik.

Paragrahvis 28 määratakse nõuded juhuks, kui harjutusi viiakse läbi laskemoonata ja tulirelva

laadimata. Harjutused, mille ajal laskemoona ei kasutata ja tulirelva ei laeta, võivad toimuda

üksnes tulejoonel, ohutusalas või kohas, mis on selleks ette nähtud (lõige 1). Harjutuste

läbiviimisel peab järgima lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirja ja laskmise eest vastutava

isiku, laskmist läbiviiva isiku või kohtuniku korraldusi (lõige 2). Võrreldes kehtiva määrusega

on jagatud paragrahvi tekst kaheks eri lõikeks ning täpsustatakse eelnõuga, et laskepaiga

reeglite all mõeldakse sisekorraeeskirja, mis peab igas lasketiirus ja laskepaigas olema (lõige 1).

Peale selle on lisatud, et harjutuste läbiviimisel peab järgima lisaks laskmist läbiviiva isiku või

kohtuniku ka laskmise eest vastutava isiku korraldusi (lõige 2). Täiendust on vaja, sest kõikidel

harjutustel ei pruugi viibida kohtunik ega laskmise eest vastutavat isikut, vaid võib viibida

üksnes laskmise eest vastutav isik.

Paragrahviga 29 pannakse kohustus kõikidel laskevõistluste läbiviimisel arvestada nõuetega,

mille on kehtestanud asjakohane rahvusvaheline laskespordiorganisatsioon. Kuna

laskedistsipliine on palju, ei ole asjakohane neid määruses loetleda, vaid sõnastada nõue

üldisena, et ei peaks uue laskedistsipliini ja laskespordiorganisatsiooni loomise korral või mõne

organisatsiooni tegevuse lõpetamise korral hakkama üksnes seetõttu määrust muutma.

Paragrahviga 30 kehtestatakse vähem kahjustavast harjutusrelvast laskmise ohutusnõuded.

Selle paragrahvi eesmärk on tagada harjutusalal viibivate inimeste ohutus ja vältida

õnnetusjuhtumeid, mis võivad tekkida harjutusrelvast laskmisel. Kehtivas määruses selliseid

nõudeid kehtestatud ei ole.

Vähem kahjustava harjutusrelvana käsitatakse harjutusrelva, milles kasutatakse plast- või

värvikuule ning mille suudmeenergia ei ületa tootja tehniliste andmete kohaselt 7,5 džauli.

Selliste harjutusrelvade kasutamisega kaasnev oht on oluliselt väiksem kui tulirelvade

kasutamisel. Arvestades nende relvade laskekaugust, kuuli energiat ja võimalikku

kahjustusulatust, ei ole põhjendatud kohaldada neile samasuguseid nõudeid nagu tulirelvade

laskmiseks ette nähtud lasketiirudele ja laskepaikadele. Samas ei tähenda väiksem oht, et

ohutusnõudeid ei oleks üldse vaja. Ka madala energiaga plast- või värvikuul võib põhjustada

vigastusi, eelkõige silmadele, näole või muudele kaitsmata kehaosadele. Seetõttu nähaksegi

käesolevas paragrahvis ette selle relvaliigi kasutamise eripärasid arvestavad ohutusnõuded.

Lõike 1 kohaselt peavad harjutusalal viibijad täitma harjutusrelva ja selle laskemoona tootja

kehtestatud ohutusnõudeid. Tootja juhised lähtuvad konkreetse relva tehnilistest omadustest ja

kasutustingimustest ning sisaldavad muu hulgas teavet ohutu laskekauguse, kaitsevahendite

kasutamise ja relva käsitsemise kohta. Kuna turul on erineva konstruktsiooni, võimsuse ja

kasutusotstarbega harjutusrelvi, ei ole võimalik kõiki vajalikke tehnilisi nõudeid määruses

ammendavalt reguleerida. Seetõttu on tootja kehtestatud ohutusjuhiste järgimine ohutuse

tagamise seisukohalt oluline.

42 / 58

Lõikes 2 nähakse ette, et harjutusalal viibijad peavad kandma silmakaitsevahendeid ning

nahapind peab olema võimalikult suures ulatuses olema kaetud. Selle nõude eesmärk on

vähendada harjutusrelvast või selle laskemoonast põhjustatud vigastuste ohtu. Kuigi vähem

kahjustav harjutusrelva (suudmeenergia kuni 7,5 džauli) ei kujuta endast suurt ohtu, võib plast-

või värvikuuli tabamus katmata nahapinnale põhjustada valuaistingut, verevalumeid või muid

kergemaid vigastusi. Eriti tundlikud vigastustele on silmad, nägu, kõrvad ja sõrmed. Seetõttu

on silmade kaitsmine kohustuslik kõigile harjutusalal viibivatele isikutele sõltumata sellest, kas

nad parasjagu osalevad harjutuses või mitte.

Praktikas tähendab see näiteks kaitseprillide, kaitsemaski või muu sobiva kaitsevahendi

kasutamist. Samuti on soovitatav kanda pikki varrukaid, pikki pükse, kindaid ja muud sobivat

kaitseriietust. Kuulivestide või muude ballistiliste kaitsevahendite kasutamine ei ole üldjuhul

vajalik, kuna sellised relvad ei ole võrreldavad tulirelvadega.

Lõikes 3 nähakse ette, et laskmist läbiviivad isikud ja need, kes laskmises ei osale, peavad

olema harjutuses osalejatest eristatavad. Nõude eesmärk on tagada, et kõik harjutusalal viibivad

isikud oleksid relva kasutajatele selgelt nähtavad ja kergesti tuvastatavad.

Praktikas võib eristatavus olla tagatud näiteks erksavärvilise ohutusvesti, käepaela, kiivrikatte

või muu selgesti nähtava tunnusega. Eriti oluline on see dünaamilistes harjutustes, kus osalejad

liiguvad suuremal territooriumil ning kus kohtunikud, instruktorid, fotograafid või muud

kõrvalised isikud võivad viibida harjutusala läheduses. Selge visuaalne eristamine vähendab

riski, et laskur peab ekslikult laskmises mitteosalevat isikut harjutuses osalejaks.

Lõike 4 kohaselt on ootamatu ohu või kõrvalise objekti ilmumise korral harjutusalale oluline,

et laskmine katkestatakse koheselt, et vältida võimalikke õnnetusi. Seetõttu on sätestatud, et

esimene ohtu märganud isik – olgu see laskmist läbiviiv isik, kohtunik või kontrollija – annab

laskurile koheselt käskluse laskmine peatada. Kui laskur ise märkab ohtu esimesena, on tal

kohustus viivitamata laskmine katkestada ja teavitada sellest ka teisi alal viibivaid inimesi

(lõige 5). Selgelt määratletud ja kiire reaktsiooniga süsteem tagab, et kõik alal viibivad isikud

on teadlikud võimalikust ohust ning saavad astuda vajalikke samme, et tagada enda ja teiste

ohutus.

6. peatükk. Rakendussätted

Kuna määrus jõustub üldises korras, määratakse eelnõu §-ga 31 üleminekuajad, millal peavad

kõikidele eelnõukohase määruse nõuetele vastavuses olema määruse jõustumise ajal

olemasolevad lasketiirud ja laskepaigad ning asutused määranud laskmise eest vastutavad

isikud ja kehtestanud asjakohase korra.

Lõikes 1 sätestatakse, et teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik määrab

asutuse laskmist läbiviivaks isikuks ametniku või töötaja ja kehtestab teenistusrelvi käitleva

asutuse laskmist läbiviiva isiku määramise täpsemad tingimused ja korra hiljemalt 31. jaanuaril

2027. Üleminekuaega on vaja, et võimaldada asutustel kehtestada nõutav sisemine kord ning

43 / 58

kohandada olemasolevat praktikat. See tagab muudatuste sujuva ja ühtlase rakendamise ning

aitab vältida rakendamisraskusi.

