1

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusakti kavand

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ja

hindamiskomisjoni moodustamise kord

Määrus kehtestatakse töövaidluse lahendamise seaduse § 71lõike 3 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrus reguleerib töövaidluskomisjoni juhatajate ametikohale kandideerija (edaspidi

hinnatava) nõuetele vastavuse hindamist (edaspidi hindamine).

(2) Hinnatava nõuetele vastavuse hindamisel hinnatakse isiku ametikohale sobivust ning

tööõiguse ja töövaidluse menetluse läbiviimise tundmist. Ametikohale esitatud nõuded on

sätestatud töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lõikes 2.

§ 2. Hindamiskomisjon

(1) Hindamise viib läbi vähemalt neljaliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon).

(2) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Komisjoni esimeheks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ametnik.

(3) Lisaks komisjoni esimehele kaasatakse komisjoni:

1) Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja;

2) Tööinspektsiooni esindaja;

3) töövaidluskomisjoni juhatajate esindaja;

4) Kohtunike Ühingu esindaja;

5) üks tööõiguse või tsiviilõiguse korraline õppejõud.

(4) Komisjoni liikme esitanud isik määrab komisjoni liikmele asendusliikme, kes täidab

komisjoni liikme ülesandeid olukorras, kus komisjoni liige seda põhjendatud juhul teha ei saa.

(5) Komisjoni tehnilise teeninduse tagab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

§ 3. Komisjoni töökord

(1) Komisjon määrab oma töökorra. Komisjoni koosolekuid võib pidada elektrooniliselt.

(2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled liikmetest.

(3) Komisjon teeb otsuseid häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määrav

komisjoni esimehe hääl, esimehe puudumisel tema asendaja hääl.

(4) Komisjoni koosolekuid protokollib esimehe määratud isik. Komisjoni otsused

vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

2

§ 4. Hindamise läbiviimine

(1) Hindamine võib koosneda kaasuse lahendamisest, testidest ja vestlusest.

(2) Hindamise toimumise aja ja koha määrab komisjon.

(3) Kaasusega hinnatakse hinnatava teadmisi tööõigusest ja töövaidluse menetluse läbiviimisest

tulenevalt töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lõike 2 punktist 2.

(4) Testidega hinnatakse hinnatava õigusalaseid teadmisi ja isikuomadusi ning nende vastavust

töövaidluskomisjoni juhataja ametikoha nõuetele.

(5) Vestlusel analüüsitakse hinnatava vormistatud töövaidluse lahendeid isiku vastavust

töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud nõuetele.

(6) Kaasuse lahendamine ja vormistamine ning testide läbimine toimub elektrooniliselt.

(7) Hinnatav lahendab kaasuse ja läbib testid iseseisvalt.

(8) Vestluse viivad läbi kõik komisjoni liikmed.

(9) Kui komisjoni liige ei saa jääda hinnatava suhtes erapooletuks või kui võib esineda huvide

konflikt, teavitab ta sellest komisjoni ning hindamisel osaleb asendusliige. Kui ka asendusliige

ei saa jääda hinnatava suhtes erapooletuks või kui esineb huvide konflikt, teavitab ta sellest

komisjoni ning hindamine viiakse läbi väiksemas koosseisus.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

1

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL

Eelnõule esitasid teises kooskõlastusringis märkused või ettepanekud Justiits- ja Digiministeerium, Tööinspektsioon ja töövaidluskomisjoni

juhatajad.

Eelnõule esitasid esimeses kooskõlastusringis märkused Justiits- ja Digiministeerium, Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon,

töövaidluskomisjoni juhatajad ja Eesti Advokatuur.

Teine kooskõlastusring

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

Justiits- ja

Digiministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Justiits-

ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks töövaidluse

lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja

Digiministeerium kooskõlastab eelnõu. Palume arvestada

käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega

tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu

mõju kohta.

Arvestatud.

Tööinspektsioon Arvamuse andmiseks saadetud eelnõu osas teeb TI koostöös TVK

juhatajatega järgmised arvamused ja tähelepanekud:

1) § 7 lõigete 4-6 kehtetuks tunnistamisega nõustume täielikult;

Arvestatud.

Tööinspektsioon 2) § 71 lg 2 osas teeme ettepaneku õigusselguse mõttes sõna

„komisjon“ asemel kasutada sõna „hindamiskomisjon“.

Põhjendus: kehtiv TvLS § 4 lg 1 ütleb: Töövaidluskomisjon

Arvestatud.

2

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

(edaspidi ka komisjon) ning kui lisanduks § 71 lg 2 kus öeldakse

/hindab komisjon/, siis koostoimes § 4 lg 1 võib see ajada

segadusse ja jätta eksliku mulje justkui § 71 lg 2 oleks mõeldud

TVK-d ning terminoloogia peaks § 71 lg 2 ja lg 3 olema ühtne ning

lg 3 kasutab terminit „hindamiskomisjon“;

Tööinspektsioon 3) § 72 lg-s 1 soovitakse sätestada: Tööinspektsioon määrab

alustavale töövaidluskomisjoni juhatajale teiste

töövaidluskomisjoni juhatajate seast mentori kuni 12 kuuks

ametikohale asumisest arvates, arvestades alustava

töövaidluskomisjoni juhataja varasemat töökogemust ja tema

vajadusi. Mentoriks nimetatud töövaidluskomisjoni juhatajale

makstakse mentorlusperioodi eest lisatasu vastavalt poolte

kokkuleppele.

a) TVK juhatajad on arvamusel, et alustavale juhatajale

võiks määrata esmalt üheks kuuks mentori ning siis,

kui mentor peab seda vajalikuks, pikendada

mentorluse perioodi kokku kuni 4 kuuni. TVK

juhatajad soovivad juhtida tähelepanu sellele, et kui TI

arvestab alustavale juhatajale mentori määramisel

juhataja varasemat töökogemust ja vajadusi, siis oleks

tegemist nagu TI poolse sisulise hindamisega aga pole

arusaadav, kes ja mille pinnalt seda vajadust hindab.

Jääb arusaamatuks, millised vajadusi siinkohal silmas

peetakse, olukorras, kus ka käesoleva eelnõu § 71

nähakse ette, et juhataja peaks vastama nõuetele.

Lisaks puudub TI-l pädevus hinnata sisuliselt TVK

juhataja teadmisi. TVK juhatajad on ühel meelel, et 12

Osaliselt arvestatud. Mentorluse perioodi

on lühendatud vastavalt tehtud ettepanekule.

Kuivõrd mentorluse periood on muudetud

oluliselt lühemaks (kuni 12 kuud vs 1–4

kuud), siis on mentorluse tasu ette nähtud

vastavalt võimalusele. Kui mentorlus kestab

vaid ühe kuu, ei ole põhjendatud samas

määras tasu ette nägemine nagu 12-kuulise

mentorluse puhul, mis on TVK juhatajale

oluliselt koormavam. Välja on jäetud tasu

kokkuleppimine.

Sätte sõnastust on muudetud vastavalt

punktis c tehtud ettepanekule.

3

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

kuu pikkune periood on liiga pikk (sest ametisse

astudes peab juhataja omama vastavaid teadmisi) ning

maksimaalselt 4 kuud mentorlust oleks piisav. Lisaks

on TVK juhatajad ühel meelel, et mentori määramine

peaks olema samasugune/kõikide puhul võrdne, ehk

igale alustavale juhatajale alati määratakse mentor.

Mentor, kelleks on pädev ja kogenud TVK juhataja on

pädev hindama, kas alustav juhata vajab pikemat

perioodi (kuni 4 kuud) mentori tuge või ei vaja;

b) peame väga oluliseks märkida, et 15.04.2026 saadetud

eelnõu § 72 lg 1 viimane lause oli: „Mentoriks

nimetatud töövaidluskomisjoni juhatajale makstakse

mentorlusperioodi eest lisatasu viis protsenti

ametipalgast.“ kuid käesolevas, arvamuse

avaldamiseks saadetud eelnõus on /lisatasu vastavalt

poolte kokkuleppele/;

TI ei nõustu ei nõustu § 72 lg 1 viimase lause sõnastusega, sest see

vähendab õigusselgust ja seab mentoriks oleva TVK juhataja

sõltuvussuhtesse TI-st, st vähendab talle võrreldes kehtiva TvLS-

iga ja ATS-iga antud isikulist sõltumatust ja seda tuleb lugeda väga

oluliseks riiveks. Suureneb oluliselt ebavõrdse kohtlemise

võimalus, mis omakorda toob kaasa ka korruptsiooniriski

esinemise võimaluse. Samuti on väga oluline ära märkida, et

avalikus teenistuses ei ole lepinguõiguse (TLS) mõttes pooli, TVK

juhataja on teenistussuhtes riigiga vt ATS § 7 lg 1 (seadusandja ei

ole siiani soovinud selgelt ja üheselt mõistetavalt seaduse tasandil

4

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

reguleerida kas TVK juhatajal on teenistuslikus mõttes

alluvussuhe või mitte kuigi TVK juhataja on ATS mõttes ametnik)

ning ATS loogika kohaselt ametnikuga riik kokkuleppeid ei sõlmi

(kehtiv ATS lubab ainult § 87 lg 4 (etteteatamistähtaeg)

kokkulepet. Olemuselt on mentorluse eest makstava tasu näol

tegemist ühe palgakomponendiga s.o lisatasuga, ehk

muutuvpalgaga, ATS § 61 lg 5 mõttes (§ 61 TVK juhatajatele ei

laiene) ja arvestades TvLS-is ja avalikus teenistuses üldse

sätestatud palga kujunemise läbipaistvuse põhimõtet (mis on üks

suurimaid ametnikule laienevaid sõltumatuse garantiisid), ei täida

kokkulepe seda eesmärki;

c) lisaks eeltoodule teeme ettepaneku õigusselguse

mõttes täpsustada sõnastust ja /alustavale

töövaidluskomisjoni juhatajale teiste

töövaidluskomisjoni juhatajate seast/ kirjutada:

/alustavale juhatajale ametis olevate

töövaidluskomisjoni juhatajate seast/.

Tööinspektsioon 4) § 72 lg-s 2 soovitakse sätestada: Mentor annab

Tööinspektsioonile alustava töövaidluskomisjoni juhataja kohta

kirjaliku hinnangu hiljemalt mentorlusperioodi lõpuks. Kui

mentori antud hinnangust nähtub, et töövaidluskomisjoni juhataja

ei vasta ametikoha nõuetele, võib Tööinspektsioon teha valdkonna

eest vastutavale ministrile ettepaneku vabastada

töövaidluskomisjoni juhataja ametist avaliku teenistuse seaduse §

95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.

