Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 28.07.2026 nr 12.1-1/3144-1

Rahandusministeerium

[email protected] Meie 13.08.2026 nr 9-1/272-4

Euroopa Komisjoni riigiabi üldise grupierandi

määruse teine eelnõu

Kultuuriministeerium toetab üldjoontes Euroopa Komisjoni esitatud komisjoni määruse eelnõu, millega

tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ja kehtestatakse uus üldine grupierandi määrus

(edaspidi GBER).

Eelnõu eesmärk vähendada riigiabi andmisega seotud töökoormust ning ajakohastada grupierandi tingimusi

kooskõlas majanduse ja eri valdkondade arenguga on põhjendatud. Kultuuri- ja spordivaldkonna jaoks

sisaldab eelnõu mitmeid positiivseid muudatusi. Samas vajavad mõned sätted täiendavat täpsustamist, et

vältida nende rakendamisel ebaproportsionaalset töökoormust ja erinevat tõlgendamispraktikat

liikmesriikides. Samuti kordame 20. märtsi 2026 kirjaga esitatud ettepanekuid, millega eelnõu teises

versioonis ei ole arvestatud.

1) Kultuuriministeerium peab väga oluliseks, et eelnõus säilib kultuuri ja kultuuripärandi säilitamise

abi puhul kehtiv erand ergutava mõju nõudest. Eelnõu artikli 6 lõike 5 punkti o kohaselt loetakse

artikli 69 tingimustele vastav kultuuri- ja kultuuripärandi säilitamise abi ergutava mõjuga abiks.

Seega ei kohaldu kultuuriabile tavapärane nõue, mille kohaselt peab toetuse saaja esitama taotluse

enne projekti või tegevuse alustamist. Kultuuriministeerium toetab selle põhimõtte säilitamist.

2) Eelnõu artiklis 69 loobutakse kehtiva GBERi artikli 53 üksikasjalikust kultuuriliste eesmärkide ja

tegevuste loetelust. Selle asemel sätestatakse üldisemalt, et abi antakse kultuurilisteks

eesmärkideks ja tegevusteks. Kultuuriministeerium toetab seda muudatust. Kultuurivaldkond

areneb ning ammendav loetelu võib jätta uued kultuuritegevused grupierandi kohaldamisalast

välja. Üldisem sõnastus võimaldab regulatsiooni paremini kohandada kultuurivaldkonna arenguga.

Samas palume komisjonil täpsustada, kas mõiste „kultuurilised eesmärgid ja tegevused“ hõlmab

ka selliseid uusi kultuuritegevuse vorme, mida kehtiva GBERi vastuvõtmise ajal ei olnud võimalik

ette näha.

3) Eelnõu artikli 69 lõike 3 punkti b kohaselt ei kohaldata kultuuriabi sätet infrastruktuurile, mida

kasutatakse kultuurilisel eesmärgil vähem kui 80 protsenti ajast või pinnast aastas. Erinevalt

kehtivast regulatsioonist hinnatakse nimetatud piirmäära eelnõu kohaselt nö ajavahemiku

keskmisena artikli 3 lõike 2 punktis a nimetatud perioodi jooksul. Kultuuriministeerium toetab

põhimõtteliselt keskmise kasutuse arvestamist. See võimaldab paremini arvestada kultuuritaristu

tegevuse hooajalisust ja kasutuse muutumist. Samas vajab täpsustamist, kuidas nõuet praktikas

rakendada. Eelkõige vajavad selgitamist, kas 80 protsendi nõuet hinnatakse kogu artikli 3 lõike 2

punktis a nimetatud perioodi kohta ühe keskmisena või tuleb nõuet hinnata ka iga aasta kohta eraldi

ja kuidas arvestatakse perioode, mil kultuuritaristu on remondi või rekonstrueerimise tõttu osaliselt

või täielikult kasutusest väljas.

4) Kultuuriministeerium toetab tegevustoetuse ja investeeringutoetuse abikõlblike kulude määratluse

lihtsustamist. Eelnõu artikli 69 lõike 4 kohaselt on abikõlblikud investeeringukulud materiaalsesse

ja immateriaalsesse varasse. Eelnõu artikli 69 lõike 5 kohaselt on abikõlblikud kultuuriprojekti või

-tegevusega otseselt seotud tegevuskulud. See on võrreldes kehtiva GBERiga üldisem lahendus.

5) Kultuuriministeerium toetab eelnõu artikli 69 lõike 6 punktis b sätestatud põhimõtet, mille kohaselt

ei või tegevusabi ületada summat, mis on vajalik tegevuskahjumi ja mõistliku kasumi katmiseks

asjaomasel perioodil. Ülekompenseerimise vältimine võib toimuda eelnevalt mõistlike

prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Samas palume komisjonil täpsustada,

kuidas tuleb ülekompenseerimist hinnata juhul, kui tegevustoetust antakse organisatsiooni

regulaarse tegevuse toetamiseks ning toetuse andmise ajal ei ole võimalik toetuse perioodi

tegelikku tegevuskahjumit täpselt prognoosida.

6) Kultuuriministeerium teeb jätkuvalt ettepaneku, et Euroopa Komisjon peaks kaaluma võimalust

kehtestada GBER alusel antavatele toetustele alampiir, millest väiksemaid summasid ei ole

kohustuslik tagasi nõuda, et vältida ebaproportsionaalset koormust ja tagada tõhus ressursside

kasutamine. Tagasinõude menetlemine võib eeldada toetuse andjalt ja toetuse saajalt toiminguid,

mille kulud ületavad tagasinõutava summa. Sellisel juhul võib tagasinõude täielik menetlemine olla

ebaproportsionaalne. Kultuuriministeerium teeb ettepaneku kaaluda, kas GBERis oleks võimalik

sätestada proportsionaalsuslävi, millest väiksema summa korral ei oleks liikmesriik kohustatud

tagasinõuet menetlema või sisse nõudma, tingimusel et see ei kahjusta riigiabi eeskirjade tõhusat

kohaldamist. Alternatiivina palume komisjonil selgitada, kas liikmesriigil on võimalik jätta väga

väikese suurusega tagasinõue sisse nõudmata riigisisese proportsionaalsuse põhimõtte alusel.

Eestis on mitte riigiabi projektide puhul kehtestatud riigisiseselt riigieelarve seadusega alampiir

1000 eurot, millest väiksemaid summasid tagasi nõudma ei pea, lähtudes põhimõttest, et

tagasinõudmise menetluse kulu ei tohiks ületada tagasinõutavat summat. Kultuuriministeeriumi

hinnangul oleks see kooskõlas ka GBERi üldise eesmärgiga lihtsustada riigiabi andmist.

7) Kultuuriministeerium toetab eelnõu artikli 69 lõike 3 punkti a täpsustust, mille kohaselt ei

kohaldata kultuuriabi sätet üldjuhul ajakirjandusele ja ajakirjadele. Erandina on hõlmatud

rahvusvähemuse keeles avaldatavad väljaanded, kui need on seotud asjaomase keelelise vähemuse

kultuuriga, ning üksnes kultuurilised ajakirjad. Kultuuriministeeriumi hinnangul on tegemist

vajaliku täpsustusega, mis võimaldab eristada kultuurilise eesmärgiga väljaandeid üldisest

ajakirjandusest.

8) Kultuuriministeerium toetab eelnõu artiklit 70. Eelnõu kohaselt hõlmab audiovisuaalvaldkonna

abikava audiovisuaalsete teoste tootmise, eeltootmise ja levitamise kõrval sõnaselgelt ka

videomänge. Videomängude puhul on eeltootmise abikõlblike kuludena nimetatud muu hulgas

kirjutamise, disaini, prototüüpimise ja arendamise kulud. Kultuuriministeeriumi hinnangul on

tegemist vajaliku ajakohastamisega, mis arvestab audiovisuaalsektori tehnoloogilise ja

