Kiri

EELNÕU


VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn
2024 nr

Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmine

Välissuhtlemisseaduse § 16 alusel kiita heaks Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe.



Kaja Kallas
Peaminister


Taimar Peterkop
Riigisekretär


Tõlge inglise keelest

Resolutsioon CM/Res(2013)66,
millega kinnitatakse kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe loomine

(Ministrite komitee poolt vastu võetud 18. detsembril 2013
ministrite asetäitjate 1187bis koosolekul)


Andorra, Austria, Aserbaidžaani, Bulgaaria, Küprose, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Leedu, Luksemburgi, Monaco, Montenegro, Norra, Portugali, Rumeenia, Venemaa Föderatsiooni, Serbia, Sloveenia, Hispaania ja Šveitsi esindajad ministrite komitees,

võttes arvesse Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitlevatel resolutsioonidel CM/Res(2010)52 ja CM/Res(2010)53 põhineva Euroopa Nõukogu kultuuriteede programmi edu, kusjuures nendest resolutsioonidest on saanud olulised abivahendid teadlikkuse tõstmisel Euroopa kodakondsuse nurgakiviks oleva Euroopa ühise pärandi kohta, elukvaliteedi parandamise vahend ning sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise arengu allikas;

rõhutades kultuuriteede olulisust ühistel väärtustel põhineva Euroopa kultuuri pluralismi ja mitmekesisuse konkreetsete näidetena piiriülestel teekondadel Euroopas ning kultuuridevahelise dialoogi ja üksteisemõistmise vahendina;

nentides rahulolevalt, et nüüdseks on 26 kultuuriteed kuulutatud Euroopa Nõukogu kultuuriteeks ning neid teid kasutuselevõtvate võrgustike tegevus kasvab järjepidevalt, ulatudes üle enamiku Mandri-Euroopa ja kaugemalegi, samuti nentides, et kultuuriteedel toimub nüüd igal aastal sadu kultuuriüritusi, haridusalaseid vahetusprogramme ja ekskursioone, milles osaleb sadu tuhandeid inimesi ning sadu organisatsioone ja kohalikke kogukondi;

tunnistades, et võimalikult suure ulatuse ja mõju saavutamiseks vajavad nii praegused kui ka alles loodavad kultuuriteed rohkem professionaalset abi ja tuge;

rõhutades Luksemburgis asuva Euroopa Kultuuriteede Instituudi märkimisväärset panust informatsiooni kogumisel ja levitamisel ning kultuuriteede loomiseks vajaliku tehnilise abi suurenenud nõudlusega tegelemisel, ja tänades Luksemburgi valitsust instituudi pideva ja helde toetamise eest aastate vältel;

arvestades Luksemburgi valitsuse pühendumust teha jätkuvalt igal aastal vabatahtlik annetus katmaks Euroopa Kultuuriteede Instituudi tegevuskulusid, et viimane saaks täita talle laiendatud osalise kokkuleppega pandud ülesandeid, ning Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Euroopa Nõukogu vahel sõlmitud Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe lisalepingut, mille allkirjastasid 28. novembril 2011. aastal Euroopa Nõukogu peasekretär Thørbjorn Jagland ja Luksemburgi peaministri asetäitja, välisminister Jean Asselborn, seoses laiendatud osalise kokkuleppega;

nentides rahulolevalt Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahel välja kujunenud üksmeelset partnerlust kultuuriteede ja kultuuriturismi valdkonnas ning toetades selle partnerluse pidevat tugevdamist tulevikus, sealhulgas Euroopa Liidu võimalikult kiiret ühinemist laiendatud osalise kokkuleppega;

tunnistades Euroopa Parlamendi kindlat poliitilist toetust laiendatud osalise kokkuleppe loomisele;

samuti nentides rahulolevalt uusi tegevusi, mida on selles valdkonnas algatatud koos teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Maailma Turismiorganisatsioon (WTO), OECD ja UNESCO, ja julgustades nende partnerlussuhete edasist arengut;

tunnistades kultuuriteede olulisust seoses piiriülese kultuurikoostööga ning kohalikel teadmistel, oskustel ja kultuuripärandisse kuuluvatel varadel rajaneva kestliku kultuuriturismi arendamisega, reklaamides Euroopat – sealhulgas selle vähem tuntud piirkondi – kordumatut kultuurilist kogemust pakkuva sihtkohana;

arvestades, et laiendatud osaline kokkulepe pakub kohast abivahendit, millega toetada praeguste ja tulevaste kultuuriteede arendamist ja edendamist;

võttes arvesse resolutsiooni CM/Res(2010)53, millega luuakse kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe esialgu kolmeks aastaks;

resolutsiooni CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad, valguses;

arvestades põhikirjajärgset resolutsiooni Res(93)28 osaliste ja laiendatud kokkulepete kohta, mille võttis ministrite komitee vastu 14. mail 1993 toimunud 92. istungjärgul;

võttes arvesse resolutsiooni Res(96)36, millega kehtestatakse Euroopa Nõukogu osaliste ja laiendatud kokkulepete kriteeriumid ja mille võttis ministrite komitee vastu 17. oktoobril 1996. aastal 575. ministrite asetäitjate kohtumisel ning mida on muudetud resolutsiooniga CM/Res(2010)2, mille võttis ministrite komitee vastu 5. mail 2010. aastal 1084. ministrite asetäitjate kohtumisel,

otsustavad järgmist.

1. Kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe on käesolevaga kinnitatud ja seda hallatakse kooskõlas käesolevale resolutsioonile lisatud põhikirjaga.

2. Euroopa Kultuuriteede Instituut jätkab tegutsemist Luksemburgi valitsuse rahalise toetusega laiendatud osalise kokkuleppe egiidi all ning aitab kaasa selle tegevusprogrammi elluviimisele Euroopa Nõukogu peasekretäri ja Luksemburgi ametiasutuste vahel 27. novembril 2011. aastal sõlmitud kokkuleppe ning Euroopa Kultuuriteede Instituudi direktori ja laiendatud osalise kokkuleppe täitevsekretäri vahelise operatiivkokkuleppe alusel.

3. Soovime, et kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriigid ühineksid lähitulevikus laiendatud osalise kokkuleppega kultuuriteede kohta.


Resolutsiooni CM/Res(2013)66 lisa

Kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe muudetud põhikiri

Artikkel 1 – Eesmärgid ja ülesanded

1.1 Eesmärgid

Laiendatud osaline kokkulepe aitab kaasa Euroopa identiteedi ja kodakondsuse edendamisele Euroopa ühise pärandi teadvustamise näol ning kultuuriseoste ja dialoogi loomisele Euroopas, aga ka teiste riikide ja piirkondadega. See püüab kujundada jagatud kultuuriruumi kultuuriteede loomise abil eesmärgiga edendada teadlikkuse tõstmist pärandi, hariduse, võrgustikutöö, kvaliteetse ja kestliku piiriülese turismi ning muude seotud tegevuste teemadel.

Laiendatud osaline kokkulepe aitab tugevdada kultuuriteede potentsiaali kultuurikoostöö, kestliku territoriaalse arengu ja sotsiaalse sidususe jaoks, keskendudes eelkõige teemadele, millel on Euroopa ühtsuse, ajaloo, kultuuri ja väärtuste ning vähem tuntud sihtkohtade avastamise seisukohast sümboolne tähendus. See tugevdab kultuurivahetuse ja turismi demokraatilist mõõdet, kaasates rohujuuretasandi võrgustikke ja ühendusi, kohalikke ja regionaalseid asutusi, ülikoole ja kutseorganisatsioone. See aitab kaasa mitmekesise pärandi säilitamisele läbi turistidele mõeldud temaatiliste ja alternatiivsete teekondade ja kultuuriprojektide.

