Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

1

EELNÕU

08.04.2024

Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või pikendatud“;

2) paragrahvi 39 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) pikaajalise viisa taotluse puhul alla kuue aasta vanune laps;“;

3) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) isik, kes on lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa taotlemisel vabastatud riigilõ ivu

tasumisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse

ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58) (edaspidi

viisaeeskiri), sätestatud korras;“;

4) paragrahvi 39 lõike 2 punktid 2–4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 39 lõike 2 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„5) Eesti kodaniku abikaasa, registreeritud elukaaslane, alaealine laps ja täisealine laps, kes ei

ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, kui ta reisib Eesti

kodaniku juurde või temaga koos;

6) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi

Konföderatsiooni või Ühendkuningriigi kodaniku perekonnaliige, kui tal on Euroopa Liidu

õiguse alusel vaba liikumise õigus;“;

6) paragrahvi 39 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) pikaajalise viisa taotluse puhul diplomaatilise või teenistuspassi kasutajana Eestisse

akrediteeritav välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esinduse töötaja ja tema

perekonnaliige.“;

7) paragrahvi 45 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „rahvastikuregistri seaduse“

tekstiosaga „§ 871 lõikes 2 ja“;

8) paragrahvi 262 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Uue eesnime andmise, uue perekonnanime andmise, eesnime taastamise või

perekonnanime taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.

2

(2) Uue isikunime andmise või isikunime taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot.“;

9) paragrahvi 263 lõikes 1 asendatakse arv „30“ arvuga „100“;

10) paragrahvi 263 lõikes 2 asendatakse arv „30“ arvuga „50“; 11) paragrahvi 263 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja kollektsioneerimisloa kehtivuse

pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot.“; 12) paragrahvi 263 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Relvasoetamisloa kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõ ivu

50 eurot.“; 13) paragrahvi 263 lõikes 4 asendatakse arv „15“ arvuga „100“;

14) paragrahvi 263 lõikes 5 ning § 2631 lõigetes 1 ja 2 asendatakse arv „15“ arvuga „50“;

15) paragrahvi 264 lõikes 1 asendatakse arv „30” arvuga „90”;

16) paragrahvi 264 lõikes 2 asendatakse arv „15“ arvuga „75“;

17) paragrahvi 265 lõigetes 1 ja 2 ning § 266 lõigetes 2 ja 4 asendatakse arv „30“ arvuga „120“;

18) paragrahvi 265 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tulirelva või gaasirelva kaubana Eestisse sisseveoks või Eestist väljaveoks tasutakse riigilõivu 120 eurot eriloa väljastamise eest. Eriloa muutmise või pikendamise eest tasutakse riigilõivu 120 eurot.“;

19) paragrahvi 266 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 266 lõigetes 3 ja 5–8 asendatakse arv „15“ arvuga „120“;

21) paragrahvi 266 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „30 eurot iga relva kohta“ tekstiosaga „120 eurot“;

22) paragrahv 267 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 267. Relvade ja laskemoonaga seotud tegevusalal tegevusloa taotluse läbivaatamine

Relvade ja laskemoonaga seotud tegevusalal tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 365 eurot.“;

23) paragrahvi 2671 lõikes 1 asendatakse arv „950“ arvuga „1570“;

24) paragrahvi 2671 lõikes 2 asendatakse arv „1150“ arvuga „1570“;

3

25) paragrahvi 270 lõigetes 1 ja 2 asendatakse arv „13“ arvuga „150“; 26) paragrahvi 270 lõikes 2 asendatakse arv „15“ arvuga „180“;

27) paragrahvi 271 lõikes 1 asendatakse arv „25“ arvuga „45“;

28) paragrahvi 271 lõigetes 2 ja 3 asendatakse arv „31“ arvuga „115“;

29) paragrahvi 271 lõikes 2 asendatakse arv „60“ arvuga „145“;

30) paragrahvi 272 lõike 1 esimeses lauses asendatakse arv „30“ arvuga „45“; 31) paragrahvi 272 lõike 1 esimeses lauses asendatakse arv „55“ arvuga „75“;

32) paragrahvi 272 lõike 1 teises lauses asendatakse arv „20“ arvuga „35“;

33) paragrahvi 272 lõike 2 esimeses lauses asendatakse arv „40“ arvuga „70“;

34) paragrahvi 272 lõike 2 esimeses lauses asendatakse arv „65“ arvuga „100“;

35) paragrahvi 272 lõike 2 teises lauses asendatakse arv „30“ arvuga „60“; 36) paragrahvi 272 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „kodaniku“ sõnadega „ja elamisõigusega

Ühendkuningriigi kodaniku“;

37) paragrahvi 272 lõikes 3 asendatakse arv „30“ arvuga „45“; 38) paragrahvi 272 lõikes 3 asendatakse arv „55“ arvuga „75“;

39) paragrahvi 272 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Ühendkuningriigi kodaniku, kellel on elamisõigus, elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 45 eurot.”;

40) paragrahvi 272 lõikes 6 asendatakse arv „100“ arvuga „150“;

41) paragrahvi 272 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Alla 18-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule ja üldtingimuste l Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise

eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. Nimetatud isikule elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonna kaudu, tasutakse riigilõivu vastavalt 15 või 25

eurot.“;

42) paragrahvi 272 lõike 8 esimeses lauses asendatakse arv „45“ arvuga „60“; 43) paragrahvi 272 lõike 8 esimeses lauses asendatakse arv „70“ arvuga „90“;

44) paragrahvi 272 lõike 8 teises lauses asendatakse arv „35“ arvuga „50“;

4

45) paragrahvi 272 lõikes 10, § 273 lõikes 7 ja § 274 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Alla 15- aastane“ tekstiosaga „Alla 18-aastane“ vastavas käändes;

46) paragrahvi 272 lõikes 10 asendatakse arv „20“ arvuga „25“;

47) paragrahvi 272 lõiget 10 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui nimetatud toimingut taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonna kaudu,

tasutakse riigilõivu 20 eurot.“;

48) paragrahvi 272 lõike 11 esimeses lauses asendatakse arv „55“ arvuga „80“; 49) paragrahvi 272 lõike 11 esimeses lauses asendatakse arv „80“ arvuga „110“;

50) paragrahvi 272 lõike 11 teises lauses asendatakse arv „45“ arvuga „70“;

51) paragrahvi 272 lõike 12 esimeses lauses asendatakse arv „70“ arvuga „90“;

52) paragrahvi 272 lõike 12 teises lauses asendatakse arv „60“ arvuga „80“;

53) paragrahvi 272 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(13) Alla 18-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule ja üldtingimuste l

Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 35 eurot.

Nimetatud isikule elamisloa väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos reisidokumend i väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 40 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonna kaudu, tasutakse riigilõ ivu

vastavalt 30 või 35 eurot.“;

54) paragrahvi 272 lõigetes 14 ja 15 asendatakse sõna „viie“ sõnaga „kahe“; 55) paragrahvi 272 lõikes 14 asendatakse arv „45“ arvuga „250“;

56) paragrahvi 272 lõikes 15 asendatakse arv „64“ arvuga „250“;

57) paragrahvi 272 lõikes 16 asendatakse sõna „kahe“ sõnaga „ühe“;

58) paragrahvi 272 lõikes 16 asendatakse arv „58“ arvuga „250“;

59) paragrahvi 272 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Isiku soovil isikutunnistuse, elamisloakaardi või reisidokumendi väljastamise

eest Politsei- ja Piirivalveameti turvalise teenuse osutaja kaudu tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõigetes 1–31, 8, 11 ja 12 sätestatud riigilõivumäärast 10 eurot vähem.

(22) Isiku soovil isikutunnistuse, elamisloakaardi või reisidokumendi väljastamise eest Politsei- ja Piirivalveameti turvalise teenuse osutaja kaudu tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi

lõigetes 7, 10 ja 13 sätestatud riigilõivumäärast 5 eurot vähem.“;

60) paragrahvis 2721 asendatakse arv „5“ arvuga „10“;

5

61) paragrahvis 2722 asendatakse arv „260“ arvuga „270“; 62) paragrahvi 273 lõikes 1 ja § 274 lõikes 1 asendatakse arv „64“ arvuga „225“;

63) paragrahvi 273 lõikes 1 asendatakse arv „95“ arvuga „255“;

64) paragrahvi 273 lõikes 2 ja § 274 lõikes 2 asendatakse arv „96“ arvuga „250“;

65) paragrahvi 273 lõikes 2 asendatakse arv „125“ arvuga „280“;

66) paragrahvi 273 lõikes 3 ja § 274 lõikes 3 asendatakse arv „160“ arvuga „350“; 67) paragrahvi 273 lõikes 3 asendatakse arv „190“ arvuga „380“;

68) paragrahvi 273 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

69) paragrahvi 273 lõikes 5 ja § 274 lõikes 5 asendatakse arv „31“ arvuga „115“;

70) paragrahvi 273 lõikes 5 asendatakse arv „60“ arvuga „145“;

71) paragrahvi 273 lõikes 6 asendatakse arv „64“ arvuga „185“; 72) paragrahvi 273 lõikes 7 asendatakse arv „24“ arvuga „93“;

73) paragrahvi 274 lõikes 4 asendatakse arv „24“ arvuga „115“;

74) paragrahvi 275 esimeses lauses asendatakse arv „65“ arvuga „140“;

75) paragrahvi 275 teises lauses asendatakse arv „48“ arvuga „130“;

76) paragrahvi 276 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa ning nende viisadega määratud viibimisa ja

pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu viisaeeskirjas ning selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras ja ulatuses.“;

77) paragrahvi 276 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

78) paragrahvi 276 lõige 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 120 eurot.“; 79) paragrahvi 276 lõige 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Muu seadusliku alusega kui lennujaama transiidiviisaga või lühiajalise viisaga määratud

viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.“; 80) paragrahvi 276 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

81) paragrahvi 276 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6

„(8) 6–11 aasta vanuse lapse pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.“;

82) paragrahvi 276 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

83) paragrahvi 319 lõigetes 1 ja 2 asendatakse arv „20“ arvuga „30“; 84) paragrahvi 319 lõikes 1 asendatakse sõnad „Perekonnaseisuandmete kinnitatud väljavõtte

andmise“ sõnadega „Perekonnasündmuse korduva tõendi väljastamise“;

85) paragrahvi 319 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike

vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.07.2016, lk 1–136), alusel

mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava perekonnasündmuse korduva tõendi või abieluvõimetõendi väljastamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 50 eurot.

(4) Valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku antud haldusaktist, mis on uue isikunime andmise aluseks, väljavõtte väljastamise eest, välja arvatud esmane väljavõte,

tasutakse riigilõivu 30 eurot.“; 86) seadust täiendatakse §-ga 3191 järgmises sõnastuses:

㤠3191. Rahvastikuregistritoiming

(1) Isikule rahvastikuregistri seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud rahvastikuregistri andmete väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel mitmekee lse

standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri andmete väljavõtte eest välisesinduses

tasutakse riigilõivu 50 eurot.

(3) Isiku õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ühe isiku andmete kohta 30 eurot.“;

87) paragrahvi 338 tekstis asendatakse arv „30“ arvuga „70“;

88) paragrahvi 339 tekstis asendatakse arv „50“ arvuga „90“;

89) paragrahvi 340 lõigetes 1, 2, 3 ja 31, § 341 lõikes 2 ja § 3414 tekstis asendatakse arv „10“

arvuga „20“;

90) paragrahvi 340 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõend väljastatakse turvalises

veebikeskkonnas ametniku vahetu sekkumiseta, tasutakse riigilõivu 5 eurot.“;

91) paragrahvi 340 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike

7

dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012

(ELT L 200, 26.07.2016, lk 1–136)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2016/1191“;

92) paragrahvi 340 lõikes 4 ja § 3412 tekstis asendatakse arv „20“ arvuga „40“;

93) paragrahvi 340 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „korduva tõendi“ sõnaga „või

abieluvõimetõendi“;

94) paragrahvi 341 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljavõte väljastatakse turvalises

veebikeskkonnas ametniku vahetu sekkumiseta, tasutakse riigilõivu 5 eurot.“;

95) paragrahvi 3411 tekstis asendatakse arv „15“ arvuga „20“;

96) paragrahvi 3413 pealkirjas asendatakse sõna „eeskostetava“ sõnaga „eestkostetava“,

97) paragrahvi 3413 tekst loetakse lõikeks 1 ja lõikes asendatakse arv „10“ arvuga „20“;

98) paragrahvi 3413 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed väljastatakse turvalises

veebikeskkonnas ametniku vahetu sekkumiseta, tasutakse riigilõivu 5 eurot.“.

§ 2. Konsulaarseaduse muutmine

Konsulaarseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) annab perekonnasündmuse korduvaid tõendeid;“;

2) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„21) annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191, millega edendatakse

kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise

nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.07.2016, lk 1–136) alusel

mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava perekonnasündmuse korduva tõendi või

abieluvõimetõendi;

22) annab väljavõtteid valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku antud

haldusaktist, mis on uue isikunime andmise aluseks;“;

3) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Abieluvõimetõendi, perekonnasündmuse korduva tõendi ja käesoleva paragrahvi lõike 1

punktis 21 nimetatud mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava perekonnasündmuse

korduva tõendi või abieluvõimetõendi väljastamise eest ning käesoleva paragrahvi lõike 1

8

punktis 22 nimetatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses

sätestatud määras.“;

4) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Konsulaarametnik väljastab isikule:

1) rahvastikuregistri seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud rahvastikuregistri andmetest väljavõtte;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel mitmekeelse standardvormi

ja sellele lisatava rahvastikuregistri andmete väljavõtte;

3) isiku õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmed.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 nimetatud juhtudel tuleb andmete väljastamise l

tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“.

§ 3. Perekonnaseisutoimingute seaduse täiendamine

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 154 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõnu „korduv tõend“

sõnadega „või abieluvõimetõend“ vastavas käändes.

§ 4. Rahvastikuregistri seaduse täiendamine

Rahvastikuregistri seaduse § 53 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „üksus“ sõnadega „või Eesti

välisesindus“.

§ 5. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 601 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Enne eriloa taotlemist peab taotleja tasuma riigilõivu.“;

2) paragrahvi 624 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ning on tasutud riigilõiv“;

3) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Enne relva ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise, relva laskekõlbmatusnõuetele

vastavuse tuvastamise või lammutamise loa taotlemist peab taotleja tasuma riigilõivu.“.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2024. a ___________________________________________________________________________

9

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2024. a

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

08.04.2024 nr 1-6/2946-1

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa: 1. Eelnõu 9 lehel

2. Seletuskiri 44 lehel 3. Kooskõlastustabel 18 lehel

Kertu Nurmsalu 6125084 [email protected]

1

Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse riigilõivuseadust (edaspidi RLS), konsulaarseadust (edaspidi KonS), perekonnaseisutoimingute seadust (edaspidi PKTS), rahvastikuregistri seadust (edaspidi RRS) ja relvaseadust (edaspidi RelvS). Eelnõu eesmärk on viia kodakondsuse saamise, taastamise ja

kodakondsusest vabastamise taotluste riigilõivumäärad, isikut tõendava dokumendi menetlus te ja välismaalase staatuse menetluste riigilõivumäärad, rahvastiku toimingute riigilõivumäärad ,

RelvS-i ja turvategevuse seaduse (edaspidi TurvaTS) alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärad vastavusse kuludega. Praegu ei ole need kooskõlas RLS-i § 4 lõikes 1 nimetatud kulupõhimõttega.

Samuti võimaldatakse eelnõuga Eestis välisesinduses mitmekeelsete standardvormide väljastamist.

Seaduse rakendamisega kaasneb riigilõivudest saadava tulu kasv. Kui eelnõus nimetatud toimingute riigilõivutuluna on Siseministeeriumi valitsemisala eelarvesse prognoositud 2025.

aastaks 14,09 miljonit eurot, siis seaduse rakendumisel prognoositakse 2025. aastaks vastavalt 27,90 miljonit eurot. Kuivõrd riigilõivumäärade tõustes võivad toimingute mahud väheneda

prognoositavalt ligikaudu 10%, siis võiks riigilõivutuluna arvestada 25,11 miljonit eurot. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Euroopa Liidu kodaniku seaduse (edaspidi ELKS), isikut tõendavate dokumentide seaduse

(edaspidi ITDS) ja välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade muudatused on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Eva Lillemäe ([email protected]) ja Elen Kraavik ([email protected]) ning

õigusnõunik Kaspar Lepper ([email protected]).

Kodakondsuse seaduse (edaspidi KodS) alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade muudatused on koostanud Siseministeeriumi nõunik Siiri Leskov ([email protected]).

Eesti välisesindustes esitatud isikut tõendavate dokumentide taotluse ja välismaalaste staatuste

läbivaatamisel tasutavat riigilõivu puudutavate sätete väljatöötamisel osales Välisministeer iumi konsulaarosakonna peadirektor Tiina Nirk ([email protected]).

Rahvastiku toimingute valdkonna muudatused on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas (tel 612 5163, [email protected]),

sama osakonna perekonnaseisutoimingute talituse juhataja Mari Käbi (teenistussuhe lõppenud) ning sama talituse nõunikud Heli Kivi (tel 612 5170, [email protected]), Viiu- Marie Fürstenberg (tel 612 5160, [email protected]) ja Ulvi Klaar

(tel 612 5160, [email protected]), sama osakonna rahvastikuregistri halduse talituse juhataja Mairis Kungla (tel 612 5208, [email protected]) ja sama talituse nõunik Carolyna Maidla (teenistussuhe lõppenud) ning sama osakonna õigusnõunik

Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184, [email protected]).

2

Välisministeeriumiga seotud muudatuste osas andis sisendi Välisministeeriumist Erle Ignatjev ([email protected]).

RelvS-i ja TurvaTS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade muudatused on koostanud

Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]) ning

nõunikud Riita Proosa ([email protected]) ja Nurmely Mitrahovitš

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Gerly Herm (teenistussuhe lõppenud).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse: RLS-i avaldamismärkega RT I, 30.12.2023, 10;

KonS-i avaldamismärkega RT I, 20.06.2022, 58; PKTS-i avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 63;

RRS-i avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 73; RelvS-i avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 13.

Kuna tegemist ei ole Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 104 sätestatud seadusega, siis eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus ja olulisemad muudatused

Eelnõuga tõstetakse Siseministeeriumi valitsemisala riigilõivumäärasid vastavalt toimin gute tegelikele kuludele. RLS-i § 4 lõike 1 kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär, lähtudes toimingu kuludest, aga kehtivad riigilõivumäärad ei ole enam kulupõhimõttega kooskõlas.

2.1.1. RelvS-i ja TurvaTS- alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade tõstmine

Eelnõuga muudetakse RLS-is läbivalt RelvS-i ja TurvaTS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärasid, kuna kehtivad määrad ei kata üldise hinnatõusu tingimustes kaasnevaid

otseseid kulusid. Enamik nimetatud riigilõivumäärasid on püsinud samal tasemel 2015. aastast. Lõivumäärade tõstmine on vajalik, et ajakohastada Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)

toimingutega seotud riigilõive selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid PPA tegevuskulud tegevus- ja relvalubade väljastamise teenuse osutamisel.

RelvS-i kohaselt tuleb riigilõivu tasuda erinevate RelvS-i alusel tehtavate toimingute eest. Nii

tuleb näiteks tasuda riigilõivu relvasoetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja

kollektsioneerimisloa taotluse läbivaatamise eest, samuti relvadega teise riiki reisimiseks

vajalike dokumentide väljastamise eest aga ka relvaeksami vastuvõtmise eest. Riigilõivu tuleb

tasuda ka juriidilisel isikul tegevusloa taotlemisel, kui ta soovib tegutseda valdkonnas, kus on

nõutav RelvS-i § 66 või § 8333 kohane tegevusluba.

3

RLS-i §-des 263–2671 sätestatud RelvS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärad on

kehtinud 2015. aastast muutmata kujul ning nende tõstmine on põhjendatud vastavalt

majanduskasvu, inflatsiooni, keskmise palga ja raha ostujõu näitajate muutmisele ning PPA

tegevuskulude kasvule.

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi on kahe langusaasta järel paranenud tingimused

majanduse kasvule pöördumiseks. Järgmiseks kaheks aastaks prognoosib keskpank umbes 3%

suurust majanduskasvu1. Alampalga määr 2015. aastal oli 390 eurot, 2024. aastal on alampalga

määr 820 eurot. Keskmine brutopalk aastal 2015 oli 1065 eurot, 2023. aastal oli keskmine

brutokuupalk Statistikaameti andmetel 1904 eurot.2

Majandusnäitajatele tuginedes saaks riigilõivumäärasid tõsta üksnes maksejõulisuse

põhimõttega kooskõlas, arvestades miinimumpalga ja keskmise palga tõusu, kuid see ei kata

teenuse osutamiseks vajalikke tegelikke kulusid. Tulirelva omamine ei ole kohustuslik vaid

võimalus, kui selle omamise õigust taotlev isik vastab RelvS-is sätestatud nõuetele ja taotletav

otstarve on põhjendatud. Sellest tulenevalt on põhjendatud riigilõivumäära kehtestamise l

arvestada teenuse osutamisega kaasnevaid tegelikke kulusid.

Eelnõu eesmärk riigilõivumäärad ajakohastada ning viia need paremasse vastavusse aja jooksul

muutunud kulukomponentidega. Praegused riigilõivumäärad ei kata PPA lubade väljastamise

ja järelevalvetoimingute tegemisel kaasnevaid kulusid ega Siseministeeriumi infotehnoloogia -

ja arendusekeskuse (edaspidi SMIT) kulusid, mis on vajalikud teenistus- ja tsiviilrelvade registri

ülalpidamiseks ja ajakohasena hoidmiseks, ning vajavad seetõttu korrigeerimist.

Turvaseaduse (edaspidi TurvaS) kohaselt tuleb riigilõivu tasuda turvateenuse osutamise

tegevusloa andmise eest, sama põhimõte on ka 1. juulil 2024. aastal jõustuvas TurvaTS- is.

TurvaTS-i jõustumisega muutub kehtetuks TurvaS, sest kehtestatakse seaduse uus terviktekst.

Tegevusluba vajavad turvateenused on TurvaS-i alusel turvakonsultatsioon, vallas- või

kinnisvara valve ja kaitse, isikukaitse, korra tagamine üritusel või valveobjekti l,

juhtimiskeskuse pidamine. TurvaTS näeb ette, et tegevusluba on vaja turvamise tegevusala l.

Samamoodi RelvS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivu määradega on ka turvateenuse

valdkonna riigilõivud ajale jalgu jäänud ja vajavad muutmist. Riigilõivu tõstmine nähakse ette

TurvaTS-i alusel. TurvaS-i alusel ettenähtud riigilõivu surust ei muudeta, sest RLS-i

muudatused on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril, mil TurvaS enam ei kehti.

Eelnõuga kavandatavate muudatuste puhul on arvestatud sellega, et kehtestatavad riigilõivude

suurused oleksid sellised, mis kataks senisest suurema osa teenuse osutamisega kaasnevatest

kuludest.

Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et kehtestatakse riigilõiv sellises määras,

mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks liiga suur, ning et selle

eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine. Kavandatavate muudatuse

aluseks on võetud kulupõhimõte. Selle kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu

tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Otsesed kulud on näiteks

palgafond, materjalikulu (blanketid, eriblanketid, trüki- ja paberikaubad jne). Kaudsete

1 https://www.eestipank.ee/press/prognoos -majandus-tousu-lavel-26032024 2 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk

4

kuludena võib välja tuua majandus- ja halduskulu (rent, elektrikulu, seadmete soetamise ja

hoolduse kulu jms), arhiveerimisega seonduva kulu, juhtimis- ja raamatupidamiskulud.

Kulupõhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus3 leides, et RLS-i § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses

sätestatud juhul ja RLS-is sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.

Sama seaduse § 4 lõike 1 järgi kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega

kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). RLS-i § 4 lõige 2 sätestab, et toimingu eesmärgist,

sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitiliste st

kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Seega on

riigilõivu eesmärgiks riigi tehtava avalikõigusliku toimingu kulutuste täielik või osaline

hüvitamine.

Riigilõivumäärade kujundamisel on lähtutud lisaks kulupõhimõttele ka ekvivalendipõhimõttes t

ja maksejõulisuse põhimõttest4. Nii RelvS-i kui TurvaTS-i alusel tehtavate toimingute eest

ettenähtud riigilõivumäärade kehtestamisel on aluseks võetud taotluste menetlemise või

toimingute tegemisega seotud otsesed ja kaudsed kulud. Taotluse esitamisel nähakse ette

riigilõivumäär, et jätkuvalt katta taotluse läbivaatamisega seotud kulud, tagada menetluse kiirus

ja loa väljastamisele järgneva loaomaja üle järelevalve tegemine.

2.1.2. Kodakondsuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade tõstmine

Eelnõuga viiakse PPA-s ning välisesinduses KodS-i tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega. Kodakondsuse saamise, taastamise ja

kodakondsusest vabastamise taotluste läbivaatamise eest kehtestatud riigilõivude määrasid ei ole muudetud, vaid eurole üleminekul konverteeriti need eurodesse ning hiljem ümardati.

Samas on märgatavalt suurenenud tööjõukulud nii Eestis kui ka välisesindustes ning kasvanud on välisesindustest PPA-le taotluste edastamise postikulud.

Riigilõivu, mida võetakse kodakondsusest vabastamise taotluse vastuvõtmisel tehtavate toimingute eest välisesinduses, tõstetakse nii, et see on 30 eurot kõrgem kui riigilõiv, mida

võetakse sama toimingu tegemise eest Eestis. Edaspidi, kui muudetakse kodakondsusest vabastamise taotluse läbivaatamise riigilõivu riigisiseselt, tuleks samal ajal tõsta ka välisesinduses kodakondsuse vabastamise taotlemise riigilõivu selliselt, et see oleks 30 eurot

suurem riigisisesest lõivust.

2.1.3. ELKS-i, ITDS-i, ja VMS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade tõstmine

Eelnõuga tõstetakse isikut tõendava dokumendi menetluste ja välismaalase staatuse menetlus te

riigilõivusid. Isikut tõendavate dokumentidega seotud PPA toimingute eest võetavaid riigilõ ive

on alates 1. jaanuarist 2015, kui jõustus riigilõivuseadus, tõstetud ühe korra. Elamisloa taotluse

läbivaatamise eest tasutav riigilõiv ei ole muutunud.