Lõikes 2 sätestatakse, et enne eelnõukohase määruse jõustumist rajatud ja selleks KOV-i

kirjaliku nõusoleku saanud lasketiir ja laskepaik ning teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiir ja

laskepaik peab vastama määruse nõuetele hiljemalt 31. juulil 2027.

Eelnõu ettevalmistamise käigus konsulteeriti lasketiirude ja laskepaikade pidajatega, samuti

teenistusrelvi käitlevate asutustega, kelle hinnangul on olemasolevate lasketiirude ja

laskepaikade uutele nõuetele vastavaks muutmiseks vajalik üleminekuperiood. Arvestades, et

lasketiirude ja laskepaikade uutele nõuetele vastavaks viimiseks on vaja planeerida nii rahalisi

vahendeid kui aega, nähakse eelnõuga ette üleminekuperiood kuni 31. juulini 2027. aastal.

Paragrahviga 32 tunnistatakse kehtetuks siseministri 26. veebruari 2021. aasta määrus nr 12

„Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded”.

Määruse lisaga kehtestatakse lasketiiru ja laskepaiga laskeala ning ohuala piiritleva hoiatussildi

kujutis ja esitatakse nõuete kirjeldus sildi kohta. Võrreldes kehtiva määrusega lisas muudatusi

tehtud ei ole.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohases määruses võetakse kasutusele uued terminid – pehme pind, sihtmärk, kõva

sihtmärk, pehme sihtmärk, põrkeplaat ja dünaamiline laskmine, termin kuulisuunaja on ümber

sõnastatud. Kasutatavaid termineid on selgitatud seletuskirjas seda terminit kirjeldava punkti

juures (vt § 2 selgitusi lk 5‒8).

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.

5. Eelnõu mõjud

Eelnõuga ajakohastatakse lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõudeid, täpsustatakse

olemasolevat regulatsiooni ning kehtestatakse nõuded vähese kasutusega lasketiirudele,

laskepaikadele ja vähem kahjustavate harjutusrelvade kasutamisele.

Eelnõu peamised mõjud avalduvad avaliku turvalisuse, lasketiirude ja laskepaikade kasutajate

tervise kaitse, relvade ohutuma käitlemise ning õigusselguse suurenemise kaudu. Eelnõuga

kaasneb ka mõõdukas mõju lasketiirude ja laskepaikade omanikele, valdajatele ning

teenistusrelvi käitlevatele asutustele, kes peavad vajaduse korral kohandama olemasolevaid

rajatisi või töökorraldust uute nõuetega kooskõlla.

44 / 58

Eelnõu ei muuda relvade omamise, relvaloa väljastamise ega relvade kasutamise üldisi aluseid.

Samuti ei loo eelnõu uusi õigusi relvade omandamiseks või kasutamiseks. Eelnõu eesmärk on

tagada, et relvade kasutamine lasketiirudes ja laskepaikades toimuks selgete, ajakohaste ja

ühetaoliselt kohaldatavate ohutusnõuete järgi.

Eelnõu mõjutab mõningal määral ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust, kuna lasketiirude ja

laskepaikade omanikele kehtestatakse tehnilisi ja korralduslikke nõudeid. Piirangud on siiski

põhjendatud inimeste elu ja tervise kaitse ning avaliku turvalisuse tagamise eesmärgiga ning on

nimetatud eesmärkide saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad.

Eelnõuga ei kaasne vajadust luua uusi ametikohti riigi- ega kohaliku omavalitsuse üksustes.

Riigieelarveline mõju on väike ning avaldub peamiselt olemasolevate lasketiirude ja

laskepaikade võimalikus nõuetega vastavusse viimises. Vajalikud kulud kaetakse asjaomaste

asutuste olemasolevate eelarvevahendite arvelt.

5.1. Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju sihtrühm: kõik Eestis elavad või viibivad isikud.

Mõju on eelkõige riigi sisejulgeolekule, täpsemalt turvalisusele.

21. aprilli 2026 seisuga oli eesti rahvaarv 1 360 745 inimest.20 Kindlasti ei puuduta

kavandatavad muudatused kõiki inimesi, vaid pigem neid, kes elavad lasketiirude ja

laskepaikade läheduses või külastavad neid kohti, et tegeleda oma hobiga.

Lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõuete muutmine võib avaldada mitmeid positiivseid

mõjusid nii inimeste kui ka laiemalt ühiskonna turvalisusele. Mõju inimeste turvalisusele võib

hinnata sellest aspektist, et väheneb õnnetuste tekkimise oht. Konkreetsemad ja kohati

rangemad ohutusnõuded minimeerivad võimalike õnnetusjuhtumite arvu lasketiirudes ja

laskepaikades. Näiteks nõuded, mis puudutavad lasketiiru konstruktsiooni, vähendavad riski, et

keegi saab haavata või surma. Samuti aitavad nõuetele vastavad lasketiiru ja laskepaiga taga-

ja külgvallid ning ohuala tagada seda, et laskeharjutuste läbiviimisel ei lenda kuulid lasketiirust

või laskepaigast välja. Nii välditakse võimalikke õnnetusi ja varakahju.

Kavandatavad muudatused võtavad arvesse ka terviseriskide vähendamist. Näiteks, kui kehtiv

määrus näeb ette, et kinnisesse lasketiiru paigaldatud ventilatsioon peab tagama

püssirohugaaside äratõmbe tulejoonelt, siis eelnõuga nähakse ette, et püssirohigaaside

äratõmme peab olema tagatud tulejoonelt märkideala suunas. Seda on vaja selleks, et tagada

parem õhuvahetus ja suurem püssirohugaaside, plii ja tolmu äratõmme laskealalt. Sellega on

võimalik paremini vältida plii- ja muudest osakestest põhjustatud tervisekahjustusi.

20 Statistikaameti andmed: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv.

45 / 58

Kavandatavatel muudatustel on mõju ühiskonna turvalisuse tagamisele laiemalt. Paremini

reguleeritud lasketiirud ja rangemad ohutusnõuded võivad vähendada relvade ebaseaduslikku

kasutamist ja levikut. Selgemad nõuded ja regulatsioonid aitavad tagada avalikku korda ja

ennetada intsidente, mis võiksid tekitada ohtu ühiskonnale. See hõlmab ka laskevõistluste ja

muude ürituste turvalisuse tagamist.

Kui lasketiirud ja laskepaigad järgivad rangemaid ohutusnõudeid, suurendab see üldsuse

usaldust nende ettevõtete ja ühingute vastu. Inimesed tunnevad end turvalisemalt ja on

avatumad laskespordi ja teiste lasketegevustega tegelemiseks.

Vähese kasutusega lasketiirude rajamise võimaldamine aitab kaasa ka parematele võimalustele

laskmist harjutada kodule lähemal. Olgu selleks soov kaitsta oma kodu ja vara, Eestimaad või

hoopiski ette valmistuda jahilkäiguks.

Lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõuete täpsustamine avaldab positiivset mõju nii

individuaalsele kui ka ühiskondlikule turvalisusele. See vähendab õnnetuste ja vigastuste arvu,

ennetab relvakuritegusid ja suurendab avalikku usaldust. Samuti aitab see säilitada avalikku

korda ja tagada ohutum keskkond kõigile, kes tegelevad laskespordiga või külastavad lasketiire

ja laskepaiku. Rangemad nõuded ja regulatsioonid, mis on samas piisavalt paindlikud

arvestamaks ühiskonna muutustega kaasneva vajadusega, loovad tugevama raamistiku, mis

kaitseb inimesi ja tagab, et relvadega seotud tegevused toimuvad kontrollitud ja ohutus

keskkonnas. Mõju ulatus ja sagedus on sellele sihtrühmale väikesed.

Mõju riigi julgeolekule on kaudne, kuid positiivne. Mõju välissuhetele puudub.

