|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
|
Tere!
Teen lugu tehisaru kasutamisest Eesti kaupluste videovalves. ERR kirjutas juulis, et Prisma on kasutanud sellist süsteemi alates 2022. aastast.
Palun vastake järgmistele küsimustele.
Kas pood tohib lasta tehisarul analüüsida kõigi kaamerasse jäävate klientide käitumist, et leida võimalikke vargaid?
Mille alusel tohib pood seda teha? Kas piisab poe õigustatud huvist või on vaja inimese nõusolekut?
Kas enne sellise süsteemi kasutuselevõttu tuleb teha andmekaitsealane mõjuhinnang ehk põhjalik riskianalüüs?
Kas tavalisest videovalve sildist piisab või peab pood eraldi teatama, et inimese käitumist analüüsib tehisaru?
Kas selline käitumise hindamine on profileerimine? Millised õigused on inimesel, kelle käitumise süsteem kahtlaseks märgib?
Kas pood võib ühendada kaamerapildi ostutšeki, iseteeninduskassa, kliendikaardi või makseandmetega?
Kas süsteem võib jälgida sama inimest mitme kaamera vahel või tunda ta ära järgmisel poekülastusel?
Kas Andmekaitse Inspektsioon on Prisma või teiste Eesti poekettide tehisarupõhist videovalvet kontrollinud? Kas olete saanud selle kohta kaebusi või leidnud rikkumisi?
Kas AKI teab, millised Eesti poeketid selliseid süsteeme kasutavad või katsetavad?
Palun vastata võimalusel reedel, 14. augustil kella 13-ks.
Lugupidamisega
Angelina Lon
Geenius