Töö nr 24004951 | 17.08.2026

KSH esimese etapi aruande eelnõu

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Eelnõu

Tallinn–Tartu 2026

2 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Sisukord

SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................................... 4

1 KAVANDATAV TEGEVUS ............................................................................................................................... 6

1.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS PIIRSALU ALAL ............................................................................... 7

1.1.1 Üldine tegevus ja tootmise iseloom ................................................................................................. 7

1.1.2 Hoonete ja muude ehitiste paigutus ................................................................................................ 8

1.1.3 Hoonestus ja territooriumi kasutus.................................................................................................. 9

1.1.4 Töörežiim ja inimeste kohalolu ........................................................................................................ 9

1.1.5 Transport ja logistika ..................................................................................................................... 10

1.1.6 Veekasutus ..................................................................................................................................... 11

1.1.7 Jäätmekäitlus ................................................................................................................................. 11

1.1.8 Heide välisõhku .............................................................................................................................. 12

1.1.9 Ehitustegevus ja ehitus-lammutusjäätmed, jääkreostus ............................................................... 12

1.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS AIDU ALAL .................................................................................... 13

1.2.1 Üldine tegevus ja tootmise iseloom ............................................................................................... 13

1.2.2 Hoonete ja muude ehitiste paigutus .............................................................................................. 13

1.2.3 Hoonestus ja territooriumi kasutus................................................................................................ 14

1.2.4 Töörežiim ja inimeste kohalolu ...................................................................................................... 15

1.2.5 Transport ja logistika ..................................................................................................................... 15

1.2.6 Veekasutus ..................................................................................................................................... 15

1.2.7 Jäätmekäitlus ................................................................................................................................. 16

2 MÕJUDE HINDAMINE ................................................................................................................................. 17

2.1 MÕJUDE HINDAMISE METOODILISED ALUSED ......................................................................................... 17

2.2 KESKKONNAMÕJUD .................................................................................................................................. 18

2.2.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................................................ 18

2.2.2 Mõju Natura 2000 aladele ............................................................................................................. 19

2.2.3 Mõju loomastikule ......................................................................................................................... 21

2.2.4 Mõju linnustikule ........................................................................................................................... 23

2.2.5 Mõju taimestikule .......................................................................................................................... 35

2.2.6 Mõju rohelisele võrgustikule .......................................................................................................... 40

2.2.7 Mõju põhja- ja pinnaveele ............................................................................................................. 42

2.2.8 Mõju maavaradele ......................................................................................................................... 52

2.2.9 Mõju jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalusele, jääkreostus.................................................. 54

2.2.10 Kliimamõjud ................................................................................................................................... 56

2.3 KESKKONNATINGIMUSED JA SELLEST TULENEV MÕJU TERVISELE ........................................................... 61

2.3.1 Müra mõju ..................................................................................................................................... 61

2.3.2 Vibratsiooni mõju ........................................................................................................................... 73

2.3.3 Õhusaaste mõju ............................................................................................................................. 76

2.3.4 Ohtlikud ained ja avariiliste juhtumite hindamine ......................................................................... 89

2.4 SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD MÕJUD ...................................................................................................... 103

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

2.4.1 Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele, sh visuaalne mõju .............................. 103

2.4.2 Mõju piirkondlikule arengule, sh ettevõtluskeskkonnale ja tööhõivele ning turismile ................ 105

2.4.3 Mõju varale .................................................................................................................................. 105

2.4.4 Mõju maakasutusele, sh põllu- ja metsamajandusele ................................................................. 105

2.4.5 Mõju liikuvusele ja olemasolevatele transpordikoridoridele ....................................................... 105

2.5 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ................................................................................................................... 106

2.5.1 Kultuurimälestised ja seni avastamata arheoloogiapärand ........................................................ 106

2.5.2 Pärandkultuur ja militaarpärand ................................................................................................. 106

2.5.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................................... 106

3 KESKKONNAMEETMED JA SOOVITUSED ....................................................................................................107

3.1 NATURA 2000 ......................................................................................................................................... 107

3.2 MÕJU LINNUSTIKULE .............................................................................................................................. 107

3.3 MÕJU TAIMESTIKULE .............................................................................................................................. 108

3.4 MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE ................................................................................................................ 109

3.5 MÕJU MAAVARADELE ............................................................................................................................ 113

3.6 KLIIMAMÕJUD ........................................................................................................................................ 113

3.7 MÜRA JA VIBRATSIOONI MÕJU .............................................................................................................. 114

3.8 ÕHUSAASTE MÕJU .................................................................................................................................. 116

3.9 OHTLIKUD AINED JA AVARIILISTE JUHTUMITE HINDAMINE ................................................................... 117

3.10 MÕJU ASUSTUSSTRUKTUURILE, KOGUKONDADELE JA TEENUSTELE, SH VISUAALNE MÕJU ................. 118

3.11 MÕJU VARALE ......................................................................................................................................... 118

3.12 MÕJU LIIKUVUSELE JA OLEMASOLEVATELE TRANSPORDIKORIDORIDELE .............................................. 118

3.13 PÄRANDKULTUUR JA MILITAARPÄRAND ................................................................................................ 119

4 KOKKUVÕTE ..............................................................................................................................................120

LISAD

LISA 1. KAITSETÖÖSTUSPARGI RIIGI ERIPLANEERINGU PIIRSALU ALA NATURA HINDAMINE

LISA 2. PIIRSALU KAITSETÖÖSTUSPARGI METSISE (TETRAO UROGALLUS) EKSPERTHINNANG (AK)

LISA 3. KOMPENSATSIOONIMEETMETE KAVA KAITSETÖÖSTUSPARGI RIIGI ERIPLANEERINGU PIIRSALU

EELVALIKUALAL METSISELE AVALDUVATE MÕJUDE KOMPENSEERIMISEKS (AK)

LISA 4. PIIRSALU KAITSETÖÖSTUSPARGI PIIRKONNA PÕHJAVEE UURING

LISA 5. PIIRSALU KAITSETÖÖSTUSPARGI PINNAVEE UURING

LISA 6. AIDU KAITSETÖÖSTUSPARGI PIIRKONNA PÕHJAVEE UURING

LISA 7. SAASTEAINETE HAJUMISKAARDID

LISA 8. ASUKOHA EELVALIKU JA ESIMESE ETAPI ARUANDE TÄIENDUSE KOOSKÕLASTAMISE JA ARVAMUSTE

AVALDAMISTE KOONDTABEL

4 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Sissejuhatus

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja sellega kaasnev keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati

Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 40. Perioodil 06.2024 – 08.2025 viidi läbi asukoha eelvalik

ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeering kehtestati osaliselt (asukoha eelvaliku etapi

alusel) Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldusega nr 151 Pärnu I ja Põhja-Kiviõli alade osas.

Piirsalu ja Aidu alade osas jätkati asukoha eelvaliku menetlust. Asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise,

sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes leiti, et kuigi Piirsalu ja Aidu alad ei ole

kaitsetööstuspargi jaoks eelistatud asukohad, on need siiski sobilikud toetamaks riigi eriplaneeringu

eesmärki, kuid seda erinevate tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega.

Aruandes seati tingimus, et kui planeeringu koostamise korraldaja otsustab Piirsalu ja/või Aidu alade

puhul planeeringu protsessi jätkata, tuleb täpsustada ja täiendada planeeringulahendust, sh kõik nende

alade kohta tehtud uuringud, ekspertiisid jms üle vaadata ja neid vajadusel ajakohastada, ning seejärel

läbi viia nõutud planeerimisseaduse kohane menetlusprotsess. Käesolev aruanne aitab täita eelmainitud

eesmärki ajakohastamaks ja täpsustamaks mõjude hinnanguid Piirsalu ja Aidu alade puhul.

Seega käesolev aruanne ei ole olemuselt eraldiseisev terviklik aruanne, vaid on täiendus varasemalt

osaliselt Pärnu I ja Põhja-Kiviõli alade osas kehtestatud tööle „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja

mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne“ (nimetatakse käesolevas aruandes

edaspidi põhiaruandeks).

Käesolevat aruannet tuleb käsitleda vaid koos põhiaruandega – siin on esitatud eelkõige täiendavad

täpsustused. Juhul kui konkreetsel teemal täpsustusi või muudatusi ei ole, viidatakse vastavalt

põhiaruande peatükile. Põhiaruande koostamise ajal ei olnud hindamise ajaks veel teada

kaitsetööstuspargi alale tulevaid konkreetseid ettevõtteid ja täpseid tegevusi. Oluliste ebasoodsate

mõjude vältimiseks anti vajadusel piirmäärad, tingimused ja meetmed, millega tuleb tegevuse edasisel

kavandamisel arvestada. Põhiaruandes esitatud hinnangud, järeldused ja tingimused jätkuvalt

kehtivad, kui käesolevas aruandes ei ole vastupidist öeldud.

Lisaks tuleb käesolevat aruannet käsitleda koos asukoha eelvaliku täiendusega „Kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“ (edaspidi viidatud kui

asukoha eelvaliku täiendus).

Võrreldes põhiaruandes esitatud infoga on praeguse täienduse koostamise hetkeks täpsustunud

kavandatavad tegevused Piirsalu ja Aidu aladel. Täpsustatud planeeringu lahendust on kirjeldatud

asukoha eelvaliku täienduse ptk-is 2. Praeguseks hetkeks teadaolevat eeldatavat kavandatavat tegevust

on kirjeldatud ka käesolevas mõjude hindamise aruande täienduse ptk-is 1, seda võimalusel ka

detailsemalt, kui planeeringu lahenduses, et võimaldada mõju hindamist võimalikult täpselt (vt pikem

selgitus ptk 1 alguses ja ptk 2.1 ). Täpsustatud tegevusele antud täpsustatud mõjuhinnangud on antud

peatükis 2. Peatükki 3 on koondatud KSH poolt soovitatud meetmed ebasoodsa keskkonnamõju

vältimiseks ja leevendamiseks.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 5

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Käesolevas mõjude hindamise aruande täienduses kajastatud mõjude hindamise täiendused viis läbi

Hendrikson DGE meeskond koosseisus:

KSH juhtekspert (omab pädevust vastavalt KeHJS § 34 lg 4)1 Jaak Järvekülg

KSH ekspert (lõhkeainetehase puhul juhtiv ekspert KMH täpsusastmel

hindamiseks, kemikaaliohutuse ja avariiliste juhtumiste hindamine)

Juhan Ruut

Sotsiaal-kultuuriliste ja majanduslike mõjude ekspert Veronica Luidalepp

Elustiku ekspert (linnustik ja loomastik, taimestik ja rohevõrk), kaitstava

looduse ekspert ja Natura hindamise ekspert

Kaile Eschbaum

(FauNatur OÜ)

Kliimamõjude ekspert Anette Suigusaar, Kristiina

Štšeglova

Välisõhu/õhusaaste ekspert Marek Bamberg

Müra ja vibratsiooni ekspert Veiko Kärbla

Põhja- ja pinnavee, maapõue ekspert Ingrid Vinn

Jäätmemajanduse ekspert Katri Järvekülg

Lisaks tabelis toodule on töösse uuringute (vt mõjude hindamise aruande täienduse lisad) kaudu

kaasatatud täiendavad eksperdid, kellel on eriteadmised nt mõne spetsiifilise teema või liigirühma kohta.

Täiendavate ekspertide nimed on esitatud vastavate uuringute aruannetes.

1 KSH juhtekspert kinnitab, et vastab KeHJS § 34 lg 4 p 1–5 esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.

6 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

1 Kavandatav tegevus

Põhiaruande (vt selgitust sissejuhatuses ja ptk 2.1) koostamise ajal ei olnud hindamise ajaks veel teada

kaitsetööstuspargi alale tulevaid konkreetseid ettevõtteid ja täpseid tegevusi. Praeguses etapis on teada,

milliseid tegevusi kummaski asukohas eeldatavalt konkreetsemalt kavandatakse.

Arvestades ühelt poolt riigi huvi lõhkeaine ja laskemoona tootmiseks ning potentsiaalseid projekte ning

teisalt kahte kaitsetööstuspargi planeeringumenetluses olevat täiendavat ala, siis on Kaitseministeerium

hinnanud, et Piirsalu alale võib sobida lõhkeainetehas ja Aidu alale suurekaliibrilise laskemoona tehas.

Võttes suurekaliibrilise laskemoona tehase puhul arvesse lõhkematerjali koguseid ja võimalikku katseala

testide teostamiseks, siis Piirsalu ala oma piirangutega ei sobiks selliseks tegevuseks. Eelduslikult võib aga

Piirsalu alale sobida lõhkeainetehas, mille müramõju ja lõhkematerjali kogused on väiksemad.

Kaitseministeeriumil on kogemus suurekaliibrilise laskemoonatehase projektiga Põhja-Kiviõlis –

sedalaadi tootmine vajab tunduvalt suuremat ala kui Piirsalus on võimalik kasutusele võtta (Põhja-Kiviõli

ala on 141 ha, Piirsalu ala ca 75 ha). Aidus on peaaegu 160 ha ning sellele alal on eelduslikult võimalik

ilma oluliste mõjudeta rajada suurekaliibrilise laskemoona tehas.

Seega kavandatakse Piirsalus lõhkeainete tootmist, mis vajalike lähteainete tootmise lisandumise korral

kujuneb kaitsetööstuse ja väikesemahulise keemiatööstuse kompleksiks; Aidus suurekaliibrilise moona

tootmiseks vajalik kompleks. See võimaldab mõjude täpsemat hindamist ning tingimuste seadmist,

millega tuleb nende käitiste edasisel kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel, käitamisel ja

kasutamisel arvestada.

Samas tuleb tähele panna, et ka käesoleva hetke seisuga võivad lõpliku kavandatava tegevuse sisu ja

detailid veel muutuda. Seetõttu ei kehtestata kõiki hetkel teadaolevalt eelduslikke detaile kavandatava

tegevuse kohta planeeringulahenduses (planeeringulahendusega määratavad raamid on esitatud

asukoha eelvaliku täienduse ptk-s 2).

Järgnevas peatükis on eeldatava kavandatava tegevuse kirjeldus esitatud detailsemalt kui planeeringu

lahenduses kehtestatakse. See tähendab, et käesolevas peatükis esitatud kirjeldust ei tohi pidada

lõplikuks ega piiravaks. Kirjelduse detailsemalt esitamise eesmärk on hinnata mõjusid võimalikult täpselt

ning vältida seeläbi korduvhindamist tegevuse kavandamise järgmistes etappides (nt projekteerimisel).

Samamoodi on eeldatava kavandatava tegevuse detaile mitte-siduvalt täpsustatud kohati läbivalt mõju

hindamise peatükkides (ptk 2). Mõlemas asukohas on kavandatava tegevuse kirjeldamisel ja objektide

paigutamisel kesksel kohal lõhkematerjali kogused ja ohutud kaugused. Hoonete omavahelised kaugused

ja kaugused pargiväliste ohustatavatest objektidest vastavad arvutuslikule ohutule kaugusele, mis on

leitud käideldava lõhkematerjali maksimaalselt kogusest ja klassist konkreetses tehase ohtlikus hoones

(ohutute kauguste arvutamise metoodilised alused on toodud Majandus- ja kommunikatsiooniministri

01.06.2005 määruses nr 63). Lisaks siseriiklikule regulatsioonile kasutatakse NATO regulatsiooni (AASTP-1

NATO Guidelines For The Storage Of Military Ammunition And Explosives). Mõlemad metoodikad

lähtuvad lõhkematerjali netokogustest (st arvestamata pakendi, hülsside, kestade jms massi), AASTP-1

kasutab arvutustes netokogust TNT ekvivalentides, määrus nr 63 võtab aluseks lõhkematerjali koguse.

TNT ekvivalentide kasutamisel koguse väljendamiseks on tekstis toodud vastav viide.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 7

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

1.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus Piirsalu alal

1.1.1 Üldine tegevus ja tootmise iseloom

Kavandatav tootmisüksus on kaasaegne lõhkeainetööstuse kompleks, mille põhitegevuseks on tehniliste

kemikaalide ja energeetiliste materjalide süntees. Põhiaruandes on peatükis 4.1.4. lõhkeainetehast

üldiselt kirjeldatud. See hõlmas keemiliste ainete tootmist, segamist ja töötlemist RDX-i tootmiseks

eeldatavas koguses 600 t/a. Tänaseks on plaanitud tegevus täpsustunud, mille tulemusena on mõju

hindamisel arvestatud RDX-i tootmismahuga kuni 1200 t/a. Sama tehnoloogia võimaldab toota ka RDX-

iga sarnast lõhkeainet HMX-i. HMX-i tootmine toimub samal liinil ja samu lähteaineid kasutades. HMX-i

tootmine toimuks RDX-i tootmise arvelt, mitte samaaegselt. Lisaks on plaanis toota RDX-il ja HMX-il

põhinevaid lõhkeainesegusid. Koos lõhkeainesegudega käideldakse lõhkematerjali koguses kuni 2000 t/a.

Täpsustunud on ka RDX-i tootmiseks vajalike vahetute lähteainete tootmise mahud. Nende ärilist

teostatavust ja kohapeal tootmise vajadust, lähtudes toorainete tarnekindlusest, võimalik arendaja veel

täiendavalt analüüsib, kuid mõjuhinnangus on hindamisel arvestatud teadaoleva maksimaalse

stsenaariumiga (kas konkreetne tegevus tegelikult käivitatakse, selgub edasise arenduse käigus, võimalik

on ka etapiviisiline rajamine).

Kavandatava kompleksi tegevused hõlmavad kolme peamist tootmisprotsessi tehnoloogilist liini (kas kõik

need üksused rajatakse, sõltub võimaliku arendaja otsusest, milline stsenaarium valida, kuid hindamine

tehakse nii maksimaalsele kui minimaalsele koosseisule):

1. Energeetiliste materjalide (lõhkeainete) (RDX/HMX) tootmine: heksamiini nitreerimine,

stabiliseerimine ja ümberkristalliseerimine. Kasutatakse tehnoloogiat, milles lisaks

heksamiinile ja kontsentreeritud lämmastikhappele kasutatakse ammooniumnitraati,

kontsentreeritud äädikhapet ja äädikhappe anhüdriidi. Toodetud RDX/HMX stabiliseeritakse,

täiendavalt kavandatakse toodetud RDX/HMX-ist lõhkeainesegude tootmist koguses kuni

ca 2000 t/a (selleks kasutatakse kuni 1200 t/a kohapeal toodetud lõhkeainet, mis segatakse

mujalt toodud materjalidega).

2. RDX/HMX-i tooraine heksamiini (sh vajamineva formaldehüüdi) tootmine: ammoniaagi ja

formaldehüüdi reaktsioonis saadakse toorheksamiin, millele järgneb kristalliseerimine ja

kuivatamine. Lähteainena kasutatakse metanooli, millest saadakse formaldehüüd ja samal

üksusel järgneb reaktsioon gaasilise ammoniaagiga. Kaalutakse kahte tootmismahu

stsenaariumit: 1) 600 t/a – toodetakse ainult omatarbeks, 2) 3000 t/a – omatarbest ülejääv

heksamiin turustatakse. Kohapeal tootmise alternatiiviks on tarnekindluse tagamiseks

võimalik rajada heksamiini laod, kuhu tuuakse kahe aasta varu.

3. Hapete taaskasutus ja RDX/HMX-i toorainena vajaliku äädikhappe anhüdriidi tootmine:

RDX/HMX-i tootmisprotsessis tekkivate lahjade hapete kontsentreerimine ja

kontsentreeritud äädikhappest äädikhappe anhüdriidi regenereerimine termilise krakkimise

teel (suletud ringlus). Alternatiiviks on kõikide lähteainete sisseostmine, kuid sel juhul tuleb

arvestada suures koguses lahjendatud (ca 60%) äädikhappe käitlemisvajadusega.

Kõik eelnimetatud kolm tegevust on eraldivõetuna keskkonnakompleksloa kohuslusega, kuna neis

kasutatakse keemilisi meetodeid. Kompleksluba on vajalik käitise kui terviku tegutsemiseks. Kohalduvad

8 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

tööstusheite seaduses (THS) § 26 nimetatud käitise kasutamise üldpõhimõtted, sh tuleb rakendada

parimat võimalikku tehnikat (PVT). Muuhulgas tähendab PVT rakendamine, et kogu tootmisprotsess

toimub kinnistes ja hermeetilistes süsteemides (reaktorid, torustikud, mahutid). Tehnoloogia on valitud

eesmärgiga minimeerida heitmeid ja tagada protsessi ohutus. Tootmine on valdavas osas

automatiseeritud ja juhitav distantsilt juhtimiskeskusest.

Lõhkeainetehase kompleks on olemuselt väikesemahuline keemiatööstus (ainete tootmismahud

keemiliste protsessidega jäävad alla 20 000 t/a) ja selle projekteerimisele, ehitamisele ja käitamisele

rakenduvad "peenkeemia" PVT viitedokumendis" 2 , keemiasektori heitgaaside ühiste käitlus- ja

töötlussüsteemide PVT järeldustes 3 ning keemiatööstuse reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja

käitlussüsteemide PVT järeldustes4 esitatud nõuded heite vähendamiseks ja kontrollimiseks, samuti heite

piirväärtused ja lubatud keskkonnatoime tasemeid, kui nende järgimine on vajalik olulise keskkonnamõju

tekkimise vältimiseks.

Kemikaaliseaduse mõistes on kavandatav käitis A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte.

Muid tegevusi, mis ei ole seotud RDX/HMX-i tootmise ja nendel baseeruvate lõhkeainesegude

tootmisega, Piirsalu kompleksi ei kavandata.

1.1.2 Hoonete ja muude ehitiste paigutus

Sissepääs alale paikneb ala edelanurgas. Sissepääsu lähedal asuvad nii töötajate ja külastajate parkla kui

ka kontorihoonete ala.

Ala keskosas paikneksid lõhkeainetehase tootmishooned ja toorainete hoidlad, suhtelises läheduses on

ka tootmise abitegevused (äädikhappe kontsentreerimine, äädikhappe anhüdriidi tootmine, katlamajad).

Ala kaguosas paiknebheksamiini tootmise ala, mida saab kasutada heksamiini tootmiseks vajalike

üksuste ja ladude paigutamiseks, samuti vajadusel muude toorainete tarnekindlust tagavate ükuste

paigutamiseks. Nende tegevuste rajamise vajadust vt ptk 1.1.1. Idaservas lasketiiru lähedal on ettenähtud

puurkaevuala ning sellest põhja pool lõhkeaine tootmisjäätmete hävitamise ala. Viimane on ette nähtud

lõhkeainega saastunud esemete ja lõhkematerjali tootmisjääkide põletamiseks. Ala põhjaosas paiknevad

valmistoodangu st lõhkeaine laod. Ala sees on kõikide ohtlike hoonete paigutus valitud selliselt, et oleks

tagatud ohutud kaugused nii pargi siseselt kui väliselt.

Ala lõuna- ja idaküljes kaitsetööstuspargist väljapool paikneb uus rajatav juurdepääsutee alast idas

paiknevale lasketiirule.

2 European Commission. 2006. Reference Document on Best Available Techniques in the Organic Fine Chemicals Industry. https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ofc_bref_0806.pdf (seisuga 20.04.2026). 3 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/2427, 6. detsember 2022. ELT L 318, 12.12.2022. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022D2427 4 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/902, 30. mai 2016. ELT I 152. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016D0902

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 9

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

1.1.3 Hoonestus ja territooriumi kasutus

Kaitsetööstuspargi ala, sh tootmiskompleks paikneb piiratud ligipääsuga ja piirdeaiaga ümbritsetud

territooriumil. Nõuded piirdeaiale tulenevad Lõhkematerjaliseadusest. Võrkaiast väljapool on raadatud

ohutusala, mille ulatus on valdavalt vahemikus 10–30 m.

Hoonestus

Tootmisseadmed paiknevad valdavalt siseruumides või kinnistes tehnoloogilistes estakaadides.

Välitingimustes asuvad peamiselt mahutipargid ja torustikusillad.

RDX/HMX-i tootmisüksuste hooned paiknevad hajutatult kinnistu keskosas. Nende omavahelised

kaugused vastavad arvutuslikele ohututele kaugustele, mis on leitud käideldava lõhkematerjali kogustest.

(Ohutute kauguste arvutamise metoodilised alused on toodud Majandus- ja kommunikatsiooniministri

01.06.2005 määruses nr 63. Täiendavalt on arvestatud lõhkeainete puhul TNT ekvivalentfaktoriga, ca

1,43 ja mida edasises menetluses vajadusel täpsustatakse). Nitreerimisüksuse juures on protsessist

eralduvate lämmastikoksiidide ja äädikhappeaurude püüdmiseks märgpuhasti ehk -skraber. Hajutatult

muudest objektidest eraldi on paigutatud ka potentsiaalselt ohtlikemate kemikaalide mahutid

(25% ammoniaagi vesilahus, ammooniumnitraat, kontsentreeritud lämmastikhape, veeldatud naftagaas

ehk LPG). Suuremad mahutipargid on protsessi läbinud 60% äädikhappe lahusele, kontsentreeritud

äädikhappele ja äädikhappe anhüdriidile. RDX/HMX-i tootmises vajaminev soojusenergia saadakse kuni

2 MWth sisendenergiaga aurukatlamajast. RDX/HMX-i tootmises on ka tehnoloogilise reovee puhasti.

Objektide konkreetsed asukohad määratakse edasise projekteerimise käigus.

Krundi idaossa rajatakse puurkaevud vee võtmiseks.

Krundi lõunaosas asuvad kontorihoone ja parkla. Kontorihoone projekteeritakse vastu pidama plahvatus-

jm mõjudele lähtudes Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusest nr 63

„Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, sh on hoones või selle läheduses varjumiskoht, kui peaks

tekkima vajadus varjuda plahvatuse lööklaine, suitsu või mürgise aurupilve leviku eest. Ida-kagu-

lõunaossa jääb ka heksamiini jm tootmiseks eraldatud ala.

Krundi põhjaosas paiknevad valmistoodangu laod, mis eeldatavalt projekteeritakse lõhkematerjali

kogusele 50–100 t TNT ekvivalenti.

Müra ja vibratsioon

Peamised müraallikad (kompressorid, tsentrifuugid, ventilaatorid) paigutatakse hoonetesse või

varustatakse mürasummutitega. Pidev välismüra tase on madal ning siseruumides teostatavate tööde

piirkonnale iseloomulik. Tundlike objektide suunal rakendatakse vajadusel täiendavaid mürataset

alandavaid meetmeid, et saavutada nõutud müratase. Plahvatusmüra ei teki, kuna lõhkeaine katsetusi

alal läbi ei viida.

10 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Valgustatus

Turvakaalutlustel on territoorium valgustatud ööpäevaringselt, kuid kasutatakse suunatud valgustust, et

vähendada valgusreostust ümbritsevale looduskeskkonnale.

1.1.4 Töörežiim ja inimeste kohalolu

Tehas töötab ööpäevaringselt (24/7) mitmes vahetuses.

Personal

Ühes vahetuses viibib territooriumil hinnanguliselt 25 inimest, sh päevases vahetuses äripäeviti

hinnanguliselt 40 inimest: operaatorid, laboripersonal, hooldusmeeskond, turvateenistus, juhtkond.

Töötajate koguarv arvestab vahetustega töö roteerumisvajadusi. Kokku töötab tehases erinevates

vahetustes hinnanguliselt 125 inimest.

Inimeste liikumine

Töötajad viibivad enamuse ajast siseruumides (juhtimisruumid, laborid, kontoriruumid).

Väliterritooriumil toimub inimeste liikumine harva, peamiselt toormaterjalide transpordil

tootmishoonetesse, seadmete kontrollkäikudel, toodangu transpordil tootmishoonete vahel,

hooldustööde või valmistoodangu transpordil tootmisest lattu ja laost välja. Massilist inimeste liikumist

väljaspool hooneid ei toimu.

1.1.5 Transport ja logistika

Materjalide ja valmistoodangu transport tootmisüksusesse ja sellest välja toimub valdavalt mööda

kindlaksmääratud kõvakattega teid. Kui sisevedudel on vajalik katteta veotee (nt freesasfaldiga pinnatud

tee) kasutamine, on see lubatav juhul, kui tee kandevõime tagab veokite ohutu liiklemise.

Liiklussagedus

Liiklussagedus sõltub sellest, mil määral toodetakse vajalik tooraine kohapeal ja rakendatakse

materjaliringlust. Hinnanguliselt on kõige suurem liiklus ehituse ajal ja tehaste käivitamisperioodil, kui

toimub ööpäevas kuni 20–30 raskeveoki sõitu kaitsetööstusparki. Tehase täismahus käitamise perioodil

võib liiklussagedus ulatuda kuni 5–6 raskeveoki (tsisternautod vedelkemikaalidega, veokid pakendatud

kemikaalidega ja konteinerveokid valmistoodanguga) sisenemise ja väljumiseni päevas eeldusel, et

tuginetakse ainult väljast ostetavale toorainele. Kui heksamiini toodetakse kohapeal ja toimub

äädikhappe regenereerimine – äädikhappe anhüdriidi kohapeal tootmine, siis sõidab 2–3 raskeveokit

päevas (mõlemal juhul on aasta keskmine ööpäevane veokite liikumissagedus eeldatavalt väiksem).

Tootmisest valmistoodangu transport lattu toimub madalate vedukitega 3–9 korda päevas. Nendega

liiklemiseks ei kasutata avalikkus kasutuses olevaid teid. Lisandub väikeses mahus personali sõiduautode

liiklust vahetuste vahetumise ajal, mis koondub eelkõige edelanurgas oleva parkla, sissepääsuvärava ja

olme/kontorihoone ümbrusesse.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 11

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Logistika iseloom

Sissetulevate materjalide veokid liiguvad erinevatele lääneosas paiknevatele mahalaadimisaladele.

Mahalaadimisprotsessid on kontrollitud, et vältida toorainetena kasutatavate kemikaalide aurude või

tolmu sattumist keskkonda.

Käitise tegevuse olemusest tulenevalt korraldatakse klass 1.1 lõhkematerjaliga seotud vedusid nii

käitisesse (nt kui lõhkeainesegude valmistamisel kasutatakse toorainena TNT-d) kui käitisest välja

(stabiliseeritud RDX/HMX ja lõhkeainesegud). Veod toimuvad LMS § 37 sätestatud tingimuste kohaselt ja

järgitakse rahvusvahelise ohtlike kaupade maanteevedude regulatsiooni (ADR) ning selles toodud

nõudeid ja piiranguid5. ADR lubab selleks sobilike veokitega vedada kuni 16 000 kg lõhkeainet (lõhkeaine

netokogus) ühe transpordiühiku kohta, st aasta tööpäevadele ühtlaselt jagatuna toimuks üks erivedu

ülepäeviti.

1.1.6 Veekasutus

Piirsalu kaitsetööstuspargi veevajadus on kuni 350 m3/ööp, millest suurema osa moodustab

tootmisprotsessi suunatav vesi, kuid arvestatud on ka olmevee vajadusega. Veevarustuses kasutatakse

põhjavett. Kuna piirkonnas puudub võimalus kasutada ühisveevärki, siis on vajalik oma puurkaevu ning

veetöötlusjaama rajamine. Põhjaveevõtt kavandatakse Ordoviitsiumi-Kambriumi või Kambriumi-Vendi

põhjaveekompleksidest. Tootmisprotsessis vajalik demineraliseeritud vesi saadakse pöördosmoosil

põhineva veetöötluse abil.

Tootmisüksuses tekib heitvett hinnanguliselt kuni 150 m3/ööp. Enamus puhastamist vajavast reoveest

tekib tööstusliku protsessi käigus (RDX/HMX-i tootmisel ja lõhkeainesegude valmistamisel, äädikhappe

kontsentreerimisel, heksamiini ja äädikhappe anhüdriidi tootmisel). Heitvee hulka on arvestatud

tehnoloogilise reovee puhastamiseks vajalik lahjendusvesi , mis valdavalt on siiski ringluses. Olmereovee

hulk on hinnanguliselt kuni 10 m3/ööp.

Erinevate reoveepuhastustehnoloogiate pakkujate hinnangul on RDX/HMX-i tootmises tehnoloogilise

reovee teke 15–20 m3/ööp (samas koguses väljutatakse ka puhastatud heitvett), peamised tööstuslikus

reovees sisalduvad ained on: äädikhape, ammooniumnitraat, lõhkeainete jäägid, orgaanilised lahustid.

Tehnoloogilise reovee puhastamiseks rakendatakse eeldatavalt membraanbioreaktortöötlemist (MBR),

millele järgnevad täiendavad töötlusetapid (nt bioloogiliselt aktiivne filtreerimine, adsorptsioon

aktiivsöele). Alternatiivina on võimalik kasutada ZLD-d ehk kokkuaurutamist, kuid seda on otstarbekas

kaaluda ainult siis, kui kogu tootmiskompleksis tekib soojusenergia ülejääk (nt kui metanooli

konversiooni-heksamiini sünteesiprotsess kavandatakse selleks piisava võimsusega).