Võrreldes olukorraga, kus määrust ei muudeta, aitab eelnõu vähendada õiguslikku ebaselgust

ning täpsustada lasketiirude ja laskepaikade ohutusega seotud nõudeid. See võimaldab

tõhusamat järelevalvet ning vähendab riski, et erinevad lasketiirude pidajad tõlgendavad

kehtivaid nõudeid erinevalt.

Mõju ulatus on väike, kuna otseselt mõjutatud isikute ring moodustab väikese osa Eesti

elanikkonnast. Samas on mõju olulisus mõõdukas, sest regulatsioon puudutab tegevust, mille

käigus võivad üksikud ohutusvead põhjustada raskeid tagajärgi inimeste elule ja tervisele. Mõju

avaldub pidevalt kogu määruse kehtivuse ajal.

5.2. Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

5.2.1. Nõuded lasketiirudele ja laskepaikadele

Mõju sihtrühm: need avalikku võimu teostavad valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse

organid ja asutused, kohtud ning sisekaitseline rakenduskõrgkool, kellel on teenistusrelva

käitlemise õigus ja asutuse lasketiir või laskepaik, plaanivad seda rajada või kasutavad

laskmiste läbi viimiseks eralasketiire.

46 / 58

Avalikku võimu teostavad asutused, kellel on teenistusrelvi, on:

1) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vanglad;

2) Kaitsepolitseiamet;

3) Keskkonnaamet;

4) Maksu- ja Tolliamet;

5) Politsei- ja Piirivalveamet;

6) Päästeamet;

7) Sisekaitseakadeemia.

Eelnõukohane määrus mõjutab üksnes neid avalikku võimu teostavaid valitsusasutusi, KOV

organeid ja asutusi, kohtuid ning sisekaitselist rakenduskõrgkooli, kellel on oma lasketiir või

laskepaik, samuti neid, kes kasutavad eraõiguslikele juriidilistele isikutele kuuluvaid lasketiire

või laskepaikasid. Mõjutatud sihtrühma suurus võrreldes kogu avaliku teenistuse teenistujate

arvuga21 on väike.

KOV organeid ja asutusi, kellel oleks teenistusrelvad, praegu ei ole. Samuti ei ole teenistusrelvi

kohtutel.

Eelnõu ei puuduta Kaitseministeeriumi, kelle valitsemisala asutustel on sõjaväerelvad ja neile

ei kohaldata määrust nr 12, seega ka mitte eelnõukohast määrust. Neile kohaldub kaitseministri

28. detsembri 2010. aasta määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule

esitatavad nõuded ja kasutamise kord“. Teisisõnu, eelnõu ei puuduta Kaitseväe ja Kaitseliidu

harjutusvälja ja nende lasketiirude kasutamist, kuid võivad Kaitseväge ja Kaitseliitu mõjutada,

kui nad viivad laskmisi läbi eraõiguslikule isikule kuuluvas lasketiirus või laskepaigas või

teenistusrelvi omava asutuse lasketiirus või laskepaigas. Samuti peavad Kaitsevägi ja Kaitseliit

arvestama eelnõukohase määruse nõuetega ajutise laskepaiga rajamisel.

Eelnõukohase määruse jõustumisel lisandub teenistusrelvi käitlevale asutusele kohustus tagada

asutuse lasketiirude ja laskepaikade vastavus kehtestatavatele nõuetele. Arvesse võttes 2023. a

RelvS-is tehtud muudatusi, peab alates 1. oktoobrist 2023 asutuse lasketiir ja laskepaik vastama

määruse nr 12 nõuetele ning pärast eelnõukohase määruse jõustumist selle nõuetele. Lisaks on

asutused kehtestanud lasketiirudele ja laskepaikadele täiendavad nõuded, kuid need nõuded on

kehtestatud asutusesiseselt. Asjaolu, et eelnõuga nähakse ette mõned üksnes teenistusrelvi

käitlevatele asutustele kehtivad nõuded (nt harjutusrelvadega harjutamine), mida seni

õigusaktides reguleeritud ei ole, on pigem positiivne ja praktikat ühtlustav. See tagab, et

asutused järgivad laskeharjutuste läbiviimisel ühetaolisi reegleid. Lisaks võimaldab see, et nii

eraõiguslikele juriidilistele isikutele kuuluvatele lasketiirudele ja laskepaikadele (edaspidi koos

eralasketiir) kui ka teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirudele ja laskepaikadele kehtivad

samad nõuded, asutustel kasutada laskeharjutuste, võistluste ja treeningute läbiviimiseks

eralasketiire. Sellega seoses puudub ka negatiivne mõju, kuna ühesuguste reeglite olemasolu

21 Avaliku teenistuse aastaraamatu andmetel oli 2023. aastal avalikus teenistuses 28 301 teenistujat (22 746 riigi

ametiasutustes ja 5555 KOV ametiasutustes, nende hulgas 10 190 eriteenistujat). Leitav:

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-05/ATAR%202023.pdf.

47 / 58

tagab selle, et kõigi teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirud ja laskepaigad vastavad

samadele nõuetele.

Asjaolu, et eelnõuga nähakse ette nõuded üksnes harjutusrelvadest laskmise lasketiirule ja

laskepaigale, on pigem positiivne ja praktikat ühtlustav. See tagab, et asutused järgivad

harjutusrelvast laskeharjutuste läbiviimisel ühetaolisi reegleid. Lisaks võimaldab see asutustel

kasutada harjutusrelvast laskeharjutuste ja treeningute läbiviimiseks hooneid ja ruume, mida

seni kasutada ei tohtinud. Sellega seoses puudub ka negatiivne mõju, kuna ühesuguste reeglite

olemasolu tagab selle, et kõigi teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirud ja laskepaigad, kus

lastakse harjutusrelvadega, vastavad samadele nõuetele.

Enamikul teenistusrelvi käitlevatest asutustest on juba praegu asutuse lasketiirud või

laskepaigad (edaspidi koos asutuse lasketiirud). Lasketiirude ja laskepaikade arv asutustes on

erinev, sõltudes sellest, kui suur on teenistuses tulirelva kandmise õigusega teenistujate arv.

Teenistusrelvi käitlevatel asutustel on kokku ligikaudu 10 lasketiiru ja laskepaika. Võrreldes

eralasketiirude arvuga on asutuste lasketiirude ja laskepaikade arv väike.

Eelnõukohase määruse jõustumisel on teenistusrelvi käitleval asutusel kohustus kontrollida, kas

asutuse lasketiir ja laskepaik vastavad eelnõu nõuetele, ja vajadusel need nõuetele vastavaks

muuta. Siseministeeriumile teadaolevalt on nimetatud asutustel praegu sisekorras asutuse

lasketiirudele seatud sarnased nõuded nagu eralasketiirudele, mistõttu ei ole eelnõu mõju neile

suur, kuid tagab ühtsemad ohutusnõuded kõikides lasketiirudes ja laskepaikades. Kõige rohkem

puudutavad eelnõuga tehtavad muudatused lahtiseid ja poolkinniseid lasketiire. Võrreldes

kehtiva määrusega muutuvad rangemaks ohutusvallidele seatud nõuded. Uute nõuetega

vastavuse tagamiseks võib olla vaja teha teatud määral muudatusi või parendusi, millega võib

kaasneda asutusele nii ajaline kui rahaline kulu.

Eelnõuga nähakse asutustele ette üleminekuaeg kuni 31. juulini 2027, et viia enne määruse

jõustumist rajatud asutuse lasketiirud vastavusse kehtestatavate nõuetega. Erisus nähakse ette

harjutusrelvaga harjutuse läbiviimisel. Sel juhul peab täitma määruse §-ide 16 ja 30 nõudeid

määruse jõustumisest arvates, kuna need nõuded ei ole sellised, millega arvestamine ei oleks

koheselt võimalik.