majandusliku arenguga. Samuti toetame võimalust anda audiovisuaalsete teoste eeltootmiseks abi

kuni 100 protsenti abikõlblikest kuludest. Peame positiivseks ka seda, et territoriaalse kulutamise

nõudeid ei kohaldata videomängudele. See väldib olukorda, kus uue ja rahvusvaheliselt kiiresti

areneva valdkonna puhul seataks põhjendamatuid territoriaalseid piiranguid. Samas teeme

jätkuvalt ettepaneku, et keerulised audiovisuaalprojektid tuleks määratleda selgete ja objektiivsete

kriteeriumidega GBERis ning ka nende projektide puhul tuleks ergutava mõju nõue kaotada,

sarnaselt artiklile 69. Ergutava mõju nõude eesmärk on vältida olukorda, kus riik toetab tegevusi,

mis toimuksid ka ilma abita. Praktikas tekitab see nõue probleeme ka audiovisuaalvaldkonnas, kus

projektide elluviimine sõltubki sageli avalikust toetusest. Väikese eelarvega või kunstiliselt

keerukate filmide puhul ei ole realistlik eeldada, et projekt toimuks ilma toetuseta, mistõttu

ergutava mõju formaalne tõendamine ei täida sisulist eesmärki.

9) Kultuuriministeerium toetab eelnõu artiklit 77, mis reguleerib spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja

veetmise taristu suhtes antavat abi. Positiivne on investeeringuabi ülemmäära tõstmine ning

võimalus määrata abi suurus lihtsustatud rahastamispuudujäägi alusel kuni 100 protsendini

investeerimiskuludest. Samuti säilib võimalus anda väiksema mahuga abi kuni 80 protsendi

ulatuses abikõlblikest kuludest. Eelnõu täpsustab sporditaristu kasutamise suhtes kehtivat 20

protsendi nõuet, mille kohaselt peab vähemalt 20 protsenti taristu ajamahust olema kasutuses teiste

kutseliste või mitteprofessionaalsete spordikasutajate poolt. Kultuuriministeerium peab

positiivseks, et nõude täitmist hinnatakse artikli 3 lõike 2 punktis a nimetatud ajavahemiku

keskmisena. Samas palume komisjonil täpsustada, kuidas tuleb keskmist kasutusmäära praktikas

arvutada ja tõendada. Eelkõige vajab selgitamist, kuidas kohaldub nõue hooajalise kasutusega

sporditaristule ning kuidas arvestatakse ajavahemikke, mil taristu on remondi või

rekonstrueerimise tõttu osaliselt või täielikult kasutusest väljas. Samuti palume täpsustada, kuidas

tuleb arvestada erinevate kasutajate samaaegset kasutust, mille puhul näeb eelnõu ette vastavate

ajamahu osade arvutamise.

10) Kultuuriministeerium juhib veelkord tähelepanu, et eelnõu artikkel 77 ei võimalda anda grupierandi

alusel abi sellistele rahvusvahelistele spordisündmustele, mis vastavad riigiabi kriteeriumidele,

kuid ei kuulu artikli 77 kohaldamisalasse. Praktikas on selliseid sündmusi võimalik toetada üksnes

vähese tähtsusega abina, mille puhul võib toetuse andmist piirata vähese tähtsusega abi ülempiir.

Peame eelkõige silmas rahvusvahelisi spordisündmusi, mis ei ole suunatud üksnes harrastajatele,

kuid mis ei ole samas rahvusvahelises spordikalendris kajastuvad tiitlivõistlused. Selliste

sündmuste toetamiseks puudub eelnõus sobiv abi liik. Kultuuriministeerium teeb ettepaneku

kaaluda eelnõusse vastava erandi või eraldi abi andmise aluse lisamist, mis võimaldaks selliseid

rahvusvahelisi spordisündmusi toetada ka juhul, kui toetuse andmisega kaasnevad riigiabi

kriteeriumid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Piipuu

Kantsler

Kadri Kilvet 6282224

[email protected]