Muudest tegevustes pärineva reovee integreerimise võimalused RDX/HMX-i tootmise reoveepuhastiga

vajab täpsustamist. Nõue on tagada lõhkeainete tootmise sõltumatus muudest tegevustest, seetõttu võib

vajadus olla teise reoveepuhasti järele, mis teenindab muud tootmist ja olmetegevusi. Olmereovee

5ADR book. ADR indeks. https://adrbook.com/en/2017/indeks/ (seisuga 14.04.2026)

12 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

käitluse üheks alternatiiviks võib osutada regulaarne väljavedu kogumismahutist, st omapuhastit ei

rajata.

Territooriumil tekib ka puhastamist vajavat sademevett. Parkimisplatsidelt (eeldatav pindala 3500 m2),

mis on projekteeritud üle 30-le autole, kogutakse sademevesi kokku ja juhitakse läbi liiva- ja õlipüüduri.

Saastumata ja puhastatud sademevesi suunatakse kas territooriumil paiknevatesse kraavidesse, Lepaste

ojja või otse Piirsalu jõkke. Kokku on hoonestatud ja kõvakattega alasid kuni 80 000 m2. Ainukesed alad,

kust sademevesi peab tehnoloogilise kanalisatsiooni kaudu puhastisse minema, on mahutite all olevad

kaitsevannid, lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise ala jms kohad, kus esineb risk sademevee

saastumiseks. Muudelt kõvakattega aladelt, sh teedelt, äravalguvat vett ei puhastata ja see imbub

pinnasesse (vajadusel suunates maastikukujunduse abil).

1.1.7 Jäätmekäitlus

Lõhkeainejääkide likvideerimise üheks võimaluseks on avapõletus, mida on kirjeldatud põhiaruandes.

Käesoleval alal kaalutakse samas ka spetsiaalseadmete hankimist.

Kõige suuremas koguses võib tekkida RDX/HMX-i tootmisest pärinevat filtrijääki, mille eeldatav kogus on

kuni 75–100 kg/päevas ja mis koosneb valdavalt lõhkematerjalist.

Üheks alternatiiviks avapõletamisele on kamberahi, mis on mõeldud vähese lõhkejõuga materjalide

kahjutustamiseks (nt eelnevalt detonatsioonikindla süsteemi läbinud metallijääkide lõplikuks

vabastamiseks lõhkeaine jääkidest, lõhkeainetega saastunud filtrite, kottide jms põletamiseks). Teiseks

alternatiiviks on lõhkematerjalide jääkide hävitamine detonatsioonikindla pöördahjuga. Pöördahjus saab

põletada ka muid materjale, sõltuvalt kavandatavast põlemisgaaside puhastussüsteemist. Selle saab

rajada erineva võimekusega, kuni selleni, et väljuvates gaasides vastab saasteainete sisaldus

jäätmepõletusseadmetele esitatavatele nõuetele. Viimasel juhul oleks see ahi kasutatav ka lõhkeainete

tootmiskompleksis tekkivate muude kemikaalide jäätmete käitlemiseks (sh ZLD

reoveepuhastustehnoloogia valiku korral reovee kokkuaurutatud jäägi põletamiseks).

Kui reoveepuhastuses kasutatakse membraanbioeaktortöötlemist (MBR), siis tekib protsessis biomuda

ülejääk. RDX/HMX-i tootmisest on eeldatav kogus ca 1500 t/a MBR muda (80% niiskusesisaldus), koos

äädikhappe anhüdriidi ja heksamiini tootmisega ca 2200 t/a.

Hoonete ja rajatiste kasutamise, sh hooldamise, käigus võib tekkida ka tootmistegevusega otseselt

mitteseotud jäätmeid nagu kontorijäätmed, remondijäätmed, jms. Selliste jäätmete käitlemise korraldust

reguleeritakse Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjaga.

1.1.8 Heide välisõhku

Parima võimaliku tehnika rakendamine ptk-is 1.1.1 viidatud PVT allikate kohaselt käitise

projekteerimisele, ehitamisele ja käitamisele tagab, et ei teki suuri saasteainete heitkoguseid ja on

võimalik järgida õhukvaliteedi piirnorme, mis kehtivad väljaspool tootmisterritooriumi piire. PVT

näideteks on nitreerimisüksusest eralduvate lämmastikoksiidide ja äädikhappeaurude püüdmiseks

märgpuhasti ehk -skraberi kasutamine ning tootmisprotsessis kasutatavate lahustite regenereerimine.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 13

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Heiteallikateks võivad olla ka vedelkemikaalide mahutid (nt kontsentreeritud lämmastikhape ja

äädikhape, 60% äädikhappe lahus, orgaanilised lahustid). Ka siin järgitakse projekteerimisel PVT

meetmete rakendamisega heitkoguste minimeerimise põhimõtet.

RDX/HMX-i tootmises vajaminev soojusenergia saadakse kuni 2 MWth sisendenergiaga aurukatlamajast.

Lõhkeainete tootmiseks vajalike toorainete tootmise rajamise korral võib täiendavalt vaja minna kokku

veel kuni 10 MWth sisendenergiaga põletusseadmeid.

Teatud heidet välisõhku põhjustab ka lõhkeaine tootmisjäätmete ja lõhkeainega kokkupuutunud

materjalide hävitamine.

Täpsemad tegevuste ja mahtude kirjeldused on esitatud koos avalduva mõju olulisuse hindamisega

ptk-is 2.3.3.

1.1.9 Ehitustegevus ja ehitus-lammutusjäätmed, jääkreostus

Hoonete ja taristu rajamine vajab suures koguses ehitusmaterjali, sh mitmesuguseid ehitusmaavarasid

(killustik, liiv, kruus), terast ja betooni. Materjalikulu sõltub muuhulgas valitud tehnilistest lahendustest.

Lisaks materjalivajadusele, tekib hoonete ja taristu rajamisega erinevat liiki jäätmeid.

Kavandatava tegevuse ala Piirsalus on kogu ulatuses jääkreostusobjektina registreeritud (nimetus

„Piirsalu raketibaas“, JRA0000201). Alal asusid Nõukogude Liidu raketipolgu staap koos ühe divisjoni,

raadiovastuvõtu keskuse, remondibaasi ja maa-aluste angaaridega keskmaarakettidele. Eesti

keskkonnaandmete portaali jääkreostusobjektide infokaardi kohaselt on objektil asunud kütusemahutid

likvideeritud, kuid reostunud pinnast teadaolevalt likvideeritud ei ole. Reostunud ala suuruseks on

infokaardil märgitud 110 m2. Jääkreostusobjekt on määratud 5. kategooriasse, st jääkreostusobjekt,

millel on reostusallikad likvideeritud ning pinnas tunnistati varasemate uuringute alusel mittereostunuks

või oli reostuse tase alla vastavaid elumaa või tööstusmaa piirarve. Eesti Keskkonnauuringute Keskus on

projekti „Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014–2015. Hinnangute koostamine ja andmete

analüüs“ käigus teinud ettepaneku jääkreostusobjekti kandmiseks arhiivi.

Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringu KSH aruandes (OÜ E-Konsult töö

nr E1321) on toodud, et Piirsalu baasi amortiseerunud ehitiste lammutamine toimus DP-st sõltumatult

2015. aasta kevadel selleks koostatud lammutustööde projekti kohaselt. Jääkreostust ja projektis

kajastamata ohtlikke jäätmeid tööde käigus ei leitud. Samas ei mindud ehitiste lammutamistöödega

pinnase eemaldamiseni, st puudub kindlus pinnase nõuetele vastavuse osas.

Siiski on osa väikesemahulisi rajatisi alles ja eeldatavalt need lammutatakse ehitustegevuste

ettevalmistamisel. Samuti on kinnistu põhjaossa ladustatud raketibaasi hoonete likvideerimisel tekkinud

mineraalseid lammutusjäätmeid.

Ehitus-lammutusjäätmete käitlemise üldist korraldust reguleeritakse Lääne-Nigula valla

jäätmehoolduseeskirjaga.

Hoonete ja platside alt eemaldatud reostumata pinnast, samuti varasemast tegevusest jäänud

mineraalseid jäätmeid saab sobivusel eeldatavalt kasutada lõhkematerjale käitlevate hoonete ja ladude

ümber vallituste kujundamisel.

14 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

1.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus Aidu alal

1.2.1 Üldine tegevus ja tootmise iseloom

Aidu alale planeeritakse laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjalide või lõhkeaine tootmine. Mõju

hinnatakse eeskätt suurekaliibrilise laskemoona tootmise vajadustest lähtuvalt, kuid ala võib kasutada ka

väikese- või keskmise kaliibriga laskemoona tootmiseks, samuti lahingumoona, lõhkematerjali või

lõhkeaine tootmiseks eeldusel, et need tegevused ei too kaasa olulist negatiivset mõju.

Suurekaliibrilise laskemoona tootmisega seotud tegevused tööstuspargis on laskemoona komponentide,

sh lõhkeaine ja püssirohu ladustamine, komponentide (näiteks sütikute, laengute, laskemoona kestade)

valmistamine, laskemoona täitmine lõhkeainega ja laskemoona komplekteerimine, teadus- ja

arendustegevus, toodangu ladustamine, lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamine. Suurekaliibrilise

laskemoona testimiseks on vajalik Kaitseväe harjutusalade kasutamine – seda ei saa teha tööstuspargis.

Samas võib olla vajalik teha staatilisi teste väiksema koguse lõhkematerjaliga, näiteks

initsieerimislaengute testimiseks. Selleks puhuks ja olukorraks, kui Aidu parki ei tule suurekaliibrilise

moona tootja, vaid mõni muu laske- või lahingumoona tootja, kes vajab kohapealset ala staatilisteks

lõhkematerjali katsetusteks, hinnatakse ära ka katseplatsist tulenev mõju.

Suurekaliibrilise laskemoona tootmises kasutatakse märkimisväärses koguses lõhkeainet, mis tähendab

et Aidu alale mahub tõenäoliselt vaid ühe ettevõtte tehas. Selline ettevõte on vastavalt

kemikaaliseadusele A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte.

1.2.2 Hoonete ja muude ehitiste paigutus

Kaitsetööstuspargi ala, sh tootmiskompleks paikneb piiratud ligipääsuga ja piirdeaiaga ümbritsetud

territooriumil. Nõuded piirdeaiale tulenevad Lõhkematerjaliseadusest ja Relvaseadusest. Piirdeaiast

väljapool on 10–30 m raadatud ohutusala.

Ala sees on sisemised teed, mis ühendavad kompleksi erinevaid osasid.

Ala jaotub suures plaanis kolmeks osaks:

1. ala põhja osas asub tööstuspargi sissepääs, väravahoone ja vähemalt üks värav, tööstuspargi

töötajate ja külastajate parkla, administratiivhoone, labor, mürsukestade tootmishooned

(metallitöö) ja muud ohutud hooned ja rajatised (näiteks katlamaja, alajaam, ohutu materjali laod

jms).

2. keskosas asub laskemoona tehaste ala, kus paiknevad hajutatult tootmisüksused (mürsu täitmine

lõhkeainega, mürsu komplekteerimine jne). Tootmisseadmed paiknevad siseruumides;

3. Samuti ala keskosas asub lõhkeaine ja laskemoona hoidlate ala. Tüüpiliselt mahutab üks hoidla

kuni 100 t TNT ekvivalenti lõhkematerjali. Osa väiksema mahutavusega lõhkematerjali

vaheladusid võib paikneda tootmishoonetele lähemal.

Hoonete omavahelised kaugused ja kaugused pargivälistest ohustatavatest objektidest vastavad

arvutuslikule ohutule kaugusele, mis on leitud käideldava lõhkematerjali maksimaalselt kogusest ja

klassist konkreetses tehase ohtlikus hoones (ohutute kauguste arvutamise metoodilised alused on

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 15

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

toodud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määruses nr 63). Lisaks siseriiklikule

regulatsioonile kasutatakse NATO regulatsiooni (AASTP-1 NATO Guidelines For The Storage Of Military

Ammunition And Explosives).

1.2.3 Hoonestus ja territooriumi kasutus

Suurekaliibrilise laskemoona täitmine on kavas lahendada lõhkeaine valu meetodil (melt cast). Täitmiseks

kasutatakse peamiselt lõhkeaineid TNT ja Comp-B. Mürsu täitmise ja komplekteerimise tsehhid ja

vastavad tootmisseadmed võimaldavad üldiselt täita lõhkeainega erinevat suurekaliibrilist moona, sh

miinipilduja moona. Lõhkeaine valu puhul on tootmisprotsessis oluline mürsukestade eelsoojendus ja

aeglane järeljahutus vastavates tootmishoones asuvates kambrites. Tootmishoonetes kasutatakse

seadmeid kvaliteedikontrolliks, mh võidakse kasutada röntgenkambrit mürsu pealaengu valu kvaliteedi

hindamiseks. Lisaks lõhkeaine valu meetodile võidakse alal kasutada ka muid moonakestade lõhkeinega

täitmise meetodeid. Laskemoona tootmise juurde võib kuuluda komponentide nagu mürsukestade,

paiskelaengute, sütikute, initsieerimislaengute jne kohapealne tootmine.

Mürsukestade tootmisprotsessis kuumutatakse induktsioonahjus terasest toorik kõrgele temperatuurile

ning sepistatakse pressidega esialgsesse õõnsa silindri kujusse, et anda sellele vajalik tugevus ja struktuur.

Seejärel toimub mehaaniline töötlemine, kus toorik treitakse ja puuritakse täpsetesse mõõtudesse.

Järgneb kuumtöötlus, mille käigus kest karastatakse, et saavutada optimaalne tugevuse ja sitkuse

tasakaal. Pärast mehaanilist töötlemist tehakse pinnatöötlus (korrosioonitõrje, värvimine)

korrosioonikaitse eesmärgil. Tootmises vajaminev soojusenergia saadakse kahe kuni 3 MWth

sisendenergiaga aurukatlamajast.

Suurekaliibrilise laskemoona tehase elektrienergia vajadus võib ulatuda kuni 10 MW, kui arvestada nii

mürsukesta tootmist kui mürsu täitmist lõhkeainega.

Müra ja vibratsioon

Peamised müraallikad (kompressorid, tsentrifuugid, ventilaatorid) paigutatakse hoonetesse või

varustatakse mürasummutitega. Pidev välismüra tase on madal ning siseruumides teostatavate tööde

piirkonnale iseloomulik; tundlike objektide suunal rakendatakse vajadusel täiendavaid mürataset

alandavaid meetmeid, et saavutada nõutud müratase.

Plahvatusmüra võib tekkida juhul, kui katseplatsil tehakse väiksema koguse lõhkematerjaliga staatilisi

katsetusi.

Valgustatus

Turvakaalutlustel on territoorium valgustatud ööpäevaringselt, kuid kasutatakse suunatud valgustust, et

vähendada valgusreostust ümbritsevale looduskeskkonnale.

16 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Katseala ja katsepaik

Suurekaliibrilise moona tootmisega seotud katsetamine lahendatakse Kaitseväe harjutusalade baasil,

sellist katsetamist (suurtükist või miinipildujast laskmine) ei saaks teha tööstuspargi alal. Küll aga võib

katseala olla vajalik väiksema koguse lõhkematerjali staatiliste katsetuste tegemiseks

(initsieerimislaengud vms). Katseala kasutamise sagedus, katsete arv ja lõhkeaine kogused selguvad

hilisema planeerimise käigus, kuid need ei ületa KSH põhiaruandes toodud määra.

1.2.4 Töörežiim ja inimeste kohalolu

Tööstuspargis tegutseva ettevõtte tootmine võib toimuda ühes või mitmes vahetuses ja ööpäev ringi.

Kogu personali hulk suurekaliibrilise laskemoona tehases võib olla kuni 1000 inimest. kes töötavad

vahetustega. Korraga võib territooriumil viibida kuni 600 töötajat.

Töötajad viibivad enamuse ajast siseruumides (juhtimisruumid, laborid, kontoriruumid).

Väliterritooriumil toimub inimeste liikumist harva: peamiselt toormaterjalide transpordil

tootmishoonetesse, seadmete kontrollkäikudel, toodangu transpordil tootmishoonete vahel,

hooldustööde või valmistoodangu transpordil tootmisest lattu ja laost välja. Massilist inimeste liikumist

väljaspool hooneid ei toimu.

1.2.5 Transport ja logistika

Materjalide ja valmistoodangu transport tootmisüksusesse ja sellest välja toimub mööda

kindlaksmääratud kõvakattega teid.

Sissetulevate materjalide veokid liiguvad erinevatele mahalaadimisaladele. Mahalaadimisprotsessid on

kontrollitud, et vältida lõhkematerjali või lõhkeaine sattumist keskkonda.

Arvestuslikult sõidab alale ja alalt ära ühes ööpäevas maksimaalselt 500–1000 sõiduautot, 10 väikeveokit

ja 4 raskeveokit. Töötajate transport korraldatakse võimalusel lähimatest asulatest bussidega.

1.2.6 Veekasutus

Krundile rajatakse puurkaev(ud) vee võtmiseks. Veevajadus (tootmiseks ja olmeks) on kuni 350 m3

ööpäevas. Heitvesi juhitakse tõenäoliselt ala ümbritsevatesse tranšeede veekogusse, mis on ühendatud

Ojamaa jõega. Väiksemas koguses (kuni 50 m3/ööp) on võimalik heitvett immutada ka pinnasesse.

1.2.7 Jäätmekäitlus

Lõhkematerjali tootmisjääkide likvideerimise üheks võimaluseks on avapõletus, mida on kirjeldatud

kaitsetsööstuspargi eriplaneeringu põhiaruandes. Käesoleval alal kaalutakse lisaks avapõletusele ka

spetsiaalseadmete hankimist.

Üheks alternatiiviks avapõletamisele on kamberahi, mis on mõeldud vähese lõhkejõuga materjalide

kahjutustamiseks (nt eelnevalt detonatsioonikindla süsteemi läbinud metallijääkide lõplikuks

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 17

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

vabastamiseks lõhkeaine jääkidest, lõhkeainetega saastunud filtrite, kottide jms põletamiseks). Näitena

kasutatud tehnoloogia kirjeldus (tegelikult soetatavate seadmete parameetrid võivad alltoodust

erineda): põletuskambrisse sisestatakse materjal vagonett „korviga“; sisestada saab materjali kuni

300 kg/h; neli põletit kasutatavad kütusena kerget kütteõli (30–100 L/h). Väljuvad gaasid läbivad enne

korstnasse suunamist järelpõleti, summutussüsteemi (quench) ja kottfiltri.

Teiseks alternatiiviks on lõhkematerjalide jääkide hävitamine detonatsioonikindla pöördahjuga. Näitena

kasutatud tehnoloogia kirjeldus (tegelikult soetatavate seadmete parameetrid võivad alltoodust

erineda): pöördahju kambrisse sisestatakse kuni 0,5 kg TNT ekvivalendile vastavate portsjonitena

lõhkematerjali, partii summaarne kogus ei tohi ületada 2,00 TNT ekvivalenti; teoreetiline

töötlemisvõimekus on kuni 40 kgTNTekv/h; pöördahjus kasutatakse kütusena kerget kütteõli (60–

120 L/h). Pöördahjus saab põletada ka muid materjale. Puhastussüsteemi saab rajada erineva

võimekusega, kuni selleni, et väljuvates gaasides vastab saasteainete sisaldus jäätmepõletusseadmetele

esitatavatele nõuetele.

18 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

2 Mõjude hindamine

2.1 Mõjude hindamise metoodilised alused

Käesolev mõjude hindamise aruande täiendus ei ole olemuselt eraldiseisev terviklik aruanne, vaid on

täiendus varasemalt osaliselt Pärnu I ja Põhja-Kiviõli alade osas kehtestatud tööle „Kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja

mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne“ (edaspidi

viidatakse sõnaga põhiaruanne). Kogu KSH protsessis järgitud metoodiline lähenemine on kirjeldatud

põhiaruande peatükis 5 ja see jääb kehtima ka Piirsalu ja Aidu alade edasise KSH protsessi käigus.

Alljärgnevalt on esitatud metoodilise lähenemise täpsustused, mis puudutavad eelkõige käesolevat

aruannet ja selle suhestumist põhiaruandega.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu I etapi peamiseks eesmärgiks on asukohaalternatiivide võrdlus, et

leida pargile sobivaim asukoht. See teostati põhiaruandes. Põhiaruande koostamise ajal ei olnud

hindamise ajaks veel teada kaitsetööstuspargi alale tulevaid konkreetseid ettevõtteid ja täpseid tegevusi,

aga see ei takistanud asukohtade võrdluse ja hindamise läbi viimist. Põhiaruandega anti vajadusel

piirmäärad, tingimused ja meetmed, millega tuleb tegevuse edasisel kavandamisel arvestada, et

vältida olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Käesoleva mõjude hindamise aruande täienduse näol ei ole olemuselt enam tegemist kaitsetööstuspargi

asukohaalternatiivide võrdlemisega, vaid ühe võimaliku käitise asukoha sobivuse hindamisega, võttes

arvesse praeguseks hetkeks täpsustunud infot kavandatava tegevuse kohta. Juhul, kui konkreetsel teemal

täpsustusi või muudatusi ei ole, viidatakse põhiaruande peatükile. Samas jäävad kehtima ka varasemalt

põhiaruandes kehtestatud üldtingimused ja -võimalused kõigis võimalikes kaitsetööstuspargi

asukohtades (kui käesolevas mõjude hindamise aruande täienduses ei ole vastupidist öeldud).

Lisaks tuleb tähele panna, et ka käesoleva hetke seisuga eeldatavad kavandatava tegevuse sisu ja detailid

võivad lõplikus lahenduses veel muutuda. Seetõttu ei kehtestata kõiki hetkel teadaolevalt eelduslikke

detaile kavandatava tegevuse kohta planeeringu lahenduses (planeeringu lahendusega määratavad

raamid on esitatud asukoha eelvaliku täienduse ptk-is 2).

Käesolevas mõjude hindamise aruande täienduses on tegevuste kirjeldus esitatud detailsemalt (võrreldes

planeeringuga), eesmärgiga hinnata mõjusid võimalikult täpselt ning vältida seeläbi korduvhindamist

tegevuse kavandamise järgmistes etappides. See võimaldab täpsemat hindamist ja tingimuste seadmist,

millega tuleb nende käitiste edasisel kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel, käitamisel ja

kasutamisel arvestada. Samas tähendab see, et käesolevas mõjude hindamise aruande täienduses

esitatud tegevuse detailsemaid kirjeldusi ei tohi pidada lõplikuks ega piiravaks. Kuna tegevused on

projekteerimisel, siis täpsustuvad veel tegevusnäitajad, sh ehitusmahud, kasutatavad tehnoloogiad ja

protsessid jm, kuid praeguseks hetkeks saadud teave on piisav järeldamaks, et ehituslubade ja

keskkonnakaitselubade andmise menetluse käigus ei selgu nende andmist välistavaid asjaolusid, kui

arendajad täidavad REPi ja KSH aruande tingimusi ja nõudeid. Kui järgitakse REP-i ja KSH aruande (st nii

põhiaruande kui mõjude hindamise aruande täienduse) tingimusi ja nõudeid, ei mõjuta järgnevate

etappide detailsem käsitlus käesoleva mõju hindamise järeldusi olulise keskkonnamõju avaldumise või

mitteavaldumise osas.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 19

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Käesolevas Piirsalu ja Aidu alade täpsustamise raames teostati ka järgmised uuringud, mida kasutati

sisendina KSH-s hinnangute andmisel:

▪ Piirsalu kaitsetööstuspargi metsise eksperthinnang ja kompensatsioonimeetmete kava (vt lisad 2 ja

3);

▪ Piirsalu kaitsetööstuspargi piirkonna põhjavee uuring (vt lisa 4);

▪ Piirsalu kaitsetööstuspargi pinnavee uuring (vt lisa 5);

▪ Aidu kaitsetööstuspargi piirkonna põhjavee uuring (vt lisa 6).

KSH põhiaruande koostamise etapis esitas Keskkonnaamet 26.05.2025 kirjas nr 6-5/25/6892-6

(kooskõlastuskiri Põhja-Kiviõli ja Pärnu 1 aladele) mitmeid ettepanekuid ja märkusi ka Piirsalu ala

linnustiku uuringu sisu jm kohta. Keskkonnaamet tõi kirjas välja, et need märkused on vaja REP-i ja KSH

materjalisesse sisse viia ning lahendada. Käesoleva mõjude hindamise aruande täienduse koostamisel on

ettepanekutega arvestatud ulatuses, mis on asjakohane, võttes arvesse täpsustunud lahendust ja

täiendavaid uuringuid (nt metsise eksperthinnangut).

2.2 Keskkonnamõjud

2.2.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kaitstavate loodusobjektide käsitlus Piirsalu ja Aidu kaitsetööstuspargi aladel tugineb 2025. aasta

Kaitsetööstuspargi REP-i materjalidele (põhiaruanne ja selle lisad). Põhiaruanne käsitles viit eelvalikuala

(Pärnu 1, Pärnu 2, Põhja-Kiviõli, Piirsalu ja Aidu) ning leidis, et oluline ebasoodne mõju kaitstavatele

loodusobjektidele on välistatud läbi eelvalikualade asukohavaliku; uuringute aruannetes välja

töötatud liikide ja elupaikade kaitseks seatud meetmete rakendamise ning läbi katseplatsi

asukohavaliku, mis minimeerib mürahäiringu lähedal asuvatele kaitseväärtustele.

Käesolevas töös täpsustatakse vajadusel põhiaruande mõjuhinnanguid Piirsalu ja Aidu alade osas,

arvestades kavandatava tegevuse täpsustunud lahendust (ptk 1.1 ja 1.2) ning võimalikke muutusi

kaitstavate loodusobjektide 6 osas (EELIS). Kuna enamik kaitstavate loodusobjektide käsitlusest on

integreeritud elustiku rühmade peatükkidesse (ptk 2.2.3, 2.2.4 ja 2.2.5), ei dubleerita seda infot

käesolevas peatükis. Küll aga kontrollitakse, kas mõjualasse jääb võrreldes 2025. aasta põhiaruande

koostamise ajaga lisandunud kaitstavaid objekte, mida elustiku rühmade peatükkides ei ole käsitletud.

2.2.1.1 Piirsalu ala

Piirsalu ala puhul ei ole kaitstavate loodusobjektide seis võrreldes 2025. aastaga muutunud. Küll aga on

täpsustunud kavandatava tegevuse sisu: planeeritav pargi ala on väiksem kui eelmises etapis hinnatud

eelvalikuala, kuna pargi alalt on välja jäetud ökoloogiliselt väärtuslikum Piirsalu jõeäärne ala. Lisaks on

6 Vastavalt looduskaitseseaduse § 4-le on kaitstavad loodusobjektid kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

20 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

mitmete kaitstavate liikide seisukohast oluline, et laskemoona katsetamist (katseplatsi) Piirsalu alal ei

kavandata, mistõttu jääb müra mõju eelmises etapis hinnatuga võrreldes tagasihoidlikumaks.

Piirsalu alale lähimaks kaitstavaks alaks, mida elustiku peatükkides ei käsitleta, on Mustjärve raba

hoiuala, mis asub kohe Piirsalu pargi ala kõrval. Hoiualal kaitstakse viit erinevat märgala- ja

metsaelupaigatüüpi. Kuna hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad Natura 2000 Mustjärve raba loodusala

kaitse-eesmärkidega, siis katab Natura hindamine ka hoiuala kaitse-eesmärke ning järeldused ja

meetmed kohalduvad ka hoiuala kaitseks. Natura hindamine on leitav käesoleva töö lisas 1, selle tulemusi

ja meetmeid kajastab kokkuvõtlikult käesoleva töö ptk 2.2.2.

Muud kaitstavad alad (Valgejärve ja Läänemaa Suursoo maastikukaitseala) jäävad juba Piirsalu pargi alast

nelja ja enama kilomeetri kaugusele ja ei ole tegevuse mõjualas. Kaitstavaid liike ja nende kaitseks seatud

püsielupaiku ning muid loodusväärtusi (nt vääriselupaiku) käsitletakse elustiku rühmade peatükkides:

mõju loomastikule ptk 2.2.3; mõju linnustikule ptk 2.2.4 ja mõju taimestikule ptk 2.2.5.

2.2.1.2 Aidu ala

Nagu 2025. aastal põhiaruandes toodud, on Aidu kaitsetööstuspargi ala puhul lähimaks kaitstavaks alaks

ligikaudu 3,4 km kaugusel asuv Maidla mõisa park. Pargi lähedusse kaitstavate liikide leiukohti ei jää –

kõik EELISes registreeritud kaitstavate liikide leiukohad (seisuga aprill 2026) jäävad Aidu alast enam kui

1 km kaugusele. Kaitstavad alad ega EELISes registreeritud liikide leiukohad ei jää tegevuse mõjualasse

ning neile mõju puudub. Kaitstavate liikide käsitlus on põhjalikumalt esitatud uuringutes (KSH

põhiaruande lisad), mida on käesoleva KSH elustiku rühmade peatükkides ajakohastatud ning vajaduse

korral on seatud ka meetmed.

2.2.2 Mõju Natura 2000 aladele

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel

taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA)

ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn

loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mille eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse võimalikku

mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ning nende kaitse-eesmärkide saavutamisele. Protsess algab

eelhindamisega, mille käigus prognoositakse võimalikke mõjusid ning vajaduse korral viiakse läbi ka

asjakohane hindamine, milles analüüsitakse mõjusid detailsemalt ning kavandatakse meetmed võimalike

ebasoodsate mõjude vältimiseks või leevendamiseks. Natura aladele avalduva mõju hindamine on

käesoleva töö raames läbi viidud eraldi Natura hindamise dokumendis, mis on leitav lisas 1.

Natura hindamise protsess viidi esmalt läbi juba kaitsetööstuspargi KSH põhiaruande koostamisel

2025. aastal ning siis käsitles see kõiki eelvalikualasid (Pärnu 1, Pärnu 2, Põhja-Kiviõli, Piirsalu ja Aidu) ja

nende mõjualasse jäävaid Natura 2000 võrgustiku alasid. Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas jõudis

hindamine järgmiste tulemusteni:

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 21

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

▪ Eelhindamisel selgus, et Aidu kaitsetööstuspargi alale lähimaks Natura 2000 alaks on Uhaku

loodusala, mis jääb üle 4 km kaugusele. Loodusalal müratundlikke liike kaitse-eesmärkideks ei ole

(kaitstakse kolme elupaigatüüpi) ning ka muud võimalikud mõjud alani ei ulatu. Seetõttu Aidu

eelvalikualal kavandatavate tegevuste mõjualas Uhaku loodusala ei asu. Hindamise tulemuseks oli,

et Aidu kaitsetööstuspargi mõjualas ühtegi Natura ala ei tuvastanud ja seetõttu puudus asjakohase

hindamise vajadus ning järeldati, et Natura 2000 võrgustikule ebasoodne mõju pargi arendusel Aidu

alal puudub.

▪ Piirsalu kaitsetööstuspargi ala puhul ei olnud võimalik eelhindamise etapis välistada mõju alaga

piirnevale Mustjärve raba loodusalale, mistõttu viidi läbi ka asjakohane hindamine. Viimane jõudis

järeldusele, et kaitsetööstuspargi rajamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju

Natura 2000 Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkide saavutamisele juhul, kui rakendatakse

meetmeid järgmistes etappides. Hindamine tõi välja, et kuivenduse tegelik vajadus ja sellest tulenev

mõjuala ulatus täpsustub konkreetse planeeringu/projekti tehnilise lahenduse väljatöötamisel ning

selles etapis saab vajadusel töötada välja ka leevendavad meetmed (nt tehnilised või

planeeringulised lahendused) mõju välistamiseks.

Käesoleva töö etapis on kavandatavad tegevused Piirsalu ja Aidu aladel täpsustunud, mistõttu analüüsiti

mõjusid Natura 2000 võrgustiku aladele uuesti. Asjakohase hindamise kordamise vajadus on seotud

Piirsalu kaitsetööstuspargiga ning tuleneb varasema Natura hindamise järeldustest, mille kohaselt tuleb

kavandatavate tegevuste täpsustumisel mõju Mustjärve raba loodusalale uuesti hinnata ning vajadusel

kavandada leevendusmeetmed. Piirsalu puhul ei ole küll täpsustunud detailne kuivendamise vajadus, mis

oli peamine võimalik loodusala mõjutav tegur. Samas on läbi viidud nii pinnavee- kui ka põhjavee uuring

(vt lisasid 4 ja 5), mille tulemused võimaldavad Natura hindamist täpsustada ning seada meetmed

ebasoodsa mõju välistamiseks.

Aidu kaitsetööstuspargi ala puhul ei ole hindamise täpsustamine ega uue hindamise läbiviimine vajalik,

kuna kavandatava tegevuse mõjualas Natura alasid ei leidu. Samuti ei ole kavandatavas tegevuses

toimunud muudatusi, mis võiksid suurendada mõjuala ulatust, mistõttu ei ole põhjust eeldada uute

Natura alade lisandumist mõjualasse. Seetõttu kehtib Aidu kaitsetööstuspargi ala puhul KSH

põhiaruande järeldus, et kaitsetööstuspargi arendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000

võrgustiku aladele.

