Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Meie: 17.08.2026 nr 69

Teie: 20.07.2026 2-2/2523-1

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses toodete ja teenuste ligipääsetavuse

seaduse muudatusega

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste

haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades

katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega

inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse

võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. Eelnõu seletuskirjast selgub, et muutuvad osa

piiripealsed ettevõtted mikroettevõtjateks, kes ei pea nõudeid järgima. Selles osas soovime

mõjuanalüüsi tulemustega tutvuda.

Tervitame tõlkevea parandamist seaduses, kus ettevõte peab vastutama kolmandatele

osapooltele jagatud sisu eest vastutust võtma. Samas kahjuks selgub eelnõust, et

hädaabiühenduse ligipääsetavuse tagamist lükatakse 28. juunilt 2025 edasi 28. juunile 2027,

mis tähendab, et elupäästvad lahendused lükkuvad kahe aasta võrra edasi, mis võib

üksikjuhtudel kaasa tuua kriitilisi ja traagilisi tagajärgi. Puuetega inimeste organisatsioonide

ootused ligipääsetava hädaabikõne 112 reaalsuseks saamisel olid suured. Käesolev muudatus

mõjutab muuhulgas nägemis- ja kuulmispuudega, insuldi ja afaasiaga ning psüühilise

erivajadusega inimesi. Kuna eelnõust ega seletuskirjast ei selgu ligipääsetava hädaabiühenduse

rakendamise üksikasjalik tegevuskava, palume vastata järgmistele küsimustele:

- millised lahendused peavad valmima, milline on tegevuste ja lahenduste valmimise

täpne ajaraam;

- millised on vahe-eesmärgid aastatel 2026–2027 ning,

- kuidas kaasatakse lahenduste väljatöötamisse ja testimisse puudega inimesed ja

esindusorganisatsioonid?

2

Leiame, et eelnõu seletuskiri põhjendab probleemistikku, kuid juhime tähelepanu, et enne

eelnõu avalikustamist liikus teave kavandatava tähtaja edasilükkamise kohta peamiselt

mitteametlikes suhtlusringides. Ametlikku teavet, mida EPIKoda oleks saanud oma

võrgustikule edastada, meile ei saadetud. Palume edaspidi teavitada kõiki asjaomaseid

osalisi, sealhulgas teemakohastes töötubades osalenud organisatsioone, aegsasti ja

ametlike suhtluskanalite kaudu.

Seletuskirjas nimetatakse videokõnesid ning inglise ja vene keele tõlget, kuid ei öelda selgelt,

kuidas tagatakse eesti viipekeelse teenuse kättesaadavus või alternatiivid. Videokõne

iseenesest ei muuda teenust kurdile inimesele ligipääsetavaks, kui kõne vastuvõtja ei valda

eesti viipekeelt või ei ole viipekeeletõlgi teenus ei ole kättesaadav. Nimetatud teemale on

oluline lahendus leida.

EPIKoja ettepanekutega juhime tähelepanu vajadusele:

1) Leida võimalused esmatasanditöötajate koolitamiseks, et ka Häirekesksuses oleks

inimesi, kes oskavad eesti viipekeelt suhtlustasemel. Riiklik kaugtõlketeenus ei kata

viipekeelest eesti keelde tõlkimise vajadust ööpäevaringselt ning viipekeelne kurt peab

eriolukorras sageli lootma teiste inimeste abile, mis ei taga iseseisvat ja võrdset

ligipääsetavust hädaabiteenusele. Hea näitena võib tuua eesti viipekeelt valdava

ämmaemanda, kelle olemasolu on märkimisväärselt parandanud kurtide naiste

ligipääsu vajalikule tervishoiuteenusele. Samas ei saa hädaabiühenduse ligipääsetavus

sõltuda üksikutest viipekeelt valdavatest töötajatest, vaid vajalik on süsteemne ja

ööpäevaringselt toimiv lahendus. Arvestada tuleb, et tõlketeenuse pakkumiseks on

vajalik riigi tasandil viipekeeletõlkide kõrgtasemeõppes koolitamise jätkamine

esimesel võimalusel. Eesti Keele Instituudi arendatav viipekeele tõlkerobot on piiratud

valdkondliku sõnavaraga masinõppemudel, mis ei sobi hädaolukordades, kus suhtlus

võib olla ettearvamatu ja kiireloomulist reageerimist vajav, vaid on mõeldud staatilise

info edastamiseks, nt terminalides, veeremites, muuseumites jne.