Laiendatud osaline kokkulepe aitab kaasa kultuuriteede kontseptsiooni arendamisele ja edendamisele kõikides aspektides, et tõsta terves maailmas teadlikkust Euroopast kui ainulaadse väärtuse ja kvaliteediga turismisihtkohast.

Mõisted

Kultuuritee – kultuuriline ja hariduslik pärandi ja turismi koostööprojekt, mille eesmärk on arendada ja edendada ühte või mitut teekonda, mis põhineb ajaloolisel marsruudil, kultuurilisel kontseptsioonil, persoonil või nähtusel, millel on Euroopa ühiste väärtuste mõistmise ja austamise seisukohast piiriülene tähtsus.

Kultuuritee korraldaja – organisatsioon või organisatsioonide ühendus, mis on seaduslikult registreeritud ühes või mitmes Euroopa Nõukogu liikmesriigis, või avalik institutsioon, mis vastutab õiguslikult, rahaliselt ja moraalselt kultuuritee haldamise ja toimimise eest ning mis esindab teed suhetes Euroopa Nõukoguga.

Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistus – tunnistus, mis antakse kultuuriteedele, mis vastavad resolutsioonis CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad, esitatud kriteeriumitele.

1.2 Ülesanded

Poliitika kujundamine ja standardite kehtestamine

Eelkõige Euroopa Kultuuriteede Instituudi teadmistest lähtudes annab laiendatud osaline kokkulepe nõu ja asjatundlikku abi kultuuriteede arendamiseks, elluviimiseks, hindamiseks ja edendamiseks. See hõlmab eriteadmisi järgmistel teemadel:

• projektivõrgustike ja -organisatsioonide asutamine ja toimimine ning koostöölepingute väljatöötamine;
• teede ajaloolise tausta uurimine ning kultuuriteede kultuurilise ja haridusliku sisu ja tegevuste väljatöötamine;
• kultuuriteedel põhineva kestliku turisminduse väljatöötamine, panustades seeläbi regioonide majanduslikku heaolusse;
• rahastamise ja edendamise strateegia koostamine ja elluviimine;
• kultuuriteede korraldajate koolitamine ja pädevuse suurendamine, eelkõige seoses Euroopa Nõukogu ja muude rahvusvaheliste standarditega pärandi- ja kultuurivaldkonnas, samuti turismivaldkonna kutsetegevuse standarditega;
• edendamine, nähtavalolek ja kõik muud aspektid, mis on seotud Euroopa Nõukogu standardite täitmisega.

Laiendatud osaline kokkulepe toetab võrgustikutööd ja partnerlust kultuuriteede korraldajate ja muude kultuuriturismi valdkonna partnerite vahel, eelkõige eesmärgiga:

• luua ühtne nägemus ja strateegia kultuuriteede kui turismitoodete jaoks;
• luua partnerlussuhteid, et suurendada Euroopa kultuuriturismi jaoks ette nähtud vahendeid;
• teha kindlaks ja levitada head tava.

Laiendatud osaline kokkulepe aitab kaasa uute suundade ja standardite väljatöötamisele seoses kultuuriteede ja -turismiga vastuseks kaasaegsete ühiskondade probleemidele ja murekohtadele.

Laiendatud osaline kokkulepe arendab edasi piiriülese kultuuriturismi edendamise meetodeid.

Laiendatud osaline kokkulepe annab Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse kooskõlas resolutsiooniga CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad.

1.3 Tegevusprogramm

Laiendatud osaline kokkulepe viib ellu haldusnõukogu määratud tegevusprogrammi.

Artikkel 2 – Ühinemine ja osalemine

2.1 Laiendatud osalise kokkuleppega võib ühineda iga Euroopa Nõukogu liikmesriik või Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriik, samuti Euroopa Liit, teatades sellest Euroopa Nõukogu peasekretärile.

2.2 Ministrite komitee võib koosseisus, kuhu kuuluvad ainult laiendatud osalise kokkuleppe liikmesriikide esindajad, kutsuda Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ette nähtud häälteenamusega mis tahes Euroopa Nõukogu mitteliikmesriiki ühinema laiendatud osalise kokkuleppega pärast konsulteerimist laiendatud osalise kokkuleppe liikmetega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed. Sellise kutse saanud mitteliikmesriik teavitab peasekretäri oma kavatsusest saada laiendatud osalise kokkuleppe liikmeks.

2.3 Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja muud Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriigid, kes laiendatud osalise kokkuleppega ei ühine, võivad taotleda laiendatud osalise kokkuleppe vaatleja staatust kõige rohkem üheks aastaks ilma mis tahes rahalise kohustuseta. Sellised otsused langetab laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu.

2.4 Euroopa Liitu kutsutakse laiendatud osalise kokkuleppega ühinema samade õiguste ja kohustustega, nagu on teistel laiendatud osalise kokkuleppe liikmetel. Kuni laiendatud osalise kokkuleppega ühinemiseni jätkab Euroopa Liit töös osalemist kooskõlas laiendatud osalise kokkuleppe organi kehtestatud tingimustel.

2.5 Kooskõlas põhikirjajärgse resolutsiooniga Res(93)28 osaliste ja laiendatud kokkulepete kohta kutsutakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Maailma Turismiorganisatsiooni (OMT), OECD-d ja UNESCO-t viimaste taotlusel osalema laiendatud osalise kokkuleppe kohtumistel hääleõiguseta vaatlejatena.

2.6 Ministrite komitee võib koosseisus, kuhu kuuluvad ainult laiendatud osalise kokkuleppe liikmesriikide esindajad, anda Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ette nähtud häälteenamusega ja pärast konsulteerimist laiendatud osalise kokkuleppe liikmetega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, laiendatud osalisele kokkuleppele volituse kutsuda muid rahvusvahelisi valitsustevahelisi organisatsioone, Euroopa Nõukogu kultuuriteede esindajat, valitsusväliseid organisatsioone või muid organeid, kes panustavad laiendatud osalise kokkuleppe eesmärkidesse, osalema hääleõiguseta selle töös.

2.7 Parlamentaarne assamblee, Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress ning rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide konverents võivad laiendatud osalise kokkuleppe töös osaleda kooskõlas artikliga 3.5 allpool.

Artikkel 3 – Haldusnõukogu

3.1 Laiendatud osalise kokkuleppe iga liige nimetab laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogusse ühe esindaja.

3.2 Asjaomase valitsustevahelise komitee1, kelle ees on haldusnõukogu oma otsuste osas aruandekohustuslik, liiget kutsutakse osalema haldusnõukogu kohtumistel, et lihtsustada selle komitee nõuandvat rolli seoses otsustega resolutsioonis CM/Res(2013)67 ette nähtud tunnistuse andmise kohta. Konsultatsiooni viis määratakse kindlaks haldusnõukogu kodukorra alusel.

3.3 Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast juhatuse, mis koosneb esimehest, ühest aseesimehest ja kolmest muust liikmest, kaheaastaseks ametiajaks, mida saab pikendada vaid korra.