Samas on märgatavalt suurenenud tööjõukulud ning loodud on uusi ja taotlejale mugavamaid dokumentide taotlemise ja kättesaamise võimalusi ning e-lahendusi. Eelnõus toodud

riigilõivumäärade kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest, ekvivalendipõhimõttest ja maksejõulisuse põhimõttest. Riigilõivumäärade muutmisel on aluseks võetud taotluste

3 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 2010. aasta määrus nr 3-2-1-95-10, p 9. 4 Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed kulud.

Ekvivalendipõhimõtte kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt toiminguga saadava eelise või ka hüve

tähendusest isiku jaoks ja selle ulatusest. Maksejõulisuse põhimõtte kohaselt võivad riigilõivud olla kantud

mõjutuseesmärgist suunata isikute käitumist.

5

menetlemisega või toimingute teostamisega seotud otsesed ja kaudsed kulud ning arvestatud on praktikat, mille kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär ühe või viie euro täpsusega.

Eelnõu on välja töötatud eelkõige riigilõivude vastavusse viimiseks tegelike kulutustega, aga ka klientide käitumisharjumuste muutmiseks. Seega diferentseeritakse jätkuvalt PPA

teenindustes ja iseteeninduskeskkonnas teostavate isikut tõendavate dokumentide toimingute eest võetavaid riigilõivude määrasid. Madalam riigilõiv iseteeninduskeskkonnas suunab taotlejaid mugavamate ja menetlejatele vähem töömahukate dokumentide taotlemise ning

väljastamise võimaluste juurde. Pikemas perspektiivis toob e-teenuste kasutamise laiendamine kaasa vahetu klienditeeninduse kokkuhoiuvõimaluse PPA teenindustes ja teisalt tõuseb kliendi

rahulolu teenuse kättesaadavuse ja mugavuse osas. Selleks, et soodustada võimalikult suurel määral e-teenuste kasutamist klientide poolt, on mõistlik ja otstarbekas säilitada erinevused PPA teeninduses või Eesti välisesinduses paberkandjal taotluste esitamise ja

iseteeninduskeskkonna kaudu esitatud isikut tõendava dokumendi taotluse vahel.

Tegelikud kulud isikut tõendava dokumendi menetlustes (isikutunnistus, elamisloakaar t,

reisidokument ja eelnevate komplekstaotlused) koosnevad:

 36-61% dokumendilepingute kulu (komplekstaotluste puhul on vastav osakaal kõrgem, kuna antakse välja kaks dokumenti);

 20-33% arendustööd ja igapäevane tugi;

 10-17% personali- ja personaliga seotud kulu;

 9-14% muu kulu (inventar, tarvikud, hooned, veod, elektroonilise identiteedi vahendi kasutamiseks vajalikud arendus- ja haldustööd jm).

Tegelikud kulud välismaalase staatuse menetlustes (elamislubade ja -õiguste ning lühiajal ise

töötamise registreerimine) koosnevad:

 50-70% personali- ja personaliga seotud kulu;

 18-31% arendustööd ja igapäevane tugi;

 9-14% dokumendilepingute kulu (v.a lühiajalise töötamise registreerimine, kus vastavat

kulu ei kaasne);

 3-7% muud kulu (hooned, veod).

Võrreldes isikut tõendava dokumendi taotluste menetlustega on staatuste menetluste (s.o

elamisload ja -õigused, lühiajalise töötamise registreerimine) puhul tegu oluliselt keerukamate

ja aeganõudvamate menetlustega, mistõttu on staatuste menetlustega seonduvates omahindades

suurem osakaal personalikuludel ja personaliga seotud kuludel.

2.1.4. Nimeseaduse (edaspidi NS), PKTS-i ja RRS-i alusel tehtavate toimingute

riigilõivumäärade tõstmine

Eelnõuga tõstetakse NS-i, PKTS-i ja RRS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumääri, sest need ei ole praegu vastavuses riigi kuludega. Paljud rahvastiku toimingute riigilõivumäärad on

kehtinud muutumatuna alates 2016. aastast.

Kohaliku omavalitsuse üksused (edaspidi KOV) täidavad nii PKTS-i kui ka RRS-i alusel riiklikke ülesandeid, näiteks väljastavad mitmekeelseid standardvorme ja nendele lisatava id rahvastikuregistri väljavõtteid. Nende kulud tuleb Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 kohaselt

KOV-ile hüvitada. Ühe toimingu hüvitise määr arvutatakse toiminguks kuluva keskmise aja ja ametikoha keskmise maksumuse põhjal. Toimingute hüvitiste määrad on alates 2016. aastast

tõusnud 66%. Riigilõivumäär peab lisaks tööjõukuludele sisaldama ka muid toiminguga seotud

6

kulusid, näiteks rahvastikuregistri portaali töös hoidmise ja arendamise ning rahvastikuregistr i kasutajatoe kulud.

Lisaks antakse konsulaarametnikule õigus väljastada perekonnasündmuse korduvat tõendit või abieluvõimetõendit ja rahvastikuregistri väljavõtet koos mitmekeelse standardvormiga. See

muudatus lihtsustab ja kiirendab konsulaarteenuste osutamist välisriigis. Praegu tellitakse perekonnasündmuse korduvaid tõendeid ja rahvastikuregistri väljavõtteid koos mitmekee lse standardvormiga Eestist ehk maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusest (edaspidi MK

KOV), mis võtab aega keskmiselt kaks nädalat. Muudatuse jõustumisest saaks nimetatud tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte koos mitmekeelse standardvormiga väljastada Eesti

välisesinduses kohepeal, ajaliselt võtaks see, kas ooteaja või kokkuleppel taotlejaga mõned päevad. Kuna need mitmekeelsete standardvormidega seotud muudatused nõuavad muudatus i ka PKTS-is, RRS-is ja KonS-is siis tehakse vastavad muudatused ka nendes seadustes.

2.2. Väljatöötamiskavatsuse koostamine

Kuna eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, ei koostatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 alusel eelnõu väljatöötamise kavatsust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse RLS-i, §-ga 2 muudetakse KonS-i, §-ga 3 muudetakse PKTS-i ja

§-ga 4 muudetakse RRS-i, §-ga 5 muudetakse RelvS-i ja §-ga 6 kehtestatakse seaduse jõustumise aeg.

3.1. RelvS-i ja TurvaTS- alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade tõstmine

Nende aastate jooksul, mil RelvS-i ja TurvaS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärad on

püsinud muutumatuna, on oluliselt kasvanud riigi kulutused mõlema seaduse alusel esitatavate

taotluste menetlemisele, loa omajate üle järelevalve tegemisele ja nende üle arvestuse

pidamisele. Loa väljastamiseks vajalikud riist- ja tarkvara arendused on kallinenud. Teenistus-

ja tsiviilrelvade registri ülalpidamisele ja arendamisele kulub 2023. aastal ligikaudu 621 000

eurot. Toimingud on muutunud oluliselt keerukamaks ja aeganõudvamaks. Laiapõhjaline

kaalutlusõiguse rakendamise kohustus ja taustakontrollide tegemine eeldab mitmete ametnike

(menetleja, kaitsepolitsei, kriminaalpolitsei, veebikonstaabli ja piirkonnapolitsei) poolt

täiendavate andmete kogumist ja analüüsimist.

Teenuse osutamisega seonduvaid protsesse uuendati PPA-s 2019. aastal, mil võeti kasutusele

teenusepõhine kuluarvestus. Nende andmete kohaselt oli 2019. aasta tegevus- ja relvalubade

väljaandmise teenusega seotud kulu kokku ligikaudu 1,5 miljonit eurot, praeguseks ulatub kulu

3,06 miljoni euroni. Kulu on tõusnud nii personali- kui majandamiskulu osas. Lisaks

kogukulude kasvule mõjutab ühiku maksumust toimingute arvu prognoos. Võrreldes 2015.

aasta toimingute ühikupõhiseid omahindasid tänaste hindadega, on muutus varieeruv ega saa

üksühele seostada üksnes kulude muutusega.

Ajavahemikus 01.01.2023–28.11.2023 esitati relvavaldkonnas PPA-le kokku 16 029 taotlust,

neist:

 10 609 relvaloa taotlust;

7

 2 867 relvasoetamisloa taotlust;

 562 paralleelrelvaloa taotlust;

 504 Euroopa tulirelvapassi taotlust,;

 13 kollektsioneerimisloa taotlust;

 1375 relva võõrandamise loa taotlust;

 neli relva lammutamise taotlust;

 82 tulirelva laskekõlbmatuks muutmise taotlust;

 üheksa võõrandamisloa taotlust keelumärke seadja poolt.

Aastatel 2024–2027 on PPA hinnangul erinevate riigilõivudega koormatud taotluste keskmine

hulk ühes aastas ligikaudu 19 934, sealhulgas erinevate lubade esmakordne taotlemine, nende

pikendamine ning relvade ja laskemoona piiriüleste vedude ja edasitoimetamise lubade

taotlused.

PPA tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenuse koosseisus on 27 menetlejat, neli grupijuhti

ning üks tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenuse teenuseomanik. Lisaks panustavad

taotluste menetlusse ja loaomaja üle järelevalve tegemisse teiste PPA struktuuriüksuste ning

partnerasutuste (Kaitsepolitseiamet, SMIT) ametnikud, sealhulgas piirkonna- ja

veebipolitseinikud, kriminaalpolitseiametnikud ja klienditeenindajad. Kõnesolevate

riigilõivustatud teenuste osutamisega seotud PPA ametnike palga- ja töövahendite ning

varustuse kulu on 2023. aastal kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot ehk 58,8% kogukuludest ja

teiste asutuste (Kaitsepolitseiamet, SMIT) poolt läbi viidavate tegevuste kulu ligikaudu

887 000 eurot ehk 3,3% kogukuludest.

RelvS-i alusel teostatavate toimingute eest laekus 2022. aastal riigieelarvesse 533 724 eurot ja

TurvaS-i alusel 2080 eurot. Muudatusega seoses suureneb riigilõivude kogusumma

hinnanguliselt ligikaudu 1,17 miljoni euro võrra aastas. Täpsemalt on riigilõivude muutused

kajastatud tabelis.

Tabel 1. Kehtivad ja eelnõuga kavandatavad riigilõivud.

RLS § Toiming Kehtiv

riigilõiv

Uus

§ 263 lg 1 Relvasoetamisloa, relvaloa, paralleelrelva loa,

relvakandmisloa ja kollektsioneerimisloa taotluse

läbivaatamise eest

30 100

§ 263 lg 2 Relva lammutamise, ümbertegemise,

laskekõlbmatuks muutmise ja relva

laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise loa

taotluse läbivaatamise eest

30 50

§ 263 lg 3 Relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja

kollektsioneerimisloa kehtivuse pikendamise

taotluse läbivaatamise eest

15 75

§ 263 lg 31 Relvasoetamisloa kehtivuse pikendamise taotluse

läbivaatamise eest

15 50

§ 263 lg 4 Paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa relvaloa vastu

vahetamise taotluse läbivaatamise eest

15 100

§ 263 lg 5 Relva otstarbe või hoiukoha andmete muutmise ning

teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmise

taotluse läbivaatamise eest

15 50

8

§ 2631 lg 1 Laskekõlbmatu relva omaniku muutmiseks ning

relvaseaduse § 783 lõikes 3 nimetatud kande

teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse

tegemiseks

15 50

§ 2631 lg 2 Relvaseaduse § 782 lõikes 4 nimetatud laskekõlbmatu

relva kohta teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse

kande tegemiseks

15 50

§ 264 lg 1 Relvaseaduse § 35 lõikes 6 sätestatud relvaeksami

vastuvõtmise eest

30 90

§ 264 lg 2 Kui relvaeksami käigus sooritatakse relvaseaduse §

26 lõikest 2, § 35 lõikest 6 või 12 või § 41 lõikest 7

tulenevalt üksnes teooriaeksam või relva käsitsemise

katse

15 75

§ 265 lg 1 Eriloa väljastamise eest tulirelva või gaasirelva

Eestisse sisseveoks või Eestist väljaveoks tasutakse

riigilõivu iga relva kohta. Eriloa muutmisel või

pikendamisel tasutakse riigilõivu. Kui eriloa

muutmisel sisse- või väljaveetavate relvade arv

suureneb, tasutakse lisaks riigilõivu iga lisandunud

relva kohta.

30 120

§ 265 lg 11 Eriloa väljastamise eest tulirelva või gaasirelva

kaubana Eestisse sisseveoks või Eestist väljaveoks

tasutakse riigilõivu. Eriloa muutmisel või

pikendamisel tasutakse riigilõivu.

120

§ 265 lg 2 Eriloa väljastamise, muutmise ja pikendamise eest

tulirelva oluliste osade ja laskemoona Eestisse

sisseveoks

30 120

§ 266 lg 1 Euroopa tulirelvapassi väljastamise eest 15 0

§ 266 lg 2 Tulirelvade Euroopa Liidus ajutise või alalise

edasitoimetamise eelloa või loa väljastamise eest

30 120

§ 266 lg 3 Akustilise relva Euroopa Liidus ajutise või alalise

edasitoimetamise eelloa või loa väljastamise eest

15 120

§ 266 lg 4 Tulirelva kaubana teisest Euroopa Liidu

liikmesriigist alalise Eestisse edasitoimetamise

eelloa väljastamise eest

30 120

§ 266 lg 5 Tulirelva kaubana Euroopa Liidus ajutise

edasitoimetamise eelloa või loa väljastamise eest

15 120

§ 266 lg 6 Akustilise relva või laskekõlbmatu relva kaubana

Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa või loa

väljastamise eest

15 120

§ 266 lg 7 Laskekõlbmatu relva Euroopa Liidus

edasitoimetamise eelloa või loa väljastamise eest

15 120

§ 266 lg 8 Relva- ja padrunikollektsiooni kuuluva relva või

laskemoona Euroopa Liidus ajutise edasitoimetamise

eelloa või loa väljastamise eest

15 120

§ 267 Relvade ja laskemoonaga seonduval tegevusala l

tegevusloa andmise ning selle kehtivusa ja

pikendamise eest

260 365

9

§ 2671 lg 1 Sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega

laskemoona või lahingumoona käitlemiseks

tegevusloa taotlus

950 1570

§ 2671 lg 2 Sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega

laskemoona või lahingumoona käitlemiskoha

käitamisloa taotlus

1150 1570

§ 268

(alates

01.07.2024

§ 2722)

Turvateenuse osutamise tegevusloa andmise ja

kehtivusaja pikendamise eest

260 270

Viimaste aastate riigilõivu laekumise andmeid võrreldes on võimalik välja tuua, et enim

tasutakse riigilõivu relvasoetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja

kollektsioneerimisloa taotluse läbivaatamise eest (nt 2022. aastal kokku 6374 korral). Kehtiv

riigilõivumäär on nende taotluste esitamisel 30 eurot. Suurusjärgult teisel kohal on riigilõ ivu

tasumine tulirelva kaubana teisest Euroopa Liidu liikmesriigist alaliselt Eestisse

edasitoimetamise eelloa väljastamise eest – 2022. aastal tasuti seda 4068 korral. Kehtiv

riigilõivumäär on 30 eurot.

Riigilõivumäärade muutmine ei puuduta RLS-i §-s 41 nimetatud isikuid (nt RelvS-is sätestatud

nõuetele vastav laskespordiorganisatsioon sporditulirelva ja selle laskemoona omamiseks,

valdamiseks, edasitoimetamiseks ning veoks vajalike, RLS-i §-des 263–266 nimetatud

toimingute eest).

Eelnõu § 1 punktide 9–14 kohaselt muudetakse RLS-i § 263 toodud RelvS-i alusel loataotluse läbivaatamise, loa kehtivusaja pikendamise ning teenistus- ja tsiviilrelvade registris andmete

muutmise riigilõivumäärasid.

RLS-i § 263 lõigetes 1 ja 2 on toodud riigilõivumäär 30 eurot relvasoetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja kollektsioneerimisloa taotluse läbivaatamise eest, samuti relva lammutamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja relva

laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise loa taotluse läbivaatamise eest.

RLS-i § 263 lõigetes 3–5 on kehtestatud riigilõivumäär 15 eurot relvasoetamisloa, relvaloa,

paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja kollektsioneerimisloa kehtivuse pikendamise,

paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa relvaloa vastu vahetamise ning relva otstarbe või hoiukoha

andmete muutmise ja relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmise taotluse

läbivaatamise eest.

1. märtsi 2024. aasta seisuga omab teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel Eestis relvaluba

ligikaudu 24 600 füüsilist isikut ja 78 juriidilist isikut, lisaks on juriidilise isiku nimele

kantud relva kandmisluba omavad isikud ja kollektsionäärid. Relvaloa kehtivusaeg on kuni viis

aastat. Minimaalselt kontrollitakse loaomaja RelvS-i nõuetele vastavust üks kord viie aasta

jooksul. Igapäevane järelevalve toimib automatiseeritud kontrollidega erinevatesse

asjassepuutuvatesse registritesse. Puuduste avastamisel või muul viisil kontrollimist vajava info

laekumisel alustatakse erakorraline järelevalvemenetlus. Lisaks teostatakse loa omaja eluviis i

ja käitumise hindamiseks põhjalik kontroll iga järgneva taotluse esitamisel PPA-le, kui

viimasest kontrollist on möödas rohkem kui kuus kuud. Relvaloa, paralleelrelvaloa ja

kollektsioneerimisloa kehtivuse pikendamisel peab loa omaja tõestama loale kantud relvade

10

olemasolu. PPA kontrollib relvade olemasolu nende registreeritud hoiukohas. Kontrolli käigus

hinnatakse ka relva hoiutingimuste RelvS-i nõuetele vastavust.

Võttes arvesse taotluse menetlemisega kaasnevaid otseseid ja kaudseid kulusid on vaja

riigilõivumäärasid tõsta. Kulupõhiseks riigilõivumääraks oleks kõigi RLS-i § 263 sätestatud

toimingute puhul 170 eurot. Arvestades nii kehtivate riigilõivumäärade (15 ja 30 eurot) suurust

kui üldise elukalliduse tõusu, oleks riigilõivumäära tõstmine 170 eurole liigselt koormav

senistele ja tulevastele relvaomanikele. Seetõttu plaanitakse riigilõivu tõstmist tegelikule

kulupõhisele määrale hajutada.

Eelnõu § 1 punkti 9 järgi asendatakse RLS-i § 263 lõikes 1 arv „30“ arvuga „100“ ja eelnõu §

1 punkti 10 järgi asendatakse RLS-i § 263 lõikes 2 arv „30“ arvuga „50“. Eelnõu § 1 punkti

11 kohaselt muudetakse RLS-i § 263 lõiget 3 asendades senise riigilõivumäära 15 eurot uue

määraga 75 eurot ning jättes sealt välja relvasoetamisloa kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumise. See tuuakse eelnõu § 1 punkti 12 kohase muudatusega RLS-i § 263 lõikes 31, kus nähakse ette, et relvasoetamisloa kehtivuse pikendamise taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.

Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt asendatakse RLS-i § 263 lõikes 4 senine riigilõivumäär 15 eurot uue määraga 100 eurot.

Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt asendatakse RLS-i § 263 lõikes 5 ning RLS-i § 2631 lõigetes 1

ja 2 arv „15“ arvuga „50“. RLS-i § 263 lõike 5 kohaselt tasutakse relva otstarbe või hoiukoha

andmete muutmise ning teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmise taotluse läbivaatamise

eest riigilõivu 15 eurot. Kuigi kulupõhine riigilõivumäär nende toimingute eest oleks 125 eurot,

siis muudatuse järgselt tuleb nende toimingute eest tasuda riigilõivu 50 eurot.

RLS-i § 2631 näeb ette riigilõivumäärad laskekõlbmatu relva andmete muutmise puhul. Kehtiva

seaduse järgi tuleb nii laskekõlbmatu relva omaniku muutmiseks kui ka RelvS-i § 783 lõikes 3

või 4 nimetatud kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse tegemiseks tasuda riigilõivu 15

eurot. Kuigi kulupõhine riigilõivumäär oleks ka nende toimingute eest 125 eurot, siis

samamoodi eelmises lõigus tooduga, tuleb nende toimingute eest tasuda riigilõivu 50 eurot.

Eelnõu § 1 punktide 15 ja 16 kohaselt muudetakse RLS-i §-s 264 sätestatud relvaeksami

vastuvõtmisega seonduvaid riigilõivumäärasid. Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt asendatakse

RLS-i § 264 lõikes 1 arv „30” arvuga „90”. RLS-i § 264 lõike 1 kohaselt tasutakse RelvS-i §

35 lõikes 5 sätestatud relvaeksami vastuvõtmise eest riigilõivu praegu 30 eurot ning muudatus te

järgselt 90 eurot. Kui isik ei soorita nimetatud eksamit või sooritab üksnes osa eksamist,

tasutakse uue eksami sooritamise eest riigilõivu samas määras.

Eelnõu § 1 punkti 16 kohaselt asendatakse RLS-i § 264 lõikes 2 arv „15“ arvuga „75“. RLS-i

§ 264 lõikes 2 on ette nähtud, et kui relvaeksami käigus sooritatakse RelvS-i § 26 lõikest 2,

§ 35 lõikest 6 või 12 või § 41 lõikest 7 tulenevalt üksnes teooriaeksam või relva käsitsemise

katse, tasutakse praegu riigilõivu 15 eurot.

Lasketiirude ja relvaeksami teooriaeksami vastuvõtmiseks vajalike õppeklasside rendi- ja

halduskulude tõus on suurendanud PPA-l relvaeksami läbiviimise kulusid. Lisaks tuleb

regulaarselt kaasajastada ja hooldada relvaeksamil kasutatavaid tulirelvi. Laskemoona hind on

kaheksa aasta jooksul kallinenud ligi kolmandiku võrra. Näiteks relvaeksami laskekatsel

kasutatava .38Spl padruni hind on kallinenud 0,082 sendi võrra ehk 39,4%.

11

Sõltumata sellest, kas eksamil osaleb üks või mitu eksamineeritavat, on vajalik eksami

läbiviimiseks broneerida ruum. Sellega kaasnevad rendi- ja halduskulud on ühesugused

olenemata osalejate arvust. Samuti on ettenähtud, et eksami nõuetekohaseks vastuvõtmiseks

peab eksamil osalema eksamikomisjoni esimees ning vähemalt üks eksamikomisjoni liige.

Võttes arvesse relvaeksami läbiviimisega kaasnevaid otseseid ja kaudseid kulusid, tuleks

kulupõhiseks riigilõivumääraks 145 eurot ning kui relvaeksami käigus sooritatakse üksnes

teooriaeksam või relva käsitsemise katse, oleks kulupõhiseks riigilõivumääraks 135 eurot.

Selleks, et täielikult kulupõhisele riigilõivumäärale üleminek oleks sujuvam, nähakse eelnõuga

ette relvaeksami vastuvõtmise eest riigilõiv 90 eurot. Kui relvaeksami käigus sooritatakse

üksnes teooriaeksam või relva käsitsemise katse, tuleb tasuda riigilõivu 75 eurot.

Eelnõu § 1 punkti 17 kohaselt asendatakse RLS-i § 265 lõigetes 1 ja 2 ning RLS-i § 266

lõigetes 2 ja 4 arv „30“ arvuga „120“. RLS-i §-s 265 on ette nähtud riigilõivumäärad relvade,

tulirelva oluliste osade ja laskemoona Eestisse sisseveo ja Eestist väljaveo eriloa väljastamise l.

RLS-i § 265 lõike 1 kohaselt tasutakse eriloa väljastamise eest tulirelva või gaasirelva Eestisse

sisseveoks või Eestist väljaveoks riigilõivu 30 eurot iga relva kohta. Eriloa muutmisel või

pikendamisel tasutakse riigilõivu samuti 30 eurot. Kui eriloa muutmisel sisse- või

väljaveetavate relvade arv suureneb, tasutakse lisaks riigilõivu 30 eurot iga lisandunud relva

kohta. Eelnõuga kavandatava muudatuse järgi tasutakse nende toimingute eest alates 2025.

aastast kulupõhist riigilõivu 120 eurot.

RLS-i § 265 lõike 2 kohaselt tasutakse eriloa väljastamise, muutmise ja pikendamise eest

tulirelva oluliste osade ja laskemoona Eestisse sisseveoks riigilõivu 30 eurot. Ka see

riigilõivumäär tõuseb 120 eurole, arvestades seletuskirjas eelnevalt kirjeldatud põhimõtteid.

RLS-i §-s 266 on toodud relva Euroopa Liidus edasitoimetamiseks vajalike dokumentide

väljastamisel tasutavad riigilõivumäärad. RLS § 266 lõike 2 kohaselt tasutakse tulirelvade

Euroopa Liidus ajutise või alalise edasitoimetamise eelloa või loa väljastamise eest riigilõ ivu

30 eurot iga tulirelva kohta. RLS § 266 lõike 4 kohaselt tasutakse tulirelva kaubana teisest

Euroopa Liidu liikmesriigist alalise Eestisse edasitoimetamise eelloa väljastamise eest

riigilõivu samuti 30 eurot iga relva kohta. Eelnõu järgi tõusevad need riigilõivumäärad 120

eurole.

Eelnõu § 1 punkti 18 järgi täiendatakse RLS-i § 265 lõikega 11, milles nähakse ette

riigilõivumäär tulirelva või gaasirelva kaubana Eestisse sisseveoks või Eestist väljaveoks ning

eriloa muutmise või pikendamise eest. Mõlemal juhul tuleb tasuda riigilõivu 120 eurot. Kehtiva

RLS-i järgi ei eristata kõnesolevas sättes seda, kas tulirelv või gaasirelv veetakse Eestisse sisse

või Eestist välja kaubana või kellegi omandina. Arvestades, et eriluba tulirelva või gaasirelva

kaubana Eestisse sisseveoks või Eestist väljaveoks taotleb RelvS-i alusel relvade ja laskemoona

müügiks või valmistamiseks tegevusluba omav isik, ning ühe loa alusel veetav relvade hulk on

enamasti suur, on iga relva eest tasutav riigilõiv liigselt koormav ja majandustegevust pärssiv.

Seetõttu nähakse ette, et tulirelva või gaasirelva kaubana Eestisse sisseveoks või Eestist

väljaveoks tasutakse riigilõivu 120 eurot eriloa väljastamise eest.

Eelnõu § 1 punkti 19 kohaselt tunnistatakse RLS-i § 266 lõige 1 kehtetuks. See tähendab, et

kui seni tuli Euroopa tulirelvapassi väljastamise eest tasuda riigilõivu 15 eurot, siis edaspidi ei

võeta selle toimingu eest riigilõivu. Kuigi ka Euroopa tulirelvapassi väljastamisega kaasneb

12

PPA-le kulu, peab eelnõu koostaja oluliseks väärtustada jahipidamist, laskespordi harrastamist

ning ajaloo või kultuuri hoidmist ja edendamist. Neil eesmärkidel esindatakse Eestit teistes

Euroopa Liidu liikmesriikides, kuhu relvaga reisimisel on lisaks relvaloale vajalik Euroopa

tulirelvapass, mis võimaldab relvaomanikule mugavama reisi planeerimise.

Eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt asendatakse RLS-i § 266 lõigetes 3 ja 5–8 arv „15“ arvuga

„120“. Nagu eelnõu § 1 punktis 17 selgitatud, on ka kõnesolevates RLS-i § 266 lõigetes 3 ja 5–

8 loetletud riigilõivumäärad Euroopa Liidus erinevate relvade edasitoimetamiseks vajalike

dokumentide väljastamise osas. Senised riigilõivumäärad tõusevad 15 eurolt kulupõhiselt 120

eurole.

Eelnõu § 1 punkti 21 kohaselt asendatakse RLS-i 266 lõikes 4 lauseosa „30 eurot iga relva kohta“ lauseosaga „120 eurot“. RLS-i § 266 lõike 4 järgi tasutakse tulirelva kaubana teisest Euroopa Liidu liikmesriigist alalise Eestisse edasitoimetamise eelloa väljastamise eest praegu

riigilõivu 30 eurot iga relva kohta. Eelnõuga seda põhimõtet muudetakse ning edaspidi tasutakse riigilõivu loa väljastamise eest 120 eurot olenemata relvade arvust. Muudatus on

sarnane eelnõu § 1 punktis 13 tehtava RLS-i § 265 lõike 11 muudatusega.

Eelnõu § 1 punktis 22 tõstetakse RLS-i §-s 267, milles on toodud relvade ja laskemoonaga

seotud tegevusalal tegevusloa andmise riigilõivumäär seniselt 260 eurolt 365 eurole. Lisaks

täpsustatakse sätte sõnastust tervikuna jättes nii paragrahvi pealkirjast kui tekstist välja viide

tegevusloa kehtivusaja pikendamisele, kuna majandustegevuse seadustiku üldosa seadus ei näe

ette tegevusloa pikendamise võimalust.

Tsiviilrelvade käitlemise, sealhulgas lasketiiru või laskepaiga kasutamine tasulise teenuse

osutamiseks ja relvade laenutamine lasketiirus teenusena, tegevusluba on väljastatud 97

ettevõttele. Nendest 13 tegevusluba on väljastatud 2023. aastal. Tsiviilrelvade käitlemiseks

tegevusluba omavate ettevõtete hulgas on ka neid ettevõtteid, kellel on luba osutada

turvateenust. PPA prognoosi kohaselt väljastatakse tsiviilrelvade käitlemiseks tegevuslubas id

aastatel 2024–2027 ühel aastal keskmiselt 15. Tsiviilrelvade käitlemise tegevusloa kehtivusaeg

on kuni viis aastat. Plaaniline järelevalve on sätestatud RelvS-i §-s 72, mille järgi kontrollib

PPA vähemalt kaks korda aastas tegevusloa omaja relvade ja laskemoonaga seonduva tegevuse

seaduslikkust. Neid ettevõtteid, kellel ei ole õigust omada relvi ja laskemoona kontrollitakse

üks kord aastas. Vajaduse korral võidakse kontrollimisele kaasata ka teisi ametkondi või

asutusi. Igapäevane järelevalve toimub automatiseeritud kontrollidega erinevatesse

asjassepuutuvatesse registritesse. Puuduste avastamisel või muul viisil kontrollimist vajava info

laekumisel alustatakse erakorraline järelevalvemenetlus, mille käigus kontrollitakse laekunud

info paikapidavust. Puuduse tuvastamisel vormistatakse ettevõtjale ettekirjutus, milles

määratakse tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust ei kõrvaldata ettenähtud tähtajaks

võib PPA ettevõttele antud tegevusloa peatada või tunnistada kehtetuks.

Uue riigilõivumäära kehtestamisel on arvestatud eelkõige RLS § 4 lõikes 1 sätestatud

kulupõhimõtet – riigilõiv peab lähtuma toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest, aga ka RLS

§ 4 lõiget 2, mille kohaselt võib riigilõivumäära kehtestada ka kulupõhimõttest erineva lt,

lähtudes toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist ning

eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilisest kaalutlusest. Kehtiv riigilõivumäär ei vasta teenuse

tegelikele kuludele ning katab praegu vaid osaliselt tegevusloa andmise ja haldamise teenuse

tegelikest kuludest.

13

Eelnõu § 1 punkti 23 järgi asendatakse RLS-i § 2671 lõikes 1 arv „950“ arvuga „1570“.

Tegemist on sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona

käitlemiseks tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu määra muutmisega.

Sõjarelvade käitlemise tegevuslubasid omab kokku 11 ettevõtet, neist kahele on tegevusluba

väljastatud 2023. aastal, kahele 2022. aastal ja viiele 2021. aastal. Sõjarelvade käitlemise

tegevusluba väljastatakse ettevõttele maksimaalselt viieks aastaks. Tegevusloa kehtivusa ja

möödumiselt tuleb ettevõttel taotleda uus luba. PPA kontrollib tegevusloa omaja jätkuvat

RelvS-i nõuetele vastavust igapäevaselt. Igapäevane järelevalve toimub automatiseeritud

kontrollidega erinevatesse asjassepuutuvatesse registritesse ja iga kord, kui sõjarelvade vedusid

korraldav ettevõte kavandatavat vedu PPA-ga kooskõlastab. Nimelt on sellisel ettevõttel

sõjarelvade veo korraldamisel saada iga kord PPA-lt kooskõlastus. Selleks peab esitama

andmed veoks kasutatava sõiduki, sõidukijuhi ja vedu saatva relvastatud meeskonna kohta.

Puuduste avastamisel või muul viisil kontrollimist vajava info laekumisel alustatakse

erakorraline järelevalvemenetlus, mille käigus kontrollitakse laekunud info paikapidavust.

Puuduse tuvastamisel vormistatakse ettevõtjale ettekirjutus, milles määratakse tähtaeg puuduse

kõrvaldamiseks. Kui puudust ei kõrvaldata ettenähtud tähtajaks võib PPA ettevõttele antud

tegevusloa peatada või tunnistada kehtetuks.

RLS-i § 2671 lõike 1 kohaselt tasutakse sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega

laskemoona või lahingumoona käitlemiseks tegevusloa taotluse läbivaatamise eest samuti

riigilõivu 950 eurot. RLS-i § 2671 lõike 1 alusel on tegevusloa taotluse menetleja PPA.

Riigilõivu suurendamine 950 eurolt 1570 eurole on vajalik, sest nüüdseks on kõnesoleva loa

väljastamisega ja loa omaja üle järelevalve teostamisega seotud kulud olulisel määral

suurenenud. Võrreldes eelnõu § 1 punktis 9 toodud tegevusloa taotluse läbivaatamise

riigilõivumääraga 365 eurot, on kõnesolevas paragrahvis kehtestatav riigilõivumäär märksa

suurem. Ka kehtiva RLS-i järgi on selline erinevus riigilõivumäärades. Kõrgemat lõivu tasuvad

ettevõtted, kelle tegevus ja loa menetluse protsess on keskmisest keerulisem ja mahukam.

Arvutuste ja ümarduse alusel läheb 1570 eurosest riigilõivust suur osa teenuse pakkumisega

seotud kulude katmiseks ja ligikaudu 2% teenuse osutamiseks vajaliku tehnilise võimekuse

tagamiseks.

Eelnõu § 1 punkti 24 järgi asendatakse RLS-i § 2671 lõikes 2 arv „1150“ arvuga „1570“. Nagu

eelnõu § 1 punktis 10 toodud muudatuse puhulgi, on ka siin tegemist sõjarelva, selle olulise

osa, sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona käitlemisega seonduvate loataotlus te

menetlemisega. Kui praegu peab RLS-i § 2671 lõikes 2 nimetatud tegevustega seonduvalt

tasuma riigilõivu summas 1150 eurot, siis muudatuse järgselt tuleb riigilõivu tasuda 1570 eurot.

Kõnesoleva tegevusloa taotluse menetlemine ja tegevusloa omaja üle järelevalve teostamine on

sarnane eelnõu § 1 punktis 10 nimetatud tegevusloa taotluse menetlemisega, mistõttu on

põhjendatud, need riigilõivumäärad ühtlustada. Ka selle taotluse puhul läheb kehtestatavast

riigilõivumäärast suur osa teenuse pakkumisega seotud kulude katmiseks ja ligikaudu 2%

teenuse osutamiseks vajaliku tehnilise võimekuse tagamiseks.

Eelnõu § 1 punkti 61 kohaselt asendatakse RLS-i §-s 2722 arv „260“ arvuga „270“. Kui praegu

tasutakse turvamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 260 eurot, siis eelnõu järgi

tasutakse riigilõivu 270 eurot. Riigilõivumäära tõstmine 10 euro võrra on tingitud eelkõige PPA

töötajate palga- ja töövahendite kulude suurenemisest. Teisisõnu on suurenenud PPA kulutused

taotluse menetlemisele ja loa omaja üle järelevalve tegemisele.

14

Majandustegevuse registri5 andmetel on 2023. aasta 1. detsembri seisuga 172 kehtivat

turvateenuse osutamise tegevusluba, kokku 89 ettevõtet, kelle tegevusala on turvateenuse

osutamine. 2021. aastal lisandus kolm ettevõtet, 2022. aastal lisandus kuus ettevõtet ja 2023.

aasta kümne kuuga seitse uut ettevõtet, kes osutavad turvateenust PPA väljastatud tegevusloa

alusel. Turvakonsultatsiooni pakub 43 ettevõtet, vallas- või kinnisvara valvet ja kaitset 78

ettevõtet, isikukaitset 25 ettevõtet, korra tagamist üritusel või valveobjektil 70 ettevõtet ning

juhtimiskeskuse pidamist 24 ettevõtet. Andmeid analüüsides nähtub, et sageli pakub üks

turvaettevõte samal ajal mitut erinevat teenust. Tegevusluba, mille alusel on ettevõttel õigus

turvateenust osutada, on tähtajatu. Plaanilise järelevalve teostamine on kinnitatud PPA

peadirektori käskkirjaga6. Selle kohaselt tuleb teha turvaettevõtja üle järelevalvet vähemalt

kord aastas.

3.2. Kodakondsuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade tõstmine

Eelnõu § 1 punktidega 25 ja 26 kaasajastatakse nii PPA kui ka välisesinduste toimingutega

seotud riigilõivuseaduse regulatsiooni. Eelnõuga sätestatakse, et Eesti kodakondsuse saamise

või taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu senise 13 euro asemel edaspidi

150 eurot. Samuti peab edaspidi Eesti kodakondsusest vabastamise taotluse läbivaatamise eest

tasuma riigilõivu senise 13 euro asemel 150 eurot ning välisesinduses senise 15 euro asemel

180 eurot.

3.3. ELKS-i, ITDS-i, ja VMS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade tõstmine

3.3.1. ELKS-i alusel tehtavad toimingud

Eelnõu § 1 punktidega 27–29 muudetakse RLS §-s 271 sätestatud ELKS-i alusel tehtavate

toimingute lõive.

Tabel 2. ELKS toimingute riigilõivumäärad

Direktiiv 2004/38/EÜ8 artikli 25 lõike 2 ei või EL kodanikult ja tema pereliikmelt võetavad

tasud ületada Eesti kodanike samalaadsete dokumentide väljaandmise eest võetavat tasu. Seega

ei ole uued riigilõivud kulupõhised, kuid on samaväärsed Eesti kodanikega. See tähendab, et

5 https://mtr.ttja.ee 6 Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 30. septembri 2014. aasta käskkiri nr 1.1-1/278 “Turvaseaduse

rakendamise juhendi kinnitamine“. 7 Sidekriips tähistab, et toimingut välisesinduses ei tehta või toimingu riigilõivumäära käesoleva eelnõuga ei

muudeta. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu

kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse

määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ,

73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜEMPs kohaldatav tekst. – ELT

L 158, 30.04.2004, lk 77–123.

RLS § Toiming Kehtiv

riigilõiv

Uus Välisesinduses7

§ 271 lg 1 EL kodaniku alaline elamisõigus 25 45 -

§ 271 lg 2 EL kodaniku pereliikme

tähtajaline elamisõigus

31 115 145

§ 271 lg 3 EL kodaniku pereliikme tähtajalise

elamisõiguse pikendamine

31 115 -

15

EL kodaniku alalise elamisõiguse taotluse läbivaatamisel ei tohi riigilõivumäär ületada Eesti

kodaniku isikutunnistuse taotluse läbivaatamise riigilõivumäära, sest EL õiguse kohaselt on EL

kodaniku alaline elamisõiguse menetlemine sisult isikut tõendava dokumendi menetlus. Samuti

on võrdsed EL kodaniku pereliikme tähtajalise elamisõiguse taotluse läbivaatamise eest tasutav

riigilõivumäär ning Eesti kodaniku pereliikme tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest

tasutav riigilõivumäär.

Välisministeeriumi hinnangul on välisesinduses vastuvõetud taotluse menetlemise ja PPA-le

edastamise kulu 30 eurot, mis lisandub välisesinduses esitatavale taotlusele.

3.3.2. ITDS-i alusel tehtavad toimingud

Eelnõu § 1 punktidega 30–60 muudetakse RLS §-s 272 sätestatud ITDS-i alusel tehtavate

toimingute lõive.

Tabel 3. ITDS toimingute riigilõivumäärad

RLS § Toiming Kehtiv

riigilõiv

Uus Välisesinduses

§ 272 lg 1 Isikutunnistus 30 45 75

Isikutunnistus iseteeninduses 20 35 -

§ 272 lg 2 Elamisloakaart 40 70 100

Elamisloakaart iseteeninduses 30 60 -

§ 272 lg 3 EL kodaniku pereliikme

elamisloakaart

30 45 75

§ 272 lg 31 Elamisõigusega UK kodaniku

elamisloakaart

- 45 -

§ 272 lg 6 E-residendi digitaa lne

isikutunnistus

100 150 -

§ 272 lg 7 Isikutunnistus või elamisloakaar t

soodustingimustel

10 20/30 -

Isikutunnistus või elamisloakaar t

soodustingimustel iseteeninduses

7 15/25 -

§ 272 lg 8 Reisidokument 45 60 90

Reisidokument iseteeninduses 35 50 -

§ 272 lg 10 Reisidokument soodustingimustel 20 25 -

§ 272 lg 10 Reisidokument soodustingimuste l

iseteeninduses

- 20 -

§ 272 lg 11 Isikutunnistus koos

reisidokumendiga

55 80 110

Isikutunnistus koos

reisidokumendiga iseteeninduses

45 70 -

§ 272 lg 12 Elamisloakaart koos

reisidokumendiga

70 90 -

Elamisloakaart koos

reisidokumendiga iseteeninduses

60 80 -

§ 272 lg 13 Isikutunnistus või elamisloakaar t

koos reisidokumend iga

soodustingimustel

25 35/40 -

16

§ 272 lg 13 Isikutunnistus või elamisloakaar t

koos reisidokumend iga

soodustingimustel iseteeninduses

- 30/35 -

§ 272 lg 14 Isikutunnistus kiirkorras 45 250 -

§ 272 lg 15 Elamisloakaart kiirkorras 64 250 -

§ 272 lg 16 Reisidokument kiirkorras 58 250 -

§ 2721 Turvaümbriku väljastamine 5 10 -

Välisministeeriumi hinnangul on nende kulutused ligikaudu 30 eurot, mis lisandub taotluste le,

mida saab esitada Eesti välisesinduses. Ei muudeta välisesinduses taotletava e-residendi

digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest võetavat riigilõivu, sest seda

toimingut saab taotleda ainult PPA iseteeninduses ning nimetatud riigilõiv kaotatakse teise

menetluses oleva eelnõuga.9 Samal põhjusel ei muudeta digitaalse isikutunnistuse väljaandmise

taotluse läbivaatamise eest võetavat riigilõivu.

Kulupõhimõttest lähtuvad riigilõivumäärad

Lõivud (v.a isikutunnistus) lähtuvad kulupõhimõttest. Statistika näitab, et 69 % Eesti elanikest

taotlevad nii ID-1 formaadis (isikutunnistus, elamisloakaart) dokumenti kui ka reisidokumenti.

Seega, kuigi reisidokument on vabatahtlik dokument ning kodanikud saavad isikutunnistusega

Schengeni alal vabalt liikuda, soovivad rohkem kui 2/3 elanikest reisidokumenti omada. Eesti

elanikele elamisloakaardi ning reisidokumendi väljastamisel puudub inimes te

käitumisharjumuste muutmise eesmärk ning eesmärgipärane ja läbipaistev on lähtuda

toimingute omahinnast ehk kulupõhimõttest.

Täiendavalt sätestatakse eelnõus erasektori kaudu dokumendi väljastamise soodsam riigilõ iv.

PPA-l on kehtiv haldusleping, mille tulemusena väljastatakse isikut tõendavaid dokumente

rohkem kui 40 Selveri kaupluses. Tegu on kontsessioonilepinguga ja dokumendi taotleja tasub

väljastamise eest teenuse osutajale eraldiseisvalt ning PPA-l ei teki dokumendi väljastamise l

kulu. Seega ei peaks dokumendi taotleja tasuma riigile kulude eest, mida riigil ei teki. Reeglina

tuleb riigilõivu tasuda 10 euro võrra vähem ning sooduskategooriatel 5 eurot vähem. Näide:

Reisidokumendi taotlemisel PPA teeninduses ja kättesaamisel PPA teeninduses on riigilõiv 60

eurot. Kasutades reisidokumendi taotlemiseks PPA iseteenindust ning valides kättesaamise

kohaks sobiva Selveri kaupluse, tuleb riigilõivu tasuda 40 eurot.

Ekvivalendipõhimõttest lähtuvad riigilõivumäärad

Iseteeninduskeskkonnas esitatava taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda 10 euro võrra vähem,

et soodustada paberivaba menetlust ja pikas perspektiivis vähendada PPA teenindustele kuluvat

ressurssi.

Kulupõhimõttest ei lähtu isikutunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutav riigilõiv, mis

kehtestatakse soodsam kui on toimingu omahind. Erisuse eesmärk on tagada, et Eesti kodanike

isikut tõendav dokument oleks kättesaadav.

Kulupõhimõttest ei lähtu mugavusteenus nagu kiirdokumendi tellimine või hüve nagu

välismaalasele Eesti e-teenustele ligipääsu andmine ehk e-residendi digitaalne isikutunnistuse

9 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu. – Eelnõu toimiku number: 24-0064

17

taotlemine. Nimetatud toimingute lõivud on omahinnast kallimad. Kiirdokumend i

menetlemisel tuleb kõik dokumendi menetlusega kokkupuutuvad üksused ja vajalikud

toimingud PPA-l tavaprotsessist eraldiseisvalt järjekorras vahele võtta, koordineerida ja läbi

viia. Tuleb korraldada ümber dokumendi isikustamise tööliin ning ohtu ei tohi seada tavakorras

taotletud dokumentide tähtaegset isikustamist ja väljastamist. Kiirkorras isikustatud ja trükitud

dokumendi võtab omakorda oma teiste tööde vahele dokumendikontroll, kes veendub, et

toodetud dokument on korrektne ja vigadeta. Seejärel pakendatakse dokument eraldi ja sellele

tellitakse järgi kiirkuller, kes toimetab selle teenindusse väljastamiseks. Tegemist on

mugavusteenusega arvestades, et kohustus oma dokumentide ja nende kehtivuse jälgimise osas

lasub inimesel endal. Riik pakub seda teenust isikutele, kellel võib olla hädavajadus kiirendatud

korras dokumendi saamiseks. Samas on tänane võrdlemisi madal riigilõiv toonud kaasa

olukorra, kus kiirdokumenti taotlenud isikud, ei tule sellele järele. Näiteks hävitab PPA aastas

üle 200 kiirkorras toodetud reisidokumenti. Arvestades kõrgemat riigilõivumäära sätestatakse,

et senise viie tööpäeva asemel, saab kiirkorras taotletud isikutunnistuse või elamisloakaard i

kätte kahe tööpäeva jooksul ning reisidokumendi kahe tööpäeva asemel ühe tööpäeva jooksul.

Tähtaega arvutatakse alates taotluse esitamisele järgnevast tööpäevast.

E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemise kulu ei ole ainult dokumendi menetlemise ja

tootmise kulu vaid PPA kontrollib, kas välismaalane vastab ITDS-is sätestatud tingimuste le.

Võrreldes omahinnaga sätestatakse lõiv mõnevõrra kõrgemana, sest e-residentsuse näol on tegu

välismaalasele riigi poolt pakutava hüvega.

PPA ettepanekul on tõstetud PPA teeninduses uue turvakoodide ümbriku väljastamise eest ette

nähtud riigilõivumäära viielt eurolt kümne euroni. Uus turvakoodide ümbrik tuleb väljastada,

kui koos isikutunnistuse, elamisloakaardi või digitaalse isikutunnistusega väljastatud

turvakoodid on meelest läinud ning neid sisaldav ümbrik kadunud või ära visatud. 2023. aastal

väljastas PPA uued turvakoodid rohkem kui 18 000 korral ning PPA kui menetleva asutuse

hinnangul on tegu mugavusteenusega. Kõrgem riigilõiv võiks motiveerida isikuid

turvaümbrikke hoolsamalt säilitama.

Maksejõulisuse põhimõttest lähtuvad riigilõivumäärad

Kulupõhimõttest ei lähtu ka soodustingimustel lõivustatud toimingud ehk olemasolevad

sooduskategooriad säilivad (lapsed, pensionärid, puudega isikud ning reisidokumendi puhul

rahvusvahelise kaitse saajad). Nendele isikutele on isikut tõendavate dokumentide taotlemine

edaspidi 50 % soodsam, millest on täiendavalt arvestatud maha 5 eurot. Soodustuse suurusel ei

ole seni olnud kindlat lähekohta, tegemist on riigi poolt pakutud soodustusega nõrgemate le

gruppidele, kelle dokumentide väljastamise kulust kataks riik poole. Iseteeninduskeskkonnas

esitatava taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda 5 euro võrra vähem. Arvestada tuleb, et PPA-

l ja konsulaarametnikul on jätkuvalt RLS § 38 lõike 1 alusel õigus vabastada isik tema

majanduslikust olukorrast lähuvalt riigilõivu tasumisest.

Elamisloakaardi ning elamisloakaardi taotlemisel koos reisidokumendiga sooduskategoorias t

eemaldatakse rahvusvahelise kaitse saaja, kuna nimetatud isik on RLS § 38 lõike 3 alusel

riigilõivu tasumisest vabastatud. Viidatud sätet eelnõuga ka muudetakse, sest põhjendamatult

on rahvusvahelise kaitse saajad vabastatud ka korduva elamisloakaardi taotluse läbivaatamise

eest tasumisel. Korduva elamisloakaardi taotlemisel riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole

põhjendatud, sest riigilõivust vabastamise põhjus on seaduses sätestatud keeld tema

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajal töötada.

18

Täiendavalt laiendatakse alla 15-aastaste laste sooduskategooriat kõikidele alaealistele lastele .

Isikutunnistus on kohustuslik isikut tõendav dokument alates 15. eluaastast ning samal ajal

langeb isik sooduskategooriast välja. Maksejõulisuse põhimõttest lähtuv riigilõivumäär peaks

laienema kõikidele alaealistele lastele, sest alaealine laps ei teeni suure tõenäosusega iseseisvat

sissetulekut.

EL õigusest lähtuvad riigilõivumäärad

Eelnõuga võrdsustatakse riigilõivumäärad EL kodanike ja Ühendkuningriigi kodanike vahel

tulenevalt Brexit lepingu10 artiklist 23, mille kohaselt tuleb elamisõigusega Ühendkuningriigi

kodanikku ja tema pereliiget kohelda võrdselt EL kodanikuga. Seega sätestatakse, et

elamisõigusega Ühendkuningriigi kodaniku elamisloakaardi eest võetav lõiv on sama suur nagu

EL kodaniku isikutunnistuse eest. Samasugune muudatus tehakse ka elamisõigusega

Ühendkuningriigi kodaniku pereliikmele elamisloakaardi taotlemisel. Selguse eesmärgil tuleb

märkida, et Brexit lepingust tulenevate erisuste rakendamiseks ei ole vaja muuta RLS §-i 271,

kus on sätestatud ELKS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärad, sest ELKS-i

kohaldatakse ka elamisõigusega Ühendkuningriigi kodaniku ja tema pereliikme suhtes.

3.3.3. VMS-i alusel tehtavad toimingud

Eelnõu § 1 punktidega 62–82 muudetakse RLS §-des 273, 275 ja 276 sätestatud välismaalas te

seaduse alusel tehtavate toimingute lõive ning sätestatatakse õigusselguse eesmärgil, et

lühiajalise viisa ja transiidiviisa taotlemisel rakenduvad viisaeeskirjas11 ettenähtud tasud.

Tabel 4. VMS toimingute riigilõivumäärad

RLS § Toiming Kehtiv

riigilõiv

Uus Välisesinduses

§ 273 lg 1 Tähtajaline elamisluba 64 225 255

§ 273 lg 2 Tähtajaline elamis luba

töötamiseks

96 250 280

§ 273 lg 3 Tähtajaline elamis luba

ettevõtluseks

160 350 380

§ 273 lg 5 Tähtajaline elamisluba - pereränne

EE kodanik

31 115 145

§ 273 lg 6 Pikaajalise elaniku elamisluba, sh

taastamine

64 185 -

§ 273 lg 7 Pikaajalise elaniku elamisluba alla

15 a / pensionärile, sh taastamine

24 93 -

§ 274 lg 1 Tähtajalise elamisloa pikendamine 64 225 -

§ 274 lg 2 Tähtajaline elamis luba

töötamiseks pikendamine

96 250 -

§ 274 lg 3 Tähtajaline elamis luba

ettevõtluseks pikendamine

160 350 -

§ 274 lg 4 Tähtajalise elamisloa pikendamine

alla 18 a / pensionärile

24 115 -

10 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest

väljaastumise leping. – ELT L 29, 31.01.2020, lk 7–187. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse

ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58.

19

§ 274 lg 5 Tähtajalise elamisloa pikendamine

- pereränne EE kodanik

31 115 -

§ 275 Lühiajalise töötamise

registreerimine

65 140 -

Lühiajalise töötamise

registreerimine iseteeninduses

48 130 -

§ 276 lg 3 Pikaajaline viisa 100 120 120

§ 276 lg 8 6–11 aasta vanuse lapse

pikaajaline viisa

40 60 60

Välisministeeriumi hinnangul on nende kulutused ligikaudu 30 eurot, mis lisandub elamis loa

taotlustele, mida saab esitada Eesti välisesinduses. Samuti on Välisministeeriumi ettepanekul

tõstetud pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutavat riigilõivumäära (eelnõu § 1

punktid 78 ja 81). Välisministeerium selgitas, et pikaajalise viisa menetlemisel tehakse

põhjalikumat taustakontrolli ning suurenenud on tööjõukulud välisesinduses. Erineva lt

elamisloa taotlustest, on pikaajalise viisa menetlemise eest võetav riigilõiv olnud seni PPA-s ja

välisesinduses ühetaoline. Seda põhjusel, et elamisloa puhul on menetlevaks asutuseks alati

PPA ning Välisministeeriumi täiendavad kulud on seotud taotluse vastuvõtmisega ja

edastamisega PPA-le. Pikaajalise viisa taotlusi menetlevad nii PPA kui Välisministeer ium

vastavalt taotluse esitamise kohast. Seega on Välisministeeriumi ettepanekut arvestatud, kuid

muudatus tehakse ka PPA-s esitatud taotluste puhul.

Kulupõhimõttest lähtuvad riigilõivumäärad

Tähtajalise elamisloa töötamiseks ja ettevõtluseks taotluse läbivaatamise eest võetavad

riigilõivud ei ole muutunud enam kui 20 aastat. Näiteks 01.05.2003 jõustunud RLS kohaselt

tuli elamisloa töötamiseks taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõivu 1500 krooni ning

ettevõtluse puhul 2500 krooni ehk vastavalt 96 ja 160 eurot. Ka üldkorras taotletava tähtajalise

elamisloa eest võetav riigilõiv ei kata menetlusega kaasnevaid kulusid. Seega kehtestatakse

kõrgemad riigilõivumäärad, seejuures arvestatakse kulupõhimõtet vaid üldkorras taotletava

tähtajalise elamisloa puhul.

Omahinnani tõstetakse ka lühiajalise töötamise registreerimise eest makstavat riigilõivu ning

ka selles menetluses tuleb iseteeninduskeskkonnas esitatava taotluse läbivaatamise eest tasuda

10 euro võrra vähem.

Ekvivalendipõhimõttest lähtuvad riigilõivumäärad

Töötamiseks ja ettevõtluseks antava elamisloa puhul kehtestatakse mõnevõrra kõrgemad

riigilõivud kui on nende taotluste menetlemise omakulu. Arvestatakse RLS § 4 lõikes 2

sätestatud ekvivalendipõhimõtet ning Eesti naaberriikide sarnaseid lõive. Soomes on

töötamiseks elamisloa riigilõiv 740 eurot (paberil taotlus) ja 490 eurot (e-keskkonnas). Lätis

sõltub elamisloa taotluste riigilõivumäär taotluse alusest ja menetluse kiirusest ning on

vahemikus 100–400 eurot. Leedus sõltub elamisloa taotluste riigilõivumäär taotluse alusest ja

menetluse kiirusest ning on vahemikus 160–320 eurot. Rootsis on töötamiseks elamis loa

riigilõiv 190 eurot. Seega on kehtivad riigilõivumäärad madalamad kui meie naaberriikide l,

kuid kehtestatavad lõivud on naabritega ühes suurusjärgus.

Maksejõulisuse põhimõttest lähtuvad riigilõivumäärad

20

Säilitatakse soodustingimuste kategooriad, ka Eesti kodaniku pereliikme tähtajalise elamis loa

taotluse läbivaatamise soodsam riigilõiv. Sarnaselt isikut tõendavate dokumentide

valdkonnaga, on ka elamislubade puhul soodusmäär umbes 50% tavapärasest riigilõivust.

Alates 100-eurosest riigilõivumäärast kestestatakse viie euro täpsusega, seega ei ole 100 eurot

ületavast summast soodusmäär täpselt 50%.

Kehtetuks tunnistatakse alla üheaastase välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse

läbivaatamise eest tasutav riigilõiv. Alates 2017. aastast saab alla üheaastane laps elamis loa

automaatselt, kui tema Eestis elaval vanemal on kehtiv elamisluba. Lõivustatud on seega nende

välismaalaste tähtajalise elamisloa taotluste läbivaatamine, kes Eestiga varasemat sidet ei oma

ning nende taotluste menetlemise omahind ei ole väiksem.

Välisministeeriumi ettepanekul on eelnõu § 1 punktidega 2–6 täpsustatud viisataotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumisest vabastatud isikute kategooriaid. Välisministeerium tegi ettepaneku järgmistel kaalutlustel:

1) RLS § 39 lõike 2 punktis 1 täpsustatakse, et selle punkti alusel vabastatakse riigilõ ivu tasumisest pikaajalise viisa taotlemisel. Lühiajalise viisa ja transiidiviisa taotlemise l

rakenduvad viisaeeskirjas12 ettenähtud riigilõivuvabastused, mis mh näevad ka ette tasumisest vabastuse alla kuue aasta vanustele lastele; 2) RLS § 39 lõike 2 punktid 2–4 reguleerivad viisaeeskirja kohaldamist, mis on EL määrusena

otsekohalduv. Seetõttu tuleb need punktid tunnistada kehtetuks ning lisada punkt 11, mis reguleerib viisaeeskirja alusel tehtavaid vabastusi riigilõivu tasumisest;

3) RLS § 39 lõike 2 punktis 5 täpsustatakse Eesti kodanike perekonnaliikmete kategooriaid, sest viisamenetluses tõlgendatakse viisamenetluses riigilõivu vabastamise kohaldamise l pereliiget läbi VMS-i sätete, kuid õigusselguse huvides tuleks perekonnaliikmed RLS-s

täpsustada. Sarnaselt Euroopa Liidu kodanike pereliikmete riigilõivust vabastamise le viisamenetluses täpsustatakse, et riigilõivuvabastus rakendub ainult siis, kui reisitakse Eesti

kodanikust pereliikme juurde või temaga koos; 4) RLS § 39 lõike 2 punktis 6 täpsustatakse, et Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni või Ühendkuningriigi kodaniku

perekonnaliige vabastatakse viisa taotlemisel riigilõivu tasumisest vaid siis kui talle kohaldub ELKS või direktiiv 2004/38/EÜ. Eelnõu sõnastati viisil, et kolmanda riigi kodanikust

perekonnaliige peab omama Euroopa Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust. 5) RLS § 39 lõike 2 punktis 9 täpsustatakse, et diplomaatilise ja teenistuspassi kasutaja vabastatakse pikaajalise viisa taotlemisel riigilõivu tasumisest vaid siis kui vabastust taotletakse

tööülesannete täitmiseks.

Välisministeeriumi ettepanekud täpsustavad selliseid riigilõivu vabastusi, mida juba on EL õiguse või välislepingu alusel praktikas rakendatud. Seega ei oma need ettepanekud eraldiseisvat mõju, mida kuuendas peatükis esitada, kuid aitavad tagada õigusselgust.

EL õigusest lähtuvad riigilõivumäärad

Lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa taotluse ning nendel alustel antud viibimisa ja

pikendamise menetlemisel kohaldatakse viisaeeskirja. Eelnõu § 1 punktiga 76 sätestatakse, et

nende toimingute eest tasutakse riigilõivu viisaeeskirjas ning selle alusel antud õigusaktis

sätestatud korras ja ulatuses. Viisaeeskirja alusel tehtavate toimingute tegemise eest on

viisaeeskirja artiklites 16 ja 33 ette nähtud tasu, mis on omakorda sätestatud ka RLS-is. Samuti

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse

ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58.

21

võib nõukogu viisaeeskirja artikli 25a alusel antava rakendusotsusega viisatasusid konkreetse

riigi kodanike või kategooria puhul muuta. Viisaeeskiri ja selle alusel antud rakendusotsused

omavad vahetut õigusmõju ning viisatasusid ei ole otstarbekas igakordselt RLS-i ümber

kirjutada. Seetõttu tunnistatakse eelnõu § 1 punktidega 77, 80 ja 82 kehtetuks RLS-i § 276

lõiked 2, 6, 7 ja 11.

Eelnimetatud muudatusest tulenevalt tehakse eelnõu § 1 punktiga 79 tehniline täiendus RLS

§ 276 lõikes 4, mis sätestab riigilõivumäära viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise

eest. Täpsustatakse, et tegu on muu kui viisaaeeskirja alusel antud seadusliku alusega määratud

viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutava lõivuga. Muud seaduslikud alused

on sätestatud VMS §-s 43. Täpsustus on vajalik, sest lühiajalise viisa või lennujaama

transiidiviisaga määratud viibimisaja pikendamise eest tasutakse viisaeeskirjas sätestatud

korras ja ulatuses. Samal põhjusel tehakse eelnõu § 1 punktiga 81 täpsustus RLS § 276 lõikes

8, mis sätestab 6–11 aastase vanuse lapse viisataotluse läbivaatamise eest võetava riigilõivu.

Edaspidi eristatakse pikaajalise viisa taotlust ning viisaeeskirja alusel menetletavat taotlust.

3.4. NS-i, PKTS-i ja RRS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade tõstmine

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse RLS-i § 45 lõike 2 punkti 2. Hetkel kehtiva RLS § 45 lõike 2 punkti 2 kohaselt kui seadus ei sätesta selle isiku kohustust, kelle huvides või kelle kohustustega seonduvalt teadaanne avaldatakse, hüvitada teadaande avaldamiskulusid, on

riigilõivu tasumisest vabastatud KOV RRS-i §-s 89 nimetatud rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise taotluse avaldamisel. Kuna KOV avaldab ka RRS-i § 871 lõike 2 alusel sarnaseid teadaandeid, siis lisatakse ka see alus riigilõivu tasumisest vabastamise hulka.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse RLS-i § 262. Kehtiva RLS § 262 kohaselt tasutakse

riigilõiv avalduse menetlemise eest samas summas sõltumata sellest, kas soovitakse muuta või taastada ainult eesnime, ainult perekonnanime või mõlemat korraga (isikunime). RLS § 262 muudatuse tulemusel tasutakse jätkuvalt riigilõiv avalduse menetlemise eest, kuid riigilõ ivu

summa oleneb sellest, kas soovitaks muuta/taastada ainult eesnime või perekonnanime - sellise l juhul tasutakse riigilõiv 150 eurot, või eesnime ja perekonnanime koos ehk isikunime- sellise l

juhul tasutakse riigilõivu 300 eurot. Eesnime muutmisel ja perekonnanime muutmisel tuleb hinnata muutmise põhjuseid ning soovitud nime vastavust nimeseaduse nõuetele, kui avaldusel on koos mõlema nime muutmine, toimub mõlema nime kohta hindamine.

Eelnõu § 1 punktidega 83–86 muudetakse RLS-i seoses Eesti välisesinduses väljastatava te

perekonnasündmuse korduvate tõendite ja abieluvõimetõendite ning nendele lisatavate mitmekeelsete standardvormidega ja valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku antud haldusaktist, mis on uue isikunime andmise aluseks, väljavõtetega. Samuti

rahvastikuregistri andmete väljavõtete ning sellele lisatava mitmekeelse standardvormiga.

RLS-i § 319 lõike 1 kohaselt tasutakse perekonnaseisuandmete kinnitatud väljavõtte andmise ja lõike 2 kohaselt abieluvõimetõendi väljastamise eest riigilõivu 20 eurot. Riigilõivumäära ei ole muudetud alates 1. jaanuarist 2016.

Väljavõtteid perekonnaseisuandmetest ja abieluvõimetõendeid annab konsulaarseaduse § 33

lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt PKTS-is sätestatud tingimustel ja korras konsulaarametnik. 2019. aastal arvutati Välisministeeriumis välja välisesinduse diplomaadi ametikoha keskmine maksumus, mis oli 83 eurot tunnis. Hiljem ei ole ametikoha keskmist maksumust üle vaadatud,

kuid üldist hinnatõusu silmas pidades on see tõenäoliselt suurenenud. Seetõttu tõstetakse ka RLS-i § 319 lõigete 1 ja 2 riigilõivumäärad 30 euroni.

22

30 eurot on riigilõiv ka valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku antud haldusaktist, mis on uue isikunime andmise aluseks, väljavõtte väljastamise eest.

Menetluslikult võtab rahvastikuregistri andmete väljastamine vähemalt sama aja, mis

perekonnasündmuse tõendi korral. Õigustatud huvi korral võib väljavõtte menetlus võtta ka rohkem aega (lisainfo/dokumentide küsimine jms).

Kuna PKTS-is kasutatakse perekonnaseisuandmete kinnitatud väljavõtte asemel mõistet perekonnasündmuse korduv tõend, siis võetakse see mõiste kasutusele ka RLS-is ja KonS-is.

Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt ei saa Eesti välisesinduses väljastada perekonnasündmuse korduva tõendi või abieluvõimetõendi juurde mitmekee lset

standardvormi. Sama kehtib ka rahvastikuregistri andmete juurde antava mitmekee lse standardvormi kohta. Kuna praktikas on vajadust mitmekeelseid standardvorme väljastada ka

Eesti välisesindustes, siis vastavad muudatused tehakse nii RLS-is, RRS-is kui ka KonS-is. See muudatus lihtsustab ja kiirendab konsulaarteenuste osutamist välisriigis. Praegu tellitakse perekonnasündmuse korduvaid tõendeid ja rahvastikuregistri väljavõtteid koos mitmekee lse

standardvormiga Eestist ehk MK KOV-ist, mis võtab aega keskmiselt kaks nädalat.

Eesti välisesindusest väljastatav mitmekeelse standardvormi koos sinna juurde kuuluva perekonnasündmuse korduva tõendi või abieluvõimetõendi või rahvastikuregistri andmete väljavõtte riigilõiv saab olema 50 eurot.

Riigilõivu suuruse ettepanku juures on arvestatud välisesinduses kuluvat aega:

perekonnasündmuse korduva tõendi ja rahvastikuregistri väljavõtte andmiseks kulub keskmiselt 10-15 minutit ja kui sellele lisada ka mitmekeelse standardvormi väljastamine, võib esialgse hinnangu kohaselt kuluda selleks kokku kuni 30 minutit. Arvestades ka teenuse

osutamiseks tehtavaid toiminguid (avalduse registreerimine, andmekoosseisu kontrollimine, vajadusel lisainfo ja/või dokumentide küsimine, väljastamine), on Välisministeer ium

seisukohal, et tõendite ja rahvastikuregistri andmete väljavõtte väljastamisel tasutava riigilõ ivu maksumus 50 eurot on põhjendatud. Riigilõivu suuruse määramisel on arvestatud EL-i määruse 2016/1191 artiklis 11 sätestatud piiranguga, mille kohaselt ei tohi mitmekeelse standardvormi

väljastamise riigilõiv olla suurem selle väljastamise kuludest või selle aluseks oleva tõendi väljastamise kulust.

Kuna KonS-is eristatakse konsulaarametniku poolt tehtavaid perekonnatoiminguid ja rahvastikuregistri toiminguid, siis lähtutakse sellest liigitusest edaspidi ka RLS-i §-ides 319

ning 3191.

Eelnõu § 1 punktiga 87 muudetakse RLS-i § 338, mille kohaselt tasutakse abielukande tegemise eest riigilõivu 30 eurot. Eelnõuga suurendatakse seda 70 euroni. Kui tõsta riigilõivu- määra ametikoha keskmise maksumuse kallinemise tõttu 66% ja lisada sellele veel 5 eurot

rahvastikuregistri portaali töös hoidmise ja arendamise ning rahvastikuregistri kasutajatoe eest, on uus riigilõivumäär 70 eurot. Seega ei ole kehtiv riigilõivumäär 30 eurot kooskõlas RLS-i § 4

lõikes 1 nimetatud kulupõhimõttega. Tabel 5. Rahvastikuregistri andmetel sõlmitud abielude arv

Abielu

sõlmimise

kinnitamine

2018. aasta 2019. aasta 2020. aasta 2021. aasta 2022. aasta

Vaimulik 552 460 407 362 392

23

MK KOV 4776 4868 4588 4821 5376

Notar 621 563 634 591 618

Kokku 5949 5891 5629 5774 6386

Eelnõu § 1 punktiga 88 muudetakse RLS-i § 339, mille kohaselt tasutakse abielulahutuse

kande tegemise eest riigilõivu 50 eurot. Eelnõuga suurendatakse seda 90 euroni. Kui 2016. aastast kehtinud riigilõivumäärale lisada ametikoha keskmise maksumuse 66% kasv ja 5 eurot rahvastikuregistri portaali töös hoidmise ja arendamise ning rahvastikuregistri kasutajatoe eest,

on uus riigilõivumäär ümardatult 90 eurot.

Tabel 6. Rahvastikuregistri andmetel lahutatud abielude arv

Abielu

lahutamise

kinnitamine

2018. aasta 2019. aasta 2020. aasta 2021. aasta 2022. aasta

Kohus 569 448 513 374 478

MK KOV 2139 2064 1982 2015 1933

Notar 406 468 490 430 501

Kokku 3114 2980 2985 2819 2912

Eelnõu § 1 punktidega 89 ja 97 tõstetakse RLS-i § 340 lõigetes 1, 2, 3 ja 31, § 341 lõikes 2 ning §-des 3413 ja 3414 riigilõivumäära.

RLS-is on kehtestatud järgmiste NS-i, PKTS-i ja RRS-i alusel tehtavate toimingute eest riigilõiv 10 eurot:

 § 340 lõige 1: abieluvõimetõendi ning korduva sünnitõendi, surmatõendi, abielutõend i, abielulahutuse tõendi, nimemuutmise tõendi ja soo muutmise tõendi väljastamine;

 § 340 lõige 2: perekonnaseisuasutuses säilitatavalt dokumendilt andmete teatisena või

kinnitatud koopiana väljastamine;

 § 340 lõige 3: nõukogu määruse (EL) 2019/111113 alusel tõendi väljastamine;

 § 340 lõige 31: nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/200314 alusel tõendi väljastamine;

 § 341 lõige 2: valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku antud haldus -

aktist, mis on uue isikunime andmise aluseks, väljavõtte väljastamine, välja arvatud esmane väljavõte;

 § 3413: isikule RRS-i § 45 lõikes 1 nimetatud rahvastikuregistri andmete väljastami ne MK KOV-i poolt;

 § 3414: ruumi omanikule isiku kohta, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on temale kuuluva ruumi aadress, rahvastikuregistrist andmete väljastamise taotluse

läbivaatamine MK KOV-i poolt, mis ei ole ruumi asukohajärgne KOV.

Eelnõuga kehtestatakse nende toimingute eest riigilõivuks 20 eurot, sest praegune 10-eurone riigilõiv ei kata enam toimingute kulusid. Kui kehtivale riigilõivumäärale lisada ametikoha keskmise maksumuse 66% kasv ja 5 eurot rahvastikuregistri portaali töös hoidmise ja

arendamise ning rahvastikuregistri kasutajatoe eest, on kulupõhine riigilõivumäär 20 eurot.

13 Nõukogu 25. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku

vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti

sõnastatud). – ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115. 14 Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste

tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000. – ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29.

24

Tabel 7. Rahvastikuregistri andmetel väljastatud tõendite ja väljavõtete arv

Toiming 2022. aasta

Abieluvõimetõendi ning korduva sünnitõendi, surmatõendi, abielutõend i, abielulahutuse tõendi, nimemuutmise tõendi ja soo muutmise tõendi

väljastamine

16 299

Perekonnaseisuasutuses säilitatavalt dokumendilt andmete teatisena või kinnitatud koopiana väljastamine ning nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel tõendi väljastamine

159

Rahvastikuregistri andmete väljastamine õigustatud huvi korral 1187

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/119115 alusel

mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava perekonnasündmuse korduva tõendi väljastamine

667

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte

väljastamine

44

Rahvastikuregistri andmete väljastamine isikule tema, tema alaealise lapse, eestkostetava või surnud abikaasa kohta

11 005

Eelnõu § 1 punktidega 90, 94 ja 98 täiendatakse RLS-i § 340 lõikega 12, § 341 lõikega 21 ja § 3413 lõikega 2.

RLS-is ei ole reguleeritud riigilõivumäära juhul, kui rahvastiku toimingute valdkonna tõend või väljavõte väljastatakse automaatselt ilma ametniku vahetu sekkumiseta turvalises veebi-

keskkonnas, st portaalis rahvastikuregister.ee. Sellisel juhul väljastab isikule digitemp liga elektroonilise tõendi või väljavõtte automaatselt andmekogu ja ametnik selles ei osale. Eelnõuga lisatakse RLS-i ka selleks riigilõivumäär.

Kuna ametniku tööaega toiminguks ei kulu, kehtestatakse riigilõivumääraks 5 eurot. Riigilõ iv

katab toiminguks vajaliku tehnilise võimekuse, s.o rahvastikuregistri portaali töös hoidmise ja arendamise ning rahvastikuregistri kasutajatoe kulud. Ka juhul, kui lõivustatud toimingu teeb ametnik, arvestatakse tehnilise võimekuse 5-eurone kulu riigilõivu sisse, sest ka ametniku

väljastatavate tõendite ja väljavõtete puhul tuleb katta rahvastikuregistri portaali töös hoidmise ja arendamise ning rahvastikuregistri kasutajatoe kulud.

Eelnõu § 1 punktiga 91 korrastatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/1191.

Eelnõu § 1 punktiga 92 tõstetakse RLS-i § 340 lõikes 4 ja §-s 3412 riigilõivumäär 20 eurolt

40 eurole. Seega tuleb edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava perekonnasündmuse korduva tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte väljastamise eest tasuda riigilõivu 40 eurot.

Riigilõivumäär on edaspidi 40 eurot, sest eelnõuga tõstetakse perekonnasündmuse korduva

tõendi ja rahvastikuregistri väljavõtte riigilõivumäär 20 euroni. RLS-i § 340 lõikes 4 ja §-s 3412 nimetatud juhul tasutakse riigilõivu nii perekonnasündmuse korduva tõendi või rahvastiku- registri väljavõtte kui ka mitmekeelse standardvormi väljastamise eest. Seega teeb see kokku

40 eurot.

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike

vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse

määrust (EL) nr 1024/2012. – ELT L 200, 26.07.2016, lk 1–136.

25

Eelnõu § 1 punktiga 93 täiendatakse RLS- i § 340 lõiget 4, sest praegu ei ole sättes eraldi välja toodud abieluvõimetõendit. Selguse huvides nimetatakse abieluvõimetõend eraldi tõendina.

Eelnõu § 1 punktiga 95 tõstetakse RLS-i §-s 3411 riigilõivumäär 15 eurolt 20 eurole.

Kuna isiku õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamise taotluse läbi- vaatamise riigilõivumäära tõsteti alles hiljuti, tõstetakse seda vähem kui teiste tõendite ja

väljavõtete riigilõivumääri. Riigilõivumäära on vaja tõsta, et see oleks vastavuses RLS-i § 4 lõikes 1 nimetatud kulupõhimõttega.

Eelnõu § 1 punktiga 96 parandatakse trükiviga.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse KonS-i. Peamine muudatus on seotud sellega, et konsulaarametnik saab edaspidi väljastada mitmekeelset standardvormi sinna juurde kuuluva perekonnasündmuse

tõendi, abieluvõimetõendi või rahvastikuregistri andmete väljavõttega. Samuti saab konsulaarametnik väljastada väljavõtteid valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku antud haldusaktist, mis on uue isikunime andmise aluseks.

KonS-i §-s 33 kasutatakse praegu mõistet perekonnaseisuandmetest väljavõte. PKTS-i

kasutatakse selle asemel mõistet perekonnasündmuse korduv tõend. Selguse mõttes need mõisted ühtlustatakse ning kasutatakse PKTS-is sätestatud perekonnasündmuse korduva tõendi mõistet.

KonS-i §-i 38 lisatakse lõige 3, kus loetletakse eraldi välja, milliseid andmeid väljastab

konsulaarametnik RRS-i kohaselt. Eelnõu §-ga 3 täiendatakse PKTS-i. PKTS-i § 154 lõigetes 1 ja 2 ei ole eraldi välja toodud

abieluvõimetõendit. Selguse huvides nimetatakse abieluvõimetõend eraldi tõendina, mille juurde saab lisada mitmekeelse standardvormi. Kuna mitmekeelsete standardvormidega seoses

tehakse juba muudatusi nii RLS-is, KonS-is kui ka RRS-is, siis selguse mõttes täiendatakse ka PKTS-i ja nimetatakse eraldi ka abieluvõimetõendit.

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse RRS-i. Hetkel kehtiva RRS-i § 53 lõike 5 kohaselt RRS § 53 lõikes 4 nimetatud mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte

väljastab isikule perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 32 sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus. Seega kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik konsulaarametnikul väljastada rahvastikuregistri väljavõtet koos mitmekee lse

standardvormiga.

RRS-i § 53 lõike 5 täiendusega antakse konsulaarametnikule õigus väljastada rahvastikuregistr i väljavõte koos mitmekeelse standardvormiga. See muudatus lihtsustab ja kiirendab konsulaarteenuste osutamist välisriigis. Praegu tellitakse tõendeid ja rahvastikuregistr i

väljavõtteid koos mitmekeelse standardvormiga Eestist ehk MK KOV-ist, mis võtab kaua aega.

Eelnõu §-ga 5 tehakse muudatused RelvS-is. Eelnõu § 5 punkti 1 kohaselt täiendatakse RelvS-i 601 lõikega 21, milles nähakse ette, et enne

eriloa taotlemist peab taotleja tasuma riigilõivu. RLS-i §-s 265 on ette nähtud riigilõivumäär relvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona Eestisse sisseveo ja Eestist väljaveo eriloa

väljastamise eest, kuid RelvS-is ei ole sätestatud sõnaselget kohustust riigilõivu tasumiseks. RLS-i § 2 kohaselt sätestatakse RLS-is üksnes riigilõivu määrad, mitte nende tasumise

26

kohustus. Kohustus tasuda toimingu eest riigilõivu peab tulema eriseadusest. Kõnesoleva muudatusega viiakse RelvS-i regulatsioon kooskõlla RLS-i põhimõtetega.

Eelnõu § 5 punktiga 2 jäetakse RelvS-i § 624 lõikest 5 välja viide riigilõivu tasumise

kohustusele. Kui seni tuli Euroopa tulirelvapassi väljastamise eest tasuda riigilõivu 15 eurot, siis muudatuse järgi ei tule Euroopa tulirelvapassi väljastamise eest enam riigilõivu tasuda.

Eelnõu § 5 punkti 3 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 80 lõikega 23, milles nähakse ette, et enne relva ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise, relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse

tuvastamise või lammutamise loa taotlemist peab taotleja tasuma riigilõivu. Samamoodi eelnõu § 5 punktis 1 kavandatud muudatusega tehakse ka siin õigusselguse tagamiseks täpsustus RelvS-i tekstis.

Eelnõu §-ga 6 kehtestatakse seaduse jõustumise aeg. Eelnõu jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid, kuid termineid ühtlustatakse KonS-is, PKTS-is ja

RLS-is. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole töötatud välja Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks.

Eelnõus arvestatakse direktiivist 2004/38/EÜ ja Brexit lepingust tulenevaid kohustusi kohelda

EL kodanikke ning elamisõigusega Ühendkuningriigi kodanikke võrdselt Eesti kodanikega.

Eelnõus arvestatakse, et viisaeeskiri sätestab vahetult kohaldatavad tasud viisaeeskirja alusel

taotletud viisataotluste läbivaatamise eest.

6. Seaduse mõjud

6.1. RelvS-i ja TurvaTS- alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade tõstmine

6.1.1. Mõju valdkond: mõju riigiasustuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Sihtrühm: PPA, Kaitsepolitseiamet, SMIT

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes Eesti ametnike koguarvuga, mis 2022. aastal

oli 6986 või eriteenistujatest ametnike arvuga, mis oli 905716. Kavandatavad muudatused puudutavad PPA-s 27 menetlejat, nelja grupijuhti ja ühte tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenuse teenuseomanikku, kes tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenust põhikohaga

osutavad. Lisaks panustavad taotluste menetlusse ja loa omaja üle järelevalve tegemisse teiste PPA struktuuriüksuste ametnikud, sealhulgas piirkonna- ja veebipolitseinikud,

kriminaalpolitseiametnikud, klienditeenindajad ning partnerasutuste (nt Kaitsepolitseiamet, SMIT) teenistujad. Nende täpset arvu ei saa nimetada.

Mõju ulatus on väike, kuna mõjutatud sihtrühma tegevustes ei muutu midagi olulisel määral. Juba kehtiva seaduse järgi tuleb teatud RelvS-is ja TurvaS-is sätestatud toimingute eest tasuda

riigilõivu ja asutus, kellele näiteks loataotlus esitatakse peab kontrollima riigilõivu tasumist.

16 Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 15. https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-

teenistus/personali-ja-palgastatistika

27

Selles korras eelnõu järgi muudatusi ei kavandata. Ametnikud ei pea midagi juurde õppima. Muudatus puudutab üksnes riigilõivu suurust. Riigilõivude tõstmisega ei kaasne PPA-le kohanemisraskusi ega töökoormuse kasvu, kuna kõnesolevate lubade taotlusi esitatakse ning

nende läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ka praegu. Muudatusega kaasneb vaid vähene mõju, kuna PPA peab koostöös SMIT-iga riigilõivu tasumise protsessid teenistus- ja

tsiviilrelvade registris muudatustega kooskõlla viima, see tähendab muutma registris riigilõivude määrad. Samuti tuleb teha muudatused eesti.ee ja PPA veebilehel.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatuse tõttu võib esialgu suureneda mõnevõrra selgitusvajadus, sest inimestel võib uute riigilõivumäärade kohta olla rohkem

küsimusi. PPA ametnikud peavad edaspidi enne RelvS-i või TurvaTS-i alusel tehtava toimingu tegemist või loa väljastamist kontrollima, kas riigilõiv on tasutud uue määra kohaselt. Samas peavad PPA ametnikud ka praegu kontrollima, et riigilõiv on tasutud kehtiva määra kohaselt.

Seega ei mõjuta muudatus ametnike töö olemust. Asutustele on muudatuse mõju pigem positiivne, sest RelvS-i ja TurvaTS-i alusel tehtavate toimingutega seotud kulud saavad

edaspidi suurema summa ulatuses kaetud riigieelarvest. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.1.2. Mõju majandusele

Sihtrühm 1: RelvS-i alusel riigilõivustatud toiminguid tegevad füüsilised ja juriidilised isikud

Mõju avaldumise sihtrühm on potentsiaalselt suur, st igaüks, kes soovib, võib taotleda relvaluba. Samas on teada, et relvadega seonduvaid toiminguid teeb elanikkonnast vaid väike

hulk füüsilisi isikuid ning samamoodi on väike ka puudutatud juriidiliste isikute hulk. 1. märtsi 2024. aasta seisuga on teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel Eestis ligikaudu

24 600 relvaomanikku, registrisse on kantud umbes 60 000 piiratud tsiviilkäibes olevat relva. Eelnevast tulenevalt võib pidada sihtrühma suurust füüsiliste isikute osas väikseks, kuna

muudatus mõjutab vähem kui 5% elanikkonnast. 1. märtsi 2024. aasta seisuga on RelvS-i alusel tegevusluba 108 ettevõttel, neist 97 ettevõttel

RelvS-i § 66 lõikes 1 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks ja 11 ettevõttel tegevusluba RelvS - i § 8333 lõikes 1 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks. Võrreldes RelvS-i alusel tegevusluba

omavate ettevõtete arvu kõigi Eestis aktiivselt tegutsevate ettevõtete arvuga, võib pidada sihtrühma suurust juriidiliste isikute osas samuti väikeseks17. Kokkuvõtvalt on seega sihtrühm väike.

RLS-i muudatuste mõjul muutuvad RelvS-i alusel tehtavad toimingud sihtrühmale kallimaks.

Relva omandamisel on jätkuvalt kõige suuremaks kuluks aga relva soetamine ning riigilõ ivu osakaal on relva soetamisega võrreldes jätkuvalt väike. Arvestades relva soetamise hinda, siis moodustab relva soetamisloa riigilõivumäär praegu 700 eurot maksva relva hinnast umbes 4%.

Uue määra alusel moodustab soetamisloa riigilõivumäär 600 eurot maksva relva hinnast 24%.

Majanduslik mõju avaldub, kui pärast RLS-i muudatust muutuvad teenuste osutamine või toodete tootmine ja nende jaotamine või tarbimine. Majanduslikult võivad mõjutatud olla nii üksikisikud, ettevõtted ja organisatsioonid kui ka riik tervikuna. Muudatuse tagajärjel võivad

muutuda inimeste käitumisharjumused, sest riigilõivumäärade tõstmine võib mõjutada nende võimalusi taotleda RelvS-i alusel erinevaid lubasid. Kaudselt võib riigilõivu suurendamine

17 Statistikaameti andmetel oli 2022 aastal majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 148 684.

28

mõjutada relvadega kauplemist – kui relva registreerimisel tuleb riigilõivu tasuda senisest rohkem, võivad inimesed hakata rohkem kaaluma relva vahetamist uue vastu või loobuvad mitmenda relva soetamisest.

Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toiminguga seotud otsesed ja

teatud ulatuses ka kaudsed kulud. PPA toimingutele kulupõhimõttel lõivude kehtestamine toob kaasa valdkonnas riigilõivumäärade tõusu ning suurendab loa kohustusega tegevusalade l tegutsevate ettevõtete majanduskulusid. Samas on mõju avaldumise sagedus harva ning see on

tegevusvaldkondade lõikes proportsioonis tegevuse ulatuse ning mahuga. Seega ei ole ette näha muudatuse ulatuslikku mõju ettevõtjate äritegevusele.

Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine, sest üldjuhul ei soovi inimesed iga päev RelvS - i alusel riigilõivustatud toimingud teha, samuti ei tee RelvS-i alusel tegevusluba omavad

ettevõtjaid igapäevaselt riigilõivustatud toiminguid. Sihtrühm puutub tegevusloa taotlemisega seotud toimingute ja riigilõivu tasumisega kokku kord viie aasta jooksul. Muude lõivustatud

toimingutega puutub sihtrühm kokku majandustegevusest tulenevalt erinevalt. Muudatuse mõju ulatus inimestele ja ettevõtetele on keskmine, sest võivad kaasneda

muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi, sest toimingud, mille eest peavad isikud tasuma riigilõivu ja riigilõivu tasumise käik on sama. Isikud

ei pea midagi uut juurde õppima, vaid arvestama lisaväljaminekuga. Inimeste tarbimiskäitumine võib muutuda, kuna üldist hinnatõusu arvestades võib neil olla raske suurenenud riigilõivu tasuda ja nad võivad loobuda RelvS-i alusel loa väljastamisest või

toimingu taotlemisest.

Ebasoovitava mõju risk on keskmine. Riigilõivu määra suurendamine on isikutele pigem negatiivne, sest ollakse harjunud väiksema summa eest neid toiminguid tegema. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, sest kui teenus on liiga kallis, võivad osad senised

teenuse kasutajad sellest loobuda. See võib tähendada relvaloa omajate arvu vähenemist või ka relvade käitlemisega seotud tegevusalal tegutsevate juriidiliste isikute loobumist teenuse

osutamisest. Kavandatavad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2025. aastal. Ettevõtetele, kelle tegevust riigilõivumäära muutmine mõjutab, jääb piisavalt aega muudatustega kohanemiseks ning sellest lähtuvalt oma tegevuse planeerimiseks. Siiski võib eeldada, et riigilõivumäärade

tõstmine ei mõjuta inimeste soovi relvi soetada, laskespordi või jahindusega tegeleda või RelvS-i alusel tehtavaid toiminguid teha.

Sihtrühm 2: TurvaTS-i alusel riigilõivustatud toiminguid tegevad juriidilised isikud

Sihtrühma suurus on väike võrreldes Eestis tegutsevate ettevõtete koguarvuga. 1. märtsi 2024. aasta seisuga on Eestis 89 ettevõtet, kellel on tegevusluba turvateenuse osutamiseks.

Kehtiva TurvaS-i § 4 lõike 1 kohaselt jaguneb turvategevus Eestis järgmisteks turvateenusteks : 1) turvakonsultatsioon;

2) vallas- või kinnisvara valve ja kaitse; 3) isikukaitse;

4) korra tagamine üritusel või valveobjektil; 5) juhtimiskeskuse pidamine; valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine

TurvaTS-i § 4 lõikes 1 jaotatakse turvategevus nelja järgmise tegevusala vahel:

1) turvamine; 2) turvaauditi läbiviimine;

29

3) valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine; 4) turvateenistuja väljaõpe.

Seega 1. juulil 2024. aastal jõustuva TurvaTS-i kohaselt kaotatakse põhjendamatud loa- või teatamiskohustused ning tegevusalade jaotamisel määratakse vabad, teatamiskohustusega ja

loakohustusega majandustegevusalad. Võrreldes TurvaS-iga kaob loakohustus turvakonsultatsioonilt (uus nimetus turvaaudit) ja juhtimiskeskuse pidamiselt, mida ei käsitata enam eraldi tegevusalana, vaid ettevõttesisese töökorraldusena. Turvateenistuja väljaõppe

korraldamisel loobutakse samuti tegevusloa taotlemise kohustusest ja minnakse üle teatamiskohustusele. See tähendab, et tegevusluba on vajalik taotleda ja riigilõivu tasuda üksnes

neil turvaettevõtetel, kes osutavad teenust turvamise tegevusalal. Ettevõtjale jääb kohustus teatada oma majandustegevuse alustamisest, kui ta alustab tegevust järgmistel tegevusalade l: turvaauditi läbiviimine, valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine ning

turvateenistuja väljaõppe korraldamine.

Eelnevast tulenevalt võib pidada sihtrühmale kaasneva mõju sagedust väikeseks, kuna muudatus mõjutab vähem kui 5% sihtgrupist ja nad ei puutu mõjuga kokku regulaarselt, vaid harva ehk ebaregulaarselt. RLS-i muudatuste mõjul muutuvad TurvaTS-i alusel tehtavad

toimingud sihtrühmale 10 euro võrra kallimaks, mistõttu ei ole tegemist olulise lisaväljaminekuga turvaettevõtte jaoks. Kuna sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutus i

ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele, siis saab hinnata mõju ulatust väikeseks.

Ebasoovitava mõju risk on väike, kuna riigilõivumäära suurendamine 10 euro võrra ei avalda negatiivset mõju. Ei saa ette näha, et riigilõivu tõstmine võiks vähendada turvateenuse

pakkumise huvi. Turvaturu analüüsi18 andmetele toetuvalt saab välja tuua, et turvaettevõtjate kogupanus Eesti ettevõtluses oli 307,5 milj eurot.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on teatud määral koormav mõju. Seega on mõju oluline.

6.1.3. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: igaüks, kes taotleb lõivustatud toimingut RelvS-i

Arvestades praegust relvaloa omajate arvu ja asjaolu, et see arv aastate jooksul olulise lt muutunud ei ole, võib sihtrühma hinnata väikeseks, sest igaüks tõenäoliselt RelvS-i alusel luba ei taotle.

Mõju ulatus on keskmine. Kuna teatud toimingud kallinevad, võivad kaasneda muutused

sihtrühma käitumises. Eeldatavalt ei kaasne aga kohanemisraskusi, sest ka praegu peavad inimesed tasuma toimingute eest riigilõivu. Nad ei pea seega õppima midagi uut, vaid arvestama, et nende väljaminek on tulevikus suurem.

Mõju avaldumise sagedus on üldjuhul keskmine. Eeldatavasti ei soovi inimesed RelvS-i alusel

luba taotleda iga päev, samas olles juba relvaomanik võib kokkupuude mõjuga olla regulaarne või reeglipärane, aga mitte igapäevane. Riigilõivu tuleb tasuda näiteks relvaloa ja relvasoetamisloa taotlemisel. Esmakordselt relvaluba taotledes tuleb PPA-le esitada vajalikud

dokumendid ja sooritada relvaeksam. Kui inimene soovib ka relva soetada, siis uute riigilõivumäärade juures peab inimene arvestama vähemalt järgmise väljaminekuga: loa

18 Turvaturu analüüs 2021

30

taotluse menetlemise riigilõiv – 100 eurot, relvaeksami vastuvõtmise riigilõiv – 90 eurot ning relvasoetamisloa taotluse menetlemise riigilõiv – 100 eurot, ehk kokku 290 eurot. Seni kehtinud riigilõivumäärade järgi tuli nende toimingute eest tasuda 30 + 30 + 30 eurot ehk kokku 90 eurot

riigilõivu. Relvaloa kehtivus on üldjuhul viis aastat. Kui soovitakse relvaloa kehtivust pikendada, siis tuleb viie aasta pärast tasuda riigilõivu 75 eurot. Kui isikul on relv vaid enese ja

vara kaitse otstarbel, tuleb tal sooritada ka laskekatse, mille eest tasutakse riigilõivu 75 eurot (kehtiva seaduse järgi 15 eurot).

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem keskmine või suur. Muudatus on inimes te le negatiivne. RLS-i kohaselt on praegused riigilõivumäärad väiksemad, kui eelnõus. Seega

peavad inimesed arvestama edaspidi suurema väljaminekuga. Järeldus mõju olulisuse kohta: kavandatava muudatuse mõju on oluline.

6.1.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Sihtrühm 1: RelvS-i alusel riigilõivustatud toiminguid tegevad füüsilised ja juriidilised isikud Sihtrühm 2: TurvaTS-i alusel riigilõivustatud toiminguid tegevad juriidilised isikud

Sihtrühm 3: PPA, Kaitsepolitseiamet

Mõju avaldumise sihtrühmad 1 ja 2 on samad nagu seletuskirja punktis 6.3.2. kirjeldatud sihtrühmad 1 ja 2 ning kokkuvõtvalt on need sihtrühmad väikesed. Sihtrühma 3 moodustavad PPA-s süüteomenetlusega tegelevad politseiametnikud ning Kaitsepolitseiameti ametnikud,

mistõttu on sihtrühm keskmine.

Mõju ulatus on väike. Kuna teatud toimingud kallinevad, võivad kaasneda muutused sihtrühma 1 käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Arvestades seda, et riigilõivumäärad moodustavad vaid väikse osa relva soetamise hinnast, siis ei saa pidada

kavandatavate muudatuste mõju kuritegevusele ehk ebaseaduslikule relvakaubanduse le suureks. Ebaseaduslike relvade omamine ja soetamine on üldjuhul pigem seotud sooviga jääda

anonüümseks, mitte hoida kokku raha riigilõivude tasumata jätmisest. Sihtrühma 2 käitumises ei saa pidada tõenäoliseks muutusi ega raskusi muudatusega kohanemisel, sest TurvsTS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäär muutub vähesel määral. Arvestades eeltoodut ei saa pidada

ka tõenäoliseks sihtrühma 3 ehk PPA ning Kaitsepolitseiameti töökoormuse märkimisvää rset tõusu.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Mõningal määral võib pidada võimalikuks, et praegused relvaomanikud, kes ei taha oma relvast loobuda ja kelle sissetulekud ei võimalda

kõrgemate riigilõivumäärade korral enam relvaluba pikendada, võivad relva peita ja teatada, et see on varastatud või kaotatud. Kuid selle riski tõenäosus on pigem väike, sest Eesti relvaomanikud on üldjuhul seaduskuulekad. Eestis on relvaomanikke ligikaudu 26 000. 2023.

aastal tunnistati neist vaid seitsmekümnel relvaluba kehtetuks, sest nad ei vastanud enam RelvS-i nõuetele. Kui tulirelva omamine muutub inimestele kallimaks, võib sageneda

turvalisuse tagamise eesmärgil piiramata tsiviilkäibega hoiatus- ja tsiviilrelvade soetamine, sest neid on lihtne koduste vahenditega tulirelvaks ümber ehitada ning nende käitlemise üle järelevalve on puudulik.

Järeldus mõju olulisuse kohta: kavandatava muudatuse mõju on väheoluline.

6.2. Kodakondsuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade tõstmine

31

Kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotlemisel ei muutu sisuliselt midagi. Muutuvad vaid riigilõivumäärad ning tehtavate toimingute eest kehtestatavad

riigilõivud viiakse vastavusse tegelike kulutustega.

Sihtrühm

1) Isikud, kes esitavad Eesti kodakondsuse saamise või sellest vabastamise taotluse ja tasuvad

taotluse läbivaatamise eest riigilõivu;

2) PPA ametnikud, kes menetlevad Eesti kodakondsuse saamise või sellest vabastamise taotlusi

ja võtavad vastu taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu;

3) Välisministeeriumi konsulaarametnikud, kes võtavad vastu Eesti kodakondsusest

vabastamise taotlusi ja võtavad vastu taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu.

Viimase 5 aasta (2019-2023) keskmine kodakondsuse saamise taotluste arv on 1056. Taotluste arv on tõusnud alates 2022. a peamiselt Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas. Võrdluseks, perioodil 2017-2021 oli keskmine taotluste arv 817. Viimase 5 aasta (2019-2023)

keskmine kodakondsusest vabastamise taotluste arv on 103 ning püsinud viimaste aastate lõikes stabiilsena.

Arvestatakse RLS § 4 lõikes 2 sätestatud ekvivalendipõhimõtet ning Eesti naaberriik ide sarnaseid lõive. Soomes on kodakondsuse taotlemise riigilõiv 690 eurot (paberil taotlus) (alla

18-aastastel 100 eurot) ja 460 eurot (e-keskkonnas) (alla 18-aastastel 80 eurot). Kehtiv kodakondsusest vabastamise riigilõiv on Soomes 690 eurot (ainult paberil taotlus). Lätis on

kodakondsuse taotlemise riigilõiv 28,46 eurot ja kodakondsusest vabastamise riigilõiv 21,34 eurot. Leedus on kodakondsuse taotlemise riigilõiv 120 eurot ja kodakondsusest vabastamise riigilõiv 60 eurot. Rootsis on taotlemise riigilõiv ca 130 eurot (alla 18-aastased vabastatud kui

esitavad koos vanemaga; kodakondsuseta ja pagulasstaatusega isikud on riigilõivust vabastatud) ja riigilõiv Rootsi kodakondsusest vabastamisel puudub. Seega on kehtivad

riigilõivumäärad madalamad kui Eesti naaberriikidel. Kehtestatavad lõivud on naabritega ühes suurusjärgus, v.a. Lätis (madalam) ja Soomes (kõrgem).

6.2.1. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatused avaldavad mõju isikutele, kes maksavad riigilõive KodS-i alusel esitatud taotluste

läbivaatamise eest. Muudatused tervikuna ei too isikutele kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt

täiendavaid tegevusi. Kodakondsus on inimese ja riigi vaheline õiguslik seos, millega kaasneb

mõlemale poolele nii õigusi kui ka kohustusi, ning võttes arvesse, et Eestis ei ole lubatud

topeltkodakondsus, ei ole kodakondsuse saamise taotlemine või sellest vabastamine

kergekäeline otsus. Kodakondsuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärad on

püsinud muutumatuna enam kui 20 aastat. Kuigi kodakondsuse saamise ja vabastamise taotluse

riigilõivumäär tõuseb märgatavalt (13 eurolt 150 eurole), on kodakondsuse saamise või

vabastamise taotlemine üldjuhul ühekordne elusündmus, mida inimene teeb ühe korra. Lisaks

jäävad jätkuvalt kehtima senised RLS-i §-s 35 sätestatud põhimõtted, ehk riigilõivust on

vabastatud alla 18-aastased Eesti kodakondsuse taotlejad ning PPA-l või konsulaarametnikul

on õigus isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse

üksuse organi põhjendatud taotluse alusel vabastada isik käesoleva riigilõivu tasumisest või

vähendada tasutava riigilõivu määra. Seega ei teki olukorda, kus riigilõivu tõstmise tulemuse l

ei saa inimene taotleda Eesti kodakondsusest, selle taastamist või sellest vabastamist.

Kõrgem riigilõiv välisesinduses kodakondsusest vabastamise taotlemisel mõjutab küll

välisriigis elavaid taotlejaid, kuid samas on tegemist toiminguga, mida inimene teeb üldise lt

32

ühe korra. Osa nimetatud taotlejatest võivad külastada siiski regulaarselt Eestist ja seega saavad nad vajadusel ka kodakondsusest vabastamise taotluse esitamise planeerida sellele ajale. Mõju taotlejale võib lugeda pigem ebaoluliseks, sest peamiseks kuluks on tihti pigem välisesindusse

jõudmine, mitte taotluse esitamisel makstav riigilõiv.

Sihtrühm: väike, kodakondsuse taotlejate ja kodakondsusest vabastamist taotlevate inimeste arv

moodustab ca 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast.

Mõju ulatus: väike, täiendavaid tegevusi sihtgrupilt ei nõuta.

Mõju avaldumise sagedus: väike, kodakondsuse saamise, taastamise või sellest vabastamise

taotlemine on üldjuhul ühekordne elusündmus.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk: riigilõivumäära tõus on sihtgrupile koormava mõjuga ehk

tegu ei ole riskiga, vaid mõju sihtgrupile saabub 100% tõenäosusega.

Järeldus mõju olulisuse kohta: sotsiaalset mõju võib pidada väikseks sihtgrupi väiksuse tõttu

ning tegemist on üldjuhul ühekordse elusündmusega, mistõttu ei ole muudatusel olulist

sotsiaalset mõju sihtrühmale.

6.2.2. Mõju valdkond: majanduslik mõju

Majanduslik mõju inimestele, kes taotlevad Eesti kodakondsust või sellest vabastust KodS-i

alusel, kattub suuresti nendele isikutele avalduva sotsiaalse mõjuga. Kokkuvõttes ei peaks

kõrgemad riigilõivumäärad oluliselt üksikisiku või leibkonna majanduslikke otsuseid

mõjutama, sest mõju avaldumise sagedus on väike (üldjuhul ühekordne elusündmus) ning

kehtiv seadus võimaldab taotleda riigilõivu tasumisest vabastust või tasutava riigilõivu määra

vähendamist põhjendatud taotluse korral.

Sihtrühm: väike, kodakondsuse taotlejate ja kodakondsusest vabastamist taotlevate inimeste arv

moodustab ca 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast.

Mõju ulatus: väike, täiendavaid tegevusi sihtgrupilt ei nõuta.

Mõju avaldumise sagedus: väike, kodakondsuse saamise, taastamise või vabastamise

taotlemine on üldjuhul ühekordne elusündmus.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk: riigilõivumäära tõus on sihtgrupile koormava mõjuga ehk

tegu ei ole riskiga, vaid mõju sihtgrupile saabub 100% tõenäosusega.

Järeldus mõju olulisuse kohta: majanduslikku mõju võib pidada väikseks sihtgrupi väiksuse

tõttu ning tegemist on üldjuhul ühekordse elusündmusega ning kehtiv seadus võimaldab

taotleda riigilõivu tasumisest vabastust või tasutava riigilõivu määra vähendamist põhjendatud

taotluse korral, mistõttu ei ole muudatusel olulist majanduslikku mõju sihtrühmale.

6.2.3. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele

Muudatuse ulatus on väike ja ei too PPA-le ega konsulaarametnikele kaasa kohanemisraskus i,

kuna Eesti kodakondsuse saamise ja vabastamise taotluse läbivaatamise eest on ettenähtud

riigilõiv ka praegu.

Sihtrühm: väike, muudatus puudutab vaid osa PPA ametnikke (u 7) ja välisesindus te

konsulaarametnikke (40 esindust, kus taotlusi vastu võetakse).

Mõju ulatus: väike, täiendavaid tegevusi sihtgrupilt ei nõuta.

33

Mõju avaldumise sagedus: väike, kodakondsuse saamise, taastamise või sellest vabastamise

taotlemine on üldjuhul ühekordne elusündmus.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk: väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Ebasoovitavate mõjude risk on riigiasutuste jaoks väike ning

kokkuvõtvalt on muudatuse mõju riigiasutuse korraldusele väike.

6.3. ITDS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade tõstmine

Isikut tõendavate dokumentide väljaandmise taotlemisel ei muutu sisuliselt midagi. Muutuvad

vaid riigilõivumäärad, mis viiakse kooskõlla tegelike kuludega. Isikutunnistust kui Eesti

kodaniku kohustuslikku isikut tõendavat dokumenti jääb riik jätkuvalt mõnevõrra

kompenseerima.

Sihtrühm

1) Isikud, kes esitavad isikut tõendava dokumendi taotlusi ja tasuvad taotluse läbivaatamise eest

riigilõivu;

2) PPA ametnikud, kes menetlevad Eesti kodanike ja välismaalaste isikut tõendavate

dokumentide taotlusi ja võtavad vastu taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu;

Tabel 8. PPA prognoos dokumentide taotlemise kohta

PPA prognoos 2025 2026 2027 2028

Reisidokumendid 59 330 85 260 200 930 201 970

ID-kaardid 217 000 234 100 274 000 291 000

Elamisloakaardid 67 000 61 000 57 000 58 000

Digi-ID-d (e-resident) 15 000 16 300 17 000 18 600

Allikas: PPA

6.3.1. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatused avaldavad mõju isikutele, kes maksavad riigilõive ITDS-i alusel esitatud taotluste

läbivaatamise eest. Muudatused tervikuna ei too isikutele kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt

täiendavaid tegevusi. Kuigi isikutunnistuse riigilõivumäär tõuseb märgatavalt (50%) 30 eurolt

45 euroni, on tegemist kord viie aasta jooksul tehtava kulutusega. Lisaks on iseteeninduses

taotlemine soodsam (35 eurot). Lastele, vanemaealistele ja puuetega inimestele sätestatakse

soodusmäär (20 eurot) ning juhul kui riigilõivu tasumine peaks mõjutama isiku majanduslikku

toimetulekut, on võimalus on taotleda riigilõivu tasumisest vabastust. Teine suurem sihtgrupp

on reisidokumendi taotlejad, kuid reisidokumentide puhul ei ole tegu märgatava

riigilõivumäära tõusuga (45 eurolt 60 euroni) ning reisidokument ei ole kohustuslik dokument.

Sihtrühm: suur, dokumentide taotlejad on kõik Eesti kodanikud või elanikud.

Mõju ulatus: väike, täiendavaid tegevusi sihtgrupilt ei nõuta.

Mõju avaldumise sagedus: väike, dokumentide ja staatuste taotlemine on küll reeglipärane, kuid

liiga harv (viis või kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk: riigilõivumäära tõus on sihtgrupile koormava mõjuga ehk

tegu ei ole riskiga vaid mõju saabub sihtgrupile 100% tõenäosusega.

Järeldus mõju olulisuse kohta: sotsiaalsest mõju tuleb pidada suureks sihtgrupi suuruse tõttu,

kuid seda ei ole kavas täiendavalt analüüsida, sest riigilõivumäärad kehtestatakse suures osas

34

võrdselt omakuluga nagu RLS ette näeb.

6.3.2. Mõju valdkond: majanduslik mõju

Majanduslik mõju inimestele, kes taotlevad isikut tõendavaid dokumente, kattub suuresti

nendele isikutele avalduva sotsiaalse mõjuga. Kokkuvõttes ei peaks kõrgemad riigilõivumäärad

oluliselt üksikisiku või leibkonna majanduslikuid otsuseid mõjutama, sest mõju avaldumise

sagedus on väike (dokumente taotletakse üks kord viie või kümne aasta jooksul) ning juhul kui

tegu on riigilõivuga, mis mõjutab oluliselt majanduslikke otsuseid, võimaldab kehtiv seadus

taotleda riigilõivu tasumisest vabastust. Teistest isikut tõendava dokumendi taotlejatest eristub

e-resident. Tegu on isikut tõendava dokumendiga, mille välja andmise eesmärki iseloomustab

viimastel aastatel eeskätt Eesti majanduse arengu soodustamine. E-residendile antava digitaa lse

isikutunnistuse väljaandmise eest ette nähtud riigilõivu tõus 100 eurolt 150 euroni võib

mõjutada e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejate arvu, kuid ilmselt ei mõjuta

märgatavalt neid e-residente, kellel on digitaalse isikutunnistuse saamiseks selge eesmärk Eesti

e-teenuseid kasutades Eesti majandust soodustada.

Sihtrühm: suur, dokumentide taotlejad on kõik Eesti kodanikud või elanikud.

Mõju ulatus: väike, täiendavaid tegevusi sihtgrupilt ei nõuta.

Mõju avaldumise sagedus: väike, dokumentide taotlemine on küll reeglipärane, kuid liiga harv

(viis või kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk: riigilõivumäära tõus on sihtgrupile koormava mõjuga,

isikut tõendavad dokumendid muutuvad isikutele kallimaks 100% tõenäosusega.

Järeldus mõju olulisuse kohta: majanduslikku mõju tuleb pidada suureks sihtgrupi suuruse

tõttu, kuid seda ei ole kavas täiendavalt analüüsida, sest riigilõivumäärad kehtestatakse suures

osas võrdselt omakuluga nagu RLS ette näeb.

6.3.3. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele

Muudatusega kaasneb positiivne mõju PPA töökorraldusele, kuna inimesed suunatakse läbi

soodsama riigilõivumäära kasutama riigi e-teenuseid, mille tulemusena väheneb eelduslikult

PPA teeninduses või posti või e-posti teel esitatud taotluste hulk, mis omakorda võimaldab

PPA-l taotluse sisestamiselt vabaneva ressurssi suunata põhjalikuma menetluse läbiviimise le.

Muudatuse ulatus on väike ja ei too PPA-le kaasa kohanemisraskusi, kuna isikut tõendava

dokumendi taotluse läbivaatamise eest on ettenähtud riigilõiv ka praegu. Arvestades Eesti

kodaniku passi ja/või isikutunnistuse taotluse prognoose avaldab muudatus mõju PPA

töökorraldusele regulaarselt, arvestades, et taotlejate koguarvu muutus sõltub eelkõige sellest,

kui suure hulga dokumentide kehtivusaeg saab läbi. Muudatus puudutab vaid osa PPA

ametnikke (u 250).

Sihtrühm: muudatus puudutab vaid osa PPA ametnikke (u 250) ja välisesinduste ametnikke (u

30).

Mõju ulatus: väike, täiendavaid tegevusi sihtgrupilt ei nõuta.

Mõju avaldumise sagedus: väike, dokumentide ja staatuste taotlemine on küll reeglipärane, kuid

liiga harv (viis või kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk: väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Ebasoovitavate mõjude risk on riigiasutuste jaoks väike ning

35

kokkuvõtvalt on muudatuse mõju riigiasutuse korraldusele väike.

6.4. ELKS-i ja VMS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade tõstmine

Elamisloa ja pikaajalise viisa taotlemisel või lühiajalise töötamise registreerimise taotlemisel ei

muutu sisuliselt midagi. Muutuvad vaid riigilõivumäärad, mis viiakse kooskõlla tegelike

kuludega.

Sihtrühm

1) Isikud, kes esitavad Eestis viibimise õiguslike aluste taotlusi ja tasuvad taotluse

läbivaatamise eest riigilõivu;

2) PPA ametnikud, kes menetlevad Eestis viibimise õiguslike aluste taotlusi ja võtavad vastu

taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu;

3) tööandjad, kes registreerivad välismaalase lühiajalise töötamise.

Tabel 9. PPA prognoos staatuste taotlemise kohta

PPA prognoos 2025 2026 2027 2028

Ettevõtlus (elamisload) 275 225 225 225

Pere- ja õpiränne (elamisload) 5 355 5 355 4 955 4 955

Pikaajalised (elamisload) ja alalised

elamisõigused 3 500 3 700 4 000 4 200

Töötamine (elamisload) 4 600 4 800 5 000 5 000

Lühiajaline töötamine 12 000 12 000 12 000 12 000

Allikas: PPA

Pikaajalise viisa riigilõivu tõstmise ettepaneku esitas Välisministeerium kooskõlastusringi ajal,

seega ei ole PPA prognoosinud pikaajalise viisa taotlejate arvu, kuid 2023. aastal oli see u 7000.

Välismaalaste staatustest tervikuna on viisataotlejate sihtgrupi suurus alati olnud kõige rohkem

mõjutatud erakordsetest sündmustest nagu COVID-19 pandeemia ja sõda Ukrainas.

6.4.1. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatused avaldavad mõju isikutele, kes maksavad riigilõive ELKS-i ja VMS-i alusel

esitatud taotluste läbivaatamise eest. Elamislubade riigilõivumäärad tõusevad mitmekordse lt.

Pererände ja õppimiseks antava elamisloa puhul on tegu omakuluga, sest elamis loa

menetlemine on ressursimahukas. Nimetatud riigilõiv tõuseb 225 euroni. Töötamiseks ja

ettevõtluseks antava elamisloa puhul on kehtestatav riigilõivumäär omakulust veidi kõrgem

(mõlemal juhul u 12%), et arvestada naaberriikide regulatsioone ning rändetrende. Nimetatud

riigilõivud tõusevad vastavalt 250 ja 350 euroni. Naaberriikide regulatsiooni ja rändetrende

tuleb arvestada, sest Eesti konkureerib kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu saamiseks oma

naabritega, kuid selle eesmärgi saavutamiseks ei pea riik tasuma lõivustatud toimingute

omakulu välismaalase eest. Pikaajalise elaniku elamisloa puhul säilitatakse laste ja

vanemaealiste soodusmäär. Tähtajalise elamisloa esmakordselt taotlemisel RLS soodusmäära

ette ei näe, sest riik ei pea kompenseerima välismaalase valikut asuda Eestisse elama.

Elamisloa taotluse läbivaatamise riigilõivumäärad on püsinud aastaid muutumatuna

(töötamiseks ja ettevõtluseks enam kui 20 aastat), seega võib riigilõivumäära tõstmine

mõjutada välismaalaste soovi asuda Eestisse elama. VMS näeb Eestisse elama asuvale

välismaalasele ette legaalse sissetuleku nõude ning piisavate rahaliste vahendite olemasolu.

Seega ei mõjuta kõrgem riigilõivumäär neid välismaalasi, kellel on kindel kavatsus end Eestiga

36

pikaajaliselt siduda, sest uue riigilõivumäära absoluutnumbri ja saadava hüve võrdluses, ei ole

tegu ebaproportsionaalse riigilõivumääraga.

Uus riigilõivumäär võib mõjutada neid välismaalasi, kes taotlevad Eesti elamisluba ainult

Schengeni alale pääsemise eesmärgil, sest naaberriikide võrdluses on Eesti elamis loa

taotlemine kõige soodsam. Seega võib kõrgem riigilõivumäär vähendada riski, et Eestisse

saabuv välismaalane osutub koormaks Eesti sotsiaalabisüsteemile.

Pikaajalise viisa taotluse eest ette nähtud riigilõivu tõus 100 eurolt 120 euroni, ei mõjuta ilmse lt

pikaajalise viisa taotlejate arvu. Viisa andmine on hüve ning välismaalasel peab olema eesmärk

pikaajalise viisa alusel Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, reeglina töötamine või

õppimine. 20 eurone tõus ilmselt ei mõjuta sellise kaaluga elukorralduslikku muudatust nagu

välisriiki töötama või õppima minek.

Sihtrühm: suur, kõikidel välismaalastel peab olema Eestis viibimiseks seaduslik alus

Mõju ulatus: väike, täiendavaid tegevusi sihtgrupilt ei nõuta.

Mõju avaldumise sagedus: väike, staatuste taotlemine on küll reeglipärane, kuid liiga harv (viis

või kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk: riigilõivumäära tõus on sihtgrupile koormava mõjuga ehk

tegu ei ole riskiga vaid negatiivne tagajärje saabub sihtgrupile 100% tõenäosusega.

Järeldus mõju olulisuse kohta: sotsiaalsest mõju tuleb pidada suureks sihtgrupi suuruse tõttu,

kuid seda ei ole kavas täiendavalt analüüsida, sest riigilõivumäärad kehtestatakse suures osas

võrdselt omakuluga nagu RLS ette näeb või veidi kõrgemana (elamisload töötamiseks ja

õppimiseks 12 %), sest tegu on riigi poolt antava hüvega ja üks eesmärk on ühtlustada lõivude

suuruseid naaberriikidega.

6.4.2. Mõju valdkond: majanduslik mõju

Majanduslik mõju inimestele, kes taotlevad staatusi ELKS-i ja VMS-i alusel, kattub suuresti

nendele isikutele avalduva sotsiaalse mõjuga. Kokkuvõttes ei peaks kõrgemad riigilõivumäärad

oluliselt üksikisiku või leibkonna majanduslikuid otsuseid mõjutama, sest mõju avaldumise

sagedus on väike (staatust taotletakse üks kord viie või kümne aasta jooksul) ning juhul kui

tegu on riigilõivuga, mis mõjutab oluliselt majanduslikke otsuseid, võimaldab kehtiv seadus

taotleda riigilõivu tasumisest vabastust. Elamislubade puhul on oluline märkida, et riigilõ ivu

vabastust ei võimaldata välismaalasele, kes soovib esmakordselt Eestisse õppima, töötama või

ettevõtlusega tegelema tulla. Nendele välismaalastele on juba VMS-i alusel kehtestatud

legaalse sissetuleku nõuded.

Muudatus avaldab mõju tööandjatele, kes maksavad riigilõive välismaalase lühiajal ise töötamise registreerimise taotluse läbivaatamise eest. Muudatus tervikuna ei too tööandjatele

kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt täiendavaid tegevusi. Muudatusega ei kehtestata uut lõivustatud toimingut. Muudatustega ei kaasne tööandjatele ka kohanemisraskusi, kuna välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi esitatakse ning taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ka praegu. Mõjutatud ka need tööandjad, kelle juurde tuleb välismaalane tähtajalise elamisloaga, sest on tööandjaid, kes tasutud riigilõ ivu

välismaalasele kompenseerivad. Tööandja huvides on, et Eestisse kutsutavat välismaalast põhjalikult kontrollitakse, sest tööandjal on VMS-is sätestatud kutsuja kohustused. Nimetatud kontrolle ei pea välismaalase või tööandja eest kompenseerima. Riigilõivumäära tõstmine ei

37

mõjuta ilmselt ettevõtluseks elamisloa taotlejaid. VMS näeb selle elamisloa taotlemise üheks tingimuseks investeeringu suuruse (vähemalt 65 000 eurot). On mõistlik järeldada, et 350 euro suurune riigilõivumäär ei ole määrava tähtsusega ettevõtluseks antava elamisloa taotlemisel või

mitte taotlemisel.

Sihtrühm 1: suur, kõikidel välismaalastel peab olema Eestis viibimiseks seaduslik alus

Sihtrühm 2: tööandjad, kes kasutavad välistööjõudu. Selle sihtgrupi suurus on Eesti tööealisi

elanikke ja Eesti tööturu suurust arvestades keskmine. Ajavahemikul 2019–2023 on VMS-i

alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud ca 9000 tööandjat. Samal perioodil

taotleti tähtajalist elamisluba töötamiseks ca 4000 tööandja juurde. Statistikaameti

andmetel19 oli 2023. aasta seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Eestis 153 883.

Mõju ulatus: väike, täiendavaid tegevusi sihtgrupilt ei nõuta.

Mõju avaldumise sagedus: väike, staatuste taotlemine on küll reeglipärane, kuid liiga harv (viis

või kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks. Pikaajalise viisa ja

lühiajalise töötamise registreerimise taotlemine on VMS-i kohaselt piiratud ehk reeglipärase lt

saab neid staatusi taotleda ühe korra.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk: riigilõivumäära tõus on sihtgrupile koormava mõjuga ehk

tegu ei ole riskiga vaid negatiivne tagajärje saabub sihtgrupile 100% tõenäosusega.

Välistööjõudu kasutaval ettevõttel on välistööjõu värbamine edaspidi kulukam ning

välismaalasele maksab staatuse taotlemine rohkem.

Järeldus mõju olulisuse kohta: majanduslikku mõju tuleb pidada suureks sihtgrupi suuruse

tõttu, kuid seda ei ole kavas täiendavalt analüüsida, sest riigilõivumäärad kehtestatakse suures

osas võrdselt omakuluga nagu RLS ette näeb. Töötamiseks ja ettevõtluseks antavate

elamislubade riigilõivumäär on u 12% kallim omakulust, et arvestada naaberriik ide

regulatsioone ning saadava hüve tähendust välismaalase jaoks.

6.4.3. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele

Muudatuse ulatus on väike ja ei too PPA-le kaasa kohanemisraskusi, kuna elamisloa,

pikaajalise viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise taotluse läbivaatamise eest on

ettenähtud riigilõiv ka praegu. Arvestades elamisloa ja lühiajalise töötamise registreerimise

taotluse prognoose avaldab muudatus mõju PPA töökorraldusele regulaarselt. Elamis loa

taotlejate koguarvu muutus sõltub eelkõige sellest, kui paljude elamislubade kehtivusaeg saab

läbi. Muudatus puudutab vaid osa PPA ametnikke (u 250).

Sihtrühm: muudatus puudutab vaid osa PPA ametnikke (u 250) ja välisesinduste ametnikke (u

30).

Mõju ulatus: väike, täiendavaid tegevusi sihtgrupilt ei nõuta.

Mõju avaldumise sagedus: väike, staatuste taotlemine on küll reeglipärane, kuid liiga harv (viis

või kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks. Pikaajalise viisa ja

lühiajalise töötamise registreerimise taotlemine on VMS-i kohaselt piiratud ehk reeglipärase lt

saab neid staatusi taotleda ühe korra.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk: väike.

19 Statistikaamet 2023. Majandusüksused – Eesti avaandmed.

38

Järeldus mõju olulisuse kohta: Ebasoovitavate mõjude risk on riigiasutuste jaoks väike ning

kokkuvõtvalt on muudatuse mõju riigiasutuse korraldusele väike.

6.5. NS-i, PKTS-i ja RRS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade tõstmine

6.5.1. NS-i, PKTS-i ja RRS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade tõstmine, et

need oleksid kooskõlas RLS-i § 4 lõikes 1 nimetatud kulupõhimõttega (abielukande tegemine, abielulahutuse kande tegemine, nimemuutmine, tõendi väljastamine, rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine, õigustatud huvi alusel rahvastikuregistri andmete

väljastamine)

6.5.1.1 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: MK KOV-id (16)

Sihtrühm on väike, sest võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on vähe ametnikke, kes väljastavad MK KOV-ides tõendeid või väljavõtteid, kinnitavad abielude sõlmimist ja lahutamist või

tegelevad nime muutmise menetlusega.

Eelnõuga tõstetakse riigilõivumääri, sest need ei ole praegu vastavuses riigi kuludega. Paljud rahvastiku toimingute riigilõivumäärad on kehtinud muutumatuna alates 2016. aastast, näiteks abielu- ja abielulahutuse kande tegemise riigilõivumäär. Samas on lõivustatud toimingute

hüvitised KOV-idele igal aastal suurenenud. Võrreldes 2016. aastaga on KOV-idele makstavad hüvitised suurenenud 66%. Seega ei kata rahvastiku toimingute riigilõivumäärad enam nende

eest KOV-idele makstavaid hüvitisi. Mõju ulatus on väike, sest muudatus ei too kaasa MK KOV-i ametnike käitumises erilis i

muutusi ja puudub tarvidus kohanemistegevuste järele. MK KOV-i ametnikud peavad õppima ühel korral selgeks, millised on toimingute uued riigilõivumäärad, ja sellest edaspidises töös

lähtuma. Kuna MK KOV-ides kogutakse riigilõivu ka praegu, ei teki eeldatavalt kohanemis- raskusi, sest riigilõivu kogumine, tasumise kontroll ja aruandlus on samad.

Mõju avaldumise sagedus võib olla keskmine või suur. MK KOV-id väljastavad tõendeid ja rahvastikuregistri väljavõtteid regulaarselt igal tööpäeval. Statistika väljastatavate tõendite ja

rahvastikuregistri väljavõtete kohta on esitatud tabelis 7 (lk 22-23). Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. MK KOV-i ametnikud peavad

edaspidi enne tõendi või väljavõtte väljastamist kontrollima, kas riigilõiv on tasutud uue määra kohaselt. Samas peavad MK KOV-i ametnikud ka praegu kontrollima, kas riigilõiv on tasutud

kehtiva määra kohaselt. Seega ei mõjuta muudatus ametnike töö olemust. Muudatuse tõttu võib esialgu suureneda mõnevõrra selgitusvajadus, sest inimestel võib uute riigilõivumäärade kohta olla rohkem küsimusi.

Muudatus ei too MK KOV-idele kaasa täiendavat kulu.

6.5.1.2. Mõju majandusele

Sihtrühm: igaüks, kes taotleb lõivustatud rahvastiku toimingut

Sihtrühm on potentsiaalselt suur, sest hõlmab kõiki inimesi, kellel on vaja lõivustatud rahvastiku toimingut, näiteks tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte väljastamist MK KOV-ist või abielu- või abielulahutuse kande tegemist.

39

Majanduslik mõju avaldub, kui pärast RLS-i muudatust muutuvad teenuste osutamine või toodete tootmine ja nende jaotamine või tarbimine. Majanduslikult võivad mõjutatud olla nii

üksikisikud, perekonnad ja organisatsioonid kui ka riik tervikuna. Muudatuse tagajärjel võivad muutuda inimeste käitumisharjumused, sest riigilõivumäärade tõstmine võib mõjutada nende

võimalusi taotleda rahvastiku toiminguid. Mõju ulatust võib hinnata keskmiseks. Võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid

nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Inimeste tarbimiskäitumine võib muutuda, kuna üldist hinnatõusu arvestades võib neil olla raske suurenenud riigilõivu tasuda ja nad

võivad loobuda rahvastiku toimingu taotlemisest, näiteks abiellumisest või abielu lahutamisest . Mõju avaldumise sagedus võib varieeruda, kuid eeldatavasti on see harv ja ebaregulaarne.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem keskmine. Muudatus võib avaldada inimese le

suuremat mõju, kui tal on väiksem sissetulek. Samas suurema sissetulekuga inimesele ei pruugi mõju olla märkimisväärne, eriti arvestades, et lõivustatud toiminguid ei ole inimese l eeldatavasti vaja iga päev.

6.5.1.3. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: igaüks, kes taotleb lõivustatud rahvastiku toimingut

Sihtrühma võib hinnata suureks, sest igaühel võib olla vajadus näiteks korduva sünnitõendi või

rahvastikuregistri väljavõtte järele. Samuti võivad kõik täisealised teovõimelised isikud soovida

abielluda või abielu lahutada või muuta nime.

Mõju ulatus on keskmine või suur. Kuna teatud toimingud kallinevad, võivad kaasneda

muutused sihtrühma käitumises. Eeldatavalt ei kaasne aga kohanemisraskusi, sest ka praegu

peavad inimesed tasuma toimingute eest riigilõivu. Nad ei pea seega õppima midagi uut, vaid

arvestama, et nende väljaminek on tulevikus suurem.

Mõju avaldumise sagedus on üldjuhul väike, sest eeldatavasti ei soovi inimesed perekonna- sündmuse tõendit ega rahvastikuregistri väljavõtet iga päev. Eeldatavasti ei soovi nad iga päev

ka abielluda või abielu lahutada ega muuta nime. Mõju avaldumise sagedus on seega pigem ebaregulaarne ja harv.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem keskmine või suur. Muudatus on inimeste le negatiivne. RLS-i kohaselt on rahvastiku toimingute riigilõivumäärad väiksemad kui eelnõus. Seega peavad inimesed arvestama edaspidi suurema väljaminekuga.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Seega ei ole mõju

oluline. Muud olulist mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaal-

arengule ei ole. Seega muud mõju ei hinnata.

6.5.2. NS-i, PKTS-i ja RRS-i alusel ilma ametniku vahetu sekkumiseta turvalises veebi-

keskkonnas tehtavate toimingute madalama riigilõivumäära kehtestamine (rahvastiku toimingute valdkonna tõendi või väljavõtte väljastamine)

6.5.2.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

40

Sihtrühm: MK KOV-id (16)

Sihtrühm on väike, sest võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on vähe ametnikke, kes väljastavad MK KOV-ides tõendeid või väljavõtteid.

Mõju ulatus on keskmine, sest muudatus võib tuua sihtrühma käitumises kaasa muutusi, aga puudub tarvidus kohanemistegevuste järele. Kunadaspidi on võimalik saada NS-i, PKTS-i ja

RRS-i alusel tõendeid ja rahvastikuregistri väljavõtteid teatud juhtudel turvalises veebikeskkonnas tellides madalama riigilõivumääraga, siis eeldatavasti jõuab MK KOV-i

ametniku töölauale edaspidi tõenäoliselt vähem juhtumeid, kus ta peab väljastama tõendi või väljavõtte, sest inimesed eelistavad tõendite või väljavõtete väljastamise puhul viisi, kus riigilõivu määr on madalam Seeläbi võib väheneda MK KOV-i ametnike töökoormus.

Mõju avaldumise sagedus võib olla keskmine. MK KOV-i ametnikud väljastavad tõendeid ja

rahvastikuregistri väljavõtteid regulaarselt igal tööpäeval. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Muudatuse tõttu võib esialgu

suureneda mõnevõrra selgitusvajadus, sest inimestel võib olla rohkem küsimusi.

Muudatus ei too MK KOV-idele kaasa täiendavat kulu. Sihtrühm: Siseministeerium ja SMIT

Sihtrühm on väike, sest võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on vähe ametnikke, kes tegelevad

ilma ametniku vahetu sekkumiseta turvalises veebikeskkonnas tehtavate toimingutega. Mõju ulatus on väike, sest see muudatus ei too sihtrühma käitumises kaasa märkimisväärse id

muutusi ning puudub tarvidus kohanemistegevuste järele.

Mõju avaldumise sagedus võib olla keskmine, sest tõendeid ja rahvastikuregistri väljavõtte id väljastatakse regulaarselt igal tööpäeval.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Muudatuse tõttu võib esialgu suureneda mõnevõrra selgitusvajadus, sest inimestel võib olla rohkem küsimusi. Samuti võib

loodavate IT arendustega seoses esialgu olla suurem töökoormus. 6.5.2.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: igaüks, kes taotleb NS-i, PKTS-i või RRS-i alusel lõivustatud tõendit või rahvastiku-

registri väljavõtet Sihtrühma võib hinnata suureks, sest igaühel võib olla vajadus NS-i, PKTS-i või RRS-i alusel

tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte järele.

Mõju ulatus on keskmine. Kuna teatud ilma ametniku vahetu sekkumiseta väljastatava te

tõendite ja rahvastikuregistri väljavõtete riigilõivumäär kehtestatakse madalam, muutub nende

taotlemine turvalises veebikeskkonnas soodsamaks ja mugavamaks kui ametniku käest. Seega

võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises. Eeldatavalt ei kaasne aga kohanemisraskus i.

Samas võib eeldada, et turvalises veebikeskkonnas võib suureneda nende tõendite ja väljavõtete

taotluste arv, mida väljastatakse ilma ametniku vahetu sekkumiseta. Inimesed ei pea õppima

midagi uut, vaid arvestama, et teatud juhtudel on tulevikus soodsam taotleda tõendit või

41

väljavõtet turvalises veebikeskkonnas, kus menetletakse taotlusi automaatselt. Seega saab

inimene tõendi või väljavõtte vahetult pärast taotluse esitamist ning taotluse menetlemine ei

sõltu enam ametniku tööajast ja -koormusest.

Mõju avaldumise sagedus on üldjuhul väike, sest eeldatavasti ei soovi inimesed NS-i, PKTS-i või RRS-i alusel tõendit või rahvastikuregistri väljavõtet iga päev.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on inimestele pigem positiivne, sest eelnõus nimetatud juhtudel on võimalik saada NS-i, PKTS-i või RRS-i alusel tõend või

rahvastikuregistri väljavõte soodsamalt. Negatiivne mõju võib avalduda nendele, kellel ei ole teadmisi või oskusi kasutada turvalist veebikeskkonda. Nende jaoks jääb võimalus taotleda tõendit või rahvastikuregistri väljavõtet MK KOV-i ametniku käest, tasudes selleks tavapärase

riigilõivu.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

Muud olulist mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule ei ole. Seega muud mõju ei hinnata.

6.6. Mõju andmekaitsele

Eelnõuga ei looda uusi viise, kuidas isikuandmeid töödelda. Samuti ei reguleerita isikuandmete edastamist välisriikidele. Seega ei ole vaja koostada andmekaitsealast mõjuhinnangut.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasneb riigilõivudest saadava tulu kasv. Kui eelnõus nimetatud

toimingute riigilõivutuluna on Siseministeeriumi valitsemisala eelarvesse prognoositud 2025. aastaks 14,09 miljonit eurot, siis seaduse rakendumisel prognoositakse 2025. aastaks vastavalt 27,90 miljonit eurot (detailsemalt toodud punktides 7.1-7.4). Kuivõrd riigilõivumäärade tõustes

võivad toimingute mahud väheneda prognoositavalt ligikaudu 10%, siis võiks riigilõivutuluna arvestada 25,11 miljonit eurot.

Seaduse rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendusi Siseministeeriumi valitsemisala poolt hallatavates infosüsteemides. Arenduskulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisa la

olemasolevast eelarvest.

7.1. RelvS-i ja TurvaTS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade muudatused

Relvavaldkonna lubade kui ka turvateenuse tegevusloa riigilõivudes tehtavate muudatus te

põhjal võib lõivude laekumisest eeldada riigieelarve tulude kasvu. Riigilõivude laekumine sõltub eelkõige sellest, kui palju ja millised taotlejate grupid luba taotlevad, seetõttu ei ole täpset

tulude kasvu võimalik hinnata. Arvestades, et viimastest riigilõivude muudatustest alates on kasvanud olulisel määral nii tööjõu-, IT- ja olmekulud, on otstarbekas riigilõivumäärasid tõsta, et teenuste osutamine oleks jätkusuutlik. Kui 2025. aastaks on Siseministeeriumi valitsemisa la

eelarvesse planeeritud relvavaldkonna lubade ja turvateenuse tegevusloa riigilõivu tuluks 0,43 miljonit eurot, siis seaduse rakendumisel prognoositakse samade toimingute mahtude

jätkumisel 2025. aastaks 1,60 miljonit eurot.

42

Seoses riigilõivude tõstmisega suurenevad teatud määral relva- ja turvateenusevaldkonnaga seotud tegevust planeeriva või luba omava füüsilise isiku ja ettevõtja kulutused. Võib eeldada, et inimesed ja ettevõtted võivad rohkem kaaluda, kas ja milleks on neil relvaluba üldse vaja.

7.2. Kodakondsuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade muudatused

Tabel 9. PPA vastu võetud taotlused

Aasta Kodakondsuse saamine Kodakondsuse

taastamine

Kodakondsusest

vabastamine

Alla 18* 18+

2021 153 704 12 11

2022 244 1069 11 12

2023 (16.nov

seisuga)

205 968 9 10

*Tulenevalt RLS § 35 lõikest 1, on alla 18-aastased isikud vabastatud kodakondsuse saamise

taotluse esitamisel tasutavast riigilõivust

Tabel 10. Välisesinduste poolt vastu võetud taotlused

Aasta Kodakondsusest vabastamine

2021 78

2022 85

2023 (16.nov seisuga) 79

Varasemate aastate kogemusele tuginedes prognoosib PPA 2025. aastaks 1120 kodakondsuse saamise, taastamise ning kodakondsusest vabastamise taotlust, millest ca 5% taotletakse

välisesinduse kaudu. Sellest tulenevalt on 2025. aastaks Siseministeeriumi valitsemisa la eelarvesse planeeritud nimetatud toimingute riigilõivu tuluks 0,01 miljonit eurot. Seaduse

rakendumisel prognoositakse samade toimingute mahtude jätkumisel 2025. aastaks 0,17 miljonit eurot.

7.3. ELKS-i, ITDS-i ja VMS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade muudatused

Kui 2025. aastaks on Siseministeeriumi valitsemisala eelarvesse planeeritud ELKS-i, ITDS-i ja VMS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivutuluks 13,02 miljonit eurot, siis seaduse rakendumisel prognoositakse samade toimingute mahtude jätkumisel 2025. aastaks 24,78

miljonit eurot.

43

7.4. NS-i, PKTS-i ja RRS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade muudatused

Tabel 11. Siseministeeriumi tuluprognoos

Abielu-

kande

tegemine

Abielu-

lahutuse

kande

tegemine

Nime

muut-

mine

Tõendi

väljastamine

Rahvastiku-

registri

väljavõtte

väljastamine

Õigustatud

huvi alusel

rahvastiku-

registri

andmete

väljastamine Kokku

2022. aasta

toimingute

arv

5768 1933 1812 16 458 11 005 1187 38 163

2022. aasta

toimingute

kulu

338 351 81 901 60 738 179 907 64 599 19 918 745 414

Tulu

kehtivate

riigilõivu-

määradega

173 040 96 650 181 200 123 690 110 050 5935 690 565

Tulu-

prognoos

uute

riigilõivu-

määradega

403 760 173 970 271 800 205725 220 100 23 740 1 299 095

Kui 2025. aastaks on Siseministeeriumi valitsemisala eelarvesse planeeritud NS-i, PKTS-i ja

RRS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivutuluks 0,60 miljonit eurot, siis seaduse rakendumisel prognoositakse samade toimingute mahtude jätkumisel 2025. aastaks 1,30 miljonit eurot.

Riigilõivumäärade tõstmine on oluline, sest juba 2022. aastal kulus rahvastiku toimingute

KOV-idele hüvitamiseks rohkem raha, kui oli ette nähtud. Hüvitise määrad arvutatakse igal aastal uuesti. 2023. aastal lisandus hüvitatavate toimingute hulka rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine, mille riigilõivumäär tõuseb tõendi väljastamise omaga samale tasemele.

Tabel 12. Välisministeeriumi tuluprognoos Eesti välisesinduste kohta

Rahvastikuregistri

väljavõtted ja

perekonnasündmuse

korduvad tõendid

Vormikohase tõendi

tellimine

(mitmekeelne

standarvorm või

CIEC) Kokku

2022. aasta toimingute arv 1546 70 1616

2022. aasta toimingute kulu 32 000 3 000 35 000

Tulu kehtivate riigilõivu-

määradega 30 920 2150 33 070

Tuluprognoos uute riigilõivu-

määradega 46 380 2000 48 380

Eesti välisesindustel puudub praegu õigus väljastada perekonnasündmuse korduvaid tõendeid

ja rahvastikuregistri väljavõtteid koos mitmekeelse standardvormiga. 2022. aastal tellit i Tallinna Perekonnaseisuametist 65 korral perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise konventsiooni kohaseid ehk CIEC tõendeid (riigilõiv 1950 eurot).

KonS § 41 lõike 1 kohaselt tellib konsulaarametnik isiku kirjalikul taotlusel avaliku dokumendi

Eesti ametiasutuselt. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb tasuda dokumendi tellimise eest

44

riigilõivu. RLS § 314 kohaselt tasutakse dokumendi tellimise eest riigilõivu 20 eurot. Kui tellitakse dokument Eestist, siis on tegemist kompleksriigilõivuga, kus tasutakse nii dokumendi eest riigilõivu kui ka dokumendi tellimise eest. Perekonnasündmuse korduva tõendi tellimise l

kujuneb riigilõiv 30 eurot järgmiselt: 20 eurot dokumendi tellimise eest ja 10 eurot dokumendi eest (RLS § 340 lõige 1). Dokumendi tellimise riigilõiv sisaldab valdavalt diplomaatilise posti

saatmise kulu. Riigilõiv perekonnasündmuse korduva tõendi eest koos mitmekeelse standardvormiga kujuneb

sarnaselt, tõendi riigilõiv on RLS § 340 lõike 4 kohaselt 20 eurot, koos tellimisega seega 40 eurot. 2022. aastal telliti perekonnasündmuse korduv tõend koos mitmekeelse standardvormiga

5 korral, kokku 200 eurot. Eeldatavasti asendub CIEC-i tõendi tellimine osaliselt tõendite väljastamisega koos mitmekeelse standardvormiga, kui seda saab väljastada kohe Eesti välisesinduses. Mõju ei avaldu eeldatavasti kohe esimesel aastal. Kui umbes pooled

perekonnasündmuse korduvad tõendid väljastatakse CIEC-i asemel koos mitmekee lse standardvormiga, oleks tulu esimesel aastal umbes 1500 – 2000 eurot.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole tarvis võtta vastu, muuta ega tunnistada kehtetuks rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril, sest riigilõivumääri on tavaks tõsta aasta algusest.

Samuti tagab see ka piisava aja muudatuste rakendamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks20 Justiitsministeeriumile,

Kaitseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti

Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, Eesti Jahimeeste Seltsile, Eesti Jahispordi Liidule, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioonile, Eesti Laskurliidule, Eesti Practical-laskmise Ühingule, Eesti Relvaomanike Liidule, Eesti Reservväelaste Laskespordiliidule, Eesti Turvaettevõte te

Liidule ja IDPA Eesti Ühendusele, PPA-le, Kaitsepolitseiametile ning SMIT-ile.

Kaitseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Justiitsministeer ium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Välisministeer ium kooskõlastasid eelnõu märkustega.

Eelnõu kohta esitasid arvamuse Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti

Jahispordi Liit, Eesti Laskurliit, Eesti Relvaomanike Liit, PPA ja Kaitsepolitseiamet.

Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Practical-

laskmise Ühing, Eesti Reservväelaste Laskespordiliit, Eesti Turvaettevõtete Liit, IDPA Eesti Ühendus ja SMIT eelnõu kohta arvamust ei esitanud.

Esitatud ettepanekuid on võimaluse piires arvestatud. Ettepanekud on kajastatud kooskõlastustabelis (vt seletuskirja lisa).

___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................. 2024

20 Eelnõu toimiku number: 24-0233

1

Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

Kooskõlastustabel

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine

Rahandusministeerium

1. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt muudetakse RLS § 262 tekst ja sõnastatakse

järgmiselt: „Uue eesnime või perekonnanime andmise ja eesnime või perekonnanime taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõ ivu

150 eurot.“ Seletuskirjas on selgitatud, et kõnealuse muudatuse tulemusel „/…/ tasutakse jätkuvalt riigilõiv avalduse menetlemise eest, kuid riigilõivu

summa oleneb sellest, kas soovitaks muuta/taastada ainult eesnime või ainult perekonnanime - sellisel juhul tasutakse riigilõiv 150 eurot, või

eesnime ja perekonnanime koos - sellisel juhul tasutakse riigilõivu mõlema nime muutmise eest kokku 300 eurot.“1 Märgime, et eelnõu § 1 punkti 3 kohase muudatuse sõnastusest ei tule

selgelt välja seletuskirjakohane norm, kus ühe nime muutmise eest tasutakse 150 eurot riigilõivu, ning mõlema nime muutmise eest tasutakse

300 eurot riigilõivu. Parimal juhul on praegust normi võimalik tõlgendada selliselt, et eesnime ja perekonnanime andmist/taastamist ei saa nõuda ühes ja samas taotluses, vaid et neid tuleb eraldi taotleda, sh iga taotluse eest 150

eurot. Seletuskirjast aga nähtub, et praktikas esitatakse ka taotlusi, kus avaldatakse soovi mõlema nime muutmiseks, ning neid selliselt ka

menetletakse. Kui soov on ette näha 300 euro suurust riigilõivu juhuks, kui taotletakse mõlema nime muutmist ühes taotluses, siis tuleks selline reegel ka sõnaselgelt välja öelda. Samas tekib küsimus, kas mõlema nime

muutmine ühes avalduses tekitab tõesti samasuguse ressursikulu haldusorganile võrreldes kahe nime muutmisega kahes eraldi avalduses?

Arvestatud.

Eelnõu teksti on muudetud selgemaks. Paragrahvis on nüüd kaks lõiget, mille kohaselt – 150 eurot tasutakse riigilõivu juhul, kui muuta

või taastada soovitakse ainult eesnime või ainult perekonnanime ning 300 eurot juhul, kui soovitakse muuta või taastada isikunime. Isikunimi on nimeseaduse mõttes füüsilise isiku nimi, mis koosneb

eesnimest ja perekonnanimest (NS § 1 lõige 1 ja § 2 lõike 1 teine lause). Isikunimi ei kao normist ära.

2

Ühtlasi kaob normist ära termin „isikunimi“, ent seletuskiri kajasta selle termini eemaldamise põhjuseid.

2. Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt täiendatakse RLS § 265 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Tulirelva või gaasirelva kaubana Eestisse

sisseveoks või Eestist väljaveoks tasutakse riigilõivu 120 eurot eriloa väljastamise eest. Eriloa muutmisel või pikendamisel tasutakse riigilõ ivu 120 eurot.“;“ Selle muudatuse taamal sooviksime küsida, et kas sellise

eriloa väljastamise/muutmise/pikendamise eest on relvaseaduses (või mingis muus seaduses) ette nähtud kohustus tasuda riigilõivu? Kui on, siis

millise sätte alusel? Saame aru, et näiteks Euroopa Liidu territooriumil relva edasitoimetamine toimub eelloa, loa ja tulirelva passi alusel ning kõikide dokumentide eest on ettenähtud riigilõivu tasumise kohustus

(RelvaS § 624 lõige 3 ja lõige 5). Küll aga ei paista relvaseadus sisaldavat ekvivalentset riigilõivu tasumise kohustust eriloa väljastamisele relvade

Eestisse sisseveoks/väljaveoks (RelvS 8. peatükk) ning seda mitte ainult käesoleva muudatuse puhul, vaid erilubade puhul üldse. Kordame, et riigilõivuseaduses sätestatakse üksnes riigilõivu määrad, mitte nende

tasumise kohustus. Kohustus tasuda toimingu eest riigilõivu peab tulema eriseadusest.

Arvestatud. Eelnõu täiendatud RelvS-i muudatustega.

3. Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse § 272 lõiget 3 pärast sõna „kodaniku“ sõnadega „ja elamisõigusega Ühendkuningriigi kodaniku“;

Seletuskirja kohaselt on muudatus tingitud „/…/ Brexit lepingu artiklist 23, mille kohaselt tuleb elamisõigusega Ühendkuningriigi ja tema pereliiget kohelda võrdselt EL kodanikuga.“2 Seletuskiri käsitleb seda uue lõivuna,

kuid tegelikult oleks täpsem öelda, et antud juhul võrdsustatakse riigilõivumäärad EL kodanike ja Ühendkuningriikide kodanike vahel.

Arvestatud

4. Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse § 272 lõiget 7 järgmiselt: „(7) Alla 18-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule ja

üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse või elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse

riigilõivu vastavalt 20 või 30 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonna kaudu, tasutakse

Arvestatud

3

riigilõivu vastavalt 15 või 25 eurot.“ Selguse nimel võiks olla eraldi välja toodud, et isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot ning elamisloakaardi väljaandmise taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

5. Eelnõu § 1 punktiga 50 muudetakse § 272 lõiget järgmiselt: „(13) Alla 18-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse

või elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõ ivu

vastavalt 35 või 40 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonna kaudu, tasutakse riigilõ ivu vastavalt 30 või 35 eurot.“ Selguse nimel võiks olla eraldi välja toodud,

millise toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu 35 eurot ja millise toimingu eest 40 eurot ning mitte esitada neid ühes ja samas lauses.

Arvestatud

6. Eelnõu 1 punktiga 72 muudetakse § 276 lõiget 1 järgmiselt: „(1) Lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa ning nende viisadega

määratud viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr

810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58), sätestatud korras ja ulatuses.“ Kõnealuse muudatuse tulemusel jäetakse lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa

ning nende viisadega määratud viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu määrad RLS-s fikseerimata. Juhime tähelepanu, et selline muudatus ei ole kooskõlas RLS §-s 2 sätestatud

riigilõivu legaaldefinitsiooniga, mille kohaselt „[r]iigilõiv on seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa

lõivustatud toimingu tegemise eest.“ Riigilõivumäärad peavad seega olema fikseeritud RLS-s endas ning praktika, kus osundatakse mõnes muus õigusaktis (sh EL õigusaktis) olevatele määradele – sellist praktikat tänane

RLS ei tunne. Seletuskirjas on selgitatud, et „/…/ [v]iisaeeskiri on otsekohalduv määrus, mis omab vahetut õigusmõju ning viisatasusid ei ole

otstarbekas igakordselt RLS-i ümber kirjutada.“3 Saame aru, et viisatasu

Mitte arvestatud. Muudatuse eesmärk ei ole lahendada viisaeeskirja art 25a erandeid vaid

sätestada selgelt, et viisaeeskirja alusel tehtavate toimingute puhul rakendatakse viisaeeskirjas ette nähtud tasusid. Leiame, et tasude

dubleerimine ei ole otstarbekas ning kehtiv regulatsioon võimaldab olukordi, kus viisaeeskirja tasud ning RLS-is ettenähtud lõivud samade toimingute eest on erinevad. Rahandusministeerium oli selgitustega

nõus ning tegi ettepaneku sätestada selgelt, et regulatsioon hõlmaks tasusid, mis on sätestatud viisaeeskirjas ning tasusid, mis on sätestatud viisaeeskirja alusel antud õigusaktides (nõukogu rakendusotsused).

Sõnastust on seega muudetud järgmiselt: „Lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa ning nende viisadega

määratud viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu viisaeeskirjas ning selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras ja ulatuses.“.

4

võib ajutiselt suureneda või väheneda sõltuvalt Euroopa Komisjoni rakendusotsusest ning seetõttu võib praktikas olla raske realiseerida üldist reeglit, et riigilõivumäärad on fikseeritud RLS-s. Ent selleks otstarbeks

eksisteeribki täna RLS § 276 lõige 11. Õigusselguse paremaks tagamiseks ning kooskõlas tänase RLS praktikaga, teeme ettepaneku siiski fikseerida

riigilõivu määrad RLS-s.

7. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse KonS § 33 lõiget 2 järgmiselt: „(2) Abieluvõimetõendi, perekonnasündmuse korduva tõendi ja käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 21 nimetatud mitmekeelse standardvormi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud

määras.“; Käesolev eelnõu kehtestab RLS § 319 uue lõike 3 sõnastuses „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava perekonnasündmuse korduva

tõendi või abieluvõimetõendi väljastamise eest Eesti välisesinduses tasutakse riigilõivu 50 eurot.“ (eelnõu § 1 punkt 80). Teeme ettepaneku, et

KonS § 33 lõige 2 sisaldaks samuti eeltoodud RLS normis olevat allajoonitud fraasi, et oleks selge, et riigilõivu tuleb tasuda mitte ainult selle standardvormi eest, vaid et see hõlmab muuhulgas ka sellele lisatud

perekonnasündmuse korduvat tõendit ning abieluvõimetõendit.

Arvestatud. Ettepanekus toodud täiendus on sättesse lisatud.

8. Eelnõu seletuskirja 7. osa „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ alapunkti 7.2. „Kodakondsuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade

muudatused“ kohaselt eeldab seaduse rakendamine infotehnoloogilis i arendusi PPA infosüsteemides, mille kulud kaetakse eelarvevahenditest.

Palume seletuskirjas täpsustada katteallikat. Millistest eelarvevahenditest kulud kaetakse?

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

Justiitsministeerium (I kooskõlastusring)

1. Normitehnilised märkused eelnõu kohta. Arvestatud.

2. Märkused eelnõu mõjude kohta. Märkused on arvestatud.

Justiitsiministeerium (II kooskõlastusring)

5

Normitehnilised märkused eelnõu kohta. Arvestatud osaliselt.

RelvS-i punktide 1 ja 3 osas tehtud ettepanek sõnastuse muutmiseks jäetud arvestamata, kuna RelvS-i kehtivas tekstis kasutatakse mitmes

kohas sõnastust „enne taotlemist peab tasuma...“, kuid pakutud sõnastust seni RelvS-is ei ole.

Välisministeerium

Välisministeerium kooskõlastab riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkusega.

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse riigilõivuseaduse (RLS) § 272 lõikega

31, mille kohaselt tasutakse Ühendkuningriigi kodaniku, kellel on elamisõigus, elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 45 eurot ja välisesinduses 75 eurot. Kui nimetatud toimingut

taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonna kaudu, tasutakse riigilõivu 35 eurot.

Tulenevalt Euroopa Liidu kodaniku seadusest koheldakse Ühendkuningriigi kodanikke võrdselt Euroopa Liidu kodanikega.

Konsulaarseaduse § 26 lõike 3 kohaselt osutatakse konsulaarteenust välisriigi kodanikule (sh Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kodanikule)

selles Eesti Vabariigi välisesinduses, mille konsulaarpiirkonnas on tema registreeritud elukoht. Euroopa Liidu kodanik ja Ühendkuningriigi kodanik omandavad elamisõiguse elukoha Eestis registreerimisel. Seega on

Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kodanikel, kellel on elamisõigus, võimalik esitada vastavalt isikutunnistuse või elamisloaka ard i

väljaandmise taotlus Eestis, kuid mitte välisesinduses. Seega palume kavandatavast sättest jätta välja riigilõivu määr välisesinduses.

Arvestatud

6

Eelnõuga tehakse muudatusi RLS §-s 276, kuna lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa taotluse ning nendel alustel antud viibimisa ja pikendamise menetlemisel kohaldatakse viisaeeskirja. Viisaeeskiri sisaldab

ka selle alusel tehtavate toimingute eest ettenähtud tasusid ning on Euroopa Liidu määrusena otsekohalduv. Nimetatud muudatustega seoses palume

samal põhjusel muuta ka RLS § 39 lõiget 2, mis sätestab, kes on viisataotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumisest vabastatud, järgmise lt :

1. Punkt 1 sõnastada:

„pikaajalise viisa taotluse puhul alla kuue aasta vanune laps;”. Punkti on lisatud täpsustus, et selle punkti alusel vabastatakse

riigilõivu tasumisest pikaajalise viisa taotlemisel. Lühiajalise viisa ja transiidiviisa taotlemisel rakenduvad viisaeeskirjas ettenähtud riigilõivuvabastused, mis mh näevad ette ka vabastuse ka alla kuue

aasta vanustele lastele.

2. Punktid 2-4 tunnistada kehtetuks ja lisada punkt 11 järgmises sõnastuses: „isik, kes on lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa taotlemise l

vabastatud riigilõivu tasumisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse

viisaeeskiri (viisaeeskiri), sätestatud korras;“. Transiidiviisa ja lühiajalise viisa taotlemisel riigilõivus t vabastamisel kohaldatakse viisaeeskirja, kus on ette nähtud isikute

kategooriad, kellele vabastused laienevad.

3. Punkt 5 sõnastada:

„Eesti kodaniku abikaasa või registreeritud elukaaslane, alaealine laps ja täisealine laps, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu

suuteline iseseisvalt toime tulema, kui ta reisib Eesti kodaniku juurde või temaga koos;“. Hetkel tõlgendatakse viisamenetluses riigilõivu vabastamise

kohaldamisel pereliiget läbi välismaalaste seaduse elamisloa sätete

Arvestatud mõne sõnastusliku täpsustusega.

7

(§-d 137 ja 150), kuid õigusselguse huvides tuleks pereliikmed RLS-s täpsustada. Sarnaselt Euroopa Liidu kodanike pereliikmete riigilõivust vabastamisele viisamenetluses täpsustatakse, et

riigilõivuvabastus rakendub ainult siis, kui reisitake Eesti kodanikust pereliikme juurde või temaga koos.

4. Punkt 6 sõnastada:

„Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni või Ühendkuningri igi kodaniku perekonnaliige, kui talle kohaldub Euroopa Liidu

kodaniku seadus või Euroopa Liidu direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil;“.

Täpsustus on vajalik, et oleks üheselt mõistetav, et isik on riigilõivust vabastatud ainult siis kui talle kohaldub Euroopa Liidu

kodaniku seadus või Euroopa Liidu direktiiv 2004/38/EÜ.

5. Punkt 9 sõnastada:

„pikaajalise viisa taotluse puhul diplomaatilise ja teenistuspassi kasutajana Eestisse akrediteeritavad välisriikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonide esinduste töötajad ning nende perekonnaliikmed.“. Viisaeeskiri näeb ette, et diplomaatilise ja teenistuspassi kasutajate

puhul võidakse loobuda viisalõivust ja praktikas kasutatakse seda juhtudel, kui diplomaatilise või teenistuspassi kasutaja taotleb viisalõivuvabastust tööülesannete täitmiseks. Sellest tulenevalt

teeme ettepaneku kohaldada sätet sarnaselt ka pikaajaliste viisade puhul.

8

Lisaks palume RLS § 276 lõigetes 3 ja 8 suurendada riigilõivu määrasid toimingute eest, kui neid viiakse läbi välisesinduses. Muudatus on vajalik, kuna riigilõivumäär peaks katma viistaotluse menetlemise ja viisa

väljastamiseks tehtavad kulutused. Pikaajalise viisa menetlemisel tehakse põhjalikumat taustakontrolli ning suurenenud on tööjõukulud

välisesinduses. Palume täiendada RLS § 276 lõiget 3 selliselt, et pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse välisesinduses riigilõivu 120 eurot ja lõiget 8 selliselt, et 6-11 aasta vanuse lapse pikaajalise viisa taotluse

läbivaatamise eest tasutakse välisesinduses riigilõivu 60 eurot.

Arvestatud, kuid sama muudatus ka PPA menetluses.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Eelnõu § 1 punktidega 24-26 muudetakse riigilõivumäära isikutunnistuse (ID kaart) väljastamisele ja riigilõiv suureneb oluliselt. Kuna praegu on

riigilõiv isikutunnistuse taotluse läbivaatamiseks 30 eurot, mis tõuseb poole võrra, või iseteeninduskeskkonnas 20 eurot, mis tõuseb peaaegu

kahekordseks, siis leiame, et peaks analüüsima sellise suures ulatuses riigilõivu tõstmise mõju elanikkonnale. Leiame, et mõjuanalüüsi tegemata jätmine põhjusel, et riigilõivumäära ei ole tõstetud 5 aastat, ei ole piisav.

Ühtlasi palume kaaluda ka isikutunnistuse taotlemise riigilõivu jätmist „mõistlikule tasemele“, sest isikutunnistuse omamine on kohustuslik kõigile

ja ka 30 eurot on suur summa.

Võetud teadmiseks.

Isikutunnistuse riigilõivumäär tõuseb 30 eurolt 45 euroni, PPA iseteeninduse kaudu taotletava isikutunnistuse riigilõivumäär tõuseb 20

eurolt 35 euroni ning isikutunnistuse väljaandmiseks soodustingimuste l tuleb edaspidi tasuda 10 euro asemel 20 eurot, iseteeninduses 7 euro asemel 15 eurot.

Kuigi riigilõivumäära tõusud on märgatavad, arvestame asjaolu, et

isikutunnistuse omahind ehk kulu riigile on ligikaudu 60 eurot. Seda ka soodustingimustel taotlemisel ning suurusjärk ei muutu oluliselt ka taotlemisel PPA iseteeninduse kaudu. Ehk ka tavatingimustel PPA

teenindussaalis isikutunnistuse taotlemisel, kompenseerib riik selle väljaandmist 15 euroga iga taotluse kohta.

Seega on riigilõivumäärade väljatöötamisel juba arvestatud, et isikutunnistus on kohustuslik dokument ning on tehtud erisusi

kulupõhimõttest. Samuti on arvestatud, et PPA-l ja konsulaarametnikul on jätkuvalt RLS § 38 lõike 1 alusel õigus vabastada isik tema

majanduslikust olukorrast lähuvalt riigilõivu tasumisest.

9

Jääb ebaselgeks, miks seletuskiri ei sisalda eelnõuga kaasnevate regionaalsete mõjude analüüsi.

Võetud teadmiseks. SIM ei tuvastanud eelnõu väljatöötamisel võimalikku mõju

regionaalarengule, kuid mõjude analüüsi on võimalik täiendada enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist. Koostöös saame täpsustada,

millises valdkonnas mõju regionaalarengule esineb.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

1. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse riigilõivuseaduse § 262 sõnastust

järgmiselt: „Uue eesnime või perekonnanime andmise ja eesnime või perekonnanime taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõ ivu 150 eurot.“ Ettepanek on sõnastada riigilõivuseaduse § 262 järgmiselt: „§

262 "Uue ees- või perekonnanime andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot. Ees- või perekonnanime taastamise taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.".

Arvestatud osaliselt. Sätte sõnastust on muudetud selgemaks.

2. 2025. aastal vajavad üle vaatamist kohaliku omavalitsuse üksusele

toetusfondist makstavate rahvastikutoimingute kui riiklike ülesannete kulude hüvitamise määrad. 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga vähenes

hüvitise määr mitmetele rahvastikutoimingutele. Näiteks mitmekee lse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte või korduva tõendi väljastamise ning muu perekonnasündmuse dokumendi, korduva

tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte väljastamise eest vähenes toimingu hind 16,76 eurolt 9,72 eurole (vähenemine 42%).

Märkus teadmiseks võetud.

Eesti Jahispordi Liit

Eesti Jahispordi Liit ei vaidlusta otseselt uusi kavandatavaid riigilõivumäärasid, kuna meil puuduvad andmed lükkamaks ümber nende kulupõhisust. Küll aga juhime tähelepanu puudulikele ja ebausutavate le

põhjendustele, mis tekitavad tõsise kahtluse kavandatavate riigilõivumäärade kulupõhisuse osas. Seejuures ei sisalda PPA poolt

relvaseaduse alusel pakutavad teenused endas kindlasti mitte sellise id hüvesid, ega ka avalikku huvi, et oleks rakendatav RLS paragrahv 4 lõige 2. Riigilõivude tõstmise vajadust on täiesti arusaadavalt põhjendatud

Märkus teadmiseks võetud. Seletuskirja täpsustatud.

10

hinnatõusu, keskmise palga (sh PPA ametnike palga) tõusu ja riigi infosüsteemide arendus- ja halduskuludega, aga täiesti arusaamatuks jääb, kuidas on riigilõivumäärad seotud Eesti Panga majanduskasvu

prognoosidega. Mitte kuidagi ei saa nõustuda väidetega, et "Muutunud majandusolukorra tõttu on lisaks kulude kokkuhoiule avalike teenuste

rahastamiseks vajalik täiendada riigieelarve tulude koosseisu. Tuleb leida selliseid täiendavaid allikaid, mis oleks kooskõlas üldise maksupoliitikaga : teenimise asemel tarbimise ning keskkonda koormavate tegevuste kõrgem

maksustamine." Esiteks on eelnõu seletuskirjas märgitud, et riigilõivumäärasid soovitakse tõsta vastavalt toimingute tegelike le

kuludele, aga tsiteeritud lõik viitab soovile hankida lisavahendeid ka muude riigieelarve kulude katteks. See oleks mitte ainult ebaeetiline vaid ka seadusevastane. Teiseks ei saa mitmeid relvaseaduse alusel tehtavaid

toiminguid kuidagi lugeda tarbimiseks - näiteks relvaloa pikendamine või relvaloa vahetamine isikuandmete muutumisest tulenevalt. Kolmandaks ei

koorma relva omamine keskkonda - kui suur on relva eluaegne ökoloogiline jalajälg võrrelduna näiteks nutitelefoni, auto või korteriga?

Eesti Laskurliit

Oleme on nõus, et riigilõivumäärasid tõstetakse ulatuses, mis katavad

tehtavate toimingute otseseid kulusid, kuna RLS-i § 4 lõike 1 kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär, lähtudes toimingu kuludest, aga kehtivad riigilõivumäärad ei ole enam kulupõhimõttega kooskõlas.

Eesti Laskurliit leiab, et seletuskirjale tuginedes oleks põhjendatud riigilõivumäärade tõus 50-75%, millega Eesti Laskurliit oleks nõus.

Kui RLS-i § 4 lõike 1 kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär

kulupõhimõttega kooskõlas, siis nüüd väidetakse, et määrasid ei saa tõsta vaid maksejõulisuse põhimõttega kooskõlas, vaid tuleb arvestada ka teenuse osutamiseks vajalikke tegelikke kulusid. Millised kulud ja millega

põhjendades tegelike kulude alla veel kvalifitseeruvad, pole siin esitatud. Samast ja järgmisest eelnõu lõigust saame aga vastuse kulupõhimõttest ja

Märkus teadmiseks võetud.

11

maksejõulisuse põhimõttest loobumise tegelikud põhjused. Kuna tulire lva

omamine ei ole kohustuslik, vaid võimalus, siis tuleb riigilõivu tõstmisega see võimalus teha võimalikult kalliks ehk teisisõnu vähendada relvade hulka elanikkonna käes. Selle põhimõttega Eesti Laskurliit ei nõustu, kuna

see takistab oluliselt kõigi erinevate laskespordi alade ja jahinduse arengut. Samuti väheneb riiklik siseturvalisus ja nõrgeneb laiapõhjaline riigikaitse.

Muutunud majandusolukorra tõttu on lisaks kulude kokkuhoiule avalike teenuste rahastamiseks vajalik täiendada riigieelarve tulude koosseisu.

Neid põhimõtteid Eesti Laskurliit ei toeta, kuna eeldatav tulu kasv (1,17 miljonit €) ei leevenda riigieelarve puudujääki olulisel määral, samas

kaasnevad negatiivsed mõjud on kordades suuremad. Riigilõivude tõstmine kuni 8 korda ei ole ka kooskõlas üldise maksupoliitikaga, sest näiteks trahvimäärasid plaanitakse tõsta vaid 2 korda.

Eesti Laskurliit tunnustab PPA infotehnoloogiaalast arengut.

Relvalubadega seotud toimingute tegemine e-keskkonnas on kiire ja mugav. Kui aga SMIT kulud on tõesti nii suured (621000 € aastas, mis teeb ühe taotlus kohta 38,74 €), siis teeb EL ettepaneku teenuse pakkujat

vahetada või paberimajanduse juurde tagasi minna. Näiteks rahvastikuregistri portaali töös hoidmise ja arendamise ning

rahvastikuregistri kasutajatoe eest arvestatakse riigilõivu tõusu 5 eurot kande kohta.

Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et kehtestatakse riigilõiv sellises määras, mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud,

kuid samas ei oleks liiga suur, ning et selle eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine. Eelnev lõik on kirjas eelnõu seletuskirja turvateenuse seadust puudutavas osas. Ilmselt ei ole seda osa

kirjutanud ametnik lugenud oma relvaseaduse osa kirjutanud kolleegi seletuskirja, sest siin ei võeta eesmärgiks riigile iseseisva täiendava

tuluallika loomist ja pöördutakse tagasi riigilõivu määra kehtestamise

12

üldpõhimõtte juurde, mille alusel kehtestatakse riigilõiv sellises määras,

mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks liiga suur. Sellist põhimõtet Eesti Laskurliit toetab.

Eesti Jahimeeste Selts

EJS-i juhatuse liikmed analüüsisid ja arutasid eelnõud põhjalikult. Vaatamata korrigeeritud eelnõule on riigilõivude tõus märkimisväärne.

Kardame, et selline kordades hinnatõus mõjub pärssivalt jahimeeste arvule. Jahimehed on täna riigi partnerid ja täidavad olulisi avalikke ülesandeid.

Hea näide on siin metssigade Aafrika katku ohjamine. Sellel aastal küttisime vabatahtlikus korras pea 14 tuhat metssiga. See on suur arv ja ka suur kulu jahimeestele. Kui jahimeeste osakaal väheneb ja riik peab

hakkama seda teenust tellima, läheb see riigile kordades kallimaks. Jahirelv ei ole tänapäeva Eesti jahimeestele luksusese vaid tööriist, millega

ühiskonna poolt tellitud tööd tehakse ulukite arvukuse reguleerimisel. Olgu see arvukuse vähendamine avariide arvu vähendamiseks, suurkiskjate küttimine kahjude vähendamiseks, sõraliste reguleerimine metsa ja

põllukahjude optimeerimisel, kevadine hanede heidutus või kobraste arvukuse reguleerimine jms. Palume võimalusel veelkord lõivude suurused

üle vaadata ja korrigeerida neid, mis tavajahimeest kõige enam mõjutavad. Oleme valmis selleks ka oma panuse andma.

Märkus teadmiseks võetud.

Eesti Relvaomanike Liit

1. Riigilõivumäärade kujundamise põhimõttetest Seletuskiri väidab küll ühelt poolt, et „kehtivad riigilõivumäärad ei ole

enam kulupõhimõttega kooskõlas“ ning „eelnõuga tõstetakse Siseministeeriumi valitsemisala riigilõivumäärasid vastavalt toimingute tegelikele kuludele“, kuid siis hakkab iseendale vastu rääkima, väites, et

„Muutunud majandusolukorra tõttu on lisaks kulude kokkuhoiule avalike teenuste rahastamiseks vajalik täiendada riigieelarve tulude koosseisu.

Tuleb leida selliseid täiendavaid allikaid, mis oleks kooskõlas üldise maksupoliitikaga: teenimise asemel tarbimise ning keskkonda koormavate tegevuste kõrgem maksustamine.“ Sellega on otse välja öeldud, et lisaks

Märkused teadmiseks võetud. Seletuskirja muudetud.

13

kulupõhimõttele plaanitakse riigilõivu tõstmisega suurendada riigi tulusid. Kuna sihtgrupp on väike (vähem kui 5% elanikkonnast), siis oodatav tulude kasv (1,17 miljonit €) ei ole riigieelarve mõistes märkimisväärne, samas

negatiivne mõju üksikisikule seda suurem. Samuti on eksitud riigilõ ivu määra kehtestamise üldpõhimõtte vastu, et selle eesmärgiks ei saaks riigile

iseseisva täiendava tuluallika loomine (sama seletuskirja lk 3). „Riigilõivumäärade kujundamisel on lähtutud lisaks kulupõhimõttele ka ekvivalendi-põhimõttest ja maksejõulisuse põhimõttest.“ „Kulupõhimõ tte

kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed kulud. Ekvivalendipõhimõtte kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär

lähtuvalt toiminguga saadava eelise või ka hüve tähendusest isiku jaoks ja selle ulatusest. Maksejõulisuse põhimõtte kohaselt võivad riigilõivud olla kantud mõjutuseesmärgist suunata isikute käitumist.“ Tsiteeritud lõigust

lähtub, et lisaks eelnevale tahetakse riigilõivude suurendamisega ka suunata isikute käitumist. Sama mõte käib läbi ka mõjuhinnangutest, kus

tunnistatakse, et „muudatuse tagajärjel võivad muutuda inimeste käitumisharjumused, sest riigilõivumäärade tõstmine võib mõjutada nende võimalusi taotleda RelvS-i alusel erinevaid lubasid.“ Juba paar aastat on

näha, et PPA ja/või Siseministeeriumi eesmärgiks on vähendada relvade ning relvaomanike hulka. Kui algselt vaieldi vastu, et midagi pole

muutunud, siis nüüd on hakatud otse ütlema, et „PPA on varasemalt väljastanud relvalube liiga kergekäeliselt, kuid täna see enam nii ei ole“ ning „PPA on oluliselt korrigeerinud oma praktikat relvalubade ja

relvasoetamislubade taotluste läbivaatamisel.“ Siiani on aga jäänud arusaamatuks, millest selline suunamuutus, mida võib nimetada otsesõnu relva(omaniku)vaenulikuks. Eriti arvestades praegust sõda Ukrainas ning

idanaabri käitumist, peaks riik (k.a. PPA) tegema kõik, et arendada rahva kaitsevõimet ja -tahet, sealhulgas soodustada relvakäsitsemisoskuste

laialdast levikut. Eesti Relvaomanike Liit on seisukohal, et nii viimaste aastate PPA lubadegrupi menetluspraktika kui pakutud riigilõivumäärade muutmised töötavad sellele otseselt vastu. Lisaks relvaomanike ja relvade

arvu vähenemisele tekitatakse ka palju oma riigis pettunud inimesi ning

14

kahjustatakse politsei mainet. Eriti küünilisena tooksime eelneva taustal välja järgneva lõigu seletuskirjast: „Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt tunnistatakse RLS-i § 266 lõige 1 kehtetuks. See tähendab, et kui seni tuli

Euroopa tulirelvapassi väljastamise eest tasuda riigilõivu 15 eurot, siis edaspidi ei võeta selle toimingu eest riigilõivu. Kuigi ka Euroopa

tulirelvapassi väljastamisega kaasneb PPA-le kulu, peab eelnõu koostaja oluliseks väärtustada jahipidamist, laskespordi harrastamist ning ajaloo või kultuuri hoidmist ja edendamist.“ Kui eelnõu koostaja tegelikult

väärtustaks neid tegevusi, siis ei oleks kogu ülejäänud eelnõu kirjutatud eesmärgiga vähendada tsiviilrelvade ja nende omanike arvu ning

suurendada riigitulusid.

2. PPA kuludest

„Nende andmete kohaselt oli 2019. aasta tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenusega seotud kulu kokku ligikaudu 1,5 miljonit eurot,

praeguseks ulatub kulu 3,06 miljoni euroni.“ Selline kahekordne (104%) kulude tõus vajab täiendavat selgitust, eriti arvestades, et võrreldes 2019. aastaga on relvaloa omanike arv langenud pea 2000 inimese võrra.

Võrdluseks – tarbijahinna indeksi tõus nendel aastatel on olnud 35,8%. Ilmselgelt on tegevuskulude kahekordse tõusuga nelja aasta jooksul mugav

seletada riigilõivude tõstmise vajadust kuni kaheksa korda, samas tekib kahtlus, kas selline tõus pole mitte tingitud nt muutunud arvutusmetoodikast. „Kõnesolevate riigilõivustatud teenuste osutamisega

seotud PPA ametnike palga- ja töövahendite ning varustuse kulu on 2023. aastal kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot ehk 58,8% kogukuludest ja teiste asutuste (Kaitsepolitseiamet, SMIT) poolt läbi viidavate tegevuste kulu

ligikaudu 887 000 eurot ehk 3,3% kogukuludest.“ Siin peab olema viga – kui 1,8 miljonit on tõepoolest 58,8% 3,06 miljonist, siis 887 000 ei ole

3,3%, vaid 29% (3,3% oleks 100 980). Kahjuks pole seletuskirjas välja toodud, kuidas jaguneb ülejäänud kulu, on see siis 373 000 või 1,16 miljonit. Näiteks isikut tõendavate dokumentide menetlustega seotud

tegelikud kulud on samas seletuskirjas punktis 2.1.3 märksa selgemini välja toodud. „Lisaks teostatakse loa omaja eluviisi ja käitumise hindamiseks

Märkus teadmiseks võetud.

15

põhjalik kontroll iga järgneva taotluse esitamisel PPA-le, kui viimasest kontrollist on möödas rohkem kui kuus kuud.“ Kas PPA on ise hinnanud, kui kuluefektiivne nende poolt teostatav põhjalik kontroll on olnud?

Relvaomanike Liiduni on jõudnud hulganisti näiteid, kus taotlejaid on loamenetluse käigus põhjendamatult pika kirjavahetusega alandatud ja

endast välja viidud, kusjuures sageli jääb mulje, et menetleja ei süvenegi taotleja vastustesse, vaid koostab oma vastuseid lõika-kleebi (copy-paste) meetodil etteantud materjalide põhjal. Paljudel juhtudel küsitakse taotlejalt

korduvalt samu küsimusi või üritatakse teda n.ö. vahele võtta, selline praktika sobiks kahtlusaluse ülekuulamiseks, mitte haldusmenetlusse, mis

HMS § 5 järgi viiakse läbi „eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivus i isikutele.“ Samuti olema märganud tõsiseid puudujääke menetlejate

kompetentsis, mistõttu menetlus jääb sageli venima kuni tähtajani või üle selle, kuniks „konsulteeritakse erinevate ekspertidega“. Märkasime aasta

alguses avaldatud PPA töökuulutust menetleja leidmiseks 1 ning selgus, et kandidaadilt ei nõuta mitte mingisugust relvandusealast väljaõpet ega teadmisi – tulevikus võiks PPA kaaluda selliste nõudmiste seadmist, et tõsta

lubademenetluse kiirust ja kvaliteeti. Peame vajalikuks ka märkida, et seoses taotlejate õiglustunnet riivavate keelduvate otsustega on mitmed

relvaomanikud pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Kui kohtuasjad peaksid lahenema PPA kahjuks, siis lisandub täiendav kulu kohtukulude näol ning on eriti küüniline, et relvaomanikud maksavad selle PPA

õppetunni tõusnud riigilõivude näol ise kinni.

3. Relvaeksamist

„Võttes arvesse relvaeksami läbiviimisega kaasnevaid otseseid ja kaudseid kulusid, tuleks kulupõhiseks riigilõivumääraks 145 eurot ning kui

relvaeksami käigus sooritatakse üksnes teooriaeksam või relva käsitsemise katse, oleks kulupõhiseks riigilõivumääraks 135 eurot. Selleks, et täielikult kulupõhisele riigilõivumäärale üleminek oleks sujuvam, nähakse eelnõuga

ette relvaeksami vastuvõtmise eest riigilõiv 90 eurot. Kui relvaeksami

Märkus teadmiseks võetud.

16

käigus sooritatakse üksnes teooriaeksam või relva käsitsemise katse, tuleb tasuda riigilõivu 75 eurot.“ Laskekatse riigilõivud tunduvad utoopilised. 75 € eest saab Tallinnas

kommerts-lasketiirus osta näiteks laskepaketti, mis sisaldab 30 lasku neljast-viiest erinevast relvast millega kaasneb laskeinstruk tor i

juhendamine ja ohutustehnika ning turvavarustus 2 3. Väidetavalt kulupõhise 135 € eest saab juba kahele inimesele osta 90 lasku kuuest erinevast relvast. Eriti koomilisena mõjub seletuskirjas eraldi väljatoodud

kallinenud padruni hind – laskekatsel kasutatava nelja padruni hind on ka kõige kallima moona puhul 50 padruni kaupa ostes 4 x 0,71 € = 2,84 € ehk

tervelt 3,79% laskekatse plaanitavast riigilõivust! Eesti Relvaomanike Liit teeb ettepaneku tulevikus korraldada korduvat relva käsitsemise katset (relvaloa pikendamisel, millel on märgitud otstarbena üksnes turvalisuse

tagamine) eratiirudes, mis praegu tegelevad niikuinii vastavate isikute koolitamisega. Ülaltoodud hindasid arvestades tundub, et see võiks

relvaeksami kulusid oluliselt vähendada. Samalaadne positiivne kogemus on juba olemas – jahimeeste laskekatseid (mis teenivad sisult sama eesmärki, mis korduv katse loa pikendamisel) on juba aastaid läbi viidud

eratiirudes. Samuti tehakse relvaeksameid eratiirudes nt. Soomes ja Tšehhis.

4. Mõjudest „RLS-i muudatuste mõjul muutuvad RelvS-i alusel tehtavad toimingud

sihtrühmale kallimaks. Relva omandamisel on jätkuvalt kõige suuremaks kuluks aga relva soetamine ning riigilõivu osakaal on relva soetamisega võrreldes jätkuvalt väike. Arvestades relva soetamise hinda, siis moodustab

relva soetamisloa riigilõivumäär praegu 700 eurot maksva relva hinnast umbes 4%. Uue määra alusel moodustab soetamisloa riigilõivumäär 600

eurot maksva relva hinnast 24%.“ Ka siin lõigus on arvutusviga, lisaks on arusaamatu, miks ühel juhul võeti relva hinnaks 700, teisel 600 eurot. Kehtiv riigilõiv on 30 eurot ehk tõepoolest 4,28% 700 eurost. Kavandatav

riigilõiv on 100 eurot, mis on 16,67% 600 eurost. 24% 600 eurost oleks 144 eurot. Iga juhul ei saa nõustuda väitega, et riigilõiv 100 eurot oleks väike ei

Märkus teadmiseks võetud. Seletuskirjas tehtud vajalikud parandused.

17

absoluut- ega suhtarvuna. „Kui inimene soovib ka relva soetada, siis uute riigilõivumäärade juures peab inimene arvestama vähemalt järgmise väljaminekuga: loa taotluse menetlemise riigilõiv – 170 eurot, relvaeksami

vastuvõtmise riigilõiv – 145 eurot ning relvasoetamisloa taotluse menetlemise riigilõiv – 170 eurot, ehk kokku 385 eurot. Seni kehtinud

riigilõivumäärade järgi tuli nende toimingute eest tasuda 30 + 30 + 30 eurot ehk kokku 90 eurot riigilõivu. Relvaloa kehtivus on üldjuhul viis aastat. Kui soovitakse relvaloa kehtivust pikendada, siis tuleb viie aasta pärast

tasuda riigilõivu 170 eurot. Kui isikul on relv vaid enese ja vara kaitse otstarbel, tuleb tal sooritada ka laskekatse, mille eest tasutakse riigilõ ivu

135 eurot (kehtiva seaduse järgi 30 eurot).“ Tsiteeritud lõigus on kirjas teised riigilõivumäärad, kui peatüki 3.1 tabelis 1 – tundub, et kasutati esialgu plaanitud nn kulupõhised numbrid, mida ilmselt mingil hetkel

otsustati muuta. See on juba kolmas numbriviga, mis ühekordsel seletuskirja läbitöötamisel silma jäi, ning selline lohakus seletuskirja

koostamisel just ei suurenda usaldust ka ülejäänud sisu osas. „Kui tulirelva omamine muutub inimestele kallimaks, võib sageneda turvalisuse tagamise eesmärgil piiramata tsiviilkäibega hoiatus- ja

tsiviilrelvade soetamine, sest neid on lihtne koduste vahenditega tulirelvaks ümber ehitada ning nende käitlemise üle järelevalve on puudulik.“ Siin

lõigus on kirjaviga, mõeldud on ilmselt „hoiatus- ja signaalrelvade “. Mõjuhinnangu punktis 6.1.4 „Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele“ on jäänud tähelepanuta, et nii relvaalaste toimingute riigilõivude tõstmine 300-

500% kui ka PPA lubadegrupi viimastel aastatel (seadusliku aluseta) muutunud menetluspraktika tekitavad relvaomanikes frustratsiooni ning pettumust politseis ja oma riigis. Mõju on laiem kui seletuskirjas mainitus

24 600 relvaomanikku, sest igal relvaomanikul on suhtlusringkond, kellega ta jagab oma emotsioone. Lõpuks võib riigis pettunud inimene olla ka

otsene julgeolekuoht, sest ta on kergem saak nt vaenuliku naaberriigi eriteenistusele. Arvestamata on ka asjaolu, et relvade ja relvaomanike arvu vähenemine praeguses keerulises julgeolekuolukorras mõjub Eesti rahva

kaitsetahele negatiivselt. Seletuskirjas on küll välja toodud, et Eesti

18

relvaomanikud on üldjuhul seaduskuulekad, kuid tundub, et siiamaani ei mõisteta Eesti riigiametites, et relvakäsitsemisoskus võiks olla riigikaitselise väärtusega ning laiapindne riigikaitse ongi laiem, kui

Kaitseliit ja Kaitsevägi. Seega Relvaomanike Liit ei saa nõustuda seletuskirjas toodud väitega, et kavandatava muudatuse mõju riigi

julgeolekule oleks väheoluline. Kokkuvõte Eesti Relvaomanike Liit leiab, et seaduseelnõu on Relvaseaduse osas vastuvõetamatu, kuna pakutud riigilõivumäärade tõus on ebaproportsionaalselt suur ning puudulikult

põhjendatud. Sellisel määral riigilõivude tõstmine mõjuks negatiivse lt mitte ainult relvaomanike laskeharrastuse ja eneseteostusele võimaluste le,

vaid ka siseturvalisusele ning kaitsetahtele. Eesti Relvaomanike Liit peaks mõistlikuks ning huvigruppidele arusaadavaks riigilõivude tõusu samal määral, kui tarbijahinnaindeksi tõus aastatel 2015-2023, s.o. ~50 %.