Vastus pöördumisele

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Jana Stahl Teie 31.10.2023 nr

Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse

Sihtasutus

[email protected] Meie 04.12.2023 nr 11-1/1559-2

Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse

pöördumine

Tänan teid pöördumise eest, milles te avaldate soovi arendada rannarootsi kultuuriruumi. Teid

tuleb tunnustada püüdluste eest oma juurte väärtustamisel ning piirkonna arenguvajaduste eest

seismisel. Selged sihid ja eesmärgid on teil paika pandud Rannarootsi kultuuriruumi strateegias

(2021) ning seda toetab uuringu raport Rannarootsi kultuuripärandi väärtustamine ja rakendamine

(2023).

Teise Maailmasõja mõjud on jätnud sügava, mitmete põlvkondade pikkuse vaakumi rannarootsi

pärimuslike traditsioonide hoidmisele ning väärtustamisele. Püsielanikega saartel jätsid

rannarootslased nõukogude okupatsiooni ohus maha oma kodud Ruhnus, Pakril, Osmussaarel,

Naissaarel, Vormsil samuti ka Loode-Eesti rannikualadel, põgenedes Rootsi. See olukord on

tugevalt mõjutanud rannarootslaste pärimuskultuuri hoidmist elavas kasutuses.

Rannarootsi pärimust on seni toetatud Kultuuriministeeriumi toetusmeetmest Saarte

pärimuskultuur (toetusmeetme menetleja Eesti Rahvakultuuri Keskus). Toetusmeetme eesmärk on

väärtustada Eesti püsielanikkonnaga saartele ja eestirootsi aladele omast pärimuskultuuri ja seeläbi

taaselustada neile omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ja keelelist eripära, mis on eri

inimrühmadele nende igapäevaelu ja identiteedi osana omased ja olulised. Toetuse andmisega

aidatakse kaasa vaimse kultuuripärandi väärtustamisele ja säilimisele ning püsimisele elavas

kasutuses, sidudes noored esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning laiendades kohalikus

pärimuskultuuris osalejate ringi. Toetusmeetmega toetatakse UNESCO vaimse kultuuripärandi

kaitse konventsiooni (2003) eesmärkide täitmist. Eesti ühinemine konventsiooniga 2006.a tõi

konventsiooniosalisele riigile kaasa kohustuse töötada välja meetmed vaimse kultuuripärandi

kaitseks, milleks antud juhul on kultuuriruumide toetusmeetmed.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmetel on perioodil 2020-2023 toetusmeetme Saarte

pärimuskultuur taotluste rahuldamise keskmine protsent 94%. Nimetatud näitaja on teiste

kultuuriruumidega võrreldes üks kõrgemaid. Rahastuse protsent samal perioodil oli keskmiselt

72%. Rannarootsi pärimusega seotud piirkondade positiivselt rahuldatud projektide protsent on

88% (nt 2021.a oli näitaja 100%) ning rahastuse protsendi vastav näitaja oli 71%. Need keskmised

näitajad kirjeldavad olukorda, et Saarte pärimuskultuuri toetusmeetme kaudu on võimalik

rannarootsi pärimuskultuurile toetusi saada.

Teie ettepanek toetada ühest programmist nii pärimuskultuuri (sh vaimset kultuuripärandit),

loomemajandust kui turismi ei ole praktikas juurdunud ning ei ole otstarbekas teha. Ühelgi teisel

kultuuriruumi toetusmeetmel ei ole abikõlbulike kuludena aktsepteeritavad turismialased või

loomemajanduslikud toetused. Loomemajanduse ja turismi valdkondade vajadused ja toetamise

mahud on täiesti erinevad pärimuskultuuri toetusmahtudest.

Kultuuriministeerium suunab aastatel 2023-2029 loomemajanduse edendamisse EL vahendeid

(täpsemalt Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid) kokku 10 milj EUR, millele lisandub

riiklik kaasfinantseering 1 milj EUR ja toetuse saajate ning kasusaajate omafinantseeringuna

vähemalt 3,29 milj EUR.

Vastava meetme kujundamisel on lähtutud ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide rakenduskava

esimese prioriteetse suuna „Nutikam Eesti“ kolmandast erieesmärgist, mis on mikro-, väike- ja

keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine

ning VKEdes töökohtade loomine, mh tootlike investeeringute kaudu.

Meede aitab ellu viia „Kultuuri arengukava 2021-2030“ (Kultuur 2030) kolmanda alaeesmärgi

(kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud) tegevusi ning TERE

kultuuriprogrammi meedet „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja

rahvusvahelistumine“.

Meetme sihtgrupiks, kelle kaudu peab avalduma toetuste tulemuslikkus ja mõju, on kultuuri- ja

loomesektoris tegutsevad, Eestis registreeritud VKEd.