3.4 Haldusnõukogu:

• vastutab laiendatud osalisele kokkuleppele pandud ülesannete üldise täitmise eest;
• annab Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse kooskõlas resolutsiooniga CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad;
• kinnitab laiendatud osalise kokkuleppe iga-aastase tegevusprogrammi projekti ja esitab selle kooskõlas Euroopa Nõukogu finantseeskirjadega Euroopa Nõukogu peasekretärile seoses aastaeelarve eelnõu koostamisega enne selle edastamist põhikirjajärgsele komiteele;
• otsustab projektide üle, mis vastavad Euroopa Nõukogu poliitilistele prioriteetidele;
• jälgib suhteid Euroopa Kultuuriteede Instituudiga, et tagada selle tegevuse ja laiendatud osalise kokkuleppe tegevusprogrammi kokkusobivus;
• jälgib tegevusprogrammi elluviimist;
• kinnitab iga-aastase tegevusaruande ja esitab selle ministrite komiteele.

3.5 Haldusnõukogu tuleb kokku korra aastas. Haldusnõukogu võib kutsuda Euroopa Nõukogu asjaomaste organite esindajaid osalema hääleõiguseta oma kohtumistel vastavalt päevakorras olevatele punktidele.

3.6 Haldusnõukogu võib kahekolmandikulise poolthäälteenamusega määrata operatiivülesandeid oma juhatusele. Juhatuse kutsub kokku haldusnõukogu esimees vähemalt korra aastas.

3.7 Haldusnõukogu teeb otsuseid kahekolmandikulise poolthäälteenamusega ja igal liikmel on üks hääl. Menetluslikud küsimused lahendatakse poolthäälteenamusega. Kõikides muudes küsimustes võtab haldusnõukogu vastu oma kodukorra ja teeb muud korraldused oma tegevuse elluviimiseks.

Artikkel 4 – Põhikirjajärgne komitee

4.1 Põhikirjajärgne komitee koosneb laiendatud osalises kokkuleppes osalevate Euroopa Nõukogu liikmesriikide esindajatest ministrite komitees ja laiendatud osalises kokkuleppes osalevate mitteliikmesriikide esindajatest, kes on selleks spetsiaalselt nimetatud. Põhikirjajärgne komitee kasutab mutatis mutandis ministrite komitee kodukorda.

4.2 Põhikirjajärgne komitee määrab igal aastal kindlaks liikmete laiendatud osalises kokkuleppes osalemise kohustuslike liikmemaksude kogusumma ja liikmemaksude astmestiku, mille järgi jagatakse kogusumma osalisriikide vahel ära; üldiselt peab see astmestik vastama Euroopa Nõukogu üldeelarvesse laekuvate liikmemaksude astmestiku kindlaksmääramise kriteeriumitele.

4.3 Põhikirjajärgne komitee kinnitab igal aastal laiendatud osalise kokkuleppe eelarve tegevusprogrammi elluviimisega seotud kulutuste ja sekretariaadi üldiste kulutuste kohta.

4.4 Põhikirjajärgne komitee kinnitab igal aastal laiendatud osalise kokkuleppe raamatupidamise aastaaruande, mille koostab Euroopa Nõukogu peasekretär kooskõlas Euroopa Nõukogu finantseeskirjadega ja esitab põhikirjajärgsele komiteele koos välisaudiitori aruandega, nagu on finantseeskirjades ette nähtud. Selleks, et vabastada peasekretär kõnealuse majandusaasta haldamisest, edastab põhikirjajärgne komitee ministrite komiteele raamatupidamise aastaaruande koos selle kinnituse või võimalike märkustega, haldusnõukogu esitatud märkused ja välisaudiitori koostatud aruande, nagu on finantseeskirjades ette nähtud.

Artikkel 5 – Kultuuriteede nõuandev kogu

5.1 Kultuuriteede korraldajate, võrgustike, rahvusvaheliste kultuuripärandi ja turismiorganisatsioonide ja ‑platvormide, kohalike ja piirkondlike asutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, kaubanduskodade, sihtasutuste ja muude rahastusorganisatsioonide, turismi-, kultuuripärandi ja kultuurivaldkonna kutseorganisatsioonide ning muude asjaomaste organite esindajate kohtumine toimub igal aastal kultuuriteede nõuandva kogu vormis.

5.2 Nõuandvas kogus osalemine toimub kutse või laiendatud osalise kokkuleppe sekretariaadi poolt heaks kiidetud registreeringu alusel.

5.3 Nõuandev kogu arutab kultuuriteedega seotud suundumusi ja probleeme ning pakub platvormi kogemuste jagamiseks, kultuuriteede elluviimise edenemise ülevaatamiseks, uut laadi kutsetegevuse üle arutamiseks, uute algatuste tegemiseks ning partnerlussuhete loomiseks.

Artikkel 6 – Eelarve

6.1 Laiendatud osalise kokkuleppe vahendid saadakse järgmisest:

• laiendatud osalise kokkuleppega ühinenud liikme aastane liikmemaks;
• muud summad, annetused või pärandused, mida reguleerib punkt 6.3 allpool.

Laiendatud osaline kokkulepe võib rahasummasid saada Euroopa Liidult.

6.2 Tegevusprogrammi elluviimisega seotud kulutused ja sekretariaadi üldkulutused kaetakse osalise kokkuleppe eelarvest, mida rahastavad laiendatud osalise kokkuleppe liikmed. Laiendatud osalise kokkuleppe asukoha kulutusi ning Euroopa Kultuuriteede Instituudi personali ja tegevuskuludega seotud kulutusi kajastatakse laiendatud osalise kokkuleppe raamatupidamisaruannetes informatsioonilise kirjena.

6.3 Laiendatud osaline kokkulepe võib saada ka kokkuleppe tööga seotud vabatahtlikke ja muid annetusi, mille peab haldusnõukogu enne vastuvõtmist heaks kiitma. Need annetused makstakse eraldi kontole, mis on avatud Euroopa Nõukogu finantseeskirjade artikli 4.2 tingimuste alusel ja mille üle on kontroll haldusnõukogul, ning neid eraldatakse eesmärkide ja ülesannete täitmiseks, kui need on põhikirja eesmärkidega kooskõlas.

6.4 Laiendatud osalise kokkuleppe varad saadakse ja neid hoitakse Euroopa Nõukogu nimel ning sellisena kehtivad nendele sõlmitud kokkulepete alusel nõukogu varadele kehtivad privileegid ja immuniteedid.

6.5 Haldusnõukogu ja selle juhatuse, samuti asjakohasel juhul põhikirjajärgse komitee kohtumistel osalevate isikute reisi- ja elamiskulud katab riik või asjasse puutuv organisatsioon.

6.6 Kultuuriteede nõuandvas kogus osalevate isikute reisi- ja elamiskulud katavad osalejad, kui haldusnõukogu ei otsusta laiendatud osalise kokkuleppe tegevuseelarves nimetatud sihtotstarbeliste eraldiste alusel teisiti.

6.7 Euroopa Nõukogu finantseeskirjad kehtivad mutatis mutandis laiendatud osalise kokkuleppe eelarve vastuvõtmisele ja haldamisele.

Artikkel 7 – Sekretariaat

7.1 Laiendatud osalise kokkuleppe sekretariaadi, mida juhib täitevsekretär, võimaldab Euroopa Nõukogu peasekretär.

7.2 Täitevsekretär võib paluda programmiga seotud valdkondades tegutsevatel institutsioonidel ja sõltumatutel ekspertidel sõna võtta.

