OTSUS

Vaidlustusasja number

150-26/309953

Otsuse kuupäev 13.08.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus OÜ Nordlin Ehitus vaidlustus Tallinna Linnavaraameti

riigihankes „Rukkilille lasteaia ehitustööd“ (viitenumber

309953) riigihanke alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, OÜ Nordlin Ehitus, esindaja vandeadvokaat

Keidi Kõiv

Hankija, Tallinna Linnavaraamet, esindaja Marina

Borodina

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 5 ja § 198 lg 2 alusel

1. Rahuldada OÜ Nordlin Ehitus vaidlustus osaliselt ja kohustada Tallinna

Linnavaraametit viima riigihankes „Rukkilille lasteaia ehitustööd“ (viitenumber

309953) Lisa 4_1 Lepingu kavand üldtingimuste p-id 12.2 (viimane lause) ja 12.10

kooskõlla õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

2. Mõista Tallinna Linnavaraametilt OÜ Nordlin Ehitus kasuks välja lepingulise

esindaja kulud 504,15 eurot (käibemaksuta) ja tasutud riigilõiv 640 eurot

proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.06.2026 avaldas Tallinna Linnavaraamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

(edaspidi RHR) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Rukkilille lasteaia

ehitustööd“ (viitenumber 309953) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks

2 (19)

muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh:

- Lisa 1 Tehniline kirjeldus 1506 (edaspidi TK);

- Lisa 4_1 Lepingu kavand üldtingimused (edaspidi Leping);

- Lisa 2 Pakkumuse maksumus (edaspidi Maksumuse vorm).

2. 10.07.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

OÜ Nordlin Ehitus vaidlustus Riigihanke alusdokumentidele, milles taotletakse järgmiste

alusdokumentide osade kooskõlla viimist õigusaktidega:

- TK p 9;

- Lepingu p 6.1 teine ja kolmas lause;

- Lepingu p-id 12.2 ja 12.10;

- Maksumuse vormi märkuste kaldkirjalise osa (3 lõik) laused 1-3 ja viimane lause.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 17.07.2026 kirjaga nr 12.2-10/150 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 22.07.2026 ja neile vastamiseks 27.07.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude taotluse

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, OÜ Nordlin Ehitus, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

TK p 9, Lepingu p 6.1 ja Maksumuse vormi märkused

5.1. Hankija on ühelt poolt sätestanud, et pakkuja peab juba pakkumuse esitamisel arvestama

kõigi võimalike töödega jättes muudes tehnilistes küsimustes aspektides mahu tegelikult aga

lahtiseks. Selline hankedokumentide koostamise ja hinnastamise viis on vastuolus RHS-iga.

Pakkujad peavad saama alusdokumentidest aru sellel täpsusastmel, mis võimaldab tal esitada

usaldusväärseid ja omavahel võrreldavaid pakkumusi. Riigihankes ei ole TK ja sellest johtuvalt

ka Maksumuse vorm ning Lepingus piiritletud maksumus kooskõlas RHS § 77 lg-s 4, RHS §-

ide 87-89 sätetega, kuna informatiivseks tunnistatud mahutabel, ebamäärased tööde kirjeldused

ning tõlgendusriski täielik üleandmine pakkujale toimivad kumulatiivselt ning loovad olukorra,

kus piisavat täpsust ei saavutata. Hankija on teabevahetuse käigus lausa rõhutanud, et tema

eesmärgiks ongi kogu sellise lepingu eseme määratlemise ja sellega seotud riski jätmine

pakkuja kanda.

5.2. TK sätestab, et Riigihanke mahutabelis kajastatud andmed on informatiivsed ning

vastuolude korral projektis ja mahutabelis kajastatud andmetes tuleb lähtuda projektis toodud

mahtudest. See tähendab, et mahutabel, mille Hankija on pakkujatele ette andnud, ei ole siduv

alus pakkumuse maksumusele. Pakkuja peab tegema ise töömahud kindlaks Hankija poolt

koostatud projektijoonistest ehk sisuliselt asuma koostama RHAD-i, võttes sealjuures endale

kogu arvestusvea riski ja seda ka siis, kui ehitustööde käigus selgub, et Hankija poolt esitatud

tööprojekt või lammutusprojekt on vigane või puudulik. See, et projektides võivad esineda

vead, tegelik olukord ei vasta joonistel toodule või satub teepeale mõni hoopis halvem üllatus

(nt vamm, seenkahjustused või esialgsest ettenähtud hoopis halvemas seisus olukord), on

paraku ehitusobjektide puhul sage olukord. Selline ülesehitus ei vasta RHS § 88 lg 1 nõudele,

et hankelepingu ese oleks pakkujale piisavalt täpselt kindlaksmääratav, sest pakkuja ei saa isegi

kindel olla, mida Hankija ise töömahu all mõistab. Informatiivseks tunnistatud mahutabel, mis

eemaldab Hankija koostatud andmed siduvast alusest ja asendab need pakkuja enda

mahuvõtmisega, ei ole ka kooskõlas riigihanke üldpõhimõtetega.

3 (19)

5.3. Lisaks on osa mahust jäetud ebamääraseks. TK, mis jätab osa tööde sisust täpsustamata ja

viitab vaid pakkuja professionaalsusele, ei vasta RHS-ile. Sellises ulatuses riski jätmine

pakkujatele ei ole põhjendatud. Hankija peab kindlaks määrama tööd ja nende mahud, mis on

hankelepingu esemeks ning üksnes millistest andmetest lähtuvalt saab Hankija päriselt

võrreldavad ja samadel alustel esitatud pakkumused.

5.5. Lisaks ei pea Vaidlustaja põhjendatuks pakkujate riski jätmist ka kolmandate isikute

tegevusest johtuvalt.

5.5.1. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus

kohustust vääramatu jõu tõttu, st asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mida ei saanud

temalt mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal sellega arvestaks.

Täiendavad nõuded, mida ametkonnad esitavad tööde käigus ja mida pakkumuse esitamise

hetkel ei eksisteeri, mahuvad täpselt sellesse VÕS § 103 lg 2 kirjeldatud määratluse alla (An

Bord Bainne, C 124/92, p 12). Need on asjaolud, mida pakkuja lepingu sõlmimise ajal ei saanud

ette näha, kuna need ei eksisteerinud. Hankedokumentides kehtestatud klausel aga välistab

nende arvesse võtmise.

5.5.2. Puudused moodustavad süsteemse terviku. Mahutabel on informatiivne, seega peab

pakkuja ise mahud välja arvutama. Vastuolude korral prevaleerib projekt, seega kannab pakkuja

arvestusvea riski täielikult ja seda ka siis, kui projekt on vigane. Samal ajal on pakkujatelt

välistatud õigus tugineda tõlgenduserinevustele, seega ei saa pakkuja vaidlustada Hankija

hilisemat hinnangut selle kohta, mida projekt tegelikult tähendas. Lisaks sellele on osa mahust

ehituse ajal täpsustatav, seega ei ole pakkuja pakkumuse esitamise hetkel suuteline Riigihanke

kogu mahtu määratlema. Olukorras, kus kõik need elemendid toimivad koos, ei saa pakkuja

esitada usaldusväärset hinda, pakkumused ei ole omavahel sisuliselt võrreldavad.

5.6. Vaidlustaja leiab, et tegemist on tingimustega, mis on vastuolus riigihankeõiguse

üldpõhimõtetega, eeskätt läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ja

konkurentsi efektiivse ärakasutamisega, kuid on sealjuures ka tühised tüüptingimused.

Lepingu p-d 12.2 ja 12.10

5.7. Lepingu p 12.2 sätestab, et töövõtjal on õigus nõuda tellijalt tähtajaks tasumata summalt

viivist 0,033% iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivise saamiseks esitab töövõtja tellijale

kirjaliku nõude ja arve. Muus osas piirdub tellija vastutus töövõtja ees lepingu alusel makstava

tasuga.

Lepingu p 12.10 sätestab, et tellija ei vastuta töövõtja ees tööseisakust tingitud täiendava

kulutuse või tekkinud kahju eest. Kui tööseisak on põhjustatud tellija olulisest

lepingurikkumisest, vastutab tellija ainult otsese varalise kahju eest ja ainult juhul, kui

tööseisaku tõttu on tööde tegemise periood muutunud alguses kokkulepitust rohkem kui 10%

pikemaks. Lepingu punktid ei ole koosõlas riigihankeõiguse üldpõhimõtetega, kuivõrd need ei

ole selged ja üheselt mõistetavad ning on lisaks tühised tüüptingimused.

5.8. Mõistetamatu on, mida tähendab „Muus osas piirdub tellija vastutus töövõtja ees lepingu

alusel makstava tasuga“. Ebaselgeks jääb mida ja millises ulatuses soovib Hankija täpsemalt

piirata.

5.9. Tingimus ei ole kooskõlas ka VÕS-is sätestatuga. VÕS § 106 lg keelab sõlmida

kokkuleppeid, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda tahtliku rikkumise puhuks, või

milline võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult

eeldatust või mis muul viisil

4 (19)

5.10. 22.07.2026 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

5.10.1. Vaidlustajal on õigus nõuda ja vaildustuskomisjonil on pädevus tüüptingimuste tühisust

tuvastada. Hankija seisukoht ei vasta tegelikkusele, ega ole kooskõlas ka kehtiva praktikaga.

Hankija ei saa vabaneda kohustusest koostada nõuetekohased riigihanke alusdokumendid.

Vaidlustaja on vaidlustanud koosmõjuliselt TK p-i 9, Lepingu p-i 6.1 ja Maksumuse vormi

märkused, milliste tingimuste koosmõjus on need ebaproportsionaalsed, sisuliselt võimatud

täita ja asetavad ettevõtjatele põhjendamatult kõrge riski.

5.10.2. Hankija soovib, et pakkuja vastutaks ja kannaks täieõiguslikku riski ja ei tohiks küsida

täiendavaid eelarvelisi vahendeid üheski olukorras. Seda rõhutab Lepingu p 6.1, mis sedastab,

et lepingu eest makstav tasu on lõplik ning seda ei korrigeerita seoses riiklike või kohalike

maksude tõusmisega ega muude asjaoludega. Muu hulgas ei sõltu tasu suurus töövõtja kulutuste

suurenemisest. Sellises kombinatsioonis nõuded ja tööde hankimine ei ole kooskõlas

riigihankeõiguse reeglite ja üldpõhimõtetega ning sellises ulatuses riski määramine pakkujale

ei ole põhjendatud ega õiguspärane. Oluline on vahet teha äririskil ja sellele, millal on

riigihanke alusdokumendid koostatud nõuetekohaselt. Äririski pakkuja kanda jätmine on

korrektne siis, kui Hankija on ka ise enda kohustused nõuetekohaselt täitnud. Riigihanke

alusdokumentide nõuetekohane koostamine on Hankija kohustus ja Hankija ei saa panna

vastavat kohustust ülejäänud osas pakkujale koos täieliku riskivastutusega.

