ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Heidy Purga

Kultuuriministeerium

[email protected]

Teie 28.07.2026 nr 1-11/811-1

Meie 12.08.2026 nr 2.3-5/26/2935-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 27.

veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“ muutmise eelnõu.

Arvestades, et käsil on andmekogu põhimääruse muutmine, mis annab võimaluse muuta

ka kehtivat põhimäärust selgemaks ja konkreetsemaks, siis esitame tähelepanekud nii eelnõu kui

ka kehtiva põhimääruse osas.

1. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse põhimääruse lisa 1 ning lisatakse sporditulemuste

alamandmekogusse uus andmeväli „võistlusklass“. Seletuskirja järgi on täiendamine

vajalik parasportlaste võistlustulemuste kajastamiseks, kuna paraspordis tuleb tulemuste

võrreldavuse tagamiseks arvestada sportlasele rahvusvahelise klassifikatsioonisüsteemi

alusel määratud võistlusklassi.

Samas paistab, et rahvusvaheline paraspordi klassifikatsioonisüsteem ei kujuta endast

lihtsalt võistluskorralduslikku liigitust. Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee selgituse

kohaselt eeldab paraspordis võistlemine terviseseisundist tulenevat püsivat kvalifitseeruvat

kahjustust ning klassifikatsiooni eesmärk on rühmitada sportlased võistlusklassidesse selle

järgi, kuidas kahjustus mõjutab konkreetse spordiala sooritust.

Seega, kui sportlase nimele ja võistlustulemusele lisandub ka võistlusklass, siis võib see

anda teavet sportlase terviseseisundi või funktsionaalse piirangu kohta. Oleme oma

varasemas arvamuses1 juba juhtinud Kultuuriministeeriumi tähelepanu sellel, et ainuüksi

sportlase osalemine paraolümpiamängudel annab teavet tema terviseseisundi kohta, mis

tähendab, et tegemist on terviseandmetega ehk IKÜM2 artikli 9 lõike 1 tähenduses eriliiki

isikuandmetega.

Siinjuures peame vajalikuks juhtida tähelepanu andmekogu asutamist puudutavale

volitusnormile. Nimelt näeb spordiseaduse (SpS) § 61 lõige 5 ette, et spordi andmekogu

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sama paragrahvi lõige 7 võimaldab

põhimääruses sätestada andmekogusse kantavate andmete, sh isikuandmete täpsema

koosseisu, säilitamise täpsema tähtaja, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise

korra ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused. Seega võimaldab

volitusnorm seaduses ette nähtud andmekoosseisu põhimääruses täpsustada, kuid ei anna

alust lisada põhimääruse tasandil uut sisuliselt eriliiki isikuandmete kategooriat, kui sellist

1 31.07.2025 kiri nr 2.3-5/25/2317-2 2 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta

2 (4)

andmetöötlust ei ole seaduses piisavalt selgelt ette nähtud.

SpS § 61 lõike 6 punkt 5 sätestab sportlase kohta kogutavate isikuandmetena sportlase

nime, isikukoodi ja tema sporditulemuse, kuid puude andmeid, terviseandmeid,

funktsionaalse piirangu andmeid ega võistlusklassi selles loetelus eraldi nimetatud ei ole.

Antud juhul jääbki selgusetuks, kas võistlusklassi puhul on tegemist sporditulemuse n-ö

tehnilise täpsustusega või on tegemist eraldi andmekategooriaga, mis võib avaldada teavet

sportlase terviseseisundi või funktsionaalse piirangu kohta. Viimasel juhul ei pruugi

põhimääruse tasand olla sellise andmetöötluse reguleerimiseks piisav.

Seega tuleks uuesti hinnata, kas võistlusklass on terviseandmeid kaudselt avaldav

andmeväli, millisel õiguslikul alusel seda isikustatud kujul töödeldakse, kas seda

avalikustatakse koos sportlase nime ja tulemusega, kui kaua seda avalikustatakse ning kas

selline avalikustamine on vajalik ja proportsionaalne. Seejärel täiendada seletuskirja

analüüsiga võistlusklassi õigusliku olemuse kohta ning vajadusel täiendada seaduse tasandi

regulatsiooni.

2. Kehtiva põhimääruse § 5 kohaselt on andmekogu turbeaste madal ning turvaklass K1T1S1.

Leiame, et kui andmekogus töödeldakse andmeid, mis otseselt või kaudselt kajastavad

sportlase terviseseisundit, siis ei ole piisav piirduda senise turvaklassi kordamisega ilma

täiendava analüüsita. Turvaklassi küsimus ei ole üksnes tehniline infoturbe küsimus, vaid

osa isikuandmete töötlemise vajalikkuse, proportsionaalsuse ja kaitsemeetmete

hindamisest.