2.2.2.1 Piirsalu Natura asjakohase hindamise tulemus ja järeldus

Piirsalu kaitsetööstuspargi arenduse tegevustele läbi viidud Natura asjakohane hindamine (lisa 1) jõuab

objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Piirsalusse kaitsetööstuspargi (lõhkeainetehase)

rajamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Mustjärve raba loodusala

kaitse-eesmärkide saavutamisele juhul, kui rakendatakse järgmist meedet:

▪ Piirsalu kaitsetööstuspargi ala kuivenduse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada, et Mustjärve

raba loodusalale lähemal kui 150 m ei tohi rajada uusi kraave ega drenaaži, samuti ei tohi seal

olemasolevaid kraave rekonstrueerida. Selles vööndis tuleb vajadusel maapinda tõsta, et saavutada

ehitiste ja rajatiste jaoks sobivad tingimused.

22 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Kõigi Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000

alade kaitse-eesmärke kahjustada. Õigusaktidest tulenevalt tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate

tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku

aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine

vajalikus täpsusastmes. Sellest tulenevalt:

▪ Kui eelnevalt väljatoodud meedet kuivendussüsteemide keeluala osas ei rakendata ning soovitakse

kogu tööstuspargi alale rajada kraavkuivendus ja/või drenaaž, siis tuleb loodusala niiskusrežiimi

muutuste vältimiseks tööstuspargi Mustjärve raba loodusala-poolsele piirile rajada pinnastamm,

mille eesmärk on takistada pinnavee äravoolu kaitsealalt. Pinnastamm peab olema vett halvasti

juhtivast materjalist. Seda saab kasutada ka perimeetrile tee rajamiseks. Täpne lahendus ja

pinnastammi parameetrid selguvad projekti koostamise käigus ning siis tuleb ka Natura mõju uuesti

kaaluda.

2.2.2.2 Ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed

Piirsalu ala

▪ Piirsalu kaitsetööstuspargi ala kuivenduse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada, et Mustjärve

raba loodusalale lähemal kui 150 m ei tohi rajada uusi kraave ega drenaaži, samuti ei tohi seal

olemasolevaid kraave rekonstrueerida. Selles vööndis tuleb vajadusel maapinda tõsta, et saavutada

ehitiste ja rajatiste jaoks sobivad tingimused.

▪ Kui eelnevalt väljatoodud meedet kuivendussüsteemide keeluala osas ei rakendata ning soovitakse

kogu tööstuspargi alale rajada kraavkuivendus ja/või drenaaž, siis tuleb loodusala niiskusrežiimi

muutuste vältimiseks tööstuspargi Mustjärve raba loodusala-poolsele piirile rajada pinnastamm, mille

eesmärk on takistada pinnavee äravoolu kaitsealalt. Pinnastamm peab olema vett halvasti juhtivast

materjalist. Seda saab kasutada ka perimeetrile tee rajamiseks. Täpne lahendus ja pinnastammi

parameetrid selguvad projekti koostamise käigus ning siis tuleb ka Natura mõju uuesti kaaluda.

2.2.3 Mõju loomastikule

Piirsalu ja Aidu kaitsetööstuspargi alade loomastiku käsitlus hõlmab maismaaloomastikku, st mõju

linnustikule on hinnatud eraldi ptk-is 2.2.4. Käsitlus võtab aluseks 2025. aasta Kaitsetööstuspargi REP-i

materjalid (põhiaruanne ja selle lisad). Põhiaruanne käsitles viit eelvalikuala (Pärnu 1, Pärnu 2, Põhja-Kiviõli,

Piirsalu ja Aidu), millele viidi läbi mõjuhindamine ning kujundati eelvalikualade eelistusjärjekord. Hindamisel

tugineti peamiselt läbiviidud loomastiku alusuuringu 7 tulemustele. Uuringus analüüsiti muuhulgas ka

rohevõrgu ja liikide elupaikade sidususe temaatikat ELME projekti8 raames valminud ökosüsteemi seisundi

ja loodusmaastiku sidususe ning elupaikade pakkumise ruumiandmete põhjal.

Põhiaruandes jõutakse järeldusele (kõigi viie eelvalikuala kohta):

„Ühelgi eelvalikualal ega läheduses kaitstavate loomaliikide leiukohti ega nende kaitsega seotud objekte ei

leidu. Kaitsetööstuspargi rajamine ühelgi alal ei mõjuta kaitstavat loomastikku ega loomastiku kaitsega

7 Hendrikson DGE. 2025. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu loomastiku uuring. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu KSH LISA 1. 8 Keskkonnaagentuur. 2023. Projekt ELME: Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 23

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

seotud alade kaitse-eesmärke, oluline mõju loomastikule puudub. Alade eelistusjärjekord kujuneb antud

juhul eeskätt rohelise võrgustiku kui liikide elupaikade pakkuja, selle seisundi ning sidususe erinevuste

põhjal. Loomastiku seisukohast eelistatumad alad kaitsetööstuspargi rajamiseks on Aidu ja Põhja-Kiviõli,

nendele järgneb Piirsalu ning loomastiku seisukohast kõige vähem eelistatud alad on Pärnu 1 ja Pärnu 2.“

Käesolevas töös täpsustatakse vajadusel KSH põhiaruande ja loomastiku uuringu käsitlust Piirsalu ja Aidu

alade loomastiku osas, arvestades kavandatava tegevuse täpsustunud lahendust (ptk 1.1 ja 1.2) ning

andmestiku võimalikke muutusi (nt EELIS andmete uuendused loomaliikide osas vm). Vajadusel

täpsustatakse ka meetmed ebasoodsa mõju vältimiseks.

2.2.3.1 Piirsalu ala

2025. aastal läbi viidud loomastiku uuring toob Piirsalu kohta välja:

„Piirsalu eelvalikualal ega läheduses kaitstavate loomaliikide leiukohti ega nende kaitsega seotud objekte ei

leidu. Lähimaks registreeritud kaitstava loomaliigi leiukohaks on kasetriibik (LK III, KLO9120159) ühe isendi

vaatluse kanne 2014. aastast Piirsalu külas, KTP alast üle 3 km kaugusel ning see ei asu tegevuse mõjualas.

Piirsalu eelvalikuala piirneb kogu lääneserva ulatuses Piirsalu jõega (VEE1102100). Jõgi kuulub lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistusse9,

kus on vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud mh veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise

režiimi muutmine. Tegemist on looduslikus sängis kulgeva jõega, mille kallastel on vääriselupaikadena

määratletud metsakooslused ja kaitstavate taime- ja samblikuliikide leiukohti.

Piirsalu eelvalikuala asub Lääne-Nigula valla kehtiva üldplaneeringu10 järgi riikliku tähtsusega rohevõrgu

tugialast ümbritsetud alal. Elupaikade pakkumise hüve osas, mis kajastab elupaikade säilitamist looduslikele

liikidele, on eelvalikuala pigem keskmise või madala väärtusega. Piirsalu puhul on oluline siiski arvesse võtta,

et tegemist on pikaajaliselt ja jätkuvalt regulaarsete taktika- ja laskeharjutuste läbiviimise alaga, mistõttu

ei ole antud juhul tegemist loomastikule sobiva ja kasutatava elupaigaga. Seetõttu KTP rajamine sellele alale

ei ole piirkonna loomastiku jaoks käsitletav olulise elupaigakaona.

Liikide elupaikade ja sidususe jaoks kõige olulisem on eelvalikualal Piirsalu jõe koridor, millele on taimestiku

uuringus ja loomastiku uuringus seatud meede 50 m ulatuses jõest metsakooslused olemasolevalt

säilitada (v.a kavandatava juurdepääsutee asukoht). Meede toimib ka loomastiku jaoks – Piirsalu jõe

kalastiku ja poolveeliste jm liikide koridorina toimiv väärtuslikum rohevõrgu ala säilitatakse.“

Uuringus Piirsalu kohta toodud loomastiku ja rohevõrgustiku info ei ole käesoleva mõjude hindamise

aruande täienduse koostamise ajaks muutunud ning on hindamise ja järelduste tegemiseks asjakohane.

Planeeritav tegevus on aga täpsustunud, mistõttu on siin asjakohane välja tuua loomastiku ja liikide

elupaikade seisukohalt oluline info muutuste osas. Oluline on välja tuua, et kui loomastiku uuring käsitles

Piirsalu eelvalikuala ulatuses (90 ha), siis täpsustunud lahenduse kohaselt on pargi ala Piirsalus jäänud

väiksemaks (75 ha). Täpsemalt ei ole enam pargi alasse hõlmatud Piirsalu jõeäärsed alad. Seega on eelmises

etapis seatud ainus vajalik loomastikku toetav meede (metsakoosluste säilitamine 50 m ulatuses Piirsalu

jõest, v.a kavandatava juurdepääsutee asukoht) lahendusse integreeritud ning täiendavaid loomastikku

puudutavaid meetmeid seada ei ole vaja.

9 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Keskkonnaministri määrus, 15.06.2004, nr 73. RT I, 27.06.2022, 11. 10 Kehtestatud 18.08.2022 Lääne-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 1-3/22-36.

24 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Lisaks tuleb välja tuua, et kui eelmises etapis kavandati ja hinnati Piirsalu alal ka laskemoona katseplatsi

müra mõjusid, siis käesolevas tööetapis katseplatsi ja moonakatsetusi enam alale ei kavandata. Seega

puudub militaarmüra häiring pargi ümbruse elupaikade loomastikule.

Eelnevast tulenevalt ei kaasne Piirsalu alal kavandatud piirides ja ulatuses kaitsetööstuspargi

arendamisega ebasoodsat mõju loomastikule (sh kaitstavatele liikidele), nende elupaikadele ega

rohevõrgustiku toimimisele loomastiku seisukohast (sh sidususele). Meetmete rakendamise vajadus

puudub.

2.2.3.2 Aidu ala

2025. aastal läbi viidud loomastiku uuring toob Aidu eelvalikuala kohta välja:

„Aidu eelvalikualal ja selle läheduses kaitstavate loomaliikide leiukohti ega nende kaitsega seotud objekte

ei leidu. Lähimad kaitstavad objektid asuvad juba mitmete kilomeetrite kaugusel ja ei ole tegevuse

mõjualas ja/või neil puuduvad kaitse-eesmärgid, mis oleksid loomaliikide kaitsega seotud. Näiteks asub

Purtse jões, eelvalikualast pea 3 km kaugusel, LK II paksukojalise jõekarbi leiukoht (KLO9201555), lähimad

kaitstavad loodusobjektid on Mailda ja Püssi mõisa pargid, millel loomade kaitsega seatud eesmärke ei

ole ning need asuvad planeeringualast üle 3 km kaugusel.

KTP rajamine Aidu eelvalikualal ei mõjuta kaitstavat loomastikku ega loomastiku kaitsega seotud

alade kaitse-eesmärke. Meetmete rakendamise vajadus puudub.

Aidu ala asub kogu ulatuses inimtegevuse poolt rikutud endise kaevanduse alal. Lüganuse valla

üldplaneeringu järgi ei ole ala kavandatud rohelise võrgustiku koosseisu. Eelvalikuala jääb viletsa

seisundi ja/või sidususega ökosüsteemide alale. Elupaikade pakkumise hüve osas, mis kajastab

elupaikade säilitamist looduslikele liikidele, on eelvalikuala väga madala väärtusega.

Eelnevale tuginedes on Aidu eelvalikuala liikide elupaikade ja nende sidususe seisukohast üldjoontes väga

sobivaks alaks kaitsetööstuspargi rajamiseks. Meetmete rakendamise vajadus puudub.“

Uuringus Aidu kohta toodud loomastiku ja rohevõrgustiku info ei ole käesoleva mõjude hindamise

aruande täienduse koostamise ajaks üldjoontes muutunud ning on hindamise ja järelduste tegemiseks

asjakohane. Aidu alal planeeritavas tegevus ei ole kavandatud selliseid muudatusi, mis oleksid olulised

loomastiku, rohevõrgustiku või sealsete liikide elupaikade seisukohalt ning mis annaksid alust muuta

loomastiku uuringus ja KSH põhiaruandes tehtud hindamist või järeldusi.

Siiski, lisandunud on teave LIFE IP CleanEST programmi raames läbiviidud töödest Aidu karjääri aladel11.

Projekti raames viidi muuhulgas läbi kalastiku uuring Aidu karjääris, mille käigus registreeriti III

kaitsekategooria ja loodusdirektiivi II lisa kalaliigi, võldase (Cottus gobio), looduslikult kujunenud

asurkond. Kokku registreeriti kaheksa erineva suurusega isendit (täispikkused jäid vahemikku 28 mm kuni

78 mm), mis viitab kohaliku asurkonna olemasolule ja edukale sigimisele. Uuringu aruanne toob välja, et

arvestades liigi kaitselist staatust ja järvevormide haruldust, on stabiilse veetaseme säilitamine Aidu

11 Aidu ja Narva karjääride suurte tehisveekogude täiendav elustiku, kalastiku ja keemiline uuring. LIFE IP CleanEST tegevus C.8. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur, 2025–2026. LIFE IP CleanEST (C8) Aidu karjääri ja Narva karjääri tranšee 13 suurte veekogude täiendav uuring 2025.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 25

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

kaevandusala veekogudes oluline looduskaitseline eesmärk. Samuti tuuakse uuringus välja soovitus

säilitada Aidu karjääri veekogudes võimalikult stabiilne veetase. Eelkõige on see oluline võldase

elupaikade säilimiseks madalates kivise põhjaga kaldavööndites. Aidu veekogude veetaseme täiendav

kõigutamine suurendab kalda pudedate pinnaste erosiooni ja setted kanduksid nõlvade järsu loodusliku

varikalde tõttu vee-elustikule sobivale väga kitsale ribale veekogus, aeglustades ja ahendades vee-

elustiku arenguvõimalusi. Kaitstööstuspargi rajamisega Aidu alale ei kaasne karjääri kanalite veetasemeid

oluliselt muutvaid tegevusi. Veevajadus (tootmiseks ja olmeks) on kuni 350 m3 ööpäevas, mis kaetakse

põhjavee kasutusega. Pinnavett tootmisprotsessides ei kasutata. Vee kvaliteedi osas leiti käesoleva KSH

ptk-s 2.2.7.2.2, et nõuetekohaselt puhastatud heitvee juhtimine ala ümbritsevatesse tranšeede

veekogusse ei too kaasa olulist mõju veekogude seisundile eeldusel, et heitvesi vastab kehtestatud

nõuetele ning võimalikke muutusi jälgitakse seirega. Vastavad veekaitsemeetmed on seatud käesoleva

KSH ptk-s 2.2.7.3 ja 2.2.7.4 ning need toimivad ka meetmetena võldase elupaiga tarvis.

Eelnevast tulenevalt ei kaasne Aidu alal kavandatud piirides ja ulatuses kaitsetööstuspargi

arendamisega ebasoodsat mõju loomastikule (sh kaitstavatele liikidele), nende elupaikadele ega

rohevõrgustiku toimimisele (sh sidususele) loomastiku seisukohast. Spetsiifiliste loomastikku

puudutavate meetmete rakendamise vajadus puudub. Küll aga on erinevad veekeskkonda puudutavad

leevendavad- ja seiremeetmed seatud käesoleva aruande ptk-s 2.2.7.3 ja 2.2.7.4. Need toimivad ka

vee-elustiku (sh võldase elupaiga) kaitsemeetmetena.

2.2.4 Mõju linnustikule

Piirsalu ja Aidu kaitsetööstuspargi alade linnustiku käsitlus võtab aluseks 2025. aasta kaitsetööstuspargi

REPi materjalid (põhiaruanne ja selle lisad). Põhiaruanne käsitles viit eelvalikuala (Pärnu 1, Pärnu 2, Põhja-

Kiviõli, Piirsalu ja Aidu), millele viidi läbi mõjuhindamine ning kujundati eelvalikualade eelistusjärjekord.

Linnustiku osa hindamisel tugineti peamiselt KSH ühe alusuuringuna läbiviidud linnustiku uuringu 12

tulemustele. Linnustiku uuringus analüüsiti eelvalikualadel ning võimalikus mõjualas asuvaid väärtusi

peamiselt EELISe andmebaasi, REPowerEU projekti inventuuride tulemuste, loodusvaatluste (PlutoF,

loodusvaatluste andmebaas) ning ekspertteabe alusel (nt Piirsalu ala hindamisse kaasati metsise

ekspert).

Põhiaruandes jõutakse linnustiku osas eelvalikualade paremusjärjestuseni, mille alusel on kõige

sobivamad Aidu ja Põhja-Kiviõli eelvalikualad, kuna need on juba tugevalt inimtegevuse poolt mõjutatud

ning nende ökoloogiline väärtus linnustiku jaoks on madal. Kolmanda eelistusena tuuakse Pärnu 1 ala.

Pärnu 2 ja Piirsalu alade sobivust kaitsetööstuspargi rajamiseks hinnatakse võrreldes teiste

eelvalikualadega oluliselt madalamaks, kuna eeldatavalt toovad arendused nendel aladel kaasa

ebasoodsaid mõjusid rangelt kaitstavatele liikidele.

Käesolevas töös täpsustatakse põhiaruande ja linnustiku uuringu käsitlust Piirsalu ja Aidu alade osas,

arvestades kavandatava tegevuse täpsustunud lahendust (ptk 1.1 ja 1.2) ning andmestiku võimalikke

12 Hendrikson DGE. 2025. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu linnustiku uuring. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu KSH LISA 2.

26 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

muutusi (nt EELIS andmete uuenduste osas vm). Vajadusel täpsustatakse ka meetmeid ebasoodsa mõju

vältimiseks.

2.2.4.1 Piirsalu ala

2025. aastal linnustiku uuringus toodud info Piirsalu ala ja mõjualas asuva linnustiku kohta ei ole

käesoleva mõjude hindamise aruande täienduse koostamise ajaks oluliselt muutunud ning on hindamise

ja järelduste tegemiseks üldjoontes asjakohane. Uusi kaitstavate linnuliikide leiukohti EELIS andmebaasis

registreeritud ei ole, samuti ei ole loodusvaatluste andmebaasis uusi linnuvaatlusi Piirsalu alal või

läheduses. Küll aga on PlutoF andmebaasis registreeritud mitmete lindude uusi vaatlusi Piirsalu ala

läheduses. Neist enamik ei ole ohustatud ega kaitstavad liigid. Lähimaks kaitstavate liikide vaatlustest on

Piirsalu alast üle 300 m kaugusel läänes tehtud hoburästa (LK III) vaatlus. Mittekaitstavate metsaliikide

uusi vaatlusi on registreeritud valdavalt Piirsalu jõe piirkonnas, planeeritavast alast läänes (metsvindid,

pöialpoisid, metskiurud, lehelinnud, käblikud jt). Lisandunud vaatlused töö järeldusi ei muuda.

Kuna kavandatav tegevus on Piirsalus täpsustunud, siis on asjakohane üle vaadata hinnangud ja seatavad

meetmed. Esmalt tuuakse siin välja peamised linnustiku hindamist mõjutavad tegevuse muutused

Piirsalu alal:

▪ Kui esialgselt (linnustiku uuringu koostamisel) hinnati tegevust 90 ha suurusel Piirsalu eelvalikualal,

siis täpsustunud lahenduse kohaselt on pargi ala Piirsalus jäänud väiksemaks ja on nüüd 75 ha. Pargi

alalt on välja arvatud peamiselt kõrgema ökoloogilise väärtusega Piirsalu jõeäärsed alad.

▪ Eelmises etapis kavandati ja hinnati Piirsalu alal ka katseplatsi tööst tulenevat müra mõju. Käesolevas

etapis katseplatsi Piirsalusse enam ei kavandata ja katselõhkamisi läbi ei viida ning sellest tulenevalt

kitseneb oluliselt ka mõjuala. Lõhkamistest tulenev mürahäiring pargi ümbruse elupaikade

linnustikule puudub. Jääb siiski pargi tööst tulenev üldine tööstusmüra foon, mis on pigem lokaalse

iseloomuga ning piirneb pargi ala ja vahetu lähedusega.

Põhiaruanne toob välja, et Piirsalu eelvalikuala on inimtegevusest häiritud ala, kus looduslikke

häiringuvabasid elupaiku linnustikule ei leidu. Alal on täna Piirsalu taktikaala ja lasketiir, varasemalt oli

kasutuses raketibaasina. Mittetundlikele metsaliikidele on alal siiski sobilikke pesitsuspaiku, seda siiski

eeskätt Piirsalu jõega piirneval alal, kus leidub väärtuslikku vana metsa. Jõeäärne piirkond on täpsustunud

lahenduse kohaselt pargi alalt välja jäetud. Linnustiku uuring toob välja kõige olulisema konfliktina

II kaitsekategooria metsise leiukoha osalise kattumise eelvalikualaga. Metsise mängualana piiritletud

territoorium asub Piirsalu eelvalikuala kõrval. Mõju metsisele on käesoleva töö raames uuesti hinnatud

metsise eksperthinnangus 13 ning lisaks on koostatud kompensatsioonimeetmete kava 14 hüvitamaks

arenduse poolt tekitatud ebasoodsat mõju metsise elupaikadele. Käesolevas mõjude hindamise aruande

täienduses esitatakse eksperthinnangu ja kompensatsioonimeetmete kava tulemused kokkuvõtlikult

alapeatükkides 2.2.4.1.1 ja 2.2.4.1.2. Mõlemad dokumendid on tervikuna leitavad käesoleva töö lisas 2

ja 3.

13 Ivar Ojaste. 2026. Piirsalu kaitsetööstuspargi metsise (Tetrao urogallus) eksperthinnang. 14 Ivar Ojaste. 2026. Kompensatsioonimeetmete kava koostamine kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Piirsalu ala arendamisel eelvalikualal metsisele avalduvate mõjude kompenseerimiseks.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 27

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Lisaks metsisele tõi põhiaruanne välja ka teisi linnuliikide leiukohti, mis olid kavandatava tegevuse

mõjualas: eelvalikualast väljaspool ehk võimalikus müra häiringualas on rangelt kaitstavatest liikidest

lisaks metsisele kaks II kategooria kanakulli leiukohta ning vaadeldud on laanerähni. Ülejäänud liigid

häiringualas on III kaitsekategooria liigid (teder, laanepüü, hoburästas, raudkull jne), mille leiukohad on

EELISes või vaatlusandmetena registreeritud Mustjärve rabas ja selle ümbruse metsades. Linnuliikide

kohta uuendatakse hinnanguid käesoleva peatüki muude linnuliikide alapeatükis, lähtudes täpsustunud

tegevuse sisust ja arvestades juba ka metsise hindamise sisu, kuna selles seatavad kohustuslikud

meetmed on seotud ka teistele liikidele mõjude leevendamisega.

EELISes registreeritud kaitstavate liikide leiukohti ja metsise kaitsega seotud alasid illustreerib allolev

joonis (Joonis 1).

Joonis 1. Kaitstavate linnuliikide EELISes registreeritud leiukohad ja metsise kaitsega seotud alad Piirsalu kaitsetööstuspargi ala

piirkonnas (Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2026)

2.2.4.1.1 Mõju metsisele

Kaitsetööstuspargi täpsustunud tegevuse kohaselt on kavandatava pargi pindala võrreldes eelvalikuala

etapis hinnatud lahendusega vähenenud ligikaudu 15 ha. Lisaks ei kavandata alal enam katselõhkamisi,

mistõttu on tegevuse otsene ja ka kaudne häiringute mõjuala oluliselt vähenenud võrreldes põhiaruandes

hinnatud lahendusega. Arvestades, et metsise leiukohad kattuvad osaliselt endiselt kavandatava

kaitsetööstuspargi alaga ning pargi ala piirneb nii metsise Annamõisa püsielupaiga kui ka Mustjärve raba

mängupaigaga, avaldab kavandatav tegevus metsisele nendel aladel siiski mõju. Mõju väljendub nii

otseses elupaigakaos pargi alal kui kaudses elupaigakaos piirnevatel aladel, millele lisandub pargi

töötamise tegevusest tulenev häiring.

28 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

2026. aastal tegevuse uuendatud lahendust arvestava metsise eksperthinnangu 15 tulemused ja

järeldused on kokkuvõtlikult esitatud järgnevalt.

Metsise seisund looduskaitseseaduse mõistes Eestis ei ole soodne, sest nii arvukus kui levik on jätkuvalt

langevad.16 Piirsalu kaitsetööstuspargiga seotud metsise leiukohaga KLO9102172 (1450 ha, Joonis 1) on

seotud kolm mänguala: Mustjärve raba, Annamõisa 1 ja Annamõisa 2. Antud leiukohas moodustab

metsisele kõrge väärtusega elupaikade (≥75% lävend) osakaal 78% kogupindalast. Alaga on seotud nii

Annamõisa metsise püsielupaik kui ka Mustjärve raba hoiuala. Viimase 20 aasta jooksul on siinse lokaalse

asurkonna suurus olnud maksimaalselt 6–8 metsisekukke. Metsise Mustjärve raba asurkonna 50% langus

2023. aastal võib olla seotud intensiivse ala läbiraiumisega perioodil 2014–2018. Samas oli märgata

2024. aasta seire tulemuste kohaselt mõningast asurkonna stabiliseerumist. Metsis on pikaealine liik,

kelle keskmiseks põlvkonna pikkuseks loetakse 6 aastat, mis peegeldab sigivate isendite vahetumise

kiirust17. Seega ei kajastu elupaiga kaod koheselt mängivate isendite arvus, vaid pigem kaudselt sigimise

edukuses. Kui aga vanad linnud kaovad ning sigimine ei ole olnud piisavalt asurkonda taastootev (vähem

emalinde = vähem pesakondi + suremuse suurem mõju), toimub ühel hetkel kiire arvukuse langus.

Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamisega avalduvad metsisele olulise negatiivse mõjuga tegurid on:

▪ elupaiga kadu ja maastiku muutus ning sellega kaasnev metsamaastiku killustumine koos servaefekti

suurenemisega;

▪ ehitusperioodi-aegne häiring, mis võib mõjutada metsise käitumist eelkõige mänguperioodil;

▪ tootmistegevusest lähtuv pidev müra ning selle levik;

▪ territooriumi piiramine võrkaiaga, mis võib põhjustada metsiste hukkumist.

Nende mõjude minimeerimiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid.

Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamisega seotud raadamise ja sellega seotud servaefektide ning müra

levikust tulenev otsene ja kaudne elupaigakadu on metsise leiukohas 204 ha, millest kõrge väärtusega

elupaiku (≥75% lävend) on 143 ha.

Eksperthinnang hindab Piirsalu arenduse puhul:

▪ pideva müra tekkimise mõju lokaalsele metsise asurkonnale suureks – selle minimeerimiseks saab

ja tuleb rakendada leevendusmeetmeid.

▪ metsa raadamise mõju koos servaefektiga lokaalsele metsise asurkonnale suureks – vajalik on leida

hüvitusalad, millega kaitstakse samas mahus metsisele olulisi elupaiku ja kukkesid.

Eeltoodud kahe ohuteguri kumuleeruva mõju tulemuseks on väga suure tõenäosusega Mustjärve raba

metsisemängu hääbumine või liikumine uude võimalikku elupaika. Selle võimaliku protsessi

vältimiseks või aeglustamiseks tuleb leevendusmeetmete rakendamisega tagada, et

kaitsetööstuspargist lähtuv müratase ei ületaks metsisemängude tundlikel aladel 40 dB(A).

15 Ivar Ojaste. 2026. Lisa 2. Piirsalu kaitsetööstuspargi metsise (Tetrao urogallus) eksperthinnang. 16 „Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava“ kinnitatud Keskkonnaameti 06.07.2026 korraldusega nr 1-3/26/235 17 Bird, J.P., Martin, R., Akçakaya, H.R., Gilroy, J., Burfield, I.J., Garnett, S.T., Symes, A., Taylor, J., Şekercioğlu, Ç.H., Butchart, S.H.M. 2020. Generation lengths of the world's birds and their implications for extinction risk. Conservation Biology, 34, 1252-1261. https://doi.org/10.1111/cobi.13486

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 29

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Konkreetsed elupaiga ja liigi mõjutamist leevendavad meetmed on välja töötatud eksperthinnangus

(lisa 2) ja koondatud käesolevas töös järgnevas tabelis (Tabel 1).

Kuigi tegevusele seatakse mitmeid leevendavaid meetmeid, siis ei ole metsise eksperthinnangu kohaselt

võimalik mõju metsisele täielikult ära hoida ja Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneb igal juhul

vajadus kompensatsioonimeetmete rakendamiseks ning tuleb leida ja määrata olemasolevatel

kaitstavatel aladel taastamist vajavad metsise elupaigad või leida täiendavad metsisele sobivad

elupaigad tagades sealjuures ka nende kaitse. Selle tarbeks on koostatud kompensatsioonimeetmete

kava (lisa 3), kus toodu on kokkuvõtvalt esitatud järgnevas tabelis (Tabel 1) ja kompensatsiooni

alapeatükis.

Kompensatsiooni efektiivuse tagamiseks tuleb eemaldada kaitsetööstuspargi alalt ja selle lähialalt ka

Nõukogude armeest piirkonda jäänud okastraataiad. Okastraadid asuvad metsise KLO9102172 leiukohas,

sh suur osa Mustjärve raba mestsisemängu alal ning osad ka käesolevas töös määratud metsise

kompensatsioonialadel. Meede on lisatud tabelisse 1 (nr 11) ja joonisele 2.

Metsise kaitse tegevuskava16 kohaselt on metsise olulistes elupaikades üheks prioriteetseks elupaikade

tervendamise meetmeks kuivendusest mõjutatud turbamaade ja soostunud metsade looduslähedase

veerežiimi taastamine. Looduslähedase veerežiimi säilitamine/taastamine on vajalik ka

kaitsetööstuspargiga piirneval Mustjärve raba metsisemängu alal. Vajalik on kuivenduskraavide

sulgemine metsismeängu tuumikala piirkonnas (Kõuemaru kinnistu piires), et toetada metsise elupaikade

soodsat seisundit ja kavandatavaid kompensastioonimeetmeid (vt ka lisa 2 ptk 9.1). Kraavide sulgemise

detailid täpsusutvad sulgemise projekti koostamisel. Meede on lisatud tabelisse 1 (nr 12) ja joonisele 2.

2.2.4.1.2 Meetmed metsise kaitseks (sh seire)

Eksperthinnangus metsise kaitseks kavandatud meetmed on koondatud alljärgnevasse tabelisse (Tabel

1). Nende rakendamine on kaitsetööstuspargi Piirsalu ala arendamise eelduseks. Meetmete ulatust ja

paiknemist illustreerib järgnev joonis (Joonis 2). Lisaks meetmetele on allolevas tabelis esitatud ka seire

vajadus ning kaks metsisele avalduvate mõjude kompenseerimise stsenaariumit.

Tabel 1. Meetmed metsise kaitseks Piirsalu kaitsetööstuspargi ala arendamisel, seiremeetmed ja mõjude kompenseerimise

stsenaariumid

Nr Meede Etapp Selgitus

1.

Müratõkete abil müra leviku piiramine ja müra suunamine Mustjärve raba metsisemängust vastassuunas ning kogu territooriumil maksimaalselt puutukkade ja -ribade ärakasutamine täiendavaks müra summutamiseks.

Planeering

Projekt

Üldine meede mürahäiringu vähendamiseks Mustjärve raba metsisemängu alal. Eesmärgiks on tagada tingimused, mis on seatud meetmetes nr 2, 3 ja 4. REPI KSH müra hindamise peatükk (2.3.1) käsitleb ka metsise temaatikat ning leiab, et metsise 40 dB müratingimuste täitmine on realistlik. Vajadusel on nõude tagamiseks võimalik rakendada tehnilisi meetmeid, millega välistatakse oluline negatiivne mõju metsise mängualale. Konkreetsed meetmed (nt müratõkete vajadus, seadmete paigutus ja

30 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Nr Meede Etapp Selgitus

seeläbi müra suunamine, seadmete valik jm) täpsustatakse projekteerimisel.

2. Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase pargi põhja- ja idapoolse külje 300 m puhvri välispiiril ei tohi ületada 40 dB.

Kasutus Meede on seatud kaitsetööstuspargi kasutusaegse pideva ja ühtlase müra vähendamiseks ja seeläbi Mustjärve raba metsisemängus ja liigi leiukohas häiringu minimeerimiseks. 300 m puhvri välispiiri asukohta illustreerib Joonis 2. Saavutamaks nõutud mürataset seab REP KSH müra vähendamise üldised meetmed (ptk 2.3.1). Müranõude saavutamisel rakendub metsise kompensatsiooni kava stsenaarium 1 (vt punkt nr 12).

3. Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase Annamõisa 1 metsisemängu 1 km tsooni välispiiril ei tohi ületada 40 dB.