7.3 Laiendatud osalise kokkuleppe asukoht on Luksemburg Euroopa Kultuuriteede Instituudi ruumides Luksemburgi valitsuse lahkel loal.

Artikkel 8 – Muudatused

Ministrite komitee võib koosseisus, kuhu kuuluvad ainult laiendatud osalise kokkuleppe liikmesriikide esindajad, ja pärast konsulteerimist laiendatud osalise kokkuleppe liikmetega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, muuta käesolevat põhikirja Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ette nähtud poolthäälteenamusega.

Artikkel 9 – Taganemine

9.1 Liige võib laiendatud osalisest kokkuleppest taganeda Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava avaldusega.

9.2 Peasekretär kinnitab avalduse kättesaamist ja teavitab sellest laiendatud osalise kokkuleppe liikmeid.

9.3 Euroopa Nõukogu statuudi artikli 7 analoogiat kohaldades jõustub taganemine:

• selle majandusaasta lõpus, mille kestel taganemisest teatati, kui sellest teatatakse enne kõnealuse majandusaasta 1. juunit;
• järgmise majandusaasta lõpus, kui taganemisest teatatakse majandusaasta 1. juunil või hiljem.

9.4 Kooskõlas Euroopa Nõukogu finantseeskirjade artikliga 18 selgitab haldusnõukogu välja liikme taganemise finantstagajärjed ja teeb vastavad korraldused.

9.5 Peasekretär teavitab asjasse puutuvat liiget viivitamata tema taganemise tagajärgedest.

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte
Kultuuriteede programm on Euroopa Nõukogu kultuuri-, pärandi- ja turismivaldkonna koostööprogramm, mis loodi 1987. aastal, et tugevdada Euroopa ühtset identiteeti ja kultuurialast koostööd, sh ida ja lääne vahel. Aastast 2013 on programmi aluseks Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsioon, millega loodi tähtajatu laiendatud osaline kokkulepe ja mida hallatakse koos resolutsioonile lisatud põhikirjaga.

Kultuuriteed on temaatilised kultuuriturismi marsruudid, mis läbivad vähemalt kolme Euroopa riiki, kutsuvad üles avastama Euroopa rikkalikku pärandit ja seoseid erinevate piirkondade ajaloo vahel ning arendavad piiriülest kestlikku kultuuriturismi. 

2023. aastaks on loodud 47 kultuuriteed1, mis siksakitavad läbi 60 riigi Euroopas ja väljaspool, illustreerivad riikide tihedalt põimunud ajalugu ning Euroopa pärandit ja kultuurilist mitmekesisust.

12. märtsi 2024 aasta seisuga on kultuuriteede laiendatud osalise kokkuleppega liitunud 40 riiki, neist 38 Euroopa Nõukogu (edaspidi ka EN) liikmesriigid ja 2 EN-i mitte kuuluvat riiki. EN liikmesriikidest ei ole kokkuleppega seni liitunud kaheksa: Belgia, Eesti (vaatlejariik alates 17.04.2023), Holland (alustab vaatlejastaatust 1.01.2024), Iirimaa, Island, Liechtenstein, Suurbritannia ja Taani. Samas läbib kõiki neid riike vähemalt mõni kultuuritee, Belgiat lausa 19, UK-d 14. EN-i mitte kuuluvatest riikidest on leppega liitunud Liibanon ja Vatikan. Kultuuriteed on oma tegevustesse kaasanud pärandipaiku ka väljaspool Euroopat: Alžeerias, Argentiinas, Egiptuses, Iisraelis, Jaapanis, Jordaanias, Kuubas, Marokos, Panamas, Tuneesias ja USAs.

Läänemere piirkonna riikidest on kokkuleppega liitunud kõik peale Eesti ja Taani. Eestil on olnud alates 17.04.2023 ühe aasta pikkune vaatlejastaatus, mis on andnud õiguse osaleda juhtnõukogu koosolekutel hääleõiguseta liikmena ja liikmemaksu kohustusteta. Kultuuriministeerium on kultuuriteede programmi analüüsinud ja leidnud, et liitumist toetavad nii kultuurivaldkonna strateegia Kultuur 2030 kui ka Turismistrateegia 2022–2025.

Kultuuriteede arendamises peitub suur kasutamata potentsiaal Eesti rahvusvahelise nähtavuse suurendamiseks. Programm aitab demonstreerida Eesti kultuuripärandi mitmekesisust ja näitlikustada laialdasi seoseid Euroopa ajalooga. Samuti on see võimalus kestliku kultuuriturismi arendamiseks, sealhulgas kohaliku tasandi tööhõive ja piirkondliku arengu edendamiseks.

Eestil on võimalus liituda nii olemasolevate kultuuriteedega kui ka arendada välja uusi. Praegu läbib Eestit viis kultuuriteed:
• Hansa tee (Saksamaa algatus aastast 1991). Osalevad Pärnu ja Viljandi linnavalitsus.
• Viikingitee (Norra algatus aastast 1993). Osaleb Asva viikingikeksus Saaremaal.
• Ajalooliste kalmistute tee (Sloveenia algatus aastast 2010). Osalevad Metsakalmistu ja Siselinna kalmistu, koordineerib Eesti Muinsuskaitse Selts.
• Püha Olavi tee (Norra algatus aastast 2010). Osaleb SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid.
• Alvar Aalto tee (Soome algatus aastast 2021). Osaleb Villa Tammekannu (Tartu) haldaja Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Granö keskus.

Plaanis on osaleda veel tuletornide tee (Norra) ja laulupärandi tee (Soome) algatustes. Seni kuni Eesti ei ole laiendatud osalise kokkuleppega liitunud, ei saa me ise uute kultuuriteede loomist algatada.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Korralduse eelnõu ning seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Liina Jänes (tel: 628 2326; e-post: [email protected]) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (tel: 628 2225, [email protected]). Välislepingu tõlkis eesti keelde vandetõlk Maire-Liis Rohtma (613 0661; [email protected]). Välisministeeriumis vaatas eelnõu materjalid üle juriidilise osakonna 1. büroo jurist Stina-Maria Lusti (tel: +372 637 7426; [email protected]).

1.3 Märkused
VäSS § 8 lõike 1 punkti 7 kohaselt on Vabariigi Valitsusel pädevus sõlmida Eesti Vabariigi nimel Riigikogus ratifitseerimisele mittekuuluvaid välislepinguid. Laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmisega ei kaasne ühtegi VäSSi § 20 nimetatud ratifitseerimist tingivat asjaolu. Kokkulepe ratifitseerimist ei nõua. Tekkivad kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest ja need ei ületa 3% ministeeriumi eelarvest, ühtki seadust ei ole vaja muuta ega vastu võtta.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Korralduse eelnõu kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe.

Kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe loodi Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 18. detsembri 2013 resolutsiooniga CM/Res(2013)66. Ministrite Komitee 5. aprilli 2023 resolutsiooniga CM/Res(2023)2 on kehtestatud kultuuriteede sertifitseerimise reeglid2.