Arvestades sihtrühma suurust ja asjaolu, et olemasolevad asutuste lasketiirud vastavad

suuremas osas juba praegu eralasketiirudele ettenähtud nõuetele, võib hinnata kaasneva mõju

keskmiseks, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne

eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõnes lasketiirus on eelnõuga seonduvalt vaja kohendada

kuulipüüdjaid või lasketiiru tagaseinasid, lahtistes ja poolkinnistes aga ohutusvalle või

kuulikindlaid seinasid ning planeerida vajalik eelarve. Selleks, et vähendada riski ebasoodsate

mõjude avaldumiseks (ebaselgus, harjumatus ja rahulolematus, uute nõuetega seonduv töö), on

vaja piisavalt aega ettevalmistuste tegemiseks. See ka eelnõu rakendussättes ette nähakse. Kui

asutusel on vaja teha muudatusi oma lasketiirus või laskepaigas, et tagada vastavus uutele

nõuetele, siis seda tehakse ühekordselt. Seetõttu hindavad eelnõu koostajad kavandatavate

muudatuste mõju ulatuse ja sageduse väikeseks.

48 / 58

Vahetu mõju KOV asutustele ja organitele puudub, sest eelnõuga neile ülesandeid ei lisandu.

Eelnõu võib kaasa tuua ka vähese täiendava töökoormuse, mis seisneb sisekorraeeskirjade ja

asutusesiseste juhendite ajakohastamises ning töötajate teavitamises uutest nõuetest. Tegemist

on ühekordsete tegevustega, mille mõju ei ole oluline.

Positiivse mõjuna suureneb õigusselgus, kuna edaspidi kohalduvad ühesugused põhimõtted nii

eraõiguslikele lasketiirudele kui ka teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirudele. See

lihtsustab laskeharjutuste planeerimist, korraldamist ning järelevalve teostamist.

5.2.2. Teenistusrelvi käitleva asutuse kohustus kontrollida talle kuuluvat lasketiiru või

laskepaika

Regulaarse kontrollikohustuse eesmärk ei ole suurendada töökoormust, vaid tagada, et

võimalikud puudused avastatakse enne, kui need võivad mõjutada laskmiste ohutust.

Mõju sihtrühm I: Kaitsepolitseiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, PPA, Päästeamet,

Sisekaitseakadeemia ja vanglad.

Mõju sihtrühm II: Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium ja

Siseministeerium.

Teenistuslikku järelevalvet teenistusrelvade käitlemise üle teostavad oma valitsemisalas

järgmised asutused:

1) Justiits- ja Digiministeerium – vanglate üle;

2) Kliimaministeerium – Keskkonnaameti üle;

3) Rahandusministeerium – Maksu- ja Tolliameti üle;

4) Siseministeerium – Kaitsepolitseiamet, PPA, Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia üle.

Mõjutatud sihtrühmade I ja II suurus võrreldes kogu avaliku teenistuse ametnike arvuga on

väike. Sihtrühmas I on hinnanguliselt kokku kuni 30 ametnikku ja sihtrühmas II kuni 10

ametnikku, keda kavandatavad muudatused puudutada võivad. Sihtrühmas I on nendeks

ametnikud, kes vastutavad asutuses lasketiirude ja laskepaikade nõuetele vastavuse

kontrollimise eest ja sihtrühmas II ametnikud, kelle ülesandeks on teostada teenistuslikku

järelevalvet lasketiirude ja laskepaikade nõuete täitmise üle oma valitsemisalas.

Mõju ulatus on sihtrühmale I keskmine, sest võib eeldada, et sihtrühma kui terviku käitumises

olulisi muutusi ei toimu, kuid kehtestada tuleb asutusesisene kord lasketiiru ja laskepaiga

ohutusnõuetele vastavuse kontrollimiseks. Tegemist on ühekordse tööülesandega ja

pikemaajaliselt töökoormust ei kasvata.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalik negatiivne mõju võib olla näiteks

sihtrühma töökoormuse mõningane kasv. Muudatuse järgi peab sihtrühm I kehtestama asutuse

lasketiiru ja laskepaiga kontrollimise korra, kontrollima edaspidi oma lasketiiru ja laskepaiga

49 / 58

vastavust määruse nõuetele vähemalt üks kord aastas ning edastama kontrolli tulemuse

sihtrühmale II ehk täpsemalt ministeeriumile, kelle valitsemisalas asutus on. Kuigi kehtiv

määrus nr 12 ei sätesta teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru ja laskepaiga nõuetele vastavuse

kontrolli, ei tähenda see, et sellist kontrolli ametiasutused seni üldse läbi viinud ei ole.

Kavandatava muudatusega muutub kontrollimine regulaarseks ja lisandub kohustus edastada

kontrolli tulemus sihtrühmale II. Seda ei saa pidada oluliseks töökoormuse tõusuks.

Mõju ulatus sihtrühmale II on keskmine. Sihtrühm II ei ole ilmselt seni oma valitsemisalas

teenistusrelvi käitlevatelt asutustelt selliseid ülevaateid saanud ja võib olla vaja töötada välja

põhimõtted saadud andmete töötlemiseks, et neid järelevalve eesmärgil tõhusalt kasutada.

Siseministeerium on eelnõu ettevalmistamise käigus uurinud ministeeriumide ja asutuste

valmisolekut selliselt järelevalve tõhustamiseks ja saanud positiivse tagasiside. Ministeeriumis

tuleb määrata ametnik või ametnikud, kellele need andmed esitatakse ja kes asutustel saadud

kontrollitulemuste üle järelevalvet teeb. Võib eeldada, et kavandatav muudatus puudutab kuni

paari ministeeriumi ametnikku, kellele lisandub täiendav töökoormus. Kaasnevat töökoormuse

tõusu sihtrühmadele I ja II ei saa aga pidada suureks. Kuna viidatud kontrollis osalev sihtrühma

I ametnik jätkab oma tegevust samamoodi varasemaga, ei ole muudatuse tulemusel avalduv

mõju oluline. Samuti ei ole mõju sihtrühmale II oluline, sest juba praegu peavad

ministeeriumid, kelle valitsemisala asutused teenistusrelvi käitlevad, teenistusrelvadega

seonduva osas järelevalvet tegema. Kavandatava muudatusega muutub järelevalve teostamise

üks osa selgemaks.

Mõju avaldub püsivalt, kuid selle avaldumise sagedus on eeldatavasti väike, sest sihtrühmad I

ja II puutuvad avalduva mõjuga kokku hinnanguliselt kord aastas. Ebasoovitava mõju

kaasnemise risk on väike. Negatiivseid tagajärgi ei ole.

Vahetu mõju KOV asutustele ja organitele puudub, sest eelnõuga neile ülesandeid ei lisandu.

5.3. Mõju valdkond III: mõju majandusele

Mõju sihtrühm: eraõiguslikud isikud, kellele kuuluvad lasketiirud ja laskepaigad ja ettevõtjad,

kes plaanivad rajada lasketiiru või laskepaika.

1. jaanuari 2026 seisuga on PPA andmetel Eestis 67 eraõiguslikku lasketiiru ja 21 laskepaika,

mis peavad end vastavusse viima määruses esitatavatele ohutusnõuetele. Võrreldes asutuste

lasketiirude ja laskepaikade arvuga (10) on eraõiguslike lasketiirude ja laskepaikade arv

oluliselt suurem. Muudatustest saavad mõjutatud kõik sihtrühma liikmed.

Lasketiirude ja laskepaikade eelnõukohase määruse nõuetele vastavusse viimiseks on vaja raha

ja aega, mistõttu nähakse ette üleminekuaeg kuni 31. juulini 2027. Arvestades piisavalt pikka

üleminekuaega võib hinnata muudatustest tingitud mõju ulatuse eralasketiirudele ja -paikadele

keskmiseks. Nõuetekohaste kaitserajatiste ehitamine lahtistele ja poolkinnistele lasketiirudele

vajab ajalist ja rahalist ressurssi, kuid ei ole liigselt koormav arvestades, et enamik nõudeid on

kehtestatud juba kehtivas määruses. Mõju avaldumise sagedus on samuti keskmine.