5.10.3. Vaidlustaja ei väida ja ei ole kunagi omanud seisukohta, et pakkujatel ei oleks kohustust

kanda pakkumuste esitamisel teatavas ulatuses riski. See risk peab olema korrelatsioonis

sellega, mida on Hankija RHAD-is avaldanud ja kirja pannud. Hankija hinnangul on tal õigus

seada pakkujatele sedavõrd lai risk, mis peab katma nii ehitusprojektist ja tehnilisest

kirjeldusest välja loetava info (millises osas pakkuja tõesti peab riski kandma), kui olema lisaks

ettenägelik ka igasuguse muu mõttetöö tulemusel tekkida võivatest kuludest. See ei ole

võimalik.

5.10.4. Vaidlustaja viitas vaidlustuses läbivalt, et RHS enda regulatsioonis paneb Hankijale

kohustuse koostada RHAD selliselt, et nendes kajastatud teave on piisavalt täpne ja arusaadav

pakkumuste esitamiseks. Tehnilises kirjelduses asjadele esitatud nõuete määratlus peab olema

nii selge, täpne ja täielik, et see võimaldab pakkujatel leida nõuetele vastav lahendus, samuti

tuleb esitada miinimumnõuded, millele asjad, teenused või ehitustööd peavad vastama, et

pakkumus oleks vastav. Tehnilise kirjelduse koostamine on vajalik selleks, et potentsiaalne

pakkuja oskaks hinnata, kas tal on võimalik pakkuda hankijale sellist asja, teenust või

ehitustööd, mida hankija soovib ning kalkuleerida pakkumuse maksumus (Tln Rngko 3-20-718,

p 20). Hankija ei saa koostada osa dokumentidest ja öeldes siis, et ülejäänud osas on

dokumentide koostamine pakkuja kohustus.

5.10.5. Õige ei ole Hankija väide, et ehitushanke olemusest johtuvalt ei ole võimalik, et Hankija

kirjeldaks ammendavalt iga üksikut ehitustöö tegemiseks vajalikku toimingut ning see muudaks

ka RHADi koostamise sätte sisutuks, kui nõutav oleks, et Hankija peab kõik ehitusobjekti

väljaehitamisega seotud kulu kirjeldama, sh määrama täpsed mahud ja tegevused.

Esiteks, kui Hankija väidab, et seda ei ole võimalik teha, siis kuidas saab seda teha pakkuja?

Teiseks on RHS-i eesmärgiks, et TK oleks võimalikult täpne

5.10.6. Vaidlustuskomisjon on asunud seisukohale, et õigusvastaseks ei saa pidada seda, kui

hankija on pannud pakkujale ka nende töödega arvestamise kohustuse, mis on vajalikud lepingu

eseme saavutamiseks vastavalt projektile, kuid mille maht RHAD-is puudub. Käesoleval juhul

on Hankija aga andnud mahud failis „Lisa 8_Mahutabel“ ette, kuid siis välistanud nende

kehtivuse ja siduvuse. Sellise segaduse tekitamise korral ei ole võimalik jaatada, et Hankija

5 (19)

oleks RHAD-i koostanud õigesti ja nõuetekohaselt.

5.10.7. Hankija väidab, et tööde maht on täiesti selge, kuna on piiritletud ehitusprojekti ja

RHAD-iga ning Hankija ei nõua tulevikus teadmata ehitustööde ja ehitusobjektidega

arvestamist. See selgitus on vastuolus nii Hankija varasemate selgituste, kui ka RHAD-is

sätestatuga. Kui hanke maht on sedavõrd selge, puuduks Hankijal takistus see RHAD-i kirja

panna. Lisaks ei ole Riigihankes esitatava pakkumuse maht piiratud vaid ehitusprojekti ja

RHAD-iga, sest TK-s sätestatud nõuded seavad pakkujale kohustuse arvestada hoomamatute

kohustustega, sh kohustustega, mida ei ole TK-s ega ehitusprojektis nimetatud.

Väita ei saa, et Hankija esitatud ehitusprojektis vigu ei esine, kuivõrd tegemist on vana hoone

lammutamise ja uue ehitamisega. Ka uusehitiste puhul sisalduvad projektis puudused, millised

võivad sealjuures esineda konstruktsioonidest kuni sisekujunduslike elementideni.

5.10.8. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15662 rõhutanud, et eeldada ei saa, et ehitaja teeb

hankija projektile pakkumuse koostamise käigus ekspertiisi, mistõttu ei ole ka põhjendatud, et

töövõtja kanda peaksid jääma tellija valedest lähteandmetest tulenevad lisakulutused ega

olukorrad, kus andmete puudulikkus on võimalik avastada alles ehitamise käigus. Kui Hankija

soovib, et ettevõtja määraks kindlaks tööde mahud, ei saa ta jätta aga kogu lepingu täitmise

hinna riski pakkuja kanda. See oleks ebaproportsionaalne. Kui Hankija aga tahab kindlaks

määrata eelarve nõnda siduva nagu Riigihankes, siis peab ta ka rohkem panustama ja määrama

kindlaks tööde väga täpse sisu (read ja mahu) või valima lahenduse, milles pakkumuse

maksumust ei piirata.

5.10.9. Vaidlustaja jääb seisukoha juurde, et Hankija ei saa nõuda ettevõtjatel hinna arvestamist

tööde osas, millised on ebaselged või määratlemata. Hankija ei saa piiramatult nõuda ettevõtjalt

mida iganes ning kui tahes suures mahus.

5.10.10. RHAD ei võimalda võrreldavate pakkumuste esitamist.

Jaatada ei saa hankijate võimalust jätta siduva eelarve puhul tööd hoomamatuks ja panna selles

osas täielik risk pakkujale. Siduva eelarve puhul peab olema väga selge, mida see eelarve

hõlmab

5.10.11. Hankija väited muudatustööde küsimusest on vastuolulised.

- Lepingu p-is 6.1 on sätestatud, et lepingu eest makstav tasu on lõplik ning seda ei korrigeerita

seoses riiklike või kohalike maksude tõusmisega ega muude asjaoludega. Mh ei sõltu tasu

suurus töövõtja kulutuste suurenemisest. Seega on Hankija välistanud mistahes lepingu

maksumuse muudatuse. Vastuses vaidlustusele on Hankija asunud väitma, et tegelikult kui

midagi ikkagi muutub, siis Lepingu hinda muudetakse. See on vastuolus Lepingu p-i 6.1

sõnastusega. Hankija ei saa muuta selgitustega lepingu punkti sisu.

- Hankija selgitused on vastuolus ka seetõttu, et Hankija rõhutab, et muudatustööde vajadus, sh

tellija muudatused, kuuluvad Riigihanke töövõttu, millistega peab vastavalt TK p-ile 9

arvestama maksumuses, kuid seejärel viitab Hankija Lepingu p-ile 8, mis sätestab lisatööde ja

muudatustööde eest tasumise. Hankija ei saa koostada hanketingimusi selliselt, et nad räägivad

üksteisele vastu. Kui hankija leiab, et lepingu hind võib muutuda, siis ei saa Lepingu p 6.1 olla

sõnastatud viisil nagu see täna on.

5.10.12. Lepingu p 12.2 ei ole õiguspärane.

5.10.12.1. Vaidlustajale on mõistetamatu, mida on Hankija silmas pidanud Lepingu p-i 12.2

viimase lausega. Vastuses vaidlustusele selgitas Hankija, et tegemist on vastutuse piiramise

kokkuleppega muudeks juhtudeks, kui viivise maksmine ja see tähendab, et ettevõtja peab

6 (19)

vastava riski arvestama juba pakkumuse hinna sisse. Hankija hinnangul on see lubatud.

Vaidlustaja selle seisukohaga ei nõustu.

Hankija mõistab ebaõigesti, mida tähendab vastutuse ülempiir. Vastutuse ülempiir on lepingus

või seaduses kokku lepitud suurim rahasumma, mida üks pool võib kahju tekitamise või

kohustuse rikkumise eest teiselt nõuda. See on täpne piirmäär, millest suuremas ulatuses kahju

ei hüvitata. Ülempiir ei ole tasu, mida tellija maksab töövõtjale tööde teostamise eest.

Seega Hankija ei ole sätestanud vastutusele ülempiiri, vaid sätestanud, et Hankija töövõtjale

kahju ei hüvita, kuna tema vastutusala peab olema hõlmatud juba lepingu maksumuse hulka.

Sättes ei ole reguleeritud seda, millise süü vormi puhuks sellist vastutuse piirangut

kohaldatakse, mistõttu kohaldub see kõikide vormide puhul.

5.10.12.2. Olukorras, kus Hankija on juba RHAD-is kogumis püüdnud täieliku riskivastutuse

jätta pakkuja kanda sätestades, et ettevõtja peab pakkumuse hinnas arvestama hoomamatute

kohustustega ning sedastab selle juures lisaks seda, et ka vastutuse ülempiir on selle sama

summaga kaetud, on tegemist ebamõistlikult kahjustava ja vastutust välistava tingimusega ning

Hankija vastutuse ebamõistliku piiramisega. Tingimusi ei hinnata läbi võimalike vaidluste vaid

läbi sätte grammatilise sõnastuse. Kuna sätte sõnastusest ei tulene kohaldamise piirangut, siis

on see vastuolus VÕS § 106 lg-ga 2.

5.10.13. Lepingu p 12.10 ei ole õiguspärane.

5.10.13.1. Hankija arvates on tingimus õiguspärane, sest tal on suur huvi ettenähtud tähtajaks

saada objekt valmis ning ta ei soovi, et tööde tegemine peatuks pooltevahelise vaidluse tõttu.

Hankija selgitused ei lähe kokku tingimuste puntki sisuga.