Leppe sisu

Artikkel 1 käsitleb kultuuriteede programmi eesmärke ja ülesandeid. Kultuuriteede programm aitab teadvustada Euroopa ühist pärandit ning riikidevahelisi kultuuriseoseid. Programmis osalemine aitab edendada dialoogi Euroopas, tõsta teadlikkust pärandist ja kestlikust piiriülesest turismist ning teha piiriülest koostööd.
Kuna programmi on kaasatud rohujuuretasandi võrgustikud ja ühendused, kohalikud ja regionaalsed asutused, ülikoolid ja kutseorganisatsioonid, tugevdab see kultuurivahetuse ja turismi demokraatlikku mõõdet.
Laiem eesmärk on tõsta terves maailmas teadlikkust Euroopast kui ainulaadse väärtuse ja kvaliteediga turismisihtkohast.
Artiklis 1 loetletakse kokkuleppe pakutav, millega ennekõike Euroopa Kultuuriteede Instituut saab kultuuriteede arendamisel ja elluviimisel abiks olla.

Artiklis 2 sätestatakse, kes saab kokkuleppega liituda. Kultuuriteede programm on avatud kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriikidele, samuti Euroopa Liidule. Ministrite komitee võib kutsuda leppega liituma Euroopa Nõukogusse mitte kuuluvaid riike, samuti võib kutsuda hääleõiguseta leppe töös osalema rahvusvahelisi valitsustevahelisi organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone või muid organeid, kes panustavad leppe eesmärkidesse. Programmi töös on kutsutud osalema hääleõiguseta liikmed: UNWTO (Maailma Turismiorganisatsioon), OECD, UNESCO ja BSEC (Musta mere majanduskoostöö organisatsioon). Liitumiseks tuleb esitada avaldus Euroopa Nõukogu peasekretärile.

Eesti kasutab samas artiklis sätestatud võimalust olla kokkuleppe vaatleja staatuses, seda saab teha kõige rohkem ühe aasta ja sellega ei kaasne rahalisi kohustusi. Eesti vaatlejastaatus algas 17. aprillil 2023 ja lõpeb 16. aprillil 2024.

Artikkel 3 käsitleb programmi haldamist. Iga liikmesriik nimetab ühe esindaja haldusnõukogusse, mis vastutab kokkuleppele pandud ülesannete üldise täitmise eest, sealhulgas sertifitseerib ja re-sertifitseerib kultuuriteid, koostab iga-aastase tegevusprogrammi ja jälgib selle elluviimist, kinnitab iga-aastase tegevusaruande. Haldusnõukogu koguneb korra aastas, alati Luksemburgis.
Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast juhatuse, mis koosneb esimehest, ühest aseesimehest ja kolmest muust liikmest, kaheaastaseks ametiajaks, mida saab pikendada ühe korra.
Euroopa Nõukogus on haldusnõukogu aruandekohustuslik kultuuri, kultuuripärandi ja maastiku komitee ees (CDCPP).

Artikli 4 järgi on kokkuleppel lisaks haldusnõukogule ka põhikirjajärgne komitee, kuhu kuuluvad riikide esindajad Ministrite Komitees. Komitee otsustab liikmemaksu ja programmi eelarve üle ning kinnitab laiendatud osalise kokkuleppe raamatupidamise aastaaruande.

Artikkel 5 sätestab, et igal aastal koguneb kultuuriteede nõuandev kogu, kus saavad osaleda kõik kultuuriteede korraldajad, rahvusvaheliste pärandi- ja turismiorganisatsioonide, kohalike ja piirkondlike asutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide jt esindajad. Iga-aastane foorum on platvorm, kus kohtuvad leppes osalevate riikide ja kultuuriteede esindajad, kus arutatakse programmi arengusuundi ja luuakse partnerlussuhteid.

Artikkel 6 käsitleb eelarvet. Laiendatud osalise kokkuleppe tegevusi ehk kultuuriteede programmi rahastatakse liikmemaksudest ja muudest summadest, näiteks annetustest. Annetuste vastuvõtmise peab haldusnõukogu heaks kiitma. Liikmemaksud katavad programmi tegevuskulud ja sekretariaadi tööjõukulud. Eesti osamakse oleks u 8500 eurot aastas. Laiendatud osalise kokkuleppe eelarve vastuvõtmisele ja haldamisele kehtivad Euroopa Nõukogu finantseeskirjad.
Iga kultuuritee enda arendus- ja koostöötegevusi rahastavad kultuuriteed ise. Paljud neist taotlevad edukalt lisavahendeid erinevatest toetusprogrammidest nagu Loov Euroopa, Horisont, Erasmus+, Interreg, Next Generation EU, Euroopa Regionaalarengu fond (ERDF), Rights, Equality and Citizenship Programme (REC) jm.

Artikliga 7 seatakse sisse laiendatud osalise kokkuleppe sekretariaat, mille asukoht on Luksemburgis Euroopa Kultuuriteede Instituudi ruumides. Euroopa Kultuuriteede Instituut on Euroopa Nõukogu ja Luksemburgi riigi vahelise kokkuleppena asutatud keskus, mis tegeleb kultuuriteede arendamisega (koolitused, tehniline abi, ülikoolide võrgustik jms) ning mida rahastab Luksemburgi riik.

Artiklis 8 sätestatakse, et laiendatud osalise kokkuleppe resolutsioonile lisatud statuuti võivad muuta üksnes kokkuleppega liitunud riikide Ministrite komitee esindajad Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ette nähtud poolthäälteenamusega.

Artikli 9 kohaselt võib laiendatud osalisest kokkuleppest taganeda, esitades avalduse Euroopa Nõukogu peasekretärile.

Laiendatud osalise kokkuleppe juurde kuulub Ministrite Komitee 5. aprilli 2023 resolutsioon CM/Res(2023)2, millega on kehtestatud kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad. Alljärgnevalt käsitleme lühidalt ka neid põhimõtteid.

Eeskirja I osa loetleb seitse kriteeriumi, millele peab kultuuritee vastama:
1. teema peab sümboliseerima Euroopa väärtusi ja olema ühine vähemalt kolmel Euroopa riigil;
2. teemat peavad uurima ja arendama erinevatest Euroopa piirkondadest pärit eri valdkondade ekspertidest koosnevad grupid tagamaks, et teemat näitlikustavad tegevused ja projektid põhineksid konsensusel;
3. teema peab kirjeldama Euroopa mälu, ajalugu ja pärandit ning aitama kaasa tänapäeva Euroopa mitmekesisuse tõlgendusele;
4. teema peab olema sobilik noorte kultuuriliste ja hariduslike vahetusprogrammide jaoks ning seega olema kooskõlas Euroopa Nõukogu ideede ja huvidega nimetatud valdkondades;
5. teema peab võimaldama algatuste ellukutsumist ning näidis- ja uuenduslikke projekte kultuuriturismi ja kestliku kultuuriarengu valdkonnas;
6. teema peab olema sobilik erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas koolirühmadele suunatud turismitoodete väljatöötamiseks koostöös turismiagentuuride ja reisikorraldajatega;
7. teema peab selgelt kajastuma kultuuritee nimes ning olema kokkuvõtlik ja kergesti mõistetav.

Eeskirja II osas nimetatakse tegevusvaldkonnad, millega kultuuriteed peavad tegelema: teadus- ja arenduskoostöö; mälu, ajaloo ja Euroopa pärandi rikastamine; noorte eurooplaste kultuurilised ja hariduslikud vahetusprogrammid; tänapäevane kultuuri- ja kunstipraktika; tänapäevane kultuuri- ja kunstipraktika. Kultuuritee tunnistuse saamiseks vajalikud eeldused on iga tegevusvaldkonna juures täpsemalt lahti kirjutatud.