50 / 58

Lasketiirusid ja laskepaikasid on vaja hoida nõuetele vastavana, sealhulgas tuleb neid hooldada.

Seda ei pea tegema iga päev, küll aga teatud regulaarsusega.

Uue nõudena tekib kohustus teostada nn enesekontrolli kord aastas. Kuna tegemist ei ole

ettevõtluses uue nähu ega nõudega ning tuleohutuse tagamise eesmärgil peavad ka lasketiirude

ja laskepaikade omanikud ja valdajad jälgima ja kontrollima oma tegevust. Nõude

kehtestamisel on vaja omanikul kehtestada kord kes kontrollib, kuidas kontrollitakse ja

kontrollimine dokumenteeritakse ning kuidas puudused plaanitakse kõrvaldada. Tegemist on

ühekordse ülesandega korra kehtestamise näol, kuid iga-aastase kohustusega vähemalt kord

aastas kontrollida põhjalikumalt lasketiiru või laskepaiga vastavust eelnõukohase määruse

nõuetele. Tõenäoliselt määratakse see ülesanne laskmise eest vastutavale isikule, kes niikuinii

vastutab lasketiiru või laskepaiga nõuetele vastavuse eest, mistõttu kord aastas põhjalikuma

kontrolli tegemise mõju ulatus ja sagedus on väike.

Vähese mõjuga lasketiirude rajamise võimalus vahetult ei mõjuta sellist lasketiiru rajada

sooviva isiku majandustegevust, sest selline lasketiir ei ole mõeldud majandustegevuse

tegemiseks, vaid hobi harrastamiseks. Rajamisega kaasneb alati kulu, samuti hiljem selle

hooldamine, et lasketiir vastaks endiselt määruses kehtestatud nõuetele. Kuna ühegi lasketiiru

rajamine ei ole kohustus, vaid võimalus, siis see pikemas perspektiivis avaldab kaudset mõju

relvi ja nende laskemoona müüvatele ettevõtjatele, sest mida rohkem on võimalik inimestel käia

laskmist harjutamas, seda rohkem ostetakse ka laskemoona ning tulirelvi. Uusi töökohti sellise

lasketiiru rajamisega üldjuhul ei looda.

Kui vähese kasutusega lasketiire hakatakse rajama suurel hulgal, võib see mõjutada

olemasolevate lasketiirude ja laskepaikade, kus tegeletakse ka majandustegevusega, tegevust,

sest mõned seni nende lasketiirudes ja laskepaikades käinud inimesed hakkavad kasutama

vähese kasutusega lasketiire. Eeldatavalt on selliste lasketiirude rajamise arv eelnõukohase

määruse jõustumise järel väike ja seega mõju väike. Pigem on eeldus, et vähese kasutusega

lasketiirude rajamise võimaluse loomine toob inimesi rohkem laskmise juurde, võimaldades

laskmisega tegeleda ka nendel inimestel, kelle jaoks lähimad lasketiirud on kodust kaugel.

Juhul, kui rajatakse vähese kasutusega lasketiir, peab lasketiiru omanik pidama arvestust

lasketiiru kasutamise kohta aastas, samuti mitu lasku aastas lastakse. See tähendab vähest

halduskoormust lasketiiru omanikule, kuid seda on vaja mõõdetavate parameetrite saamiseks

riikliku järelevalve teostajale, et kontrollida, kas lasketiir vastab vähese kasutusega lasketiiru

tingimustele. Juhul, kui mõlemat näitajat ületatakse, muutub see lasketiir tavaliseks lasketiiruks

ja peab vastama kõikidele samadele nõuetele nagu iga päev kasutusel olev lasketiirgi.

Laskepaiga rajamise mõju on sarnane vähese kasutusega lasketiirude rajamise võimalusega.

Laskepaiga puhul ei ole vaja arvestust pidada laskmispäevade arvu ega laskmispäeval lastud

laskude üle, samas peab laskepaiga rajamisel arvesse võtma laskepaiga asukohta, et milliseid

meetmeid on vaja selles konkreetses asukohas laskepaiga rakendada, et lasketiiruga samaväärne

ohutusatase saavutada ja säilitada. Laskepaik on ajutise iseloomuga, mistõttu nende rajamine

on lihtsam ja vähem rahalist ressurssi nõudev, sest eeltingimuseks on sobiva loodusliku reljeefi

51 / 58

olemasolu, mis täidab ohutusvallide ja kuulikindla seina ülesannet. Seetõttu laskepaiga rajamise

nõuete kehtestamine eraldiseisvana on positiivse mõjuga, sest vähese kasutusega lasketiiru

kõrval võimaldab korraldada ka laskevõistlusi ja tegeleda laskmisega seotud teenuste

osutamisega majandustegevusena. Mõju ulatus on väike, sest ei ole oodatav, et kohe pärast

eelnõukohase määruse jõustumist asuks paljud ettevõtjad selliseid laskepaiku rajama.

Eelnõu võib vähesel määral mõjutada konkurentsiolukorda laskmisteenuste turul. Vähese

kasutusega lasketiirude rajamise võimalus võib mõnevõrra vähendada nende isikute hulka, kes

kasutavad tavapäraseid lasketiire üksnes harrastuslikuks harjutamiseks. Samas ei ole vähese

kasutusega lasketiirus lubatud osutada laskmisega seotud teenuseid majandustegevusena ega

korraldada laskevõistlusi, mistõttu ei konkureeri need otseselt tavapäraste, tasulist teenust

osutavate, lasketiirudega. Pigem võib eeldada, et täiendavate laskmisvõimaluste loomine

suurendab üldist huvi laskespordi ja laskmisharrastuse vastu ning avaldab seeläbi positiivset

mõju relvade, laskemoona ja seotud teenuste turule tervikuna.

Väikeettevõtjate ja mittetulundusühingute jaoks leevendab mõju asjaolu, et suurem osa nõuetest

kehtivad juba praegu ning eelnõuga nähakse ette üleminekuaeg nõuetega kohanemiseks.

5.4. Mõju valdkond IV: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Mõju sihtrühm I: lasketiirude või laskepaikade kasutajad

Eelnõul on positiivne mõju laskespordi harrastajatele, jahimeestele, relvaloa omanikele ning

teistele isikutele, kes kasutavad lasketiire või laskepaiku laskmisharjutuste läbiviimiseks.

Eelnõu täpsustab lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõudeid, suurendab õigusselgust ning aitab

tagada, et laskmistegevus toimub võimalikult ohututes tingimustes.

Positiivne mõju avaldub eelkõige selles, et paraneb laskmistegevuse ohutus ning väheneb

õnnetusjuhtumite tekkimise risk. Täpsustatud nõuded lasketiirude ehituslikele lahendustele,

ohualadele, kuulipüüdjatele, ohutusvallidele ning laskmise korraldamisele aitavad paremini

kaitsta nii laskureid kui ka muid lasketiirudes ja laskepaikades viibivaid isikuid.

Täiendavalt loob eelnõu võimaluse rajada vähese kasutusega lasketiire piirkondadesse, kus

lähimad olemasolevad lasketiirud või laskepaigad asuvad kasutajate elukohast märkimisväärsel

kaugusel. See parandab laskmisharrastuse kättesaadavust ning võib vähendada

laskmistegevusega seotud transpordikulu ja ajakulu. Mõju on eelkõige positiivne

maapiirkondades ja hajaasustusega piirkondades, kus laskmisvõimaluste valik on piiratud.