Klausel sätestab esmalt selle, et (a) tellija ei vastuta, olenemata kellest tingituna on seisak

tekkinud, sellest tekkinud kulutuste ja kahjude eest ja (b) konkreetselt Hankija kahju hüvitamise

piirangu olukorras, milles ta ise rikub Lepingut oluliselt ja põhjustab seisaku, kuid sellele

vaatamata hüvitab kahju vaid juhul, kui seisak kujuneb pikemaks kui 10% esialgselt tööde

tegemise ajaks. Kumbki nimetatust ei ole seotud Lepingu tähtaja täitmise või kahjude vaidluse

küsimusega. Sätte laused on ka omavahel vastuolus, kus esimene välistab kahju tervikus igas

olukorras nii nagu ka Lepingu p 12.2, kuid teine seab samale olukorrale ja samadele kahjudele

hüvitamise piirangud. Sellised Lepingu tingimused ei ole üheselt mõistetavad ja selged. Ka

ühegi muu tingimusega ei saaks Hankija keelata Vaidlustajal kasutamast enda seadusest

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, milliseks on muuhulgas lepinguliste tööde peatamine.

5.10.13.2. Hankija väited, et viited Hankijapoolsetele kuritarvitustele on spekulatiivsed, kuna

pooled peavad lähtuma lepingu täitmisel heast usust, ei ole asjakohased. Tingimuste

õiguspärasust ei hinnata nende võimaliku rakendustiheduse spekulatsiooni alusel.

6. Hankija, Tallinna Linnavaraamet, vaidleb vaidlustusele vastu.

TK p 9, Lepingu p 6.1 ja Maksumuse vormi märkused

6.1. Tingimused tagavad kõigile Riigihankest huvitatud isikutele võrdsed võimalused

pakkumuse esitamiseks, soodustavad tõhusat konkurentsi ning võimaldavad esitada omavahel

võrreldavaid ja sisuliselt konkureerivaid pakkumusi. Pakkujale seatud kohustused on

õiguspärased, põhjendatud ning kooskõlas riigihangete seaduse ja ehitushangetes

väljakujunenud praktikaga.

6.2. Siduva eelarvega töövõtuleping

6.2.1. Vaidlusaluse ehitustööde riigihanke tulemusena sõlmitakse edukaks tunnistatud

pakkujaga, kes on esitanud madalaima hinnaga pakkumuse, hankeleping, mille esemeks on

7 (19)

peatöövõtu korras RHAD-is kirjeldatud Rukkilille lasteaia ehitustööde teostamine (TK p 2).

Hankelepingus kokkulepitud hinna eest peab töövõtja tegema kõik ehitusobjekti

nõuetekohaseks väljaehitamiseks vajalikud tööd ning andma valminud objekti tellijale üle.

Tegemist on VÕS § 639 lg 1 mõttes siduva eelarvega töövõtulepinguga. Kindla tulemuse

saavutamisele suunatud töövõtulepingu puhul peab töövõtja pakkumuse koostamisel arvestama

kõigi kuludega, mis on vajalikud kokkulepitud tulemuse saavutamiseks. Sama kohustus tuleneb

ka Lepingu p-ist 2.a, mille kohaselt on töövõtja kohustatud tegema ka selliseid töid (sh ehitus-

ja abitöid), osutama teenuseid ning kandma ehitusriske, millele lepingus ei ole otseselt osutatud,

kuid mis on vajalikud lepingu tulemuse saavutamiseks.

6.2.2. Siduva eelarvega lepingu kontekstis on Riikohus oma 12.11.2017 otsuse 2-15-15662

märkinud: Riigikohus on siduva eelarve kontekstis selgitanud, et töö maksumuse riski kannab

üldjuhul töövõtja kui professionaal (Riigikohtu 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr

32110214, p 20). Töövõtja kui vastava valdkonna professionaal peab teadma ja nägema ette

kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib tööde maksumus eelduslikult muutuda. Kui

vaidlusaluses osas ei tulenenud eelarve koostamise aluseks olnud asjaolud tellija esitatud

andmetest, kannab töövõtja ise 9(13) 9 2-15-15662 sellega seotud eksimusest tulenevat riski (vt

Riigikohtu 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 32110214, p 22). Eelnevast lähtudes tuleb

asja lahendamiseks selgeks teha, kas tellija esitatud andmed võimaldasid töövõtjal kui

professionaalil järeldada, et tööde maksumus võib eelduslikult muutuda.

Pakkuja kohustuseks ja vastutuseks on RHAD-i terviklik analüüsimine ning ehitusvaldkonna

professionaalina kõigi objekti nõuetekohaseks väljaehitamiseks vajalike tööde ja nendega

seotud kuludega arvestamine pakkumuse maksumuse kujundamisel.

6.2.3. Nagu Riigikohus on eespool viidatud lahendis selgitanud, kannab töö maksumuse riski

üldjuhul töövõtja kui professionaal. Riski jaotamisel on määrav see, kas tellija esitatud andmed

võimaldasid professionaalsel töövõtjal tööde ulatust, maksumust ja võimalikke muutusi

mõistlikult hinnata. Riigihankes on pakkujatele tehtud kättesaadavaks detailne tööprojekt, TK

ning muud vajalikud alusdokumendid, mille põhjal on võimalik määrata tööde maht ja

kujundada pakkumuse maksumus. Seetõttu peab töövõtja oma erialastest teadmistest ja

kogemustest lähtudes ise ette nägema kõik RHAD-ist tuletatavad asjaolud ja riskid, mis võivad

mõjutada tööde maksumust, selle muutmist või kujunemist, ning arvestama nendega lõpliku

pakkumuse maksumuse määramisel. Kui hankija ei ole riigihanke alusdokumentides sätestanud

töö maksumuse muutmise aluseid, peab töövõtja professionaalina pakkumuse koostamisel ise

hindama kõiki töö maksumust mõjutavaid asjaolusid ning arvestama nendega lõpliku

pakkumuse maksumuse kujundamisel. Kui pakkuja hindab olemasolevate lähteandmete alusel

töömahtu või maksumust ebaõigesti, kannab sellest tulenevat riski pakkuja.

6.3. Tööde mahtude määratlemine ja RHAD-is nimetamata töödega arvestamine on pakkuja

kohustus

6.3.1. Maksumuse vorm

6.3.1.1. Hankija tellib Riigihankes mahukaid ehitustöid eeldatava maksumusega 6 500 000,00

eurot km-ta. Pakkujad peavad esitama pakkumuse maksumuse vastavalt Maksumuse vormis

toodud kululiikidele ning arvestades RHAD-is, sh TK-s ja ehitusprojektis toodud mahtusid ja

tingimusi. Maksumuse vorm on koostatud samal detailsustasemel nagu ehituskulude liigitamise

standard ning sisaldab kokku ca 670 kululiiki. Ehituskulude liigitamine põhineb standardil EVS

885:2005 „Ehituskulude liigitamine“. Standardi alusel ehituskulude liigitamine võimaldab

ehituskulusid ühtviisi nimetada ja määratleda. Iga kahekohaline põhikood jaguneb omakorda

erinevateks detailsemateks kululiikideks, mis on mõnel juhul esildises palju detailsemad kui

standardis sätestatu, arvestades ehitusobjekti eripära. Viidatud standard kajastab

ehitusvaldkonna spetsialistide seas väljakujunenud ja ühiselt tunnustatud kulude liigitamise

8 (19)

põhimõtteid. Hankija hinnangul ei ole vajalik ega põhjendatud näha ette standardis sätestatust

detailsemat kulude liigendamist. Ehitushanke olemusest tulenevalt ei ole võimalik, et Hankija

kirjeldaks RHAD-is ammendavalt iga üksikut ehitustöö tegemiseks vajalikku toimingut,

materjali, kinnitit vm.

6.3.1.2. Pakkuja peab lõplikku töö maksumust kujundama ise vastavalt Riigihanke TK-le ja

ehitusprojektile. Detailse ehitusprojekti eesmärk on anda pakkujale kogu vajalik tehniline

informatsioon, mille alusel on ehitusvaldkonnas tegutseval professionaalsel ettevõtjal võimalik

iseseisvalt määrata tööde tegelik maht, valida sobivad tehnilised lahendused ning kujundada

pakkumuse maksumus.

6.3.1.3. Maksumuse vorm on piisavalt selge, täpne ja konkreetne. Kui pakkuja leiab, et mõni

ehitusobjekti nõuetekohaseks väljaehitamiseks vajalik töö või kulu ei ole Maksumuse vormis

eraldi kajastatud, on tal võimalik see lisada reale nr 920 „Muud tööd“.

6.3.2. Mahutabel

6.3.2.1. RHAD 8 toodud mahutabeli osas selgitab Hankija, et see on informatiivse iseloomuga.

Tegemist on näitliku dokumendiga. Pakkuja arvutab ehitusmahud vastavalt TK-le ja

projektdokumentatsioonile.“ Lõplik vastutus tööde mahu hindamise ning pakkumuse hinna

kujundamise eest lasub pakkujal. Juhul kui pakkuja määrab pakkumuse maksumuse vormis

töömahud ebaõigesti ning kujundab sellest tulenevalt eksliku pakkumuse maksumuse, kannab

sellest tuleneva riski ja vastutuse pakkuja. Kõik vaidlustatud laused Maksumuse märkuste osas

on õiguspärased.

6.3.2.2. RHAD ega mahutabel ei sisalda kohustuslikke mahtusid, mahutabelis on kirjast, et need

on näitlikud ehk informatiivsed. Seetõttu ei saa ainuüksi asjaolu, et mõni töö või materjal ei ole

mahutabelis või tehnilises kirjelduses eraldi välja toodud, tähendada, et see ei kuulu

hankelepingu esemesse või et selle maksumuse peaks kandma Hankija. Hankija leiab, et kui

vastava töö tegemise vajadus on tuletatav ehitusprojektist, kohaldatavatest õigusaktidest,

standarditest või ehitamise üldtunnustatud reeglitest ning see on vajalik projektikohase

tulemuse saavutamiseks, peab professionaalne pakkuja sellega pakkumuse koostamisel

arvestama.

6.3.2.3. Riigihanke eesmärgiks on olemasoleva lasteaia lammutamine ning uue lasteaia

rajamine vastavalt tööprojektile, mitte olemasoleva hoone remont või rekonstrueerimine.

Seetõttu peavadki tööde maht ja ulatus tööprojekti ja TK alusel olema kogenud ehitajale selgelt

määratletavad.