Kasutus Meede on seatud kaitsetööstuspargi kasutusaegse pideva ja ühtlase müra vähendamiseks Annamõisa 1 metsisemängu alal, s.o umbes 840 m kaugusel Piirsalu ala nurgast, mis jääb lasketiirust lõuna poole. 1 km tsooni illustreerib Joonis 2. Saavutamaks nõutud mürataset seab REP-i KSH-s müra vähendamise üldised meetmed (ptk 2.3.1). Müranõude saavutamisel rakendub metsise kompensatsiooni kava stsenaarium 1 (vt punkt 12).

4. Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase Annamõisa 2 mängu 1 km tsooni välispiiril ei tohi ületada 40 dB.

Planeering Projekt

Kasutus

Meede on seatud kaitsetööstuspargi kasutusaegse pideva ja ühtlase müra vähendamiseks Annamõisa 2 metsisemängu alal, s.o umbes 1,9 km kaugusel Piirsalu kaitsetööstuspargi nurgast, mis jääb lasketiirust lõuna poole. 1 km tsooni illustreerib Joonis 2. Saavutamaks nõutud mürataset seab REP KSHs müra vähendamise nõuded (ptk 2.3.1). Müranõude saavutamisel rakendub metsise kompensatsiooni kava stsenaarium 1 (vt punkt 12).

5. Raadamine on keelatud metsise leiukohaga KLO9102172 kattuval kaitsetööstuspargi alal 01.04–15.07 ja väljaspool leiukohta jääval pargi alal perioodil 15.04–15.07 ning rakendama peab lindude pesade ja poegade hukkumise vältimiseks nõutavat hoolsuskohustust.

Ehitus Meede raadamise pesitsusaegse häiringu vähendamiseks, samuti isendite, munade, poegade ja pesade kaitseks. Kaitseb lisaks metsisele ka muid linnuliike. Meetme rakendamise asukohta illustreerib Joonis 2.

6. Välised ehitustööd 1 km tsoonis Mustjärve raba metsisemängust on keelatud 01.04–15.05.

Ehitus Ehitusaegne meede häiringu vähendamiseks metsise mänguperioodil. Silmas on peetud mitte siseruumides toimuvaid ehitustöid vaid väliseid ehitustöid. 1 km tsooni, kus meede kehtib illustreerib Joonis 2.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 31

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Nr Meede Etapp Selgitus

7. Välised ehitustööd väljaspool Mustjärve raba metsisemängu 1 km tsooni toimuvad metsise mänguperioodil vahemikus 01.04– 15.05 kella 07:00–19:00-ni.

Ehitus Ehitusaegne meede häiringu vähendamiseks metsise mänguperioodil. Silmas on peetud mitte siseruumides toimuvaid ehitustöid vaid väliseid ehitustöid. Joonis 2 illustreerib 1 km tsooni, millest väljaspool Piirsalu kaitsetööstuspargi alal meede kehtib.

8. Territooriumi piirav võrkaed (kui võrgu silm on 7x7 cm või suurem) kaetakse pargi põhja- ja idapoolsel küljel kuni lasketiiruni tumeda kangaga, et vältida lindude/loomade juhuslikku hukkumist.

Ehitus Territooriumi piiramine võrkaiaga võib põhjustada metsiste (metsakanaliste) takerdumist aeda ja hukkumist, mille ärahoidmiseks meede seatakse. Toimib ka teistele lindudele ja loomadele. Meetme rakendamise asukohta illustreerib Joonis 2.

9. Katsetootmise ajal tuleb teha reaalse tootmisprotsessiga seonduva ühtlase müra leviku mõõtmised suuremate müraallikate juures; 300 m puhvertsooni välispiiril Mustjärve raba metsisemängu servas ning sama mängu tsentris; Annamõisa 1 ja Annamõisa 2 metsise mängude 1 km tsooni välispiiridel. Müra mõõtmine tuleb tellida sõltumatult osapoolelt.

Seire enne kasutuse etappi

Müramõõtmised kavandatakse enne pargi tööle hakkamist katsetootmise ajal ja määratud asukohtades reaalse tootmisprotsessi müra mõõtmiseks, et kinnitada 40 dB müranõude täitmine (vt meetmed nr 2–4). Mõõtmise tulemustest lähtuvalt otsustatakse, kas lisaks stsenaarium 1 kompenseerimisele (vt punkt 12) on vaja rakendada ka stsenaarium 2 kompenseerimist (vt punkt 13).

10. Alates kaitsetööstuspargi rajamise algusest tuleb iga-aastaselt läbi viia kohaliku kolme metsisemängu seire riikliku seiremetoodikaga ning helisalvestite abil. Seire kestab 6 aastat peale kaitsetööstuspargi valmimist. Helisalvesteid paigutatakse igasse mängu kaks ning nende minimaalne tööperiood on 25.03– 15.05. Lisaks toimub samal ajaperioodil ühekordne mürataseme mõõtmine.

Seire ehituse ja kasutuse ajal

Meede on suunatud Mustjärve raba, Annamõisa 1 ja Annamõisa 2 metsisemängude ehitus- ja kasutusaegseks seisukorra seireks. Seire pikkus 6 aastat, mis on keskmine metsisekukkede põlvkonna pikkus. Mänguloendused tuleb läbi viia riikliku seire metoodika alusel (soovitav on sõlmida koostöölepe Keskkonnaagentuuriga), kuid oluline on seiret täiendada helisalvestitega, mis paigutatakse mängu õhtuse sisselennu/hommikuse mängu vaatluste alusel või kui metsiseid ei vaadeldud, siis viimase aasta vaatluskohtade põhjal, mil metsiseid tuvastati.

Juhul kui riikliku seire metoodikaga mängu ei avastata ning ka esimese salvestusnädala salvestustel ei ole metsis tuvastatav, tuleb kontrollida potentsiaalseid metsise mängualasid 2 km raadiuses ümber Mustjärve raba metsisemängu.

11. Kaitsetööstuspargi alal ja selle läheduses asuvad vanad okastraataiad tuleb eemaldada Kaitsetööstuspargi ehituse algetapis ehk hiljemalt raadamistöödega paralleelselt, sh vältides lindude pesitsusrahu aega (s.o 01.04–15.07).

Ehitus Metsisele otsest ohtu kujutavate vanade okastraataedade eemaldamine kompensatsioonimeetmete toetamiseks. Meede viiakse ellu paralleelselt raadamistöödega ehituse elgetapis, mis eeldatava ajakava järgi on hiljemalt 2027. aasta talv. Kui ajakava muutub, siis igaljuhul on vajalik tööde teostamisel arvestada lindude pesituseperioodi vältimisega.

32 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Nr Meede Etapp Selgitus

Eemaldamist vajavate aedade asukohti illustreerib joonis 2.

12. Kõuemaru kinnistul (68001:003:0278) asuv kuivenduskraavide võrgustik tuleb sulgeda (kraavide ETAK ID-d: 9681054; 2392606; 9681092 ja 2392777). Tööd tuleb ellu viia vältides lindude pesitsusrahu aega (s.o 01.04– 15.07).

Ehitus Meede on suunatud metsise elupaiga tervendamisele ning toetab seatud kompensatsioonimeetmeid. Kraavide sulgemise detailid täpsusutvad sulgemise projekti koostamisel.

Sulgemist vajavate kraavide asukohti illustreerib

joonis 2.

13. KOMPENSATSIOON

STSENAARIUM 1:

Kui müra leevendavate meetmetega tagatakse, et kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni välispiiril jääb maksimaalselt kuni 40 dB(A), siis tuleb lisaks leevendusmeetmete rakendamisele kompenseerida otsese ja kaudse elupaiga kao tõttu 143 ha metsise elupaiku võimalikult mängu lähedal.

Hüvitus Kui meetmete (nt müravallid, müraallika paigutus jm) rakendamisega suudetakse vähendada müra umbes 1 km kaugusel oleva Mustjärve raba mänguala servas, s.o kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni välispiiril nii, et müra jääb maksimaalselt kuni 40 dB(A), siis tuleb lisaks leevendusmeetmete rakendamisele kompenseerida otsese ja kaudse elupaiga kao tõttu 143 ha metsise elupaiku võimalikult mängu lähedal.

Detailid on määratud kompensatsioonimeetmete kavas (lisa 3). Stsenaarium rakendub REP-i elluviimisel, kuna REP-i müra mõju hindamine jõuab järeldusele, et leevendusmeetmetega saavutatakse nõutud asukohtades müratase kuni 40 dB.

14. KOMPENSATSIOON

STSENAARIUM 2:

Kui pideva ja ühtlase müra tase ületab kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni välispiiril, s.o Mustjärve raba metsisemängu servaalal või Annamõisa 1 või Annamõisa 2 metsisemängude 1 km tsooni välisservas peale meetmete rakendamist 41 dB(A), tuleb lisaks leevendusmeetmete rakendamisele kompenseerida metsise elupaiku 874 ha kuni 50 km kaugusel Mustjärve raba mängust.

Hüvitus Kui müratase Mustjärve raba metsisemängu servaalal (300 m puhverala piiril) ning Annamõisa 1 ja Annamõisa 2 metsisemängude 1 km tsooni välisservas ületab siiski 41 dB, tuleb lisaks leevendusmeetmete rakendamisele kompenseerida metsise elupaiku 874 ha (s.o 2 km tsoonis olev metsise kõrge väärtusega elupaikade kogupindala) kuni 50 km kaugusel Mustjärve raba mängust. Kompenseeritava 874 ha hulka arvestatakse ka stsenaariumi 1 järgi kompenseeritav pindala (s.o 143 ha).

Stsenaarium rakendub vajadusel peale müramõõtmiste seire läbiviimist katsetootmise etapis. Stsenaarium 2 rakendub üksnes juhul, kui müramõõtmiste seire tulemused kontrollmõõtmiste asukohtades ületavad 41,0 dB. Väärtused kuni 41,0 dB stsenaariumi 2 ei käivita. Detailid on määratud kompensatsioonimeetmete kavas (lisa 3).

15. Kõik Piirsalu metsise kompensatsioonimeetmete kavas ja käesoleva mõjude hindamise aruande täienduse tabelis 2 ja joonisel 3 välja toodud võimalikud hüvitusalad tuleb

Planeering Meede on suunatud võimalike kompensatsioonialade kaitseks, et mõlema võimaliku stsenaariumi (vt punkt 12 ja 13) elluviimiseks oleks hüvituseks määratud alasid võimalik kasutada ning need oleksid muude

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 33

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Nr Meede Etapp Selgitus

kanda esimesel võimalusel hüvitusaladena EELISesse.

tegevuste (nt raie) eest kaitstud. Kõik hüvitusalad on esitatud käesoleva töö Tabel 2 ning kaardikihina kompensatsioonimeetmete kavale lisatud.

Meetmete nr 2–8 ja 11–12 rakendumise asukohti kaardil illustreerib Joonis 2.

Joonis 2. Metsisekaitse meetmed Piirsalus (Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2026)

Arvestades, et REP-i lahenduse väljatöötamisel tuleb tagada metsisele olulistes punktides müratase

maksmimaalselt kuni 40 dB (vt Joonis 2, meetmed 2–4), käsitletakse käesoleva töö mürahinnangu (ptk

2.3.1) raames ka metsise temaatikat. Mürahinnang toob Piirsalu ala üldise plaanitava lahenduse (nt

põhja- ja kirdeosas aktiivset tootmistegevust ette ei nähta jne) hindamises välja, et metsise 40 dB

müranõude täitmine on realistlik. Vajadusel on nõude tagamiseks võimalik rakendada projektlahenduse

tasandi lisameetmeid, millega minimeeritakse müra ja välistatakse oluline negatiivne mõju metsise

mängualale. Konkreetsed müra minimeerivad meetmed võivad olla näiteks müratõkked; seadmete

paigutus ja seeläbi müra suunamine; seadmete valik jne. Arvestades, et mürataseme osas tuleb, ja on ka

realistlik, tagada kehtiv 40 dB nõue, on võimalik esmalt rakendada kompenseerimise stsenaariumit 1 (vt

Tabel 1). Samas on ette nähtud ka seirekohustus, mille raames viiakse läbi müramõõtmised ning nende

tulemuste põhjal rakendatakse vajadusel kompenseerimise stsenaariumit 2. Kompenseerimise kirjeldus,

34 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

koos kompensatsioonialade asukohtade, prioriteetide ja muude detailidega (sh vajalikud kaardikihid) on

esitatud kompensatsioonimeetmete kavas ning kokkuvõtlikult ka järgnevalt.

Kompensatsioon

Vastavalt metsise eksperthinnangule ja kompensatsioonimeetmete kavale on Piirsalu kaitsetööstuspargi

arendamisel vajalik kompenseerida Annamõisa metsise püsielupaiga ja Mustjärve raba mängupaiga

metsisele avalduvat mõju. Selleks on koostatud kompensatsioonimeetmete kava, kus nähakse ette kaks

kompenseerimise stsenaariumi.

▪ Kompensatsioon stsenaarium 1 näeb ette:

Kui müra leevendavate meetmetega tagatakse, et kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni välispiiril

jääb maksimaalselt kuni 40 dB(A), siis tuleb lisaks leevendusmeetmete rakendamisele

kompenseerida otsese ja kaudse elupaiga kao tõttu 143 ha metsise elupaiku võimalikult mängu

lähedal.

▪ Kompensatsioon stsenaarium 2 näeb ette:

Kui pideva ja ühtlase müra tase ületab kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni välispiiril, s.o

Mustjärve raba metsisemängu servaalal või Annamõisa 1 või Annamõisa 2 metsisemängude 1 km

tsooni välisservas peale meetmete rakendamist 41 dB(A), tuleb lisaks leevendusmeetmete

rakendamisele kompenseerida metsise elupaiku 874 ha (sh stsenaarium 1 järgi kompenseeritav

143 ha) kuni 50 km kaugusel Mustjärve raba mängust.

Arvestades käesoleva töö tulemusi, rakendub REP-i elluviimisel kompenseerimise stsenaarium 1, kuna

mürahinnangu põhjal on võimalik tagada müratase kuni 40 dB, kas ilma tehniliste leevendusmeetmeteta

või koos nendega. Stsenaarium 2 rakendub vajadusel pärast müramõõtmiste seire läbiviimist

katsetootmise etapis, st enne pargi lõplikku valmimist ja tööle asumist.

Ülevaade kompensatsioonialadest on toodud allolevas tabelis (Tabel 2) ja järgneval joonisel (Joonis 3).

Kompensatsiooni ulatuse määramisel on esmaseks tegevuseks metsise mängudega seotud kaitstavate

alade kaitsekorra muutmine (piiranguvööndi muutmine sihtkaitsevööndiks). Teiseseks tegevuseks on

täiendavate alade kaitse alla võtmine metsise tervikliku eluala säilimise ja kujunemise tagamiseks.

Sealjuures on esmase prioriteedi tegevuse efekti suurus metsise asurkonnale hinnatud 50% ning teisese

tegevuse korral 100%. Kompenseeritava ala pindalana läheb iga eelvaliku ala puhul arvesse alloleva tabeli

(Tabel 2) viimases veerus „Kasulik pindala, ha“ toodud ulatus, mis väljendab vastava ala kaitsekorra

muudatusega kaasneva metsisele olulise eluala pindala. Kompensatsioonialad on tabelis järjestatud

prioriteetsuse alusel arvestades kaugust metsise Mustjärve raba mängust ning selle võimalikku

potentsiaalset mõju metsise asurkonnale. Kompenseerimiseks valitakse alasid tabelist järjest alates

esimesest. Kompenseeritavaid alasid tuleb valida nii palju, kui on vajalik rakenduva stsenaariumi

kohase kompenseeritava ala ulatuse täitmiseks: stsenaarium 1 puhul 143 ha ja stsenaarium 2 puhul

kokku 874 ha.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 35

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Tabel 2. Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamisega seotud elupaigakao kompenseerimise alad. Lühendid: pv – piiranguvöönd, skv –

sihtkaitsevöönd, Metsise elupaik - ≥75% lävend Zonation mudeli järgi

P ri

o ri

te e

t

Kaitseala Muutus

Kompenseerimisal

a pindala (ha),

(hõlmab ainult

riigimaid)

Metsise

elupaik

(ha)

Efekt

,

%

Kasulik

pindala

(ha)

1. Annamõisa metsise

püsielupaik (PEP)

pv riigimaal muuta

skv-ks, muuta LKA-

ks

384,8 300,8 50 150,4

2. Mustjärve raba hoiuala muuta LKA-ks 302,1 247,6 50 123,8

3. Metsise elupaiga

lisamine uuele

looduskaitsealale

308,8 187,0 100 182,7

4. Suursoo metsise PEP pv riigimaal muuta

skv

336,4 322,8 50 161,4

5. Läänemaa Suursoo

maastikukaitseala

(MKA)

Sooristi pv muuta

skv-ks

514,8 475,8 50 237,9

6. Metsise elupaiga

lisamine Läänemaa

Suursoo MKA-le

228,3 208,7 100 208,7

7. Läänemaa Suursoo

MKA

Valgeristi pv muuta

skv-ks

204,2 168,3 50 84,1

8. Läänemaa Suursoo

maastikukaitseala

Jõe pv muuta skv-ks 150,2 147,6 50 73,8

9 Selja metsise PEP pv riigimaal muuta

skv

112,2 106,3 50 53,2

Kokku (ha): 2541,8 2164,9 1276,0

36 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Joonis 3. Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamisega seotud elupaigakao kompenseerimismeetme alad (Aluskaart: Maa- ja

Ruumiamet, 2026)

2.2.4.1.3 Mõju muudele linnuliikidele

Piirsalu kaitsetööstuspargi ala ei ole linnuliikidele looduslikke rikkumata elupaiku pakkuv ala, sest on

pikalt inimtegevusest mõjutatud olnud, kuid ala lähedal leidub siiski lisaks metsisele ka teiste kaitstavate

liikide leiukohti. Tuleb välja tuua, et need siiski päris pargi vahetus läheduses ei asu (vt Joonis 1) ning

nende kaitseks töötavad metsisele seatud meetmed.

Kanakulli (LK II) lähim leiukoht (KLO9123780) on üle 400 m Piirsalu pargi ala piirist ning teine kanakulli

leiukoht juba üle 600 m. Kanakulli kaitse tegevuskava18 kohaselt on pesitsusaegne häirimine liigi jaoks

keskmise tähtsusega ohutegur. Ehkki igasugune inimese viibimine pesa läheduses tundlikul perioodil võib

kanakulli häirida, on peamiseks häirefaktoriks siiski pesitsusaegsed raietööd. Häirimise peamiseks

tsooniks tuuakse 300 m pesast. KTP arendus Piirsalu alal ei too kaasa häiringuid (metsa raadamine,

objektide ehitus, inimeste liikumine vm) pesade vahetus ümbruses – kõik planeeritud tegevused

toimuvad vähemalt 470 m kaugusel teadaolevatest pesadest.

Tedre (LK III) Mustjärve raba leiukoht (KLO9134722) asub lähimas punktis ca 500 m Piirsalu pargi ala

piirist. Seega säilib tegevuste ja liigi elupaiga vahel piisav puhver. Nii tedre kui ka kanakulli puhul on

oluline välja tuua, et käesolevas töös seatavad metsise kaitsemeetmed toimivad ka nende liikide

leiukohtades. Olulisim meede on 40 dB pargi tegevuse müra nõue 300 m kaugusel pargist (vt Tabel 1

18 Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava 2022-2026.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 37

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

meede nr 2), mis hoiab ära häiringu ka tedre ning kanakulli leiukohtades. Samuti on seatud sisse lindude

pesitsusaegsed piirangud raadamisele ja ehitustöödele nende liikide leiukohtadele lähimal pargi alal.

Laanerähni (LK II) üksikisendi vaatlus pärineb PlutoF andmebaasist 2021. aastast. Vaatlus on tehtud

Mustjärve raba hoiualal ligikaudu 185 m kaugusel kavandatava kaitsetööstuspargi alast (vaatluskohta

illustreerib põhiaruande Lisa 2 linnustiku uuringu joonis 3–11). Antud juhul on tegemist ühekordse

vaatlusega, mitte EELISes registreeritud kaitstava leiukohaga. Vaatlus kinnitab siiski liigi esinemist

piirkonnas ning viitab võimalikule pesitsemisele. Pargi tegevusega kaasneb ühtlane tööstusmüra foon,

mille mõju on lokaalne ning piirdub pargi ala ja selle vahetu ümbrusega. Üldjuhul ei peeta rähne mürale

ja muule inimhäiringule sama tundlikuks linnurühmaks kui näiteks kanalisi, röövlinde vm. Uuringud

viitavad, et elupaiga kvaliteet võib rähnide jaoks olla müratasemest olulisem faktor19. Arvestades, et

tööstusmüra tase ei ületa pargist 300 m kaugusel 40 dB ning laanerähni esinemine on teada ka oluliselt

intensiivsema mürahäiringuga sõjaväe harjutusväljadel, ei ole alust eeldada olulist mõju liigi esinemisele

piirkonnas.

Kaitstavatele linnuliikide elupaikadele (v.a metsis) Piirsalu eelvaliku ala läheduses mõju ei eeldata ja

eraldi meetmeid seada ei ole vaja. Käesolevas töös metsise kaitseks seatud meetmed (ajalised

piirangud, müra vähendamine jm) toetavad ka muid kaitstavaid liike ning piirkonna linnustikku

üldiselt.

Eelnevast tulenevalt ei kaasne Piirsalu alal kaitsetööstuspargi arendamisega kavandatud piirides ja

ulatuses ebasoodsat mõju linnustikule (sh kaitstavatele liikidele). Erand on selles osas metsis, kelle

puhul tuleb rakendada nii leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid, et minimeerida ja hüvitada mõju

kohalikule metsise asurkonnale.

2.2.4.2 Aidu ala

2025. a linnustiku uuringus toodud info Aidu ja mõjualas asuva linnustiku kohta ei ole käesoleva mõjude

hindamise aruande täienduse koostamise ajaks oluliselt muutunud ning on hindamise ja järelduste

tegemiseks üldjoontes asjakohane. Uusi kaitstavate linnuliikide leiukohti EELIS andmebaasis

registreeritud ei ole, samuti ei ole loodusvaatluste andmebaasis uusi linnuvaatlusi Aidu alal. Mõned uued

linnuvaatlused on siiski PlutoF andmebaasi registreeritud Aidu ala läheduses, nt III kaitsekategooriasse

kuuluvad hoburästas, öösorr ning teder. Nende liikide esinemine oli ka eelnevalt piirkonnas teada ja

läbiviidud linnustiku uuringus kajastatud. Lisandunud vaatlused töö järeldusi ei muuda.

Põhiaruanne toob välja, et Aidu eelvalikualal on tegemist kaevandustegevuse järgselt taastatud

metsamaaga, kus valdavalt esinevad mineraalsel puistangu alal männienamusega puistud, peamiselt

30–40-aastased metsad (70,8%). Linnustikule väärtuslikke looduslikke elupaiku see ala suuresti ei paku

ning linnukaitselisi objekte ei leidu ei alal ega ka selle läheduses. Linnustiku uuring rõhutab Aidu kohta,

et tegu on (koos Põhja-Kiviõli alaga) kaitsetööstuspargi arendamiseks sobivaima alaga, kuna see on juba

tugevalt inimtegevuse poolt mõjutatud ning ala ökoloogiline väärtus linnustiku jaoks on madal. Samuti ei

esine alal ega nende mõjualas kriitilisi kaitstavaid linnuliike ega linnukaitselisi väärtusi, mille puhul esineks

19 McCulloch, R. 2016. Does Background Traffic Noise Disturbance Affect Woodpecker Abundance? A Case Study from the Ville Forest (Brühl, Germany). MSc thesis, University of Cologne, Germany

38 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

oluline ebasoodne mõju. Sellest tulenevalt ei teki ka vajadust seada meetmeid planeeringulaheduse osas

ega kasutusaegselt.

Planeeringu 2026. aastal täpsustunud lahendus ei näe ette muudatusi, mis mõjutaksid linnustiku

seisukohalt ala hinnangut või annaksid alust muuta 2025. aastal linnustiku uuringus või KSH põhiaruandes

tehtud järeldusi.

Eelnevast tulenevalt ei kaasne Aidu alal kavandatud piirides ja ulatuses kaitsetööstuspargi

arendamisega ebasoodsat mõju linnustikule (sh kaitstavatele liikidele). Planeeringulahendusele ega

ala kasutamisele täiendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik, kuid asjakohane on rakendada ühe

üldise linnukaitselise meetmena raadamise ajalist piirangut:

▪ Aidu alal kaitsetööstuspargi rajamisega kaasnevad raadamistööd tuleb teostada väljaspool

metsalindude pesitsusrahu perioodi (tööde keeluaeg: 15.04–15.07) ning rakendada raadamisel

lindude pesade ja poegade hukkumise vältimiseks nõutavat hoolsuskohustust20.

Tegemist on üldise meetmega ala linnustikule, mis aitab vältida poegade ja munade tahtlikku hävitamist,

samuti tahtlikku häirimist pesitsusajal ning hoiab seeläbi ära liikidele avalduva mõju. Põhiaruandes oli

raadamise ajaline piirang seatud küll pikemalt (01.09–28.02), kuid arvestades, et Aidu ala ei ole linnustiku

jaoks tundlik looduslik ala, on asjakohane rakendada metsalindude üldist pesitusrahu perioodi, mida on

ka käesoleval juhul meetmena rakendatud.

2.2.4.3 Ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed

Piirsalu ala

▪ Rakendada leevendavaid (sh seire) meetmeid metsise kaitseks, vastavalt meetmete tabelis toodule

(Tabel 1).

▪ Rakendada kompensatsioonimeetmeid metsisele mõju hüvitamiseks, vastavalt kompenseerimise

tabelis (Tabel 1) toodud kompensatsiooni stsenaariumile 1 ja vajadusel stsenaariumile 2 ning

vastavalt kompensatsioonialade tabelis toodule (Tabel 2). Kompensatsiooni rakendamise detailne

kava on esitatud lisas 3.

Aidu ala

▪ Aidu alal kaitsetööstuspargi rajamisega kaasnevad raadamistööd tuleb teostada väljaspool

metsalindude pesitsusrahu perioodi (tööde keeluaeg: 15.04–15.07) ning rakendada raadamisel

lindude pesade ja poegade hukkumise vältimiseks nõutavat hoolsuskohustust21.

20 European Commission. 2026. : Guidance document on the general system of protection of bird species (Art 5 & 9 of the Birds Directive). Adopted 31.03.2026. 21 Sama, mis eelmine

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 39

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

2.2.5 Mõju taimestikule

Piirsalu ja Aidu kaitsetööstuspargi alade taimestiku käsitlus võtab aluseks 2025. aasta Kaitsetööstuspargi

REP-i materjalid (põhiaruanne ja selle lisad). Põhiaruanne käsitles viit eelvalikuala (Pärnu 1, Pärnu 2,

Põhja-Kiviõli, Piirsalu ja Aidu), millele viidi läbi mõjuhindamine ning kujundati eelvalikualade

eelistusjärjekord. Hindamisel tugineti peamiselt KSH ühe alusuuringuna läbiviidud taimestiku22 uuringu

tulemustele. Taimestiku uuringus käsitleti kaitstavaid taime- ja samblikuliike (nn kaitselaused

fookusliigid), vääriselupaiku (VEP) ning väärtuslikke kooslusi (sh inventeeritud loodusdirektiivi (LoD)

elupaigatüüpe) nii eelvalikualal kui kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas. Taimestiku uuringus võeti

kavandatava tegevuse võimalikuks servaefekti mõjuulatuseks 60 m eelvalikuala piirist väljapoole.

Põhiaruandes jõutakse taimestiku osas eelvalikualade paremusjärjestuseni, mille alusel on kõige

minimaalsema mõjuga eelistatumaks arendusalaks nii kaitsetööstuspargi kui ka lõhkeainetööstuse

rajamisel Aidu ala, millele järgnevad Põhja-Kiviõli ja Piirsalu ning vähem eelistatud on Pärnu 1 ja 2 alad.

Käesolevas töös täpsustatakse vajadusel põhiaruande ja taimestiku uuringu käsitlust Piirsalu ja Aidu alade

osas, arvestades kavandatava tegevuse täpsustunud lahendust ning andmestiku võimalikke muutusi (nt

EELIS andmete uuendused taimeliikide osas vms). Vajadusel täpsustatakse ka meetmeid ebasoodsa mõju

vältimiseks.

2.2.5.1 Piirsalu ala

Piirsalu kohta 2025. aastal taimestiku uuringus toodud info ei ole käesoleva mõjude hindamise aruande

täienduse koostamise ajaks muutunud ning on hindamise ja järelduste tegemiseks asjakohane. Küll aga

on täpsustunud kavandatav tegevus, mistõttu oli asjakohane üle vaadata hinnangud ja seatavad

meetmed. Nt taimestiku uuringu koostamise ajal oli Piirsalu eelvalikuala 90 ha suurune, kuid täpsustunud

lahenduse kohaselt on kaitsetööstuspargi ala Piirsalus jäänud väiksemaks – 75 ha. Peamiseks

muudatuseks on, et pargi alasse ei ole enam hõlmatud Piirsalu jõe koridor, kuhu on koondunud peamised

Piirsalu alaga seotud taimestiku väärtused (liikide leiukohad, vääriselupaigad). Ülevaade 2025. aastal

Piirsalu alal läbi viidud taimestiku uuringust ning ala väärtuste ja seatud meetmete kohta on esitatud

järgnevas tabelis (Tabel 3). Tabeli viimasesse tulpa on lisatud käesoleva KSH raames uuendatud teave

väärtuste kohta kavandatava tegevuse täpsustumise valguses ning meetmete rakendamise vajalikkus ja

nende täpsustamine. Tabelis kajastatud väärtused ja koos käesolevas töös seatud meetmete ulatustega

kajastatakse järgneval joonisel (Joonis 4).

22 Hendrikson DGE. 2025. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu taimestiku uuring. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu KSH LISA 3.

40 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Tabel 3. Piirsalu eelvalikuala väärtuste ülevaade 2025. aastal taimestiku uuringu tulemusel ja 2026. aastaks toimunud muutused

Väärtus

Piirsalu eelvalikuala 2025. a taimestiku

uuring ja KSH põhiaruanne Muutused käesoleva töö koostamise ajaks (seisuga

2026. aprill) ning vajalikud meetmed tulemused meetmed

Kaitsealused

fookusliigid23

Eelvalikualal:

puuduvad

Mõjualas (60 m):

sire varjusamblik

(Chaenotheca

gracilenta, LK II;

leiukoht

KLO9702053,

ohtrus 1),

laialehine neiuvaip

(Epipactis

helleborine, LK III;

leiukoht:

KLO9346634;

ohtrus 1),

Meede

(kohustuslik):

sireda

varjusambliku

kasvukoha

(KLO97020539)

kaitseks tuleb jätta

raadamata ja

kuivendamata 60 m

laiune ala EELISes

piiritletud sireda

varjusambliku

kasvukoha ümber.

Uusi kaitstavaid fookusliike alale ega mõjualasse

lisandunud ei ole.

Kui 2025. a analüüsitud Piirsalu eelvalikuala piirnes ja

sisuliselt ümbritses nimetatud liikide leiukohti, siis

täpsustunud lahenduse kohaselt on pargi ala Piirsalus

väiksem ja ei piirne vahetult kummagi liigi

registreeritud leiukohtadega Piirsalu jõe ääres.

Mõlema liigi leiukoht jääb Piirsalu jõe lammialale –

Piirsalu arendatavast alast ca 35 m kaugusele.

Mõlema liigi puhul on leiukohas tuvastatud üks isend,

sj varjusamblik jääb pargi alast ca 100 m kaugusele,

laialehine neiuvaip juba üle 200 m kaugusele. Sellel

puhveralal mets jm looduslikud tingimused säilivad.

Planeeringu põhiaruandes varjusamblikule seatud

60 m puhveralaga on planeeringulahenduses

arvestatud ja see on tagatud valdavas osas leiukoha

ümber. Siiski, leiukoha idaserval on täpsustatud

lahenduse järgi tagatud ca 35 m laiune säiliva metsa

puhverala. Antud asukohas võib seda pidada

piisavaks, kuna selles asukohas asuvad pikaajaliselt

juba Piirsalu taktikaala kasutuses olnud maad ja

taristu, ning seal ei ole metsakooslus looduslikul kujul

suuremas ulatuses säilinud. Piirsalu jõeoru madalam

ala, kus varjusambliku leiukoht asub, säilib

olemasoleval kujul.

VEP24 Eelvalikualal: üks

VEP (VEP146030)

Mõjualas (60 m):

kaks VEP-i

(VEP146030 ja

VEP206722).

Meede

(kohustuslik):

Metsa raadamine

VEP-is VEP146030.

Meede

(soovituslik): Jätta

VEP-ide

(VEP146030,

VEP206722) piirist

60 m puhvri alal

mets raadamata

ning mitte rajada

sinna

kuivendussüsteeme.

Uusi VEP-e alale ega mõjualasse lisandunud ei ole.

2026. aasta uus planeeringulahendus on välja

töötatud selliselt, et VEPe Piirsalu kaitsetööstuspargi

alale ei jää. Seega VEP-i raadamise keelu kohustusliku

meetme seadmine ei ole enam asjakohane, sellega

on lahendus juba arvestanud.