Eelnõukohase määrusega täpsustatakse ka kinniste lasketiirude ventilatsiooninõudeid. Kui

kehtiv regulatsioon näeb ette püssirohugaaside eemaldamise tulejoonelt, siis eelnõu kohaselt

peab ventilatsioon tagama õhu liikumise tulejoonelt märkideala suunas. Muudatuse eesmärk on

parandada püssirohugaaside, pliiosakeste ja tolmu eemaldamist laskealalt ning vähendada

nende sattumist laskurite hingamistsooni. Selle tulemusena väheneb pikaajalisest kokkupuutest

52 / 58

tulenev terviserisk nii laskuritele, instruktoritele kui ka teistele kinnises lasketiirus viibivatele

isikutele.

Kuivõrd kinniseid lasketiire on Eestis suhteliselt vähe ning nende kasutajate arv moodustab

väikese osa elanikkonnast, on mõju ulatus piiratud. Mõju tervisekaitsele on siiski positiivne

ning ebasoodsaid mõjusid muudatusega ette näha ei ole.

Mõju ulatus sihtrühmale I on väike kuni keskmine ning mõju avaldub püsivalt kogu määruse

kehtivuse ajal.

Mõju sihtrühm II: lasketiirude või laskepaikade läheduses elavad või viibivad isikud

Eelnõuga luuakse võimalus rajada vähese kasutusega lasketiire senisest paindlikumalt. Sellega

võib kaasneda mõningane mõju lasketiirude läheduses elavatele või viibivatele inimestele

eelkõige laskmisest tuleneva müra näol.

Võimalik mürahäiring puudutab eeskätt lahtiseid ja poolkinniseid vähese kasutusega lasketiire.

Samas on selliste lasketiirude kasutamine rangelt piiratud. Vähese kasutusega lasketiirus võib

aastas teha kuni 3000 lasku ja seda võib kasutada kuni 50 päeval aastas. Lisaks ei ole sellises

lasketiirus lubatud korraldada laskevõistlusi ega osutada laskmisega seotud teenuseid

majandustegevusena. Seetõttu on eeldatav kasutuskoormus ning sellest tulenev müra

märkimisväärselt väiksem kui tavapärases lasketiirus.

Võimalike häiringute vähendamiseks sisaldab eelnõu mitmeid kaitsemeetmeid. Muu hulgas

tuleb vähese kasutusega lasketiiru rajamisel arvestada konkreetse asukoha eripära, saada

kohaliku omavalitsuse ja PPA nõusolek ning teatud juhtudel ka läheduses asuvate kinnistute

omanike nõusolek. Samuti peavad lasketiiru ohutuslahendused ja kasutustingimused vastama

määruses kehtestatud nõuetele. Need meetmed aitavad vähendada riski, et lasketiir rajatakse

asukohta, kus selle tegevusega kaasneks ülemäärane häiring ümbruskonna elanikele.

Mürahäiringu mõju võib olla suurem juhul, kui lasketiir rajatakse asukohta, kus maastik või

ehitised võimendavad laskmisest tekkivat heli. Selliste asjaoludega tuleb lasketiiru

kavandamisel arvestada ning vajaduse korral rakendada täiendavaid müra vähendavaid

meetmeid või valida lasketiirule sobivam asukoht.

Arvestades vähese kasutusega lasketiirude piiratud kasutuskoormust ning eelnõus ette nähtud

kaitsemeetmeid, on mõju sihtrühmale II tervikuna väike.

Eelnõu mõju ei erine vanuse, soo, rahvuse, emakeele, usutunnistuse ega muude sotsiaal-

demograafiliste tunnuste alusel. Regulatsioon kohaldub kõigile isikutele võrdselt.

Demograafiline mõju puudub.

5.5. Mõju valdkond V: mõju loodus- ja elukeskkonnale

53 / 58

Mõju sihtrühm: lasketiiru ja laskepaiga vahetusse lähedusse jääv elukeskkond (inimesed,

linnud, loomad, taimed)

Eelnõu mõju loodus- ja elukeskkonnale on üldjuhul väike. Mõju võib avalduda eelkõige nende

piirkondade vahetus läheduses, kuhu rajatakse uus laskepaik või vähese kasutusega lasketiir.

Laskepaikade ja vähese kasutusega lasketiirude rajamisel kasutatakse valdavalt looduslikult

sobivaid alasid või olemasolevaid ehitisi ja rajatisi, näiteks endisi karjääre, järsu reljeefiga

alasid või kasutuseta hooneid. Selline lähenemine vähendab vajadust ulatuslike ehitustööde ja

maastikumuutuste järele ning aitab piirata tegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale.

Lasketiiru või laskepaiga asukoha valikul tuleb arvestada looduskaitseliste piirangutega.

Lasketiiru või laskepaika ei ole põhjendatud rajada kohta, kus see võiks kahjustada kaitstavaid

loodusobjekte, sealhulgas kaitsealuseid taimeliike, loomaliike või nende elupaiku. Samuti tuleb

arvestada teiste looduskeskkonna eripäradega ning vajaduse korral rakendada meetmeid

võimaliku keskkonnamõju vähendamiseks. Seetõttu on võimalik suurem osa võimalikke

keskkonnariske juba planeerimis- ja rajamisetapis ennetada.

Positiivne keskkonnamõju avaldub ka selles, et eelnõu täpsustab lasketiirude ja laskepaikade

ohutusnõudeid, sealhulgas kuulide püüdmise ja laskealade ohutu kujundamisega seotud

nõudeid. Nõuetekohased kuulipüüdjad, tagavallid, külgvallid ja muud ohutusrajatised aitavad

vähendada võimalust, et kuulid või nende fragmendid satuvad kontrollimatult ümbritsevasse

keskkonda.

Võimalik negatiivne mõju on seotud eelkõige laskmistegevusest tuleneva müraga. Lahtistest ja

poolkinnistest lasketiirudest ning laskepaikadest levib laskmise ajal müra, mis võib häirida

läheduses viibivaid inimesi ning mõjutada piirkonnas elavaid loomi ja linde. Mõju ulatus sõltub

muu hulgas maastikust, laskesuunast, kasutatavatest relvadest ja laskesagedusest.

Vähese kasutusega lasketiirude puhul on müra mõju siiski piiratud, kuna nende kasutamine on

rangelt reguleeritud. Sellises lasketiirus võib aastas teha kuni 3000 lasku ning seda võib

kasutada kuni 50 päeval aastas. Lisaks ei ole sellises lasketiirus lubatud korraldada

laskevõistlusi ega osutada laskmisega seotud teenuseid majandustegevusena. Seetõttu on

eeldatav kasutuskoormus ning sellest tulenev keskkonnamõju märkimisväärselt väiksem kui

tavapärastel intensiivselt kasutatavatel lasketiirudel.

Keskkonnamõju aitab vähendada ka nõue arvestada lasketiiru või laskepaiga rajamisel

konkreetse asukoha eripäraga. Näiteks võib looduslik reljeef aidata piirata nii müra levikut kui

ka kuulide võimalikku sattumist väljapoole laskeala. Vajaduse korral on võimalik rakendada

täiendavaid meetmeid, näiteks valida sobivam laskesuund või kasutada muid müra vähendavaid

lahendusi.

54 / 58

Kokkuvõttes on eelnõu mõju loodus- ja elukeskkonnale väike. Võimalikud ebasoodsad mõjud

on peamiselt seotud laskmistegevusest tekkiva müraga, kuid nende avaldumise tõenäosust ja

ulatust aitavad oluliselt vähendada eelnõus sätestatud ohutusnõuded, vähese kasutusega

lasketiirude kasutuspiirangud ning asukoha valikul arvestatavad keskkonnatingimused.

Positiivse mõjuna aitab eelnõu tagada, et laskmistegevus toimub senisest paremini kontrollitud

ja ohutumas keskkonnas.

