Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Politsei- ja Piirivalveamet

[email protected]

Pärnu mnt 139

15060 Tallinn

Teie 27.07.2026 nr 1.5-1.1/1876-1

Meie 18.08.2026 nr 11-1/2596-2

Ületunnitöö regulatsioonist

Politsei- ja Piirivalveamet on pöördunud Sotsiaalministeeriumi poole ületunnitöö hüvitamist

puudutavate küsimustega. Sotsiaalministeerium edastas kirja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile vastamiseks.

Täname ettepanekute eest! Esmalt selgitame, et summeeritud tööaja arvestuse ja tavapärase

tööaja korralduse puhul on tegemist olemuslikult erinevate tööaja korraldamise viisidega.

Summeeritud tööaja eesmärk on võimaldada töökoormuse ebaühtlast jaotamist

arvestusperioodi jooksul, mistõttu ei hinnata tööaja vastavust kokkulepitule mitte iga päeva või

nädala lõikes, vaid arvestusperioodis tervikuna. Sellest tulenevalt saab ka ületunnitöö

olemasolu tuvastada alles arvestusperioodi lõpus. Näiteks võib summeeritud tööaja arvestusega

tulla ette perioode, kus töötaja töötab teatud nädalad suuremas mahus, kuid sellele järgnevad

nädalad vähem. Tavatööaja korral sellist arvestusperioodi ei kohaldata ja töötaja tööaeg on

jaotatud reeglina ühtlaselt, mistõttu on kokkulepitud tööaja ületamine tuvastatav selle

tekkimisel. Levinud näide on tööaeg E-R kl 9–17, mil on võimalik kohe tuvastada üle

kokkulepitud aja töötamine. Seetõttu ei saa võrrelda olukorda, kus tavapärase tööajaga töötaja

teeb tööd üle kokkulepitud tööaja, olukorraga, kus summeeritud tööajaga töötaja töötab mõnel

perioodil rohkem ja mõnel perioodil vähem, kuid jääb arvestusperioodi lõikes kokkulepitud

tööaja piiridesse. Esimesel juhul on töötaja teinud tööd üle kokkulepitud tööaja, teisel juhul

mitte. Seega on summeeritud tööaja arvestus ja tavapärane tööaja korraldus olemuslikult

erinevad ja neid ei saa kõigis aspektides, sh ületunnitöö hüvitamisel, täielikult samamoodi

käsitleda.

Teie tõstatatud küsimus, et kas tavatööajaga töötaja puhul võiks samuti lugeda ületunnitöö

tekkimise ajaks kuu lõpu, eeldaks sisuliselt tavapärase tööaja arvestuse muutmist

arvestusperioodipõhiseks süsteemiks. Selline lahendus muudaks kehtiva tööaja regulatsiooni

loogikat. Ka ähmastuks piir tavapärase ja summeeritud tööaja vahel ning väheneks

tööajakorralduse läbipaistvus. Kehiv töölepingu seadus võimaldab töötajal ja tööandjal valida,

kumba tööaja arvestuse süsteemi konkreetses töösuhtes on sobivam rakendada ning kumb

vastab paremini mõlema poole soovidele ja vajadustele, seda nii töötundide kujunemise kui

tekkinud ületundide hüvitamise vaatest.

Viimaks märgime, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on kavas töölepingu

seaduse probleemkohtade põhjalikum analüüs. Nii erinevad partnerid kui tööandjad on teinud

meile seaduse muutmise ettepanekuid, sh näiteks ületunnitöö hüvitamise põhimõtete osas.

2

Plaanime vaadata laekunud tagasiside üle ja vajadusel teha ettepanekud seaduse muutmiseks.

Saame selle raames ka teie mõtteid analüüsida.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Seili Suder

töö ja võrdsuse asekantsler

Liis Tõnismaa

[email protected]