| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/7561 |
| Registreeritud | 13.08.2026 |
| Sünkroonitud | 14.08.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Kersti Kohal (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 12.08.2026, Tartu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 26278001050
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p-d 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxxxx xxxxxx
Kuriteo toimepanemise aeg: 28.05.2026
Kontaktandmed: tel: xxxx xxxx
Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 26278001050, milles menetlust alustati
29.05.2026 karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-d 2 tunnustel. 30.05.2026 esitati
xxxxxxxx xxxxxx-le kahtlustus enda abikaasa xxxxx xxxxxxx kehalises väärkohtlemises. Täpsemalt
selles, et tema 28.05.2026 kella 21.00 paiku xxxxx linnas xxxxxxxx tn xx-xx asuvas korteris tekkinud
konflikti käigus kägistas xxxxx xxxxxxx, tekitades kannatanule füüsilist valu ja punetusi kaela
piirkonnas.
Kriminaalasjas kogutud tõenditega: Häirekeskuse kõne salvestise, patrullekipaaži teenistuslehe,
patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestiste, lähisuhtevägivalla infolehe ja lähisuhtevägivallas
riskide hindamise ja maandamise lehe, Tartu Linnavalitsuse vastuskirja, isiku läbivaatuse protokolli
ja fototabeli, kannatanu xxxxx xxxxxxx ütluste, kahtlustatava xxxxxxxx xxxxxx kinnipidamise ja
isikusamasuse tuvastamise protokolli ning kahtlustatava xxxxxxxx xxxxxx ütlustega, on tõendamist
leidnud xxxxxxxx xxxxxx poolt vägivallateo toimepanemine enda abikaasa xxxxx xxxxxxx suhtes.
Patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestistelt nähtub, kuidas kannatanu xxxxx xxxxxxx annab
selgitusi juhtunu kohta ning ütleb, et täna oli ainult käega, näidates kaela suunas, kust paistab punetus.
Xxxxx xxxxxxx sõnul lapsed midagi pealt ei näinud, kuid üks laps ütleb politseiametnikule: „Isa tegi
niimoodi“ ja lisab, et hoidis kinni. Põhjusena tõi laps välja, et vanemad ei saa lihtsalt kahekesi. Ka
patrullekipaaži teenistuslehelt nähtub, et poeg kuulis lärmi ning nägi pealt, kuidas isa hoidis emalt
kaelast kinni.
Kannatanu xxxxx xxxxxxx ütlustest nähtub, et 28.05.2026 päeval peale töö tegemist tarbiti pargis
alkoholi. Kannatanuga olid koos tema abikaasa ja vend, kes jätkasid alkoholi tarvitamist hiljem ka
kannatanu juures kodus. Kui kannatanu vend lahkus, siis tekkis xxxxx xxxxxxx ja xxxxxxxx xxxxxx
vahel konflikt. Kannatanu sõnul hakkas xxxxxxxx xxxxxx teda ebatsensuursete sõnadega sõimama,
mispeale kannatanu ütles, et läheb rõdule ja karjub appi, mida kannatanu ka tegi. Tagasi korterisse
liikudes võttis xxxxxxxx xxxxxx kannatanul käega kaelast kinni ja pigistas, öeldes samal ajal: „Ole
vait.“ Seejärel lasi xxxxxxxx xxxxxx kannatanu kaelast lahti ja teda rohkem ei puutunud. Isiku
läbivaatuse protokolliga tuvastati kannatanul täppverevalumid kaelal.
Kahtlustatav xxxxxxxx xxxxxx on enda ütlustes tunnistanud xxxxx xxxxxxx kehalist väärkohtlemist
ning väljendanud kahetsust. Ta on andnud selgitusi, mille kohaselt eelnes kahtlustuses nimetatud
füüsilisele vägivallale verbaalne konflikt, sest xxxxx xxxxxxx oli vihane kahtlustatava ema peale,
solvas tema ema. Pooled olid alkoholi tarvitanud ja vaidlesid kodus kõva häälega. Kahtlustatav palus
xxxxx xxxxxxx-l rahuneda ja mitte karjuda. Kuna xxxxx xxxxxxx jätkas karjumist, siis võttis
2
kahtlustatav tema kaelast kinni ja pigistas. Kahtlustatav kahetseb tehtut ning leiab, et põhjuseks oli
alkoholi liigtarvitamine.
07.08.2026 suhtles prokurör tõlgi vahendusel telefoni teel kannatanu xxxxx xxxxxxx-ga. Kannatanu
avaldas peetud telefonivestluses, et peale juhtunut on nad xxxxxxxx xxxxxx-ga ära leppinud ja
jätkanud kooselu. Kannatanu sõnul rohkem konflikte nende vahel ei ole olnud, kõik on hästi ning
xxxxxxxx xxxxxx peab piiri ka alkoholiga. Kannatanu ei soovinud xxxxxxxx xxxxxx kriminaalkorras
karistamist.
Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxxxxx xxxxxx
suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätteid.
KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada
menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale
KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.
Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile
antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks
teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04). Käesolevas
kriminaalasjas on xxxxxxxx xxxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-d 2 järgi kvalifitseeritava
kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb
karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p-d 2 järgi
kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta
karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka
asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni, samuti tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja
arusaamisvõimet. Nii kannatanu xxxxx xxxxxxx kui ka kahtlustatava xxxxxxxx xxxxxx ütlustest
nähtub, et ühise alkoholitarvitamise järgselt tekkis nende vahel konflikt. Mõlemad pooled tundsid
end solvatuna, mis päädis lõpuks vägivalla kasutamisega xxxxxxxx xxxxxx poolt. Kahtlustatav
xxxxxxxx xxxxxx ei eita enda süüd. Ta mõistab, millises osas on ta ise valesti käitunud ning on valmis
peresuhete parandamiseks endaga tegelema. Xxxxxxxx xxxxxx poolt toimepandud teo puhul ei ole
olnud tegemist ka sellise vägivallaaktiga, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks on
pooled ära leppinud, asjad omavahel selgeks rääkinud ning jätkanud kooselu perena.
Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad xxxxxxxx xxxxxx tegevuses väiksemale süüle.
Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on nii ülekuulamisel kui ka prokuröri juures
avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud ka siirast kahetsust.
Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi
esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed
vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva perevägivallaga või
kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise
pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. Xxxxxxxx
xxxxxx ei ole varasemalt kuritegude toimepanemise eest karistatud ning tema suhtes ei ole varem ka
kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et
kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Tal puuduvad mistahes kriminaal- ja
väärteokaristused. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest vajalikud
järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Xxxxxxxx xxxxxx
on valmis endaga tegelema ja pöörduma vägivallast loobumise nõustaja juurde ning vaimse tervise
õe vastuvõtule alkoholitarvitamisega seoses. Kuigi xxxxxxxx xxxxxx-le on esitatud kahtlustus
vägivallaepisoodis, mida vähemalt mingis osas nägid kriminaalasja materjalide kohaselt pealt peres
kasvavad alaealised lapsed, ei ole talle etteheidetud teo puhul tema süü olnud suur ning seejuures on
tema poolt tarvitatav vägivald olnud lühiajaline, väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge.
Nagu juba öeldud, on pooled tänaseks leppinud ning jätkanud ühist kooselu. Kannatanu sõnade
kohaselt on tal läbisaamine xxxxxxxx xxxxxx-ga täna hea. Kannatanu ei soovi xxxxxxxx xxxxxx
3
kriminaalkorras karistamist. Ka alaealiste laste huvides on see, et vanemate omavahelised suhted
paraneksid ja nad tekkinud probleemidega tegeleksid, et lastele oleks tagatud stabiilne ja turvaline
kasvukeskkond. Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul xxxxxxxx xxxxxx edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mida ei saaks kasutada
KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme
kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik
isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus (tingimisi vangistus) ei lahenda
probleeme, mis puudutavad poolte omavahelisi suhteid, konfliktolukordades toimetulekut ja alkoholi
tarvitamist. Xxxxxxxx xxxxxx edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole antud hetkel tingimata
vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale
käitumisele talle ka kohustusi määrates.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26278001050 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxxxx xxxxxx 10 (kümne) kuu jooksul alates
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 12.08.2026-
12.06.2027, hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest.
- KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxxxx xxxxxx 6 (kuue) kuu jooksul alates
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 12.08.2026-
12.02.2027, pöörduma Tartu Ülikooli Kliinikumi vaimse tervise õe vastuvõtule
alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ning läbima esmase hindamise teenuse
meditsiiniasutusest saadud ajal. Teenusel osalemiseks peab xxxxxxxx xxxxxx käesoleva
määruse allkirjastamisest hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul, s.o hiljemalt 19.08.2026, registreerima
ennast vaimse tervise õe vastuvõtule järgmistel kontaktidel: Tartu Ülikooli Kliinikumi
üldregistratuuri telefonil +372 731 9100 (SA TÜK Psühhiaatriakliinik aadressil Riia tn 167,
Tartu). Kinnituse vastuvõtule pöördumise ja esmase hindamise läbimise kohta peab xxxxxxxx
xxxxxx esitama prokuratuurile hiljemalt 12.02.2027 e-posti teel aadressile
[email protected] või tooma paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile
Kalevi tn 1, Tartu.
- KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxxxx xxxxxx pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt
19.08.2026, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise
toetamine) saamiseks. Nõustamisel osalemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti
vägivallast loobumise toetamise tugiliini nõustaja poole järgmistel kontaktidel: tel. 521
2614, e-mail: @sotsiaalkindlustusamet.ee. xxxxxxxx xxxxxx kohustub teavitama Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (e-posti aadressil
[email protected]) hiljemalt 19.08.2026nõustajaga ühenduse võtmisest ning
hiljemalt 19.10.2026esimese nõustamiskorra läbimisest. Xxxxxxxx xxxxxx kohustub osalema
nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud
tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaksmääratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda
hiljemalt 19.02.2027. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik
lõpetamine ei ole lubatud.
3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS §
202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur
kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
4
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole kohaldatud.
5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub.
6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 29.05.2026 Häirekeskuse
lühinumbrile tehtud kõne salvestis ja 29.05.2026 politseiametniku vormikaamera videosalvestised,
mis asuvad prokuratuuri infosüsteemis, jätta kriminaalasja juurde.
7.Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete
kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus ei ole xxxxxxxx xxxxxx andmeid kantud
andmekogusse ABIS ega riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.
8. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda
kahtlustatavale xxxxxxxx xxxxxx-le. Koopia määrusest tuleb saata kannatanule xxxxx xxxxxxx-e.
10. Määrus saata teadmiseks ja xxxxxxxx xxxxxx-le teenuse osutamiseks Sotsiaalkindlustusametile
([email protected]). Kohustada Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini
nõustajat andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või kohustuse varasemal
täitmisel teada xxxxxxxx xxxxxx-le määratud kohustuse (vägivallast loobumise nõustamine)
täitmisest.
11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse
lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva
jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
12. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik
menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks
saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti
tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Kersti Kohal Milvi Aasaru
abiprokurör tõlk
(allkirjastatud digitaalselt)
Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega
ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud
tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel
kriminaalmenetluse.
(nimi, allkiri, kuupäev)