Meetmes on kuus tegevussuunda:

 Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ambitsioonikate, kasvupotentsiaaliga VKEde

arenguplaanide elluviimise toetamine

 Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate kasvupotentsiaaliga VKEde ekspordivõimekuse

kasvatamine

 Kultuuri- ja loomesektoris alustavatele või tegutsevatele VKEdele inkubatsiooni-, kiirendi-

ja arendusteenuste pakkumise toetamine

 Kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine;

 Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine

 Loomemajandusalaste teadmiste ja oskuste arendamine

Esimese kolme tegevussuuna raames antakse rahalist toetust kultuuriministri 06.07.2023 määruse

nr 7 „Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja

ekspordivõimekuse kasvu toetamise tingimused ja kord“ alusel. Toetuste rakendusüksus on

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Toetuste regionaalse jaotumise suurendamiseks on valikumetoodikates kehtestatud lisapunktide

saamine nendel projektidel, mille puhul taotleja püsiv tegevuskoht asub väljaspool Tallinna või

seda ümbritsevaid kohalikke omavalitsusi või Tartut.

Täpsem info toetuste kohta on leitav EISA veebilehelt:

https://eas.ee/toetused/loomeettevotete-arenguplaani-elluviimise-toetus/

https://eas.ee/toetused/loomeettevotjate-eksporditoetus/

https://eas.ee/toetused/loome-tugiteenuste-toetus/

Kolme viimase tegevuse elluviimine toimub kultuuriministri käskkirja „Loomemajandusalase

teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning kultuuri- ja loomesektori sisese ja

sektorite ülese koostöö soodustamise toetamine“ alusel. Käskkiri on jõustamise faasis ning

tegevuste elluviijaks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Turismialaste toetuste kohta leiab samuti info EISA veebilehelt:

https://eas.ee/turism/

https://eas.ee/toetused/dmo-turismijuhtimisorganisatsioonide-sihtfinantseerimise-programm/

https://eas.ee/teenused/turismiettevotete-arimudelite-mentorteenus/

https://eas.ee/teenused/turismi-digimentorlus/

https://eas.ee/toetused/turismi-tarkvara-toetus/

Esmakordne ettepanek rannarootsi kultuuriruumi programmi loomiseks tuli eestirootsi

kogukonnalt 2010. aastal. Programmi loomise mõtet ei toetatud, sest Eestirootslaste

Kultuuriomavalistus sai Kultuuriministeeriumi vähemusrahvuste kultuurautonoomia

toetusmeetmest tegevustoetust, mida eraldatakse iga-aastaselt kuni käesoleva ajani. Lisaks

laiendati 2011.a Saarte pärimuskultuuri toetusmeetme hõlmatust Lääne-Eesti rannarootsi eluala

piirkondadega (endiste Noarootsi ja Nõva valla territooriumitega). Samuti ei olnud mõistlik hakata

eraldama Lääne-Eesti saari puudutavast Saarte pärimuskultuuri toetusmeetmest rannarootsi

kultuuriga seonduvaid saari, sest nende kogukonnad on väikesed ning mitmetel rannarootslastega

seotud saartel ei ole enam pärimuse kandjaid.

Kultuuriautonoomia toetusega antakse Kultuuriministeeriumi poolt panus tegevuste

korraldamiseks rannarootsi kultuuri toetuseks, mida kasutab Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus

oma äranägemise järgi. Kultuurautonoomia tegevustoetus Eestirootslaste Kultuuriomavalitsusele

on võrreldes teiste kultuuriruumide katusorganisatsioonidele eraldatavast tegevustoetusest

kõrgem.

Kokkuvõtteks. Uuringust „Rannarootsi kultuuripärandi väärtustamine ja rakendamine“ tulid

küsitlustest välja elanikkonna prioriteedid – teede olukorra parandamine, ettevõtluse toetused,

loodushoid, turismiteenuste pakkumine, huvitegevuse arendamine jne. Nende teemade osas

soovitame teil tihendada koostööd rannarootsi aladega seotud kohalike omavalitsustega ja

maakonna arendusorganisatsiooniga (MARO), sest teie huvid kui ka piirkondlikud arendushuvid

kattuvad.

Rannarootsi kultuuriruumi strateegiast tuleneva tegevuskava elluviimisel soovitame tutvuda

võimalustega saada toetust LEADER piirkonna ja KÜSKi toetusmeetmetest.

Rannarootsi pärimuse ja vaimse kultuuripärandi alased projektid on seni olnud ja edaspidi oodatud

Saarte pärimuskultuuri teotusmeetmesse. Juhul, kui teie projektitaotluste arv peaks lähiaastatel

järsult kasvama, saame kaaluda võimaluse üle toetusmeetme eelarvet tõsta. Kultuuriministeerium

ja Eesti Rahvakultuuri Keskus analüüsivad perioodiliselt erinevate kultuuriruumide

toetusmeetmeid, s.h ka nende eelarveid. Kultuuriruumid on nii sisult kui ka mahult erinevad ja

seega ei ole nende toetusmeetmete eelarved omavahel võrreldavad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Teadmiseks/sama:

Eesti Rahvakultuuri Keskus

Eino Pedanik 6282227

[email protected]