6.3.3. Muudatustööde projekteerimist puudutav TK p 7.1

6.3.3.1. Hankija kohustused lisa- ja või muudatustööde eest maksmisel

TK p-is 7.1 „Projekteerimistööd“ on kehtestatud järgmine nõue: Tööde käigus ilmnenud

muudatustööde projekteerimine, sealhulgas ka tellija algatatud muudatused, kuuluvad

käesoleva riigihanke töövõttu. Meelevaldne on Vaidlustaja tõlgendus, et ka nimetatud punkti

kohaselt peab töövõtja pakkumuse maksumuse kujundamisel arvestama ja kajastama

pakkumuse maksumuse hinnas kõigi selliste projektimuudatustega, mille maht ja sisu ei ole

pakkumuse esitamise hetkel teada. Tõlgendus tugineb üksiku lepingutingimuse

kontekstivälisele tõlgendamisele ega arvesta teisi RHAD-is, sh Lepingus, tööde teostamist

reguleerivaid sätteid ega hankemenetluse käigus antud selgitusi.

6.3.3.2. Nimetatud punktist tuleneb üksnes see, et tööde käigus ilmnevate muudatustööde

projekteerimine, sh tellija algatatud muudatuste projekteerimine, kuulub Riigihanke töövõtu

9 (19)

esemesse. See tähendab üksnes seda, et töövõtjal on kohustus vastavad muudatustööd

hankelepingu täitmise käigus projekteerida ja teostada. Punkt ei reguleeri muudatustööde eest

tasu maksmise korda ega tähenda, et töövõtja peaks nende võimalike muudatuste maksumusega

juba pakkumuse koostamisel arvestama. Muudatustööde tegemine, nende maksumus ja

tasumise tingimused lepitakse poolte vahel kokku eraldi ning vormistatakse hankelepingu

muudatusena kooskõlas RHS §-ga 123. Muudatustööde eest tasutakse töövõtjale vastavalt

poolte vahel saavutatud kokkuleppele. Vastavad selgitused on avaldatud RHR-is (küsimus nr

1109584).

6.4. Vaidlustaja hoolsuskohustuse rikkumine

Vaidlustaja ei ole riigihanke esemega piisavalt tutvunud. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohti

riskidega nagu ehitustööde käigus tekkida võivad vammid, seenkahjustused vm, kuigi

Riigihanke esemeks on uue hoone ehitamine vastavalt tööprojektile ja TK-le. Vaidlustaja on

ekslikult võrdsustanud uusehitise rajamise rekonstrueerimistöödega.

6.5. Pakkujal puudub kohustus pakkumus esitada, hanketingimuste õigusvastasust ei saa

tuletada asjaolust, et nende täitmine eeldab pakkujalt põhjalikku riskide hindamist või toob

kaasa tavapärasest suurema äririski.

6.6. Ehituse ajal rühmaruumikapi keskosa ja pistikute uue lahenduse koostamine

Vaidlustaja viitab tingimusele, mille kohaselt tuleb rühmaruumi kapi keskosa ja pistikute uus

lahendus välja töötada koostöös tellijaga ehitustööde käigus. Vaidlustaja leiab, et tegemist on

lüngaga hankedokumentides, mida peab sisuliselt täitma töövõtja, ning kuna töö täpne sisu ei

ole pakkumuse esitamise hetkel teada, ei ole töövõtjal võimalik nimetatud tööd hinnastada.

Hankija eeldab, et Vaidlustaja viitab TK p-is 7.2 alajaotuses nr 23 toodud kohustusele.

Vaidlusalune tingimus ei kujuta endast RHAD-is sisalduvat lünka ega tähenda, et hankelepingu

ese oleks määratlemata. Tegemist on üksnes lõpliku paigutuslahenduse täpsustamisega

koostöös tellijaga, mitte ehitusobjekti olulise tehnilise lahenduse määratlemisega.

Ehitusvaldkonnas tegutsevalt professionaalselt ettevõtjalt tuleb mõistlikult eeldada, et ta suudab

olemasolevate lähteandmete põhjal hinnata sellise töö tegemiseks vajalikud kulud ning

arvestada need pakkumuse maksumuses.

6.7. Hankija kokkuvõtlik seisukoht

Vaidlustaja väited tuginevad RHAD-i ebaõigele tõlgendamisele. Riigihankes on hankelepingu

ese üheselt määratletud ning pakkujatele on tehtud kättesaadavaks ehitusprojekti kõige

detailsem staadium ehk tööprojekt, TK, Maksumuse vorm, informatiivne mahutabel ja muud

vajalikud dokumendid. Need võimaldavad ehitusvaldkonnas tegutseval professionaalsel

pakkujal määrata tööde tegelikud mahud ning kujundada pakkumuse maksumuse.

Ehitusprojekti alusel töömahtude ja maksumuse määramine on ehitusettevõtja tavapärane

kutsealane kohustus ning Riigikohtu ja VAKO praktikaga kooskõlas olev riskijaotus. Töö

maksumuse riski kannab üldjuhul töövõtja kui professionaal. Sellest tulenevalt kujundab

professionaalne pakkuja pakkumuse maksumuse talle kättesaadavaks tehtud lähteandmete

alusel ning kannab vastutust oma arvutuste õigsuse eest.

Lepingu p-id 12.2 ja 12.10

6.8. Tellija vastutuse piiramise regulatsioon (Lepingu p 12.2)

6.8.1. Vaidlustuskomisjon ei pea hindama Lepingu tingimuste võimalikku tühisust VÕS §-de

42 ja 106 alusel. Vaidlustuskomisjon ei peaks lahendama abstraktselt eraõiguslikke

lepinguvaidlusi ega tuvasta tüüptingimuste tühisust.

6.8.2. Etteheide Lepingu p 12.2 kohta ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Tingimus sätestab

töövõtja õiguse nõuda tellijalt viivist tasu tähtajaks maksmata jätmise korral ning piirab muude

10 (19)

võimalike nõuete osas tellija vastutuse hankelepingu alusel makstava tasuga. Tegemist on

vastutuse piiramise kokkuleppega, mis on võlaõiguses üldjuhul lubatav tuginedes VÕS § 106

lg-le 1. VÕS § 106 lg 2 keelab üksnes vastutuse eelneva välistamise või piiramise tahtliku

rikkumise korral. Samuti näeb VÕS § 106 lg 2 ette, et tühine on üksnes selline kokkulepe, mis

ebamõistlikult välistab või piirab vastutust. Seega ei tulene seadusest, et vastutuse ülempiiri

kokkuleppimine oleks iseenesest keelatud.

6.8.3. Ka VÕS § 42 ei anna alust pidada tingimust automaatselt tühiseks. Tüüptingimuse

võimaliku tühisuse ja ebamõistlikkuse hindamine toimub konkreetse lepingulise suhte

asjaolusid arvestades tervikhinnanguna kohtus. Tüüptingimuse kehtivust ei saa hinnata

abstraktselt ega etteulatuvalt enne lepingu täitmist.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-48-15 p-is 20 selgitanud, et lepingupooled võivad kokkuleppel

kujundada VÕS-is sätestatust erineva vastutusrežiimi, sh kokku leppida seaduses sätestatud

vabandatavuse regulatsioonist erinevalt. Lepingu p-is 14 sellist kokkulepet ette nähtud ei ole.

6.8.4. Vaidlustaja viitab eelkõige võimalusele, et tingimus võiks välistada või piirata tellija

vastutust ka olukorras, kus kahju on põhjustatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Selline

käsitlus on hüpoteetiline ega tulene vaidlustatud tingimuse tegelikust kohaldamisest. Isegi

juhul, kui lepingu täitmisel tekiks vaidlus küsimuses, kas vastutuse piirang on konkreetses

olukorras kohaldatav, tuleks seda hinnata VÕS § 106 ning VÕS § 42 alusel konkreetsete

asjaolude pinnalt kohtumenetluse käigus. vaidlustuskomisjonil puudub pädevus selliste

eraõiguslike küsimuste etteulatuvaks lahendamiseks. Ka juhul, kui tsiviilkohus leiaks tulevikus,

et mõni lepingutingimus on tühine, ei mõjuta see automaatselt kogu lepingu kehtivust, vaid

kohaldatakse VÕS §-s 85 sätestatud osalise tühisuse regulatsiooni.

6.8.5. Hankija näol on tegemist avaliku sektori asutusega, mistõttu on äärmiselt vähetõenäoline,

et tellija esindaja tekitaks töövõtjale lepingu täitmise käigus tahtlikult kahju või tegutseks raske

hooletusega eesmärgiga kahjustada töövõtjat. Ühtegi riigihanke korraldamise üldpõhimõtet ei

ole tingimuste kehtestamisega rikkunud. Tingimused on kõigile pakkujatele võrdselt

kättesaadavad riigihanke menetlemise käigus ning neid kohaldatakse kõigi edukaks tunnistatud

pakkujatega sõlmitavate hankelepingute täitmisel ühtemoodi.

6.8.6. Vaidlustaja väide, et Lepingu p 12.2 on ebaselge, ei ole põhjendatud.

Tingimusest nähtub üheselt, et Hankija vastutab väljamaksetega viivituse korral viivise

tasumisega ning muude võimalike nõuete osas on tema vastutus piiratud lepingu maksumusega.

Hankelepingu eeldatav maksumus on ligikaudu 6 500 000 eurot, mistõttu ei saa asuda

seisukohale, et hankelepingu maksumusega piiritletud vastutus oleks ebamõistlik või

ebaproportsionaalne, eelkõige arvestades lepingu esemeks olevate ehitustööde mahtu ja

väärtust. Asjaolu, et Vaidlustaja ei nõustu sellise riskide jaotusega, ei tähenda tingimuse

ebaselgust ega RHS rikkumist.

6.9. Tööseisakust tuleneva kahju hüvitamise regulatsioon (Lepingu p 12.10)

Vaidlustaja leiab, et Lepingu p 12.10 piirab ebamõistlikult töövõtja õigusi olukorras, kus

tööseisak on tingitud tellija tegevusest. Hankija sellega ei nõustu.

6.9.1. Arvestada tuleb lepingu ja hankelepingu eset tervikuna. Tegemist on avalikes huvides

rajatava lasteaia ehitusega, mille valmimine ettenähtud tähtajaks on oluline nii Hankijale kui ka

avalikkusele laiemalt. Hankijal on vajadust tagada lasteaia valmimine planeeritud ajal, et

hoonet oleks võimalik kasutada ettenähtud õppe- ja kasvatustegevuseks. Sellest tulenevalt on

Hankijal põhjendatud huvi vältida olukorda, kus tööde tegemine peatub pooltevaheliste

vaidluste tõttu. Lepingu p-is 3.39 ja 12.10 teenivad koostoimes just seda eesmärki.