2) Ligipääsetavuse tagamise võtmesõna näiteks insuldi või afaasiaga inimestele on

taustaandmete kogumine, mis on seotud telefoninumbriga. ehk kõne saabudes teatakse

juba nime, diagnoosi, aadressi ja võimalikke teisi aadresse ning kõnekahjustuse liiki.

Kõne vastuvõtja teadlikkus, baasinfo ja eelinfo olemasolu. Kõne või muu

hädaabikontakti saabumisel võiks Häirekeskusele olla inimese nõusolekul nähtav

3

hädavajalik eelinfo eesti.ee kaudu, kus tema infot kasutada tohib. Kuigi täna on

Häirekeskuse töötajad koolitatud, siis info omamine erinevate puuete ja krooniliste

haiguste olemuse kohta koos kahepoolse videokõne kasutuselevõtmisega, aitavad

tagada teenuse ligipääsetavust. Toome välja vajadust spetsiifiliste koolituste-

infotundide järele, milles sihtgrupi esindajad viivad läbi puudespetsiifilise koolituse,

mis tutvustab suhtlemisvajadusi ja jagab praktilist kogemust.

EPIKoda tegeleb igapäevaselt teadlikkuse tõstmise eesmärgil, muuhulgas läbi koolituste, ning

on valmis igakülgseks koostööks, et suurendada teadlikkust nii kasusaajate vajaduste kui

kasutusmugavuse seisukohast.

Lugupidamisega

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Puuram

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Meie: 17.08.2026 nr 69

Teie: 20.07.2026 2-2/2523-1

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses toodete ja teenuste ligipääsetavuse

seaduse muudatusega

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste

haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades

katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega

inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse

võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. Eelnõu seletuskirjast selgub, et muutuvad osa

piiripealsed ettevõtted mikroettevõtjateks, kes ei pea nõudeid järgima. Selles osas soovime

mõjuanalüüsi tulemustega tutvuda.

Tervitame tõlkevea parandamist seaduses, kus ettevõte peab vastutama kolmandatele

osapooltele jagatud sisu eest vastutust võtma. Samas kahjuks selgub eelnõust, et

hädaabiühenduse ligipääsetavuse tagamist lükatakse 28. juunilt 2025 edasi 28. juunile 2027,

mis tähendab, et elupäästvad lahendused lükkuvad kahe aasta võrra edasi, mis võib

üksikjuhtudel kaasa tuua kriitilisi ja traagilisi tagajärgi. Puuetega inimeste organisatsioonide

ootused ligipääsetava hädaabikõne 112 reaalsuseks saamisel olid suured. Käesolev muudatus

mõjutab muuhulgas nägemis- ja kuulmispuudega, insuldi ja afaasiaga ning psüühilise

erivajadusega inimesi. Kuna eelnõust ega seletuskirjast ei selgu ligipääsetava hädaabiühenduse

rakendamise üksikasjalik tegevuskava, palume vastata järgmistele küsimustele:

- millised lahendused peavad valmima, milline on tegevuste ja lahenduste valmimise

täpne ajaraam;

- millised on vahe-eesmärgid aastatel 2026–2027 ning,

- kuidas kaasatakse lahenduste väljatöötamisse ja testimisse puudega inimesed ja

esindusorganisatsioonid?

2

Leiame, et eelnõu seletuskiri põhjendab probleemistikku, kuid juhime tähelepanu, et enne

eelnõu avalikustamist liikus teave kavandatava tähtaja edasilükkamise kohta peamiselt

mitteametlikes suhtlusringides. Ametlikku teavet, mida EPIKoda oleks saanud oma

võrgustikule edastada, meile ei saadetud. Palume edaspidi teavitada kõiki asjaomaseid

osalisi, sealhulgas teemakohastes töötubades osalenud organisatsioone, aegsasti ja

ametlike suhtluskanalite kaudu.

Seletuskirjas nimetatakse videokõnesid ning inglise ja vene keele tõlget, kuid ei öelda selgelt,

kuidas tagatakse eesti viipekeelse teenuse kättesaadavus või alternatiivid. Videokõne

iseenesest ei muuda teenust kurdile inimesele ligipääsetavaks, kui kõne vastuvõtja ei valda

eesti viipekeelt või ei ole viipekeeletõlgi teenus ei ole kättesaadav. Nimetatud teemale on

oluline lahendus leida.

EPIKoja ettepanekutega juhime tähelepanu vajadusele:

1) Leida võimalused esmatasanditöötajate koolitamiseks, et ka Häirekesksuses oleks

inimesi, kes oskavad eesti viipekeelt suhtlustasemel. Riiklik kaugtõlketeenus ei kata

viipekeelest eesti keelde tõlkimise vajadust ööpäevaringselt ning viipekeelne kurt peab

eriolukorras sageli lootma teiste inimeste abile, mis ei taga iseseisvat ja võrdset

ligipääsetavust hädaabiteenusele. Hea näitena võib tuua eesti viipekeelt valdava

ämmaemanda, kelle olemasolu on märkimisväärselt parandanud kurtide naiste

ligipääsu vajalikule tervishoiuteenusele. Samas ei saa hädaabiühenduse ligipääsetavus

sõltuda üksikutest viipekeelt valdavatest töötajatest, vaid vajalik on süsteemne ja

ööpäevaringselt toimiv lahendus. Arvestada tuleb, et tõlketeenuse pakkumiseks on

vajalik riigi tasandil viipekeeletõlkide kõrgtasemeõppes koolitamise jätkamine

esimesel võimalusel. Eesti Keele Instituudi arendatav viipekeele tõlkerobot on piiratud

valdkondliku sõnavaraga masinõppemudel, mis ei sobi hädaolukordades, kus suhtlus

võib olla ettearvamatu ja kiireloomulist reageerimist vajav, vaid on mõeldud staatilise

info edastamiseks, nt terminalides, veeremites, muuseumites jne.

2) Ligipääsetavuse tagamise võtmesõna näiteks insuldi või afaasiaga inimestele on

taustaandmete kogumine, mis on seotud telefoninumbriga. ehk kõne saabudes teatakse

juba nime, diagnoosi, aadressi ja võimalikke teisi aadresse ning kõnekahjustuse liiki.

Kõne vastuvõtja teadlikkus, baasinfo ja eelinfo olemasolu. Kõne või muu

hädaabikontakti saabumisel võiks Häirekeskusele olla inimese nõusolekul nähtav

3

hädavajalik eelinfo eesti.ee kaudu, kus tema infot kasutada tohib. Kuigi täna on

Häirekeskuse töötajad koolitatud, siis info omamine erinevate puuete ja krooniliste

haiguste olemuse kohta koos kahepoolse videokõne kasutuselevõtmisega, aitavad

tagada teenuse ligipääsetavust. Toome välja vajadust spetsiifiliste koolituste-

infotundide järele, milles sihtgrupi esindajad viivad läbi puudespetsiifilise koolituse,

mis tutvustab suhtlemisvajadusi ja jagab praktilist kogemust.

EPIKoda tegeleb igapäevaselt teadlikkuse tõstmise eesmärgil, muuhulgas läbi koolituste, ning

on valmis igakülgseks koostööks, et suurendada teadlikkust nii kasusaajate vajaduste kui

kasutusmugavuse seisukohast.

Lugupidamisega

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Puuram

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437