Lisa 1. Andmepäringu kirjeldus

Andmete liikumine registrite vahel

Kesksel kohal on EUROMOD maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli jaoks kasutatav

sisendandmestik (andmestik 1), mis sisaldab Eesti residentide andmeid inimeste ja leibkondade aastaste

tulude, maksude ja vähesel määra ka kulude (üürikulu) kohta. Samas ei ole EUROMOD andmestikus

detailset infot selle projekti raames vajalike leibkondade määratlemiseks või toimetulekutoetuse ja

terviseandmetega seoses projekti eesmärkide täitmiseks. Seega ühendatakse EUROMOD

sisendandmestik Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistriga STAR (andmestik 2 ja 3), Töötukassa

andmekogu (andmestik 4), Rahvastikuregistri (andmestik 5), Kinnistusraamatu (andmestik 6) ja

Tervisekassa andmekogu andmetega (andmestik 7). Registriandmetele ühendatakse juurde ka Eesti

Sotsiaaluuringu andmed (andmestik 8), et küsitlus- ja registripõhist leibkonna informatsiooni võrrelda.

Täiendavalt soovitakse juurdepääsu ka Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste

uuringule (HFCS) (andmestik 9), et analüüsida toimetulekutoetuse saajate varade olulisust

toimetulekutoetuse maksmise kontekstis .

1. EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus (andmestik 1)

Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025

Valikukriteerium: Eesti residendid 2024. ja 2025. aastal

Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, aastased andmed

Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise register

(TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste

ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS),

töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS),

töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister

(RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik),

äriregister (ARIREG), aadressiandmete süsteem (ADS), Kaitseväekohustuslaste register (KVKR).

Samuti on tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg).

Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende

kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel allikad

väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused agregeeritud

teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on aastases lõikes.

Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga ligipääsu

taotleme on järgmine:

indiviidi pseudo-ID (RR)

isa pseudo-ID (RR)

leibkonna pseudo-ID (RR)

ema pseudo-ID (RR)

partneri pseudo-ID (RR)

omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg)

omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg)

kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg)

kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg)

kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg)

hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg)

sugu (Statreg)

vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg)

kodakondsus (Statreg)

kodakondsus detailne (Statreg)

maalises piirkonnas elamine (Statreg)

linnalises piirkonnas elamine (Statreg)

perekonnaseis (RR)

rahvus (Statreg)

olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR, Statreg)

maakond (RR, Statreg)

kohalik omavalitsus (RR, Statreg)

väikelinn (Statreg)

eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS)

avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg)

sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais, EHIS, Statreg, MKR)

eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg)

eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS)

finantsvarad – agregeeritud tunnus

aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg)

isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR)

isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg)

kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS)

eluruumi tubade arv (EHR, Statreg)

eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR)

eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu (Statreg, RR)

muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR)

aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS)

aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR)

aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS)

aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS)

aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja

kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud Kredex toetused (Kredex)

aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR)

aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR)

aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS)

kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR)

kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR)

aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST)

aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR)

aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg)

aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA)

aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS)

mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS)

mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS)

aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS)

mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS)

püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus

puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg)

töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg)

töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS)

institutsionaalne leibkond (Statreg)

sünnikuu (Statreg, RR)

leibkonna tüüp (agregeeritud)

ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg)

tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg)

tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg)

tegevusala (detailne) (EMTAK)

mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR)

mitmel kalendrikuul töötas (MKR)

mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR)

kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR)

Ametiala (TÖR, MKR, Statreg)

ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg)

töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR)

kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg)

kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg)

kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg)

kas isik vahetas aasta jooksul töökohta

mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS)

registreeritud töötu (EMPIS)

töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) (TÖR, TSD,

EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))

töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) (EHIS,

Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))

aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR)

madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR)

milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR)

Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR)

välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR)

töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR)

III samba tööandja sissemaksed (MKR)

III sambaga liitumise aasta (MKR)

Maamaks (MKR)

töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR)

tööandja sotsiaalmaks (MKR)

tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR)

eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus

kingitused ja annetused (MKR)

koolituskulud (MKR)

eluaseme intressid (MKR)

eluaseme üür (MKR)

maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik)

maksed erapensioniskeemidesse (MKR)

rahaline palgatulu (bruto) (MKR)

rahaline palgatulu (neto) (MKR)

rahaline palgatulu Eestist (MKR)

rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR)

rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR)

mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR)

varasem rahaline palgatulu (MKR)

tunnipalk (MKR)

intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus

dividendid (MKR)

intressid (MKR)

intressid (neto) (MKR)

kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR)

muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR)

erapensionid – agregeeritud tunnus

pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR)

pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR)

investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR)

II samba väljamaksed pensionieas (MKR)

III samba väljamaksed pensionieas (MKR)

II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

kinnisvara või maa renditulu (MKR)

kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR)

eluruumi renditulu (MKR)

litsentsitasud (MKR)

muu renditulu (MKR)

siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik)

siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik)

puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus

puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR)

tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR)

tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR)

mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg)

tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

koondamishüvitised - agregeeritud tunnus

koondamishüvitis (EMPIS)

tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS)

koondamisega seotud tulud (MKR)

üürikulu (FIDEKi üüritulu andmete põhjal)

mootorsõidukimaks/aastamaks (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu register)

auto registreerimistasu (Liiklusregistri põhjal)

automaksu soodustus (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu register)

kõikide sõidukite arv, mille pealt automaksu makstakse (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu

register)

sõidukite arv, mille pealt saadi automaksu soodustust (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu

register)

2. Sotsiaalkindlustusameti STAR andmed (andmestik 2)

Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025

Valikukriteerium: sel perioodil toimetulekutoetust saanud isikud ja tema leibkonnaliikmed

Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed

 Pseudonüümiseeritud ID

 Leibkonna ID

 Toimetulekutoetuse kulu periood

 Toimetulekutoetuse saamise väljamakse kuupäev

 Toimetulekutoetuse summa

 Toimetulekutoetuse taotlust menetlenud KOV (kood ja nimetus)

 Toimetulekutoetust saanud leibkonna tegeliku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood

 Toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse võetud sissetulekud, sh:

o Sissetuleku liik;

o Sissetuleku saamise periood;

o Sissetuleku tegelik summa;

 Perekonna arvestuslik toimetulekupiir;

 KOV eluasemekulude piirmäär (eurodes) toimetulekutoetuse taotlemise arvesse võetavate

kululiikide lõikes (sh nt elekter, eluaseme üür, vee soojendamine, olmejäätmete veotasu, vesi ja

kanalisatsioon jne):

o Piirmäär eurodes

o Kulu liik

 Toimetulekutoetuse arvestamisel aluseks võetud kulude summa kululiikide lõikes (sh eluasemelaen

ja täiendavate eluasemekuludega õppurite kulud), sh:

o Kulu liik

o Kulu periood

o Kulu tegelik summa

3. Sotsiaalkindlustusameti STAR andmed (andmestik 3)

Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025

Valikukriteerium: isikud, kellele maksti sellel perioodil kohalike omavalitsuste poolt

toimetulekutoetust või osutati vältimatut sotsiaalabi

Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed

 Pseudonümiseeritud ID

 Isiku tegeliku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood

 Isiku tegeliku elukoha KOV (kood ja nimetus)

 Isiku tegeliku elukoha maakond (kood ja nimetus)

 Isiku tegeliku elukoha süsteemi lisamise aeg

 Isiku tegeliku elukoha süsteemis muutmise aeg

4. Töötukassa andmekogu (andmestik 4)

Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025

Valikukriteerium: isikud, kes olid sel perioodil töötuks registreeritud

Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed

 Pseudonümiseeritud ID

 Isiku tegeliku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood

 Isiku tegeliku elukoha KOV (kood ja nimetus)

 Isiku tegeliku elukoha maakond (kood ja nimetus)

 Isiku tegeliku elukoha muutmise aeg (aadressi kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev)

5. RAHVASTIKUREGISTER (andmestik 5)

Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025

Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed

 Pseudonümiseeritud ID

 Isiku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood

 Isiku elukoha KOV (kood ja nimetus)

 Isiku elukoha maakond (kood ja nimetus)

 Isiku lisa-aadressi pseudonüümitud ADS_OID kood

 Isiku lisa-aadressi KOV (kood ja nimetus)

 Isiku lisa-aadressi maakond (kood ja nimetus)

 Isiku viibimiskoht (sh sooviks eristada institutsioonides viibimine, nt erihoolekanne, ajateenistus)

 Perekonnaseis

 Isiku ema pseudonümiseeritud id

 Isiku isa pseudonümiseeritud id

Isiku suhted

 Isiku abikaasa pseudonümiseeritud id

 Isiku registreeritud elukaaslase pseudonümiseeritud id

 Isiku laste pseudonümiseeritud id-d

 isiku endiste abikaasade pseudonümiseeritud id-d

 isiku endiste registreeritud elukaaslaste pseudonümiseeritud id-d

Hooldusõiguse andmed

 Isiku poolt hooldatavate ja eestkostetavate isikute pseudonümiseeritud id-d

 Hooldusõiguse liik

6. KINNISTUSRAAMAT (andmestik 6)

Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025

Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kvartaalsed andmed

 Pseudonümiseeritud ID

 Isiku poolt omatud kinnisvara aadressi pseudonüümitud ADS_OID kood

 Isiku poolt omatud kinnisvara KOV (kood ja nimetus)

 Isiku poolt omatud kinnisvara maakond (kood ja nimetus)

 Kinnistu liik

7. TERVISEKASSA JA RETSEPTIKESKUSE ANDMEKOGU (andmestik 7)

Ajaperiood: 1.01.2025–31.12.2025

Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

 pseudonüümitud isikukood

 sünniaasta või vanus

 sugu

 surmakuupäev (vajadusel aasta ja kuu täpsusega)

 Ravikindlustuse olemasolu

o ravikindlustuse olemasolu (jah/ei) kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga:

o ravikindlustuse aluse liik kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga

o Ravikindlustatud päevade arv kokku kogu perioodil (1.01.2025–31.12.2025)

Isikupõhised omaosaluse andmed:

 Retseptikeskuse andmekogust ravimitega seotud omaosalus retsepti kohta

o Retsepti number

o Retsepti realiseerimise kuupäev (valimis ainult realiseeritud retseptid)

o Ravimi kogukulu ehk kogu retsepti summa (€)

o Tervisekassa hüvitatud summa kokku (€)

o Realiseeritud soodusmäär (%)

o Patsiendi tasutud summa kokku (€)

o Retseptitasu (€)

o Täiendav ravimihüvitis (€)

o Põhidiagnoosi kood (RHK-10, alagrupi tasemel, nt A2)

 Meditsiiniseadmete omaosalus retsepti/ostu kohta:

o Retsepti number

o Retsepti realiseerimise kuupäev (valimis ainult realiseeritud retseptid)

o Hüvitatava meditsiiniseadme rühm/kood

o Meditsiiniseadme kogukulu (€)

o Tervisekassa hüvitatud summa (€)

o Meditsiiniseadmete omaosaluse summa (€)

o Meditsiiniseadme hüvitamise määr ehk soodusmäär (%)

o Põhidiagnoosi kood (RHK-10 alagrupi tasemel, nt A2)

 Hambaraviteenuste raviarved (sh laste hambaravi, täiskasvanute hambaravi, tasuta

hambaravi, vältimatu hambaravi ja hambaproteesid)

o Raviarve number

o Raviarve kuupäev

o Hambaraviteenuse osutamise kuupäev

o Osutatud hambaraviteenuse kood (TTL)

o Osutatud hambaraviteenuse hulk iga TTL koodi kohta

o Raviarve kogusumma (€)

o Tervisekassa hüvitatud summa (€)

o Patsiendi tasutud summa (€), kui raviarvel eristatav

o Raviliik (laste hambaravi, tasuta hambaravi, vältimatu hambaravi, proteesimine, muu

hambaravi)

 Hambaravihüvitise kasutamise andmed:

o Hüvitise liik (hambaproteesihüvitis, täiskasvanute hambaravihüvitis, jm)

o Hüvitise aluseks olev periood

o Hüvitise kasutamise kuupäev

o Hüvitisena tasutud summa (€)

o Hüvitise jääk (€)

 Tervishoiuteenuste hüvitise andmed (raviarved ja teenuste kasutamine)

ravijuhu/raviarve kohta:

o Raviarve number

o Raviarve alustamise kuupäev

o Raviarve lõppkuupäev

o Ravile saabumise liigi kood

o Teenuse grupp

o Ravi tüüp ja ravitüübi kood

o Lepingueriala kood

o Raviasutus (vendor kood)

o Põhidiagnoosi kood (RHK-10, alagrupi tasemel, nt A2)

o Kaasuva diagnoosi kood (RHK-10, alagrupi tasemel, nt A2)

o Osutatud tervishoiuteenuse kood (sh TTL kood)

o Osutatud tervishoiuteenuse hulk iga TTLi koodi kohta

o Iga tervishoiuteenuse osutamise kuupäev

o Raviarve kogusumma

o Patsiendi tasutud summa (€), kui raviarvel eristatav

o Raviarve lõpetamise põhjus

8. EESTI SOTSIAALUURING (andmestik 8)

Ajaperiood: viimased kättesaadavad andmed (2025 uuringuaasta); aastased andmed

Valikukriteerium: valimiisikud

Andmekoosseis on esitatud eraldi Exceli failina Lisa 3.

