| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/3387-1 |
| Registreeritud | 17.08.2026 |
| Sünkroonitud | 18.08.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
K Ä S K K I R I
Tallinn
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 1-2/23/361 muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 2 alusel:
Kliimaministri 04.09.2023 käskkirjas nr 1-2/23/361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste
läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused:
1. käskkirja punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3. Määran toetatava tegevuse elluviijaks sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu ja koostöökoja ning projekti partneriks alates 01.10.2026 Keskkonnaameti.“;
2. käskkirja lisa 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3. Toetatavad tegevused: eesmärk, sisu, tulemus, sihtrühm Toetatav tegevus on ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ja edendamine,
vastavate erialaekspertide koolitus ning investeeringuid riigi järelevalve võimekuse suurendamiseks ning innovatsiooni edendamine digitaliseerimise abil.“;
3. käskkirja lisa 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5. Rakendusasutus, rakendussüksus, elluviija ja partne
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste osakond.
5.3. Tegevuste elluviija on sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda.
5.4. Projekti partner on Keskkonnaamet.“;
4. käskkirja lisa 1 punktis 6.1. asendatakse sõna „Keskkonnaameti“ sõnaga „partneri“;
5. käskkirja lisa 1 punkt 6.4. sõnastatakse järgmiselt: „6.4. Projekti elluviija ja partner ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.“;
6. käskkirja lisa 1 punktis 9.2.5 jäetakse välja sõna „juhtimise“;
7. käskkirja lisa 1 punkt 9.2.10. sõnastatakse järgmiselt: „9.2.10 ringmajandusalaste uudsete lahenduste piloteerimise kulud, sh digilahenduste kulud.“;
8. käskkirja lisa 1 punkt 9.2.11 tunnistatakse kehtetuks;
EELNÕU
28.07.2026
9. käskkirja lisa 1 punktis 9.3. asendatakse sõna „kokku“ sõnaga „kuni“;
10. käskkirja lisa 1 punkt 10.4 sõnastatakse järgmiselt:
„10.4. Elluviija ja partner esitavad riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.“;
11. käskkirja lisa 1 punktis 10.7. asendatakse lauseosa „2030.a.“ lauseosaga „2031.a.“;
12. käskkirja lisa 1 puhktid 11 ja 12 sõnastatakse järgmiselt: „11. Elluviija ja partneri kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli
73 punkti 2 alapunktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija ja partner tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.
11.5. Elluviija ja partner arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega ringmajanduse valgest raamatust, keskkonnaministeeriumi keskkonnahoidlike sündmuste juhendist ja hanked peavad olema läbiviidud võttes arvesse keskkonnahoidlikke kriteeriume.
11.6. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3
mõistes, järgib elluviija ja partner toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §- s 33 sätestatut. Elluviija ja partner teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese
tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega. 11.7. Elluviija ja partner on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.
mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele.
11.8. Elluviija ja partner tagab vajadusel projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue) suhtes. 11.9. Elluviija kasutab toetuse kasutamisel IT investeeringute puhul Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskust. 11.10. Partneri õigused ja kohustused on toodud ÜSS2021_2027 ja Ühendmääruses.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija ja partner lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija ja partner teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4 Elluviija ja partner esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle
põhjenduste kohta.“;
13. käskkirja lisa 1 punkt 16.2 sõnastatakse järgmiselt: „16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija või partner pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese
tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda.“;
14. käskkirja lisa 2 „Toetuse andmine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1).
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.
(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister
Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Riigi Tugiteenuste Keskus, Keskkonnaamet
Lisa 1
EELNÕU
KINNITATUD 04.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/361
Lisa nr 2
Toetuse andmine ringmajanduse alaseteavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve
Projekti maksumus
Kogumaksumus
(EUR)
Abikõlblik
summa (EUR)
Toetuse summa
kokku (EUR)
Ühtekuuluvusfondi
toetuse määr (%)
Riikliku kaasfinantseeringu
määr (%)
3 109 668,78 3 109 668,78 3 109 668,78 85 15
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja Abikõlblik summa
(EUR)
Riiklik kaasfinantseering 466 450,32
Ühtekuuluvusfond 2 643 218,46
Toetus kokku 3 109 668,78
KOKKU 3 109 668,78
Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda eelarve:
Tegevuse nimetus:
Rakenduskava väljundnäitaja koos
sihttasemega:
01.01.2024−31.12.2029
Ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimine ning lahenduste rakendamine Investeeringud ringmajanduse
arendamisse (eurodes)
Abikõlblik
kogusumma (EUR)
Ühtekuuluvusfondi
toetus
(EUR)
Riiklik kaas-
finantseering
(EUR)
2 254 469,13 1 916 298,76 338 170,37
Personalikulu 465 391,00 395 582,35 69 808,65
Ühtne määr otsesest personalikulust 69 808,65 59 337,35 10 471,30
Kokku: 2 789 668,78 2 371 218,46 418 450,32
Keskkonnaameti eelarve:
Tegevuse nimetus:
Rakenduskava väljundnäitaja koos
sihttasemega:
01.01.2024−31.12.2029
Ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimine ning lahenduste rakendamine
Investeeringud ringmajanduse
arendamisse (eurodes)
Abikõlblik
kogusumma (EUR)
Ühtekuuluvusfondi
toetus
(EUR)
Riiklik kaas-
finantseering
(EUR)
278 260,87 236 521,74 41 739,13
Ühtne määr otsesest personalikulust 41 739,13 35 478,26 6 260,87
Kokku: 320 000,00 272 000,00 48 000,00
Projekti juhtrühmal on õigus elluviija ja partneri vahel eelarveid ja tegevusi muuta projekti kogu eelarve ulatuses.