Lepingu ülesehitus seisneb selles, et tööde tegemine jätkub ning pooltevahelised vaidlused

lahendatakse eraldi kokkulepete, nõuete esitamise või vajaduse korral kohtumenetluse kaudu.

11 (19)

Selline lähenemine on ehituslepingutes tavapärane ning kooskõlas hea usu ja mõistliku

riskijaotuse põhimõtetega.

6.9.2. Vaidlustaja käsitluse kohaselt peaks töövõtjal olema ulatuslik võimalus tugineda

võimalikele kahjunõuetele juba lepingu täitmise käigus. Selline lähenemine looks olukorra, kus

iga erimeelsus muudatus- või lisatööde mahu, maksumuse või rahastamise üle võiks kaasa tuua

tööde peatamise või sellega ähvardamise. Kui töövõtjal oleks võimalik nõuda tööde peatamist

või tugineda automaatselt tööseisakust tulenevatele kahjunõuetele, tekiks reaalne oht kasutada

sellist mehhanismi läbirääkimissurve või rahaliste nõuete maksmapaneku vahendina.

6.9.3. Õige ei ole Vaidlustaja väide, nagu välistaks Lepingu p 12.10 täielikult töövõtja

õiguskaitsevahendid. Vastupidi, tingimus näeb ette tellija vastutuse juhul, kui tööseisak on

põhjustatud tellija olulisest lepingurikkumisest. Tingimus reguleerib üksnes hüvitatava kahju

ulatust, nähes ette, et sellisel juhul hüvitatakse otsene varaline kahju. Seega ei ole töövõtja

õigused välistatud, vaid osapooled on lepingus kokku leppinud vastutuse piirides, mis on

VÕS § 106 lg 1 alusel lubatav ja õiguspärane tegevus.

6.9.4. VÕS § 42 lg 3 p-i 2 kohaldamine ei ole asjakohane. Nimetatud säte puudutab olukordi,

kus lepingupooltelt võetakse sisuliselt ära võimalus kasutada seadusest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid. Lepingu p 12.10 ei võta töövõtjalt õigust esitada nõudeid, tugineda tellija

rikkumisele ega pöörduda vaidluse korral kohtusse. Tingimus reguleerib üksnes kahju

hüvitamise ulatust tööseisaku korral. Küsimus, kas konkreetse vaidluse korral võib mõni nõue

kuuluda hüvitamisele suuremas või väiksemas ulatuses, on lepingu täitmise vaidlus.

6.10. Vaidlustaja viide võimalikule Hankijapoolsele õiguste kuritarvitamisele on spekulatiivne.

6.11. Hankija kokkuvõtlik seisukoht

Vaidlustaja ei ole näidanud, et Lepingu p-id 12.2 ja 12.10 oleksid vastuolus RHS-i või VÕS-i

normidega. Vaidlustaja etteheited põhinevad valdavalt hüpoteetilistel olukordadel ja võimalikul

tüüptingimuste tühisusel, mille hindamine ei kuulu vaidlustuskomisjoni pädevusse. Lisaks on

tingimused põhjendatud hankelepingu esemest ja avalikust huvist tulenevalt. Hankija eesmärk

on tagada, et lasteaed ning muud avalikud hooned valmiksid kokkulepitud tähtajaks ning et

tööde tegemine ei seiskuks pooltevaheliste rahaliste vaidluste tõttu. Võimalikud vaidlused

lisatööde, muudatustööde või kahjunõuete üle peavad olema lahendatavad tööde teostamist

katkestamata.

6.12. 27.07.2026 esitas Hankija täiendava seisukoha.

TK p 9, Lepingu p 6.1 ja Maksumuse vormi märkused

6.12.1. Tingimused õiguspärased ning kooskõlas RHS-i ja riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega.

Asjaolu, et Vaidlustaja vaidlustab mitme tingimuse koosmõju, ei muuda seda, et RHS ei keela

Hankijal jätta ehitustööde mahtude arvutamist pakkuja pädevusse ning pakkuja võib kanda

selliste eraldi nimetamata tööde riski, milleta ei saa ehitustööd projektile ja tehnilisele

kirjeldusele vastata.

6.12.2. Vaidlustaja väide, et Hankija on jätnud riigihanke eseme osaliselt kirjeldamata ja nõuab

pakkujalt puuduva osa väljamõtlemist, on üldsõnaline. Pakkujatele on tehtud kättesaadavaks

detailne tööprojekt, TK, Leping, Maksumuse vorm ja muu RHAD. Seega on Riigihanke ese

täpselt määratletud ja võimaldab ehitusvaldkonna asjatundjal arvestada ja esitada riigihankele

lõplik siduv pakkumuse maksumus. Vaidlustaja ei ole oma argumentatsioonis näidanud, milline

konkreetne ehitise osa, tehniline lahendus või funktsionaalne nõue on sedavõrd määratlemata,

12 (19)

et pakkujal ei oleks võimalik selle sisu või maksumust hinnata. Üldine viide võimalusele, et

igas ehitusprojektis võib esineda puudusi, ei tõenda projekti ebaselgust ega RHS-i rikkumist.

6.12.3. Pakkuja kohustus määrata projekti alusel kindlaks tööde täpsed mahud ei tähenda, et

pakkuja koostaks Hankija asemel TK. Hankija määrab projektis ja TK-s kindlaks saavutatava

tulemuse ning sellele esitatavad nõuded. Pakkuja kui professionaalse ehitusettevõtja ülesanne

on valida nõuetekohane ehituskorraldus, arvutada vajalikud mahud ja kujundada nende alusel

pakkumuse maksumus.

6.12.4. Vaidlustaja möönab, et professionaalne ehitusettevõtja peab arvestama tulemuse

saavutamiseks vajalike materjalide, kinnitusvahendite ja tööoperatsioonidega ka juhul, kui iga

selline detail ei ole eraldi real nimetatud. Poolte vaidlus ei puuduta seda, kas kõik üksikud

tööoperatsioonid tuleb RHAD-is ammendavalt loetleda, vaid seda, kas RHAD-is on piisavalt

määratletud tulemus, mille saavutamiseks vajalikud tööd peab pakkuja hinnastama. Hankija

hinnangul on see tulemus projekti ja TK kaudu piisavalt määratletud. Seejuures on pakkujatele

esitatud tööprojekt, mis on ehitusprojekti kõige üksikasjalikum staadium.

Tööprojektis esitatakse ehitise ehitamiseks ja ehitustööde tegemiseks vajalikud üksikasjalikud

tehnilised lahendused ning täpsustatakse varasemate projektistaadiumide lahendusi selliselt, et

ehitist oleks võimalik nõuetekohaselt valmis ehitada. Seega ei ole pakkujatele esitatud üksnes

üldine lähteülesanne, eskiis või abstraktne funktsionaalne eesmärk, vaid ehitamiseks ette nähtud

kõige detailsema astme projektlahendus.

6.12.5. TK p 9 ei kohusta pakkujat arvestama mis tahes tulevikus tekkida võiva töö, tellija

subjektiivse soovi või kolmanda isiku suvalise nõudega. Punktis nimetatud tööde seos

hankelepingu esemega on piiritletud õigusaktide, tehniliste normide, standardite ning pädevate

ametkondade ja võrguettevõtjate nõuetega. Nimetatud asutused ja teenusepakkujad ei saa

töövõtjale esitada suvalisi või hankelepingu esemega mitteseotud nõudeid. Nende nõuded

peavad tulenema nende seaduslikust pädevusest, kehtivast regulatsioonist, tehnilistest

tingimustest ning projektis kirjeldatud ehitise nõuetekohase valmimise, tehnovõrkudega

ühendamise, kooskõlastamise või kasutuselevõtmise vajadusest. Nõude eesmärk on tagada, et

pakkumus hõlmaks projektijärgse ehitise nõuetekohaseks valmimiseks ja kasutuselevõtuks

tavapäraselt vajalikud tegevused, kuid ei anna Hankijale ega kolmandale isikule õigust muuta

piiramatult ehitusprojekti, ehitise funktsiooni või kokkulepitud töömahtu.

Kui pärast hankelepingu sõlmimist tekib nõue, mis ei piirdu projektis kirjeldatud tulemuse

nõuetekohase saavutamisega, vaid muudab lepingus kokkulepitud lahendust või lisab lepingus

mittesisalduva töö, tuleb hinnata seda muudatus- või lisatööna. Sellise töö tegemiseks tuleb

sõlmida lepingu eritingimuste p 8.1 kohane kirjalik kokkulepe. Kokkuleppe lubatavust hindab

Hankija RHS § 123 alusel.

6.12.6. Vaidlustaja tõlgendab Lepingu p-i 6.1 meelevaldselt.

Lepingu p-is 6.1 on sätestatud, et: Tellija ei tasu töövõtjale ettemaksu. Tasu on lõplik ning seda

ei korrigeerita seoses riiklike või kohalike maksude tõusmisega ega muude asjaoludega. Muu

hulgas ei sõltu tasu suurus töövõtja kulutuste suurenemisest. Lepingu p-i 6.1 ei saa tõlgendada

eraldiseisvalt eritingimuste p-ist 8.1.

Lepingu p 6.1 sätestab algselt kokkulepitud tasu lõplikkuse üldreegli, eritingimuste p 8.1 aga

reguleerib täpsemalt olukorda, kus tellija soovib pärast lepingu sõlmimist muuta kokkulepitud

lahendust või töömahtu või tellida lepingus mittesisalduvaid töid. Kui eritingimustes on

konkreetset olukorda reguleeritud Lepingust erinevalt või täpsemalt, tuleb selles küsimuses

kohaldada eritingimusi kui erinormi.

6.12.7. Pakkujatele on enne pakkumuste esitamise tähtpäeva tehtud kättesaadavaks detailne

tööprojekt, TK ja muud vajalikud dokumendid. Nende dokumentide alusel määrab pakkuja

kindlaks hankedokumentides kirjeldatud tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd ja kujundab

13 (19)

pakkumuse kogumaksumuse. Lepingu p-is 6.1 sätestatud tasu lõplikkus puudutab just selliselt

kindlaksmääratud algset töömahtu. Selle eesmärk on välistada kokkulepitud tasu hilisem

korrigeerimine üksnes põhjusel, et töövõtja kulud, maksukoormus või muud majanduslikud

sisendid on hankelepingu täitmise ajal suurenenud. Tingimus ei anna Hankijale õigust laiendada

pärast lepingu sõlmimist ühepoolselt hankelepingu eset ega nõuda algse tasu eest lepingus

mittesisalduvaid töid. Tellija soovitud muudatus- ja lisatöid reguleerib eritingimuste p 8.1.