9. EESTI LEIBKONDADE FINANTSKÄITUMISE JA TARBIMISHARJUMUSTE

UURING (HFCS) (andmestik 9)

Ajaperiood: viimased kättesaadavad andmed (2024)

Valikukriteerium: valimiisikud

Andmekoosseis on esitatud eraldi Exceli failina Lisa 4.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Sissejuhatus

Andmekaitsealase mõjuhinnangu (edaspidi mõjuhinnang) esemeks on andmesubjektide

isikuandmete töötlemine uuringu “Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise hindamise

võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel“(edaspidi

uuring) läbiviimiseks vastavalt uuringu alusdokumentatsioonile (lisa 2). Mõjuhinnangu

koostamise eesmärgiks on tuvastada uuringu käigus isikuandmete töötlemisega kaasnevad

võimalikud ohud andmesubjektidele ning leida proportsionaalsed meetmed ohtude ja riskide

maandamiseks.

Kuigi Eesti pakub mitmeid toetusi ja teenuseid, ei jõua abi alati kõigini. Arenguseire Keskuse

hinnangul on potentsiaalseid toimetulekutoetuse (edaspidi TTT) saajaid oluliselt enam, kui toetust

reaalset taotleb, kuna taotlemise protsess on keerukas ja administratiivselt koormav. TTT

taotlemine eeldab, et inimene on ise aktiivne abi otsimisel, oskab hinnata oma leibkonna

majanduslikku olukorda ning on teadlik, kuhu pöörduda. Praktikas eeldab see korduvaid taotlusi,

füüsilist kohalkäimist ning ulatusliku info esitamist kohalikele omavalitsustele (KOVidele), mida

taotlejad tajuvad koormava, stressirohke ja ka alandavana. TTT määramine on oma olemuselt

kompleksne, kuna eeldab kogu leibkonna tulude ja eluasemekulude arvestamist. Kuigi tulude

andmed on registrites, peavad taotlejad esitama sageli dubleerivaid andmeid ja pangaväljavõtteid.

Samas on suure hulga dokumentide ja andmete kontrollimise tõttu menetlus koormav ka

KOVidele.

Tervishoius praegu leibkonna sissetulekust sõltuvat abi ei rakendata. Kuigi tervishoius on

määratletud teatud haavatavad rühmad, ei võeta arvesse leibkonna koosseisu, liikmete arvu ega

leibkonna sissetulekut. Tervishoius rakendatakse teenuste saamisel ühtset omaosaluse piiri, mis

võib paljudele inimestele ja leibkondadele olla üle jõu käiv ning seeläbi halvendada ligipääsu

tervishoiuteenustele. Seetõttu on TTT kõrval uuringu fookuses ka inimeste omaosaluskoormuse

kujunemine tervishoius.

Personaalriigi visiooni kohaselt peaks riik liikuma suunas, kus abi pakkumine toimub võimalikult

proaktiivselt ja kasutajakeskselt. See tähendab, et ei piirduta üksnes digitaalsete taotlusvormidega,

vaid riik suudab registrite põhjal tuvastada abivajaduse ning pakkuda inimestele asjakohast tuge

õigel ajal. See eeldab aga nii metodoloogilisi kui õiguslike lahendusi, sh leibkonna tuvastamiseks,

andmeallikate sidumiseks ning andmekaitsega seotud riskide maandamiseks. Lisaks on oluline

käsitleda abi terviklikult – raskes majanduslikus olukorras inimene võib vajada

miinimumsissetuleku ja eluasemekulude katmise kõrval ka sotsiaalteenuseid või ühekordset abi

KOVidelt. Personaliseeritud teenuste arendamine loob võimaluse siduda erinevad abivormid

ühtseks tervikuks, mis arvestab inimese konkreetsete vajadustega.

Uuringu (ja selle läbiviimiseks vajaliku isikuandmete töötlemise) eesmärk on luua

andmepõhine raamistik, mis võimaldab analüüsida TTT ja tervishoiu omaosaluse

digitaliseerimise, automatiseerimise ja personaliseerimise võimalusi. Esimeses

uurimusülesandes (UÜ) määratletakse ja valideeritakse leibkond ning klassifitseeritakse vajalikud

andmeallikad ja andmeväljad. Leibkonna defineerimine ja selle andmepõhine tuvastamine on

eelduseks uuringu järgmiste analüüside läbiviimiseks. Teises UÜ-s analüüsitakse TTT

digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalusi, sh leibkonna tulude, varade ja eluasemekulude

arvestamist. Kolmandas UÜ-s analüüsitakse leibkonna tulude arvestamist tervishoius omaosaluse

rakendamisel. Läbivalt analüüsitakse ka õiguslikke ja andmekaitselisi aspekte. Neljanda UÜ

raames kaardistatakse andmekaitsealased riskid, nende maandamise võimalused ja vajalikud

õiguslikud muudatused ning analüüsitakse samuti vaiete esitamise ja andmetöötluse läbipaistvuse

küsimusi. Viienda UÜ eesmärk on analüüsida vähemalt kahte stsenaariumi nii TTT kui ka

tervishoius omaosaluse süsteemi arendamiseks ning teha soovitusi terviklahenduste loomiseks.

Ainult tarkvaralahendusest ei piisa kaitset vajava isiku jaoks tervikliku väärtuse loomiseks,

mistõttu toome koos infosüsteemi arhitektuuriga välja ka tulevase infosüsteemi organisatoorsed

aspektid ja ressursivajadused, hõlmates turvalisuse tagamist, jätkusuutlikku käitamist kui ka

püsiva arenduse perspektiivi.

Teenuste personaliseerimine ei tähenda üksnes suuremat digiteeritust ja sissetulekute arvestamist

teenuste saamisel, vaid ka teenuste ümberdisainimist. Uuring pakub lahendusi toimetulekutoetuse

ja tervishoiuteenuste omaosaluse süsteemide arendamiseks, et luua õiglasem, lihtsam ja tõhusam

toimimismudel. Uuring on aluseks võimalikele järgmistele detailsematele analüüsidele toetuste ja

teenuste digitaliseerimisel. Analüüsitakse andmesubjekte suuremate gruppide lõikes (nt TTT

saajad, mingi piirkonna elanikud jne) ning üksikinimese tasandil andmesubjekte ei käsitleta.

Sotsiaalministeerium on uuringu läbiviimiseks vajalike isikuandmete töötlemisel vastutav töötleja.

Volitatud töötlejad on SA Mõttekoda Praxis, Proud Engineers OÜ, Kasecampers OÜ ja

Statistikaamet.

1 Kokkuvõte andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemustest

1.1 Mõjuhinnangu läbiviimisest

1.1.1 Läbiviimise aeg

Andmekaitsealane mõjuhinnang on läbi viidud august 2026.

1.1.2 Mõjuhinnangu ulatus

Uuringuvalimi moodustavad (ehk andmesubjektid, kelle isikuandmeid uuringu läbiviimisel

töödeldakse on) kõik Eesti residendid, kuid analüüsi eri etappides (uurimisülesannetes) valimi

suurused ja sihtrühmad, kellele detailsemalt keskendutakse mõnevõrra varieeruvad. Seetõttu on ka

konkreetsete andmesubjektide lõikes varieeruv nii isikuandmete töötlemise ulatus kui ka täpsemad

eesmärgid. Kuna analüüsis kasutatakse EUROMODi sisendandmeid ning hinnatakse mõju kogu

Eesti elanikkonna tasandil, on uuringu sihtrühmaks (andmesubjektideks) kõik Eesti residendid,

kokku ligikaudu 1,3 miljonit inimest. Rahvastikuregistrist ja Kinnistusraamatust (leibkondade

moodustamiseks) kaasatakse samad inimesed, kes on olemas ka EUROMOD andmestikus. Seega

on valimi suurus samuti ligikaudu 1,3 miljonit.

STAR andmete analüüs keskendub 2024-2025. aastatel toimetulekutoetuse saajatele.

Sotsiaalministeeriumi statistika kohaselt oli 2024. aastal toimetulekutoetuse saajaid 15562

leibkonda, 27844 leibkonna liiget ja 2025. aastal vastavalt 12845 ja 22050.1

Töötukassa andmekogust kaasatakse isikud, kelle kohta on 2024. ja 2025. aastatel tehtud kanne

töötukassa andmekogusse (registreeritud töötud, sh vähenenud töövõimega inimesed;

1 Sotsiaalministeerium (2026). Sotsiaalministeeriumi toetuste statistika. Kättesaadav: https://sm.ee/toetuste-statistika

tööturuteenustel osalenud inimesed). 2025. aastal oli registreeritud töötute arv 45845, 2024. aastal

50281.2 2025. aastal oli töötukassa tööturuteenustele sisenenud unikaalsete inimeste arv 83452

(84203 2024. aastal).3

Tervishoiu omaosaluse analüüsi kaasatakse kõik perioodil 1. jaanuar kuni 31. detsember 2025

Eestis elavad residendid, kelle kohta on olemas uuringu läbiviimiseks vajalikud Tervisekassa

registriandmed. Kuna tervishoiu omaosaluse koormuse hindamise eesmärk on analüüsida

omaosaluse jaotust kogu elanikkonnas ning selle seost leibkonna sissetulekute, koosseisu ja muude

sotsiaal-majanduslike tunnustega, on sihtrühmaks kogu EUROMODi valim ning Eesti rahvastik.

Seetõttu on tervishoiu omaosaluse analüüsi valimi suurus ligikaudu 1,3 miljonit inimest.

ESU valimi suuruseks on ligikaudu 8200 leibkonda. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis

elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis

(laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). ESU uuringu valim saadakse süstemaatilise

juhusliku kihtvalikuga.

HFCS valimi suuruseks 2024. aastal oli 3925 leibkonda. HFCS üldkogumi (leibkondade)

moodustamise loogika on sama, mis ESU puhul.4

Analüüsitavate isikuandmete täpne koosseis on leitav lisast 2.

Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6 lõike 1 kohaselt võib isikuandmeid

andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või

samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul. Enne isikuandmete üleandmist teadusuuringu

vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse

taset võimaldaval kujul andmetega.

Samas on teadusuuringu vajadusteks andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete

töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul lubatud, kui on täidetud järgmised

tingimused (IKS § 6 lg 3):

2 Töötukassa (2026). Statistilised näitajad, registreeritud töötud. Kättesaadav:

https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Registreeritudttud/Reg_ttudprofiil 3 Töötukassa (2026). Statistilised näitajad, tööturuteenused. Kättesaadav:

https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Koduleht_teenused/Sisenemised 4 Eesti Panga statistika (2026). Eesti leibkondade ja finantskäitumise tarbimisharjumuste uuring, metoodika, 2026. Kättesaadav:

https://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/HFCS%202024%20EST.pdf

1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam

saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada;

2) teadusuuringu tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi;

3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata

muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu poliitikakujundamise

eesmärgil tehtavad analüüsid ja uuringud. Selliste uuringute läbiviimiseks on täidesaatval

riigivõimul õigus teha päringuid teiste vastutavate või volitatud töötlejate andmekogudesse ning

töödelda saadud isikuandmeid. Isikuandmeid töödeldakse üksnes uuringu eesmärkide

saavutamiseks vajalikus ulatuses ning kooskõlas eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega.

Tegemist on IKS § 6 lõike 5 tähenduses uurimisprojektiga, mille läbiviijaks on

Sotsiaalministeerium. Uurimisprojekt on kutsutud ellu lähtudes teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse § 9 lõikest 1, mille kohaselt ministeeriumid kavandavad ja viivad

ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, pidades silmas

teadmistepõhise poliitika kujundamise põhimõtteid ning arvestades riigi ja valitsemisala

strateegilisi sihte ning terviklikku toimimist.

Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS),

mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu

edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine;

rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja

meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt

põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud

pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala

strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest.

Põhimääruse 4. peatükis toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsiosakonna põhiülesanne

on juhtida valitsemisala üleselt infosüsteemide andmehalduse poliitikat ja luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade

tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest ning

võrdlus teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise praktikaga.

1.1.3 Metoodika

Andmekaitsealase mõjuhinnangu loomisel kasutasime riskide identifitseerimisel ja hindamisel

põhinevat metoodikat. Mõjude hindamisel võetakse arvesse kirjeldatud andmetöötlemise

iseloomu, ulatust ja konteksti. Riskid on leitud ja kirjeldatud andmetöötluse ohustsenaariumite

hindamisest lähtuvalt. Riskide hindamisel on hinnatud skaalal (0-väga madal; 4-väga kõrge) kahte

tegurit:

● riski realiseerumise tõenäosus;

● riski realiseerumise mõju.

Üldine riski tase leitakse kahe skaala ristumispunktis vastavalt alltoodud joonisele ja tabelile.

Näiteks kui tõenäosus on 3 ja mõju 2, siis riski tase on 5 ehk keskmine.

Ülevaade riskidest on esitatud mõjuhinnangu kuuendas peatükis.