Andmekaitse Inspektsiooni koostatud andmekogude juhendis3 (lk 14) on selgitanud, et ühe

andmekogu erinevatel andmeliikidel võib olla erinev turvaklass ning eriliiki isikuandmete

töötlemisel tuleks määrata teabe konfidentsiaalsuse turvaosaklassiks vähemalt S2.

Samuti on Justiits- ja Digiministeeriumi juhises4 (JDM juhis) selgitatud, et eriliiki

isikuandmete töötlemine kuulub selliste olukordade hulka, kus isikuandmete

töötlusprotsessidega kaasnev riive on suur ning seaduse tasandi regulatsioon peab olema

täpsem. Samuti on JDM juhises märgitud, et eriti tundlike andmete puhul, näiteks

terviseandmed, tuleks seaduses ette näha, kellel on juurdepääs andmekogu andmetele,

millises ulatuses ning kellele andmekogust andmeid väljastatakse. Lisaks rõhutab JDM

juhis, et kui töödeldakse eriliiki isikuandmeid, tuleb ette näha täiendavad kaitsemeetmed

andmesubjekti õiguste kaitseks ning pelgalt eriliiki isikuandmete töötlemise õiguse

andmisest ei piisa.

Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirja täiendada hinnanguga, kas spordiregistri

praegune turvaklass K1T1S1 on piisav olukorras, kus andmekogus töödeldakse või

hakatakse töötlema andmeid, mis otseselt või kaudselt kajastavad sportlase

terviseseisundit. Kui võistlusklassi või muude paraspordiga seotud andmete töötlemine

võimaldab teha järeldusi isiku terviseseisundi või funktsionaalse piirangu kohta, tuleb

vähemalt nende andmeliikide või andmekogu vastava alamregistri konfidentsiaalsuse

turvaosaklass üle vaadata ning põhjendada, miks ei kohaldata vähemalt S2 taset.

3. SpS § 61 lõike 3 punkt 4 võimaldab spordi andmekogus koguda, töödelda, avalikustada ja

säilitada sporditulemusi toetuste eraldamise otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu

toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks. Sama paragrahvi lõike 61 kohaselt

säilitatakse sporditulemusi tähtajatult.

Siinjuures peame vajalikuks rõhutada, et sporditulemuste tähtajatu säilitamine ei tähenda

3 Andmekogude juhend 4 Andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhised

3 (4)

automaatselt kõigi sporditulemusega seotud andmete tähtajatu avalikustamise lubatavust.

Säilitamine ja avalikustamine on eraldiseisvad isikuandmete töötlemise toimingud ning

mõlema puhul tuleb hinnata eesmärki, ulatust, kestust ja proportsionaalsust. Oleme oma

varasemas arvamuses märkinud, et tähtajatu andmete avalikustamine tähendab intensiivset

riivet isiku privaatsusele ning nõuab põhjalikku põhjendamist.

Ka JDM juhise kohaselt tuleb isikuandmete avalikustamisel ette näha avalikustamise

eesmärk, avalikustatavate isikuandmete kategooriad ja tähtaeg. Juhise järgi tuleb juhul, kui

andmekogus tehakse avalikkusele kättesaadavaks isikuandmeid, sätestada isikuandmete

avaldamise eesmärk, milliseid isikuandmeid avalikustatakse ning kui kaua isikuandmeid

avaldatakse.

Seega, kui eelnõuga lisatav võistlusklass loetakse sporditulemuse osaks, tuleb selgitada,

kas sellele laieneb SpS § 61 lõikes 61 sätestatud sporditulemuste tähtajatu säilitamine.

Samuti tuleks selgitada, kas võistlusklass avalikustatakse koos sportlase nime ja

tulemusega ning kas avalikustamine on ajaliselt piiratud. Kui ajalist piirangut ei ole, siis

tuleb selle puudumist põhjalikult ka põhjendada. Palume eelnõu seletuskirjas eristada

sporditulemuste kogumine, säilitamine ja avalikustamine ning esitada iga

töötlemistoimingu kohta eraldi eesmärgi, ulatuse ja tähtaja põhjendus, sh võistlusklassi

osas.

4. Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse andmekogus andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt

antakse arhiiviväärtusega andmed üle Rahvusarhiivile ning isikuandmed, millele on

määratud säilitustähtaeg, anonüümitakse pärast säilitustähtaja möödumist ja

arhiiviväärtusega andmete üleandmist Rahvusarhiivile. Seletuskirjas on märgitud, et

Rahvusarhiiv hindas 2026. aasta jaanuaris spordiregistris sisalduva teabe

arhiiviväärtuslikuks ning hindamisotsuse kohaselt antakse arhiiviväärtuslik teave

Rahvusarhiivile üle anonüümimata kujul vastavalt kokkulepitud välbale.