5.6. Mõju valdkond VI: mõju regionaalarengule

Mõju sihtrühm: Eesti elanikud

Eelnõu mõju regionaalarengule on väike, kuid positiivne. Mõju avaldub peamiselt vähese

kasutusega lasketiirude rajamise võimaluse loomise kaudu. Uus regulatsioon võimaldab rajada

lasketiire piirkondadesse, kus elanike arv on väike ning kus tavapärase, majandustegevuseks

mõeldud lasketiiru rajamine ei oleks majanduslikult põhjendatud või otstarbekas.

Paljud olemasolevad lasketiirud paiknevad suuremate linnade ja asulate läheduses. Seetõttu

võib maapiirkondades elavatel inimestel olla vaja läbida märkimisväärne vahemaa selleks, et

osaleda laskespordis, harjutada jahipidamiseks vajalikke oskusi või säilitada

relvakäsitsemisoskust. Vähese kasutusega lasketiirude regulatsioon parandab sellistes

piirkondades laskmisharrastuse kättesaadavust ning vähendab vajadust teha selleks pikki sõite

teistesse omavalitsustesse või maakondadesse.

Positiivne mõju võib avalduda eelkõige hajaasustusega piirkondades, kus olemasolevad

võimalused laskmisharrastusega tegelemiseks on piiratud. Seeläbi aitab regulatsioon vähendada

piirkondlikku ebavõrdsust laskespordiga ja muu laskmistegevusega tegelemise võimalustes.

Samuti loob see kohalikele kogukondadele täiendava võimaluse harrastus- ja sporditegevuse

korraldamiseks piirkondades, kus vastav taristu seni puudub.

Vähese kasutusega lasketiirude rajamise võimalus võib soodustada ka olemasolevate,

kasutuseta või vähese kasutusega alade ja ehitiste otstarbekat kasutamist. Näiteks võib

lasketiiru rajada endisesse karjääri või muule sobivale alale, kus looduslik reljeef võimaldab

ohutusnõudeid täita ilma ulatuslike ehitustöödeta. See omakorda võib vähendada

rajamiskulusid ning muuta laskmisvõimaluste loomise väiksemates piirkondades

realistlikumaks.

Samas ei ole vähese kasutusega lasketiirud ette nähtud majandustegevuseks ning neis ei või

osutada laskmisega seotud teenuseid ega korraldada laskevõistlusi. Seetõttu ei ole alust eeldada

olulist mõju kohaliku ettevõtluse arengule ega maksutuludele. Samuti ei kaasne selliste

lasketiirude rajamisega üldjuhul uute töökohtade loomist. Mõju tööhõivele on seetõttu olematu

või väga väike.

Arvestades, et vähese kasutusega lasketiirude rajamine on vabatahtlik ning nende eeldatav arv

jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks, on mõju ulatus regionaalarengule väike. Mõju avaldub järk-

55 / 58

järgult ning üksnes nendes piirkondades, kus tekib tegelik huvi ja vajadus selliste lasketiirude

rajamiseks. Kokkuvõttes on mõju regionaalarengule positiivne, kuid piiratud ulatusega.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Eelnõul on mõju eelkõige lasketiirude ja laskepaikade omanikele, valdajatele,

laskespordiorganisatsioonidele, teenistusrelvi käitlevatele asutustele, lasketiirude kasutajatele

ning nende lähiümbruses elavatele inimestele. Kaudselt mõjutab eelnõu kogu ühiskonda, kuna

puudutab tulirelvade ja harjutusrelvade kasutamise ohutust ning avaliku turvalisuse tagamist.

Eelnõu peamine eesmärk on ajakohastada lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõudeid,

suurendada õigusselgust ning viia regulatsioon kooskõlla relvaseaduses viimastel aastatel

tehtud muudatustega ja relvade kasutamise praktikaga. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga

täpsustatakse mitmeid nõudeid, kõrvaldatakse tõlgendamisraskusi ning luuakse uusi

regulatiivseid lahendusi, sealhulgas vähese kasutusega lasketiiru ja laskepaiga regulatsioon

ning vähem kahjustavate harjutusrelvade kasutamise ohutusnõuded.

Eelnõu kõige olulisem positiivne mõju avaldub avaliku turvalisuse suurenemises. Täpsemad

tehnilised ja korralduslikud nõuded vähendavad relvade kasutamisega seotud õnnetuste,

vigastuste ning varakahju tekkimise ohtu. Samuti parandavad muudatused lasketiirude ja

laskepaikade kasutajate tervisekaitset, eelkõige kinniste lasketiirude ventilatsiooninõuete

täpsustamise kaudu. Positiivne mõju avaldub ka selles, et lasketiirude ja laskepaikade

kasutamisega seotud vastutusjaotus muutub selgemaks ning järelevalve teostamine lihtsamaks.

Riigi julgeolekule avaldub eelnõu mõju kaudselt. Vähese kasutusega lasketiirude rajamise

võimalus parandab relvaomanike, jahimeeste, laskespordiga tegelevate isikute ning

reservväelaste võimalusi oma oskuste harjutamiseks ja säilitamiseks piirkondades, kus

olemasolevad laskmisvõimalused on piiratud. Eelnõu ei muuda relvalubade väljastamise,

relvade omamise ega relvade kasutamise õiguse aluseid, mistõttu ei kaasne sellega

julgeolekuriske. Mõju välissuhetele puudub.

Eelnõuga kaasneb mõningane täiendav halduskoormus lasketiirude ja laskepaikade omanikele,

valdajatele ning töökoormus teenistusrelvi käitlevatele asutustele. Täiendav haldus- või

töökoormus on seotud eelkõige lasketiirude ja laskepaikade enesekontrolli korraldamise,

dokumenteerimise ning mõnel juhul ka vähese kasutusega lasketiirude kasutusandmete

arvestamisega. Tegemist on siiski piiratud mahuga kohustustega, mis ei eelda uute töökohtade

loomist ega olulist töökorralduse muutmist. Suurem osa kohustustest on ühekordsed või

täidetakse regulaarselt harva.

Majanduslik mõju avaldub peamiselt nende lasketiirude ja laskepaikade puhul, kus uute nõuete

täitmiseks tuleb teha täiendavaid investeeringuid kuulipüüdjatesse, ohutusvallidesse,

kuulikindlatesse rajatistesse või muudesse ohutusmeetmetesse. Samas vastab valdav osa

olemasolevatest lasketiirudest juba praegu kehtivatele või neile sisult sarnastele nõuetele.

Seetõttu on eeldatav, et suuremahuliste investeeringute vajadus esineb üksikutel juhtudel.

56 / 58

Negatiivse mõju leevendamiseks nähakse eelnõuga ette üleminekuperiood, mis võimaldab

vajalikud tegevused planeerida tavapärase eelarve- ja investeerimistsükli raames.

Mõju ettevõtluskeskkonnale on kokkuvõttes pigem positiivne. Kuigi eelnõu sätestab mõningaid

täiendavaid kohustusi, suurendab see samal ajal õigusselgust ning loob ühtsed reeglid nii

eraõiguslikele lasketiirudele kui ka teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirudele. Vähese

kasutusega lasketiiru regulatsioon võimaldab rajada laskmiskohti ka piirkondades, kus

tavapärase lasketiiru rajamine ei oleks majanduslikult otstarbekas. Sellised lasketiirud ei

konkureeri otseselt majandustegevusena tegutsevate lasketiirudega, sest neis ei ole lubatud

osutada laskmisega seotud teenuseid ega korraldada laskevõistlusi.

Sotsiaalne mõju on valdavalt positiivne. Eelnõu parandab laskespordi harrastajate, jahimeeste

ja relvaloa omanike võimalusi tegeleda oma hobiga ohututes tingimustes ning suurendab

laskmisvõimaluste regionaalset kättesaadavust. Samas võib vähese kasutusega lasketiirude

rajamisega kaasneda lokaalne mürahäiring lähiümbruse elanikele. Selle mõju vähendamiseks

nähakse ette mitmed ohutus- ja kooskõlastusmeetmed ning vähese kasutusega lasketiirude

kasutuskoormus on rangelt piiratud.