Riski tase

Tulemus Kirjeldus

6-8 Kõrge

3-5 Keskmine

0-2 Madal

2 Projektipõhise infosüsteemi kirjeldus

Uuringuandmed salvestatakse Statistikaameti RDP-põhises teadlaste töökeskkonnas, mille

haldamisel rakendatakse Eesti infoturbestandardi / ISO 27001 nõudeid. Andmeanalüüsiks

kasutatavad andmed pseudonümiseeritakse Statistikaamet poolt enne uurimisgrupile edastamist.

Pseudonümiseerimise protsessi on detailsemalt kirjeldatud peatükis 4.1. Uuringus kasutatakse

Statistikaameti poolt varasemate projektide raames ja riikliku statistika loomise eesmärgil kokku

pandud andmestikke (EUROMOD, ESU, HFCS). Lisaks teostatakse andmepäring Tervisekassa,

Statistikaameti, Töötukassa andmekogudesse, sotsiaaltoetuste ja -teenuste registrisse STAR,

Rahvastikuregistrisse ning Kinnistusraamatusse. Täpne andmepäring on kirjeldatud lisas 2.

2.1 Turvameetmed

Statistikaameti RDP-põhise teadlaste töökeskkonna majutamise, haldamise, keskkonnas andmete

töötlemise ja infoturbe tagamise eest vastutab Statistikaamet. Infosüsteemi haldamisel

rakendatakse Eesti infoturbestandardi / ISO 27001 nõudeid.

Statistikaameti RDP-põhisele teadlaste töökeskkonnale on ligipääs tagatud üksnes konkreetse

uuringu meeskonnale, kellele on määratud vastavad kasutajaõigused ning kes on Statistikaametiga

sõlminud konfidentsiaalsuslepingu. Keskkonnale juurdepääsuks on nõutav kaheetapiline

autentimine: autentimine ID-kaardi abil läbi VPN-ühenduse ning täiendav autentimine teadlaste

keskkonna kasutajatunnuse ja parooliga. Uuringuandmete ja kasutajakataloogide salvestus toimub

turvatud ketastel, mis asuvad Statistikaameti hallatavas serverikeskkonnas. Andmete eksportimine

või kopeerimine keskkonnast on tehniliselt piiratud – virtuaalmasinas puudub internetiühendus,

USB kasutus on keelatud ning clipboard on RDP kaudu blokeeritud. Mikroandmed üheski uuringu

etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu.

Vastavalt Statistikaameti kehtestatud andmekaitse nõuetele on Statistikaameti RDP-põhisest

teadlaste töökeskkonnast andmete väljastamine lubatud üksnes sellisel kujul, mis ei võimalda

andmesubjektide tuvastamist. Andmeid võib keskkonnast välja viia vaid agregeeritud kujul,

näiteks tabelite, jooniste või mudelite koefitsientide näol. Üksikandmete eksportimine on

välistatud. Enne tulemuste väljastamist rakendab Statistikaamet statistilise aimatavuse kontrolli,

mille eesmärk on hinnata ja tagada, et väljund ei võimalda otseselt ega kaudselt isikuandmete

tuvastamist. Kõik väljundandmed vaadatakse üle Statistikaameti vastava töötaja poolt enne

teadlastele edastamist.

Täiendavate kaitsemeetmetena rakendatakse uuringus andmete pseudonümiseerimist ja andmete

minimaalsuse põhimõtet.

Registriandmete päringu andmed pseudonümiseeritakse. Andmekogu vastutavad töötlejad

edastavad turvalist kanalit pidi kõiksed andmed koos isikukoodiga Statistikaametile vastavalt

andmepäringule. Andmed pseudonümiseerib Statistikaamet koheselt pärast andmekogu

vastutavalt töötlejalt andmete saamist oma võtme alusel (SA_ISIK_ID). Uuringu läbiviija ei saa

võtmele üheski töö etapis juurdepääsu. EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu

andmed on juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet.

Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta.

Andmeid kasutatakse üksnes statistiliseks ja teaduslikeks eesmärkideks ning tulemusi avaldatakse

ainult agregeeritud kujul. Töödeldakse üksnes neid andmesubjekti kohta käivaid andmeid, mis on

vältimatult vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks. Andmete liikumine uuringus on

kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt

vajalik hulk inimesi. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse

andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1)

b) ja c)).

2.2 Isikuandmete juurdepääsuhaldus

Statistikaameti teadlaste töökeskkonnale on ligipääs tagatud ainult uuringu meeskonnale (koosseis

esitatud peatükis 4.3.1), kellele on määratud vastavad kasutajaõigused. Uued kasutajakontod

luuakse vastutava uurija taotlusel ja heakskiidul vastavalt vajadusele (nt uurimisgruppi lisandub

uusi uurijaid). Kolmandatel isikutel puudub juurdepääs uuringus kasutavasse teadlaste

töökeskkonda. Ligipääs on tagatud Statistikaameti analüütikutele, kes andmestikke koostavad ja

keskkonda lisavad ning spetsialistidel, kes koordineerivad lepingujärgset õiguste andmist

kasutajatele.

2.3 Andmestiku elutsükkel

Andmestiku elutsükkel on järgmine:

1. Kust tulevad andmed?

Uuringu peamiseks alusandmestikuks on Statistikaameti hallatav ja varasema projekti raames

koostatud pseudonümiseeritud EUROMODi sisendandmestik, mis sisaldab Eesti residentide

andmeid tulude, maksude, toetuste ja vähesel määral ka kulude kohta. Projekti eesmärkide

saavutamiseks täiendatakse seda andmestikku Rahvastikuregistri, Kinnistusraamatu, Tervisekassa

ja Retseptikeskuse, STAR-i, Töötukassa ning Eesti sotsiaaluuringu (ESU) andmetega.

Kõik registriandmete päringud, andmete sidumine ja pseudonümiseerimine viiakse läbi

Statistikaameti töötajate poolt. Uuringu läbiviijatele tehakse Statistikaameti teadlaste

töökeskkonnas kättesaadavaks üksnes pseudonümiseeritud andmed. Andmete liikumise ja

pseudonümiseerimise täpsem kirjeldus on esitatud peatükis 4.1.

2. Mida teeb uurimisgrupp nendega?

Uurimisgrupp kasutab lisas 2 esitatud andmeid analüüsimaks erinevaid leibkonna määratlusi

toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse kontekstis, toimetulekutoetuse

digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalusi, leibkonna tulude arvestamist tervishoius

omaosaluse rakendamisel. Analüüsi põhjal pakutakse välja võimalusi leibkondade abivajaduse

andmebaasi-põhiseks hindamiseks ning toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse

personaliseerimiseks ning hinnatakse võimalike lahenduste mõju inimestele ja riigile. Uuringu

tulemusel valmib andmepõhine raamistik, mis võimaldab analüüsida TTT ja tervishoiu

omaosaluse digitaliseerimise, automatiseerimise ja personaliseerimise võimalusi.

3. Mida tehakse uuringu lõppedes andmetega?

Statistikaameti teadlaste keskkonnas kasutatavad registriandmete andmestikud ja projektikaustad

seotud andmestikega hävitatakse hiljemalt 2028 jaanuariks. Töös kasutatava EUROMODi

sisendandmestiku, ESU ja HFCS andmete säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna andmestikud

on loodud teise projekti raames (osa riikliku statistika töödest).

3 Isikuandmete töötlemise toimingud

3.1 Isikuandmete kogumine

Kuidas isikuandmed saadakse (õiguslik alus, kogumise viis).

Uuringus töödeldavad isikuandmed pärinevad riiklikest registrirest ja riikliku statistika tegemise

käigus kogutud andmetest. Andmeid kogutakse registripäringute kaudu Statistikaameti

vahendusel, uurimistöösse täiendavalt uuritavaid ei värvata ega võeta ühendust uuritavatega.

Uurimistööga seoses ei muutu uuritavate (kui andmesubjektide) kohustuste maht ega kahjustata

muul viisil ülemäära nende õigusi. Uuringus on registriandmete analüüsiga seotud andmeandjateks

(registripidajad) Statistikaamet, Siseministeerium, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet (SKA),

Tartu Maakohtu ning Tervisekassa. HFCSi andmed päritakse Eesti Pangalt, kes edastab need otse

Statistikaametile.

Teadusuuring viiakse läbi Sotsiaalministeeriumi avalike ülesannete täitmiseks ning

teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamiseks. Uuringu läbiviimise ja isikuandmete

töötlemise õiguslikku alust on täpsemalt kirjeldatud peatükis 1.1.2.

Andmeid töödeldakse üksnes uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses ning need

pseudonümiseeritakse Statistikaametis enne analüütikutele kättesaadavaks tegemist. Uuringu

läbiviijateni isikukoodid ei jõua. Andmete liikumist ja pseudionümiseerimist on täpsemalt

kirjeldatud peatükis 4.

4 Isikuandmete pseudonüümimine ja edastamine

Uuring hõlmab erinevaid registri- ja uuringuandmestikke ning valimi suurus sõltub konkreetsest

uurimisülesandest. EUROMODi, Rahvastikuregistri, Kinnistusraamatu ning Tervisekassa ja

Retseptikeskuse andmete analüüsis on sihtrühmaks kõik Eesti residendid (ligikaudu 1,3 miljonit

inimest). Lisaks kasutatakse Eesti sotsiaaluuringu (ESU), leibkondade finantskäitumise ja

tarbimisharjumuste uuringu (HFCS), STAR-i ning Töötukassa andmeid, mille puhul kaasatakse

vastavate andmestike valimisse kuuluvad isikud või leibkonnad.

Registriandmete päringu andmed pseudonümiseeritakse. Registripidajad edastavad turvalist

kanalit pidi kõiksed andmed koos isikukoodiga Statistikaametile vastavalt andmepäringule.

Andmed pseudonümiseerib Statistikaamet koheselt pärast registripidajatelt andmete saamist oma

võtme alusel (SA_ISIK_ID). Uuringu läbiviija ei saa võtmele üheski töö etapis juurdepääsu.

Registripidajad omavahel andmeid ei vaheta.

EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud.

Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale

(SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta.

4.1 Andmete töötlus enne uurimisgrupile andmist

Kesksel kohal on EUROMOD maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli jaoks kasutatav

sisendandmestik (andmestik 1), mis sisaldab Eesti residentide andmeid inimeste ja leibkondade

aastaste tulude, maksude ja vähesel määral ka kulude (üürikulu) kohta. EUROMODi mudeli

sisendiks olev andmestik on juba varasema projekti5 raames Statistikaameti poolt kokku pandud

ning pseudonümiseeritud (andmetega kokku puutuvate inimeste arv on minimaalne), seega

erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa.

EUROMODi andmestik on koostatud kasutades andmeid erinevatest registritest6. Kõiki

EUROMODis kasutatavaid registriandmeid haldab Statistikaamet.

Samas ei ole EUROMODi andmestikus detailset infot selle projekti raames vajalike leibkondade

määratlemiseks või toimetulekutoetuse ja terviseandmetega seoses projekti eesmärkide täitmiseks.

Seega ühendatakse EUROMODi sisendandmestik Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistriga

STAR, Töötukassa andmekogu, Rahvastikuregistri, Kinnistusraamatu ja Tervisekassa andmekogu

andmetega. Registriandmetele ühendatakse juurde ka Eesti Sotsiaaluuringu andmed (ESU), et

küsitlus- ja registripõhist leibkonna informatsiooni võrrelda.

Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad

Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest,

toimub andmete pseudonümiseerimine Statistikaametis ning seejärel edastatakse andmed

Praxisele Statistikaameti teadlaste turvalises keskkonnas kasutamiseks. Andmete liikumise

protsess on järgmine:

 Uuringu läbiviija (SA Mõttekoda Praxis) teeb koostöös tellijaga (Sotsiaalministeerium)

andmepäringu Statistikaametile.

 Statistikaamet pärib registripidajatelt andmed vastavalt uuringu läbiviija

andmepäringule (need, mida Statistikaametil endal ei ole).

 Registripidajad edastavad turvalist kanalit pidi kõiksed andmed koos isikukoodiga

Statistikaametile.

5 EUROMODi mudel on üks riikliku statistikatöödest. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku pandud

Rahandusministeeriumi tellimusel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). 6 Euromodi sisendandmestik sisaldab andmeid järgmistest allikatest: Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed

(töötamise register, maksukohuslaste register); Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse

infosüsteemi andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister); Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime

hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register,

töötuskindlustuse andmekogu); Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse infosüsteemi

andmed); Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti Rahvastikuregister); Statistikaametis hoitavad Tervisekassa

andmed (Tervisekassa andmekogu); Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi ja Tartu Maakohtu andmed (kinnistusraamat,

E-Toimiku süsteemi andmed, äriregister); Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

 Statistikaametisse jõudes andmed pseudonümiseeritakse (st isikukoodid analüütikuni

ei jõua), lisades SA_ISIK_ID tunnus

 Lisatud SA_ISIK_ID tunnuse alusel tehakse väljavõte EUROMODi registripõhise

andmestiku baasis olevatest isikutest.

 Statistikaametis olemasolevad tunnused paneb Statistikaamet volitatud töötlejatele

analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas. Registritest

saadud tunnused lisab Statistikaamet volitatud töötlejatele analüüsiks kasutatavasse

kausta Statistikaameti analüüsi turvalises keskkonnas juba varasemate andmete juurde.