6.12.8. Lepingu p-i 6.1 ei saa tõlgendada nii, et pakkuja peab pakkumuse maksumusse lisama

kõik pärast lepingu sõlmimist tekkida võivad ning pakkumuse esitamise ajal teadmata sisuga

muudatus- ja lisatööd. Selline tõlgendus jätaks eritingimuste p-is 8.1 sätestatud kirjaliku

kokkuleppe nõude sisulise tähenduseta.

6.12.9. Hankija hinnangul samastab Vaidlustaja ekslikult kaks erinevat kohustust: kohustuse

arvestada võimalusega, et suuremahulise ehituslepingu täitmisel võib tekkida vajadus

muudatus- või lisatöödeks ning kohustuse lisada kõigi võimalike tulevaste muudatus- ja

lisatööde maksumus juba algsesse pakkumusse. RHAD-ist tuleneb esimene, kuid mitte teine

kohustus.

Professionaalselt ehitusettevõtjalt võib eeldada teadmist, et ehitustööde käigus võib

objektiivsetel põhjustel tekkida vajadus muuta mõnda lahendust või töömahtu. Sellise

võimalusega arvestamine ei tähenda, et pakkuja peaks hinnastama ette töö, mille sisu, maht ja

maksumus ei ole pakkumuse esitamise ajal teada. TK p 7.1 seda järeldust ei muuda. Nimetatud

punkt sätestab, et tööde käigus ilmnenud muudatustööde projekteerimine, sh tellija algatatud

muudatuste projekteerimine, kuulub riigihanke töövõttu. Seega määrab TK p 7.1 kindlaks, et

muudatuse vajaduse tekkimisel ei saa töövõtja muudatusest keelduda ja peab vastavalt TK p-i

7.1 veerus „Tööde kirjeldus ja erinõuded“ regulatsioonile kas tellima tööprojekti koosseisu

kuuluva muudatustööde projekti tööprojekti autorilt või koostama muudatustööde projekti ise

tööprojekti autori kirjalikul nõusolekul. TK p 7.1 ei reguleeri aga muudatus- või lisatööde

maksumuse kindlaksmääramist ega anna tellijale õigust nõuda määramata mahus uusi

ehitustöid algse pakkumuse hinnaga. TK p-i 7.1 tuleb selles osas kohaldada koos eritingimuste

p-iga 8.1. Kui tellija soovib muuta lepingus kokkulepitud lahendust või töömahtu või tellida

lepingus mittesisalduva töö, tuleb muudatuse tegemiseks sõlmida kirjalik kokkulepe.

Muudatuse konkreetne sisu, ulatus, maksumus ja tasumise tingimused määratakse kindlaks

selles kokkuleppes ning hankija hindab selle lubatavust RHS § 123 alusel.

6.12.10. Vaidlustaja argumentatsioon põhineb eeldusel, nagu oleksid kõik hankelepingu

täitmise ajal tekkivad muudatus- ja lisatööd automaatselt algse pakkumuse hinnaga hõlmatud.

Hankija ei ole jätnud endale õigust suurendada ühepoolselt ja piiramatus mahus hankelepingu

eset ega kohustanud töövõtjat tegema kõiki tulevasi muudatus- ja lisatöid algse tasu eest.

6.12.11. Hankija ei ole kinnitanud, et ehitusprojektis vigade esinemine on välistatud või projekti

vearisk on null. Eristada tuleb ühelt poolt pakkuja kohustust arvutada ehitusprojekti ja TK alusel

nõuetekohase tulemuse saavutamiseks vajalikud töömahud ning teiselt poolt Hankija esitatud

lähteandmete varjatud ebaõigsusest või sellisest projekti puudusest tulenevat riski, mida

professionaalne pakkuja ei saanud pakkumuse koostamisel mõistlikult tuvastada. RHAD-ist ei

tulene, et viimati nimetatud risk oleks tingimata ja piiramatult töövõtjale üle antud.

6.12.12. Kui tööd on projektis kirjeldatud tervikliku ja kasutusvalmis tulemuse saavutamiseks

objektiivselt vajalikud ning nende vajadus on projektist, TK-st või kehtivatest normidest

professionaalsele pakkujale mõistlikult äratuntav, võivad need kuuluda algsesse töömahtu ka

siis, kui neid ei ole Maksumuse vormis eraldi real nimetatud. Kui aga tellija soovib pärast

lepingu sõlmimist projektis ettenähtud lahendust muuta või tellida RHAD-ist mittetuleneva

täiendava lahenduse, tuleb seda käsitada muudatus- või lisatööna ning kohaldada eritingimuste

p-is 8.1 sätestatud kirjaliku kokkuleppe korda. Pakkumus tuleb koostada alusdokumentides

14 (19)

sätestatud tehniliste ja funktsionaalsete nõuete alusel. Hankija hilisem uus või RHAD-ist

mittetulenev esteetiline eelistus ei muutu algse pakkumuse hinnaga hõlmatud tööks.

6.12.13. Pakkumuste võrreldavus ja töömahtude määramine

Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et töömahtude arvutamise jätmine pakkuja ülesandeks

muudab pakkumused omavahel võrreldamatuks. Vaidlustaja samastab ekslikult pakkumuste

võrreldavuse pakkujate sisekalkulatsioonide matemaatilise identsusega. Pakkumused on

võrreldavad juhul, kui need esitatakse sama hankelepingu eseme, samade kohustuslike

tehniliste ja kvaliteedinõuete ning sama hinnamudeli alusel. RHS-ist ei tulene nõuet, et kõik

pakkujad peavad kasutama identseid ehitusmeetodeid, tegema samasuguseid kogusearvutusi

või kujundama pakkumuse maksumuse ühesuguse sisemise kalkulatsiooni alusel.

Rriigihankes:

- lähtuvad kõik pakkujad samast ehitusprojektist ja TK-st;

- kõigile pakkujatele kehtivad samad tehnilised, funktsionaalsed ja kvaliteedinõuded;

- kõik pakkujad peavad saavutama sama projektijärgse lõpptulemuse;

- kõigi pakkujate pakkumusi hinnatakse sama kogumaksumuse alusel;

- edukas pakkuja vastutab selle eest, et ehitis valmib projektile, TK-le ja õigusaktidele

vastavana.

Seega ei konkureeri pakkujad erineva lepingu eseme täitmiseks, vaid esitavad kogumaksumuse

sama tulemuse saavutamiseks. Asjaolu, et pakkujad võivad kasutada oma professionaalsest

kogemusest, töökorraldusest, tarneahelast või ehitusmeetodist tulenevalt erinevaid

sisekalkulatsioone, ei muuda pakkumusi võrreldamatuks.

Lepingu p 12.2

6.12.14. Vaidlustaja tõlgendab Lepingu p-i 12.2 valesti. Kõnealune tingimus ei välista tellija

vastutust ega näe ette, et töövõtja peab tellija põhjustatud kahju pakkumuse hinna sisse

arvestama. Tegemist on tellija vastutuse rahalise ülempiiriga.

Lepingu p-i 12.2 kohaselt vastutab tellija tasu maksmisega viivitamise korral lepingus ette

nähtud viivise ulatuses ehk 0,033% iga viivitatud kalendripäeva eest ning muude nõuete korral

on tellija vastutuse ülempiiriks hankelepingu alusel makstav tasu. Viide hankelepingu alusel

makstavale tasule määrab vastutuse arvulise ülempiiri. Antud klausel ei tähenda, et kahjuhüvitis

oleks juba töövõtjale makstava tasu hulka arvestatud või et tellija ei peaks rikkumisega tekitatud

kahju üldse hüvitama.

6.12.15. Hankelepingu tasu on kasutatud üksnes vastutuse ülempiiri arvutamise alusena. Nt kui

hankelepingu alusel makstav tasu on 6 500 000 eurot, tähendab vaidlustatud tingimus, et tellija

muude nõuete alusel tekkiva vastutuse ülempiir on 6 500 000 eurot. See ei tähenda, et töövõtja

peaks võimaliku kahju oma pakkumuse maksumusse lisama või et tema kahju hüvitamise nõue

oleks välistatud. Erinevalt leppetrahvidest, mille eeldused ja maksimaalne suurus on

hankedokumentides ette kindlaks määratud ning mille võimalikku mõju saab pakkuja

pakkumuse koostamisel hinnata, ei ole võimaliku kahju tekkimine, ulatus ega hüvitamise

kohustuse suurus pakkumuse esitamise ajal ette teada. Seetõttu puudub alus väita, et töövõtja

peaks võimaliku kahju hüvitamise riski automaatselt pakkumuse maksumusse sisse arvestama.

6.12.16. Hankija nõustub, et VÕS § 106 lg 2 kohaselt ei saa vastutust eelnevalt välistada ega

piirata tahtliku rikkumise korral ning vastutust ei või piirata ka muul seaduses nimetatud

ebamõistlikul viisil. Sellest ei tulene, et igas vastutuse piiramise tingimuses peab nimetatud

seadusesäte olema sõna-sõnalt korratud. Tingimust kohaldatakse koos seadusega ja Lepingu

p 12.2 ei ole mõeldud kõrvale kalduma VÕS § 106 lg 2 regulatsioonist. Hankija kinnitab, et

Lepingu p-is 12.2 ette nähtud vastutuse ülempiiri ei kohaldata tellija tahtliku rikkumise korral

ega muus ulatuses, milles vastutuse piiramine oleks VÕS § 106 lg 2 või muu imperatiivse

15 (19)

õigusnormi kohaselt keelatud. Samuti ei kohaldata tingimust viisil, mis võimaldaks tellijal täita

oma kohustuse oluliselt erinevalt töövõtja poolt mõistlikult eeldatust. Seega ei ole õige

Vaidlustaja järeldus, et vastava erandi puudumine Lepingu p-is 12.2 annab tellijale õiguse

piirata vastutust ka tahtliku rikkumise korral. Seadusest tulenev keeld kehtib lepingupoolte

suhtes sõltumata sellest, kas selle sisu on lepingus eraldi korratud.

