Tere, Heliis!

Saadan sulle metsakaamerate teemal pisut taustainfot nagu telefonitsi kokku leppisime.

Püüan kõigepealt ülevaatlikult selgitada üldiseid reegleid:

Kaamerad avalikul alal

Rajakaamerate kasutamine metsas võib teatud juhtudel tähendada isikuandmete töötlemist. Seda eeskätt siis, kui kaamera vaatevälja võivad sattuda inimesed, keda on võimalik kaamerapildilt ära tunda. Sellisel juhul tuleb järgida kõiki isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) tulenevaid nõudeid.

Isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus. Töötlemisel tuleb lähtuda minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetest, st et kaamerasalvestisi ei tohi kasutada muudel eesmärkidel, kui need, milleks need algselt koguti. Metsaalal liikuvat inimest tuleb teavitada kaamera olemasolust, näiteks siltidega metsatee alguses või alale sisenemisel.

Teavitamine võib aga olla keeruline, sest metsas ei liigu inimesed ainult mööda põhiteid. Sellisel juhul tuleb hinnata, kuhu on mõistlik sildid paigutada – näiteks rahvarohketesse kohtadesse, nagu parklad või matkaradade alguspunktid. Vähemkäidavates kohtades võib piisata sildist kaamera vaatevälja piiril. Oluline on, et inimesel oleks realistlik võimalus kaamerast teada saada.

Kui inimene satub kaamera vaatevälja, on tal õigus küsida salvestist või teavet tema kohta kogutud andmete kohta.

Millal ei ole tegemist isikuandmete töötlemisega?

Kui kaamera asukoht, vaateväli ja resolutsioon on läbimõeldult lahendatud viisil, mis välistab võimaluse, et sinna sattuks äratuntavalt inimesi (nt kaamera asub kõrgel puu otsas ja on suunatud linnupesale), siis sel juhul isikuandmete töötlemist ei toimu ja IKÜM nõudeid rakendama ei pea.

Kaamera paigaldamine erametsa

Kui metsaomanik soovib oma metsa kaamera paigaldada, peab ta läbi mõtlema ka kõik andmekaitsega seotud küsimused. Esmalt tuleb hinnata, kas kaamera vaatevälja võivad sattuda ka inimesed. Kui see on tõenäoline, tuleb enne kaamera kasutuselevõttu andmetöötlus põhjalikult läbi mõelda. Praktikas tähendab see kolme peamist kohustust: õigustatud huvi analüüsi läbiviimist, andmekaitsetingimuste koostamist ja teavitussiltide paigaldamist.

Kõigepealt tuleb hinnata, kas andmetöötluseks on olemas õiguslik alus. Eraomaniku metsakaamerate puhul saab selleks olla üldjuhul õigustatud huvi. Selle aluse kasutamiseks tuleb koostada õigustatud huvi analüüs, kus andmetöötleja kaalub, kas tema eesmärk on piisavalt oluline ning kas see kaalub üles inimeste õiguse eraelu puutumatusele. Samuti tuleb hinnata, kas sama eesmärki saaks saavutada privaatsust vähem riivaval viisil.

Kui analüüs näitab, et õigustatud huvi alusele saab tugineda, tuleb inimesi ka kaamera kasutamisest teavitada. Teavitamine peab toimuma enne andmete kogumist ning see tähendab füüsiliste siltide paigaldamist kohtadesse, kust inimesed alale sisenevad, näiteks parklad, matkaradade alguspunktid või muud sagedamini kasutatavad teed. Sildil peab olema kirjas, et piirkonnas kasutatakse kaamerat, samuti kaamera kasutamise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed ning viide täpsemale infole (näiteks veebilehele või QR-koodiga dokumentidele).

Lisaks tuleb koostada andmekaitsetingimused, mis peavad sisaldama ka ülevaadet sellest, milleks kaamerat kasutatakse, kui kaua salvestisi säilitatakse, kellel on neile ligipääs, millised on salvestisele jäänud inimeste õigused ning kuidas neid õigusi kasutada saab. See info peab olema inimestele kättesaadav.

Kaamera paigaldamine võõrasse metsa

Kui inimene soovib paigaldada kaamera metsa, mis kuulub kellelegi teisele (olgu selleks eraomanik või riik), siis tuleb alati saada maaomaniku nõusolek. RMK-l kui riigimetsa haldajal on õigus otsustada, kas ja millistel tingimustel lubada kaamerate paigaldamist enda hallatavatele aladele. Kui kolmas isik soovib sinna oma kaamera paigaldada, peab RMK hindama ka sellega kaasnevaid andmekaitseriske (eeskätt seda, kuidas tagatakse isikuandmete kaitse ja kes vastutab andmete töötlemise eest).

Süvitsi saab teema kohta lugeda:

• * AKI 13.11.2025 otsus menetluses Keskkonnaagentuuri üle
• * AKI 21.02.2025 vastus RMK selgitustaotlusele
• * Õiguskantsleri 04.06.2026 kiri Keskkonnaagentuurile

Leidsin praegu, et viimaste aastate jooksul on AKI-le esitatud 2 kaebust ja 2 märgukirja seoses selliste kaameratega. Kui soovid kindlat numbrit välja tuua, siis anna teada ja kontrollin igaks juhuks veel üle. Igal juhul ei ole neid palju. Selgitusi ja nõu on küsitud rohkem. Küsimuse all ongi peamiselt see, kas ja millistel tingimustel metsakaameraid paigaldada tohib ja kuidas neist teavitama peab.

Loodan, et sellest materjalist on teema uurimisel abi. Anna märku, kui teemaga edasiliigud ja saan veel abiks olla.

Heade soovidega

Tere!

Uurin, kas ja kuidas on reguleeritud metsa- ja jahikaamerate kasutamine? Eeldan, et avalikus metsaruumis (RMK mets, avalik tee metsavahel) peaks olema kaamera olemasolust teavitus? 

Teine osa küsimusest puudutab võimalike kaebuseid ja järelpäringuid seoses metsakaamerate kasutusega.  Milliseid kaebuseid on kodanikud metsa- ja jahikaamerate kohta esitanud? Millised on problemaatilised paigad või situatsioonid, mis AKI vaatest esile kerkivad?

Küsin infot tausta tarbeks. Olen tänulik kui jõuate homseks vastata.