Piirsalu jõeäärsete VEP-ide (VEP146030, VEP206722)

soovitusliku 60 m puhvri säilitamisega on uuendatud

lahenduses suures osas arvestatud. Siiski, puhvri

idaserv ulatub kohati kavandatavat piirdeaeda

ümbritsevale raadatavale alale. Kuna raadamine siiski

vahetut jõe orgu ja lammiala ei hõlma, siis seal

asuvad VEP-id säilivad olemasolevas ulatuses ja

väärtuses ning jääb minimaalselt 40 m metsane

23 Vastavalt EELISest, elurikkuse vaatlusandmebaasi PlutoF ja loodusvaatluste andmebaasi infole. 24 Metsaseaduse § 23 lg 1: Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 41

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Väärtus

Piirsalu eelvalikuala 2025. a taimestiku

uuring ja KSH põhiaruanne Muutused käesoleva töö koostamise ajaks (seisuga

2026. aprill) ning vajalikud meetmed tulemused meetmed

puhverala, kus mets säilib. Lisameetmete seadmine

vajalik ei ole.

Väärtuslikud

kooslused

Eelvalikualal:

rusukallete ja

jäärakute metsad

(pangametsad,

9180*25, VEP-i

piires)

Mõjualas (60 m):

rikutud, kuid

taastumisvõimega

rabad (7120)

Meede

(soovituslik):

Vältida piiritletud

elupaigatüübi 7120

piirist 60 m ulatuses

täiendavate

kuivenduskraavide

rajamist ja

olemasolevate

uuendamist.

Uusi väärtuslikke kooslusi planeeringualale ega

mõjualasse lisandunud ei ole. Elupaigatüübile 9180*

vastab vääriselupaigas VEP146030 esinev mets.

Arvestades, et 2026. aasta planeeringulahendus on

välja töötatud selliselt, et see VEP enam Piirsalu

kaitsetööstuspargi alale ei jää, siis säilib ka sealne

9180* elupaigatüübile vastav mets.

Elupaiga 7120 ala jääb Piirsalu pargi alalt välja ja

säilib, kuid elupaik on piiritletud lähimas asukohas

pargist vaid paarikümne meetri kaugusele.

Arvestades, et läbiviidud pinnavee uuring26 seab

Piirsalu tingimustes võimaliku kuivenduse mõjualana

piisavaks 150 m, siis on inventeeritud elupaik 7120

võimaliku kuivenduse mõjualas. Pargi ala kuivenduse

vajaduse selgumisel soovituslikult vältida piiritletud

elupaigatüübi 7120 piirist 150 m ulatuses täiendavate

kuivendussüsteemide (kraavid/drenaaž) rajamist.

Metsade

struktuur ja

koosseis

eelvalikuala

piires

Pigem valdavalt

püsivalt olnud

metsamaa.

Valdavalt 40–60 a

puistud. Üle 80 a

metsi 3,6 ha

(12,4%). Peamiselt

kase, sanglepa ja

männi enamusega

puistud (83,7%,

24,5 ha).

Meetmed

puuduvad, kuid

metsade kaitse

meede seati

rohevõrgustiku

teema juures (vt ptk

2.2.6) ning seda on

käeolev töö

lahenduses

arvestatud.

Metsade struktuuri ja koosseisu jm osas anti 2025. a

taimestiku uuringus põhjalik ülevaade. Otseseid

rangeid piiranguid metsa osas ei seatud (v.a

konkreetsete liikide leiukohtade, VEP-ide jt seotud

meetmed). 2026. aasta planeeringulahendus on välja

töötatud selliselt, et planeeritav ala on vähenenud.

Eeskätt puudutab see Piirsalu jõe koridori ja jõe

lammiala, mis on planeeritava pargi alalt välja

arvatud. Jõe kallastel olid ka vanemad metsad ja

muud väärtused, mida planeeringuala enam ei

hõlma. Seega on tegevuse mõju vähenenud.

Lisameetmete seadmise vajadust ei ole.

25 Tärniga tähistatud elupaigad on esmatähtsad ja nende kaitse tagamisel on Euroopa Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade/liikide levilast paikneb liikmesriikide territooriumil. 26 Maves. 2026. Piirsalu kaitsetööstuspargi pinnavee uuring. Käesoleva aruande Lisa 5.

42 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Joonis 4. Piirsalu kaitsetööstuspargi ala taimestiku ja koosluste väärtused ning soovituslike meetmete asukohad ja ulatused

(Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2026)27

Nagu eelnevast selgus, ei ole mitmed põhiaruandes taimestiku uuringu alusel seatud meetmed enam

asjakohased, kuna planeeringulahenduse täpsustamisel on nendega kas osaliselt või täielikult arvestatud.

Siiski on vajalik üks soovituslik meede, arvestades läbiviidud pinnavee uuringu tulemusi:

▪ Soovituslikult vältida piiritletud elupaigatüübi 7120 piirist 150 m ulatuses täiendavate

kuivendussüsteemide (kraavid/drenaaž) rajamist.

Lisaks tuleb välja tuua, et Piirsalu ala põhjapoolne perspektiivne juurdepääs kulgeb üle Piirsalu jõe ja selle

loodusliku taimestikuga kalda-alade. Juurdepääsu asukohavalikul on küll välditud väärtuslikumaid

taimekooslusi (VEPe) ning kaistavate teimede leiukohti, kuid juurdepääsu rajamisele seatakse täiendav

meede (vastavalt KeA 24.07.2026 kirjale nr 6-5/26/8341-8):

▪ Piirsalu ala võimaliku põhjapoolse juurdepääsu rajamisel vältida võimaluse korral haljastuses liike,

mida ümbritsevas looduskeskkonnas ei esine, st kasutada piirkonnale omaseid liike. Samuti tuleb

juurdepääsu rajamisel rakendada abinõusid, mis välistavad ehituse käigus võõrliikide ning teeäärte

prahitaimestiku leviku alale.

Piirsalu ala puhul on oluline arvesse võtta, et tegemist on endise nõukogudeaegse raketibaasi

territooriumiga, mida on hiljem pikaajaliselt kasutatud regulaarsete taktika- ja laskeharjutuste läbiviimise

27 Joonisel ei ole esitatud sireda varjusambliku leiukohta, kuna looduskaitseseaduse (LKS) § 53 lg 1 kohaselt on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 43

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

alana. Seetõttu on ala tugevalt inimtegevusest mõjutatud ning looduslikud kooslused ei ole häirimata

kujul säilinud, mis vähendab ala tundlikkust kavandatava tegevuse suhtes.

Eelnevast tulenevalt Piirsalu alal kavandatud piirides ja ulatuses kaitsetööstuspargi (lõhkeainetehase)

arendamisega ebasoodsat mõju taimestikule (sh kaitstavatele liikidele) ei kaasne. Kohustuslike

meetmete rakendamise vajadus puudub, kuid võimalusel järgida seatud soovituslikke meetmeid.

2.2.5.2 Aidu ala

2025. aastal taimestiku uuringus toodud info Aidu eelvalikuala kohta ei ole käesoleva mõjude hindamise

aruande täienduse koostamise ajaks muutunud ning on hindamise ja järelduste tegemiseks asjakohane.

Taimestiku uuringu kohaselt ei esine Aidu eelvalikualal EELISes registreeritud kaitstavate taimeliikide

leiukohti, vääriselupaiku ega loodusdirektiivi elupaigatüüpe ning ka mõjualas ei ole tuvastatud olulisi

taimestikuga seotud väärtusi. Tegemist on

valdavalt endise kaevandustegevuse

käigus kujunenud ning hiljem korrastatud

alaga, kus kooslused ei ole looduslikuna

säilinud ning ala ökoloogiline väärtus on

madal. Siiski, elurikkuse

vaatlusandmebaasi PlutoF on kantud Aidu

eelvalikualal esinevad II kaitsekategooria

taimeliigi ainulehise sookäpa (Malaxis

monophyllos) leiukohad (3 tk, vt Joonis 5).

Liik on Eesti Punase Nimestiku ohustatuse

hindamise (2017) kohaselt kantud

kategooriasse ohulähedane. Lisaks on

PlutoF andmebaasi kantud mõned

III kaitsekategooria taimeliikide leiukohad

Aidu alal: laialehine neiuvaip (Epipactis

helleborine), tumepunane neiuvaip

(Epipactis atrorubens), suur käopõll

(Listera ovata) ja hall käpp (Orchis

militaris). Viimased on Eestis laialt levinud

ning kuuluvad Eesti Punase Nimestiku

ohustatuse hindamise (2017) kohaselt

soodsas seisundis kategooriasse.

Taimestiku uuring näeb ette, et oluline on

pöörata tähelepanu eelkõige ainulehisele

sookäpale kui haruldasemale liigile ning

seab täiendava inventuuri vajaduse.

Planeeritava tegevuse osas ei ole toimunud muudatusi, mis mõjutaksid taimestiku seisukohalt ala

hinnangut või annaksid alust muuta 2025. aasta taimestiku uuringus ja põhiaruandes tehtud järeldusi.

Joonis 5. Ainulehise sookäpa leiukohad Aidu alal (Aluskaart: Maa- ja

Ruumiamet, 2026)

44 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Ala madal loodusväärtus ning kaitstavate või tundlike taimestikuga seotud väärtuste puudumine

tähendab, et kavandatav tegevus ei avalda taimestikule olulist mõju.

Eelnevast tulenevalt Aidu alal kavandatud piirides ja ulatuses kaitsetööstuspargi arendamisega

ebasoodsat mõju taimestikule (sh kaitstavatele liikidele, kooslustele) ei kaasne. Leevendavate

meetmete rakendamise vajadus puudub, kuid vajalik on ühe lisauuringu läbiviimine:

▪ Aidu eelvalikuala puhul on vajalik täiendav ainulehise sookäpa inventuur alal teadaolevates

leiukohtades (vt Joonis 5), millega selgitatakse välja liigi esinemine ja leevendusmeetmete vajadus

liigi kasvukohtadele.

2.2.5.3 Ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed

Piirsalu ala

▪ Soovituslikult vältida (alast väljaspool paikneva) piiritletud elupaigatüübi 7120 piirist 150 m ulatuses

täiendavate kuivendussüsteemide (kraavid/drenaaž) rajamist (vt Joonis 4).

Aidu ala

▪ Aidu eelvalikuala puhul on vajalik täiendav ainulehise sookäpa inventuur alal teadaolevates

leiukohtades (vt Joonis 5), millega selgitatakse välja liigi esinemine ja leevendusmeetmete vajadus

liigi kasvukohtadele.

2.2.6 Mõju rohelisele võrgustikule

Piirsalu ja Aidu kaitsetööstuspargi alade rohelise võrgustiku käsitlus lähtub 2025. aasta kaitsetööstuspargi

REP-i materjalidest (põhiaruanne ja selle lisad). Põhiaruanne käsitles viit eelvalikuala (Pärnu 1, Pärnu 2,

Põhja-Kiviõli, Piirsalu ja Aidu), millele viidi läbi mõjuhindamine ning kujundati eelvalikualade

eelistusjärjekord, arvestades muu hulgas rohelise võrgustiku toimimist ja selle mõjutamist. Hindamisel

tugineti peamiselt KSH ühe alusuuringuna läbiviidud taimestiku uuringu 28 tulemustele. Taimestiku

uuringus kasutati rohelise võrgustiku analüüsil lisaks kehtivatele planeeringutele ka ELME projekti 29

tulemusel valminud kaardikihte iseloomustamaks ökosüsteemide seisundit ja loodusmaastike sidusust.

Taimestiku uuringus leitakse, et kõigist viiest alast on rohevõrgustiku ning ökosüsteemide seisundi ja

loodusmaastike sidususe seisukohast eelistatuim Aidu eelvalikuala. Piirsalu saab Aidu ja Põhja-Kiviõli järel

mõnevõrra väiksema eelistuse ning seal nähti ette leevendusmeetmed rohevõrgustiku tugialale jäävas

eelvalikuala osas.

28 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu taimestiku uuring. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu KSH LISA 3, Hendrikson DGE, 04.08.2025 29 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend. 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 45

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Käesolevas töös täpsustatakse vajadusel põhiaruande ja taimestiku uuringu käsitlust Piirsalu ja Aidu alade

osas, arvestades kavandatava tegevuse täpsustunud lahendust ning andmestiku võimalikke muutusi.

Vajadusel täpsustatakse ka meetmed ebasoodsa mõju vältimiseks.

2.2.6.1 Piirsalu ala

2025. aastal taimestiku uuringus toodud Piirsalu rohevõrgu analüüsi alused ei ole käesoleva mõjude

hindamise aruande täienduse koostamise ajaks muutunud ning on järelduste tegemiseks asjakohased.

Kehtib sama üldplaneering, mis määrab rohevõrgustiku ruumilise struktuuri ja kasutustingimused, ning

asjakohased on ka ELME analüüsi tulemused.

Piirsalu eelvalikuala kohta toovad uuring ja põhiaruanne välja, et Lääne-Nigula valla kehtiva

üldplaneeringu30 kohaselt jääb Piirsalu eelvalikuala vähesel määral rohelise võrgustiku tugialale (Piirsalu

jõe serv ning eelvalikuala kagu- ja loodenurk). Valdava osa eelvalikualast moodustab erineva taristuga

olemasolev taktikaala ja lasketiir, kus viiakse regulaarselt läbi taktikaharjutusi. Tugeva inimmõju, sh ka

inimeste liikumise ja laskmisega kaasneva mürahäiringu tõttu on ka taktikaalana kasutatava ala

ökoloogiline väärtus madalam. Eelduslikult on see ka põhjuseks, miks see on rohevõrgustikust välja

jäetud.

Taimestiku uuringus tuuakse välja, et olulise ökoloogilise väärtusega koosluste ja rohevõrgustiku kaitseks

tuleb tähelepanu pöörata eelkõige eelvalikuala lääneservas asuvatele Piirsalu jõe äärsetele

metsakooslustele ning soovitusliku meetmena seatakse: vältida kavandatud tegevuse käigus Piirsalu jõe

äärsete metsakoosluste hävitamist ja

kahjustamist (sh metsade raie ja raadamise teel)

50 m jõe kaldast, v.a kavandatava

juurdepääsutee asukohas.

Käesolevas töös tuleb arvestada, et kavandatav

tegevus on täpsustunud ning planeeritav ala on

mõnevõrra vähenenud. Pargi alalt on välja

arvatud eelkõige eelvalikuala lääneosa ehk

Piirsalu jõe äärsed alad, mis paiknevad

rohevõrgustikus ja selle läheduses ning

moodustavad võrgustiku funktsionaalselt

väärtusliku osa. Säilivad kooslused vähemalt

50 m ulatuses Piirsalu jõest (v.a kavandatava

juurdepääsutee asukohas) (Joonis 6). Seega on

planeeringulahenduse väljatöötamisel

arvestatud põhiaruandes seatud soovitusliku

meetmega. Lisaks, kui eelvalikuala servad

kattusid varasemalt ligikaudu 9 ha ulatuses

30 Kehtestatud 18.08.2022 Lääne-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 1-3/22-36.

46 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

rohevõrgustikuga, siis täpsustunud lahenduse kohaselt on kattuvus vähenenud alla 1 ha, piirdudes ala

lõunapoolsete nurkadega.

Eelnevast tulenevalt ei kaasne Piirsalu alal

kavandatud piirides ja ulatuses

kaitsetööstuspargi (sh lõhkeainetehase)

arendamisega ebasoodsat mõju rohelisele

võrgustikule, selle toimimisele ega sidususele. Täiendavate meetmete rakendamise vajadus puudub.

2.2.6.2 Aidu ala

2025. aastal taimestiku uuringus toodud Aidu rohevõrgu analüüsi alused ei ole käesoleva mõjude

hindamise aruande täienduse koostamise ajaks muutunud ning on järelduste tegemiseks asjakohased.

Kehtib sama üldplaneering, mis määrab rohevõrgustiku ruumilise struktuuri ja kasutustingimused, ning

asjakohased on ka ELME analüüsi tulemused. Samuti ei ole kavandatav tegevus või selle ulatus oluliselt

muutunud. Kuigi eelvalikuala, mida analüüsiti põhiaruandes ja alusuuringutes, on nüüdseks mõnevõrra

vähenenud ning kujunenud väiksemaks kaitsetööstuspargi alaks, ei ole tegemist rohelise võrgustiku

analüüsi seisukohalt olulise muutusega, mis annaks alust järelduste muutmiseks.

Põhiaruanne toob välja, et 2025. aastal kehtestatud Lüganuse valla üldplaneeringuga 31 ei ole Aidu

eelvalikuala kavandatud rohelise võrgustiku koosseisu. Küll aga on eelvalikuala pea tervikuna Ida-Viru

maakonnaplaneeringus (kehtestati 2016. aastal)32 määratud tugialale, hõlmates umbes 155 ha 2513 ha

suurusest tugialast, s.o umbes 6%. Maakonnaplaneeringus on seatud kasutustingimus, mille järgi ei tohi

rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks looduslike alade osatähtsus tugialadel langeda alla 90%.

Väga suur osa tugialale jäävast osast (ligi kolmandik), sh ka Aidu eelvalikualale jääv osa, on puistanguala

ja seega inimtekkeline. Seetõttu ei ole kuidagi võimalik tagada 90% looduslikkuse säilimisega seotud

kasutustingimuse täitmist, kuivõrd väga suur osa tugialast on juba selle kavandamise hetkel olnud

mittelooduslik. Kehtivas Lüganuse valla üldplaneeringus on rohevõrgustiku ruumikuju täpsustatud, sh on

välja arvatud alad, mis selle toimimist ei toeta, sh Aidu eelvalikualale jääv ala. Üldplaneeringu KSH-s on

piirkonna kohta öeldud, et kuna üldplaneeringuga nähakse ette Aidu ala kasutuselevõtmist

kooskasutusalana, toob see eeldatavalt kaasa maakasutuse intensiivistumise ja erinevate funktsioonide

täiendavat kavandamist – sh päikese- ja tuulepargid, kaevandustaristud. Seetõttu on otstarbekas ala

arvata rohelise võrgustiku alalt välja33. Eelneva põhjal saab väita, et eelvalikualal kaitsetööstuspargi

arendamine rohevõrgustiku toimivust ja seisundit ei mõjuta ning meetmete seadmine ei ole vajalik.

ELME projekti raames valminud kaardikihtide põhjal on Aidu eelvalikualal ainult viletsas seisundis

ökosüsteemid (94,2% eelvalikuala pindalast – 148,7 ha). See on tingitud ennekõike sellest, et tegemist on

kaevandusega rikutud alaga, kuhu on tänaseks ala korrastamise eesmärgil rajatud kultuurpuistud.

Paremas seisundiklassis olevad metsad asuvad eelvalikuala põhjaosas, kus paiknevad metsaregistri

31 Lüganuse valla üldplaneering. Kehtestatud 29.05.2025 Lüganuse Vallavavolikogu otsusega nr 243. 32 Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278. 33 Hendrikson & Ko. 2024 Lüganuse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 6. Rohelise võrgustiku paiknemine Piisalu

kaitsetööstuspargi ala piirkonnas (aluskaart: maa- ja

Ruumiamet, 2026)

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 47

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

andmetel ka mõnevõrra vanemad metsad. Aidu eelvalikuala jääb viletsa seisundi ja sidususega

ökosüsteemide alale.

Eelnevast tulenevalt ei kaasne Aidu alal kavandatud piirides ja ulatuses kaitsetööstuspargi

arendamisega ebasoodsat mõju rohelisele võrgustikule, selle toimimisele ega sidususele. Meetmete

rakendamise vajadus puudub.

2.2.7 Mõju põhja- ja pinnaveele

Kaitsetööstuspargi mõju pinna- ja põhjaveele käsitleti põhiaruandes ptk-is 6.1.7. Siinkohal esitatud

täpsustatud hinnangud arvestavad Piirsalu ja Aidu alade kohta 2026. aastal tehtud täiendavate uuringute

tulemusi (käesoleva mõjude hindamise aruande täienduse lisad 4, 5 ja 6) ja täpsustunud andmeid

kavandatava tegevuse kohta. Samas ei tohi käesolevas peatükis esitatud alljärgnevat kirjeldusi lugeda

piiravaks või lõplikuks, need võivad järgmistes etappides täpsustuda. Oluline ebasoodne mõju on

välistatud, kui edasine (sh täpsustatud) tegevus mahub allpool kirjeldatud raamidesse koos vajadusel

leevendavate meetmete rakendamisega – raamid ja meetmed tuuakse välja peatüki lõpus

tingimustena.

2.2.7.1 Piirsalu ala

2.2.7.1.1 Piirsalu põhjavesi

Piirsalu alal on maapinnalähedased põhjaveekihid maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud34.

KSH jaoks koostati Piirsalu kaitsetööstuspargi piirkonna põhjavee uuring35 (vt Lisa 4, edaspidi Piirsalu

põhjavee uuring), mis käsitles Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamise mõjusid piirkonna põhjavee režiimile

ja kvaliteedile ning muutuste mõju piirkonna veevarustusele ning ökosüsteemidele. Uuringus analüüsiti

võimalust rajada Piirsalu kaitsetööstusparki kaks puurkaevu, mis ammutaksid vett erinevatest

põhjaveekompleksidest, kummagi maksimaalse tootlikkusega kuni 490 m³ ööpäevas. Seejuures esitati

uuringu lähteülesandes veevajadus varuga, kuna tegelik veetarbimine ei olnud uuringu koostamise ajal

veel täpselt teada. Kuna käesoleva mõjuhindamise ajaks on põhjavee vajadus täpsustunud lähtutakse siin

täpsustatud põhjaveevajadusest – kuni 350 m³ ööpäevas.

Kaitsetööstuspargi veevõtt võib mõjutada piirkonna veevarustust eelkõige põhjaveetaseme alanduslehtri

kujunemise ning võimalike veekvaliteedi muutuste kaudu. Piirsalu põhjavee uuringu tulemuste põhjal

järeldub, et keskkonnamõjude seisukohast on eelistatud lahendus tagada kaitsetööstuspargi veevarustus

veehaarde rajamisega survelisse Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi. Ordoviitsiumi-Kambriumi

põhjaveekompleks levib Piirsalus ca 75–100 m sügavusel. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi

34 Veeseaduse § 68 lg 3 p 2 kohaselt loetakse põhjaveekiht looduslikult nõrgalt kaitstuks, kui põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht. 35 OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 26/5455. Piirsalu kaitsetööstuspargi piirkonna põhjavee uuring. Tallinn 2026.

48 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

veehaarde rajamisel võib veetarbimise mõju ulatuda laiemale alale, võrreldes maapinnale lähema,

Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi kasutamisega, kuna tegemist on aeglase veevahetusega ja pindalalise

toitumiseta põhjaveekihiga. Arvestades aga, et piirkonnas kasutatakse valdavalt üle 150 m sügavusi

puurkaeve, on survetaseme mõne meetrine langus veevarustuse seisukohast üldjuhul vähese mõjuga.

Eeldatavalt avaldub kaitsetööstuspargi veevarustusega kaasnev suurim mõju Risti aleviku kaevule

katastrinumbriga 9483 36 ja Ellamaa küla kaevule katastrinumbriga 1364 37 , kus halvima võimaliku

stsenaariumi kohaselt langeb survetase 30 a jooksul kuni 12 m võrra. Mõlemad kaevud jäävad Piirsalu

kaitsetööstuspargist enam kui 5 km kaugusele. Sellest kaugemates kaevudes piirdub suurim võimalik

mõju 10 meetriga. Üldine arvutuslik mõju survetasemele levib kümnete kilomeetrite kaugusele, mõju

tulemusena on halvimal juhul mõnedes kaevudes vajalik pumba langetamine aastakümnete jooksul.

Põhjaveekompleks jääb surveliseks ning seetõttu ei ole oodata muutusi põhjavee kvaliteedis.

Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekompleksi vee kvaliteet vastab üldjuhul joogivee nõuetele, kuid

kohati võib esineda kõrgendatud raua- ja fluoriidisisaldust. Kaitsetööstuspargi olmeruumide

veevarustuse kavandamisel on seepärast otstarbekas arvestada veetöötluse vajadusega, et tagada

kraanivee vastavus joogivee kvaliteedinõuetele38.

Puurkaevu rajamisel Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi on negatiivne mõju Natura 2000 alale

välistatud. Kuna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks on paksu veepideme poolt maapinnast

eraldatud, ei mõjuta sealne veevõtt ka ülejäänud pindmisi ökosüsteeme.

2.2.7.1.2 Piirsalu pinnavesi

Piirsalu ala lääneserv piirneb Piirsalu jõega (VEE1102100), lisaks läbib maa-ala Lepaste oja (VEE1102200).

Piirsalu-Kõrtsioja vooluveekogumi (veekogumi kood 1102100_1) 2024. a koondseisund hinnati

Keskkonnaagentuuri poolt heaks39. Lepaste ojale pinnaveekogumit moodustatud ei ole.

Piirsalu jõe ehituskeeluvööndi laius on LKS § 38 lg 1 p 4 alusel 50 m, mis metsamaal laieneb veekogu kalda

piiranguvööndi piirini (LKS § 38 lg 2). Lepaste oja ehituskeeluvööndi laius on 25 m, mis metsamaal laieneb

50 meetrini. LKS § 38 lg 51 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel

ehitatavale ehitisele.

KSH jaoks koostati Piirsalu kaitsetööstuspargi pinnavee uuring40 (vt Lisa 5, edaspidi Pinnavee uuring),

mille tulemustele käesolevas mõjude hindamise aruande täienduses muuhulgas toetutakse.

Kaitsetööstuspargi mõju pinnavee seisundile tuleneb heitvee-, kuivendus- ja sademevee mõjust.

Käesoleva mõju hindamise aluseks võetud suublasse juhitava heitvee kogus on kuni 350 m3 ööpäevas.

Enamus puhastamist vajavast reoveest tekib lõhkeainete tootmisega seotud tööstuslike protsesside

käigus.

36 PRK0009483, https://veka.keskkonnainfo.ee/puurauk/PRK0009483 37 PRK0001364, https://veka.keskkonnainfo.ee/puurauk/PRK0001364 38 Joogivee kvaliteedinõuded on sätestatud sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded” 39 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo 40 OÜ Maves, töö nr 26002. Piirsalu kaitsetööstuspargi pinnavee uuring. Tallinn 2026

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 49

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Järgnevalt tuuakse välja veekasutusega seotud PVT nõuded, millega tuleb lõhkeainetehasega seotud

kompleksi reoveepuhastuse projekteerimisel arvestada. Nõuded pärinevad CWW PVT-järelduste

dokumendist.

▪ PVT 7. Selleks et vähendada vee kasutust ja reovee teket, on PVT vähendada reoveevoogude

koguseid ja/või saastekoormust, suurendada reovee taaskasutust tootmisprotsessis ning reoveest

püüda ja taaskasutada toorainet.

▪ PVT 10. Vetteheite vähendamiseks on PVT kasutada reovee käitlemise ja puhastamise integreeritud

strateegiat, mis hõlmab allpool tähtsuse järjekorras esitatud tehnikate sobivat kombinatsiooni.

a. Protsessi integreeritud tehnikad: tehnikad, millega takistatakse või vähendatakse vett

saastavate ainete teket.

b. Saasteainete püüdmine tekkekohas: tehnikad, millega saasteained kogutakse enne reovee

juhtimist reovee kogumise süsteemi.

c. Reovee eeltöötlus: tehnikad saasteainete koguste vähendamiseks enne lõplikku

reoveepuhastust. Eeltöötlemine võib toimuda tekkekohas või pärast voogude ühendamist.

d. Lõplik reoveepuhastus: lõplik reovee puhastamine, näiteks eelpuhastamine ja esmane

puhastamine, bioloogiline puhastamine, lämmastiku kõrvaldamine, fosfori kõrvaldamine ja/või

tahkete ainete kõrvaldamine sellekohaste tehnikatega enne reovee juhtimist vastuvõtvasse

veekogusse.

▪ PVT 11. Vetteheite vähendamiseks on PVT reovett eelnevalt töödelda, kui see sisaldab saasteaineid,

mida ei saa korralikult eemaldada reovee lõpliku töötlusega; selleks kasutatakse sobivaid tehnikaid.

▪ PVT 12. Vetteheite vähendamiseks on PVT kasutada sobivat reovee lõpp-puhastustehnikate

kombinatsiooni.

Sademevee käitlemisel on asjakohane arvestada järgmiste CWW PVT nõuetega:

▪ PVT 8. Puhta vee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks on PVT eraldada saastamata

reoveevood sellistest reoveevoogudest, mida on vaja puhastada.

▪ PVT 9. Selleks et vältida kontrollimatut heidet vette, on PVT näha reovee jaoks ette sobiv

puhversäilitusmaht muudes kui tavapärastes käitamistingimustes tekkinud reovee mahutamiseks

(riskianalüüsi alusel, võttes arvesse saasteainete laadi, edasise töötlemise mõju, vastuvõtvat

keskkonda) ning võtta asjakohaseid täiendavaid meetmeid (nt piiramine, töötlemine, taaskasutus).

Tekkiv reovesi ei sisalda veekeskkonnale ohtlikke aineid, peamiselt on tegemist orgaaniliste

saasteainetega, mis lagunevad bioloogiliste protsesside käigus. Olenemata sellest, kas tootmise jaoks

rajatakse mitu reoveepuhastit või lahendatakse puhastusprotsess eri voogude kaupa, peab puhastatud

ja suublasse juhitav heitvesi lõpptulemusena vastama alljärgnevalt käsitletavatele nõuetele.

Arvestades kaitsetööstuspargi asukohta, on võimalik heitvesi juhtida kas otse Piirsalu jõkke või pargi

territooriumit läbivasse Lepaste ojja, mis kavandatava tegevuse asukoha vahetus läheduses suubub

Piirsalu jõkke. Piirsalu jõgi (VEE1102100) kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

50 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

kudemis- ja elupaikade nimistusse 41 ning heitvee juhtimisel tuleb lisaks saasteainete piirväärtustele

arvestada ka heitvee temperatuuri näitajatega. LKS § 51 lg 1 kohaselt on keelatud selliste veekogude

loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.

Pinnavee uuringule tuginedes ei tohi 350 m3/ööp heitvee juhtimisel puhastist suublasse juhitava heitvee

saastenäitajad ületada piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999

ie (Tabel 4).

Tabel 4. Puhastist väljuva heitvee näitajad

Näitaja Väärtus Ühik

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) <15 mgO2/l

Keemiline hapnikutarve (KHT) <125 mg/l

Hõljuvained <25 mg/l

Üldlämmastik (Nüld) <45 mg/l

Ammoonium (NH4-N) <5 mgN/l

Üldfosfor (Püld) <1 mg/l

pH 6–9

Lõheliste elupaiga tingimuste kaitseks on oluline vältida jõevee temperatuuri tõusu rohkem kui 2 kraadi

võrra. Seepärast tuleb mõju minimeerimiseks suunata heitvesi Lepaste ojja, kus see saab enne Piirsalu

jõkke jõudmist jahtuda. Lepaste oja pole püsivooluline ning seega puudub sellel oluline elupaigaline

väärtus, mida heitvee temperatuur mõjutada saaks40.

Kavandatava kaitsetööstuspargi ala on osaliselt liigniiske ning arvestades, et alal puudub terviklik

kuivendusvõrk, on hoonete ja teede rajamiseks vajalik maa-ala kuivendamine. Kuivendusvesi üldjuhul

enne suublasse juhtimist puhastamist ei vaja, kuid kuivendusvõrgu rajamise järgselt võib ajutiselt

suureneda heljumi ja setete kandumine suublasse pinnase erosiooni tõttu. Kasutuse käigus olukord

stabiliseerub ning koormus suublale väheneb.

Kaitsetööstuspargi sademevee käitlemise lahenduse projekteerimisel tuleb lähtuda Piirsalu pinnavee

uuringus toodud tingimustest:

▪ ≥30 sõiduki parklad: rajada kõvakattega ning sealt kogunev sademevesi enne veekogusse juhtimist

suunata läbi õlipüüduri; õlipüüduritele tuleb tagada regulaarne hooldus42.

▪ Alla 30 sõidukile mõeldud parklad võivad olla kõvakatteta. Parklast ära valguv vesi ei tohi voolata

otse veekogusse, vaid peab läbima sobiva looduslähedase sademeveesüsteemi.

▪ Looduslähedased sademeveelahendused: vältida otsejuhtimist jõkke; kasutada kraave, nõvasid,

tiike, imbväljakuid, et toimuks looduslik puhastumine, imbumine ja vooluhulga ühtlustumine. Kui

pinnas ei sobi immutuseks, rajada ühtlustusbassein, mille mahu arvutab hüdrotehnikainsener.