6.12.17. Põhjendatud ei ole määrata vastutuse ülempiiri hankelepingu üldtingimustes kindla

rahasummana. Hankelepingu tegelik maksumus kujuneb menetluse tulemusel eduka

pakkumuse alusel. Seetõttu on objektiivselt põhjendatud siduda tellija vastutuse ülempiir

hankelepingu alusel makstava tasuga, mitte määrata see enne pakkumuste esitamist kindlaks

fikseeritud rahasummana. Selline sõnastus võimaldab igal pakkujal juba pakkumuse

koostamisel üheselt mõista vastutuse piiri arvutamise alust. Hankelepingu sõlmimisel muutub

ülempiir konkreetse lepingutasu kaudu ka täpselt rahaliselt määratavaks. Tingimus ei jäta

vastutuse ulatust tellija hilisema suva või ühepoolse otsustuse määrata, vaid seob selle

objektiivse ja kontrollitava näitajaga – hankelepingu alusel makstava tasuga.

Lepingu p-i 12.2 viimane lause on piisavalt selge, üheselt mõistetav, tegemist on

ettevõtjatevahelistes lepingutes tavapärase vastutuse piiramise klausliga, millega vastutuse

rahaline ülempiir seotakse lepingu maksumusega. Asjaolu, et vastutuse ülempiiri ei ole

väljendatud RHAD-is kindla arvuna, ei muuda tingimust ebaselgeks, kuna ülempiiri

kindlaksmääramise alus on lepingus selgelt sätestatud ning summa muutub hankelepingu

sõlmimisel täpselt määratavaks.

Lepingu p 12.10

6.12.18. Põhjendatud ei ole Vaidlustaja väide, et Lepingu p-is 12.10 on laused omavahel

vastuolus. Punkti esimene lause sätestab tööseisakust tuleneva kahju hüvitamise üldreegli ning

teine lause sellest tehtava erandi juhuks, kui tööseisak on põhjustatud tellija olulisest

lepingurikkumisest ja selle tagajärjel pikeneb tööde tegemise periood rohkem kui 10%.

Üldreegli ja seda piirava erinormi sätestamine samas punktis ei muuda tingimust ebaselgeks.

Vastupidi, teine lause piiritleb olukorra, milles tellija vastutab vaatamata esimeses lauses

sätestatud üldreeglile. Lepingu p 12.10 näeb sõnaselgelt ette tellija vastutuse tema olulisest

lepingurikkumisest põhjustatud ning tööde tegemise perioodi oluliselt pikendava tööseisaku

korral.

6.12.19. Hankija on varasemalt selgitanud, et Lepingu p-id 3.39 ja 12.10 moodustavad

omavahel seotud regulatsiooni, mille eesmärk on tagada ehitustööde järjepidevus ka juhul, kui

poolte vahel tekib erimeelsus tööde mahu või kvaliteedi üle. Hankijal on põhjendatud huvi

vältida olukorda, kus selline erimeelsus toob automaatselt kaasa tööde peatamise ja seab ohtu

objekti õigeaegse valmimise.

6.12.20. Hankija nõustub, et Lepingu p 12.10 ei reguleeri vahetult tööde tegemise tähtaega ega

sätesta iseseisvat tööde jätkamise kohustust. Sellest ei järeldu aga, et nimetatud tingimusel

puuduks seos tööde järjepidevuse ja objekti õigeaegse valmimise eesmärgiga. Tööde jätkamise

kohustus tööde mahu ja kvaliteedi üle tekkinud vaidluse korral tuleneb Lepingu p-ist 3.39.

Lepingu p 12.10 täiendab seda regulatsiooni, määrates kindlaks tööseisakust tulenevate

majanduslike tagajärgede jaotuse. Tingimus annab pakkujale juba enne pakkumuse esitamist

selge teadmise, et pelgalt pooltevahelise erimeelsuse tekkimine ei anna alust peatada töid ja

kanda töövõtja enda otsustatud tööseisaku majanduslikke tagajärgi automaatselt üle tellijale.

Hankija ei väida, et p 12.10 oleks otseselt tööde tähtaega reguleeriv säte. Punkt toetab tööde

järjepidevust kaudselt, muutes töövõtjale ette nähtavaks tööde peatamisega kaasneva

riskijaotuse. Seega on Lepingu p-i 12.10 eesmärk ühtlasi tagada tööde järjepidev tegemine

olukorras, kus poolte vahel tekib erimeelsus tööde mahu, kvaliteedi või maksumuse üle.

16 (19)

6.12.21. Vaidlustaja väide, et tellija võiks lõpetada tööseisaku üheks päevaks ning alustada seda

seejärel uuesti, et vältida 10% piiri ületamist, ei tulene Lepingu p-i 12.10 sõnastusest. Punkt

seob vastutuse sellega, kas tellija olulisest lepingurikkumisest põhjustatud tööseisaku tõttu on

tööde tegemise periood muutunud algselt kokkulepitust rohkem kui 10% pikemaks. Seega

hinnatakse tööde tegemise perioodi tegelikku kogupikenemist, mitte iga katkestust eraldi.

Samast tellija lepingurikkumisest või omavahel seotud rikkumistest tulenevaid seisakuid ei

„nullita“ vahepealse formaalse tööde jätkamisega. Kui tellija põhjustatud mitme seisaku

kumulatiivne mõju pikendab tööde tegemise perioodi üle 10%, on punktis 12.10 sätestatud

lävend täidetud. Seetõttu ei võimalda tingimus tellijal vaidlustaja kirjeldatud viisil seisakute

kestusega manipuleerida.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. TK p 9, Lepingu p 6.1 ja Maksumuse vormi märkused

7.1. Vaidlustaja on vaidlustanud nimetatud RHAD-i punkte kogumis põhjusel, et Hankija on

sätestanud RHAD-is läbivalt kohustuse, et pakkuja peab juba pakkumuse esitamisel arvestama

kõigi võimalike töödega mis on vajalikud Riigihanke eesmärgi täitmiseks (TK p 9 sätestab mh

Riigihanke alusdokumentides kirjeldatud eesmärgi täitmiseks vajalike tööde mahtude

määramine on pakkuja kohustus. Hanke juures olevas tööde mahutabelis kajastatud andmed

on informatiivsed ning vastuolude korral projektis ja mahutabelis kajastatud andmetes tuleb

lähtuda projektis toodud mahtudest, kui projektis on vastavad mahud toodud), kusjuures ka juba

kirjeldatud töid ja nende mahtusid ei pea Hankija pakkumuse esitamisel kohustuslikeks (lisaks

TK p-ile 9 on Maksumuse vormis märgitud, et Pakkumuse maksumuse tabel on abistav

materjal, tööde loetelud on hinnangulised ega pruugi sisaldada kõiki tulemuse saavutamiseks

vajalikke töid, millega pakkuja peab arvestama). Sama eesmärk on ka Lepingu p-il 6.1: Tasu

on lõplik ning seda ei korrigeerita seoses riiklike või kohalike maksude tõusmisega ega muude

asjaoludega. Muu hulgas ei sõltu tasu suurus töövõtja kulutuste suurenemisest.

Vaidlustuskomisjonil tuleb hinnata, kas Hankija on RHS-ist tulenevaid kohustusi tööde eseme,

mahu ja maksumuse kujundamisel lubataval määral pakkujale üle kandnud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu p 6.1 iseenesest räägib eelkõige tasu

muutumatusest, samas kui õiguslik probleem tekib vaidlustuse kohaselt sellest, mida pakkuja

peab selle muutumatu tasu eest pakkuma ja milliseid töid pakkumuse esitamisel oma hinnas

arvestama. Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu p 6.1 ei ole iseenesest

vaidlustatud osas õigusvastane, kui Hankija ei ole lepingu mahu arvestusega seotud kohustusi

pannud pakkujatele õigusvastaselt.

7.2. Puudub vaidlus, et Hankija soovib sõlmida Riigihankes Lepingu tööde teostamiseks nn

võtmed kätte lahendusega (TK p 7: Riigihankes kavandatud tööd tehakse täisvastutusega

töövõtu meetodil). Vaidlustaja ei vaidlusta Hankija põhimõttelist õigust seda meetodit kasutada.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tegemist on siduva eelarvega lepinguga VÕS § 639 lg 1

mõttes, st Riigihankes peab töövõtja olemasoleva lasteaia aadressil Õismäe tee 70 lammutama

ning ehitama uue lasteaia vastavalt projektile TLV23/268-21 (edaspidi Projekt) (TK p 2

Riigihanke ese).

Riigikohus on 19.12.2017 otsuse 2-15-15662 p-is 15 selgitanud järgmist: Riigikohus on siduva

eelarve kontekstis selgitanud, et töö maksumuse riski kannab üldjuhul töövõtja kui

professionaal (Riigikohtu 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14, p 20).

Töövõtja kui vastava valdkonna professionaal peab teadma ja nägema ette kriteeriume, mille

muutumisest tingituna võib tööde maksumus eelduslikult muutuda. Kui vaidlusaluses osas ei

tulenenud eelarve koostamise aluseks olnud asjaolud tellija esitatud andmetest, kannab

töövõtja ise sellega seotud eksimusest tulenevat riski (vt Riigikohtu 12. novembri 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14, p 22). Eelnevast lähtudes tuleb asja lahendamiseks selgeks teha,

17 (19)

kas tellija esitatud andmed võimaldasid töövõtjal kui professionaalil järeldada, et tööde

maksumus võib eelduslikult muutuda.