Mittearvestatud. Antud olukorras ei ole ette

nähtud hindamiskomisjoni kokku kutsumist,

kuivõrd tegemist peab olema ilmselge

ebasobivusega. Arvestades, et

mentorlusperiood on üks kuu (ja vajadusel

maksimaalselt 4 kuud), siis ei ole asjakohane

hinnata TVK juhatajat, kes ilmselgelt ei vasta

ametikohale esitatud nõuetele. Seega antud

sätte alusel ametist vabastamiseks ettepaneku

5

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

TVK juhatajad paluvad § 72 lg 2 sõnastust muuta nii, et tuleks välja

järgnev mõte: kui mentori antud hinnangust nähtub, et

töövaidluskomisjoni juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, siis on

Tööinspektsioon kohustatud sellest teavitama MKM-i ja alustavat

juhatajat ning MKM peab olukorra hindamiseks ja seisukoha

kujundamiseks kutsuma kokku hindamiskomisjoni ning kohaldub

eelnõu § 74 lg 2. TVK juhatajate üksmeelne seisukoht on see, et

kui mentor mentorlusperioodi lõpuks asub seisukohale, et alustav

juhataja ei oma vastavaid teadmisi ega vasta nõuetele, siis TI on

kohustatud sellest MKMi teavitama. Seejärel komisjon hindab

alustava juhata sobivust eelnõu § 74 lg-2 sätestatud korras.

Põhjusel, et TI-l ei ole pädevust sisuliselt hinnata alustava juhatava

teadmisi ja vastavust ametikohale, siis ei saa olla TI-l kaalutlust

ega otsustust kas üldse ja kuidas mentori tagasisidele reageerida.

tegemine on ette nähtud juhtudeks, kus

alustava TVK juhataja töös on olulisi

puudujääke või tema isikuomadused ei sobi

töö tegemiseks ning see on ilmselge, et

inimene ei sobi TVK juhataja ametisse.

Tööinspektsioon 5) palume paragrahv 73 lg 1 asendada sõna „arenguvajadusi“

sõnaga „koolitusvajadusi“ ja „räägitakse läbi järgmise perioodi

eesmärgid“; asendada „antakse tagasisidet tema töö kohta“

„antakse tagasisidet tema töö kohta statistilistest andmetest

lähtuvalt“ ning teeme sellest johtuvalt ettepaneku § 73 lg 1

sõnastamiseks: Tööinspektsioon peab vähemalt üks kord aastas

töövaidluskomisjoni juhatajaga koostöövestluse, mille käigus

arutatakse töövaidluskomisjoni juhataja koolitusvajadusi ja

töötingimusi ning  antakse tagasisidet tema töö kohta statistilistest

andmetest lähtuvalt.  Koostöövestluse tulemus vormistatakse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kohaldatakse

juurdepääsupiirangut.

Osaliselt arvestatud. Sätte sõnastust on

muudetud, kuid viide statistilistele andmetele

on seadusest välja jäetud. Vastav selgitus on

lisatud seletuskirja.

6

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

TVK juhatajad märgivad, et ei ole üheselt selge, mis on

koostöövestluse eesmärk ja mõte, mida selle käigus hinnatakse ja

arutatakse. Jääb arusaamatuks, kuidas saab TI hinnata TVK

juhataja arenguvajadust. Kõik TVK juhatajat on ühisel seisukohal,

et TI ei saa hinnata juhataja arenguvajadusi, vaid koostöövestlus

võikski pigem keskenduda juhataja koolitusvajadustele,

töötingimustele, statistilistele andmetele jne. Lisaks ei saa

arenguvestluse käigus rääkida läbi järgmiste perioodide

eesmärgid, sest TVK juhataja eesmärgid tulenevad seadusest.

TVK juhatajal ei saa olla muid eesmärke, kui seaduses on

sätestatud. Lisaks jääb ebaselgeks, kuidas saab koostöövestluse

käigus anda tagasisidet juhataja töö kohta, kui TI-l puudub

pädevus TVK juhataja töö sisuliseks hindamiseks.

Lisaks peavad TVK juhatajad ebamõistlikuks, et juhataja esimesel

ametisoleku aastal peetakse koostöövestlus vähemalt kaks korda.

Arvestades, et alustaval juhatajal on mentor, siis on kaks

koostöövestlust ebamõistlik/ebavajalik;

Tööinspektsioon 6) palume § 73 lg 2 muuta lauset „koolituskava, milles märgib

kohustuslike koolituste mahu“ ja kirjutada „koolituskava, milles

märgib kohustuslike ja individuaalsete koolituste mahu“, sest

lisaks kohustuslikele koolitustele, peaksid olema tagatud ka

koolitused, lähtudes TVK juhatajate individuaalsetest/reaalsetest

vajadustest. Sest kohustuslikud koolitused, mida pakutakse ei

vasta alati TVK juhatajate reaalsetele vajadustele ja ootustele;

Mittearvestatud. Peame ebavajalikuks

niivõrd detailse regulatsiooni lisamist

seadusesse. Säte ei näe ette, kuidas

koolituskava koostada tuleb ja mida see

täpsemalt sisaldama peaks. Koolituskavasse

saab lisada erinevaid koolitusi, mida ei pea

läbima kõik TVK juhatajad, vaid need,

kellele see on vajalik. Vastav selgitus on

lisatud ka seletuskirja.

7

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

Tööinspektsioon 7) TVK juhatajad soovivad, et §73 lg-s 3 sõnad „vajaduse korral“

välja jätta, sest TVK juhatajad on seisukohal, et koostöövestluste

ja koolituste korraldamise korra peab TI igal juhul kehtestama.

Siis saab konkreetseid reegleid ja korda paika panna ja sisemist

korda on tunduvalt lihtsam muuta kui seadust. TI nõustub TVK

juhatajate väitega, et sisemisi regulatsioone on oluliselt lihtsam

kehtestada ja ajakohastada kui seadusi või ministri, Vabariigi

Valitsuse määrusi kuid ei näe väga suurt probleemi selles, kui

seadusandja jätab nö lahtised käed. Samas mööname, et kui

seadusandja lubab sisemise regulatsiooni kehtestada vajaduse

korral, siis võib see kaasa tuua erimeelsusi, et mida siis pidada

vajaduseks ja mida mitte;

Arvestatud.

Tööinspektsioon 8) § 74 lg 1 osas teeme ettepaneku sõnastust muuta ja kirjutada:

/käesoleva seaduse § 7 1 lõikes 2 nimetatud

hindamiskomisjonile/;

Arvestatud.

Tööinspektsioon 9) § 74 lg 2, 3, 4 teeme ettepaneku kasutada „Komisjon“ asemel

„hindamiskomisjon“ Arvestatud.

Tööinspektsioon Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte alates 3 lõik: / Ei ole alust

arvata, et juhataja oskused ja teadmised, mida kaasuse

lahendamise ülesande põhjal hinnatakse, võiksid ametis olemise

ajal väheneda sellisel määral, et inimene ei sobi enam TVK

juhataja ülesandeid täitma/.

- Seaduse eesmärk, lk 3 ülevalt 3-nda lõigu 3-s lause:

Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muu hulgas

asjaolu, et TVK juhataja töö on olemuselt iseseisev

(üksi menetluse ja istungite juhtimine, töövaidluses

Arvestatud.

8

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

otsuse tegemine jne), kuivõrd TVK juhataja on oma

töös sõltumatu.

Kuigi seletuskirja on täiendatud vastavalt meie 06.05

tähelepanekutele kuid siiski vajaks TI hinnangul lause: /Uue

ametiga kohanemise teeb keeruliseks muu hulgas asjaolu, et TVK

juhataja töö on olemuselt iseseisev (üksi menetluse ja istungite

juhtimine, töövaidluses otsuse tegemine jne)/ muutmist järgmistel

põhjustel: TVK juhataja on TvLS mõttes töövaidluse

lahendamise menetluse juht kuid praegusest sõnastusest võib

jääda eksitav mulje just nagu TVK= TVK juhataja. Sellest

johtuvalt teeme ettepaneku lk 3 ülevalt 3-nda lõigu 3-s lause

sõnastuseks: /Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muu

hulgas asjaolu, et TVK juhataja ülesandeks on olla menetluse

juht, kelle ülesanne on tagada vaidluse õiglane, erapooletu ja

seadusele vastav lahendamine lühikese aja ja võimalikult

väikeste kuludega ning seejuures peab talle olema talle tagatud

täielik sõltumatus töövaidluse lahendamiseks vajalike otsustuste

tegemisel/.

Tööinspektsioon - lk 4 alt viimane lõik on kirjas: /„Lõike 1 kohaselt määrab

Tööinspektsioon alustavale TVK juhatajale teiste

töövaidluskomisjoni juhatajate seast mentori kuni 12

kuuks alates ametikohale asumises/.“

TI leiab, et lause vajaks täpsustamist, sest ei ole üheselt selge

keda mõeldakse „teiste töövaidluskomisjoni juhatajate“ all ning

teeme ettepaneku sõnastuseks: /Lõike 1 kohaselt määrab

Arvestatud.

9

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

Tööinspektsioon alustavale TVK juhatajale ametis olevate

töövaidluskomisjoni juhatajate seast mentori kuni 12 kuuks

alates ametikohale asumisest/“

Tööinspektsioon - lk 4 alt viimases lõigus olev lause: „Uue ametiga

kohanemise teeb keeruliseks muu hulgas asjaolu, et TVK

juhataja töö on olemuselt iseseisev (üksi menetluse ja

istungite juhtimine, töövaidluse kohta otsuse tegemine

jne), kuivõrd TVK juhataja on oma töös sõltumatu.“

TI hinnangul ei ole vajadust õigusalaste teadmiste ja

ametioskuste vajadusest rääkimisel sõltumatust mainida ja teeme

eelnimetatud lause kui ebavajalik lk 4 alt viimasest lõigust välja

jätta.

Arvestatud.

Tööinspektsioon - lk 5 ülevalt 2. lõik: /„Kuivõrd mentori ülesandeid täitval

TVK juhatajal tekib lisakoormus, peab mentori

ülesannete täitmine olema tasustatud. Seetõttu makstakse

mentoriks nimetatud TVK juhatajale mentorlusperioodi

eest lisatasu 5% ametipalgast./“

TI märgib, et see lause on vastuolus eelnõus oleva § 72 lg 1

viimase lausega: /„Mentoriks nimetatud töövaidluskomisjoni

juhatajale makstakse mentorlusperioodi eest lisatasu vastavalt

poolte kokkuleppele./“

Teeme ettepaneku viia eelnõu § 72 lg 1 viimase lause viia

kooskõlla seletuskirjaga. Argumendid, miks mentorile on

põhjendatud määrata seadusega kindlas määras tasu on ära

toodud ülal § 72 lg-s 1 muudatusettepaneku juures.

Arvestatud.

10

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

Tööinspektsioon - lk 4 ülevalt 4 lõik 2 ja 3 lause: /„Lisaks on TVK juhatajad

oma töös sõltumatud, mistõttu ei saa nende sobivust

hinnata Tööinspektsioon ega MKM. Seega nähakse

hinnangu andmise kohustus ette mentorile, kelleks on

teine TVK juhataja, ning hinnang antakse mentorluse

lõppedes“/

ei ole TI hinnangul kohane. Praegu kehtiva TvLS seletuskirjas ja

käesoleva eelnõu seletuskirja lk 3 3-ndas lõigus on selgelt

öeldud, et „Sõltumatus tähendab antud juhul eelkõige seda, et

TVK kui kohtuväline töövaidluseid lahendav organ on

töövaidluse lahendamise menetluslikes küsimustes ja lahendite

tegemisel sõltumatu ja võtab töövaidlust lahendades aluseks

siseriiklikud õigusaktid, eelkõige töölepingu seaduse ja muud

töösuhteid reguleerivad õigusaktid, Eestile siduvad

välislepingud, sealhulgas Euroopa Liidu õigusaktid ning poolte

töösuhet reguleerivad eeskirjad ja muud poolte vahel kehtivad

kirjalikud kokkulepped, pidades sealhulgas silmas ka töösuhtele

kohaldatava riigi õigust. Sõltumatus ei ole TVK juhataja kui

isiku privileeg, vaid see on eeldus on TVK-l kui töövaidlust

lahendaval organil ja ka TVK juhatajal kui kollektiivse organi

liikmel neil lasuvate kohtuvälise töövaidluse lahendamise

funktsiooni kohaseks täitmiseks.“ ning seega ei haaku mitte

kuidagi lk 4 ülevalt 4 lõik 2 ja 3 lause: „Lisaks on TVK juhatajad

oma töös sõltumatud, mistõttu ei saa nende sobivust hinnata

Tööinspektsioon ega MKM“ seletuskirja lk 3 3-ndas lõigus

öelduga.