Täiendavalt ühendatakse registriandmetega ka Eesti Sotsiaaluuringu andmed. Eesti

Sotsiaaluuringu 2024-2025 mikroandmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku

pandud ning pseudonümiseeritud. Pseudonümiseeritud andmestikud tehakse kättesaadavaks

üksnes volitatud töötlejatele Statistikaameti teadlaste keskkonnas.

4.1.1 Andmete üleandmine uurimisgrupile

Uuringuks päritavad andmed Statistikaametist ja registritest edastatakse andmepäringu alusel ning

sõlmitakse Statistikaametiga andmete kasutusleping. HFCS uuringu andmete kasutuseks

sõlmitakse leping Eesti Pangaga, kes edastab andmed Statistikaametile. Pärast lepingu sõlmimist

ja registritest pärit andmete pseudonümiseerimist edastatakse andmed projektitiimile

Statistikaameti RDP-põhises teadlaste töökeskkonnas.

4.1.2 Andmete uuendamine

Ei toimu.

4.2 Andmete säilitamine

Isikuandmeid säilitatakse uuringu kestuse jooksul pseudonüümitud kujul Statistikaameti teadlaste

keskkonnas kuni jaanuar 2028. Andmetele pääseb ligi uurimisgrupp (nimetatud alapeatükis 4.3.1)

ja Statistikaameti töötaja.

4.2.1 Hoiustamisel kasutatavad turvameetmed

Uuringuandmed salvestatakse vastavalt Statistikaameti poolt kehtestatud andmekaitse nõuetele

Statistikaameti RDP-põhises teadlaste töökeskkonnas, kuhu tagatakse ligipääs ainult

uuringumeeskonnale. Statistikaameti RDP-põhisest teadlaste töökeskkonnast on andmete

väljastamine lubatud üksnes sellisel kujul, mis ei võimalda andmesubjektide tuvastamist. Andmeid

võib keskkonnast välja viia vaid agregeeritud kujul, näiteks tabelite, jooniste või mudelite

koefitsientide näol. Üksikandmete eksportimine on välistatud. Enne tulemuste väljastamist

rakendab Statistikaamet statistilise aimatavuse kontrolli, mille eesmärk on hinnata ja tagada, et

väljund ei võimalda otseselt ega kaudselt isikuandmete tuvastamist. Kõik väljundandmed

vaadatakse üle Statistikaameti vastava töötaja poolt enne teadlastele edastamist.

4.2.2 Kuidas välditakse andmete juhuslikku hävimist või kahjustumist?

Andmetele pääseb uuringu meeskond ligi ainult läbi Statistikaameti teadlaste keskkonna.

Projektide alusandmestikel on Statistikaameti töökeskkonnas peal kirjutuskaitstus, seega

tavakasutajal ei ole võimalik uuringu alusandmeid muuta ega kustutada. See tagab, et analüüsi

aluseks olevaid andmeid ei kustutata või muudeta kogemata.

4.2.3 Arhiveerimine

Kõik volitatud töötlejate poolt Statistikaameti teadlaste keskkonnas kasutatavad registriandmete

andmestikud hävitatakse hiljemalt 2028 a jaanuari lõpuks. Töös kasutatava EUROMODi

sisendandmestiku, ESU ja HFCS andmete säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna andmestikud

on loodud teise projekti raames (osa riikliku statistika töödest).

4.3 Andmete kasutamine

Andmeanalüüsi tulemusena pakutakse välja võimalusi leibkondade abivajaduse andmebaasi-

põhiseks hindamiseks ning toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse

personaliseerimiseks ning hinnatakse võimalike lahenduste mõju inimestele ja riigile. Uuringu

eesmärk on luua andmepõhine raamistik, mis võimaldab analüüsida TTT ja tervishoiu omaosaluse

digitaliseerimise, automatiseerimise ja personaliseerimise võimalusi.

4.3.1 Uurimisgrupp

Uurimisgrupi koosseis, kellel on ligipääs pseudonümiseeritud andmetele, on käesoleva

mõjuhinnangu koostamise hetkel järgmine:

Merilen Laurimäe Vastutav uurija

Kelly Toim-Viirsalu Kaasuurija

Hede Sinisaar Kaasuurija

Markus Nopason Kaasuurija

Elisabeth Kelner Kaasuurija

Kaija Kasekamp Kaasuurija

4.4 Uuringute tulemused publitseerimine

Uuringu tulemused (üldistatud ja isikustamata kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult

kättesaadavaks. Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud

avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Lisaks avaldatakse uuringu lõppraport SA

Mõttekoda Praxis kodulehel. Mõlemaid lehti ja nendel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena.

Inimestel on võimalik lehtedel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja

analüüsi kokkuvõtliku teabega.

Uuringu andmeid ei ole plaanis lisada repositooriumisse või muul viisil peale publitseerimise

kättesaadavaks teha.

4.5 Andmete kustutamine

Kõik volitatud töötlejate poolt Statistikaameti teadlaste keskkonnas kasutatavad registriandmete

andmestikud hävitatakse hiljemalt 2028. a jaanuari lõpuks. Töös kasutatava EUROMODi

sisendandmestiku, ESU ja HFCS andmete säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna andmestikud

on loodud teise projekti raames (osa riikliku statistika töödest), kuid hävitatakse praeguse uuringu

käigus loodud analüüsitabelid, muud kokkuvõtvad andmed ja projektikaustad.

5 Isikuandmete töötlemise eesmärgid

5.1 Töötlemise eesmärgid

Andmepäringu ning töötlemise eesmärk on luua andmepõhine raamistik, mis võimaldab

analüüsida TTT ja tervishoiu omaosaluse digitaliseerimise, automatiseerimise ja

personaliseerimise võimalusi.

Teadusuuring viiakse läbi Sotsiaalministeeriumi ülesannete täitmiseks ning teadmistepõhise

poliitikakujundamise toetamiseks. Uuringu läbiviimise alus tuleneb teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni korralduse seaduse § 9 lõikest 1 ning Sotsiaalministeeriumi ülesannetest

sotsiaal- ja tervisepoliitika kavandamisel ja poliitikameetmete mõju hindamisel.

Isikuandmete töötlemisel lähtutakse isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-st 6. IKS § 6 lõike 5

kohaselt käsitletakse teadusuuringuna ka täidesaatva riigivõimu poliitikakujundamise eesmärgil

tehtavaid analüüse ja uuringuid Isikuandmeid töödeldakse eelkõige pseudonüümitud kujul (IKS

§ 6 lg 1) ning isikut tuvastamist võimaldaval kujul töötlemisel lähtutakse IKS § 6 lõikes 3

sätestatud tingimustest. Andmeid töödeldakse üksnes uuringu eesmärkide saavutamiseks

vajalikus ulatuses ning kooskõlas eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega.

Uuringu läbiviimise ja isikuandmete töötlemise õiguslikku alust on täpsemalt kirjeldatud

peatükis 1.1.2.

5.1.1 Kas antud juhul toimub töötlemine teaduse eesmärgil?

Isikuandmeid töödeldakse Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundamise eesmärgil, mida

käsitatakse IKS § 6 lõike 5 kohaselt teadusuuringuna.

6 Riskide hindamine ja nende tuvastamine

Riskide kaardistus koos maandamise meetmega on toodud järgmises tabelis. Riski tõenäosust ja mõju on hinnatud pärast maandusmeetmete

rakendamist.

Riski

nr

Riski nimetus Riski

tõenäosus

(0-väga

madal; 4-väga

kõrge)

Riski mõju (0-

väga madal;

4-väga kõrge)

Riski tase Tegevused / ettepanekud riski maandamiseks

1 Andmesubjektide andmed saavad

avalikuks

1 4 keskmine  Andmetega töötab piiratud arv uurijaid, isikustatud

andmeid uurimisgrupp ei näe.

 Täpselt sätestatud andmeedastuse protsessid ja

turvameetmed.

 Andmete kasutamine pseudonümiseeritud kujul.

 Uuringus kasutatavaid andmeid kasutatakse vaid

teadlastele mõeldud Statistikaameti RDP-keskkonnas.

 Kõikidele Statistikaameti teadlaste keskkonnast

väljuvatele tabelitele ja joonistele tehakse

Statistikaameti töötaja poolt aimatavuse kontroll.

Väljastatakse vaid kontrolli edukalt läbinud tulemid.

2 Andmestikus olevate

andmesubjektide suurel hulgal

(süstemaatiline) tuvastamine ja

juhuslik tuvastamine

1 3 keskmine

 Andmetega töötab piiratud arv uurijaid.

 Depseudonüümimine ei ole võimalik.

 Teaduseetika järgimine, AKI taotluses kirjeldatud

andmetöötluse eesmärkide täitmine.

3 Avaldatavad tulemused on liiga

detailsed (andmesubjektide

tuvastamise risk)

1 3 keskmine  Kõikidele Statistikaameti teadlaste keskkonnast

väljuvatele tabelitele ja joonistele tehakse

Statistikaameti töötaja poolt aimatavuse kontroll.

Väljastatakse vaid kontrolli edukalt läbinud tulemid.

 Tulemused esitatakse agregeeritud kujul.

 Tulemuste avaldamisel tagatakse statistiline

anonüümsus.

 Andmete repositooriumisse lisamine ei ole plaanis.

4 Uuringu eesmärgi piiridest

väljumine

1 2 madal  Läbi on viidud andmekaitsealane mõjuhinnang.

 Vastutav uurija teavitab kõiki uuringumeeskonna

liikmeid uuringu ja mõjuhinnangu tingimustest.

5 Koodivõtme konfidentsiaalsuse

kadu

1 2 madal  Uuringumeeskond ei pääse ligi pseudonümiseerimise

koodivõtmele

 Uuringus kasutatavad andmestikud on juba

pseudonümiseeritud, täiendavate uuringus kasutatavate

andmete pseudonümiseerimise viib läbi Statistikaamet

6 Uuringuandmete terviklikuse

rikkumine – nt registripidaja

edastab ebaõiged või ebatäielikud

andmed

1 2 madal  Riiklike andmekogude puhul on tagatud andmete

terviklus vastavalt andmekogu põhimäärusele.

 Uuringumeeskonnal on kogemusi registriandmetega

töötamisel.

 Registriandmete kättesaamisel kontrollitakse enne

analüüsi läbiviimist andmete tervliklikust ja kvaliteeti.

7 Andmesubjektide õigused ei ole

uuringu läbiviimisel tagatud

1 2 madal  Uuringusse täiendavalt uuritavaid ei värvata ega võeta

ühendust uuritavatega.

 Uuringuga seoses ei muutu uuritavate (kui

andmesubjektide) kohustuste maht ega kahjustata muul

viisil ülemäära nende õigusi.

 Andmekoosseis on kooskõlastatud Statistikaametiga ja

registripidajatega.

 Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete

töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise

põhimõtetest.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / Registrikood 70001952

Anu Suviste Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Teie 27.07.2026 nr 2.2.-1/26/49-2 Meie 13.08.2026 nr 1.1-16/2009-1

Puuduste kõrvaldamine Lugupeetud Anu Suviste Edastan Andmekaitse Inspektsiooni märkustest lähtuvalt täiendatud taotluse. Muudatused on märgitud värviliselt. Taotlusele on lisatud andmekaitsealane mõjuhinnang (lisa 5). Lisaks on täiendatud andmepäringu kirjeldust (lisa 1). Varasemalt esitatud lisades 2-4 muudatusi ei esine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja Lisad: 1. taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus;

2. andmepäringu kirjeldus; 3. andmekaitsealane mõjuhinnang.

Margit Rannamets [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

_____________________ (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise hindamise võimalikkus

toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Tegemist on

Sotsiaalministeeriumi

poliitikakujundamise

eesmärgil läbiviidava

uuringuga IKS § 6 lg 5

tähenduses. IKS § 6 lg 5¹

kohaselt ei kohaldata

sellisele uuringule üldjuhul

§ 6 lg-s 4 sätestatud

eetikakomitee kontrolli

kohustust. Andmekaitse

Inspektsioon võib

konsulteerida teadus- ja

arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse

seaduse §-s 26 nimetatud

eetikakomiteega, kui

Andmekaitse

Inspektsiooni hinnangul

vajab poliitika

kujundamiseks tehtav

uuring või analüüs

eetilisuse hindamist.