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Rahandusministeerium
17.08.2026 nr 1-4/26/3090
Kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 1-2/23/361
muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri 04.09.2023 käskkirja nr 1-2/23/361
muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Selguse huvides lisame dokumentide juurde muudetava käskkirja tervikteksti.
Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis taristuminister
Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu koos lisaga 2. Seletuskiri
3. Käskkirja tervikversioon koos muudatusega teadmiseks
Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Haridus-ja Teadusministeerium , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigi Tugiteenuste
Keskus Arvamuse avaldamiseks: Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon
Eerika Purgel, 626 0709
1
Kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 361 muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse kliimaministri 4. septembri 2023. a käskkirjaga nr 361
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alaste teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“
(käskkiri nr 361) kehtestatud toetuse andmise tingimusi. Projekti kaasatakse partnerina Keskkonnaamet, kelle eelarve on kokku 320 000 eurot,
sealhulgas Euroopa Liidu toetus 272 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 48 000 eurot. Projekti elluviija eelarvet vähendatakse sama summa võrra. Muudatusega projekti kogueelarve ei muutu.
Käskkirja nr 361 alusel antakse toetust „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6
„Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse alaste teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks.
Toetus kajastub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine“ (meetme number
21.2.4.1), sekkumises „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sealhulgas tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus“ (sekkumise number 21.2.4.11).
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse ja finantseerimise
valdkonna juht Mihkel Krusberg (e-post [email protected], tel 605 5903) ning finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi
teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948).
2. Eelnõu sisu
Eelnõuga tehakse käskkirjas nr 361 sätestatud toetuse andmise tingimustes neliteist muudatust.
Muudatuse punktidega 1–10 ja 12-14 kaasatakse Keskkonnaamet tegevuse 3.3 elluviimisse partnerina ning täpsustatakse projekti eesmärki, personalikulude abikõlblikkust ja projekti eelarvet. Punktiga 3 täpsustatakse ka rakendusüksuse struktuuriüksuse nimetust, kuna
asutusesiseselt täpsustati teenuste rakendamist tõhusama korralduse tagamiseks. Rakendusüksuse roll sisuliselt ei muutu. Punktiga 11 täpsustatakse Ühendmääruse muudatust.
Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast ning ühendmääruse § 7 nõuetest. Keskkonnaameti
kavandatavad tegevused vastavad nimetatud kriteeriumidele järgmistel alustel.
1. Kooskõla valdkondliku arengukavaga Tegevuste kooskõla valdkondlike arengueesmärkidega tagavad riigi jäätmekava 2023–2028 ning panus Eesti 2035 eesmärkide saavutamisse.
2
Projekt on kooskõlas riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkidega, toetades kestlikku tootmist ja tarbimist, jäätmetekke vähendamist, korduskasutust ning ringsuse laiemat rakendamist. PISTRIKu 1 arendus on riigi jäätmekavas ette nähtud ning aitab oluliselt parendada
jäätmevaldkonna juhtimist ja järelevalvet.
Projekt panustab Eesti 2035 eesmärkide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. Samuti arvestatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika horisontaalsete
põhimõtetega.
2. Projekti põhjendatus Ringsuse edendamine eeldab nii teadmiste kui ka tehniliste lahenduste arendamist. Projekt toetab ringmajanduspõhiste lahenduste piloteerimist, ekspertteadmiste arendamist ning avaliku
ja erasektori koostööd.
PISTRIKU arendus loob eeldused kvaliteetseks ja andmepõhiseks juhtimiseks ning järelevalveks. See aitab tõhusamalt rakendada ringsuse põhimõtteid ja parendada jäätmekäitluse korraldust.
3. Projekti kuluefektiivsus
Projekti kuluefektiivsus tagatakse nii elluviija kui ka partneri tegevuste kaudu. Kõik kulud peavad olema projekti eesmärkide saavutamisega otseselt seotud ja nende saavutamise seisukohast põhjendatud. Kulude vajalikkust ja põhjendatust hinnatakse projekti juhtrühmas
enne tegevuste ja eelarve täpsustamist.
4. Partneri suutlikkus Keskkonnaamet on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle pädevusse kuuluvad keskkonnakaitse, keskkonnajärelevalve ning keskkonnaalaste lubade ja otsuste
menetlemine. Arvestades asutuse põhimäärusest tulenevaid ülesandeid ja valdkondlikku kompetentsi, on Keskkonnaametil projekti tegevuste edukaks elluviimiseks vajalik võimekus.
5. Kooskõla Eesti 2035 eesmärkidega Projekt toetab ringmajanduse põhimõtete rakendamist, teisese toorme kasutamise suurendamist,
ekspertteadmiste arendamist ja keskkonnahoidu. Samuti aitab see tugevdada vastutustundlikku ettevõtluskeskkonda, parandada ressursitõhusust ning suurendada jäätmesektori läbipaistvust.
Horisontaalsete põhimõtete rakendamisel pööratakse tähelepanu võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ja regionaalse tasakaalu tagamisele. Teavitus- ja koolitustegevuste
kavandamisel arvestatakse eri sihtrühmade vajadustega ning tagatakse võimalused osaleda kogu Eestis.
Ringmajanduslahenduste piloteerimise raames arendatakse avaliku sektori jäätmevaldkonna digilahendusi, sealhulgas järelevalvesüsteemi PISTRIK. Süsteemi eesmärk on suurendada
jäätmevaldkonna andmete usaldusväärsust ja läbipaistvust, koondada andmeid jäätmekorralduse tõhustamiseks ning toetada ringsust edendavate uute ärimudelite teket.
1 Uus jäätmeinfosüsteem PISTRIK areneb koos kasutajatega – järgmised sammud teel 2027.
aastasse | Keskkonnaagentuur
3
PISTRIKU kasutuselevõtt Eestis ning selle rakendamine Keskkonnaametis ja Keskkonnaagentuuris võimaldab saavutada tõhusam järelevalvesüsteem, parandada turu läbipaistvust, soodustada investeeringuid ning tagada jäätmesektoris aus ja õiglane konkurents.
Esialgse kava kohaselt rakendab Keskkonnaamet 2026. a IV kvartalist kuni 2028. a lõpuni
tegevuste elluviimiseks kuni kolme täistöökohta. Partneri kulud hõlmavad tegevuste elluviimist ja projektijuhtimist ning kaudseid kulusid vastavalt projektis kehtivatele reeglitele.
Abikõlblikud on ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud projekti kaudsed kulud, mille suurus on kuni 15 protsenti projekti otseste personalikulude maksumusest. Kuna toetatavate tegevuste
elluviimine eeldab nii elluviija kui ka partneri töötajate sisulist panust, kaotatakse muudatusega seni kehtinud piirang, mille kohaselt võisid personalikulud moodustada kuni 5 protsenti projekti kogumahust. Abikõlblikud on üksnes need personalikulud, mis on toetatavate tegevuste
elluviimisega otseselt seotud.
Täpsemalt on Keskkonnaametil on vaja kuni kahte täistöökohta (2 FTE), et arendada ja juurutada PISTRIKU andmetel põhinevaid järelevalve- ja juhtimislahendusi ning rakendada reaalajas andmepõhist juhtimist. Lisaks on klienditeeninduslahenduste arendamiseks,
testimiseks ja juurutamiseks vajalik kuni üks täistöökoht (1 FTE).
Arenduste tulemusena kujuneb välja tõhus ja tööprotsessidesse integreeritud järelevalve- ning klienditeenindussüsteem, mis suurendab jäätmekorralduse läbipaistvust ja tõhusust kogu riigis.
Projekti juhtrühmal on õigus muuta elluviija ja partneri vahel tegevuste ning eelarve jaotust projekti kogumahu piires. Tegevuste täpne jaotus lepitakse kokku juhtrühmas vastavalt projekti
vajadustele. Sekkumise 21.2.4.11 eelarve on esitatud tabelis 1.
Rakendusskeem
sekkumises
21.2.4.11:
EL toetuse %
Tegevuse
kogueelarve
EL osa €
Riiklik
kaasfinantseering
€
Oma- finantseering
€ Kogu eelarve
€
Sekkumise kogu
eelarve: 83 4 936 923 794 117 187 253 5 918 293
Käskkiri 04.09.2023 nr 361 85 2 643 218,46 466 450,32 0,00 3 109 668,78
Käskkiri
25.06.2024 nr 264 85 58 758,34 10 369,12 0,00 69 127,46
Käskkiri
06.09.2023 nr 374 85 1 650 000,00 291 176,00 0,00 1 941 176,00
Määrus 25.11.2024 nr 77 70 584 946,20 26 121,74 187 253,00 798 320,94
Tabel 1. Sekkumise number on 21.2.4.11 eelarve.
3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele
Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.
Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
4
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile
otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse,
arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus
on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega
reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
4. Käskkirja mõju
Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused toetavad peale muudatust jätkuvalt projekti
eesmärke. Käskkirja muudatustega seoses hindame, et meetme sekkumise eelarve vahenditega
saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge
ringmajanduse edendamiseks. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori
eelarvepositsiooni.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal-
ja Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega
ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Riigi Tugiteenuste Keskusega.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/26-0913 - Kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 1-2/23/361 muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Riigikantselei Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5df60293-2867-4cb4-8fc8-ab51a7e1e516 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5df60293-2867-4cb4-8fc8-ab51a7e1e516?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main