Eeskirja III osa käsitleb kultuuriteede võrgustikule seatavaid kriteeriume. Kultuuritee tunnistuse saamiseks peavad vähemalt kolmes liikmesriigis asuvad huvitatud looma rahvusvahelise assotsiatsiooni, mis on finantsiliselt ja organisatsiooniliselt elujõuline, tegutsema demokraatlikult ja kaasama oma tegevusse võimalikult palju teemaga seotud riike. Esitada tuleb mitmeaastane tegevusprogramm ja demonstreerida vastavust kultuuritee kriteeriumitele.

IV osas sätestatakse, et Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse annab laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu, konsulteerides asjaomase valitsustevahelise komiteega. Haldusnõukogu võib otsuse tegemisse kaasata eksperte või pidada nõu Euroopa Nõukogu muude asjasse puutuvate komiteede või organitega.
Pärast tunnistuse saamist peab kultuuritee lisama kirja „Euroopa Nõukogu kultuuritee“ ja Euroopa Nõukogu logo kogu kommunikatsioonimaterjalile, sealhulgas pressiteadetele.
Kultuuritee tunnistus ei ole igavene – iga viie aasta tagant peavad võrgustikud esitama haldusnõukogule aruande, mis võimaldab nende tegevust hinnata ja teha kindlaks, kas nad täidavad jätkuvalt kultuuriteedele selles eeskirjas ette nähtud kriteeriume. Kui kriteeriumid ei ole täidetud, võib tunnistus tühistada.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Ka Euroopa Liit võib liituda osalise kokkuleppega.

4. Korralduse mõjud

Osalise kokkuleppe heakskiitmine mõjutab positiivselt riigi välissuhteid – see laiendab rahvusvahelise koostöö võimalusi kultuuri-, pärandi- ja turismi valdkonnas ning kasvatab Eesti kui turismisihtkoha mainet. Kultuuriteede arendamises peitub suur kasutamata potentsiaal Eesti rahvusvahelise nähtavuse suurendamiseks. Programm aitab demonstreerida Eesti kultuuripärandi mitmekesisust ja näitlikustada laialdasi seoseid Euroopa ajalooga. Näiteks Hansa tees osalemine on näide sellest, et Eesti linnad on olnud Hansa Liidu liikmed ja seotud Euroopa kaubandusega juba keskajal.

Kultuuriteede võrgustikesse võivad kuuluda kultuuripärandi objekte haldavad asutused, muuseumid, turismiettevõtted, omavalitsusüksused, ülikoolid ja teadusasutused, valitsusvälised organisatsioonid, kultuuriinstituudid, regionaalarengu ettevõtted jt. Neil kõigil on võimalus arendada kestlikku kultuuriturismi või teha teaduskoostööd, mis kokkuvõttes edendab nii kohaliku tasandi tööhõivet kui ka piirkondlikku arengut.

Kokkulepe ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Omavalitsusüksused võivad kultuuriteid moodustada ja neis osaleda, mis võib suurendada nende rahvusvahelist nähtavust ja kasvatada turismitulu. Uuringus Impact of European Cultural Route's on SMES innovation and competitiveness (2011) leiti, et kultuuriteede majanduslik ja sotsiaalne mõju avaldub rohkem just vähemtuntud sihtkohtades ning et 90% kultuuriteedest läbib maapiirkondi, kus kohalik kultuur ja pärand on peamine ressurss.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Korralduse rakendamisega ei kaasne riigi eelarvele lisakulusid. Kokkuleppe osaliseks saamisega kaasneb Kultuuriministeeriumile kohustus tasuda iga-aastaselt liikmemaks (prognooside kohaselt 8500 eurot aastas), mis tasutakse ministeeriumi eelarvest. On arvestatud ka võimalike lähetuskuludega.

Iga kultuuritee enda arendus- ja koostöötegevusi rahastavad kultuuriteed ise. Paljud neist taotlevad edukalt lisavahendeid erinevatest toetusprogrammidest nagu Loov Euroopa, Horisont, Erasmus+, Interreg, Next Generation EU, Euroopa Regionaalarengu fond (ERDF), Rights, Equality and Citizenship Programme (REC), Rothschild Hanadiv Europe jm.

2019 avaldas Kultuuriteede Instituut ülevaate erinevatest rahastusvõimalustest. 2022. aastal said 24 kultuuriteed erinevatest allikatest lisavahendeid kokku ligi 10 miljonit eurot.

6. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldkorras.

Laiendatud osalise kokkuleppega võib ühineda iga Euroopa Nõukogu liikmesriik või Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriik, samuti Euroopa Liit, teatades sellest Euroopa Nõukogu peasekretärile. Kuivõrd kokkuleppe riigi suhtes jõustumise osas ei ole osalises kokkuleppes täpsustusi, jõustub kokkulepe Eesti suhtes pärast teavituse saatmist Euroopa Nõukogule.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on mitteametlikult tutvustatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Välisministeeriumile.

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidule.

Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas arvamuse, et kultuuriteede kriteeriumid on pigem ranged ja see ning rahastuse puudumine võib pärssida uute kultuuriteede teket. Kultuuriministeerium märgib, et osalise kokkuleppega ühinemisel nõustume vastavate kriteeriumidega ja neid rahvusvahelise programmi tingimusi muuta ei saa. Rahastuse osas viitab Kultuuriministeerium seletuskirjas käsitletud infole kultuuriteede senise edu kohta Euroopa toetusprogrammides osalemisel.

Ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

Resolution CM/Res(2013)66
confirming the establishment of the Enlarged Partial Agreement on Cultural Routes (EPA)
(Adopted by the Committee of Ministers on 18 December 2013 at the 1187bis meeting of the Ministers’ Deputies)
The representatives to the Committee of Ministers of Andorra, Austria, Azerbaijan, Bulgaria, Cyprus, France, Germany, Greece, Hungary, Italy, Lithuania, Luxembourg, Monaco, Montenegro, Norway, Portugal, Romania, Russian Federation, Serbia, Slovenia, Spain and Switzerland,
Having regard to the success of the Council of Europe Cultural Routes Programme, based on Resolutions CM/Res(2010)52 and CM/Res(2010)53 on the Cultural Routes of the Council of Europe, which have become essential tools for raising awareness of the shared European heritage as a cornerstone of European citizenship, a means of improving the quality of life and a source of social, economic and cultural development;
Underlining the importance of cultural routes as tangible illustrations, through European trans-border itineraries, of the pluralism and diversity of European culture based on shared values, and as means for intercultural dialogue and understanding;
Noting with satisfaction that 26 cultural routes are now certified as Council of Europe Cultural Routes and that the activities of the networks which implement these routes are constantly growing, spanning across most of continental Europe and beyond, also noting that cultural routes now carry out hundreds of cultural events, educational exchanges and tours each year, involving hundreds of thousands of people, hundreds of organisations and local communities;
Recognising that in order to achieve maximum outreach and impact, the existing cultural routes, as well as the many others in the making, require increased professional assistance and support;
Underlining the essential contribution of the European Institute of Cultural Routes based in Luxembourg in compiling and diffusing information and dealing with increased demand for technical assistance for the setting up of cultural routes, and thanking the Government of Luxembourg for its continuous and generous support to the Institute over many years;
Taking note of the commitment of the Luxembourg Government to continue to provide an annual voluntary contribution to cover the operational costs of the European Cultural Routes Institute in order to enable it to fulfill the tasks given to it by the EPA and of the Supplementary Agreement to the General Agreement on Privileges and Immunities of the Council of Europe concluded between the Grand Duchy of Luxembourg and the Council of Europe signed on 28 November 2011 by Council of Europe Secretary General Thørbjorn Jagland and the Deputy Prime Minister of Luxembourg, Minister for Foreign Affairs Jean Asselborn, concerning the EPA;
Noting with satisfaction the solid partnership which has been established between the Council of Europe and the European Union in the field of cultural routes and cultural tourism, and supporting the continuous reinforcement of this partnership in the future, including the accession of the European Union to the EPA as soon as possible;
Acknowledging the decisive political support of the European Parliament in the establishment of the EPA;
Also noting with satisfaction the new activities which have been initiated with other international organisations such as the United Nations World Tourism Organisation (WTO), the OECD and UNESCO in this field, and encouraging the further development of these partnerships;
Acknowledging the importance of cultural routes in relation to cross-border cultural co-operation and the development of sustainable cultural tourism which builds upon local knowledge, skills and heritage assets, promoting Europe – including lesser-known regions – as a destination offering a unique cultural experience;
Considering that the EPA provides an adequate operational tool to support the development and promotion of existing and new cultural routes;
Having regard to Resolution CM/Res(2010)53 establishing an Enlarged Partial Agreement on Cultural Routes for an initial period of three years;
In the light of Resolution CM/Res(2013)67-rev the rules for the award of the “Cultural Route of the Council of Europe” certification;
Considering Statutory Resolution Res(93)28 on partial and enlarged agreements adopted by the Committee of Ministers on 14 May 1993 at its 92nd Session;
Having regard to Resolution Res(96)36 establishing the criteria for Partial and Enlarged Agreements of the Council of Europe, adopted by the Committee of Ministers on 17 October 1996 at the 575th meeting of the Ministers' Deputies, as amended by Resolution CM/Res(2010)2, adopted by the Committee of Ministers on 5 May 2010 at the 1084th meeting of the Ministers’ Deputies,
Resolve as follows:
1.         The Enlarged Partial Agreement on Cultural Routes (EPA) is hereby confirmed, to be managed in accordance with the provisions contained in the statute appended to this resolution.
2.         The European Cultural Routes Institute will continue to operate with the financial support of the Luxembourg Government under the auspices of the EPA and help to carry out its programme of activities on the basis of the agreement between the Secretary General of the Council of Europe and the Luxembourg authorities of 27 November 2011 as well as an operational agreement between the President of the European Cultural Routes Institute and the Executive Secretary of the EPA.
3.         Express the wish that all Council of Europe member States and other States Party to the European Cultural Convention will become members of the Enlarged Partial Agreement on Cultural Routes (EPA) in the near future.

Appendix to Resolution CM/Res(2013)66
Revised Statute of the Enlarged Partial Agreement on Cultural Routes
Article 1 – Aims and tasks
1.1       Aims
The Enlarged Partial Agreement (EPA) shall contribute to the promotion of European identity and citizenship through knowledge and awareness of Europe’s common heritage, and the development of cultural links and dialogue within Europe as well as with other countries and regions. It shall seek to shape a shared cultural space through the development of cultural routes aiming to foster awareness-raising about heritage, education, networking, quality and sustainable cross-border tourism and other related activities.
The EPA shall contribute to reinforcing the potential of cultural routes for cultural co-operation, sustainable territorial development and social cohesion, with a particular focus on themes of symbolic importance for European unity, history, culture and values and the discovery of less well-known destinations. It shall strengthen the democratic dimension of cultural exchange and tourism through the involvement of grassroots networks and associations, local and regional authorities, universities and professional organisations. It shall contribute to the preservation of a diverse heritage through theme-based and alternative tourist itineraries and cultural projects.

The EPA shall contribute to the development and promotion of the cultural routes concept in all its aspects in order to raise awareness globally of Europe as a tourism destination of a unique value and quality. 

Definitions
Cultural Route: a cultural, educational heritage and tourism co-operation project aiming at the development and promotion of an itinerary or a series of itineraries based on a historic route, a cultural concept, figure or phenomenon with a transnational importance and significance for the understanding and respect of common European values.
Cultural Route operator: an organisation or a grouping of organisations legally registered in one or several of the Council of Europe member States, or a public institution, which carries the legal, financial and moral responsibility for the management and functioning of a cultural route and represents the route vis-à-vis the Council of Europe.
“Council of Europe Cultural Route” certification: certification awarded to cultural routes that satisfy the criteria outlined in CM/Res(2013)67-rev the rules for the award of the “Cultural Route of the Council of Europe” certification.

1.2       Tasks
Policy making and standard setting
The EPA, drawing in particular on the expertise of the European Cultural Routes Institute, shall provide advice and expert assistance for the development, implementation, evaluation and promotion of cultural routes. This involves expertise on:
• setting up and functioning of project networks and organisations and the development of co‑operation agreements;
• research on the historical background of the routes and the development of the cultural and educational content and activities of the cultural routes;
• development of a sustainable tourist offer based on the cultural routes, thus contributing to the economic well-being of regions;
• preparation and implementation of financing and promotion strategies;
• training and capacity-building for cultural routes operators, in particular in relation to Council of Europe and other international standards in the field of heritage and culture, as well as standards of professional practice in the field of tourism;
• promotion, visibility and all other aspects related to the compliance with the Council of Europe standards.
The EPA shall support networking and exchange between cultural routes operators and other partners in the field of cultural tourism, in particular for:
• the development of a common vision and strategy for cultural routes as tourism products;
• the development of partnerships to increase the resources available for cultural tourism in Europe;
• the identification and dissemination of good practice.
The EPA shall contribute to developing new orientations and standards in relation to cultural routes and tourism in response to the challenges and concerns of modern societies.
The EPA shall develop further methodologies for the promotion of cross-border cultural tourism.
The EPA shall award the Council of Europe Cultural Route certification in accordance with Resolution CM/Res(2013)67-rev the rules for the award of the “Cultural Route of the Council of Europe” certification.

1.3       Programme of activities
EPA shall implement a programme of activities as decided by the Governing Board.


Article 2 – Accession and participation
2.1       Any member State of the Council of Europe or a Contracting Party to the European Cultural Convention, as well as the European Union, may join the EPA by notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe.
2.2       The Committee of Ministers, in its composition restricted to the representatives of the member States of the EPA, may, by the majority stipulated in Article 20.d of the Statute of the Council of Europe, invite any non-member State of the Council of Europe to join the EPA, following consultation of EPA members which are not members of the Council of Europe. A non-member State which receives such an invitation shall notify the Secretary General of its intention to become a member of the EPA.
2.3       Member States of the Council of Europe and other Contracting Parties to the European Cultural Convention not joining the EPA may request the status of observer with EPA for a period of maximum one year, without any financial contribution. Decisions in such matters will be made by the Governing Board of the EPA.
2.4       The European Union is invited to join the EPA with the same rights and obligations as the other members of the EPA. Pending its accession to the EPA, the European Union will continue to participate in the work in accordance with arrangements laid down by each body of the EPA.
2.5       In accordance with Statutory Resolution Res(93)28 on partial and enlarged agreements and at their request, the United Nations World Tourism Organisation (OMT), the OECD and UNESCO will be invited to participate in meetings of the EPA as observers without the right to vote.
2.6       The Committee of Ministers, in its composition restricted to the representatives of the States members of the Enlarged Partial Agreement, may, by the majority stipulated in Article 20.d of the Statute of the Council of Europe, following consultation of EPA members which are not members of the Council of Europe, authorise the EPA to invite other international intergovernmental organisations, the representative of the Council of Europe Cultural Routes, NGOs or other bodies who contribute to EPA’s objectives, to participate in its work, without the right to vote.
2.7       The Parliamentary Assembly, the Congress of Local and Regional Authorities of the Council of Europe and the Conference of INGOs, may participate in the work of the EPA in accordance with Article 3.5 below.