Arvestatud.

11

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

Teeme ettepaneku lk 4 ülevalt 4 lõik 2 ja 3 lause: „Lisaks on TVK

juhatajad oma töös sõltumatud, mistõttu ei saa nende sobivust

hinnata Tööinspektsioon ega MKM. „ sõnastada ümber: „ TVK

juhataja teadmiste ja oskuste vastavuse hindamist ei saa teha

Tööinspektsioon ega MKM, sest see seaks ohtu TVK juhataja

sõltumatuse teha iseseisevalt töövaidluse menetluse suunamisel

otsustusi. Arvestada tuleb ka sellega, et ning töövaidluse

lahendamises ei ole ette nähtud kaebe- ega vaidemenetlust, st

tehtud otsustuste menetluse ega sisu õiguspärasuste tagantjärgi

halduskontrolli.“

Tööinspektsioon Vabariigi Valitsuse 22.12. 2022 määrusega nr 180 Hea õigusloome

ja normitehnika eeskiri (HÕNTE) § 47 lg 1 järgi tuleb eelnõu

seletuskirjas käsitleda eelnõu rakendamisega seotud vajalikke

kulusid. Normitehnika käsiraamatus on öeldud, et eelnõu

seletuskiri peab sisaldama adekvaatset teavet õigusakti

rakendamiseks planeeritud vajalike tugitegevuste ja kulude kohta.

Õiguskantsler on juhtinud näiteks KOV-i (06.01.2022 kiri nr 7-

5/220026/2200115) tähelepanu sellele, et KOV õigusakti

seletuskirjas peab hindama vajalike kulude mahtu.

Palume seletuskirja lisada TVK juhatajate koolituste ja

mentorlusega seonduvad kulud selgemini ning välja tuua ka

numbriliselt eelduslikud kulud üheks kalendriaastaks. TI

hinnangul on vajalike koolituste maksumuseks ca 3000 eurot

aastas ühele TVK juhatajale ning seega arvestuslikult kuluks

koolitustele kokku kuni 24 000 kuni 30 000 eurot/aastas.

Rõhutasime, et koolituste rahastamiseks ei saa seaduse

Osaliselt arvestatud. Kulusid on täpsemalt

seletuskirjas välja toodud.

Koolituste rahastamise vahendite osas on

viidatud nii riigieelarvelistele vahenditele kui

välisvahenditele seetõttu, et välisvahendite

olemasolu korral saaks esmajoones kasutada

neid ning nende puudumisel tuleb leida

vahendid riigieelarvest. Seega on meie

hinnangul asjakohane välja tuua mõlemad

rahastamise vahendid.

12

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

seletuskirjas viidata välisvahenditele, sest kui seadusandja näeb

ette mingi püsiva kohustuse, siis ei saa jääda lootma välisrahastuse

programmidele, mis on oma loomult juhuslikku laadi ning

kindlale sihtgrupile ja suunitlusega.

Esimene kooskõlastusring

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu p 2 (§ 71 lg 1) – vastavust võib hinnata vestluse, kaasuse

lahendamise ja testidega.

Palume seletuskirjas ja vajadusel ka eelnõus täpsustada, kas

Tööinspektsioon otsustab igakordselt, millisel viisil ametikohale

vastavust hinnatakse või iga kord on nii vestlus, kaasus kui ka

testid.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu p 2 – ebaselgeks jääb, kas juhul, kui Tööinspektsioon

määrab mentori, on isik kohustatud mentor olema ehk kas

mentorlus on vabatahtlik. Millistel alustel Tööinspektsioon

mentori valib? Palume seletuskirja ja vajadusel ka eelnõu

täpsustada.

Selgitatud. Seletuskirja on täiendatud.

Mentoriks olemine on vabatahtlik ning

Tööinspektsioon saab ise otsustada, kuidas

mentor valida, kuid arvesse saab võtta nt

TVK juhatajate töökoormust ning soovi

mentoriks hakata.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu p 3 – lõikes 1 on viidatud § 71 kohasele testile, kuid kas

see tähendab seda, et vestlust ja kaasuse lahendamist ei ole?

Palume seletuskirja ja vajadusel ka eelnõu täpsustada.

Säte on eelnõust välja jäetud.

13

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu p 3 – eelnõuga ei nähta ette seadusemuudatusele

tavapärasest erinevat jõustumist, mistõttu seadus jõustub üldises

korras. Olemasolevate töövaidluskomisjoni (TVK) juhatajatega

on läbi viidud hindamisi ja aeg, millal ühe või teisega viimati

hindamisvestlus läbi viidi, on erinev. Eelnõu punktiga 3 lisatud

rakendussäte kohustab kõiki TVK juhatajaid läbima testi kohe, kui

seadus jõustub, kuid see ei pruugi olla põhjendatud nõudmine

olukorras, kus TVK juhatajad on arvestanud sellega, et

seadusemuudatuseta oleks nende hindamine toimunud oluliselt

hiljem. Mõistetav on soov tagada, et TVK juhatajad oleksid

kompetentsed. Palume kaaluda, kas üldises korras jõustumine on

vajalik ja põhjendatud.

Säte on eelnõust välja jäetud.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu p 3 (§ 661 lg 4) – koondamisest ette teatamise aja ja

koondamishüvitise kohaldamine olukorras, kus isik ei vasta

seaduses sätestatud nõuetele, ei ole põhjendatud. Palume eelnõu

koostajal kaaluda hoopis pikemat üleminekuperioodi vms.

Säte on eelnõust välja jäetud.

Justiits- ja

Digiministeerium

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud seletuskirja

failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega

eelnõu mõju kohta.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud vastavalt

märkustele.

Sotsiaalministeerium Eelnõu p 2 toodud paragrahv 72 reguleerib alustava TVK juhataja

ametikohale sisseelamist ja hindamist ning seletuskirjas

täpsustatakse, et mõeldud on iga ametikohal alustavat TVK

juhatajat olenemata sellest, kas varem ollakse samas ametis onud

või mitte, kuivõrd ka uuesti alustav TVK juhataja võib vajada tuge

sisseelamiseks. Kas siinkohal mõeldakse ka neid TVK juhatajaid,

kes on pikalt töölt eemal olnud tervislikel põhjustel või

vanemapuhkusel? Tuge tööle naasmiseks võivad vajada ka töölt

Selgitatud. Tööinspektsioonil on võimalik

iga juhtumi puhul hinnata, kas mentori

määramine on vajalik või mitte. Mentorluse

eesmärk on eelkõige teha alustav TVK

juhataja tööga ja selle iseärasustega tuttavaks.

14

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

pikalt eemal olnud TVK juhatajad, kuna näiteks

vanemapuhkusega võib töötaja olla eemal mitu aastat.

Sotsiaalministeerium Eelnõu p 2 toodud paragrahv 73 reguleerib kohustuslike koolituste

läbimist. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mis saab siis, kui

kohustuslikke koolitusi ei läbita. Seaduse muutmise eesmärk on

muuhulgas TVK juhatajate pädevuse hoidmine ning teadmiste ja

oskuste arendamine ning kohustuslikel koolitustel osalemine

võiks sellele eesmärgile kaasa aidata. Nimetatud paragrahvi

lõikega 3 on jäetud Tööinspektsioonile võimalus vajaduse korral

kehtestada koolituste korraldamise kord, kuid ei ole selge, kas seal

kavatsetakse reguleerida ka kohustuslike koolituste läbimata

jätmise tagajärgi.

Selgitatud. Muudatuse eesmärk on eelkõige

tagada TVK juhatajatele vajalikud

koolitused. TVK juhatajad on ka ise välja

toonud vajaduse täiendavate koolituste järele.

Seega ei ole põhjust arvata, et mõni TVK

juhataja jätab kõigil koolitustel tahtlikult

osalemata. Kui selline olukord peaks tekkima

ning see mõjutab TVK juhataja pädevust, siis

võib tekkida vajadus TVK juhatajat hinnata

(TvLS § 74).

Tööinspektsioon Arvamuse andmiseks saadetud eelnõu seletuskirja 2 ptk (lk 3 1

lõik) öeldakse: “Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks

muuhulgas asjaolu, et TVK juhataja töö on olemuselt iseseisev

(üksi menetluse ja istungite juhtimine, töövaidluse osas otsuse

tegemine jne), kuivõrd TVK juhatajad on oma töös sõltumatud.“

TI märgib, et eeltoodud lause võib tekitada täiendava segaduse

TVK juhataja sõltumatuse ja alluvuse osas ja sellest johtuvalt

palub TI lisada seletuskirja: „Sõltumatus tähendab antud juhul

eelkõige seda, et TVK kui kohtuväline töövaidluseid lahendav

organ on töövaidluse lahendamise menetluslikes küsimustes ja

lahendite tegemisel sõltumatu ja võtab töövaidlust lahendades

aluseks siseriiklikud õigusaktid, eelkõige töölepingu seaduse ja

muud töösuhteid reguleerivad õigusaktid, Eestile siduvad

välislepingud, sealhulgas Euroopa Liidu õigusaktid ning poolte

töösuhet reguleerivad eeskirjad ja muud poolte vahel kehtivad

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

15

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

kirjalikud kokkulepped, pidades sealhulgas silmas ka töösuhtele

kohaldatava riigi õigust. Sõltumatus ei ole TVK juhataja kui isiku

privileeg, vaid see on eeldus on TVK-l kui töövaidlust lahendaval

organil ja ka TVK juhatajal kui kollektiivse organi liikmel neil

lasuvate kohtuvälise töövaidluse lahendamise funktsiooni

kohaseks täitmiseks. Tööinspektsioon koos Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga vastutab, et isikuile oleks

tagatud ligipääs kohtuvälisele töövaidluse lahendamisele ja

õiglasele menetlusele. Et seda eesmärki täita, on

Majandusministeeriumil kohustus tagada vajalikul hulgal TVK

juhatajate värbamine ja nende tegevuse rahastamine ning

Tööinspektsiooni ülesanne korraldada TVK-de ja nende juhatajate

tööjaotus (sealhulgas, et tööjaotusplaan tagaks ka tegelikult

võimalikult ühtlase koormusega tööjaotuse) ja ka laiemalt

töökorraldus, ilma töövaidluse sisulisse lahendamisse

sekkumiseta. Kehtiva õiguse kohaselt on TVK juhataja ametnik

ATS mõttes TvLS §-is 7 nimetatud erisustega, ning sellest

tulenevalt kohaldub TVK juhatajatele kui ametnikele lisaks TvLS-

ile ka ATS-is sätestatu (sealhulgas ATS § 51).“

Tööinspektsioon Ühtlasi juhime tähelepanu, et (vaatamata TI poolt VTK-s

tähelepanu juhtimisel), kavandatavatest muudatustest ei selgu

üheselt mõistetavalt kes on TVK juhataja vahetu juht või

kõrgemalseisev juht küll aga antakse TI-le § 72 muudatusega

määrata alustavale TVK juhatajale teiste töövaidluskomisjoni

juhatajate seast mentor ning mentorile pannakse aruandekohustus

TI ees ning antakse omakorda TI-le volitus teha valdkonna eest

vastutavale ministrile ettepaneku vabastada TVK juhataja ametist

ATS § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.