Seega siduva eelarve korral nagu käesoleval juhul, ei ole selles, et Hankija on pannud pakkujale

kõikide töödega arvestamise kohustuse, mis on vajalikud lepingu eseme saavutamiseks

vastavalt projektile (tööde alusdokument on tööprojekt: TÖÖ NR. TLV23/268-21) ja TK-le,

kuid mille maht RHAD-is puudub, iseenesest midagi õigusvastast. RHS ei keela Hankijal

siduva eelarvega ja „võtmed kätte“ lepingu korral panna pakkujale kohustust määrata projekti

ja tehniliste dokumentide alusel tööde tegelikud mahud ning arvestada pakkumuses kõigi

lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalike töödega eeldusel, et Hankija on andnud selleks

piisavad lähteandmed. Riigikohtu eelviidatud otsusest tuleneb selgelt, et töövõtja kui vastava

valdkonna professionaal, kelleks Vaidlustaja on, peab siduva eelarvega lepingu puhul teadma

ja nägema ette kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib tööde maksumus eelduslikult

muutuda ja kui eelarve koostamise aluseks olnud asjaolud ei tulenenud tellija esitatud

andmetest, kannab töövõtja ise sellega seotud eksimusest tulenevat riski. Vaidlustajale on TK

ja Projekt tehtud Riigihankes kättesaadavaks, st Vaidlustaja ei ole olukorras, kus ta on

teadmatuses sellest, mida ja kui palju on tal vaja teha selleks, et olemasolev lasteaed lammutada

ning ehitada uus lasteaed vastavalt Projektile. Siduva eelarvega lepingu sõlmimisel täidab TK,

sh lammutusprojekt ja Projekt, RHS § 87 lg-s 1 nõutava täpsusastme (ehitustööde hankelepingu

esemeks olevate ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum) ja puudub

põhjus pidada seal kirjeldatud töid ebamäärasteks.

TK p-is 9 on Hankija mh märkinud, et Hanke juures olevas tööde mahutabelis kajastatud

andmed on informatiivsed ning vastuolude korral projektis ja mahutabelis kajastatud andmetes

tuleb lähtuda projektis toodud mahtudest, kui projektis on vastavad mahud toodud. See

tähendab, et projekt on ülimuslik tööde mahutabeli suhtes. Mahutabel on RHAD-i kohaselt vaid

abivahend - Hankija annab mahutabeli pakkujale orientiiriks, kuid ei võta vastutust selles

olevate võimalike vigade või näpuvigade eest. Hankija selline tegevus ei ole vastuolus Hankija

valitud meetodiga siduva eelarvega lepingu sõlmimiseks.

7.3. Pakkumuse tegemisel kannab pakkuja riski, et tal tuleb teha töid, mis ei ole RHAD-is

otseselt kirjeldatud, kuid ilma milleta ei saa ehitustööd TK-le, sh lammutusprojektile ja

Projektile vastata, selline risk on ettenähtav ja ühetaoline kõikidele pakkujatele.

Proportsionaalsuse üldpõhimõte ei nõua, et Riigihanke tingimused oleksid igal juhul

Riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjale vastuvõetavad või et pakkuja risk oleks

minimaalne. Töövõtja kanda ei saa jätta lisakulusid, mis tulenevad tellija ebaõigetest,

puudulikest või eksitavatest lähteandmetest või asjaoludest, mida professionaalne töövõtja ei

saanud pakkumuse koostamisel mõistlikult ette näha. TK p-ist 9, Lepingu p-ist 6.1 ega

Maksumuse vormi märkustest ei nähtu, et pakkuja vastutaks tellija valedest lähteandmetest

tulenevate kohustuste täitmise eest. Projektist erinevad muudatustööd iseenesest lepitakse

kokku ja tasustatakse eraldi (Lepingu p 8).

7.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK p 9, Lepingu p 6.1 ja

Maksumuse vormi märkused ei ole vastuolus RHS-iga.

Asjaolu, et Vaidlustaja ei taha Hankija soovitud tingimustel pakkumust esitada, hankelepingut

täita ja Riigihankes riske võtta ei tähenda, et Riigihange poleks läbipaistev (pakkujatele on

RHAD-is esitatud dokumendid, mille alusel nad saavad tööde mahtu hinnata), proportsionaalne

ja kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega (nõuetekohaste ja vajalike tööde mahu hindamise

risk on ettenähtav ja ühetaoline kõikidele pakkujatele). See, et tingimused ei ole Vaidlustajale

meelepärased ja saaksid teoreetiliselt olla Vaidlustaja jaoks ka vähem töömahukamad ei

tähenda, et tegemist on ebaproportsionaalsete tingimustega.

8. Lepingu p-id 12.2 ja 12.10

8.1. Lepingu p 12.2 on sõnastatud järgmiselt:

18 (19)

Töövõtjal on õigus nõuda tellijalt tähtajaks tasumata summalt viivist 0,033% iga viivitatud

kalendripäeva eest. Viivise saamiseks esitab töövõtja tellijale kirjaliku nõude ja e-arve. Muus

osas piirdub tellija vastutus töövõtja ees lepingu alusel makstava tasuga.

Vaidlustus on esitatud seoses viimase lausega.

Lepingu p 12.10 on sõnastatud järgmiselt:

Tellija ei vastuta töövõtja ees tööseisakust tingitud täiendava kulutuse või tekkinud kahju eest.

Kui tööseisak on põhjustatud tellija olulisest lepingurikkumisest, vastutab tellija ainult otsese

varalise kahju eest ja ainult juhul, kui tööseisaku tõttu on tööde tegemise periood muutunud

alguses kokkulepitust rohkem kui 10% pikemaks.

Vaidlustaja väitel on tegemist ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimusega.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga, et vaidlustuskomisjon ei saa hinnata tüüptingimuste

õigusvastasust. Ka Lepingu tüüptingimused alluvad RHAD-i vaidluses RHS-is sätestatud

üldpõhimõtete kohasele kontrollile. Samas väidab Hankija, et tegemist on lubatavate vastutuse

piiramise kokkulepetega VÕS § 106 lg 1 alusel.

8.2. Vaidlustuskomisjon möönab, et VÕS § 106 lg 1 annab üldise võimaluse vastutust lepinguga

piirata, kuid ei anna Hankijale automaatselt õigust piirata vastutust ükskõik millisel viisil.

Riigikohtu otsuse 2-21-4251 p-ist 11.3 nähtuvalt võib vastutuse piiramine näiteks tehingu

hinnaga olla põhimõtteliselt lubatav, kuid mitte juhul, kui vastutus on välistatud või piiratud

muu hulgas tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju korral. Vaidlustuskomisjon saab

Lepingu p-i 12.2 viimasest lausest aru selliselt, et kui tellija tekitab töövõtjale oma rikkumisega

kahju (nt esitab valed lähteandmed, viivitab tahtlikult või jätab oma kohustused täitmata), peab

tellija maksma vaid ette nähtud lepingutasu. Kogu tekitatud lisakahju jääks töövõtja kanda.

Selline piirang rikub vaidlustuskomisjoni hinnangul VÕS § 106 lg 2 (tahtliku rikkumise

vastutusest vabastamise keeld) ning tekitab lepingupoolte õiguste ja kohustuste vahel olulise

tasakaalustamatuse. Lepingu p 12.2 sõnastus hõlmab ka selliseid vastutuse juhtumeid, mille

puhul vastutuse piiramine ei ole lubatav, mistõttu ei ole Lepingu p 12.2 viimane lause sellises

sõnastuses kooskõlas VÕS § 106 lg-ga 2 ning ei vasta RHS § 3 lg 1 p-st 2 tulenevatele nõuetele.

8.3. Vaidlustuskomisjon leiab, et Lepingu p 12.10 vastutuse piirang ei ole RHS § 3 tähenduses

piisavalt põhjendatud. Hankijal on küll põhimõtteliselt õigus kujundada hankelepingu

tingimused selliselt, et jaotada lepingu täitmisega seotud riske poolte vahel ning piirata oma

vastutust, kuid selline riskijaotus peab olema hankelepingu eesmärgi suhtes proportsionaalne,

asjakohane ja põhjendatud. Asjaolu, et Hankijal on huvi objekt ettenähtud tähtajaks valmis

saada, iseenesest seda põhjendust tingimuses ei sisalda.

Lepingu p 12.10 kohaselt ei vastuta tellija töövõtja ees tööseisakust tingitud täiendavate

kulutuste ega kahju eest üldse. Erand on ette nähtud juhul, kui tööseisak on põhjustatud tellija

olulisest lepingurikkumisest, kuid ka sellisel juhul on tellija vastutus piiratud otsese varalise

kahjuga ning vastutus tekib üksnes juhul, kui tööde tegemise periood pikeneb tööseisaku tõttu

algselt kokkulepituga võrreldes rohkem kui 10%. Erinevalt Vaidlustajast vaidlustuskomisjon

tingimuses erinevate lausete vahel vastuolu ei näe, kuid selline tingimus piirab töövõtja õigust

saada hüvitist ka olukorras, kus tööseisak ei ole tingitud tööde mahu ja kvaliteedi üle tekkinud

vaidlusese tõttu (millega Hankija põhjendab tingimuse eesmärki). Samuti ei ole tingimuses

näha, milline on 10% künnise seos hankelepingu eesmärgiga või miks on selline künnis vajalik.

Hankija ei saa siinjuures piirduda väitega, et VÕS võimaldab pooltel vastutust piirata. Oluline

on ka see, et piirang kohaldub tellija olulise lepingurikkumise korral, millisel juhul võib

töövõtja kanda olulise osa Hankija rikkumise majanduslikest tagajärgedest isegi siis, kui

töövõtja ise ei ole lepingut rikkunud. Tingimus vähendab seega oluliselt Hankija vastutust

olukorras, kus kahju tekkimise põhjus on tellija enda rikkumine. Vaidlustuskomisjon leiab, et

sellisel kujul ei ole vastutuse piirangu ja hankelepingu eesmärgi vahel tuvastatav piisav seos

ning Hankija ei ole põhjendanud, miks on töövõtja õiguste sellises ulatuses piiramine vajalik ja

proportsionaalne. Seetõttu on Lepingu p 12.10 vastuolus RHS § 3 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud

põhimõtetega.

19 (19)

9. Vaidlustusmenetluse kulud

9.1. Lähtudes sellest, et vaidlustus tuleb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada osaliselt, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 2. Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et vaidlustuse rahuldamise proportsioon on 1/4 (Riigikohus on 11.12.2020 otsuses

kohtuasjas 3-20-1198, p 28, asunud seisukohale, et vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei

tule mõõta mitte nõudeid mehaaniliselt loendades vaid hinnanguliselt nende sisulist kaalu

arvestades).

9.2. Vaidlustaja on taotlenud lepinguliste esindajate kulude välja mõistmist summas 2016,60

eurot (ilma käibemaksuta) 11,2 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasumääraga 180 eurot

(käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et asja mahtu ja keerukust arvestades on

Vaidlustaja kulud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb Hankijalt välja mõista vaidlustuse

rahuldamise proportsioonis summas 504,15 eurot (käibemaksuta). Hankijalt tuleb Vaidlustaja

kasuks välja mõista ka 1/4 tasutud riigilõivust, so 640 eurot.

Hankija ei ole oma menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk