Tere, Aleksander-Mark

Aitäh, et seda teemat käsitled! Saadan vastused sinu küsimustele.

Mis on teie arvamus filmivatest nutiprillidest ning mis on nende puhul kõige suuremad ohud andmekaitse seisukohast?

Alustuseks tahaksin ma rõhutada seda, et andmekaitseõigus on tehnoloogianeutraalne. See tähendab, et pole vahet, kas filmitakse nutiprillidega, telefoniga, kaameraga, digitaalselt või filmilindile, või kasvõi näiteks salvestusseadet sisaldava mänguasjaga – reeglid on andmekaitse vaates samad. Nutiprillide jaoks eraldi regulatsiooni ei ole, mistõttu kehtivad siin kõik üldised kaamerate kasutamise põhimõtted.

Küll aga on nutiprillide puhul erinev see, et nendega saab filmida üsna märkamatult. Kui kaamera ja ka telefoniga pildistamisel või filmimisel on teisel osapoolel üldjuhul võimalik sellest aru saada, siis nutiprillidega ei pruugi ta filmimist märgata.

Lisaks tuleb arvestada sellega, kuhu salvestatud materjal jõuab. Kas videod jäävad seadmesse või laaditakse need automaatselt mõnda pilveteenusesse või mujale. Seega võivad nutiprillidega kaasneda lisaks varjatud filmimise riskile ka küsimused salvestiste edasise töötlemise ja säilitamise kohta.

Kas teieni on jõudnud juhtumid, mis on seotud nutiprillidega filmimisega ja sotsiaalmeedias avaldamisega? Kui jah, siis palun kirjeldage mõni.

Meieni on jõudnud seni üks vihje, mis puudutas nutiprillidega salvestatud materjali avalikustamist sotsiaalmeedias.

Mis reeglid kehtivad nutiprillide kasutamisel avalikus kohas ning salvestatud videote avaldamisega internetis?

Nagu öeldud, kehtivad nutiprillidele samad reeglid nagu teistele filmimis- ja salvestusseadmetele. Kui pildile või videosse jäävad äratuntavad inimesed, on tegemist isikuandmetega. Eraisikute puhul kehtib andmekaitses niinimetatud isikliku otstarbe erand. See tähendab, et iseenda jaoks võib jäädvustada ka teisi inimesi ilma neilt nõusolekut küsimata, kui salvestisi ei levitata kitsast pereringist väljapoole ega kasutata näiteks ärilisel eesmärgil. Olukord muutub aga niipea, kui salvestist soovitakse avalikustada. Sel juhul peab järgima andmekaitsenõudeid.

Avalikus kohas võib avalikustamise eesmärgil pildistada ja filmida ilma inimestelt nõusolekut küsimata, juhul kui kaamera vaatevälja jäävaid inimesi sellest teavitatakse. Teavitama peab selliselt, et inimesed kes ka pelgalt mööda kõndides kaamerapilti jäävad, saaksid aru, et neid jäädvustatakse ning neil oleks võimalus pildile jäämist soovi korral vältida. Näiteks tuleks neile jätta ruumi kaamera tagant mööda kõndimiseks, juhatada neid kasutama kõrvaltänavat, kui see liiga tülikas ei ole, või paluda pildistamise või filmimise hetkeks kaamera taga peatuda ja seisma jääda kuni klõps tehtud. Nutiprillidega jäädvustamisel ei pruugi möödakäijad filmimist märgata ja seega tuleks sellele kindlasti eraldi tähelepanu pöörata.

Teavitama ei pea avalike ürituste puhul, mille jäädvustamist võib mõistlikult eeldada. Sellised üritused on näiteks laulu- ja tantsupidu, erinevad spordiüritused nagu Tartu maraton ja ka muud suurele publikule suunatud vabaõhuüritused. Sellistel üritustel osaledes peab arvestama, et neid jäädvustatakse ja kajastatakse meedias. Lisaks meediaväljaannetele pildistavad ja filmivad avalikel üritustel tänapäeval järjest enam ka osalejad ise, et jagada saadud elamust oma sotsiaalmeediakanalites. Ka sellega tuleb avalikul üritusel osalejal arvestada.

Mis reeglid kehtivad tanklas, poes või ühistranspordis filmimisel ja salvestatud videote avaldamisel internetis? Kas töötajal on õigus nõuda prillide väljalülitamist?

Kuigi inimene võib isiklikul otstarbel üldjuhul filmida mida iganes ta soovib, ei tähenda see, et ta võiks igas olukorras nõuda, et tal lubataks filmida. Ka juhul, kui filmitakse avalikustamise eesmärgil ja järgitakse kõiki andmekaitsenõudeid, ei anna see automaatselt õigust igal pool filmida. Salvestamise lubatavuse otsustab territooriumi valdaja. Näiteks võib tankla või poekett kehtestada oma ruumides või territooriumil filmimise ja pildistamise kohta eraldi reeglid. Samuti võib omanik filmimise oma territooriumil keelata.

Tanklas, poes või ühistranspordis ei pruugi inimestel olla võimalik kaamera ette jäämist vältida. Kui keegi soovib sellises olukorras avalikustamise eesmärgil filmida, peab ta tagama andmekaitsenõuete täitmise. Näiteks saama kaadrisse jäävatelt inimestelt nõusoleku või filmima nii, et inimesed ei oleks äratuntavad.

Seega võib territooriumi valdaja kehtestatud reeglite alusel olla inimesel kohustus nutiprillide kasutamine lõpetada või need välja lülitada.

Kuidas tuleb käsitleda olukorda, kus nutiprillide LED-tuli ei ole piisavalt nähtav või on seda võimalik varjata, mistõttu teised isikud ei pruugi aru saada, et neid filmitakse?