Mõju loodus- ja elukeskkonnale on väike. Võimalikud ebasoodsad mõjud on seotud peamiselt

laskmistegevusest tuleneva müraga ning laskemoona kasutamisest tulenevate jääkidega. Samas

on nende mõjude ulatus piiratud, kuna laskepaikade ja vähese kasutusega lasketiirude

kasutuskoormus on väike ning eelnõuga täpsustatakse mitmeid keskkonda ja ohutust kaitsvad

nõuded. Positiivse mõjuna aitab eelnõu parandada kuulide püüdmise ja laskealade ohutuse

lahendusi, mis vähendab potentsiaalset keskkonnariski.

Mõju regionaalarengule on väike, kuid positiivne. Eelkõige võib mõju avalduda hajaasustusega

piirkondades, kus praegu puuduvad mõistlikul kaugusel lasketiirud või laskepaigad. Vähese

kasutusega lasketiirude rajamise võimalus aitab parandada piirkondlikku ligipääsu

laskmisharrastusele, ilma et sellega kaasneks vajadus rajada täismahus kommertslasketiir.

Kokkuvõttes on eelnõu mõju valdavalt positiivne ning selle eesmärkide saavutamiseks vajalik

ja proportsionaalne. Eelnõuga kaasnevad mõningad kohanemis- ja investeerimiskulud ning

vähene täiendav halduskoormus, kuid need on üldjuhul ühekordsed või piiratud mahuga ning

tasakaalustatud avaliku turvalisuse, õigusselguse ja tervisekaitse paranemisega. Arvestades

mõju ulatust, sagedust, mõjutatud isikute ringi ning eeldatavaid kulusid ja kasu, võib eelnõu

üldmõju hinnata keskmiseks. Enamik mõjudest on pikaajalised ja positiivsed ning avalduvad

kogu määruse kehtivusaja jooksul.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega võib nii teenistusrelvi käitlevatele asutustele kui ka eralasketiirude ja

laskepaikade pidajatele kaasneda täiendav aja- ja rahakulu, sest võib olla vaja olemasolevaid

rajatisi kohandada, et tagada nende vastavus uutele nõuetele.

57 / 58

Eelnõu ettevalmistamisel uuriti teenistusrelvi käitlevatelt asutustelt nende kasutuses olevatele

lasketiirudele ja laskepaikadele kehtivate nõuete kohta. . Tagasiside põhjal vastavad pea kõigi

teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirud ja laskepaigad määrusega nr 12 eralasketiirudele

kehtestatud nõuetele. Sellest tulenevalt ei ole oodata ulatuslikke ümberkorraldusi ega

suuremahulisi investeeringuid. Samas võib üksikutes lasketiirudes ja laskepaikades olla vajalik

teha täiendavaid parendusi, eelkõige seoses kuulipüüdjate, tagavallide, külgvallide,

kuulikindlate konstruktsioonide või muude ohutuslahenduste nõuetele vastavaks viimisega.

Vajalike kulude suurust ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna see sõltub konkreetse

lasketiiru või laskepaiga olemasolevast olukorrast, tuvastatud puudustest ning valitud

tehnilistest lahendustest ja ehitusmaterjalidest. Kulud kaetakse asjaomaste asutuste eelarvetest.

Lisaks võivad eelnõu rakendamisega kaasneda piiratud ulatuses halduslikud kulud. Näiteks

tuleb teenistusrelvi käitlevatel asutustel kehtestada asutusesisene kord, milles määratakse

laskmist läbiviiva isiku määramise põhimõtted ning vajaduse korral ajakohastada

olemasolevaid juhendeid, ohutusreegleid ja sisekorraeeskirju. Tegemist on ühekordsete

tegevustega, mis ei eelda ulatuslikke ressursse ega too kaasa märkimisväärset lisakoormust.

Eelnõuga nähakse nii teenistusrelvi käitlevatele asutustele kui ka eraõiguslikele lasketiirudele

ja laskepaikadele ette kohustus korraldada lasketiiru või laskepaiga perioodiline kontroll ning

dokumenteerida kontrolli tulemused. Kuigi sellega kaasneb teatav täiendav halduskoormus, on

tegemist tegevusega, mis aitab ennetavalt avastada ohutusnõuete rikkumisi ning vältida

hilisemaid suuremaid kulutusi või võimalikke õnnetusjuhtumeid. Arvestades kontrollide vähest

sagedust ja mõjutatud objektide arvu, on lisanduv halduskoormus väike.

Kõige suurem võimalik kulu puudutab lahtiste ja poolkinniste lasketiirude ning laskepaikade

nõuetele vastavaks viimist, kuna võrreldes kehtiva regulatsiooniga täpsustatakse ja osaliselt

karmistatakse nende ohutuslahendustele esitatavaid nõudeid. Samas säilib nõuete täitmisel

märkimisväärne paindlikkus, võimaldades valida konkreetsele asukohale ja kasutusotstarbele

sobivaimad tehnilised lahendused. See aitab vältida põhjendamatuid kulutusi ning võimaldab

saavutada nõutud ohutustaseme erinevate meetmete kombinatsiooniga.

Kulude mõju vähendab eelnõus ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul saavad

lasketiirude ja laskepaikade pidajad vajaduse korral planeerida vajalikud investeeringud oma

tavapärasesse eelarve- ja tegevuskavasse. Seetõttu ei teki vajadust teha suuremahulisi kulutusi

lühikese aja jooksul.

Eelnõu rakendamisega ei kaasne vajadust luua uusi ametikohti riigi- ega kohaliku omavalitsuse

asutustes. Samuti ei kaasne eelnõu rakendamisega otsest tulu riigieelarvesse. Kaudse positiivse

mõjuna võib eeldada, et ohutusnõuete täpsustumine ja ühtlustumine aitab vähendada

õnnetusjuhtumite riski ning nendega seotud võimalikke kulusid nii lasketiirude pidajatele kui

ka avalikule sektorile.

58 / 58

Määruse rakendamisega tulu riigieelarvesse ei kaasne.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Lasketiirude ja laskepaikade omanikele on antud siiski

üleminekuaeg kuni 31. juulini 2027 oma lasketiiru või laskepaiga eelnõukohase määruse

nõuetega vastavusse viimiseks. Teenistusrelvi käitlevatele asutustele antakse üleminekuaega

31. jaanuarini 2027, mil neil peab olema määratud asutuses laskmist läbiviivaks isikuks

ametnik või töötaja ning kehtestatud teenistusrelvi käitleva asutuse laskmist läbiviiva isiku

määramise täpsemad tingimused ja kord.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Päästeametile, Sisekaitseakadeemiale, Eesti Laskurliidule, Eesti Jahispordi

Liidule, Eesti Jahimeeste Seltsile, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioonile, Eesti Practical-

laskmise Ühingule, Eesti Relvaomanike Liidule, Eesti Reservväelaste Laskespordiliidule ja

IDPA Eesti Ühendusele.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

12.08.2026 nr 1-6/3511-1

Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja

treeninglaskmise ohutusnõuded

Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning ametitele ja

organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Lasketiiru ja laskepaiga ning

laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded“ eelnõu. Palume Teie tagasiside eelnõule

hiljemalt eelnõude infosüsteemis märgitud tähtajaks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Arvamuse andmiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet

Sisekaitseakadeemia

Päästeamet

Eesti Laskurliit

Eesti Jahispordi Liit

Eesti Jahimeeste Selts

Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon

Eesti Practical-laskmise Ühing

Eesti Relvaomanike Liit

Eesti Reservväelaste Laskespordiliit

IDPA Eesti Ühendus