41 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ 42 Eksperthinnang õlipüüduri paigaldamiseks parklatesse. EMÜ 2023

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 51

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Territooriumil tekib lisaks tavapärasele sademeveele ka potentsiaalselt saastunud sademevett, mis tuleb

koguda ja juhtida tehnoloogilise kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse. Sellisteks aladeks on eelkõige

lõhkematerjali tootmisjääkide hävituplats ning teatud juhtudel ka hoidlate ja mahutite alad, kus

sademevesi võib kokku puutuda ohtlike ainetega. Hoidlate ja mahutite puhul tuleb vajadusel ette näha

vett mitteläbilaskvast inertsest materjalist lekkekindlad vannid (piirded), mis takistavad saasteainete

levikut pinnasesse ja keskkonda. Samuti võib olla vajalik hoidlate sademevee kogumissüsteem

projekteerida selliselt, et see on isoleeritud või vajadusel kiiresti isoleeritav ühiskanalisatsioonist või

suublast, võimaldades avariiolukorras saastunud sademevee kontrollitud kogumist ja käitlemist.

Planeeringulahenduse kohaselt on hoonestusala kavandatud selliselt, et rakendatakse LKS § 38 lg 51

erandit, mille alusel ei laiene veekogu ääres ehituskeeld kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel

ehitatavale ehitisele. Erandi rakendamine toimub Lepaste oja ehituskeeluvööndi suhtes, Piirsalu jõe

äärde planeeringuga tegevusi ei kavandata. Leevendamiseks soovitatud meetmete rakendamisel ei ole

ette näha ebasoodsa mõju avaldumist Lepaste ojale.

2.2.7.2 Aidu ala

2.2.7.2.1 Aidu põhjavesi

Aidu alal on maapinnalähedased põhjaveekihid maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata43.

Aidu kaitsetööstuspargi alale kavandatud tegevuse täpne veevajadus ei ole teada, kuid käesolevas

mõjuhindamises arvestatakse veetarbega kuni 350 m3 ööpäevas. Vett tarvitatakse nii tootmises kui ka

olmeks.

KSH jaoks koostati Aidu kaitsetööstuspargi piirkonna põhjavee uuring44 (vt Lisa 6, edaspidi Aidu põhjavee

uuring), milles analüüsiti veevõtu mõju piirkonnas saadaval olevatele neljale peamisele aluspõhjalisele

põhjaveekihile: Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksid ning Kambriumi-Vendi

Gdovi ja Voronka veekihid. Uuringu kohaselt sobivad Aidu kaitsetööstuspargi veevarustuseks kõik eelpool

loetletud põhjaveekompleksid ja -kihid, kuid arvestada tuleb leevendusmeetmetega, mis on täpsemalt

välja toodud käesoleva ptk lõpus.

Lisaks põhjaveele on mõeldav kaitsetööstuspargi veevarustuses kasutada endise Aidu karjääri

tranšeedesse tekkinud tehisveekogude pinnavett. Aidu tranšeedes moodustunud veekogud on pikad

kitsad sügavad karjääri tagasitäite platoodel moodustuvast põhjaveest toituvad veekogud 45 , mis on

seotud Ordoviitsiumi põhjaveekihiga. Aidu tranšeede veekvaliteedi puhul tuleb arvestada nikli

sisaldusega, mis 2020. a Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt läbiviidud uuringute kohaselt oli

pindmises veekihis 1,9–14 µg/l (keskmine 8 µg/l), sügavamalt võetud veeproovides 4,1–54 µg/l (keskmine

28 µg/l), joogivee piirsisaldus on 20 µg/l46.

43 Veeseaduse § 68 lg 3 p 1 kohaselt loetakse põhjaveekiht looduslikult kaitsmata, kui ala on karstiala, alvar ja ala, kus põhjaveekihil lasub kuni 2 meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht. 44 OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 26/5459. Aidu kaitsetööstuspargi piirkonna põhjavee uuring. Tallinn 2026. 45 Tamm, I., Kõrgmaa, V., Laht, M. 2020. LIFE/IPE/EE/000007 alategevus C.8 Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku kujundamine kaevandatud aladel. Ülevaade nikli sisaldusest Aidu ja Narva karjääri tranšee 13 veekogude süsteemis. 46 Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded”.

52 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Aidu põhjavee uuringu kohaselt on Ida-Virumaa joogiveevarustuse raskustest tulenevalt (seoses

kaevandustegevusest põhjustatud põhjaveereostusega ning joogikõlbulike surveliste veekihtide

loodusliku ressursi nappusega) soovituslik rahuldada kaitsetööstuspargi tootmisevee vajadus pigem

pinnavee või Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi rajatud veehaarde baasil, kui see ei põhjusta

kaitsetööstuspargi töös ebamõistlikke lisakulutusi (eelkõige veepuhastustehnoloogia osas). Kuna

lähipiirkonnas Ordoviitsiumi tarbekaeve ei ole ning põhjaveest sõltuvad ökosüsteemid (märgalad) asuvad

väljaspool teoreetilise mõju ala, ei ole oodata Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist veevõtul negatiivseid

mõjusid veevarustusele või ökosüsteemidele. Veevõtt Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksist ja

Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi Voronka ja Gdovi põhjaveekihtidest ei mõjuta samuti

ökosüsteeme, sh on välistatud mõju ka Natura 2000 aladele.

KSH hinnangul on otstarbekam veevarustus lahendada siiski Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi rajatud

veehaarde baasil, lähtudes sellest, et sügavamaid kihte tuleks eelistada Ida-Virumaa joogiveevarustuse

reservina, ning arvestades pinnavee kvaliteedi suuremat kõikuvust ja heitvee juhtimise võimalikke

lahendusi (mida käsitletakse täpsemalt järgnevas alapeatükis). Küll aga sobib pinnaveekogude

(tranšeede) vesi kaitsetööstuspargi tuletõrje veevarustuse kasutuseks. Vajadusel on siiski võimalik

lahendada veevõtt kuni 350 m3/ööpäevas ka Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi Voronka või Gdovi

põhjaveekihtidesse veehaarde rajamisel. Arvestades piirkonna veevõtu üldist vähenemist oleks veevõtt

350 m3/ööpäevas Ida-Virumaa joogiveevarustuse suhtes jätkusuutlik. Põhjaveevõtu planeerimisel tuleb

arvestada keskkonnaministri 20.01.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/20 „Lüganuse valla põhjaveevarude

kehtestamine“ Lüganuse vallale kuni 31.12.2050 kehtestatud põhjaveevarudega. Juhul, kui kavandatavad

põhjaveekogused koos teiste vee-kasutajatele lubatud põhjaveekogustega ületavad kehtestatud

põhjaveevarud, tuleb põhjaveevarud ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 p 6 kohaselt.

2.2.7.2.2 Aidu pinnavesi

Aidu ala külgneb Aidu karjääri tranšeedesse tekkinud tehisveekogudega (EELIS koodidega VEE2014590 ja

VEE2014560). Tehisjärvede ehituskeeluvööndi laius on 50 m, mis metsamaal laieneb veekogu kalda

piiranguvööndi piirini (100 m). LKS § 38 lg 51 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud riigi

eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. Need veekogud ei ole avalikud ega avalikult kasutatavad. Läbi

teiste Aidu karjääri tekkinud veekogude on neil Lüganuse valla Aidu küla Kalakasvanduse kinnistul

(katastriüksuse tunnus 43801:001:0155) paikneva truubi kaudu ühendus endisest karjäärist lõunas

kulgeva Ojamaa jõega (VEE1068700), mis suubub omakorda Purtse jõkke (VEE1068200) selle

keskjooksul45. Kaitsetööstuspargist ca 800 m kirdes asub Hiiesoo raba, mis on suuresti mõjutatud turba

tootmisest. Töötavaid maaparandussüsteeme kaitsetööstuspargi lähikonnas ei ole44.

Aidu kaitsetööstuspargis tekkivast heitveest moodustab arvestuslikult ca 60 m3/ööpäevas olmereovesi,

ülejäänud pärineb tootmisest. Kuna täpne heitvee moodustumise skeem ei ole käesoleva hindamise ajaks

teada, siis lähtutakse mõjude analüüsimisel heitvee hulgast kuni 350 m3/ööpäevas.

Aidu põhjavee uuringu kohaselt ei ole heit- ja jahutusvee käitlemist soovituslik lahendada pinnasesse

juhtimisega, vaid pigem sobib heitvee suublaks tranšeeveekogu. Kaitsetööstuspargi alal leviva

karjääripuiste filtratsiooniomadused on väga heterogeensed ning antud alal tundmatud, kuid tõenäoliselt

on materjal väga hea läbilaskvusega ning ei oma heitvee suhtes puhastusvõimet. Heitvett kuni

50 m3/ööpäevas oleks võimalik juhtida pinnasesse, kui see puhastatakse enne vastavalt nõuetele ning kui

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 53

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

immutusväljakule kantakse 1,2 m paksune kiht keskmise veeläbilaskvusega liivast pinnast. Pinnase

lisamist ei ole vaja, kui olemasoleva pinnase puhastusvõimes veendutakse eelnevalt katseliselt. Kuid

50 m3/ööpäevas suuremas koguses heitvee juhtimiseks on ainukesed realistlikud alternatiivid Aidu

karjääri tranšeedesse tekkinud tehisveekogud, mis on ühenduses Ojamaa jõega.

Ojamaa jõe pinnaveekogumi (1068700_1) ökoloogiline seisund hinnati 2024. aastal kesiseks. Kesist

seisundit põhjustab kalastiku seisund, mida halvendab jõe tõkestatus – Purtse jõel paiknevad Püssi ja

Lohkuse paisud, mis takistavad kalade rännet ja mõjutavad seeläbi kogu vesikonna toimimist. Lisaks

avaldavad negatiivset mõju setete koormus ning piirkonnas toimunud ja toimuv kaevandustegevus,

sealhulgas Ojamaa kaevandus ja suletud Aidu karjäär, mis on muutnud nii veekvaliteeti kui ka

hüdromorfoloogilisi tingimusi. Samuti on jõe seisundit mõjutanud jõesängi muutmine, mille tagajärjel on

vähenenud looduslik mitmekesisus ja elupaikade kvaliteet. Nimetatud tegurite koosmõjul ei vasta

veekogumi ökoloogiline seisund hea seisundi nõuetele, kuigi Ojamaa jõe pinnaveekogumi keemiline

seisund on hinnatud heaks.

Kaitsetööstuspargi heitvee juhtimine Aidu karjääri tranšeeveekogudesse võib avaldada mõju Ojamaa

jõele, kuna veekogud on omavahel ühenduses. Siiski ei ole nõuetekohaselt puhastatud heitvee juhtimisel

ette näha negatiivset mõju Ojamaa jõe pinnaveekogumi keemilisele seisundile, kuna tranšeeveekogude

summaarne läbivoolu hulk on suurusjärgu võrra suurem kui tekkiva heit- ja jahutusvee hulk44. Heitvee

juhtimisega ei mõjutata Ojamaa jõe pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit, mis eelkõige sõltub paisude

olemasolust, kaevandustegevusest ning jõesängi muutmisest.

Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldusega nr 151 kehtestati Põhja-Kiviõli kaitsetööstusala, mille üheks

võimalikuks heitvee suublaks on Erra jõgi, mis nagu Ojamaa jõgi kuulub samuti Purtse jõe valgalasse.

Seega lisanduvad Purtse jõe valgalasse kaks uut tööstuspiirkonda, mille heitveed juhitakse siiski

erinevatesse alamvalgaladesse. Purtse jõe vesikond on juba praegu üks Eesti suurima inimtekkelise

koormusega valgalasid. Veekogude seisundit mõjutavad eelkõige aastakümneid kestnud põlevkivi

kaevandamine ja töötlemine, ajalooline jääkreostus, tegutsevate kaevanduste (sh Ojamaa kaevanduse)

veerežiimi ja veekvaliteedi mõju, kavandatav Uus-Kiviõli kaevandus ja lisaks jõgede hüdromorfoloogilised

muutused ning paisud.

Kumulatiivsete mõjude seisukohalt lisandub kavandatava tegevuse mõju piirkonda, kus pinna- ja

põhjaveerežiim on juba ulatuslikult eelpool loetletud tegevustest mõjutatud. Põhjaveeuuringu kohaselt

kujundavad piirkonna hüdrogeoloogilist olukorda, sh mõju pinnavee kvaliteedile, valdavalt kaevanduste

kuivendusest tingitud ulatuslikud põhjavee alanduslehtrid ja kaevandamisega seotud geokeemilised

muutused, mille taustal on kaitsetööstuspargist pärineva nõuetekohaselt puhastatud heitvee lisanduv

mõju väike ning eeldatavalt ei põhjusta see koos teiste olemasolevate mõjudega Ojamaa jõe veekogumi

seisundi halvenemist ega takista veekogumile seatud keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Kaitsetööstuspargi heitvee väljalask kavandatakse ligikaudu 2 km kaugusele põhjasuunda Aidu

sõudekanalist ning umbes 5 km kaugusele sõudekanalit Ojamaa jõega ühendava kraavi suubumiskohast

Ojamaa jõkke. Seega läbib heitvesi enne Ojamaa jõkke jõudmist Aidu karjääri veekogude süsteemi, kus

toimub oluline segunemine. Aidu sõudekanali veemaht on ligikaudu 1,6 miljonit m³, samas kui

kaitsetööstuspargis tekkiva heitvee kogus on hinnanguliselt kuni 127 750 m³ aastas, moodustades

ligikaudu 7% sõudekanali veemahust. Kuigi tegemist on üldistatud hinnanguga, näitab see suurusjärk

54 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

selgelt, et heitvee osakaal kogu veemahus on piiratud ning koos segunemise protsessidega väheneb selle

mõju enne Ojamaa jõkke jõudmist tasemeni, mis ei mõjuta pinnaveekogumi ökoloogilist ning keemilist

seisundit.

Kogu Purtse valgala peamine kumulatiivne koormus tuleneb jätkuvalt põlevkivitööstusest,

kaevandamisest ja ajaloolisest jääkreostusest, samas kui Aidu ja Põhja-Kiviõli kaitsetööstusparkide

lisanduv mõju on eeldatavalt väike, tingimusel, et heitvesi vastab kehtestatud nõuetele ning võimalikke

muutusi jälgitakse seirega.

Heitvee väljalaskme kavandamisel tuleb arvestada, et sõudekanali ääres Paadi kinnistul (KÜ

43801:001:0169) asub Aidu karjääri supluskoht (avalik veekogu), mille suplusvee kvaliteeti seiratakse

ning soodustatakse puhkamisvõimalusi. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et kui

planeeritava supluskoha veekogusse juhitakse heitvett, siis peab heitvee väljalase olema supluskohast

või supelrannast vähemalt 200 meetri kaugusel ning veeseaduse § 129 lg 6 kohaselt ei tohi

sademeveelase põhjustada suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavust.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava47 eesmärgiks on vältida veekogumite seisundi halvenemist ning

tagada veekogumitele seatud keskkonnaeesmärkide saavutamine. Käesoleva KSH käigus hinnati

kavandatava tegevuse mõju Ojamaa (1068700_1) ja Purtse_2 (1068200_2) pinnaveekogumitele.

Hindamise tulemuste kohaselt ei põhjusta nõuetekohaselt puhastatud heitvee juhtimine Aidu

karjääriveekogudesse Ojamaa ega Purtse_2 veekogumi keemilise ega ökoloogilise seisundi halvenemist.

Arvestades heitvee suhteliselt väikest kogust võrreldes vastuvõtva veesüsteemi veemahuga ning olulist

segunemist enne Ojamaa jõkke jõudmist, ei ole ette näha ka veekogumite keskkonnaeesmärkide

saavutamise takistamist. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas

seatud eesmärkidega ning puudub vajadus hinnata veeseaduses sätestatud erandi kohaldamise eeldusi.

2.2.7.3 Ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed

Mõlema ala puhul

▪ Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja- ega

pinnavee seisundit. Reostusohtlikud objektid (nt kütuse, kemikaalide jms hoiustamise kohad) tuleb

rajada kõvakattega aladele või suletud ruumidesse, et välistada reostuse levimist pinnasesse.

Hoidlate ja mahutite puhul tuleb vajadusel ette näha vett mitteläbilaskvast inertsest materjalist

lekkekindlad vannid (piirded), mis takistavad saasteainete levikut pinnasesse ja keskkonda. Samuti

võib olla vajalik hoidlate sademevee kogumissüsteem projekteerida selliselt, et see on isoleeritud

või vajadusel kiiresti isoleeritav ühiskanalisatsioonist või suublast, võimaldades avariiolukorras

saastunud sademevee kontrollitud kogumist ja käitlemist.

▪ Kõvakattega pindadelt sademevee ärajuhtimisel tuleb vältida selle saastumist (nt kokkupuudet

ventilatsioonisüsteemidest sadenevate saasteainetega vms) või kui see pole võimalik, siis tuleb

saastunud sademevesi eraldi kokku koguda ja juhtida puhastisse.

▪ Kõigi reostusohtlike tegevuste puhul tuleb lahendus kavandada selliselt, et see toimuks kõvakattega

vettpidavatel pindadel. Potentsiaalselt saastunud sademevesi (eelkõige lõhkeaine tootmisjääkide

47 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, koostanud Keskkonnaministeerium. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad- 2022-2027#veemajanduskavade-do

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 55

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

põletusplatsilt, katseplatsilt ning teatud juhtudel ka hoidlate ja mahutite alalt, kus sademevesi võib

kokku puutuda ohtlike ainetega) tuleb kokku koguda, juhtida tehnoloogilise kanalisatsiooni kaudu

reoveepuhastisse ning puhastada enne suublasse juhtimist.

▪ Tootmisüksuste projekteerimisel tuleks eelistada saastamata sademevee kasutamist põhjavee

asemel seal, kus võimalik (nt tuletõrjevesi, autode pesu vms).

Piirsalu alal:

▪ Veevarustuses eelistada lahendust, mille korral rajatakse kaitsetööstuspargi veehaare rajamisega

survelisse Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekompleksi.

▪ Lõheliste elupaiga tingimuste kaitseks on oluline vältida Piirsalu jõe vee temperatuuri tõusu rohkem

kui 2 kraadi võrra. Üheks mõju minimeerimise võimaluseks on suunata heitvesi Lepaste ojja, kus see

saab enne Piirsalu jõkke jõudmist jahtuda. Kui seire käigus selgub, et sellega ei ole tagatud Piirsalu

jõkke jõudva vee temperatuuri piisav säilimine, tuleb kasutusele võtta muud meetmed temperatuuri

liigse muutumise vältimiseks.

▪ ≥30 sõiduki parklad: rajada kõvakattega ning sealt kogunev sademevesi enne veekogusse juhtimist

suunata läbi õlipüüduri; õlipüüduritele tuleb tagada regulaarne hooldus .

▪ Alla 30 sõidukile mõeldud parklad võivad olla kõvakatteta. Parklast ära valguv vesi ei tohi voolata

otse veekogusse, vaid peab läbima sobiva looduslähedase sademeveesüsteemi.

▪ Looduslähedaste sademeveelahenduste kavandamisel vältida otsejuhtimist jõkke; kasutada kraave,

nõvasid, tiike, imbväljakuid, et toimuks looduslik puhastumine, imbumine ja vooluhulga

ühtlustumine. Kui pinnas ei sobi immutuseks, rajada ühtlustusbassein, mille mahu arvutab

hüdrotehnikainsener.

▪ Kui edasise arendamise, projekteerimise või ehitustööde käigus tuvastatakse territooriumil

olemasolev(ad) puurkaev(ud) või puurauk, mida ei kavandata edaspidi kasutada, tuleb see

nõuetekohaselt lammutada (likvideerida). Puurkaevu või puuraugu lammutamine tuleb kavandada

ja läbi viia kehtivate nõuete kohaselt, tagades põhjaveekihtide kaitse ning vältides eri

põhjaveekihtide omavahelist ühendamist ja saasteainete sattumist põhjavette. Lammutamise

andmed tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja esitada vastavatesse registritesse.

Aidu alal:

▪ Lahendada veevarustus Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi rajatud veehaarde baasil. Arvestada, et

Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veekvaliteet on põlevkivi kaevandamise tulemusel halvenenud.

Veevõtt võib põhjustada kivimite kuivendamisel nende täiendavat oksüdeerumist ning tugevamat

leostumist, mille tulemusel tõuseb põhjavees sulfaadi ja raua sisaldus ning üldkaredus ja -

mineraalsus. Seega tuleb Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi puurkaevu rajamisel kavandada ka

veepuhastus, mis tagaks vastavuse tootmis- ja joogivee kvaliteedinõuetele.

▪ Põhjaveevõtu planeerimisel tuleb arvestada keskkonnaministri 20.01.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/20

„Lüganuse valla põhjaveevarude kehtestamine“ Lüganuse vallale kuni 31.12.2050 kehtestatud

põhjaveevarudega. Juhul, kui kavandatavad põhjaveekogused koos teiste vee-kasutajatele lubatud

põhjaveekogustega ületavad kehtestatud põhjaveevarud, tuleb põhjaveevarud ümber hinnata

veeseaduse § 206 lg 2 p 6 kohaselt.

▪ Kaitsetööstuspargi tuletõrje veevarustuses eelistada pinnaveekogude (tranšeede) vee kasutamist.

56 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

▪ Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada Aidu karjääri supluskohaga. Kui planeeritava

supluskoha veekogusse juhitakse heitvett, siis peab heitvee väljalase olema supluskohast või

supelrannast vähemalt 200 meetri kaugusel ning veeseaduse § 129 lg 6 kohaselt ei tohi

sademeveelase põhjustada suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavust.

2.2.7.4 Seiremeetmed

2.2.7.4.1 Piirsalu ala

Pinnas

Lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamis- või katseplatsiga seotud seire:

▪ Kui luuakse lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamisplats avapõletamiseks või katseplats, siis tuleb

olenevalt kasutussagedusest seirata pinnase kvaliteeti hävitamis- või katseplatsi ümbruses. Kui platsi

kasutatakse tihedamalt kui 1 kord nädalas, siis on soovitatav seiresagedus 1 kord kvartalis, kui

harvemini, siis kord poolaastas. Pinnase kvaliteeti platsi ümbruses seiratakse platsi kasutusea ajal ja

3 aastat pärast kasutusea lõppu. Seiratavad ained valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid

lõhkematerjali tootmisjääke ja lõhkeainega määrdunud esemeid või millisest materjalist moona

katsetatakse või hävitatakse. Seiret teostada kahes seirepunktis, mis paiknevad platsi suhtes eri

ilmakaartes. Seiretulemusi võrrelda keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete

sisalduse piirväärtused pinnases” sätestatud siht- ja piirarvudega. Kui proovid näitavad tööstusmaa

piirarvust kõrgemat sisaldust, siis tuleb välja selgitada reostuse ulatus ning asuda seda likvideerima.

Lisaks tuleb sellisel juhul hävitamisplatsi tehnilist lahendust muuta nii, et edaspidi oleks välistatud

ohtlike ainete sisalduse tõus. Täpsed seirepunktid ja -meetodid pannakse paika järgmistes

etappides.

Pinnavesi

Lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamisplatsiga seotud seire:

▪ Kui luuakse tootmisjääkide hävitamisplats avapõletamiseks, siis tuleb üks kord kvartalis seirata

pinnavee kvaliteeti Piirsalu jões. Seirepunkt valida kaitsetööstuspargist allavoolu (võib ühildada

heitvee suublaseirega). Seirepunkti valikul on oluline, et seal oleks võimalik järjepidevalt proove

võtta. Seiratavad ained valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid lõhkematerjali tootmisjääke

ja lõhkeainega määrdunud esemeid hävitatakse. Seiretulemusi tuleb võrrelda keskkonnaministri

24.07.2019 määruses nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri,

prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna

kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete

keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ sätestatud

keskkonna kvaliteedi piirväärtustega. Juhul kui seiretulemused näitavad määruses toodud ainete

sisalduse suurenemist võrreldes foontingimustega, tuleb seiret korrata, et välistada juhuslik

kõikumine. Tuvastatud väärtuste püsimisel või piirväärtuste ületamisel selgitada välja reostuse

ulatus ja allikas ning rakendada meetmeid reostuse likvideerimiseks. Lisaks tuleb sellisel juhul välja

töötada ja rakendada asjakohased tehnilised lahendused, mis väldivad ohtlike ainete edasist

jõudmist pinnaveekogusse.

Heitvee seire:

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 57

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

▪ Seire tuleb algselt läbi viia üks kord kuus kahe aasta vältel. Pärast seda, kui reoveepuhasti töökindlus

on tõendatud ja heitvee kvaliteet stabiilne, võib seiresagedust vähendada ühe korrani kvartalis. See

hõlmab nii toruotsa seiret kui ka suublaseiret (jõest nii üles- kui allavoolu toruotsast).

▪ Ülesvoolu seirepunkt: vähemalt 20 meetrit enne heitvee suubumist.

▪ Allavoolu seirepunkt: tööstuspargi põhjapiiril.

▪ Kohapeal määratavad näitajad: voolukiirus ja vooluhulk, lahustunud hapniku sisaldus,

pH, elektrijuhtivus, temperatuur.

▪ Laboris määratavad näitajad (vähemalt): vähemalt BHT5, KHTMn, heljum, Püld, Nüld,

ammoonium (NH₄⁺), nitraat (NO₃⁻).

Seire sagedus

▪ Esimesed kaks aastat: seiret tuleb teha üks kord kuus. Kui selle perioodi tulemused

näitavad, et jõe veekvaliteet ei ole muutunud ning heitvee koostis on stabiilselt hea,

võib seiresagedust vähendada ühe korrani kvartalis.

▪ Kui reoveepuhasti koormust suurendatakse, tuleb seiresagedus tõsta vähemalt pooleks

aastaks tagasi sagedusele üks kord kuus, et hinnata võimalikke muutusi veekvaliteedis

Ökoloogilise seisundi uuring ja kordusseire:

▪ Enne tööstuspargi rajamist tuleb Piirsalu jões läbi viia uuringud jõe ökoloogilise seisundi

hindamiseks, sealhulgas kalastiku seire. Kordusuuring tuleb teostada kaks aastat pärast

reoveepuhasti tööle hakkamist. Selle eesmärk on:

▪ kontrollida, et tööstuspargi tegevus ei ole jõe seisundile negatiivselt mõjunud, ning

▪ vajadusel rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid, kui muutused siiski

tuvastatakse.

Põhjavesi

▪ Üks kord kahe aasta jooksul seirata Risti ühisveevärgi Ordoviitsiumi-Kambriumi puurkaevu

katastrinumbriga 9483 veetaset (survetase).

2.2.7.4.2 Aidu ala

Pinnas

Lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamis- või katseplatsiga seotud seire:

▪ Kui luuakse lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamisplats avapõletamiseks, siis tuleb olenevalt

kasutussagedusest seirata pinnase kvaliteeti hävitamis- või katseplatsi ümbruses. Kui platsi

kasutatakse tihedamalt kui 1 kord nädalas, siis on soovitatav seiresagedus 1 kord kvartalis, kui

harvemini, siis kord poolaastas. Pinnase kvaliteeti platsi ümbruses seiratakse platsi kasutusea ajal ja

3 aastat pärast kasutusea lõppu. Seiratavad ained valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid

lõhkematerjali tootmisjääke ja lõhkeainega määrdunud esemeid või millisest materjalist moona

katsetatakse või hävitatakse. Seiret teostada kahes seirepunktis, mis paiknevad platsi suhtes eri

ilmakaartes. Seiretulemusi võrrelda keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete

58 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

sisalduse piirväärtused pinnases” sätestatud siht- ja piirarvudega. Kui proovid näitavad tööstusmaa

piirarvust kõrgemat sisaldust, siis tuleb välja selgitada reostuse ulatus ning asuda seda likvideerima.

Lisaks tuleb sellisel juhul hävitamisplatsi tehnilist lahendust muuta nii, et edaspidi oleks välistatud

ohtlike ainete sisalduse tõus. Täpsed seirepunktid ja -meetodid pannakse paika järgmistes

etappides.

▪ Enne tegevuse algust fikseerida pinnase foonitase nende ainete osas, mis lõhkematerjali

tootmisjääkide ja lõhkeainega määrdunud esemete hävitamisel võivad pinnasesse lisanduda.

Pinnavesi

Lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamis- või katseplatsiga seotud seire:

▪ Kui luuakse lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamisplats avapõletamiseks või katseplats, siis tuleb

üks kord kvartalis seirata pinnavee kvaliteeti platsidest allavoolu asuvas tranšeeveekogus.

Seirepunkt valida kaitsetööstuspargist allavoolu (võib ühildada heitvee suubla seirega). Seirepunkti

valikul on oluline, et seal oleks võimalik järjepidevalt proove võtta. Seiratavad ained valitakse

konkreetselt vastavalt sellele, milliseid lõhkematerjali tootmisjääke ja lõhkeainega määrdunud

esemeid või millisest materjalist moona katsetatakse või hävitatakse. Seiretulemusi tuleb võrrelda

keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete

nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete

keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste

saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“

sätestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtustega. Juhul kui seiretulemused näitavad määruses

toodud ainete sisalduse suurenemist võrreldes foontingimustega, tuleb seiret korrata, et välistada

juhuslik kõikumine. Tuvastatud väärtuste püsimisel või piirväärtuste ületamisel selgitada välja

reostuse ulatus ja allikas ning rakendada meetmeid reostuse likvideerimiseks. Lisaks tuleb sellisel

juhul välja töötada ja rakendada asjakohased tehnilised lahendused, mis väldivad ohtlike ainete

edasist jõudmist pinnaveekogusse.

▪ Enne tegevuse algust fikseerida pinnavee foonitase nende ainete osas, mis lõhkematerjali

tootmisjääkide ja lõhkeainega määrdunud esemete hävitamisel võivad pinnavette lisanduda.

▪ Aidu tehase heitvee ja saastunud sademevee objektispetsiifilised piirväärtused, seiratavate ainete

nimekiri ja seiremeetodid määratakse vee erikasutuse keskkonnaloas konkreetselt, arvestades

suubla (Ojamaa 1068700_1 ja Purtse_2 1068200_2) seisundit ja looduslikku fooni ning tagades, et

heitvee juhtimine ei põhjusta ohtliku aine pinnavee kvaliteedi piirväärtuse ületamist.

Reoveepuhasti heitvee seire:

▪ Seirata reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee kvaliteeti. Heitvee seiret tuleb läbi viia vähemalt

üks kord kvartalis.

▪ Kohapeal määratavad näitajad: voolukiirus ja vooluhulk, lahustunud hapniku sisaldus,

pH, elektrijuhtivus, temperatuur.

▪ Laboris määratavad näitajad (vähemalt): BHT5, KHTMn, heljum, Püld, Nüld,

ammoonium (NH₄⁺), nitraat (NO₃⁻).

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 59

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Põhjavesi

▪ Vähemalt üks kord kahe aasta jooksul seirata kaitsetööstuspargi lähedal asuvate Ordoviitsiumi

joogivee puurkaevude (puurkaevud katastrinumbriga 19631 ja 13547) veetaset (survetase) ning

veekvaliteeti. Veekvaliteedi seire kavandamisel lähtuda kehtivatest joogivee kvaliteedi- ja

kontrollinõuetest.

▪ Enne tegevuse algust fikseerida lähimates Ordoviitsiumi joogivee puurkaevudes (puurkaevud

katastrinumbritega 19631 ja 13547) foonitase nende ainete osas, mis lõhkematerjali tootmisjääkide

ja lõhkeainega määrdunud esemete hävitamisel võivad pinnase kaudu põhjavette lisanduda.

2.2.8 Mõju maavaradele

Piirsalu planeeringualale ega selle lähedusse maardlaid ei jää. Lähimaks on Risti-Muru liivamaardla, mis

paikneb üle 2,6 km idasuunas. Maardlal asuvad kehtiva keskkonnaloa nr L.MK/321097 alusel töötav Risti-

Muru liivakarjäär ning taotletav Risti-Muru II liivakarjääri mäeeraldis.

Aidu planeeringuala asub Aidu põlevkivikarjääri kaevandatud alal, mis on tänaseks korrastatud. Seega ei

kattu kumbki kavandatava tegevuse aladest aktiivsete või taotletavate mäeeraldistega ega halvenda

maavarade kättesaadavust. Mõju maavarade kasutusele seisneb eeskätt ehitusmaterjalide kaudses

tarbimises ning kaevise kasutamises48.

2.2.8.1 Piirsalu ala

Geoloogiliselt paikneb ala Lääne-Eesti madalikul, kus aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi Pirgu

lademe lubjakivid. Ehitusgeoloogilised tingimused on keerukad, eelkõige kõrge pinnasevee taseme ning

nõrkade pinnasekihtide (kohevad liivad ning pehme kuni voolava konsistentsiga savid) esinemise tõttu49.

Seetõttu tuleb ehitustegevuse käigus eemaldada olemasolev muld- ja täitepinnas ning asendada need

tehniliselt sobivate, kiht-kihilt tihendatud mineraalpinnastega (liiv, kruus). Ehitustegevus toob seega

kaasa vajaduse kasutada märkimisväärses koguses ehitusmaavarasid (nt liiv, kruus), mida kasutatakse nii

hoonete vundamentide rajamisel kui ka teede ja platside ehitamisel. Ehituseks vajaminev materjal

hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala

piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Planeeringuala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

maavaradele puudub.