Selgitatud. Lisatava sätte kohaselt võib

mentor anda hinnangu, et uus TVK juhataja

ei sobi ametisse. Tööinspektsioon võib, aga ei

pea, selle hinnangu pinnalt esitada valdkonna

eest vastutavale ministrile ettepaneku TVK

juhataja ametist vabastamiseks. Siin on

Tööinspektsioonil õigus otsustada, kas

mentori hinnangul on alust ja on täiesti

välistatud inimese töötamine TVK juhataja

16

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

TI hinnangul võib eelnõu § 72 lg 2 sõnastusest mulje, nagu piisaks

ainult mentori kirjalikust hinnangust (ehk siis ühe TVK juhataja

hinnangust), et TI-l tekiks võimalus teha ettepanek TVK juhataja

mentorlusperioodi lõpus teenistusest vabastada. Ka seletuskirjast

(lk 5 1. lõik) ei selgu, kas eelnõu koostaja on mõelnudki, et

mentorlusperioodi lõpus piisab TVK juhataja ATS § 95 alusel

vabastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

(MKM) mentori hinnangust ja TI ettepanekust või siiski rakendub

lisaks ka eelnõu § 74 sätestatu. Õigusselguse mõttes tuleks seda

täpsustada ja TI teeb ettepaneku lisada eelnõu § 72 lg 2 ka viide §

74-le.

ametis. Selline võimalus ametist

vabastamiseks on eelkõige ette nähtud

sellisteks olukordadeks, kus ilmneb ilmselge

probleem uue TVK juhatajaga, mis takistab

tema töötamist oma ametikohal.

Tööinspektsioon Kehtiv TvLS § 7 lg 7 nimetab ATS-i sätted, milliseid

töövaidluskomisjoni juhatajale ei kohaldata ning eeltoodust

tuleneb, et TVK juhatajatele kohaldub ATS § 31, mis näeb ette

ametiasutuse kohustuse rakendada abinõusid ametniku

ametialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks kuid tähelepanu

väärib see, et ATS § 31 eesmärk on sätestada põhimõtted, kuidas

toimub koolitus ja koolituskulude hüvitamine. Samas ATS § 31 lg

3 kohaselt otsustab

ametniku koolitusel osalemise vajaduse vahetu juht või

kõrgemalseisev juht. TI-l ei ole vastuväiteid, et seaduse

tasandil volitada TI-d läbi viima koostöövestlusi TVK

juhatajatega kuid arvestades ATS § 31 lg 3 sätestatut, tuleks

selgelt välja öelda, et muudatusega kavandatav TvLS § 73 on ATS

§ 31 lg 3 suhtes erinorm.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

Tööinspektsioon Samas juhime tähelepanu, et TvLS § 73 lg-s 2 nimetatud koolituste

läbiviimiseks ei ole käesoleval ajal TI eelarves TVK juhatajate

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

17

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

koolitamiseks ette nähtud vahendeid. Kehtiv TvLS ei näe selgelt

ette TI kohustust korraldada TVK juhatajatele erialaseid koolitusi.

Arvestades, et tegemist on käesoleval ajal nö „halli alaga“, st

koolitamise kohustus on seaduse tasandil reguleerimata aga

vajadus on siiski olemas, siis TI on TI teenistujatele

koolituskuludeks ettenähtud vahendite arvelt püüdnud seda lünka

jõudumööda täita, kuid edaspidi selline lähenemine ei ole

jätkusuutlik, õiglane ega ka õige. Õigusalased TVK juhatajatele

vajaliku koolitused on väga spetsiifilised, peavad olema sama

kõrgel tasemel kui töövaidlusi lahendatavatel kohtunikel ning

seetõttu on need ka väga kallid.

Eelnõuga kavandatud TVK juhatajate koolituse läbiviimiseks on

vajalik eraldada MKM-l täiendavad vahendid TI eelarvesse.

Arvestades aastas keskmiselt kahe uue TVK juhataja väljaõpet

(2025-2026 on toimunud 3 TVK juhataja värbamiskonkurssi ning

arvestama peab ka asjaoluga, et TVK juhatajad võivad ka ajutiselt

teenistusest pikemalt puududa näiteks vanemapuhkuse kasutamise

ajal ning tekib vajadus tähtajaliselt värvata TVK juhataja), võib

mentoritele makstava tasu (kuni 12 kuud) kujuneda aastas üle

6000 euro. Ühtlasi on oluline silmas pidada, et mentoritasu

sidumine 5 % ametipalgaga tähendab ka mentoritasu kasvu

proportsionaalselt ametipalga iga-aastase kasvuga.

Eelnõus on ette nähtud, et TVK juhatajatele tuleb koostada

koolituskava, millega määratakse kohustuslike koolituste maht

aastas. Arvestades vajalike koolituste maksumuseks ca 3000 eurot

aastas ühele TVK juhatajale, võib koolitustele kuluda kokku kuni

18

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

24 000 eurot aastas. Seega võib lisanduv TVK juhatajate

koolituskohustuste täitmine tuua TI-le täiendavaid kulusid ca

30 000 eurot/aastas. Sellist raha TI eelarves praegu ette nähtud

pole. Koolituste rahastamiseks ei saa seaduse seletuskirjas viidata

välisvahenditele, sest kui seadusandja näeb ette mingi püsiva

kohustuse, siis ei saa jääda lootma välisrahastuse programmidele,

mis on oma loomult juhuslikku laadi ning kindlale sihtgrupile ja

suunitlusega.

TI ei nõustu seletuskirja p 7 on märgituga, et „seaduse

rakendamisega kaasnevad kulud Tööinspektsioonile seoses TVK

juhatajate koolituste võimaldamisega ning alustava TVK juhataja

mentorile makstava lisatasuga. Kulud kaetakse Tööinspektsiooni

eelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.“ Euroopa

Sotsiaalfondi ei saa lugeda püsivaks allikaks, millest oleks

võimalik katta käesolevas seaduses esitatud tasusid ja kulutusi.

TI hinnangul oleks sobivam sõnastus: „Kulud kaetakse

Tööinspektsiooni eelarvest, mis eeldab täiendavate vahendite

eraldamist“.

Tööinspektsioon TI jagab TVK juhatajate arvamust, et eelnõust ja selle

seletuskirjast, ei selgu millist esile kerkinud probleemi peaks

lahendama seaduseelnõus ette nähtud täiendav test. Oleme ühisel

arvamusel, et täiendava testi kehtestamine looks pigem

atesteerimist dubleeriva ja põhjendamata koormuse ning välistada

ei saa, et ka demotiveeriks praegu ametis olevaid juhatajaid seades

põhjendamatult kahtluse alla nende professionaalsuse ning

erialased teadmised.

Arvestatud. Säte on eelnõust välja jäetud.

Töövaidluskomisjoni

juhatajad

Ametis olevad TVK juhatajad soovivad kindlasti esile tuua, et

nende hinnangul ei ole eelnõuga kavandatud ametis olevatele uue

Arvestatud. Säte on eelnõust välja jäetud.

19

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

testi tegemise nõude kehtestamine põhjendatud, arvestades

eelnevalt usaldusväärset atesteerimissüsteemi.

TVK juhatajad rõhutavad, et senine atesteerimisprotsess on olnud

põhjalik ja mitmekihiline hõlmates nii praktilise

töövaidluskaasuse lahendamist piiratud aja jooksul kui ka sellele

järgnevat vestlust, mille käigus hinnatakse juhataja õigusteadmisi

ja ametisse sobivust. Lisaks antakse tagasisidet juhataja

varasemate lahendite ning võimalike kaebuste kohta. Seega ei ole

tegemist pelgalt formaalse kontrolliga, vaid sisulise ja tervikliku

hindamisega, mis katab nii teoreetilised teadmised kui ka

praktilise töö kvaliteedi. 2026. aastaks on enamik ametis olevatest

juhatajatest läbinud atesteerimise korduvalt positiivsele

tulemusele.

Oluline on ka see, et atesteerimist viis läbi laiapõhjaline ja

sõltumatu komisjon, kuhu kuulusid eri institutsioonide – kohtute,

Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni

ministeeriumi, TI ning Tartu Ülikooli esindajad. Selline

mitmekesine koosseis tagas objektiivse ja tasakaalustatud

hindamise.

Lisaks juhivad TVK juhatad tähelepanu sellele, et ametis olevate

töövaidluskomisjoni juhatajate teadmiste kohustuslik tihe

atesteerimine ega testimine ei ole põhjendatud ega kooskõlas teiste

võrreldavate õiguslike ametite regulatsiooniga- ametis olevaid

prokuröre, kohtunikke, teisi riigiametnikke jne ei atesteerita

regulaarselt ega kontrollita nende teadmisi testil.

20

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

Atesteeritud juhatajate professionaalset taset kinnitavad ka välised

hinnangud. TVK juhatajate tööd on tunnustanud kohtud (äsja

ilmunud aastaraamat), Justiitsministeeriumi analüüsid (V-P Liini

juhitud mahukas analüüs) ning õiguskantsler. Eeltoodu viitab, et

kehtiv hindamissüsteem on taganud kvaliteetse töövaidluste

lahendamise.

Lisaks hinnatakse uute juhatajate kutsesobivust enne ametisse

nimetamist sisuliselt samadel alustel nagu juba ametis olevate

juhatajate puhul. See tähendab, et tagati teadmiste kontroll nii

enne ametisse asumist kui ka kogu ametiaja vältel.

TVK juhatajad soovivad rõhutada, et enne testi rakendamist tuleb

täpsustada selle valdkonnad ning määrata kindlaks küsimuste

koostajad, hindajad ja protseduurireeglid. Testi tulemusi peaks

hindama laiapõhjaline komisjon. Juhatajaid tuleb testi mahust ja

ootustest põhjalikult teavitada ning vastavalt testi põhjalikkusele

ka vajadusel koolitada. Kuna küsimused võivad olla mitmeti

mõistetavad, peaks testiga kaasnema vestlus, kus juhatajatel on

võimalik oma vastuseid põhjendada.

Ametisolevate juhatajate hinnangul on TvLS-i muudatustes

piisavalt ammendavalt reguleeritud põhjalik uue juhataja ametisse

nimetamise ametist tagasikutsumise võimalused. Ametisolevate

juhatajate testimise asemel tuleks keskenduda läbimõeldud ning

piisavate koolituste tagamisele ja korraldamisele.