Article 3 – Governing Board
3.1       The Governing Board of the EPA shall be composed of one representative appointed by each member of the EPA.
3.2       A member of the relevant intergovernmental committee[1] to which the Governing Board reports on its decisions, shall be invited to participate in its meetings, in order to facilitate this committee’s consultative role concerning decisions on certification provided for in Resolution CM/Res(2013)67. The modalities of the consultation are the subject of a provision of the Rules of Procedure of the Governing Board.
3.3       The Governing Board shall elect from among its members a Bureau comprised of a chair, one vice‑chair, three other members, for a term of office of two years, renewable only once.
3.4       The Governing Board shall:
• be responsible for the general implementation of the tasks conferred to the EPA;
• award the Council of Europe Cultural Route certification in accordance with Resolution CM/Res(2013)67-rev the rules for the award of the “Cultural Route of the Council of Europe” certification;
• adopt the draft annual programme of activities of the EPA and submit it, in conformity with the Financial Regulations of the Council of Europe, to the Secretary General of the Council of Europe relating to the elaboration of the draft annual budget, prior to its transmission to the Statutory Committee;
• decide on projects consistent with the Council of Europe’s political priorities;
• oversee relations with the European Cultural Routes Institute in order to ensure the consistency between its actions and the EPA programme of activities;
• monitor the implementation of the programme of activities;
• adopt and transmit an annual activity report to the Committee of Ministers.
3.5       The Governing Board shall meet once a year. It may invite representatives of the relevant Council of Europe bodies to attend its meetings, without voting rights, according to the items on its agenda.
3.6       The Governing Board may assign operational tasks to its Bureau by a two thirds majority. The Bureau shall be convened by the chair of the Governing Board at least once a year.
3.7       The Governing Board shall adopt its decisions by a two-thirds majority of the votes cast, with each member having one vote. Procedural matters shall be settled by a majority of the votes cast. In all other matters, the Governing Board shall adopt its own rules of procedure and any other arrangements for the implementation of its activities.

Article 4 – Statutory Committee
4.1       The Statutory Committee shall be composed of the representatives on the Committee of Ministers of the member States of the Council of Europe which are participating in the EPA and of representatives specifically designated to that effect by the non-member States participating in the EPA. The Statutory Committee shall apply, mutatis mutandis, the rules of procedure of the Committee of Ministers.
4.2       The Statutory Committee shall determine every year the total of members' compulsory contributions to the EPA and the scale of contributions according to which that total shall be apportioned between the participating States; as a general rule, that scale shall conform to the criteria for the determination of the scale of contributions to the General Budget of the Council of Europe.
4.3       The Statutory Committee shall adopt, every year, the budget of the EPA on expenditure relating to the implementation of the programme of activities and common secretariat expenditure.
4.4       The Statutory Committee shall approve, every year, the annual accounts of the EPA, which shall be drawn up by the Secretary General of the Council of Europe in accordance with the Financial Regulations of the Council of Europe and submitted to the Statutory Committee accompanied by the report of the External Auditor, as provided for in the Financial Regulations. In order to give discharge to the Secretary General in respect of his or her management for the financial year in question, the Statutory Committee shall transmit to the Committee of Ministers the annual accounts, together with its approval or any comments along with the comments submitted by the Governing Board and the report drawn up by the External Auditor, as provided for in the Financial Regulations.

Article 5 – Cultural Routes Advisory Forum
5.1       A meeting of representatives of cultural routes operators, networks, international heritage and tourism organisations and platforms, local and regional authorities, civil society organisations, Chambers of Commerce, foundations and other donor organisations, professional organisations in the field of tourism, heritage and culture or other relevant bodies will take place annually in the form of a Cultural Routes Advisory Forum.
5.2       Participation in the Forum will take place upon invitation or registration accepted by the Secretariat of the EPA.
5.3       The Forum will discuss trends and challenges in relation to cultural routes and provide a platform for the exchange of experience, review of progress with the implementation of cultural routes, debates on new professional practice, the launch of new initiatives and the development of partnerships.


Article 6 – Budget
6.1       The EPA resources shall comprise:
• annual contributions from each member joining the EPA;
• any other payment, donation or bequest, subject to the provisions of paragraph 6.3 below.
The EPA may receive contributions by the European Union.
6.2       Expenditure related to the implementation of the programme of activities and common secretariat expenditure shall be covered by the partial agreement budget funded by the members of the EPA. The expenditure for the seat of the EPA, as well as that related to the staff and operational costs of the European Cultural Routes Institute, shall appear in the accounts of the EPA as an information item.
6.3       The EPA may also receive voluntary and other contributions connected with the work of the agreement, subject to the authorisation of the Governing Board prior to their acceptance. These contributions shall be paid into a special account, opened under the terms of Article 4.2 of the Financial Regulations of the Council of Europe, monitored by the Governing Board and shall be earmarked for the objectives and tasks specified, provided that they are consistent with the aims of the statute.
6.4       The EPA assets shall be acquired and held on behalf of the Council of Europe and shall benefit as such from the privileges and immunities applicable to the Council's assets under existing agreements.
6.5       Travel and subsistence expenses of persons attending meetings of the Governing Board and its Bureau and, where appropriate, of the Statutory Committee shall be borne by the State or the organisation concerned.
6.6       The travel and subsistence expenses of persons attending the Cultural Routes Advisory Forum shall be paid by the participants, unless otherwise decided by the Governing Board on the basis of special purpose allocations specified in the operational budget of the EPA.
6.7       The Financial Regulations of the Council of Europe shall apply, mutatis mutandis, to the adoption and management of the EPA budget.

Article 7 – Secretariat
7.1       The Secretariat of the EPA, headed by an Executive Secretary, shall be provided by the Secretary General of the Council of Europe.
7.2       The Executive Secretary may call on institutions and independent experts in the areas concerned by the programme.
7.3       The seat of the EPA is located in Luxembourg, in the premises of the European Cultural Routes Institute, by courtesy of the Government of Luxembourg.

Article 8 – Amendments
The Committee of Ministers, in its composition restricted to the representatives of the States members of the EPA and after consultation with EPA members that are not members of the Council of Europe, may adopt amendments to this statute by the majority provided for under Article 20.d of the Statute of the Council of Europe.

Article 9 – Withdrawal
 
9.1       Any member may withdraw from the EPA by means of a declaration sent to the Secretary General of the Council of Europe.
9.2       The Secretary General shall acknowledge receipt of the declaration and so inform the members of the EPA.

9.3       By analogy with Article 7 of the Statute of the Council of Europe, withdrawal shall take effect:
• at the end of the financial year in which it is notified, if such notification is given before 1 June of that financial year;
• at the end of the following financial year, if notification of withdrawal is given on or after 1 June of the financial year.
9.4       In accordance with Article 18 of the Council of Europe’s Financial Regulations, the Governing Board shall examine the financial consequences of the withdrawal of a member and shall make the appropriate arrangements.
9.5       The Secretary General shall immediately inform the member concerned of the consequences of its withdrawal.