2.2.8.2 Aidu ala

Tõenäoliselt on Aidu endise karjääri alale kaitsetööstuspargi rajamisel võimalik pargi territooriumi

kujundamisel osaliselt kasutada alal paiknevates puistangutes leiduvat materjali. Aidu karjääri puistangud

48 Maapõueseaduse § § 6 lg 2 kohaselt on kaevis looduslikust seisundist eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis 49 Inseneribüroo REIB OÜ, töö nr GE-3829. Kõemaru kinnistu hooned, teed ja platsid. Ehitusgeoloogilised ja pinnase reostusuuringud.

60 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

on kahekihilised ning kujundatud mäetöödega paralleelsete harjadena, mida on tehnilise korrastamise

käigus tasandatud selliselt, et nõlvade kallakus ei ületa 8° ning nendele on rajatud vähemalt 0,5 m

paksune pinnasekiht50. See pinnasekiht sisaldab piisaval määral peent fraktsiooni, mis parandab materjali

kasutatavust ehituslikel eesmärkidel. Seetõttu on tõenäoline, et osa vajaminevast täite- ja

ehitusmaterjalist on võimalik saada kohapealsetest puistangutest, mis vähendab juurdeveetavate

ehitusmaterjalide mahtu ning sellega kaasnevat keskkonnakoormust. Täpsemad kaevise mahud ja alal

leiduva materjali kasutusvõimalused selguvad projekteerimise etapis.

2.2.8.3 Ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed

Mõlema ala puhul

▪ Ehitustööde käigus tekkiva kaevise materjali taaskasutada maksimaalses võimalikus ulatuses samal

kinnisasjal või kavandatava tegevuse alal (nt täitetöödes, reljeefi kujundamisel, teede ja platside

rajamisel), et vähendada loodusvarade kasutamist ning vajadust materjali juurdeveoks.

Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb kaevise kasutamisel lähtuda maapõueseaduse nõuetest ning

järgmistest tingimustest:

▪ Kaevise kasutamine peab olema kooskõlas projektlahendusega.

▪ Kaevise kasutamine väljaspool kinnisasja või selle võõrandamine mahus üle 5000 m³ on lubatud

üksnes Keskkonnaameti loa alusel.

▪ Kaevist võib kasutada vaid juhul, kui see on tekkinud ehitustööde käigus ning selle eemaldamine ei

ületa ehitustegevuseks vajalikku mahtu.

2.2.9 Mõju jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalusele, jääkreostus

Ringmajanduse põhimõtteid, jääkreostuse olemust, lõhkematerjalide jääkide ja nendega saastunud

materjalide hävitamise õigusraamistikku ja hindamise metoodilisi aluseid käsitleti KSH põhiaruandes ptk

6.1.9. Põhiaruandes esitatud hinnangud ja järeldused jäävad kehtima. Siinkohal on esitatud peamine

kokkuvõte.

Nii lõhkeainetehase kui suurekaliibrilise moona tootmise tehase tegevuses on käitluse erilahendust

vajavaks tegevuseks lõhkematerjalide tootmisjääkide ja nendega saastunud materjalide käitlemine (mh

see valdkond ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse). Võimalike lahendusvariantide peamised mõjud

seisnevad saasteainete heites välisõhku (täpsemalt käsitletud ptk-is 2.3.3) ning pinnase- ja põhjavee

mõjutamise ohust (täpsemalt hinnatud ptk 2.2.7).

Kaitsetööstuspargi objektide, sh lõhkeainetehase ja suurekaliibrilise moona tootmise tehase,

ehitustegevuse käigus tekib mitmesuguseid ehitusjäätmeid. Täpsemad ehitus- ja materjalimahud

selguvad ehitusliku projekteerimise käigus, siis määratakse ka täpsemalt tekkivad jäätmekogused.

Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja vastavalt kohaliku

omavalituse jäätmehoolduseeskirja sätetele. Jäätmekäitluse mõju suurus sõltub sellest, kuidas on

50 Enefit Kaevandused AS, Eesti Energia AS. Töö nr P-05-11/17 „Enefit Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt“. Jõhvi 2019.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 61

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

korraldatud tekkivate (sh ohtlike) jäätmete käitlemine ning kui suurel määral saab jäätmeid taaskasutada

kohapeal või lähipiirkonnas.

Planeerimisel ja ehitamisel on peamine ringmajanduslik võte ehitusmaavarade kaevandamise vajaduse

vähendamine läbi jäätmete või nõuetele vastavate tootmisjääkide maksimaalse kasutamise

ehitusmaterjalidena. Näiteks vastava keskkonnakaitseloa olemasolul saab täitematerjalina osaliselt

kasutada mineraalseid jäätmeid.

Kui tööstuspargi arendamise, ehitustööde ja käitamise käigus järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide

ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis ei ole olulist negatiivset mõju ümbritsevale

keskkonnale ette näha. Jäätmetekke maht ei ole eeldatavalt nii suur, et see võiks ületada piirkonna

keskkonnataluvust.

Järgnevalt on täpsemalt käsitletud asukohast sõltuvaid võimalusi.

2.2.9.1 Piirsalu ala

Kavandatava tegevuse ala Piirsalus on kogu ulatuses jääkreostusobjektina registreeritud (Nimetus

„Piirsalu raketibaas“, JRA0000201). Kuigi Piirsalu raketibaasi alal on varasemalt tehtud hoonete

lammutustöid, mille käigus jääkreostust ei tuvastatud, siis puuduvad andmed pinnaseuuringute

läbiviimise kohta. Pealegi ei mindud ehitiste lammutamistöödega pinnase eemaldamiseni.

Jääkreostuse intensiivsust ja levikut on võimalik tuvastada uuringutega. Seega on Piirsalu alal vajalik

pinnaseproovide võtmine enne ehitustegevuse algust. Uuringu tulemused on aluseks reostuse

likvideerimistööde kavandamisele. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtuste ületamisel (pinnas, põhjavesi,

tööstusmaa) on vajalik pinnase ja põhjavee saneerimine.

Alal on osa väikesemahulisi rajatisi veel alles ja eeldatavalt need lammutatakse ehitustegevuste

ettevalmistamisel. Samuti on kinnistu põhjaossa ladustatud raketibaasi hoonete likvideerimisel tekkinud

mineraalseid lammutusjäätmeid. Neid saab eeldatavasti kasutada lõhkematerjale käitlevate hoonete

ümber vallide kujundamisel.

Jäätmehoolduse üldist korraldust Piirsalu asukohas reguleeritakse Lääne-Nigula valla

jäätmehoolduseeskirjaga51.

Lõhkeainetehasest tekib reoveepuhastusest liigbiomuda (MBR muda). MBR-muda on väga viskoosne ja

suure valgusisaldusega, veesisaldus on 80 %. MBR protsess peaks lagundama RDX, HMX jt lõhkeainete

jäägid ja seetõttu neid ei esine ka jääkmudas, kuid muda ohtlike ainete sisaldust tuleb kontrollida ja selle

põhjal valida käitlemisviis. Aktiivmuda puhastusprotsessides tekkiv liigmuda koosneb sissevooluvees

sisalduvast inertsest materjalist ning mikroorganismide biolagunevast ja inertsest osast. Liigmudasse

jõuab ka reoveepuhasti sissevooluvees sisalduv anorgaaniline heljum ning protsessis tekkivad

anorgaanilised ained (sh sadenenud soolad). Aktiivmudapuhastis toimuvad biokeemilised ja keemilised

51 Planeeringu koostamise ajal kehtis: https://www.riigiteataja.ee/akt/404072023004

62 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

protsessid, milles puhastisse jõudev orgaaniline aine kas oksüdeeritakse süsihappegaasiks või koguneb

liigmudasse.52

Liigmuda saab kompostida või käidelda ohtlike jäätmetena. Käitlust kohapeal ei kavandata.

Kui kavandatakse heksamiini kohapeal tootmist, siis tekib jäätmena aktiivsütt 0,5–2 kg/t toodetud

heksamiini kohta. Aktiivsüsi, mida tekib kuni 6 tonni, on vaja välja vahetada üks kord aastas tehase

hoolduspausi ajal. Käitlust kohapeal ei kavandata, antakse üle ohtliku jäätmena (eeldatavalt suunatakse

põletamisse, kuna kogus on väljapool Eestit regenereerimiseks liiga väike).

Samuti vajab kord aastas väljavahetamist heksamiini tootmisel kasutatav metalloksiidkatalüsaator

(sagedamini kasutatav tüüp on Fe-Mo katalüsaator), mille eeldatav kogus on 2–3 tonni aastas.

Metallioksiide saab võtta ringlusesse metallina metallurgilise protsessi kaudu ja võimalusel antakse

ammendunud katalüsaator üle ringlussevõtuks.

2.2.9.2 Aidu ala

Ptk-is 2.2.8 kirjeldatud olemasoleva materjali kasutamine territooriumi kujundamisel ja ehituslikel

eesmärkidel kasutamine on ka ringmajanduse põhimõtete rakendamise näide.

Jäätmehoolduse korraldust Aidu asukohas reguleeritakse Lüganuse valla jäätmehoolduseeskirjaga53.

2.2.9.3 Ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed

Mõlema ala puhul

▪ Kaitsetööstuspargi/tööstusehoonete täpsemal kavandamisel ja ehitamisel näha võimalusel ette

jäätmete või nõuetele vastavate tootmisjääkide maksimaalne kasutamine ehitusmaterjalidena (mis

aitab vähendada ehitusmaavarade kaevandamise vajaduse vähendamist).

▪ Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda kehtivate õigusaktide ja PVT nõuetest, sh võtta arvesse

JäätS kehtestatud jäätmehierarhiat. Kõik jäätmed kogutakse vastavalt liigile ning antakse üle

keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Piirsalu ala

▪ Kuna Piirsalu pargi ala on kogu ulatuses jääkreostusobjektina registreeritud, on vajalik

pinnaseproovide võtmine enne ehitustegevuse algust. Uuringu tulemused on aluseks reostuse

likvideerimistööde kavandamisele. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtuste ületamisel (pinnas,

põhjavesi, tööstusmaa) on vajalik pinnase ja põhjavee saneerimine. Uuringu tulemused tuleb

kajastada ka käitise lähteolukorra aruandes (LoA), mis kuulub kompleksloa taotluse juurde.

52 https://lifecleanest.ee/sites/cleanest/files/2023-10/LIFE%20IP%20CleanEST%20Reoveepuhastuse%20käsiraamat%20%28C.7.3%29.pdf 53 Planeeringu koostamise ajal kehtis: Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 63

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

2.2.10 Kliimamõjud

Kliimamõjude puhul vaadeldakse kahepidiseid mõjusid: 1) kuidas kavandatav tegevus mõjutab kliimat

(läbi süsinikuheite) ning aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele; 2) kuidas kavandatav tegevus

arvestab kliimariskidega ning suudab kliimamuutustega kohaneda.

2.2.10.1 Maakasutuse kliimaneutraalsuse (CO2) hinnang

Põhiaruandes hinnati kõigi eelvallikualade kohta nii ühekordsest raadamisest tulenevat mõju kui ka

aastast metsamaa CO2 sidumise potentsiaali. Eelvaliku alade puhul kasutati üldist eeldust, et toimub kogu

metsamaa raadamine, pinnase teisaldamine või tehiskattega katmine. Tegemist oli konservatiivse

lähenemisega, mille eesmärk oli tagada alade võrreldavus ning hinnata maksimaalset võimalikku

kliimamõju. Hindamise eesmärgiks oli tuvastada eelkõige kliimamõju erinevus erinevate eelvalikualade

puhul, ühegi ala puhul polnud tegemist olulise ebasoodsa mõjuga.

Käesoleva täienduse hetkeks on Piirsalu ala puhul projekteerimise käigus täpsustatud lahendus, kus kogu

ala ei raadata ning osa metsamaast säilib. Kuivõrd tegemist on varasema hinnangu täpsustusega

kliimamõju osas soodsamas suunas, ei ole CO₂ heite hinnangut käesolevas etapis ümber arvutatud.

Sellegipoolest saab raadamise vähenenud mahu põhjal järeldada, et tegelik maakasutuse muutusest

tulenev CO₂ heide on mõnevõrra väiksem kui põhiaruandes hinnatud.

Aidu ala puhul ei ole käesolevaks etapiks selgunud projektlahendust, mis võimaldaks teha täpsustavaid

järeldusi.

2.2.10.2 Piirsalu ja Aidu kasutusetapi CO2 heite analüüs

Põhiaruandes esitati eelvalikualade kasutusetapi osas semi-kvantitatiivne CO2 heite analüüs, mis tugines

võrdlusel olemasolevate kaitsetööstusparkide aruannetes avaldatud andmetega.

Kuna käesoleva täienduse hetkeks on info kavandatava tegevuse kohta mõnevõrra täpsemalt teada, on

võimalik koostada arvutused ka kavandatavale tegevusele ja anda täiendavad kvantitatiivsed hinnangud

Piirsalu ja Aidu alade kasutussaegse CO2 mõju osas.

2.2.10.2.1 Metoodika kirjeldus

Kasvuhoonegaaside heite hindamisel on lähtutud SA Keskkonnaõiguse Keskuse poolt koostatud juhendist

„Soovitused kliimamõju hindamiseks KSHs ja KMHs ning kliimakaalutluste arvesse võtmiseks

haldusotsustes“54. Kuna Euroopa Liidu tasemel puudub ühtne siduv metoodika arendustegevuse süsiniku

jalajälje hindamiseks, on aluseks võetud Euroopa Investeerimispanga CO₂ hindamise metoodika55 ning

lisaks jälgitud olelusringi hindamise (LCA) põhimõtteid56.

54 SA Keskkonnaõiguse Keskus, 2023, Soovitused kliimamõju hindamiseks KSHs ja KMHs ning kliimakaalutluste arvesse võtmiseks haldusotsustes 55 European Investment Bank, January 2023, version 11.3, EIB Project Carbon Footprint Methodologies 56 ENS-EN ISO 14040:2006, Keskkonnakorraldus. Olelusringi hindamine. Põhimõtted ja raamistik.

64 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Kasvuhoonegaaside heite arvutamisel kaasati toormaterjalide tootmisega seotud heidet, toormaterjalide

ja valmistoodangu transporti, energiavajadust ja jäätmete transporti. Euroopa Investeerimispanga

metoodika alusel käsitletakse energiatarbimisega seotud heidet otsese heitena; toormaterjalide

tootmisega seotud heidet ning toormaterjalide, valmistoodangu ja jäätmete transpordiga seotud heidet

aga kaudse heitena. Arvutused on tehtud tüüpilist tegevusaastat kirjeldava andmestiku alusel.

Heitkoguste arvutamisel kasutati eriheitetegureid, mis pärinevad rahvusvaheliselt tunnustatud

andmebaasist Ecoinvent (Ecoinvent 3.11) ning Eesti spetsiifilisest kasvuhoonegaaside jalajälje

arvutusmudelist 57 . Eriheitetegurite valik tehti olelusringi hindamise põhimõtete alusel, eelistades

andmestikke, mis võimalikult täpselt peegeldavad hinnatavate protsesside tehnoloogilisi, geograafilisi ja

ajalisi tingimusi. Täpse vaste puudumisel tugineti sarnaseid protsesse kirjeldavatele andmetele (proxy)

või tuletati eriheitetegurid kirjanduse põhjal.

Hindamisse kaasati transpordist tulenevad heited üldistatud eelduste alusel. Kuna täpsed

transpordimarsruudid, veokaugused ja logistilised lahendused ei ole käesolevas etapis lõplikult

määratletud, lähtuti modelleerimisel tüüpilistest ja realistlikest stsenaariumitest, mis võimaldavad

hinnata transpordiga seotud heiteid piisava usaldusväärsusega. Sellest tulenevalt eeldati, et

toormaterjalide ja valmistoodangu transport toimub Muuga sadama kaudu ning jäätmete transpordi

puhul kasutati hinnangulist veokaugust (50 km). Transpordi modelleerimisel kasutati ühtset lähenemist

ning eriheiteteguriks kasutati: jäiga kerega veoauto, suurus >20 t, täiskoorem, diisel53.

2.2.10.2.2 Arvutustulemused

Esitatud kasvuhoonegaaside heite hindamise tulemused põhinevad sisendandmetel, mis sisaldavad

projekti ja tootmisprotsessidega seotud konfidentsiaalset teavet. Sellest tulenevalt ei ole võimalik esitada

detailseid andmeid toormaterjalide koguste, energiavajaduse ega rakendatud eriheitetegurite kohta ning

tulemused on esitatud agregeeritud kujul.

Piirsalu puhul esitatakse kasvuhoonegaaside heite tulemused kahe erineva stsenaariumi kohta –

minimaalne (RDX tootmine, kogu toormaterjal ostetakse sisse) ja maksimaalne (RDX tootmine, kus osa

toormaterjalist toodetakse kohapeal). Aidu puhul on kasutusaegse heite arvutamiseks kasutatud

hinnangulisi andmeid, kuna käesolevaks etapiks ei ole teada projektilahendust. Tulemused on esitatud

allolevas tabelis (Tabel 5).

Tabel 5. Kasutusaegse CO2 heite aastase kvantitatiivsed tulemused kategooriate kaupa

Kategooria Tulemus Ühik

Piirsalu, Stsenaarium 1 – minimaalne

Toormaterjal 31 888,5 tonn CO2 ekv/a

Energia 5392,2 tonn CO2 ekv/a

Transport (jäätmed, toodang, toormaterjal) 66,3 tonn CO2 ekv/a

Kokku 37 346,8 tonn CO2 ekv/a

57 Organisatsioonide jalajälg, KHG jalajälje arvutusmudeli eriheitegurid 2025

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 65

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Kategooria Tulemus Ühik

Piirsalu, Stsenaarium 2 – maksimaalne

Toormaterjal 14 417,0 tonn CO2 ekv/a

Energia 16 677,2 tonn CO2 ekv/a

Transport (jäätmed, toodang, toormaterjal) 62,8 tonn CO2 ekv/a

Kokku 31 156,92 tonn CO2 ekv/a

Aidu

Energia46 147,6 tonn CO2 ekv/a

Kokku 46 147,6 tonn CO2 ekv/a

Piirsalu tulemuste võrdlemine näitab, et stsenaariumi 1 kogumõju on suurem kui stsenaariumi 2. See viitab asjaolule, et kuigi mõlema stsenaariumi puhul on peategevus sama, on kõrvaltegevustest tulenevalt mõjud ja nende jaotus hinnatavate valdkondade lõikes erinev. Stsenaariumite tulemuste erinevus tuleneb eelkõige toormaterjalide erinevast panusest kogumõjusse. Stsenaariumi 1 toormaterjalide suurem mõju tuleneb osaliselt suuremast materjalimahust, kuid peamiselt keskkonnamõju poolest intensiivsemate materjalide kasutamisest. Stsenaarium 2 puhul toodetakse osa toormaterjale kohapeal, mistõttu väheneb vajadus suure keskkonnamõjuga sisendite järele. Selle tulemusena kandub osa keskkonnamõjust toormaterjalidelt tootmisprotsessile ning suureneb energiavajadus ja sellest tulenev heide. Transpordi võrdlus näitab, et stsenaariumis 1 on transpordiga seotud keskkonnamõju mõnevõrra suurem kui stsenaariumis 2, kuid erinevus jääb suhteliselt väikeseks ning tuleneb peamiselt materjalivoogude mahust.

Kuna Aidu ala puhul ei ole veel täpne kavandatav tegevus teada, on arvutused koostatud hinnanguliste andmete põhjal. Arvutusse on kaasatud energiatarve ning jäätmepõletuse protsessis kasutava kütuse põletamisest tulenev heide.

Kliimamõjude olulisuse hindamiseks on vajalik asetada hinnatud kasvuhoonegaaside heitkogused laiemasse riiklikku konteksti. 2024. a valminud kasvuhoonegaaside (KHG) inventuuri alusel oli 2022. aastal Eesti KHG heitkogus 14,3 miljonit t CO2 ekvivalenti. 2022. aastal pärines suurem osa KHG heitkogusest energeetikasektorist, kusjuures energiatööstus ja -tootmine moodustasid 64% koguheitest (energiatööstus ca 48% ja tööstus ca 15%), transport 18% ning põllumajandus moodustas 11%58.

Euroopa Liidu kliimapoliitika kohaselt on seatud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. 2024. aasta detsembris avalikustatud Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus (edaspidi KKMS; viimane versioon, mis on avalikustatud Kliimaministeeriumi koduleheküljel) on seatud sektorite ülesed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid, mille kohaselt54:

▪ 2030. aastaks ei ületa kasvuhoonegaaside heitkogused 2022. aasta taset ehk Eesti on vähendanud heitkoguseid vähemalt 59% võrreldes 1990. aastaga (prognoos koos taastuvenergia arendamisega – 66% võrreldes 1990. aastaga);

▪ 2035. aastaks – 29% (71% võrreldes 1990. aastaga); ▪ 2040. aastaks – 57% (82% võrreldes 1990. aastaga);

58 Kliimaministeerium. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. Detsember 2024.

66 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

▪ 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamine, eelkõige kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise teel.

KKMSis ei fikseeritud baastasemeid, kuna sel juhul ei oleks KKMS-i eesmärkide täitmise seire võrreldav

rahvusvaheliste ja ELi eesmärkide poole liikumisega. Hindamaks indikatiivselt lisanduva heite osakaalu

Eesti prognoositavast koguheitest, võrreldakse saadud tulemusi 2030. a ja 2035. a eesmärkidega.

Piirsalu stsenaarium 1 korral on hinnanguline kasvuhoonegaaside koguheide 37 346,8 t CO2 ekv/a, mis

moodustaks 2030. a heite eesmärgist ca 0,26% ning stsenaarium 2 moodustaks ca 0,17%. Arvestades, et

eesmärk on vähendada CO₂ heidet 2035. aastaks 29% võrreldes 2022. a tasemega, moodustaks

stsenaarium 1 hinnanguliselt 0,37% ja stsenaarium 2 0,31% koguheitest.

Eesti riiklik kasvuhoonegaaside arvestus tugineb IPCC metoodikale, mille kohaselt arvestatakse

kasvuhoonegaaside heiteid nende tekkekohas, hõlmates üksnes riigi territooriumil tekkinud heiteid59,60.

Kuigi elutsükli hindamise käigus arvestatakse ka toormaterjalidega seotud mõjusid, tekivad nende

tootmisega seotud heited väljaspool Eestit ning antud juhul ei arvestata toormaterjalide tootmisega

seotud heiteid Eesti kasvuhoonegaaside heite hulka. Arvestades üksnes transpordi ja energiakasutusega

seotud heidet, moodustavad stsenaariumi 1 ja stsenaariumi 2 heitkogused 2030. a eesmärgist vastavalt

ligikaudu 0,038% ja 0,12% ning 2035. aasta eesmärgist vastavalt 0,054% ja 0,16%.Aidu hinnanguliste

andmete põhjal moodustaks heide 2030. a sihtasemest ca 0,32% ja 2035 aasta sihtasemest ca 0,45%.

Nagu eelnevalt välja toodud, on energeetika- ja transpordisektorid ühed suurimad panustajad Eesti

kasvuhoonegaaside heitesse. Energiamajanduse korralduse seaduse § 321 lg 1 sätestab taastuvenergia

eesmärgiks, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest

lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%

ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63% 61 . Transpordisektorist tuleneva heite

vähendamiseks on ette nähtud mitmeid meetmeid, sh Euroopa Liidu tasandil kehtestatud uute

sõiduautode, tarbesõidukite ja raskeveokite CO₂ heite normid, mis piiravad lubatud heitetasemeid ning

soodustavad madalama heitega ja nullheitega sõidukite kasutuselevõttu. Lisaks on KKMS-is ühe

täiendava meetmena ettenähtud biometaani, elektri või vesiniku kasutamise soodustamine

raskeveokites.54

Käesolevas hindamises kasutatud eriheitetegurid vastavad hetkeolukorrale ning ei arvesta kavandatud

meetmete mõju. Arvestades, et Eesti liigub järjepidevalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise ning

seatud kliimaeesmärkide täitmise suunas, on põhjendatud eeldada, et energiakasutuse ja transpordiga

seotud heited vähenevad ajas. Lisaks on seaduse eelnõus toodud, et tööstussektori arengut käsitletakse

ühe olulise majanduskasvu suunana ning uute tootmisvõimsuste lisandumist nähakse ette ka lähiaastatel.

Sellest lähtuvalt on arvestatud, et tööstussektori heitkogus võib ajutiselt suureneda (KHG heitkogus võib

kasvada aastani 2030 kahekordseks, seejärel järk-järguliselt väheneda), et võimaldada uute ettevõtete

lisandumist ja tootmise kasvu.54

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatud tehaste kasutusperioodil tekib KHG heiteid, kuid käesoleval

hetkel ei ole ühtegi konkreetset asjaolu, mis välistaks kaitsetööstuspargi rajamist kliimamõjude ja

nende leevendamise eesmärgil rahvusvaheliselt või siseriiklikult seatud tegevuskavadest või

59 Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC). 2006. IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories.

60 Keskkonnaportaal. 2026. Kliimapoliitika andmevärav.

61 Energiamajanduse korralduse seadus1. RT I, 18.03.2026, 31.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 67

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

piirmääradest tulenevalt. Seda kinnitab ka seaduse eelnõus esitatud seisukoht, et tööstussektori

kasvuhoonegaaside heite piiramist ei ole Eestis seadusega reguleeritud ning ka Riigikohtu otsuse

nr 3-20 7712488 p 22: „Heitekoguste kontrollimise üldised kliimaeesmärgid ei sea käitistele piiranguid

jäiga arvulise normina, sest niisuguste eesmärkide saavutamine ei sõltu vaid kavandatavast käitisest, vaid

väga paljude tegevuste koosmõjust. Sektori- või käitisepõhiste konkreetsete arvuliste normide

määramine on poliitiliste valikute küsimus.“62.

2.2.10.3 Kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutustega kohanemist e vastupanuvõimet kliimamuutustele on käsitletud põhiaruande ptk-is

6.1.10.2. Üldiselt jäävad põhiaruandes esitatud tulemused ja järeldused kehtima. Käesolevas täiendavas

hindamises on seda käsitlust täpsustatud lähtuvalt kavandatud tegevuse kohta lisandunud teabest.

Analüüsi metodoloogia loogika põhineb Euroopa Komisjoni poolt koostatud teatisel: „Taristu

kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“.

Põhiaruandes esitatud vastupanuvõime kliimamuutustele analüüsis ei tuvastatud, et mõni

asukohapõhine kliimaaspekt kujutaks eelvalikualadel märkimisväärselt suuremat riski võrreldes teistega.

Üleujutuste, kuumalainete, tormide ja metsatulekahjude kliimaohud võivad piirkonniti mõnevõrra

erineda, kuid üheski analüüsitud eelvaliku asukohas ei olnud need sedavõrd määravad, et välistada mõni

asukoht või teha põhjendatud eelistus ühe või teise asukoha kasuks. Käesolevas täiendavas hindamises

tuuakse välja üksnes need täpsustused, mis tulenevad projekti täpsustunud tegevustest ning lisandunud

infost.

Põhiaruandes hinnati projekti kliimamuutustega kohanemist vaid piirkondlike kliimaohtude võimalike

erisuste alusel. Projekti tüübi ja käitise toimimisega seotud kliimatundlikkust seejuures ei hinnatud, kuna

varasemas eriplaneeringu etapis puudusid selleks vajalikud detailsed andmed. Käesolevaks etapiks on

kavandatava tegevuse kirjeldus täpsustunud ning seetõttu on võimalik osaliselt hinnata ka tegevuse

tüübi, kaitsetööstuspargi ja lõhkeainetehase toimimise tundlikkust kliimamuutuste suhtes.

Nagu põhiaruandes märgitud, on Eesti tuleviku kliima seisukohalt kõige tõenäolisemateks kliimariskideks

tormid, sademete hulga muutused ja nendega seotud üleujutused ning kuumalained. Täpsustunud

kavandatava tegevuse info põhjal on need kliimaaspektid jätkuvalt asjakohased Piirsalu ja Aidu alal

kavandatava tegevuse puhul.

Sademete hulga suurenemise ja võimalike lokaalsete üleujutuste seisukohast on oluline, et Piirsalu alal

lahendatakse saastumata ja puhastatud sademevee käitlus, arvestades tulevaste kliimariskidega.

Täpsustunud tegevusinfo kohaselt suunatakse saastumata ja puhastatud sademevesi territooriumil

paiknevatesse kraavidesse, Lepaste ojja või otse Piirsalu jõkke. Sademeveelahenduse kavandamisel tuleb

arvestada prognoositava sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega tulevikus ning

kavandada toimivad sademeveesüsteemid piisava varuga. Arvestades, et mõlemal alal kavandatakse

hoonestatud ja kõvakattega pindu, on soovitatav säilitada hoonete ja rajatiste vahel võimalikult palju

62 Riigikohus, 3-20-771, 2020. (MTÜ Loodusvõlu kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27. märtsi 2020. a korralduse nr 157 tühistamiseks).

68 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

haljasalasid, et soodustada sademevee imbumist pinnasesse ja vähendada sademeveesüsteemide

koormust intensiivsete vihmasajude ajal.

Kuumalainete kliimaaspekt ei too täpsustunud tegevusinfo põhjal kaasa olulisi uusi järeldusi. Töötajad

viibivad valdavalt siseruumides ning väliterritooriumil liiguvad peamiselt üksikute tööülesannete

täitmisel. Seetõttu on kuumalainetest tulenev otsene terviserisk võrreldes püsiva välitööga madalam.

Soovitatav on kavandada hoonete välispiirded ja fassaadilahendused võimalusel selliselt, et kasutataks

suurema peegeldusvõimega, st kõrgema albeedoga materjale, mis vähendavad hoonete soojenemist

kuumaperioodidel.

Võimalike metsatulekahjude osas võimaldab täpsustunud info välja tuua, et nii Piirsalu kui ka Aidu alal on

piirdeaia välisvööndisse kavandatud 10–30 m raadatud ohutusala. Muuhulgas aitab see vähendada

võimaliku maastiku- või metsapõlengu leviku tõenäosust. Tuleohu täiendavaks vähendamiseks tuleb

territooriumile paigaldada piisavalt hüdrante ja kavandada veevõtukoht, et metsatulekahju puhkemisel

oleks ohutus tagatud.

Tormide ja tugevate tuulepuhangute kliimaaspekti puhul on peamiseks riskiks võimalikud

elektrikatkestused ja nendest tulenevad häired käitise töös. Selle riski leevendamiseks on soovituslik

varugeneraatori olemasolu, mis on oluline nii käitise toimepidevuse kui ka tootmisprotsesside ohutu

seiskamise seisukohast.

Kokkuvõttes ei anna täpsustunud tegevusinfo alust muuta varasema hindamise üldisi järeldusi

kliimamuutustega kohanemise osas. Täpsustunud andmete põhjal ei ole tuvastatud olulisi tõsiseid

kliimaohte projekti tüübi seisukohast. Mõjude leevendamiseks arvestada eelkirjeldatud soovitustega.

2.2.10.4 Ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed

Mõlema ala puhul:

▪ Sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositava sademete hulga suurenemise ja

tormide sagenemisega tulevikus ning kavandada toimivad sademeveesüsteemid piisava varuga.

▪ Soovitatav on säilitada hoonete ja rajatiste vahel võimalikult palju haljasalasid, et soodustada

sademevee imbumist pinnasesse ja vähendada sademeveesüsteemide koormust intensiivsete

vihmasajude ajal.

▪ Soovitatav on kavandada hoonete välispiirded ja fassaadilahendused võimalusel selliselt, et

kasutataks suurema peegeldusvõimega, st kõrgema albeedoga materjale, mis vähendavad hoonete

soojenemist kuumaperioodidel.

▪ Tuleohu vähendamiseks tuleb territooriumile paigaldada piisavalt hüdrante ja kavandada

veevõtukoht, et metsatulekahju puhkemisel oleks ohutus tagatud.

▪ Kliimariskide tulemusel võimalike sagedasemate elektrikatkestuste leevendamiseks on soovituslik

piisava varugeneraatori olemasolu alal, mis on oluline nii käitise toimepidevuse kui ka

tootmisprotsesside ohutu seiskamise seisukohast.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 69

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

2.3 Keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele

2.3.1 Müra mõju

Kaitsetööstuspargi mõju müraolukorrale käsitleti põhjalikult juba ka KSH põhiaruandes ptk 6.2.1, kus

anti müra mõju hindamise metoodiline raamistik ning tingimused ebasoodsa müra mõju

leevendamiseks (ja olulise ebasoodsa mõju vältimiseks). Põhiaruandes sätestatud raamid, sh üldised

nõuded ja tingimused jäävad kehtima. Alljärgnevalt esitatakse müra mõju hinnang lühemalt (aga siiski

terviklikult) Piirsalu ja Aidu alade kohta, arvestades käesoleva mõjude hindamise aruande täienduse

hetkeks selgunud täpsustusi kavandatava tegevuse osas. Seejuures käsitletakse Piirsalu ala puhul

konkreetsemalt müra võimalikku mõju metsisele.