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Hede Sinisaar, Sihtasutus

Mõttekoda Praxis,

[email protected],

640 8000

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium,

70001952

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

Kontaktisik: Kati Nõlvak, [email protected],

tel. 5804 5973

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sihtasutus Mõttekoda Praxis

90005952

Ahtri 6A, 10151 Tallinn

Kontaktisik 1: Merilen Laurimäe,

[email protected], 53426645

Kontaktisik 2: Katre Pall,

[email protected], 5220 992

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Proud Engineers OÜ

14128146

Tallinn, Harju maakond, Viimsi vald,

Miiduranna küla, Kristjani tee 2, 74015

Kontaktisik: Kaspar Kala, 55581141,

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Kasecampers OÜ

14948109

Suureale, Tammistu 10489, Harju maakond

Kontaktisik. Kaija Kasekamp

5101562

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet

70000332

Tatari tn 51, 10134 Tallinn

Kontaktisik: Ilona Reiljan,

[email protected], 53311740

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille

läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning

mis on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seaduse § 9 lõikega 1, mille

kohaselt ministeeriumid kavandavad ja

viivad ellu oma valitsemisalale

tarvilikku teadus- ja arendustegevust

ning innovatsiooni, pidades silmas

teadmistepõhise poliitika kujundamise

põhimõtteid ning arvestades riigi ja

valitsemisala strateegilisi sihte ning

terviklikku toimimist.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus

(edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt

kuulub ministeeriumi valitsemisalasse

sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene

koordineerimine, laste õiguste tagamine

ja heaolu edendamine, puudega inimeste

elukvaliteedi edendamine ja sellealase

tegevuse koordineerimine; rahva tervise

kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi

arendamine, ravikindlustus, ravimid ja

meditsiiniseadmed ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb

Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda

Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus

nr 42 „Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on

ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse

piires korraldus-, arendus-, planeerimis-

ja järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4.

peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade

põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2

punkt 6 sätestab, et analüüsiosakonna

põhiülesanne on juhtida valitsemisala

üleselt infosüsteemide andmehalduse

poliitikat ja luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi

teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja

sotsiaalvaldkonna arengust ja

rakendatud või kavandatava poliitika

mõjususest ning võrdlus teiste riikide

olukorra ja rahvusvahelise praktikaga

5. Uuring viiakse läbi vastavalt

isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele

5, mille kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu poliitikakujundamise

eesmärgil tehtavad analüüsid ja

uuringud. Selliste uuringute

läbiviimiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teiste vastutavate

või volitatud töötlejate andmekogudesse

ning töödelda saadud isikuandmeid.

Isikuandmeid töödeldakse üksnes

uuringu eesmärkide saavutamiseks

vajalikus ulatuses ning kooskõlas

eesmärgipärasuse ja minimaalsuse

põhimõtetega.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemine on vajalik, et analüüsida toimetulekutoetuse (TTT) ja tervishoiu

omaosaluse süsteemi digitaliseerimise, automatiseerimise ning personaliseerimise võimalusi.

See hõlmab andmepõhist leibkonna tuvastamist, tulude ja kulude registripõhist arvestamist, sh

tervishoius omaosaluse rakendamisel.

Kuigi Eesti pakub mitmeid toetusi ja teenuseid, ei jõua abi alati kõigini. Arenguseire Keskuse4

hinnangul on potentsiaalseid TTT saajaid oluliselt enam, kui toetust reaalset taotleb, kuna

taotlemise protsess on keerukas ja administratiivselt koormav. TTT taotlemine eeldab, et inimene

on ise aktiivne abi otsimisel, oskab hinnata oma leibkonna majanduslikku olukorda ning on teadlik,

4 Arenguseire Keskus. (2024). Milliseid Eesti sotsiaal- ja haridusvaldkonna toetusi ja teenuseid tasuks personaliseerida?

LÜHIRAPORT, september 2024. https://arenguseire.ee/raportid/milliseid-eesti-sotsiaal-ja-haridusvaldkonna-toetusi-ja-

teenuseid-tasuks-personaliseerida/

kuhu pöörduda. Praktikas eeldab see korduvaid taotlusi, füüsilist kohalkäimist ning ulatusliku info

esitamist kohalikele omavalitsustele (KOVidele), mida taotlejad tajuvad koormava, stressirohke ja

ka alandavana5. TTT määramine on oma olemuselt kompleksne, kuna eeldab kogu leibkonna

tulude ja eluasemekulude arvestamist. Kuigi tulude andmed on registrites, peavad taotlejad esitama

sageli dubleerivaid andmeid ja pangaväljavõtteid. Samas on suure hulga dokumentide ja andmete

kontrollimise tõttu menetlus koormav ka KOVidele.6

Tervishoius praegu leibkonna sissetulekust sõltuvat abi ei rakendata. Kuigi tervishoius on

määratletud teatud haavatavad rühmad, ei võeta arvesse leibkonna koosseisu, liikmete arvu ega

leibkonna sissetulekut. Tervishoius rakendatakse teenuste saamisel ühtset omaosaluse piiri, mis

võib paljudele inimestele ja leibkondadele olla üle jõu käiv ning seeläbi halvendada ligipääsu

tervishoiuteenustele. Seetõttu on TTT kõrval uuringu fookuses ka inimeste omaosaluskoormuse

kujunemine tervishoius.

Personaalriigi visiooni kohaselt peaks riik liikuma suunas, kus abi pakkumine toimub võimalikult

proaktiivselt ja kasutajakeskselt. See tähendab, et ei piirduta üksnes digitaalsete taotlusvormidega,

vaid riik suudab registrite põhjal tuvastada abivajaduse ning pakkuda inimestele asjakohast tuge

õigel ajal. See eeldab aga nii metodoloogilisi kui õiguslike lahendusi, sh leibkonna tuvastamiseks,

andmeallikate sidumiseks ning andmekaitsega seotud riskide maandamiseks. Lisaks on oluline

käsitleda abi terviklikult – raskes majanduslikus olukorras inimene võib vajada

miinimumsissetuleku ja eluasemekulude katmise kõrval ka sotsiaalteenuseid või ühekordset abi

KOVidelt. Personaliseeritud teenuste arendamine loob võimaluse siduda erinevad abivormid

ühtseks tervikuks, mis arvestab inimese konkreetsete vajadustega.

Selles uuringus läheneme TTT ja sellega seotud teenuste arendamisele järkjärguliselt ning eristame

kolme võimalikku automatiseerituse taset:

I tase – digiteeritud teenus: Toetuse määramiseks vajalikud andmed on kättesaadavad registritest,

taotlus täidetakse võimalikult suures ulatuses automaatselt ning andmete olemasolul toimub

hüvitise määramine samuti automaatselt. Vajaduse korral saab taotleja andmeid täiendada.

II tase – proaktiivne teenus: Riik teeb aktiivseid jõupingutusi, et jõuda potentsiaalsete toetuse

saajateni ja pakkuda teenust proaktiivselt. Mitme täisealise liikmega leibkonnas võib aga olla mitu

õigustatud isikut, mistõttu ei saa riik alati automaatselt otsustada, kellele toetus määrata. TTT

vajadus võib tekkida väljaspool riigi teenuseid (nt õnnetusjuhtumi, peresuhete halvenemine tõttu).

Seetõttu võib vajadus jääda riigile alguses teadmata ning ilmneda alles mõne sündmuse- või muu

teenusprotsessi käigus.

III tase – personaliseeritud teenus: Koos TTT-ga pakutakse ka teisi asjakohaseid teenuseid või

teavet abivõimaluste kohta, millele inimene või leibkond võib kvalifitseeruda. Teenuste ring võib

ulatuda KOVide sotsiaalteenustest ja toiduabist kuni tööturu-, haridus- ja tervishoiuteenusteni.

Uuringu eesmärk on luua andmepõhine raamistik, mis võimaldab analüüsida TTT ja

tervishoiu omaosaluse digitaliseerimise, automatiseerimise ja personaliseerimise võimalusi.

Esimeses uurimusülesandes (UÜ) määratletakse ja valideeritakse leibkond ning

klassifitseeritakse vajalikud andmeallikad ja andmeväljad. Leibkonna defineerimine ja selle

andmepõhine tuvastamine on eelduseks uuringu järgmiste analüüside läbiviimiseks. Teises UÜ-s

5 Welfare Experiences. (2025). RASI 03.06.2025 seminari ettekanne. https://welfare-experiences.org/et/konverentsid-

seminarid-et/welfare-experiences-seminar-tallinna-ulikoolis 6 Welfare Experiences. (2025). RASI 03.06.2025 seminari ettekanne. https://welfare-experiences.org/et/konverentsid-

seminarid-et/welfare-experiences-seminar-tallinna-ulikoolis

ja Riigikontroll. (2023). Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus.

https://www.riigikontroll.ee/sites/default/files/documents/2025-11/16215_RKTR_3559_2-1.4_2299_002-2.pdf

analüüsitakse TTT digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalusi, sh leibkonna tulude, varade ja

eluasemekulude arvestamist. Kolmandas UÜ-s analüüsitakse leibkonna tulude arvestamist

tervishoius omaosaluse rakendamisel. Läbivalt analüüsitakse ka õiguslikke ja andmekaitselisi

aspekte. Neljanda UÜ raames kaardistatakse andmekaitsealased riskid, nende maandamise

võimalused ja vajalikud õiguslikud muudatused ning analüüsitakse samuti vaiete esitamise ja

andmete läbipaistvuse küsimusi. Viienda UÜ eesmärk on analüüsida vähemalt kahte stsenaariumi

nii TTT kui ka tervishoius omaosaluse süsteemi arendamiseks ning teha soovitusi terviklahenduste

loomiseks. Ainult tarkvaralahendusest ei piisa kaitset vajava isiku jaoks tervikliku väärtuse

loomiseks, mistõttu toome koos infosüsteemi arhitektuuriga välja ka tulevase infosüsteemi

organisatoorsed aspektid ja ressursivajadused, hõlmates turvalisuse tagamist, jätkusuutlikku

käitamist kui ka püsiva arenduse perspektiivi.

Teenuste personaliseerimine ei tähenda üksnes suuremat digiteeritust ja sissetulekute arvestamist

teenuste saamisel, vaid ka teenuste ümberdisainimist. Uuring pakub lahendusi toimetulekutoetuse

ja tervishoiuteenuste omaosaluse süsteemide arendamiseks, et luua õiglasem, lihtsam ja

tõhusam toimimismudel. Uuring on aluseks võimalikele järgmistele detailsematele analüüsidele

toetuste ja teenuste digitaliseerimiseks.

Uuringus kasutatakse ühe meetodina kvantitatiivseid analüüsimeetodeid (osa sellest andmekaitse

taotlusest), mille täpsem kirjeldus ja eesmärk on selgitatud 5. küsimuse all.

Lisaks viiakse uuringu raames läbi ka intervjuud ja küsitlus (ei ole osa sellest andmekaitse

taotlusest). Järgnevalt on toodud nende lühike kirjeldus.

Uuringusse kaasatakse eksperdid Õiguskantsleri Kantseleist, Eesti Pangast ning Eesti Maksu- ja

Tolliametist. Uuringus osalevatelt ekspertidelt soovime teada saada milliste kaebustega

on toimetulekutoetust taotlevad leibkonnad pöördunud õiguskantseleri poole, et lisada

analüüsile inimese vaade ja tagada ebatüüpiliste, ebaselgete või ebaõiglaselt tunduvate olukordade

käsitlus. Eesti Panga ning Eesti Maksu- ja Tolliameti esindajatega käsitletakse varade võimalikku

arvestamist sotsiaalabi tagamisel, et see oleks Eesti kontekstis õiglane ning mitteformaalse

töötamise levimust ja mustreid.

Valdkonna ekspertidega viime läbi 2 individuaalset intervjuud ning ühe rühmaintervjuu (kuni 3

inimesega) perioodil 24.08–18.09.2026 ja 9.11-18.12.2026. Eksperdid

kaasame uuringusse avaliku kontaktinfo kaudu, kasutades asutuste infomeile. Kutses kirjeldame

uuringu eesmärki, intervjuu korraldust, andmete konfidentsiaalsust, uuringus osalemise

vabatahtlikkust jm aspekte, et teha uuringus osalemise osas informeeritud valik. Uuringusse

kaasame eksperdid, kes vastavad kirjalikult e-kirjale ja annavad märku,

et on nõus uuringus osalemisega. Kui seda kirjas märgitud tähtajaks ei tehta, siis saadame 4 päeva

enne kirjas toodud tähtaega ühe meeldetuletuse. Kui ka sellele vastust etteantud tähtajaks ei

ole, tõlgendame seda uuringus osalemisest keeldumisena.

KOV ekspertidena kaasame uuringusse sotsiaaltöötajad, kelle tööülesandeks on

toimetulekutoetuse taotluste menetlemine. Viiakse läbi 2-3 fookusrühma arutelu perioodil 24.08–

2.10.2026, kuhu kaasatakse esindajad vähemalt 15 KOVist. KOV ekspertidelt soovime teada

saada KOVide praktilist vaadet ääre- ja keerukamatest juhtumitest leibkonna määratlemisel ja

tuvastada toimetulekutoetuse menetluste kitsaskohad nii leibkonna liikmete kui nende tulude ja

kulude tuvastamisel. Andmepõhisele lähenemisele üleminekul on eriti oluline välja tuua ja leida

lahendused olukordadele, mis hõlmavad praegu KOVi (ametniku) kaalutlusotsust.

KOVide esindajad kaasatakse uuringusse avaliku kontaktinfo kaudu, kasutades nt KOV

veebilehtedel sisalduvaid avalikke andmeid. KOVi ekspertide uuringusse värbamine toimib

samade põhimõtete alusel valdkonna ekspertidega.

Helisalvestatud intervjuud transkribeeritakse, transkribeerimise teostab uuringurühma liige, kes

viis intervjuu läbi. Vajadusel kasutame transkribeerimisteenust, mille osas on

Praxis sõlminud konfidentsiaalsusnõuet sisaldava töövõtulepingu. Intervjuud analüüsitakse

kasutades temaatilist analüüsi. Fookusgruppide transkriptsioonides kasutame akronüümi, mis

koosneb KOV tüübi tähisest (linn/vald) ja maakonna tähisest. Helisalvestised kustutakse pärast

aruande valmimist.

Sisendi saamiseks eluasemekulude ja piirmäärade kehtestamisest KOVide lõikes viiakse

läbi lühike elektrooniline ankeetküsitlus KOVide seas. Küsitluse eesmärgiks on selgitada välja

eluasemekulude piirmäärade kehtestamise ja kululiikide arvestamise praktikad KOV-ides. Seame

eesmärgiks 25%-lise vastamismäära. Küsitlusandmed analüüsitakse analüüsiprogrammis (Stata,

R, vms).

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isikuandmete töötlemine on vajalik uurimisprojekti „Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise

hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel“ I, II,

III ja V ülesande raames (vt osas 4. toodud uurimisülesandeid). Uurimisprojekti jaoks kasutatakse

isikuandmeid võimalikult minimaalselt, sh kasutataks juba pseudonümiseeritud andmeid ja

varasemalt kokku pandud andmestikke (EUROMOD, ESU, HFCS). Samas ei ole EUROMOD pea

kogu rahvastikku hõlmavas andmestikus detailset infot selle projekti raames vajalike leibkondade

andmepõhiseks määratlemiseks (nt isikutevahelised suhted, laps-vanem, hooldusõigus, ühine

elukoha aadress), toimetulekutoetuse ja terviseandmetega seoses (nt omaosaluse koormuse

hindamiseks) projekti eesmärkide täitmiseks. See tähendab, et vaid EUROMODi andmestikule

tuginedes uuringu eesmärke täita pole võimalik. Ka üksnes ESU ja HFCS uuringuandmetele

tuginedes ei ole võimalik analüüsida leibkonna abivajaduse andmebaaside põhist hindamist, sest

tegemist on küsitlusandmetega, kuid projekti eesmärk on leida võimalusi hindamisel

registriandmetele tuginemiseks.

Registriandmete kasutamine võimaldab määratleda ja valideerida andmepõhised leibkonnad,

kasutades andmeid isikute omavaheliste suhete ja võimalike elukohtade kohta. Mõlema kategooria

kohta pärime andmeid Rahvastikuregistrist. Võimalikult täpne elukoha määramine on leibkondade

koosseisu arvutamisel aga eriti oluline, kuna koos elamine määrab sageli ka leibkonda kuulumise.

Rahvastikuregistri järgne elukoht ei peegelda aga tingimata isiku tegelikku elukohta.

Statistikaameti paiknemisindeksile tuginedes on Rahvastikuregistri järgne elukoht õige vaid 74%

inimestest.7 Seetõttu peame vajalikuks pärida andmeid isikute võimalike elukohtade kohta ka

muudest registritest. Registriandmete kasutamine võimaldab ka hinnata registriandmete kvaliteeti,

mis omakorda panustab olulisel määral analüüsi täpsusele ja võimaldab leida probleeme, mis

võivad leibkonna abivajaduse registripõhisel hindamisel üles kerkida. Seega on registriandmete

kasutamine projektis hädavajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.

Registriandmete analüüsimise ja isikuandmete töötlemise vajadus uuringu eesmärkide täitmiseks

andmekoosseisude põhiselt on järgnev:

1) EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmete

analüüs: Panustab uurimisülesannete I, II, III ja V (vt punkt 4 – mis on isikuandmete

7 Eesti Statistika. Paiknemisindeksi metoodika. Kättesaadav: https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-

05/Paiknemisindeksi%20metoodika.pdf

töötlemise eesmärk) eesmärkide täitmisesse. EUROMODi mudeli andmestikku kasutatakse

analüüsi alusandmestikuna. EUROMODi mudeli andmestiku kasutamine on otstarbekas

mitmel põhjusel. Esiteks on EUROMOD andmestik juba pseudonümiseeritud ning selle

võti on ainult Statistikaametil. Alternatiivsed andmeallikad, kus oleks kättesaadav selline

andmekoosseis, puuduvad ja seda tuleks hakata töö jaoks eraldi koostama, mis oleks kõigile

osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess.

EUROMOD andmete puhul on tegemist aastaste andmetega – seega on andmed juba teatud

määral agregeeritud (leitud nt aastane keskmine toetuse summa indiviidi kohta), mis

vähendab samuti isiku tuvastamise riski. EUROMODi registripõhise andmestiku tunnuste

koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik

mudeli jooksutamiseks (maksude arvestamiseks ja netotulude leidmiseks, mille põhjal

toimetulekutoetust määrata) ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse võtmiseks.

Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa

Eestis pakutatavatest toetustest/hüvitistest. Uuringuprojektis kasutatav EUROMODi

mudeli andmekoosseis on esitatud lisas 1.

2) Rahvastikuregistri andmed on olulised, sest võimaldavad andmepõhiselt määratleda

leibkonda, sh koos elavad inimesed (ühine elukoha aadress), isikute vahelised suhted (nt

laps, vanem), institutsioonides (nt vangla, hooldekodu) viibimine (viibimiskoht), kärgpered

(hooldusõiguse andmed), eestkostel inimesed (oluline toimetulekutoetuse maksmise

kontekstis). Sellised andmed EUROMODi andmestikust puuduvad. See on I

uurimisülesande aluseks, kuid uurimisülesande tulemusel loodud leibkondlikku jaotust

kasutatakse ka II, III ja V uurimisülesande käigus.

3) Sotsiaaltoetuste ja -teenuste registri STAR andmed sisaldavad informatsiooni tegelike

toimetulekutoetuse saajate kohta. Need andmed on olulised just uurimisülesande I, II ja V

täitmisel. Tegelike toimetulekutoetuse saajate andmed võimaldavad ühelt poolt võrrelda

projekti raames määratletud leibkonda ja tegelikke leibkondi, kes on toimetulekutoetust

saanud. Seega on võimalik analüüsida, kas on tüüpilisi leibkondi, kes võiksid

andmepõhiselt määratletud leibkonna kasutamisel jääda toimetulekutoetuse saajate ringist

välja. Analüüs ei keskendu konkreetsetele leibkondadele, vaid suurusjärkudele (nt kui suur

osakaal leibkondadest saaks toetust, kui paljud mitte). Samuti sisaldab STAR andmeid

toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetud eluasemekulude ja KOV piirmäärade kohta,

mida kasutatakse peamiselt uurimisülesande III tegevustes ja eesmärkide täitmisel. III

uurimisülesande raames viiakse ühe osana läbi eluasemekulude piirmäärade analüüs, et

tagada ühtlasem ja võrdsem eluasemekulude arvestus toimetulekutoetuse määramisel üle

Eesti. Analüüsi käigus võrreldakse piirmäärasid ja hinnatakse näiteks, kas teatud kululiikide

osas võiks rakendada ühtseid üleriigilisi piirmäärasid, mida KOVidel ei oleks vaja eraldi

üle vaadata. Lisaks päritakse STARist andmed isikute elukohtade kohta, kes on

uurimisperioodil saanud toimetulekutoetust või kellele on osutatud vältimatut sotsiaalabi.

Nimelt määratakse toimetulekutoetus ning vältimatu sotsiaalabi isiku tegeliku elukoha

järgi, mistõttu võivad kõnealused elukohaandmed olla täpsemad Rahvastikuregistris

olevatest. Elukohaandmete pärimise eesmärk on seega määratleda, kas STARis olevaid

elukohaandmeid saab kasutada Rahvastikuregistri järgsete elukohaandmete

korrigeerimisel. Selleks võrreldakse Rahvastikuregistri järgseid ning EUROMODi

sisendandmetes olevaid Statistikaameti paiknemisindeksi järgseid elukohaandmeid

STARist päritavate elukohaandmetega.

4) Töötukassa andmekogust pärime elukoha informatsiooni nende isikute kohta, kes on antud

perioodil registreeritud töötuks. Andmete pärimise eesmärk on määratleda, kas Töötukassa

andmekogus olevaid tegeliku elukoha andmeid on võimalik kasutada Rahvastikuregistri

järgsete elukohaandmete korrigeerimiseks leibkondade andmepõhisel jaotamisel. Selleks

võrreldakse Rahvastikuregistri järgseid ning EUROMODi sisendandmetes olevaid

Statistikaameti paiknemisindeksi järgseid elukohaandmeid Töötukassa andmekogu isikute

tegelike elukoha andmetega.

5) Kinnistusraamatust pärime andmeid isikute poolt omatud kinnisvara kohta. Andmete

pärimise eesmärk on määratleda, kas Kinnistusraamatus olevaid andmeid isikute poolt

omatud kinnisvara kohta on võimalik kasutada Rahvastikuregistri järgsete elukohaandmete

korrigeerimiseks leibkondade andmepõhisel jaotamisel või muuta sellest lähtuvalt

leibkonna määratlust (leibkonna ühine omand).

6) Terviseandmeid on vaja tervishoiu omaosaluse koormuse hindamiseks isiku ja leibkonna

tasandil ning selle analüüsimiseks seoses leibkonna sissetulekute, koosseisu ja muude

sotsiaalmajanduslike tunnustega. Uuringu eesmärk on välja töötada metoodika

tervishoiuteenuste omaosaluse piirmäära või summaarse ülempiiri rakendamise võimaluste

hindamiseks Eestis ning analüüsida erinevate poliitikastsenaariumide mõju elanikkonnale

ja riigieelarvele. Selleks kasutatakse Tervisekassa raviarvete, ravikindlustuse ning

omaosalust puudutavaid andmeid, mis võimaldavad hinnata tervishoiuteenuste kasutamist

ja isiku tegelikku omaosalust erinevate teenuseliikide lõikes. Selliseid andmeid

EUROMODis või muudes allikates ei ole.

Täiendavalt kasutatakse analüüsis ka uuringuandmeid (Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuring ja Eesti

Panga HFCS). Nagu varasemalt mainitud, siis leibkondade koosseisu Rahvastikuregistris mõjutab

oluliselt inimeste vale elukoha informatsioon. 2021. aasta EUROMODi registriandmete ja 2022.

aasta Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) küsitlusandmete võrdlus näitab, et registriandmetes on oluliselt

vähem üksi elavaid täisealisi, vanaduspensioniealisi inimesi, ühe täiskasvanu ja lastega leibkondi.

See tähendab, et ühelt poolt võivad tegelikud leibkonnad olla suuremad, kui registriandmed

näitavad, aga teiselt poolt võib osa inimesi elada tegelikult üksi või üksikvanemana, kuid registri

järgi kuuluda suuremasse leibkonda. Viimasel juhul võib vale registriteave vähendada võimalusi

saada toetusi (nt toimetulekutoetus, üksi elava pensionäri toetus) ning seeläbi võib halvendada

vaesusriskis olevate inimeste olukorda (üksi elavad inimesed; üksikvanemad). Seega

Rahvastikuregistri ja analüüsis loodud leibkonna määratlemisel kasutatud andmete kvaliteedi

analüüsimiseks kasutatakse täiendavalt kvantitatiivseid analüüsimeetodeid, sh veapiiride

kindlakstegemiseks. Selleks võrreldakse leibkonna andmeid ja koosseise eri andmestike vahel: a)

Rahvastikuregistri põhine määratlus; b) EUROMOD (leibkonna määratlus lähtuvalt

paiknemisindeksist); c) ESU küsitlusandmed; d) sotsiaaltoetuste ja -teenuste registri STAR

andmed, mis sisaldab tegelikke toimetulekutoetuse saajaid. Andmestike võrdlus võimaldab

analüüsida taustatunnuseid ja leibkonna tüüpe nii kogu rahvastiku hulgas kui täpsemalt

toimetulekutoetuse saajate seas, aga ka veapiiride suurust eri andmete kasutamisel.

Varade olulisuse kvantitatiivseks analüüsimiseks kasutatakse Household Finance and Consumption

Survey (HFCS) uuringuandmeid.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemusel selgub, kas ja millised on võimalused toimetulekutoetuse ja tervishoiu

omaosaluse digitaliseerimiseks, automatiseerimiseks ja personaliseerimiseks. Uuringu tellijaks on

Sotsiaalministeerium. Uuringu läbiviijaks on SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis) ja Proud

Engineers OÜ. Tervise valdkonna eksperdina panustab projektis Kaija Kasekamp. Uuringu

tulemused aitavad luua sihtrühmale selgema ja lihtsama hindamise ning toetuste süsteemi. Samuti

on uuringu tulemused poliitikakujundajatele aluseks vastavasisulistele õigusloome muudatustele

ning võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega

võib kaasneda (nii sihtrühmale kui riigile).

Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegia põhimõttega: Eesti on

uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse

uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Avalikud teenused on taustal toimivad ja

etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Selle raames mh uuendame sotsiaalkaitse korraldust,

arvestades ühiskondlikke muutusi.

Uuring on kooskõlas Heaolu arengukava 2023-2030 üldeesmärgiga: Eesti on riik, kus inimesed on

hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu.

Uuring on seotud koalitsioonileppe (54. valitsus) punktidega „Jõudmaks nendeni, kes abi rohkem

vajavad, töötame välja põhimõtted personaliseeritud ja vajaduspõhiste toetuste maksmiseks.“ ning

„Arendame välja personaalse riigi andmete ristkasutusel tuginevaid teenuseid, alustades

automatiseeritud andmepõhisest toimetulekutoetuse maksmisest.“ Vastavad Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2025-2027 tegevused on: „Toimetulekutoetuse määramise (uudse) metoodika

väljatöötamine ja koondatud andmete põhjal abivajaduse tuvastamine ja vajaduspõhise toetuse

maksmine analüüs ja ettepanekud“ ja „Leibkonna andmebaasidepõhise abivajaduse hindamise

võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel automatiseeritud

andmepõhiste toetuste maksmiseks põhimõtete ja soovituste kujundamine“.

Uuring on kooskõlas Justiits- ja Digiministeeriumi teadus-arendusprojekti „Tulevikukindla

andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks,

käitlemiseks ja väärindamiseks“ eesmärkidega, toetades laiema riigiülese andmemajanduse

ökosüsteemi arendamist. Projekti kontekstis mõistetakse tulevikukindla andmemajanduse

ökosüsteemi kui üleriigilist terviklikku arhitektuuri- ja toimimismudelit, mis toetab andmetest

väärtuse loomist.

Uuring on kooskõlas Rahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 inimkeskse tervishoiuprogrammi

eesmärgiga vähendada teenuste kasutamisel rahalisi ja mitterahalisi barjääre, et vältida eelkõige

haavatavamate elanikerühmade poolt tervisesekkumiste edasilükkamist ja ravimite kasutamisest

loobumist.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi viinud

avaliku konkursi ning sõlminud lepingu eduka pakkujaga (Sihtasutus Mõttekoda Praxis ja Proud

Engineers OÜ). Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Praxis ja Proud Engineers

OÜ. Tiimi on eksperdina kaasatud ka Kaija Kasekamp. Volitatud töötlejate andmed on esitatud osas

2.

Uuringus on registriandmete analüüsiga seotud andmeandjateks (registripidajad) Statistikaamet,

Siseministeerium, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tartu Maakohtu ning Tervisekassa.

Andmekoosseis on kooskõlastatud Statistikaametiga ja registripidajatega. Isikuandmete töötlemine

on vajalik andmete koondamiseks, leibkondade määratlemiseks andmepõhiselt ning leibkondade

toimetuleku ja sissetulekust sõltuva omaosaluskoormuse analüüsiks (kvantitatiivne analüüs).

Registriandmed seotakse igale isikukoodile genereeritud umbisikustatud unikaalse koodiga

(andmekoosseis on esitatud lisas 1). Seega algul hõivatakse kõik andmed isikukoodidega. Seejärel

need pseudonümiseeritakse (andmestikku luuakse tunnus SA_ISIK_ID) ja analüütikuteni jõuavad

andmed, kus isikud ei ole enam otseselt tuvastatavad. Tunnuse SA_ISIK_ID abil saab erinevate

registrite ja uuringute andmeid omavahel linkida, aga majast välja (nt registripidajajatele) seda

tunnust ei saadeta. Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis

tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata.

Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid uurimistööga

seotud isik. Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil Statistikaameti

RDP-keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonnale juurdepääsuks on nõutav

kaheetapiline autentimine - autentimine ID-kaardi abil läbi VPN-ühenduse ning täiendav

autentimine teadlaste keskkonna kasutajatunnuse ja parooliga. See tagab, et andmetele pääseb ligi

vaid konkreetne isik, kellele on luba antud. Uuringuandmete ja kasutajakataloogide salvestus

toimub turvatud ketastel, mis asuvad Statistikaameti hallatavas serverikeskkonnas. Andmete

eksportimine või kopeerimine keskkonnast on tehniliselt piiratud – virtuaalmasinas puudub

internetiühendus, USB kasutus on keelatud ning clipboard on RDP kaudu blokeeritud.

Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu.

Statistikaameti RDP-põhisele teadlaste töökeskkonnale on ligipääs tagatud üksnes konkreetse

uuringu meeskonnale, kellele on määratud vastavad kasutajaõigused. Kolmandatel isikutel puudub

juurdepääs uuringus kasutavasse teadlaste töökeskkonda. Ligipääs on tagatud Statistikaameti

analüütikutele, kes andmestikke koostavad ja keskkonda lisavad ning spetsialistidel, kes

koordineerivad lepingujärgset õiguste andmist kasutajatele.

Statistikaameti RDP-põhisest teadlaste töökeskkonnast on andmete väljastamine lubatud üksnes

sellisel kujul, mis ei võimalda andmesubjektide tuvastamist. Andmeid võib keskkonnast välja viia

vaid agregeeritud kujul, näiteks tabelite, jooniste või mudelite koefitsientide näol. Üksikandmete

eksportimine on välistatud. Enne tulemuste väljastamist rakendab Statistikaamet statistilise

aimatavuse kontrolli, mille eesmärk on hinnata ja tagada, et väljund ei võimalda otseselt ega

kaudselt isikuandmete tuvastamist. Kõik väljundandmed vaadatakse üle Statistikaameti vastava

töötaja poolt enne teadlastele edastamist.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu,

kuna kasutatakse üksnes registrites ja riikliku statistikatöö käigus kogutud juba olemasolevaid

andmeid. Andmesubjektide poole ei pöörduta täiendavate andmete kogumiseks ega üksikisikute

õiguste piiramiseks. Täiendavate kaitsemeetmetena rakendatakse uuringus andmete

pseudonümiseerimist, andmete minimaalsuse põhimõtet, ligipääsu piiramist üksnes uuringu

läbiviimiseks vajalikele isikutele ning töötlemist turvalises kontrollitud keskkonnas. Uuringu

käigus ei tehta üksikisikuid puudutavaid otsuseid, millel oleks andmesubjektidele õiguslik või muu

oluline mõju. Andmeid kasutatakse üksnes statistiliseks ja teaduslikeks eesmärkideks ning

tulemusi avaldatakse ainult agregeeritud kujul. Andmesubjektide õiguste kaitseks töödeldakse

üksnes neid andmeid, mis on vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks. Andmete liikumine

uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks

minimaalselt vajalik hulk inimesi. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku

minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse

üldmääruse art 5 (1) b) ja c)).

Uuringus kasutatakse peamise andmeallikana EUROMODi maksude- ja toetuste

mikrosimulatsioonimudelit, mille sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja

väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus

Statistikaameti poolt tehtud ning ei vaja täiendavaid päringuid. EUROMOD andmestik (vt uuringu

raames kasutatav andmekoosseis lisa 1) on juba varasemalt kokku pandud riikliku statistikatööde

programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja

Sotsiaalministeerium). Uuringu raames kasutame EUROMODi sel määral ja selle kohta, mis on

vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. EUROMODi

andmeanalüüsi viivad läbi andmete ja EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud

töötlejad (Merilen Laurimäe, Kelly Toim, Markus Nopason ja Hede Sinisaar). Samuti on Merilen

Laurimäe, Kelly Toim ja Hede Sinisaar konsultandina panustanud EUROMODi registripõhise

sisendandmestiku koostamise juures ning aidanud Statistikaametil kontrollida andmete valiidsust

ning võimalikke puudujääke.

Ka Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) ja Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste

uuringu (HFCS) andmed on juba varasemate statistikatööde raames kogutud. Mõlemal juhul on

tegemist järjepidevalt läbiviidavate uuringutega. Analüüsis lähtutakse minimaalsuse aspektist ehk

küsitakse üksnes nende aastate andmed, mida on analüüsi kontekstis tarvis (viimased kättesaadavad

andmed). ESU mikroandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete pseudonümiseerimine

on juba Statistikaameti poolt tehtud riikliku statistikatööde programmi raames ning ei vaja

täiendavaid päringuid (statistikatöö avaliku huvi esindaja on Sotsiaalministeerium). ESU

küsimustik ja metaandmed (sh uuringu metoodika) on kirjeldatud Statistikaameti lehel. HFCS

uuringu andmeid haldab Eesti Pank. Uuringu raames kasutatakse HFCS ja ESU andmestikku sel

määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele

vastamiseks. Lisades 3 ja 4 on kirjeldatud uuringu raames kasutatavate andmete koosseis.

Lisaks kasutatakse uuringus Rahvastikuregistri, STAR-i, Kinnistusraamatu, Töötukassa

andmekogu ja Tervisekassa registriandmeid (täpsem andmekoosseis on esitatud lisas 1). Nendest

registritest päritavaid tunnuseid ei ole eelnevalt loetletud andmestikes (EUROMOD, ESU, HFCS)

analüüsi eesmärkide saavutamiseks piisava detailsusega saadaval. Seega päritakse vastavad

andmed vajadusel registripidajatelt. Kui andmed on statistika tegemise eesmärgil juba

Statistikaametis olemas, siis uuesti neid andmeid registripidajatelt ei pärita, vaid neid andmeid

taaskasutatakse8. Ühekordse päringuga hõivatakse juurde ainult need andmed, mida veel vajalikul

kujul Statistikaametil pole. Nagu juba eespool mainitud, siis päritakse üksnes selliseid andmeid,

mis on juba registrites kogutud. Täiendavaid andmeid koguma ei hakata (andmesubjektide poole

täiendavate andmete kogumiseks ei pöörduta). Registriandmed seotakse Statistikaameti turvalises

teadlaste keskkonnas teiste uuringu läbiviimiseks vajalike andmetega (andmete liikumine on

kirjeldatud ka lisas 1). Andmeid kasutatakse üksnes statistiliseks analüüsiks ja

mikrosimulatsioonide läbiviimiseks.

Andmeanalüüsi viivad läbi registriandmetega varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Tänu

sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestike kui nende võimalike puudustega, aga ka

andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. Volitatud töötlejad on varasemalt ka eriliigilisi

andmeid analüüsinud. Samuti on volitatud töötlejad kursis Statistikaameti turvalise keskkonnaga.

Volitatud töötlejate pikaajaline kogemus registriandmete analüüsimisel ja andmete ühendamisel

tagab selle, et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja andmeid kasutatakse asjakohaselt.

Seega on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike

puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega.

Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete

töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et

registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud

uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks

teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti

ja suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt.

Käesolevas uuringus võimaldab registriandmete kasutamine analüüsida erinevaid leibkonna

8 Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt ei ole vaja uuesti hõivata Töötukassa andmekogu (andmestik 4) ja

Rahvastikuregistri (andmestik 5) andmeid. Samuti on Statistikaametil olemas osad toimetulekutoetust puudutavad

tunnused (andmestik 3) ja Tervisekassa andmekogu tunnused (andmestik 7).

määratlusi toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse kontekstis, pakkuda analüüsi

põhjal välja võimalusi leibkondade abivajaduse andmebaasi-põhiseks hindamiseks ning

toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse personaliseerimiseks ja hinnata võimalike

lahenduste mõju erinevatele elanikkonnarühmadele. Saadud teadmised toetavad tõenduspõhist

poliitikakujundamist ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste paremat sihistamist ning võimaldavad

leibkonna abivajaduse andmebaasi-põhist hindamist detailsemalt edasi uurida.

Info kõigi sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse

ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik

lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku

teabega.

Uuringu kohta on koostatud ka andmekaitsealane mõjuhinnang (lisa 5).

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Registriandmete analüüsi läbiviimisesse on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad:

 Statistikaameti kokku pandud EUROMOD sisendandmestik (riikliku statistika

programmis, avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium)

 Sotsiaalkindlustusamet: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR);

 Töötukassa: Töötukassa andmekogu

 Tartu Maakohus: Kinnistusraamat

 Siseministeerium: Rahvastikuregister

 Tervisekassa: Tervisekassa andmekogu

Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel:

Kesksel kohal on EUROMOD maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli jaoks kasutatav

sisendandmestik (andmestik 1), mis sisaldab Eesti residentide andmeid inimeste ja leibkondade

aastaste tulude, maksude ja vähesel määral ka kulude (üürikulu) kohta. EUROMODi mudeli

sisendiks olev andmestik on juba varasema projekti raames9 Statistikaameti poolt kokku pandud

ning pseudonümiseeritud (andmetega kokku puutuvate inimeste arv on minimaalne), seega

erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa.

EUROMODi andmestik on koostatud kasutades andmeid erinevatest registritest, mille kirjeldus on

esitatud punktis 9.3. Kõiki EUROMODis kasutatavaid registriandmeid haldab Statistikaamet.

Samas ei ole EUROMOD andmestikus detailset infot selle projekti raames vajalike leibkondade

määratlemiseks või toimetulekutoetuse ja terviseandmetega seoses projekti eesmärkide täitmiseks.

Seega ühendatakse EUROMOD sisendandmestik Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistriga

STAR 10 , Töötukassa andmekogu, Rahvastikuregistri 11 , Kinnistusraamatu ja Tervisekassa

andmekogu andmetega. Registriandmetele ühendatakse juurde ka Eesti Sotsiaaluuringu andmed

(ESU), et küsitlus- ja registripõhist leibkonna informatsiooni võrrelda.

Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad

9 EUROMODi mudel on üks riikliku statistikatöödest. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku pandud

Rahandusministeeriumi tellimusel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). 10 Teave toimetulekutoetuse saajate ja nende leibkonnaliikmete taustatunnuste, toimetulekutoetuse määramisel arvesse

võetud sissetulekute ja kulutuste kohta. 11 Teave leibkondade vaheliste seoste kohta ja elukoha informatsioon.

Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest

registritest, toimub andmete pseudonümiseerimine Statistikaametis ning seejärel edastatakse

andmed Praxisele Statistikaameti teadlaste turvalises keskkonnas kasutamiseks. 12 Andmete

liikumise protsess on järgmine:

 Uuringu läbiviija (SA Mõttekoda Praxis) teeb koostöös tellijaga (Sotsiaalministeerium)

andmepäringu Statistikaametile.

 Statistikaamet pärib registripidajatelt andmed vastavalt uuringu läbiviija andmepäringule

(need, mida Statistikaametil endal ei ole).

 Registripidajad edastavad turvalist kanalit pidi kõik andmed koos isikukoodiga

Statistikaametile.

 Statistikaametisse jõudes andmed pseudonümiseeritakse (st isikukoodid analüütikuni ei

jõua), lisades SA_ISIK_ID tunnus

 Lisatud SA_ISIK_ID tunnuse alusel tehakse väljavõte EUROMODi registripõhise

andmestiku baasis olevatest isikutest.

 Statistikaametis olemasolevad tunnused paneb Statistikaamet volitatud töötlejatele analüü-

siks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas. Registritest saadud tunnu-

sed lisab Statistikaamet volitatud töötlejatele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaa-

meti analüüsi turvalises keskkonnas juba varasemate andmete juurde.

Registrid üksteisega andmeid ei vaheta. 

Täiendavalt ühendatakse registriandmetega ka Eesti Sotsiaaluuringu andmed. Eesti Sotsiaaluu-

ringu 2024-2025 mikroandmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud ning

pseudonümiseeritud. Eesti Sotsiaaluuring on üks riikliku statistikatöödest. Eesti Sotsiaaluuringu

andmestik koosneb nii Eesti elanikelt küsitlusega kogutud andmetest kui registriandmetest. Eesti

Sotsiaaluuringu täpsem kirjeldus13 on esitatud Statistikaameti lehel.

Pseudonümiseeritud andmestikud tehakse kättesaadavaks üksnes volitatud töötlejatele Statistikaa-

meti teadlaste keskkonnas.

Andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised

jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Seega väljasta-

takse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joo-

nised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega

ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid).

Lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole

võimalik tuvastada.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.

Analüüsi on kaasatud kõik Eesti residendid, kuid analüüsi eri etappides (uurimisülesannetes) valimi

suurused ja sihtrühmad, kellele detailsemalt keskendutakse mõnevõrra varieeruvad. Analüüsis

EUROMODi kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu

sihtrühmaks terve Eesti elanikkond (residendid), valimi suurusega ligikaudu 1,3 miljonit.

Rahvastikuregistrist ja Kinnistusraamatust (leibkondade moodustamiseks) kaasatakse samad

inimesed, kes on olemas ka EUROMOD andmestikus. Seega on valimi suurus samuti ligikaudu

12 Vt ka https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-

eesmargil 13 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003

1,3 miljonit.

STAR andmete analüüs keskendub 2024-2025. aastatel toimetulekutoetuse saajatele.

Sotsiaalministeeriumi statistika kohaselt oli 2024. aastal toimetulekutoetuse saajaid 15562

leibkonda, 27844 leibkonna liiget ja 2025. aastal vastavalt 12845 ja 22050.14

Töötukassa andmekogust kaasatakse isikud, kelle kohta on 2024. ja 2025. aastatel tehtud kanne

töötukassa andmekogusse (registreeritud töötud, sh vähenenud töövõimega inimesed;

tööturuteenustel osalenud inimesed). 2025. aastal oli registreeritud töötute arv 45845, 2024. aastal

50281.15 2025. aastal oli töötukassa tööturuteenustele sisenenud unikaalsete inimeste arv 83452

(84203 2024. aastal).16

Tervishoiu omaosaluse analüüsi kaasatakse kõik perioodil 1. jaanuar kuni 31. detsember 2025

Eestis elavad residendid, kelle kohta on olemas uuringu läbiviimiseks vajalikud Tervisekassa

registriandmed. Kuna tervishoiu omaosaluse koormuse hindamise eesmärk on analüüsida

omaosaluse jaotust kogu elanikkonnas ning selle seost leibkonna sissetulekute, koosseisu ja muude

sotsiaal-majanduslike tunnustega, on sihtrühmaks kogu EUROMODi valim ning Eesti rahvastik.

Seetõttu on tervishoiu omaosaluse analüüsi valimi suurus ligikaudu 1,3 miljonit inimest.

ESU valimi suuruseks on ligikaudu 8200 leibkonda. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis

elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis

(laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). ESU uuringu valim saadakse süstemaatilise juhusliku

kihtvalikuga.

HFCS valimi suuruseks 2024. aastal oli 3925 leibkonda. HFCS üldkogumi (leibkondade)

moodustamise loogika on sama, mis ESU puhul.17

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2024-2025. aasta, v.a. Tervisekassa andmed, mida

päritakse üksnes 2025. aasta kohta (vt lisa 1).

EUROMOD sisendandmestik on aastased andmed perioodi 1.01.2024–31.12.2025 kohta (vt lisa

1).

Statistikaameti ESU andmed on viimaste kättesaadavate andmete (2025) (uuringuaasta, kuivõrd

uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt, siis sissetulekuaastad on 2024) kohta.

Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu andmed pärinevad aastast 2024.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis.

Registriandmete analüüsi andmete koosseis on andmeandjate lõikes esitatud lisas 1. Isikuandmed

(sh isiku elukoht, isikute vahelised suhted, hooldusõiguse ja eestkoste informatsioon) on vajalikud,

et andmepõhiselt leibkonda määratleda, sh võimaldaks ka eristada institutsioonides elavaid inimesi

ja kärgperesid ning eri registritest päritava elukoha informatsiooni põhjal vajadusel korrigeerida

Rahvastikuregistri informatsiooni.

Statistikaameti EUROMOD andmete koosseis 1.01.2024–31.12.2025 perioodi kohta on esitatud

14 Sotsiaalministeerium (2026). Sotsiaalministeeriumi toetuste statistika. Kättesaadav: https://sm.ee/toetuste-statistika 15 Töötukassa (2026). Statistilised näitajad, registreeritud töötud. Kättesaadav:

https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Registreeritudttud/Reg_ttudprofiil 16 Töötukassa (2026). Statistilised näitajad, tööturuteenused. Kättesaadav:

https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Koduleht_teenused/Sisenemised 17 Eesti Panga statistika (2026). Eesti leibkondade ja finantskäitumise tarbimisharjumuste uuring, metoodika, 2026.

Kättesaadav: https://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/HFCS%202024%20EST.pdf

lisas 1. EUROMODI andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud. EUROMOD

andmed sisaldavad informatsiooni inimeste ja leibkondade tulude kohta, mis on vajalikud nii

toimetulekutoetuse määramisel kui ka sissetulekust sõltuva omaosaluskoormuse hindamisel.

ESU 2025 metaandmed, uuringu metoodika jm on avaldatud Statistikaameti lehel. Andmekoosseis

on esitatud lisas 3. Uuringu andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud. ESU

andmed sisaldavad informatsiooni küsitlusel põhinevate leibkondade kohta (mis on eelduslikult

täpsem) ja võimaldavad seega analüüsida küsitluse ja registriandmete erinevusi leibkondade

koosseisudes.

HFCS (vastutavad Eesti Pank ja Statistikaamet) andmekoosseis on esitatud lisas 4. Analüüsitakse

varade olemasolu ja tähtsust toimetulekutoetuse kontekstis.

Registriandmete analüüsimise ja isikuandmete töötlemise vajadus uuringu eesmärkide täitmiseks

andmekoosseisude põhiselt on esitatud põhjalikumalt ka punktis 5.

Uuringu aja- ja tegevuskava näeb ette ka AKI lisataotluse tegemist, et analüüsida leibkondade

majanduslikku toimetulekut ja selleks vajalikke andmeid ning stsenaariume (uurimisülesanne II,

uurimisülesanne V). Detailne sisend selleks vajalike andmete osas tekib kirjanduse analüüsist ja

uurimisülesandest I.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad.

Registriandmete analüüs tugineb Sotsiaalkindlustusameti Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistrile (STAR), Siseministeeriumi Rahvastikuregistri andmetele, Töötukassa

andmekogule, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna Kinnistusraamatu andmetele ja

Tervisekassa andmekogule (vt detailne andmekoosseis lisa 1).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmestik on koostatud kasutades andmeid järg-

nevatest registritest (vt ka lisa 1):

 Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohus-

laste register);

 Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi and-

med, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);

 Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoe-

tuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise

register, töötuskindlustuse andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse infosüs-

teemi andmed);

 Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti Rahvastikuregister);

 Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi ja Tartu Maakohtu andmed (kinnistusraa-

mat, E-Toimiku süsteemi andmed, äriregister);

 Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu andmete ja metoodika kirjeldus on avaldatud Statistikaameti

lehel. Andmekoosseis on esitatud lisas 3. HFCS (vastutavad Eesti Pank ja Statistikaamet)

andmekoosseis on esitatud lisas 4.

Uuringu aja- ja tegevuskava näeb ette ka AKI lisataotluse tegemist, et analüüsida leibkondade

majanduslikku toimetulekut ja selleks vajalikke andmeid ning stsenaariume (uurimisülesanne II,

uurimisülesanne V). Detailne sisend selleks vajalike andmete osas tekib kirjanduse analüüsist ja

uurimisülesandest I.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis

uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama. HFCS uuringu andmete osas esitati

Eesti Pangale taotlus andmete teaduslikul eesmärgil kasutamise osas, see sai positiivse vastuse.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Registriandmete päringu andmed pseudonümiseeritakse. Registripidajad edastavad turvalist

kanalit pidi kõiksed andmed koos isikukoodiga Statistikaametile vastavalt andmepäringule.

Andmed pseudonümiseerib Statistikaamet koheselt pärast registripidajatelt andmete saamist oma

võtme alusel (SA_ISIK_ID). Uuringu läbiviija ei saa võtmele üheski töö etapis juurdepääsu.

Registripidajad omavahel andmeid ei vaheta.

EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud.

Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale

(SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1.

EUROMODi pseudonümiseeritud andmete koosseis, mida uuringus kasutatakse on toodud lisas 1

(EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus). ESU andmed on kirjeldatud

Statistikaameti lehel ning uuringus kasutatava ESU andmepäringu andmekoosseis on esitatud lisas

3. HFCS uuringus kasutatava andmepäringu andmekoosseis on esitatud lisas 4.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Registriandmete analüüsis isikukoode ei säilitata (vt ka osa 8). Andmed pseudonümiseerib

Statistikaamet oma võtme alusel (SA_ISIK_ID). Võtit säilitatakse tähtajatult, aga uuringu läbiviija

ei saa sellele üheski töö etapis juurdepääsu. Volitatud töötlejatele Statistikaameti turvalises

keskkonnas kättesaadavaks tehtud andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt jaanuari lõpus

2028. aastal.

EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud.

Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale

(SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Kõik volitatud töötlejate poolt Statistikaameti teadlaste keskkonnas kasutatavad registriandmete

andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt 2028 a jaanuari lõpuks. Vt ka osa 10.2.

Projekti (aruande) lõputähtaeg on 3.10.2027, millele järgneb tulemuste esitlus jm

kommunikatsioonitegevused kahe kuu jooksul pärast lõppraportit.

Andmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötlejal (SA Mõttekoda Praxis) ligipääs Statistikaameti

keskkonnale vastavalt lepingule.

Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti

konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Samas on oluline mainida,

et töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU ja HFCS andmete säilitamine ei sõltu

antud uuringust, kuna andmestikud on loodud teise projekti raames (osa riikliku statistika töödest).

Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid

kokkuvõtvaid andmeid, kuid mitte EUROMODi, ESU ja HFCS sisendandmestikku ennast.

Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel kokku andmete

kasutuslepingus.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah, teavitatakse üldiselt (vt punkt 11.2.).

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage18 Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti

huve, sest väljund on teaduslik üldistus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli

14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetööt-

lusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul,

kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides

toimuvaarhiveerimise, teadus- või ajaloouurin-

gute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et ar-

tikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud

ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavita-

mise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise

isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise

võimatuks või häirib seda suurel määral“.

Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav tea-

dusuuring, mille tellijaks sotsiaalministeerium.

Uuringuga hõlmatakse paljusid andmesubjekte,

kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest

kõigi andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei

koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või

need ei ole (enam) kehtivad. Eelnevat arvesse

võttes teavitatakse andmesubjekte isikuandmete

töötlemisest üldiselt.

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud

kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseu-

donümiseeritakse ning andmeid töödeldakse

selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.

Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi

tagasi konkreetsetele andmesubjektidele.

Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse

18 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaada-

vaks.

Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalu-

sel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalmi-

nisteeriumi kodulehel.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Info uuringu läbiviimisest ja uuringus

töödeldavatest andmetest avaldatakse

Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Inimestel on

võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide,

andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku

teabega.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused19?

1) Konfidentsiaalsete andmete kasutamise

juhend | Statistikaamet

2) Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel

eesmärkidel edastamise kord.pdf

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse20 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)21 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad:

Lisa 1: Andmepäringu kirjeldus

Lisa 2: Hankeleping

Lisa 3: ESU ankeet

Lisa 4: HFCS ankeet

Lisa 5: Andmekaitsealane mõjuhinnang

19 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 20 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

21 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).