21

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

Eesti Advokatuur Seoses eelnõu § 74 lg-ga 1 tekib küsimus töövaidluskomisjoni

põhiseaduspärasusest ja sõltumatusest (viitame siinkohal 2025. a

koostatud õiguslikule analüüsile1, kus käsitletakse

töövaidluskomisjoni põhiseaduspärasust ja sõltumatust). Kui juba

eksisteerib komisjon, mis hindab töövaidluskomisjoni juhatajate

kutsesobivust, siis tekib küsimus, kas täitevvõimul on vajadus

hinnata nende pädevust eraldi või peaks olema toodud vähemalt

kriteeriumid, mis seda põhjendatud kahtlust saaksid tekitada.

Selgitatud. Kavandatud § 74 ei näe ette TVK

juhatajate pädevuse regulaarset hindamist.

Komisjon hindab värbamisel kandideerijate

sobivust TVK juhataja ametikohale. Hiljem

hinnatakse TVK juhatajat ainult siis, kui

ilmneb asjaolusid, mis välistaksid tema

ametikohal jätkamise. Siin on mõeldud

eelkõige olulisi puudujääke TVK juhataja

töös, mis oluliselt mõjutavad tema töö

kvaliteeti ning TVK juhataja toetamiseks ja

murekohtade lahendamiseks ei ole muid

lahendusi. Esmajoones tuleks probleemide

ilmnemisel TVK juhatajat abistada ja toetada

nii palju kui võimalik.

Eesti Advokatuur Eelnõu § 661 vajalikkuse kohta seletuskirjas esitatud põhjendused

ei ole piisavalt veenvad. Ühtlasi kerkib küsimus sätte

proportsionaalsusest. Arvestades, et ametis olevad

töövaidluskomisjoni juhatajad on juba läbinud atesteerimise, ei

pruugi kavandatav regulatsioon olla proportsionaalne. Kui

töövaidluskomisjoni juhataja ei ole atesteerimist läbinud, võib

testi läbimine olla põhjendatud. Täiendava hindamise kohustus

võib kaasa tuua istungipäevade ärajäämise ning menetluste

pikenemise, kuna juhatajad peavad valmistuma testi läbimiseks.

Pädevuse arendamiseks on võimalik rakendada sihipäraseid

koolitusmeetmeid ning kasutada juba kehtivaid koostöövestluste

ja koolituste mehhanisme. Oleks piisav, kui täiendavale

Säte on eelnõust välja jäetud.

1 V. Kõve jt „Tsiviilasjade kohtuväliste vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse analüüs“

22

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

hindamisele suunataks üksnes need juhatajad, kelle pädevuse osas

esineb põhjendatud kahtlus ka pärast vajalike koolituste läbimist.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

12.08.2026 nr 2-2/1378-9

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise

seadus

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse

eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Rakendusakti kavand

4. Märkuste ja ettepanekute tabel

Lisaadressaadid: Tööinspektsioon

TVK juhatajad

Liis Tõnismaa

[email protected]

1

EELNÕU

03.08.2026

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Töövaidluse lahendamise seaduse muutmine

Töövaidluse lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-dega 71–74 järgmises sõnastuses:

„§ 71. Töövaidluskomisjoni juhataja värbamine

(1) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija vastavust käesoleva seaduse § 7

lõike 2 punktides 2–4 sätestatud nõuetele võib hinnata vestluse, kaasuse lahendamise ülesande

ja testidega.

(2) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija vastavust nõuetele hindab

hindamiskomisjon.

(3) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ja

hindamiskomisjoni moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 72. Alustava töövaidluskomisjoni juhataja juhendamine ja hindamine

(1) Tööinspektsioon määrab alustavale töövaidluskomisjoni juhatajale ametis olevate

töövaidluskomisjoni juhatajate seast mentori üheks kuuks ametikohale asumisest arvates.

Vajadusel võib mentori ettepanekul mentorluse perioodi pikendada kuni nelja kuuni.

Töövaidluskomisjoni juhataja määratakse mentoriks tema nõusolekul. Mentoriks nimetatud

töövaidluskomisjoni juhatajale makstakse mentorluse perioodi eest lisatasu 5% ametipalgast.

(2) Mentor annab Tööinspektsioonile alustava töövaidluskomisjoni juhataja kohta kirjaliku

hinnangu mentorlusperioodi lõpuks. Kui mentori antud hinnangust nähtub, et

töövaidluskomisjoni juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, võib Tööinspektsiooni peadirektor

või tema volitatud isik teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku vabastada

töövaidluskomisjoni juhataja ametist avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel ametikoha nõuetele

vastamata jätmise tõttu.

§ 73. Töövaidluskomisjoni juhataja koostöövestlus ja koolitused

(1) Tööinspektsioon peab vähemalt üks kord aastas töövaidluskomisjoni juhatajaga

koostöövestluse, mille käigus arutatakse töövaidluskomisjoni juhataja koolitusvajadusi ja

töötingimusi. Koostöövestluse tulemus vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

(2) Tööinspektsioon selgitab igal aastal välja töövaidluskomisjoni juhatajate koolitusvajaduse

ning koostab töövaidluskomisjoni juhatajate ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust arvestades koolituskava, milles märgib

kohustuslike koolituste mahu.

2

(3) Koostöövestluse pidamise ja koolituste korraldamise korra kehtestab Tööinspektsioon.

§ 74. Töövaidluskomisjoni juhataja ametist vabastamine

(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib põhjendatud kahtluse korral teha

käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud hindamiskomisjonile ettepaneku hinnata

töövaidluskomisjoni juhataja vastavust ametikoha nõuetele.

(2) Hindamiskomisjon võib anda töövaidluskomisjoni juhatajale soovitusi oskuste ja teadmiste

täiendamiseks või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku vabastada

töövaidluskomisjoni juhataja ametist.

(3) Enne ametist vabastamise üle otsustamist võib hindamiskomisjon hinnata

töövaidluskomisjoni juhataja teadmisi, kohustades teda tegema testi või kaasuse lahendamise

ülesannet.

(4) Hindamiskomisjoni ettepanekul vabastatakse töövaidluskomisjoni juhataja ametikohalt

avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………. 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

03.08.2026

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Töövaidluse lahendamiseks on Eestis võimalik pöörduda kas töövaidluskomisjoni (TVK) või

kohtusse. TVK on Tööinspektsiooni (TI) juures asuv sõltumatu kohtuväline organ, mis lähtub

oma töös 1. jaanuaril 2018. a jõustunud töövaidluse lahendamise seadusest (TvLS). TVK-de

tööd juhivad TVK juhatajad, kes peavad vastama TvLS-i § 7 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja

kelle nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister. Eestis on kaheksa TVK-d, kus töötab

kaheksa TVK juhatajat.

Eelnõukohase seadusega muudetakse TvLS-is TVK juhataja hindamise sätteid ning

täiendatakse seadust TVK juhataja värbamise, koolitamise, ametist vabastamise ja

koostöövestluse sätetega. Muudatuste eesmärk on kaotada TVK juhataja perioodiline

hindamine ja selle asemel pöörata senisest suuremat tähelepanu TVK juhataja teadmiste

hindamisele tema värbamisel, samuti keskenduda tema pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja

oskuste arendamisele.

Kehtiv TVK juhataja hindamise süsteem on jäik ega täida oma eesmärki. Ei ole alust arvata, et

juhataja oskused ja teadmised, mida kaasuse lahendamise ülesande põhjal hinnatakse, võiksid

ametis olemise ajal väheneda sellisel määral, et inimene ei sobi enam TVK juhataja ülesandeid

täitma. Praktika on näidanud, et iga kolme aasta tagant uue eksami tegemine oma tavatöö

kõrvalt on TVK juhatajale koormav ja pingeline, mistõttu hindamise tulemused ei pruugi

peegeldada TVK juhataja tegelikku taset. Üheski teises sarnases ametis (nt advokaadid,

kohtunikud, riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed) sellist regulaarset testimist ei toimu.

Samas ei ole reguleeritud värbamisprotsess, mille käigus oleks asjakohasem teha TVK juhataja

kandidaatide sobivuse ühekordne hindamine. Seaduse tasandil ei ole praegu ka ette nähtud

võimalusi TVK juhataja arengu toetamiseks ja koolitamiseks, mis on oluline TVK-de töö

kvaliteedi tagamiseks.

Seega kaotatakse eelnõukohase seadusega TVK juhataja perioodiline hindamine ja nähakse ette

lisameetmed TVK-de töö kvaliteedi tagamiseks. Seadusesse lisatakse TVK juhataja värbamist

käsitlevad sätted, sätestades võimaluse lasta teha teste, lahendada kaasust ja pidada vestlust

ning kaasates TVK juhataja kandidaatide sobivuse hindamisse komisjoni. Samuti

reguleeritakse alustava TVK juhataja sisseelamist, andes TI-le ülesande määrata TVK

juhatajale ette nähtud perioodiks mentor, kellele makstakse võimalusel lisatasu ja kes annab

hinnangu alustava TVK juhataja ametisse sobivuse kohta. TI-l tekib kohustus pidada TVK

juhatajaga koostöövestlusi ja koostada TVK juhatajate koolituskava. Lisaks antakse Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) õigus põhjendatud kahtluse korral kokku

kutsuda komisjon, et hinnata TVK juhataja vastavust ametikoha nõuetele ning vajaduse korral

TVK juhataja ametist vabastada.

Muudatustel on positiivne mõju TVK juhatajatele, kuna neile pakutakse senisest enam tuge ja

enesetäiendamise võimalusi ning seeläbi aitavad muudatused hoida TVK töö kvaliteetsena.

Muudatustega lisanduvad mõned uued ülesanded MKM-ile ning TI-le, kuid lisanduv koormus

ei ole suur. TVK-sse pöördujate halduskoormus eelnõu järgi ei suurene.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

töösuhete ja töökeskkonna osakonna ekspert Liis Tõnismaa ([email protected]) ja

töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ([email protected],

5916 2680). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik ([email protected], 5451 0226). Õiguslikke

ettepanekuid on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Keeletoimetuse on teinud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetajad Inge Mehide

([email protected]) ja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõukohase seadusega muudetakse TvLS-i 04.12.2020. a jõustunud sõnastuses

avaldamismärkega RT I, 24.11.2020, 6.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Muudatuste peamine eesmärk on tagada TVK-de töö hea kvaliteet, pöörates senisest suuremat

tähelepanu TVK juhatajate pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste arendamisele.

Kandideerimisprotsessi täiendamise ja TVK juhatajate ametist vabastamise reguleerimise

eesmärk on tagada, et TVK juhataja kandidaatidel oleksid head teadmised õigusaktidest ning

TVK juhataja tööks sobivad isiksuseomadused.

Alates 2018. aastast korraldatakse TVK juhatajatele regulaarseid hindamisi. Hindamise

eesmärk on võimaldada perioodiliselt hinnata isiku ametikohale sobivust, hinnates eelkõige

kvalifikatsioonitaset ning tööõiguse ja töövaidluse menetlusõiguse tundmist ja kohaldamist.

TVK juhatajaid hinnatakse kord kolme aasta jooksul. Hindamise sisu ja korraldust reguleerib

hindamise korra määrus1 (vt ka määruse lisasid: kaasuse2 ja vestluse3 hindamislehed). Kui TVK

juhataja hindamist ei läbi, tunnistatakse ta ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks ja

vabastatakse ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 alusel (TvLS § 7 lg 6).

Praktikas on olnud pigem harv juhus, kui TVK juhataja hindamist ei läbi.

Praeguseks on põhjust kahelda, et hindamine sellisel kujul on vajalik ja täidab oma eesmärki.

Isiku sobivust ametikohale, sh tööõiguse tundmist, tuleks põhjalikult hinnata tema tööle

võtmisel ning ei ole alust arvata, et tema oskused ja teadmised, mida kaasuse lahendamise

ülesande põhjal hinnatakse, võiksid ametis olemise ajal väheneda sellisel määral, et inimene ei

sobi enam TVK juhataja ülesandeid täitma. Praktika on näidanud, et iga kolme aasta möödudes

nõuetele vastavuse hindamise protsessi läbimine oma tavatöö kõrvalt on TVK juhatajatele

koormav ja pingeline, mistõttu hindamise tulemused ei pruugi peegeldada TVK juhatajate

tegelikku taset. Üheski teises sarnases ametis (nt advokaadid, kohtunikud, riigihangete

vaidlustuskomisjoni liikmed) sellist regulaarset testimist ei toimu.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017028?leiaKehtiv. 2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1130/7202/3078/SOM_m71_lisa1.pdf#. 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1130/7202/3078/SOM_23122017_m71_lisa2.pdf#.

3

Kehtivas õiguses ei ole TVK juhataja värbamist reguleeritud. Praktikas kuulutatakse välja

konkurss, välja valitud kandidaadid lahendavad kaasuse ja nendega tehakse intervjuud. Kaasus

on pigem keskmise raskusega ja selle lahendamise põhjal ei ole võimalik põhjalikult kontrollida

kandidaadi teadmisi tööõigusest ega menetlusõigusest. Kuivõrd siinse eelnõuga kaotatakse

TVK juhatajate regulaarne hindamine, tuleks nende teadmisi ja isiksuseomaduste sobivust

põhjalikumalt hinnata tööle võtmisel.

Alustaval TVK juhatajal puudub sisseelamisprogramm, mistõttu on tal keeruline TVK juhataja

ametiga kohaneda. TVK juhataja amet on vastutusrikas ja vajab lisaks õigusalastele teadmistele

ka teatud ametioskusi. Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muu hulgas asjaolu, et TVK

juhataja ülesandeks on olla menetluse juht, kelle ülesanne on tagada vaidluse õiglane,

erapooletu ja seadusele vastav lahendamine lühikese aja ja võimalikult väikeste kuludega ning

seejuures peab talle olema talle tagatud täielik sõltumatus töövaidluse lahendamiseks vajalike

otsustuste tegemisel. Sõltumatus tähendab praegusel juhul eelkõige seda, et TVK kui

kohtuväline töövaidlusi lahendav organ on töövaidluse lahendamise menetluslikes küsimustes

ja lahendite tegemisel sõltumatu ja võtab töövaidlust lahendades aluseks riigisisesed õigusaktid,

eelkõige töölepingu seaduse ja muud töösuhteid reguleerivad õigusaktid, Eestile siduvad

välislepingud, sh Euroopa Liidu õigusaktid, ning poolte töösuhet reguleerivad eeskirjad ja

muud poolte vahel kehtivad kirjalikud kokkulepped, pidades sh silmas töösuhtele kohaldatava

riigi õigust. Sõltumatus ei ole TVK juhataja kui isiku privileeg, vaid see on eeldus TVK-l kui

töövaidlust lahendaval organil ja ka TVK juhatajal kui kollektiivse organi liikmel neil lasuva

kohtuvälise töövaidluse lahendamise ülesande kohaseks täitmiseks.

Eelnimetatud murekohti kirjeldati ja nendele pakuti lahendusi töövaidluse lahendamise seaduse

väljatöötamiskavatsuses.4 Eelnõuga kavandatavad muudatused erinevad mõnevõrra

väljatöötamiskavatsuses välja pakutud lahendustest. Enamik arvamuse avaldajatest toetas

hindamise lõpetamist, värbamise reguleerimist, TVK juhatajale koolituste tagamist ja mentori

määramist ametisse sisseelamise toetamiseks. Väljatöötamiskavatsuses pakuti ühe lahendusena

TVK juhatajale kolmeaastase katseaja rakendamist, mille jooksul saaks teda ametist vabastada,

kui ta ei vasta esitatud nõutele. See lahendus sai pigem negatiivset tagasisidet, mistõttu sellisel

kujul ettepanek eelnõusse ei jõudnud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Töövaidluse lahendamise seaduse muutmine

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõukohase seaduse §-ga 1 muudetakse töövaidluse lahendamise seadust.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõiked 4–6. Muudatus on seotud TVK

juhataja perioodilise hindamise lõpetamisega. Kehtiva õiguse järgi hinnatakse TVK juhataja

ametisse sobivust iga kolme aasta tagant. Nüüdseks on leitud, et hindamine praegusel kujul ei

ole vajalik, kuivõrd see ei täida oma eesmärki. Isiku sobivust ametikohale, sh tööõiguse

tundmist, tuleks põhjalikult hinnata tema tööle võtmisel ja esimesel ametisoleku aastal. Kui

hiljem esineb asjaolusid, mis võivad viidata TVK juhataja ametisse sobimatusele, tuleks tema

4 Eelnõude infosüsteemis toimik nr 26-0003. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee11b559-815e-

41ac-a75b-61a12d12d539.

4

pädevust hinnata nende asjaolude tekkimisel. Eelnõu kohaselt lisataksegi seadusesse

asjaomased muudatused (vt punkt 2).

TVK juhataja puhul ei kaalutud hindamise asemel avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (836 SE)5 kohast lähenemist, mille järgi on keskastmejuhtide

ametiaeg viis aastat. TVK töö kvaliteedi tagamiseks on oluline, et ametis oleksid kogenud TVK

juhatajad, ja ei ole otstarbekas TVK juhatajaid iga viie aasta järel uuesti värvata. TVK juhataja

puhul ei ole asjakohane roteerumine ega avalikus sektoris erinevatel ametikohtadel töötamine,

millega on eelnõus 836 SE põhjendatud tähtajalise ametisuhte soodustamist.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse seadust §-dega 71–74.

Paragrahv 71 reguleerib TVK juhataja värbamist. Lõikes 1 sätestatakse, et TVK juhataja

ametikohale kandideerija õigusalaseid teadmisi, oskusi ja isiksuseomadusi võib hinnata

vestluse, kaasuse lahendamise ülesande ja testidega. Kaotades perioodilise hindamise, tuleb

leida muid viise tagamaks, et TVK juhataja ametis on inimesed, kes on pädevad ja täidavad

ametikoha nõudeid. TVK juhataja pädevust on mõistlik hinnata põhjalikumalt tema värbamisel.

Seega võib kandidaate ees oodata kaasuse lahendamine ja vestlus, mida tehakse ka praegu.

Lisaks võidakse TVK juhataja konkursil kasutada teste. Testiga peaks eelkõige saama hinnata

kandideerija teadmisi TVK juhataja tööd puudutavatest õigusaktidest (nt töölepingu seadus,

TvLS, võlaõigusseadus). Lisaks võidakse teha näiteks laialdaselt kasutuses olevaid vaimsete

võimete ja isiksuseomaduste teste. MKM-ile on jäetud paindlikkus otsustada, milliseid

vahendeid kandidaatide hindamiseks kasutada. Eesmärk on pigem anda võimalus vajaduse

korral värbamisprotsessi mingi aja pärast muuta, kui selgub, et mõni ette nähtud hindamisviis

ei täida oma eesmärki või ei sobi muul põhjusel.

Lõikega 2 reguleeritakse kandidaadi ametikohale sobivuse hindamist, mida teeb komisjon.

Komisjoni kaasatakse Justiits- ja Digiministeeriumi, TI, TVK juhatajate, Eesti Kohtunike

Ühingu ja ülikoolide (eelkõige õigusteadust õpetavate ülikoolide) esindajad. Sarnases

koosseisus tegutseb ka praegu komisjon, kes hindab regulaarselt TVK juhatajate ametisse

sobivust, kuid värbamisel ei ole seni komisjoni rakendatud. Komisjoni liikmete eesmärk on

esindada TVK tegevusega kokku puutuvaid valdkondi, mis mõjutavad enim töövaidluste

lahendamise üldist arengut ja kvaliteedi järjepidevust.

TVK juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ja hindamiskomisjoni

moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (lõige 3).

Paragrahv 72 reguleerib alustava TVK juhataja ametikohale sisseelamist ja hindamist. Alustava

TVK juhatajana käsitatakse igat ametikohal alustavat TVK juhatajat olenemata sellest, kas

varem ollakse samas ametis olnud või mitte, kuivõrd ka uuesti alustav TVK juhataja võib vajada

tuge sisseelamiseks.

Lõike 1 kohaselt määrab TI alustavale TVK juhatajale ametisolevate TVK juhatajate seast

mentori üheks kuuks alates ametikohale asumisest. Vajadusel võib mentorluse perioodi

pikendada kuni nelja kuuni. Mentoriks määratakse TVK juhataja tema nõusolekul. Alustaval

TVK juhatajal puudub praegu sisseelamisprogramm, mistõttu on tal keeruline ametiga

kohaneda. TVK juhataja amet on vastutusrikas ja eeldab lisaks õigusalastele teadmistele ka

teatud ametioskusi. Seega aitaks kogemusega TVK juhataja tugi alustaval TVK juhatajal

kiiremini tööga tuttavaks saada ja paremini kohaneda. Mentori valimisel tuleb arvestada, et

5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cfcf3b00-ad94-43b3-88b7-c149631c2365/avaliku- teenistuse-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/.

5

mentoriks olemine on TVK juhataja jaoks vabatahtlik. TI-l on võimalik otsustada, kuidas

mentor valida, võttes arvesse näiteks TVK juhatajate töökoormust ja soovi mentori ülesandeid

täita.

Mentoriks nimetatud TVK juhatajale makstakse mentorluse perioodi eest lisatasu 5%

ametipalgast. Nii on TVK juhatajale mentoritasuna makstav lisatasu samas suurusjärgus

kohtunikele kohtuniku ja kohtunikuabi juhendamise eest makstava lisatasuga. KS kohaselt

makstakse juhendavale kohtunikule juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5%

juhendava kohtuniku ametipalgast.

Lõige 2 näeb ette, et alustavale TVK juhatajale määratud mentor annab tema kohta hinnangu

mentorlusperioodi lõpuks. Kui mentor leiab, et TVK juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, võib

TI peadirektor või tema volitatud isik teha MKM-ile ettepaneku vabastada TVK juhataja

ametist ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu. Ametikoha nõuetele vastamata jätmisega

on tegemist eelkõige siis, kui TVK juhatajal puuduvad sobivad isiksuseomadused või vajalikud

õigusalased teadmised ning need puudused mõjutavad oluliselt tema töö kvaliteeti ja võimet

TVK juhataja ametikohal töötada. Tegemist peab olema olukorraga, kus ametisse sobimatus on

ilmselge ning puudub vajadus TVK juhataja hindamiseks. TI ettepaneku ja mentori hinnangu

põhjal võib MKM otsustada TVK juhataja ametist vabastada avaliku teenistuse seaduse (ATS)

§ 95 alusel.