Kui filmitakse enda jaoks ja seda pole plaanis kuskil avalikustada, siis siin otseselt probleemi ei olegi. Sel juhul ei tohi neid videoid aga kindlasti kuskil avalikustada. Kui on soov video sotsiaalmeediasse üles panna, tuleb juba silmas pidada ka andmekaitsereegleid. Üldjuhul tähendab see siis, et inimesele peab jääma võimalus kaadrisse jäämist vältida.

Kuidas tuleb hinnata olukorda, kus sisuloojad kasutavad nutiprille või tavalist telefoni, et salaja filmeerida inimesi avalikus kohas ning hiljem avaldada salvestisi sotsiaalmeedias?

See küsimus kerkib tavaliselt siis, kui soovitakse teha mõnda eksperimenti, jäädvustada inimeste vahetuid reaktsioone või kasutada nn varjatud kaamera formaati. Sel juhul tuleks pärast filmimist siiski inimesele läbipaistvalt selgitada, et tegemist oli varjatud kaameraga, teda filmiti ning küsida nõusolekut selle klipi avalikustamiseks. Kui inimene annab vabatahtliku nõusoleku, siis võib video sotsiaalmeediasse üles panna. Peab aga arvestama, et inimesel on õigus ka keelduda. Kõik ei soovi, et nende videod internetis ringleksid, ning sel juhul peab inimese soovi austama.

Kui aga filmitaksegi juba teadlikult ja pahatahtlikult kavatsusega video ilma inimese nõusolekuta sotsiaalmeediasse üles panna, siis see ei ole lubatud.

Millised on peamised erinevused andmekaitse seisukohast olukorra vahel, kus inimene filmeerib midagi isiklikuks tarbeks, ning olukorra vahel, kus filmimise eesmärk on sisu loomine ja avaldamine sotsiaalmeedias (sh tulu teenimine)?

Iseenda jaoks võib jäädvustada keda tahes ilma andmekaitsereeglite peale mõtlemata, eeldusel et salvestisi ei levitata kitsast pereringist väljapoole ega kasutata näiteks ärilisel eesmärgil. Seda nimetatakse isikliku otstarbe erandiks. Olukord muutub siis, kui salvestist soovitakse avalikustada, näiteks sotsiaalmeedias. Sellisel juhul ei saa enam tugineda isikliku otstarbe erandile ning tuleb järgida andmekaitsenõudeid.

Millised on praktilised soovitused inimestele, kes ei soovi, et neid nutiprillidega salvestataks?

Alati tasub oma soovist selgelt märku anda ning julgelt öelda, et ei soovita kaamerapildile jääda. Kuni jäädvustust ei ole kusagil avalikustatud, kehtib isikliku otstarbe erand ehk tegelikult ei ole sel hetkel veel õigust nõuda foto või video kustutamist teise inimese isiklikust seadmest. Viisakas on aga siiski pildile jäänud inimese soovidega arvestada ja kustutada pilt, millele ta jääda ei soovinud. Sotsiaalmeediasse ei tohiks neid pilte või videoid aga sel juhul kindlasti postitada. Seega võti on siin avatud suhtluses.

Kas planeeritakse või on juba olemas eraldi juhiseid või seisukohti kantavate nutiprillide kohta Eestis?

Nutiprillide jaoks eraldi regulatsiooni ei ole, mistõttu kehtivad siin kõik üldised kaamerate kasutamise põhimõtted.

Abiks on Andmekaitse Inspektsiooni juhend kaamerate kasutamise kohta: https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid-ja-abimaterjalid/juhend-kaamerate-kasutamise-kohta

Nutiprillidega seotud privaatsusriskid on aga olnud arutluse all Euroopa Andmekaitsenõukogus, mille töös osaleb aktiivselt ka Eesti Andmekaitse Inspektsioon. Sügiseks valmib andmekaitsenõukogus ülevaade peamistest väljakutsetest, parimatest praktikatest ning soovitustest seoses nutiprillide üha laiema levikuga. Kui dokument on andmekaitsenõukogus vastu võetud, tutvustame seda kindlasti ka Eestis.

Loodan, et minu vastustest on teema käsitlemise abi.

Heade soovidega

Tere!

Mis on teie arvamus filmivatest nutiprillidest ning mis on nende puhul kõige suuremad ohud andmekaitse seisukohast?

Kas teieni on jõudnud juhtumid, mis on seotud nutiprillidega filmimisega ja sotsiaalmeedias avaldamisega? Kui jah, siis palun kirjeldage mõni. 

Mis reeglid kehtivad nutiprillide kasutamisel avalikus kohas ning salvestatud videote avaldamisega internetis?

Mis reeglid kehtivad tanklas, poes või ühistranspordis filmimisel ja salvestatud videote avaldamisel internetis? Kas töötajal on õigus nõuda prillide väljalülitamist?

Kuidas tuleb hinnata olukorda, kus sisuloojad kasutavad nutiprille või tavalist telefoni, et salaja filmeerida inimesi avalikus kohas ning hiljem avaldada salvestisi sotsiaalmeedias?

Millised on peamised erinevused andmekaitse seisukohast olukorra vahel, kus inimene filmeerib midagi isiklikuks tarbeks, ning olukorra vahel, kus filmimise eesmärk on sisu loomine ja avaldamine sotsiaalmeedias (sh tulu teenimine)?

Millised on praktilised soovitused inimestele, kes ei soovi, et neid nutiprillidega salvestataks?

Kas planeeritakse või on juba olemas eraldi juhiseid või seisukohti kantavate nutiprillide kohta Eestis?

Lugupidamisega