Leiame, et seletuskirjas ei ole piisavalt selgitatud, millised konkreetsed andmekategooriad

on arhiiviväärtuslikud, kas arhiiviväärtus hõlmab ka paraspordiga seotud andmeid, sh

võistlusklassi andmeid, millal toimub anonüümimine ning mida anonüümimine

spordiregistri kontekstis tegelikult tähendab.

Andmekaitse Inspektsioon on oma varasemas arvamuses anonüümimise kohta selgitanud,

et isikuandmed on anonüümsed üksnes sellisel juhul, kui andmekogus olevaid andmeid ei

saa konkreetse isikuga või tema tegevustega siduda, grupeerida või isikupõhiselt eristada

ehk isikustatud kujule tagasi viia või tuvastada koos muude andmetega nende põhjal

konfidentsiaalset teavet. Samas arvamuses on selgitatud, et kui isikuandmete töötlemine

toimub viisil, et andmeid ei ole enam täiendavat teavet kasutamata võimalik seostada

konkreetse andmesubjektiga, on tegemist pseudonüümitud andmetega ning

pseudonüümitud isikuandmete töötlemisele kohalduvad jätkuvalt IKÜM nõuded, sh nõue

määrata andmete säilitamiseks tähtaeg.

Palume seletuskirja kindlasti täiendada selgitusega, millised andmed antakse

Rahvusarhiivile üle ning kuidas eristatakse anonüümimist pseudonüümimisest.

5. Kehtiva põhimääruse § 4 kohaselt on andmekogusse kantud andmetel informatiivne

tähendus, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Oleme oma varasemas arvamuses

märkinud, et selline säte on sisutühi, kuna asutus lähtub igal juhul oma töös andmekogusse

kantud andmetest, vastasel juhul ei oleks andmekogu pidamisel mõtet. Eristada tuleb

üksnes neid juhte, kus seadusest tulenevalt on andmekogu andmetel kolmandate isikute

suhtes konstitutiivne tähendus ning soovitasime sätte põhimäärusest eemaldada.

Kuna § 4 on kehtivas põhimääruses jätkuvalt alles, palume varasemat märkust uuesti

4 (4)

kaaluda. Kui sättel puudub iseseisev regulatiivne väärtus, tuleks see põhimäärusest välja

jätta või sõnastada ümber selliselt, et see ei jätaks eksitavat muljet andmekogusse kantud

andmete tegeliku kasutamise kohta.

6. Ühtlasi juhime tähelepanu sellele, et eelnõu seletuskirjas käsitletakse mõju

spordivaldkonnale, andmete esitajatele ja volitatud töötlejale, kuid andmekaitsealane

mõjude analüüs on ebapiisav.

JDM juhise kohaselt tuleb eelnõude puhul hinnata, kas on vajalik koostada

andmekaitsealane mõjuhinnang ja vajadusel see koostada. Juhises on selgitatud, et

mõjuhinnang on vajalik juhul, kui isikuandmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ja

eesmärgid võivad tõenäoliselt kaasa tuua suure ohu füüsiliste isikute õigustele ja

vabadustele.

Arvestades, et eelnõu puudutab puudega inimeste ja parasportlastega seotud andmeid ning

lisatav võistlusklass võib vähemalt teatud juhtudel anda teavet terviseseisundi või

funktsionaalse piirangu kohta, tuleks seletuskirjas selgitada, kas andmekaitsealase

mõjuhinnangu koostamise vajadust hinnati ning millisele järeldusele jõuti. Kui

mõjuhinnangut ei peetud vajalikuks, tuleks seda seletuskirjas põhjendada.

Kokkuvõtvalt rõhutame, et eelnõu ei saa käsitada üksnes spordistatistika tehnilise täpsustamisena.

Kui andmekogusse lisatakse andmeid, mis võivad avaldada teavet isiku terviseseisundi või

funktsionaalse piirangu kohta, peavad töötlemise õiguslik alus, eesmärk, ulatus, säilitamine,

avalikustamine ja kaitsemeetmed olema selgelt ning veenvalt põhjendatud. Ilma nimetatud

täiendusteta ei ole võimalik hinnata, kas eelnõu jääb spordiseaduses toodud volitusnormi piiridesse

ning on kooskõlas IKÜM-st tulenevate eesmärgipärasuse, minimaalsuse, säilitamise piirangu ja

usaldusväärsuse põhimõtetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Kirss

valdkonnajuht

peadirektori ülesannetes

Terje Enula

[email protected]

627 4144