TVK juhatajatele ei ole mõistlik rakendada ATS-i §-s 24 ametnikele ette nähtud katseaega.

TVK juhataja teadmiste ja oskuste vastavuse hindamist ei saa teha TI ega MKM, sest see seaks

ohtu TVK juhataja sõltumatuse teha iseseisevalt töövaidluse menetluse suunamisel otsustusi.

Arvestada tuleb ka sellega, et töövaidluse lahendamises ei ole ette nähtud kaebe- ega

vaidemenetlust, st tehtud otsustuste menetluse ega sisu õiguspärasuste tagantjärgi

halduskontrolli. Seega saab alustavale TVK juhatajale anda hinnangu tema mentor, kelleks on

teine TVK juhataja, ning hinnang antakse mentorluse lõppedes.

Paragrahv 73 reguleerib TVK juhataja tagasisidestamist ja koolitamist.

Lõike 1 kohaselt peab TI vähemalt korra aastas TVK juhatajaga koostöövestluse, mille käigus

arutatakse TVK juhataja koolitusvajadust ja töötingimusi ning antakse tagasisidet TVK juhataja

töö kohta. Sellega luuakse TVK juhatajale ametnike omaga sarnane koostöövestluse vorm, mis

võimaldab anda TVK juhatajale vajalikku tagasisidet tema tegemiste kohta ning võimaluse tal

väljendada oma soove ja vajadusi seoses koolituste ja töökeskkonnaga ning juhtida tähelepanu

lahendamist vajavatele muredele. TVK juhataja töövaidluse lahendamisega seotud sisulisele

tööle ei saa anda tagasisidet TI ega MKM, sest see seaks ohtu TVK juhataja sõltumatuse teha

iseseisevalt töövaidluse menetluse suunamisel otsustusi. Seega antakse tagasisidet statistilistest

andmetest lähtuvalt ning TVK-sse pöördunute märgukirjades ja selgitustaotlustes väljatoodud

probleemkohtade pinnalt. Koostöövestlusel võib näiteks teha ülevaate menetlusi puudutavate

näitajate kohta: menetlustähtaegade järgimine, keskmine menetlusaeg, töökoormus, kaebused

jm tagasiside, statistilised näitajaid (nt kompromisside, keeldumiste või rahuldatud nõuete

osakaal). TI-l on võimalik otsustada koostöövestluse täpsem sisu, arvestades TVK juhatajate

soove ja vajadusi. Koostöövestlust on võimalik vajaduse korral pidada ka rohkem kui korra

aastas. Koostöövestluse tulemus vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Ametnike arengu- ja koostöövestluse regulatsioon on ATS-i §-s 30. Eelnõu koostamise käigus

kaaluti ka nimetatud regulatsiooni kohaldamist TVK juhatajale, kuid ATS-i § 30 lõikes 1

sätestatud vestluse sisu ei arvesta TVK juhataja töö eripäraga. TVK juhataja töös on teatud

määral sarnasust kohtuniku tööga. TVK juhataja on töövaidluse lahendamisel sõltumatu ning

keeruline on mõõta ja arutada tema töö tulemusi ATS §-s 30 sätestatud eesmärgi kohaselt,

6

kuivõrd TVK juhatajal puudub TI peadirektoriga alluvussuhe. TI korraldab küll TVK-de tööd,

kuid neile uusi ülesandeid anda saab selgesõnaliselt seaduses. Seetõttu on oluline määratleda

TvLS-is koostöövestluse mõiste TVK juhataja omapära arvestades ja anda TI-le selle vestluse

pidaja roll. Lisatav TvLS-i § 73 on ATS-i § 31 lõike 3 suhtes erinorm.

TVK juhataja esimesel ametisoleku aastal peetakse koostöövestlus vähemalt kaks korda. Nii on

võimalik paremini toetada TVK juhatajat ametisse sisseelamisel ja kiiremini reageerida esile

kerkinud muredele.

Lõige 2 reguleerib TVK juhataja koolitamist. TI selgitab igal aastal välja TVK juhatajate

koolitusvajaduse ning koostab, arvestades TVK juhatajate ja MKM-i arvamust, koolituskava,

milles märgib kohustuslike koolituste mahu.

TVK töö kvaliteedi hoidmiseks on vaja tagada, et TVK juhatajad oleksid hea kvalifikatsiooniga,

sh nende oskused vastaksid TVK juhataja töö nõuetele, nende õigusalased teadmised oleksid

ajakohased ja nende otsused lähtuksid kohtupraktikast. Seetõttu on oluline võimaldada TVK

juhatajatele regulaarselt koolitusi asjakohastel teemadel. Praegu puudub süsteemne TVK

juhatajate koolituskohustus või -programm. TVK juhatajate suhtes kohaldatakse ATS-i § 31.

Sättest tuleneb TI-le kohustus rakendada abinõusid ametniku ametialaste teadmiste ja oskuste

arendamiseks, sh kavandada ametiasutuse eelarvesse selleks vajalikud vahendid. TVK

juhatajad peavad teenistusülesannete asjatundlikuks täitmiseks täiendama oma ametialaseid

teadmisi ja oskusi. Samas on TVK juhatajad pidanud oluliseks koolitusvõimalust just

menetlusõiguslikes ja kohtupraktikat puudutavates küsimustes. Praegu osalevad TVK juhatajad

üldiselt samadel koolitustel, kus osalevad TI muud teenistujad (eelkõige iga-aastased

koolitused, arvestades teenistujate vajadusi, ja MKM-i töövaldkonna nõunike korraldatavad

koolitused tööõigusalaste seadusemuudatuste või rakenduspraktika kohta), kuid TVK

juhatajate kui töövaidluse lahendajate koolitusvajadus on teatud määral erinev TI teenistujate

üldisest koolitusvajadusest. Seejuures on vaidluse osapoolte õiguste kaitse aspektist

võtmetähtsusega, et TVK juhatajad oleksid hästi kursis kõige uuema kohtupraktika ja

tsiviilkohtumenetlust puudutavate põhimõtetega.

Seetõttu antakse eelnõu kohaselt TI-le ülesanne selgitada välja TVK juhataja koolitusvajadus

ja selle alusel koostada koolituskava. Koolituskava koostamisel tuleb arvestada ka MKM-i

arvamust. MKM saab hinnata, kas TVK juhatajale ette nähtud koolitused on asjakohased ning

aitavad tal pädevust hoida ja arendada. Koolituskava sisu osas näeb seadus ette, et märkida

tuleb kohustuslikud koolitused. Muus osas on TI vaba koolituskava kujundama vastavalt TVK

juhatajate vajadustele. Koolituskavas võib lähtuda TVK juhatajate individuaalsetest vajadustes,

lisades kavasse koolitusi, mida ei pea läbima kõik TVK juhatajad.

Lõike 3 kohaselt on TI-l võimalik vajaduse korral kehtestada täpsem kord koolituste ja

koostöövestluste jaoks.

Paragrahv 74 reguleerib TVK juhataja ametist vabastamist.

Lõige 1 näeb ette, et MKM võib põhjendatud kahtluse korral teha § 71 lõikes 2 nimetatud

komisjonile ettepaneku hinnata TVK juhataja vastavust ametikoha nõuetele. Mõnes olukorras

võib sattuda kahtluse alla, kas TVK juhataja vastab endiselt TvLS-i § 7 lõikes 2 sätestatud

tingimustele. Magistrikraadi olemasolu, kuriteo toimepanemine, kohtuniku, notari või

kohtutäituri ametikohalt tagandamine ja advokatuurist väljaheitmine on kergesti kontrollitavad

faktid ning nendele nõuetele vastamist on lihtne kontrollida. Samas peab TvLS-i § 7 lõike 2

kohaselt TVK juhataja tundma tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist ning olema

ametikohale vajalike võimete, isiksuse- ja kõlbeliste omadustega. TVK juhataja tehtud otsuste,

7

läbiviidud menetluste ja tema kohta tehtud kaebuste põhjal võib tekkida kahtlus, et TVK

juhataja ei täida nimetatud nõudeid. Hindamine ei saa teha siiski iga väiksema vea või kaebuse

tõttu. TVK juhataja peab olema korduvalt valesti käitunud või peab nähtuma selgelt ja

järjepidevalt, et ta ei tunne vajalikke õigusakte. Enne hindamise korraldamist saab tekkinud

muresid vajaduse korral arutada TVK juhatajaga koostöövestlusel ja selgitada välja, kas teda

saaks probleemide lahendamisel toetada.

Kuivõrd TVK juhataja on sõltumatu, kutsutakse TVK juhataja hindamiseks kokku sama

komisjon, kes hindab TVK juhataja kandidaate värbamisprotsessis. Komisjoni rakendamine

võimaldab tagada TVK juhataja hindamise objektiivsuse.

Lõige 2 annab komisjonile vabaduse hindamise põhjal otsustada, mis TVK juhatajaga edasi

toimub. Komisjon võib anda soovitusi TVK juhataja oskuste ja teadmiste täiendamiseks, kui

nähakse, et ta võib ennast parandada. Kui komisjoni hinnangul ka täiendava koolituse tulemus

ei pruugi olla piisav või TVK juhataja keeldub koolitustel osalemisest, on komisjonil võimalus

teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek TVK juhataja ametist vabastada.

Lõige 3 võimaldab komisjonil otsuse tegemiseks hinnata TVK juhataja teadmisi. Selleks võib

korraldada testi või kaasuse lahendamise. Selline hindamine sarnaneb praegu kehtiva õiguse

kohaselt ette nähtud regulaarse hindamisega, mille käigus TVK juhataja lahendab kaasuse ja

läbib vestluse. Seega vabaneb TVK juhataja regulaarse hindamise läbimise kohustusest ja tema

ametisse sobivust hinnatakse ainult juhul, kui tekib päriselt kahtlus, et ta ei sobi ametisse.

Kui TVK juhataja hindamise tulemusel teeb komisjon ettepaneku ta ametikohalt vabastada,

tehakse seda ATS-i § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu (lõige 4).

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumise tähtaeg. Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Nii jääb piisavalt aega eelnõukohase seaduse rakendamiseks vajaliku rakendusakti vastu

võtmiseks.

3.2. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs

Põhiõiguse riive

Eelnõuga kavandatud muudatused on eelkõige seotud inimese õigusega vabalt valida töökohta.

Põhiseaduse (PS) § 29 lõike 1 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta. Sama lõike teine lause näeb ette, et seadus võib sätestada selle

õiguse kasutamise tingimused ja korra. PS-i § 29 on mitmetahuline õigus, hõlmates nii isiku

õigust, et riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse

(PS § 29 lg 1), kui ka õigust riigi positiivsele tegevusele selle vabaduse kindlustamisel (PS §

29 lg-d 3 ja 4).

Siiski võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Ühe suure piirangute

grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele

või töökohtadele tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate isikute ohutus ja

heaolu.6 Sellised on ka TvLS-is sätestatud nõuded TVK juhataja ametikohale ja siinne eelnõu

ei puuduta neid nõudeid, vaid sätestatakse, kuidas nõuetele vastavust kontrollitakse

ametikohale kandideerimisel ja ametisoleku ajal. Seega ei mõjuta kavandatud muudatused PS-

i § 29 lõikes 1 sätestatud õiguse teostamist.

6 Henberg, A., Muller, K. PSK § 29/9.

8

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on kokkupuude Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga7. Harta artikli 47 kohaselt on

igaühel õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

6. Seaduse mõjud

Muudatustega luuakse TVK juhataja sisseelamise ja ametialase arengu süsteem ning

kujundatakse ümber ametisse sobivuse hindamise süsteem. Alustava TVK juhataja toetamiseks

hakatakse rakendama mentorlust kuni 4 kuu jooksul. Lisaks hakatakse kõigi TVK juhatajatega

regulaarselt pidama koostöövestlusi ning välja selgitama nende koolitusvajadust, mille alusel

koostatakse TVK juhatajate ja MKM-i arvamust arvestav koolituskava. Lõpetatakse senine

perioodiline, iga kolme aasta järel ametisse sobivuse hindamine. Selle asemel hakatakse

juhatajate sobivust hindama põhjalikumalt värbamisprotsessis, alustava juhataja puhul

mentorlusperioodi lõpus ja edaspidi üksnes põhjendatud vajaduse korral ametiaja jooksul.

Seaduse rakendamisega kaasneb sotsiaalne mõju ja mõju riigiasutustele. Muudatused ei mõjuta

haridust, kultuuri ja sporti, keskkonda, infotehnoloogiat ja infoühiskonda, riigikaitset ja

välissuhteid, siseturvalisust ega regionaalarengut.

6.1. Sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: töövaidluskomisjonide juhatajad

Eestis on kaheksa töövaidluskomisjoni, igaühel on üks juhataja. Muudatused puudutavad kõiki

TVK juhatajaid, kuid kokkuvõttes väikest sihtrühma.

Muudatuste tulemusena muutub TVK juhataja ametisse sobivuse hindamise ja ametialase

arengu süsteem toetavamaks, paindlikumaks ja sisulisemaks. Suurem rõhk läheb juhataja

põhjalikumale valimisele värbamisprotsessis, sisseelamise toetamisele ja ametialase arengu

järjepidevale toetamisele kogu ametiaja jooksul.

Juhataja professionaalset pädevust toetatakse ja arendatakse senisest enam mentorluse,

koostöövestluste ja sihitud koolituste kaudu. Mentoriks valitud TVK juhatajal suureneb sellega

mõnevõrra töökoormus. Praktikas on viimastel aastatel korraldatud ligikaudu üks konkurss

aastas, seega on mentorlusega seotud lisakoormus eeldatavasti siiski väike. Mentorirolli on

võimalik kogenumate TVK juhatajate vahel periooditi jagada, kuna pikaajalise kogemusega

TVK juhatajaid on ametis mitu. Koostöövestlused ja sihitud koolitused pakuvad edaspidi TVK

juhatajatele paremaid võimalusi töökorralduses ja oma tööalases arengus kaasa rääkida ning

oma teadmisi ja oskusi vajaduspõhiselt arendada. Seni on TVK juhatajad saanud osaleda

peamiselt teistele TI ametnikele suunatud koolitustel, mis ei pruugi alati arvestada TVK

juhataja töö spetsiifilisi vajadusi. TVK juhatajate sisseelamise ja arengu toetamise tulemusena

võivad paraneda nende ametialased oskused, motivatsioon ning töö kvaliteet.

7 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12012P%2FTXT.

9

Muudatuste tulemusena kaob perioodiline hindamine ja TVK juhatajate pädevuse hindamine

muutub vajaduspõhiseks. See võib vähendada juhatajates pinget, mis tuleneb kohustuslikest

perioodilistest hindamistest, millega kaasneb ametist vabastamise risk isegi töö kvaliteedi ja töö

sisu seisukohast ebaoluliste eksimuste tõttu. Kuigi sellised juhtumid on praktikas väga

ebatõenäolised, kaasneb sellega siiski psühholoogiline pinge, mis võib halvendada töö

kvaliteeti. Kuigi ka vajaduspõhine hindamine võib teatud määral tekitada ebakindlust, kuna

hindamine ei ole enam ette teada ja võib seega tulla ootamatult, eeldab sellise hindamise

algatamine alati põhjendatud kahtlust ning senise praktika kohaselt on vajadus selleks

tõenäoliselt väga harv. Uus süsteem võimaldab TVK juhatajal vajaduse korral selles protsessis

oma teadmisi ja oskusi ka selgitada või täiendada. Seega edaspidi TVK juhataja jaoks

hindamiste arv ja sellega kaasnev stress tõenäoliselt vähenevad. Praegu on pikaajalise, st viie

või enama aasta pikkuse staažiga TVK juhatajaid ametis mitu.

Kokkuvõttes võib muudatuste tulemusena väheneda TVK juhatajate tööga seotud pinge, samal

ajal võib tugevneda nende ametialane tugi, paraneda võivad arenguvõimalused, mis võib

suurendada tööalast kindlustunnet ja autonoomiat ning parandada psühhosotsiaalset

töökeskkonda. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuna TVK juhatajate töökorraldus teatud

määral muutub, kuid see ei muuda nende põhitegevust ega nõua märkimisväärseid

kohanemistegevusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna kavandatud meetmeid

rakendatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Kaasnevad sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub töövaidluskomisjoni aastas vastavalt 0,3% ja

0,2%.

TVK juhatajate töö kvaliteedi paranemine võib omakorda parandada töövaidluskomisjonide

otsuste kvaliteeti, mis võib vähendada edasikaebamiste arvu ja võimaldada töövaidluste pooltel

saada oma vaidlusele kiirem ja usaldusväärsem lahendus. Seega võib kaudselt avalduda

positiivne mõju ka tööturu teistele osalistele. Samas on mõju eeldatavasti väike, kuna andmed

ei viita olulistele süsteemsetele kvaliteediprobleemidele. TVK otsusega pöördutakse

maakohtusse keskmiselt ligikaudu 15% juhtudel ja rohkem kui pooltel juhtudel jõuab kohus

TVK-ga samale järeldusele, mis viitab, et TVK otsused on juba praegu heal tasemel 8.

6.2. Mõjud riigiasutustele

Sihtrühm: Tööinspektsioon

Muudatuste tulemusena ühest küljest TI töökoormus väheneb, kuna lõpeb TVK juhatajate

perioodiline hindamine, milles TI hindamiskomisjoni liikmena osaleb. Hindamine muutub

vajaduspõhiseks ja senise praktika põhjal võib eeldada, et tõenäoliselt hakatakse

vajaduspõhiseid hindamisi korraldama väga harva. Teisest küljest toovad muudatused TI-le

kaasa korralduslikke lisaülesandeid, nagu põhjalikum värbamisprotsess ja TVK juhatajate

arengu toetamine. Suurem koormus võib tekkida eelkõige muudatuste rakendamise algjärgus,

näiteks koostöövestluse formaadi väljatöötamisel. Samuti on koolituste korraldamiseks vaja

planeerida lisaraha. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on siiski piiratud, kuna TVK juhatajad

(8 inimest) moodustavad väikese osa kõikidest TI töötajatest (ca 90 inimest) ning uued

tegevused toimuvad kord aastas ja on planeeritava töömahu ja kuluga. Põhjalikuma

värbamisprotsessiga võib kaasneda risk, et huvi TVK juhatajaks kandideerida väheneb. Teisalt

8 Justiitsministeerium. 28.06.2023. Töövaidluste lahendamise analüüs. Töövaidluste lahendamise analüüs.pdf.

10

võivad sisseelamist ja ametialast arengut toetavad tegevused ning lihtsam ametialase hindamise

süsteem kandideerimise huvi tõsta.

Sihtrühm: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

MKM-i töökoormus tõenäoliselt väheneb nagu TI-l, kuna lõpeb TVK juhatajate perioodiline

hindamine, milles MKM hindamiskomisjoni liikmena osaleb. Teisalt lisanduvad MKM-ile

uued ülesanded, nagu arvamuse avaldamine TVK juhatajate iga-aastase koolituskava kohta ja

õigusalaste teadmiste testi väljatöötamine. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on piiratud, kuna

TVK juhatajaid on vähe ning värbamisi ja võimalikke sobivuse hindamisi toimub pigem harva.

Muudatused ei muuda MKM-i põhifunktsioone ega eelda märkimisväärseid

kohanemistegevusi.

Sihtrühm: hindamiskomisjoni liikmed (kohtud, ülikoolid ning Justiits- ja Digiministeerium)

Kehtiva korra kohaselt osalevad Justiits- ja Digiministeeriumi, kohtunike ja ülikoolide

esindajad hindamiskomisjoni liikmetena TVK juhatajate iga kolme aasta järel toimuvas

perioodilises hindamises. Muudatuste tulemusena muutub komisjoni liikmete osalemine

hindamisprotsessis vajaduspõhiseks. Seetõttu võib komisjoni töö olla edaspidi mõnevõrra

raskemini planeeritav. Komisjoni töö sisu ei muutu ning värbamisi ja võimalikke sobivuse

hindamisi toimub pigem harva. Senise praktika kohaselt on TVK juhataja värbamisi toimunud

ligikaudu üks kord aastas ja ametis olevate TVK juhatajate vajaduspõhiseid hindamisi hakkab

tõenäoliselt esinema väga harva. Seega on mõju väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud TI-le seoses TVK juhatajatele koolituste

võimaldamisega ja alustava TVK juhataja mentorile makstava lisatasuga. MKM-ile võivad

kaasneda kulud seoses värbamisel kasutatava testi koostamisega. TI hinnangul on vajalike

koolituste maksumuseks ca 3000 eurot aastas ühele TVK juhatajale ning seega arvestuslikult

kuluks koolitustele kokku 24 000 kuni 30 000 eurot aastas. Kulud on kavas katta TI eelarvest

ja võimaluse korral Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Vajaduse korral taotletakse

lisavahendeid riigieelarvest.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamisega

(haldusmenetluse seaduse § 93 lõige 1) kehtetuks tervise- ja tööministri 23. detsembri 2017. a

määrus nr 71 „Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“ (RT I,

13.07.2023, 78). Volitusnormi kehtetuks tunnistamine on vajalik, kuna edaspidi TVK juhatajate

perioodilisi hindamisi ei toimu.

Eelnõu alusel kehtestatakse majandus- ja tööstusministri määrus, millega reguleeritakse TVK

juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ja hindamiskomisjoni

moodustamise korda. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027. Selline jõustumisaeg annab piisavalt aega rakendusakti

vastuvõtmiseks.

11

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule,

Tööinspektsioonile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti

Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule,

Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule ning tööõiguse

ekspertidele Thea Rohtlale, Merle Eriksonile ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le.

Eelnõule esitasid esimeses kooskõlastusringis märkused Justiits- ja Digiministeerium,

Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon, töövaidluskomisjoni juhatajad ja Eesti Advokatuur.

Teises kooskõlastusringis esitasid märkused või ettepanekud Justiits- ja Digiministeerium,

Tööinspektsioon ja töövaidluskomisjoni juhatajad.

Märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja lisas 2.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2026

(allkirjastatud digitaalselt)