2.3.1.1 Müra normtasemed

Tööstusalade kavandamisel lähtutakse planeeringu realiseerimisega kaasneva müraolukorra mõju

hindamisel tööstusmüra normtasemetest vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel

olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja

kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad

nõuded.

Kavandatava ala (tootmise maa-ala) siseselt ei ole oluline välisõhu müra normtasemete range järgimine.

Kavandataval alal ja hoonete sees peab eelkõige jälgima töökeskkonnale esitatavate nõuete63 täitmist.

Tabel 6. Tööstusmüra normtasemed (päeva/öö keskmine olukord, sh asjakohaseid parandustegureid arvestades) erineva

kategooria müratundlikel aladel: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB

Ala kategooria

üldplaneeringu alusel

I

virgestusrajatiste maa-

alad

II

haridusasutuste,

tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande-

asutuste ning elamu

maa-alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete

maa-alad

Müra sihtväärtus 45/35 50/40 55/45

Müra piirväärtus 55/40 60/45 65/50

Antud juhul on kavandatavast tegevusest tingitud võimaliku mõju hindamisel lähimate müratundlike

objektide (eluhooned) puhul asjakohane II kategooria tööstusmüra piirväärtuse rakendamine: vastavalt

60 dB päeval (Ld) ning 45 dB öösel (Ln).

63 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse määrus nr 108. RT I 2007, 34, 214.

70 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Tabel 7. Liiklusmüra normtasemed (päeva/öö keskmine olukord, sh asjakohaseid parandustegureid arvestades) erineva

kategooriaga müratundlikel aladel: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB

Ala kategooria

üldplaneeringu alusel

I

virgestusrajatiste maa-

alad

II

haridusasutuste,

tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande-

asutuste ning elamu

maa-alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete

maa-alad

Müra sihtväärtus 50/40 55/50 60/50

Müra piirväärtus 55/50 60/55

651/601

65/55

701/601

1lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel

Liiklusmüra piirväärtus II kategooria aladel (elamud) on 60 dB päeval (Ld) ja 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete

teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65 dB päeval (Ld) ja 60 dB öösel (Ln).

2.3.1.2 Tootmistegevusega kaasneva mõju hinnang

Järgnevalt kirjeldatakse võimalikku igapäevase tootmistegevusega kaasnevat müra mõju. Lahingumoona

ja lõhkeainetehase töötamisega võib kaasneda tavapärast tööstusliku iseloomuga müra, kuid hetkel ei

ole täpselt teada tootmistegevust iseloomustavad detailid, mistõttu ei saa üheselt välja tuua (nt arvulise

väärtusena detsibellides) ka tootmisprotsessiga kaasnevate mõjude võimalikku täpset suurust (täpset

mürataset). Arvestades, et olulisemad tootmisprotsessid toimuvad hetkel teadaoleva informatsiooni

põhjal siseruumides, ei ole puhveralade suuruse (rohkem kui 600 m Piirsalu puhul, Aidu puhul rohkem

kui 1100 m) korral eeldada olulist mõju kaitsetööstuspargile lähimate müratundlike elamualade

piirkonnas.

Lähimate eluhoonete kaugused võimalikest tootmishoonete asukohtadest ehk hoonestatavatest

kruntidest on järgmised:

▪ Piirsalu planeeringualale lähim eluhoone asub edelasuunas Piirsalu külas ca 600 m kaugusel

(Allikmaa kinnistul), samas suunas asuvad veel kolm eluhoonet ca 1 km tsoonis (0,9–1,0 km

kaugusel) planeeringuala piirist. Alast põhjasuunas asub lähim eluhoone Piirsalu külas ca 800 m

kaugusel;

▪ Aidu planeeringualale lähim eluhoone (Aidu-Liiva külas) jääb ca 1,1 km kaugusele ala piirist loodesse.

Ala piirist lähima 2 km tsooni jääb veel kaks eluhoonet: samuti Aidu-Liiva külas asuvad Vanatalu

(ca 1,84 km kaugusel) ja Liiva kinnistute (ca 1,99 km) eluhooned.

Üldjuhul antakse planeeringute koostamise raames alus ja tingimused hoonete/rajatiste ehitamiseks ning

planeeringu koostamise etapis ei ole teada erinevate tööstuslike müraallikate täpsed asukohad ja ka

üksikuid müraallikaid iseloomustavad andmed.

Tootmiskompleks kavandatakse ja projekteeritakse selliselt, et tegevusega kaasnevad müratasemed

vastavad kehtivate õigusaktide nõuetele. Selleks isoleeritakse mürarikkad seadmed muust töötsoonist,

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 71

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

kasutatakse võimalusel madalama müratasemega seadmeid ja rakendatakse meetmeid, mis tagavad, et

käitisest lähtuv müra ei ületa väliskeskkonnas kehtestatud piirnorme.

Kogu tootmisprotsess toimub hoonete siseruumides. Kavandatavate tootmishoonete sees asuvate

seadmete ja masinate müra märkimisväärses ulatuses hoonest väljaspool mõju ei avalda – hoonete

välispiirded tagavad piisava heliisolatsiooni, samuti on kavandatavate tootmishoonete ning lähimate

müratundlike aladega tagatud piisav vahemaa (olenevalt alast minimaalselt 600–1100 m).

Hoonete välisterritooriumil aktiivseid tööprotsesse hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal ei kavandata.

Mõnevõrra aktiivsem tegevus toimub siiski päevasel ajal, nt on tooraine ja toodangu vedu kavandatud

päevasele ajale.

Toodud tingimuste korral (võimalike müraallikate paiknemine siseruumides, piisava vahemaa tagamine)

ei ole põhjust eeldada ebasoovitavat mõju lähimatel tundlikel aladel. Tootmishoonetest väljapoole

jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniavad jms) paigutamisel tuleb vajadusel lähtuda põhimõttest, et

seadmete avad oleks võimalusel suunatud lähimatest elamutest eemale (vastassuunas). Tehnoseadmete

valikul on soovitatav eelistada madalama müratasemega seadmeid või vajadusel tehnoseadmed

varjestada.

Tööstuslike müraallikate poolt tekitava müra leviku näitlikul hindamisel saab lähtuda Terviseameti

juhendist64. Juhendmaterjalile tuginedes saab välja tuua vajaliku puhverala suuruse olenevalt seadmete

või masinate poolt tekitatavast müratasemest. Samuti saab välja tuua maksimaalse seadme poolt

tekitatava (lubatud) mürataseme, mille korral on mingi konkreetse puhverala korral asjakohased

normtasemed müratundlike hoonete juures tagatud.

Kuna kõik olulised tööprotsessid toimuvad siseruumides, võib hoonetest väljaspool mõju avaldada

eelkõige sekundaarsete müraallikate (nt ventilatsioonisüsteemid jms) töötamine. Hetkel ei ole teada

võimalike tehnoseadmete täpsed parameetrid ega asukohad, kuid võimaliku mõju näitlikustamiseks

eeldatakse, et nt ventilatsiooniseadmete poolt tekitatav helivõimsustase (LwA) jääb maksimaalselt

suurusjärku 100 dB. Erinevate seadmete ja mudelite andmed võivad samas märkimisväärselt erineda,

kuid siinkohal toodu kirjeldab pigem suurema müratasemega seadet. Lisaks väiksema müratasemega

seadmete valimisele, on võimalik välisõhus (nt tootmishoonete välisküljel) paiknevad tehnoseadmed

vajadusel varustada mürasummutitega või varjestada lokaalse ekraani või mürasummutuskastiga.

Võimaliku müra leviku illustreerimisel saab tugineda Terviseameti juhendis toodud näidisarvutustele

mille aluseks on standard EVS-ISO 9613-265. Näiteks 100 dB helivõimsustasemega (LwA) seadme puhul

kujuneb müraallikast 50 m kaugusel müratasemeks 58 dB, 100 m kaugusel 52 dB, 200 m kaugusel 46 dB,

400 m kaugusel 40 dB ja 800 m kaugusel 34 dB.

Näidisarvutuse põhjal saab välja tuua, et nt 100 dB helivõimsustasemega (LwA) seadme puhul on

tööstusmüra päevane piirväärtus (60 dB) eluhoonete juures on tagatud vähem kui 50 m kaugusel ja

päevane tööstusmüra sihtväärtus (50 dB) ca 150 m kaugusel tootmishoonest. Öine tööstusmüra

64 https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/fuusikalised-tegurid/mura (külastatud 16.04.2026) 65 EVS-ISO 9613-2. 2024. Akustika. Heli sumbumine välistingimustes leviku korral. Osa 2: Üldine arvutusmeetod..

72 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

piirväärtus (45 dB) eluhoonete juures on tagatud vähem kui 250 m kaugusel, öine tööstusmüra

sihtväärtus (40 dB) aga ca 400 m kaugusel tootmishoonest.

Toodud arvutusskeem on väga konservatiivne (ehk kirjeldab nn “halvimat juhtu”) eeldades müra levikut

ainult heli peegeldavate pindade korral (nt veepind, kõvakattega teed ja platsid), kuid antud juhul

esinevad piirkonnas peamiselt looduslikud tingimused (haljasalad, mis ei peegelda heli). Seega on

tegelikud müratasemed seadmete töötamisel tõenäoliselt oluliselt väiksemad kui arvutus näitab (500–

1000 m kaugusel müraallikatest võib erinevus olla suurusjärgus 10 dB ja enam). Samas on ka nn halvimate

müraleviku tingimuste korral tööstusmüra normtasemed nii päeval kui ka öösel lähimate eluhoonete

juures eelduslikult tagatud.

Tööstusmüra osas (igapäevane tootmisprotsess) võib hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal seega

eeldada, et tööstusmüra normtasemetele vastavad tingimused on lähimate eluhoonete juures tagatud

nii päeval kui ka öösel.

2.3.1.3 Mõju metsise mängualadele Piirsalu alal

Lähtuvalt ptk-is 2.2.4 „Mõju linnustikule“ määratud metsisekaitse meetmetest hinnatakse järgnevalt

nõutud müratasemete saavutamise võimalikkust ning nähakse ette meetmed ja tingimused, mis tagavad

eesmärgiks seatud mürataseme Piirsalu kaitsetööstuspargi ala läheduses paiknevatel metsise

mängualadel.

Kõige rangem müraalane nõue on seotud Mustjärve raba metsisemängu alaga – nõue näeb ette, et 300 m

kaugusel Piirsalu kaitsetööstuspargi alast tagatakse pideva tööprotsessi korral müratase, mis jääb

väiksemaks kui 40 dB. Nõue on seatud kaitsetööstuspargi kasutusaegse pideva ja ühtlase müra

vähendamiseks ja seeläbi Mustjärve raba metsisemängus ning liigi leiukohas häiringu minimeerimiseks.

Oluline on nõude täitmine kaitsetööstuspargist kirde- ja põhjasuunda jäävas piirkonnas. Lisaks on seatud

sarnased tingimused (40 dB nõue) ka Annamõisa 1 metsisemängu alale ja Annamõisa 2 metsisemängu

alale, kuid need piirkonnad jäävad juba oluliselt kaugemale (ca 1 km ja rohkem) kaitsetööstuspargi alast.

Seega tagades nõude täitmise 300 m kaugusel ala piirist on kindlasti nõuded tagatud ka kaugemale

jäävate alade puhul.

Tuginedes tööstuslike müraallikate poolt tekitatava müra leviku näitlikul (st hetkel ei ole teada võimalike

müraallikate täpsed asukohad ja parameetrid, kuid peamised müraallikad on kavas paigutada

siseruumidesse) hindamisel vastavalt Terviseameti juhendile66, saab välja tuua kavandatavate seadmete

poolt tekitatava (lubatud) mürataseme, mille korral on lähima metsise mänguala puhul asjakohased

müranõuded tagatud.

Piirsalu ala põhja- ja kirdeosas aktiivset tootmistegevust ette ei nähta. Kavandatud ladude piirkonnas

pidevat tööstusliku iseloomuga müra ei esine. Eeldusel, et nt laohooned paiknevad vahetult Piirsalu

kaitsetööstuspargi ala põhja- ja kirdepiiril, on nõutud 40 dB müratase 300 m kaugusel tagatud juhul, kui

nt lähimate laohoonete välisküljel paiknevate seadmete (ventilatsioon jms) summaarne helivõimsustase

(LwA) jääb väiksemaks kui 97 dB. Arvestades hoonete kasutamise otstarbeid ning tavapäraseid

tehnoseadmete omadusi, on toodud tingimuse täitmine realistlik. Vajadusel saab müra vähendada

66 https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/fuusikalised-tegurid/mura (külastatud 16.04.2026)

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 73

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

seadmete paigutamisel hoonete tööstuspargi keskosa poolsele küljele, millega on võimalik välistada

oluline negatiivne mõju metsise mängualale. Sel juhul toimiksid hoonemahud ka müratõketena, mis

efektiivselt tõkestaks müra levikut planeeringualalt väljapoole. Samuti on võimalik (ja soovitatav) valida

väiksema müratasemega seadmed, vajadusel on võimalik seadmete ümber paigaldada ka

mürasummutuskastid või muud tehnoloogilised tõkked.

Võimalik aktiivsem tootmistegevus (siseruumides) on kavandatud planeeringuala lääne- ja lõunaossa

ning sel juhul on metsise müraalase nõude (40 dB) tagamiseks puhverala suurus kokku ca 700 m (300 m

ala piirist väljapoole ja lisaks ca 400 m suurune puhverala planeeringuala sees). Nõutud 40 dB müratase

on 700 m kaugusel müraallikatest tagatud juhul, kui nt lähimate hoonete välisküljel paiknevate seadmete

(ventilatsioon jms) summaarne helivõimsustase (LwA) jääb väiksemaks kui 105 dB. Arvestades

kavandavate tööprotsesside iseloomu (olulisemad müraallikad paigutatakse hoonete sisse), on toodud

tingimuse täitmine realistlik. Vajadusel saab müra vähendada seadmete paigutamisel hoonete

vastasküljele (lääne- ja edelasuunas), millega on võimalik välistada oluline negatiivne mõju metsise

mängualale. Sel juhul tuleb jälgida, et jätkuvalt oleks tagatud planeeringualast edelasuunas Piirsalu külas

asuvate lähimate eluhoonete normtasemed (antud juhul on rangemad müranõuded määratud siiski

metsise mängualale ning võimalik on samaaegselt tagada nii metsise kui eluhoonete nõuded).

Lisaks müraallikate paigutusele on võimalikeks täiendavateks meetmeteks samuti väiksema

müratasemega seadmete valik ning vajadusel on võimalik hoonetest väljapoole jäävate seadmete ümber

paigaldada mürasummutuskastid või muud tehnoloogilised tõkked.

Lisaks tuleb rõhutada, et siinkohal kasutatud arvutusskeem on väga konservatiivne (ehk kirjeldab nn

“halvimat juhtu”), eeldades müra levikut ainult heli peegeldavate pindade korral (nt veepind, kõvakattega

teed ja platsid), kuid antud juhul esinevad piirkonnas ka looduslikud tingimused (haljasalad, mis ei

peegelda heli). Seega on tegelikud müratasemed seadmete töötamisel tõenäoliselt väiksemad kui

arvutus näitab (500–1000 m kaugusel müraallikatest võib erinevus olla suurusjärgus 10 dB ja enam).

Samas on ka nn halvimate müraleviku tingimuste korral võimalik müra normtasemed tagada ja seda nii

lähimate eluhoonete juures kui ka metsise mängualadel.

2.3.1.4 Liiklus

Lisaks võib kaasneda müra ka kaitsetööstusparki ja pargist välja suunduvate autode liikumisega. Võimalik

materjali sisseveo ja toodangu väljaveoga seotud liikluskoormus on tagasihoidlik. Hetkel teadaoleva

informatsiooni põhjal on võimalik raskeveokite keskmine liikluskoormus suurusjärgus 5–10 veokit päevas

(ehk maksimaalselt kuniüks veok tunnis), mis ei too kaasa märkimisväärset mürahäiringut ning ei

põhjusta normtasemete lähedast müraolukorda. Hinnanguliselt on kõige suurem liiklus ehituse ajal ja

tehaste käivitamisperioodil, kui toimub ööpäevas kuni 20–30 raskeveoki sõitu kaitsetööstusparki, kuid

ehitusaegsed ning lühiajalised mõnevõrra kõrgendatud häiringud tuleb aktsepteeritavaks lugeda.

Mõnevõrra suuremaks kujuneb töötajate liikumisega seotud võimalik sõiduautode liikluskoormus

(Piirsalu puhul suurusjärk 100–150 liikumist päevas mõlemas suunas, Aidu puhul maksimaalselt

suurusjärk

500–1000 liikumist päevas mõlemas suunas), kuid sõiduautod on vähem olulised müraallikad ning toodud

liikluskoormus ei nõua üldjuhul nt müratõkkemeetmete rakendamist. Tegevuse täpsustamisel on siiski

74 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

soovitatav analüüsida võimalikku liikluskoormuse kasvu ning vajadusel hinnata leevendusmeetmete

rakendamise vajadust (nt sobivad liikumistrajektoorid, kellaajad, kiiruspiirangud, müratõkkemeetmed).

2.3.1.5 Katseplatsi kasutamise müra hindamine

Igapäevase tootmisprotsessiga võrreldes on suurem mõju ning häiringud eeldatavasti seotud katseplatsil

aset leidvate lõhkamistega, mille mõju hinnatakse käesolevas peatükis täpsemalt. Katselõhkamisi

kavandatakse ainult Aidu alal ning katselõhkamiste maht (sagedus, lõhkeaine kogused) ei ületa

põhiaruandes toodut.

Põhiaruandes viidi läbi katselõhkamistega kaasneva müra leviku modelleerimine, et hinnata kavandatava

tegevuse elluviimisega kaasnevaid võimalikke müratasemeid kaitsetööstuspargi ümbruses.

Mürahinnangu raames analüüsiti erineva lõhkeaine koguse ning erineva lõhkamiste arvuga päevade

müraolukorda. Lisaks toodi välja soovitused võimaliku mõju vähendamiseks.

Asukohavaliku etapis lähtuti olulisema mõjuga ehk katselõhkamiste päevade müraolukorra hindamisel

samuti keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud tööstusmüra piirväärtustest.

Katselõhkamisi kavandatakse ainult päevasele tööajale, seega on oluline ainult müra hinnatud taseme

piirväärtus päevasel ajal (Ld) – 60 dB. Lisaks rakendatakse katselõhkamiste müra puhul impulssmüra

korrektsiooni +15 dB, mis lisatakse müra modelleerimiste tulemustele (vastav tegelik müra hinnatud

taseme väärtus (ilma parandustegurit kasutamata) on seega 45 dB).

Kui kavandatav tegevus (katselõhkamised) lugeda otseselt riigikaitseliseks ja/või militaarseks tegevuseks

(planeeringu lõppeesmärk on tihedalt seotud riigikaitselise tegevusega), ei teki vajadust rakendada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud tööstusmüra nõudeid (nt päevane müra hinnatud

taseme piirväärtus Ld on 60 dB) ning soovitusliku normtasemena saaks käsitleda 5 dB võrra leebemaid

Militaarmüra regulatsiooni (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, juhend kuupäevaga 07.08.2019) nõudeid

(Ld 65 dB), kuid käesoleva planeeringu raames võeti eesmärgiks rangemate nõuete täitmine.

Lähimate müratundlike alade kaugused võimalikust Aidu katseplatsi (peamine müra tekkekoht, kuid

katseplatsi ei kasutata igapäevaselt) asukohast on järgmised:

▪ Aidu katseplatsi võimalikule asukohale lähim eluhoone asub Aidu-Sookülas ca 2,6 km kaugusel

katseplatist läänesuunas;

▪ Aidu Veeseikluskeskuse sõudekanal asub ca 2 km kaugusel lõunasuunas, sh jääb Aidu

Veeseikluskeskuse teenindushoone ca 2,4 km kaugusele katseplatsi võimalikust asukohast ning Aidu

discgolfi park ca 1,8–2,1 km kaugusele.

Erineva koormusega (lõhkeaine kogus, lõhkamiste arv) lõhketööde teostamisega kaasneva mõju

hindamisel tugineti tellija poolt esitatud võimalikule lõhketööde teostamise vajadusele ja sagedusele

(vt Tabel 8).

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 75

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Tabel 8. Katseplatsi kasutamise võimalik sagedus

Korraga lõhatav TNT-

ekvivalent kogus (kg)

Kuni 0,5

kg TNT

0,5–2

kg TNT

2–5

kg TNT

5–10

kg TNT

Kokku

Lõhkamiste arv päevas 15 15 5 5

Lõhketööde päevade arv

aastas 30 20 10 3

63

Põhiaruandes tellija poolt esitatud informatsiooni põhjal kavandatakse aasta jooksul kokku

maksimaalselt 63 katselõhkamistega päeva, mil müratase võib üldist taustafooni ületada. Keskmiselt

toimuksid lõhkamised ühel päeval nädalas (tööpäeval) ningumbeskord kuus esineks kahe

lõhkamispäevaga nädal. Täpne katselõhkamiste ajagraafik kujuneb vastavalt tootmisettevõtete

vajadusele.

Rohkem on kavandatud väiksema lõhkeaine kogusega (kuni 2 kg TNT-ekvivalent) lõhkamispäevi (kuni

50 päeva). Suurema kui 2 kg TNT-ekvivalent lõhkeaine koguse lõhkamisi on kavandatud aasta jooksul

kokku 13 päeval, sh 3 päeval suurema kui 5 kg TNT-ekvivalent lõhkeaine koguse lõhkamised.

Erinevatel päevadel teostatavate üksiklõhkamiste arv jääb vahemikku 5–15 katselõhkamist päevas, sh on

suurema lõhkeaine kogusega (rohkem kui 2 kg TNT-ekvivalent) lõhkamiste (ehk üksikute suuremat

häiringut põhjustavate mürasündmuste) arv ühel päeval väiksem (kuni 5 lõhkamist päevas).

Arvutustulemuste analüüs:

▪ Erineva katselõhkamiste iseloomuga päevade korral jääb tööstusmüra päevase piirväärtuse (Ld

60 dB) ületamise ala 0,67–1,17 km kaugusele (olenevalt lõhkeaine kogusest) lõhkamispaigast

(katseplatsist);

▪ II kategooria alade tööstusmüra piirväärtus päeval (Ld 60 dB) on suurima mõjuga päeva korral

tagatud ca 1,17 km kaugusel lõhkamispaigast;

▪ Lähimad eluhooned jäävad Aidu-Sookülas minimaalselt 2,6 km kaugusele katseplatsi võimalikust

asukohast, seega on tööstusmüra päevane piirväärtus (Ld 60 dB) eluhoonete juures tagatud;

▪ Aidu Veeseikluskeskuse alal jääb erineva tegevuse iseloomuga päevade korral müra hinnatud tase

(Ld) vahemikku 50–55 dB ehk tagatud on II kategooria alade tööstusmüra päevasele piirväärtusele

(Ld 60 dB) ja ka I kategooria tööstusmüra päevasele piirväärtusele (Ld 55 dB) vastavad tingimused.

Käesoleva planeeringu raames on eesmärgiks võetud tööstusmüra piirväärtuse tagamine ehk eluhoonete

piirkonnas müra hinnatud tase 60 dB päevasel ajal. Vastavalt on nt suurima mõjuga päeva korral vajalik

ca 1,2 km suurune puhverala katseplatsist.

Võimaliku häiringualana tuleb aga käsitleda laiemat maa-ala. Suurema mõjuga päevade korral ei ole

teatud häiringud välistatud ka 3–4 km kaugusel lõhkepaigast, kus võib esineda müra hinnatud tase päeval

(kogu päeva peale keskmistatud müratase) vahemikus 45–50 dB. Informatiivselt võib välja tuua, et nt

müra sihtväärtusele (tööstusmüra sihtväärtus päeval Ld 50 dB) vastav ala võib erineva lõhketööde

iseloomuga päevade korral ulatuda 1,69 km (0,5 kg TNT lõhkamised) kuni 2,79 km (10 kg TNT lõhkamised)

kaugusele katseplatsist. Kui võtta eesmärgiks iga lõhkamispäeva müra hinnatud taseme (Ld)

76 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

vähendamine, tuleks seega lõhkamised jaotada rohkematele päevadele (et ühel päeval toimuks vähem

lõhkamisi), kuid vastavalt suureneb mürahäiringu esinemisega (ehk lõhketööde teostamise) päevade arv.

Samas tuleb rõhutada, et eespool kirjeldatud müratasemed saavad esineda ainult katselõhkamiste päeval

(kokku kuni 63 päeva aastas) ning igapäevaselt tavapärase tootmistegevusega kaasnevat

märkimisväärset müra lähimatel tundlikel aladel ei esine, kuna vahemaad tundlike aladega on piisavad

ning tootmistegevus toimub siseruumides.

Häiringute esinemist ja mõju olemust aitab täiendavalt hinnata (lisaks kogu päeva keskmisele

müratasemele, mis on raskesti hoomatav suurus) konkreetse mürarikka tegevuse hetkel lühiajaliselt

esinev maksimaalne hetkeline müratase, mis ei ole aga müraalases seadusandluses lõhkamistega

kaasneva müra puhul üheselt reguleeritud.

Maksimaalse lühiajalise müra mõju hindamiseks kasutatakse juhendmaterjalis Militaarmüra regulatsioon

(Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, juhend kuupäevaga 07.08.2019) toodud soovituslikke väärtusi.

Juhendis toodud müra normtasemed on soovituslikud ning käesoleva töö raames eelkõige abiks

võimaliku mõju täiendaval kirjeldamisel.

Järgnevalt esitatakse müra modelleerimise tulemused lõhketööde üksiku mürasündmuse maksimaalse

C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE väärtusena erineva lõhkeaine koguse kasutamise korral.

Hetkelise müra hindamisel arvestatakse madalsagedusliku müra suuremat osakaalu (C-korrektsiooni),

kuid täiendavaid parandustegureid (nt +15 dB) ei lisata.

Arvutustulemuste analüüs (lähimad eluhooned jäävad Aidus minimaalselt ca 2,6 km kaugusele

katseplatsi võimalikust asukohast):

▪ Erineva tegevuse iseloomuga päevade korral jääb militaarmüra soovitusliku taseme (päeval

LCE 100 dB) ületamise ala ca 1 km (0,5 kg TNT korral) kuni 4,23 km (10 kg TNT korral) kaugusele

lõhkamispaigast.

▪ Lähimate eluhoonete juures militaarmüra soovitusliku taseme (päeval LCE 100 dB) täitmiseks vajalik

korraga lõhatava lõhkeaine maksimaalne kogus jääb suurusjärku 3 kg TNT-d.

▪ Aidu Veeseikluskeskuse piirkonnas militaarmüra soovitusliku taseme (päeval LCE 100 dB) täitmiseks

vajalik korraga lõhatava lõhkeaine maksimaalne kogus jääb suurusjärku 1,5–2 kg TNT-d.

▪ Erineva tegevuse iseloomuga päevade korral jääb militaarmüra soovitusliku taseme (päeval

LCE 100 dB) enam kui 5 dB võrra ületamise ala ca 0,53–2,4 km kaugusele lõhkamispaigast.

▪ Lähimate eluhoonete juures militaarmüra soovitusliku taseme (päeval LCE 100 dB) vähem kui 5 dB

võrra ületamise tagamiseks vajalik korraga lõhatava lõhkeaine maksimaalne kogus jääb suurusjärku

10 kg TNT-d.

▪ Aidu veeseikluspargi piirkonnas militaarmüra soovitusliku taseme (päeval LCE 100 dB) vähem kui 5 dB

võrra ületamise tagamiseks vajalik korraga lõhatava lõhkeaine maksimaalne kogus jääb suurusjärku

5 kg TNT-d.

Lühiajalise (hetkelise) mürataseme korral on müratsoonid oluliselt suuremad (ehk võimalik soovitusliku

taseme ületamise ala on suurem) kui päeva keskmise olukorra (müra hinnatud taseme Ld) puhul, samas

ei ole müraalases seadusandluses lõhkamistega kaasneva hetkelise mürataseme tugevust rangelt

reguleerivaid normtasemeid kehtestatud. Militaarmüra regulatsioonis on küll toodud soovituslikud LCE

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 77

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

väärtused (nt päeval 100 dB), mis ei ole aga otseselt normtasemena ja tegevust välistava asjaoluna

käsitletavad.

Siiski võib järeldada, et nt maksimaalse lõhkeaine koguse korral (10 kg TNT-d) on võimalike häiringute

esinemine tõenäoline kuni ca 4,23 km kaugusel lõhkepaigast ning hetkeline müra on selgelt tajutav ka

kaugemal. Seega tuleb analüüsida, kas ja kui sageli on kirjeldatud mõjuga tegevuste kavandamine

kaitsetööstuspargi alal vajalik ning kas on võimalik välja töötada võimalikku müra mõju vähendavad

meetmed. Üldjuhul on soovitatav suurema kui 5 kg TNT lõhkeaine koguse lõhkamisi kaitsetööstuspargi

territooriumil võimaluse korral vältida ning suurema lõhkeaine koguse katselõhkamised läbi viia kaitseväe

harjutusväljadel.

Kuni 5 kg TNT lõhkeaine koguse kasutamise korral on võimalike häiringute esinemine tõenäoline kuni

ca 3,2 km kaugusel lõhkepaigast. Seega on samuti soovitatav täiendavalt analüüsida, kas ja kui sageli on

kirjeldatud mõjuga tegevuste kavandamine kaitsetööstuspargi alal vajalik ning kas on võimalik välja

töötada võimalikku müra mõju vähendavad meetmed. Soovitatav on 1,5–5 kg TNT lõhkeaine koguse

lõhkamisega päevi Aidu kaitsetööstuspargi territooriumil hoida minimaalsena ning suurema lõhkeaine

koguse katselõhkamised võimalusel läbi viia kaitseväe harjutusväljadel.

Kuni ca 3 kg TNT kasutamise korral on Aidu piirkonnas asuvate lähimate eluhoonete puhul võimalik

tagada maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE soovituslikule väärtusele 100 dB

vastavad tingimused lähimatel müratundlikel aladel, kuigi ka väiksema lõhkeaine koguse korral on

lõhketööde müra ümbruskonnas hetkeliselt selgelt tajutav.

Aidu veeseikluspargi piirkonnas on võimalik tagada maksimaalse C-korrigeeritud heli

ekspositsioonitaseme LCE soovituslikule väärtusele 100 dB vastavad tingimused korraga lõhatava

lõhkeaine koguse 1,5 kg TNT korral, kuigi ka väiksema lõhkeaine koguse korral on lõhketööde müra

hetkeliselt selgelt tajutav. Seega on soovitatav lõhketööde kavandamisel teha koostööd Aidu

Veeseikluskeskuse haldajaga ning võimalusel kavandada lõhketööd päevadele ja kellaaegadele, mis kõige

vähem seikluspargi tööd (sh kliente) segavad. Soovitatav on vältida võistluspäevasid ning muid

aktiivsemaid üritusi. Kuna lõhkamisi ei ole kavas teostada igapäevaselt, samuti ei teostata ka aktiivsel

päeval lõhkamisi kogu päeva ulatuses, siis on vastava ajagraafiku kokkuleppimine teostatav.

Aidu veesseikluspargi alal 2014. a kehtestatud (Lüganuse vallavolikogu 27.02.2014 otsus nr 48)

detailplaneering (Aidu Veespordikeskuse ala DP) nägi planeeringuala kirdeosas ette ka võimaliku

perspektiivse puhkemajade (majutushoonete) ala, mille piir jääb Aidu kaitsetööstuspargi

planeeringualast ca 430 m kaugusele ning võimalikust katselõhkamiste alast ca 1050-1300 m kaugusele

(olenevalt katseplatsi täpsest asukohast). Tänaseks ei ole planeeringut puhkemajade osas

(planeeringulahenduse positsioon 14 sihtotstarbega 90% ÄM – majutushoone maa, 10% PT – turismi-,

matka- ja väljasõidukoha maa) ellu viima hakatud ning alade olemasolev sihtotstarve on valdavalt ärimaa

(osaliselt ka veekogude maa) ning kinnistud on riigiomandis. Puhkemajade rajamine on teatud määral

problemaatiline ka puhkemajade kavandatava asukoha vahetusse lähedusse rajatatud tuulikutest

tingitud võimalikke mõjusid silmas pidades (lähim rajatud Aidu tuulepargi tuulik jääb vähem kui 500 m

kaugusele puhkeala piirist). Juhul, kui Aidu Veespordikeskuse ala DP-d soovitakse siiski ellu viia ka ala

kirdeossa kavandatud puhkemajade ala osas, tuleb Aidu kaitsetööstuspargis (sh koostöös puhkemajade

valdajaga) täpsemalt hinnata võimalikke lõhketööde teostamise sobivat mahtu ja lõhketööde graafikut

78 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

(sh lõhketööde teostamise aeg ja lubatud maksimaalsed lõhkeaine kogused). Kaitsetööstuspargi

igapäevane tootmistegevus tõenäoliselt perspektiivsete puhkemajade piirkonna olukorda ei mõjuta,

kuna vahemaad on kavandatava tootmistegevuse iseloomu (tootmine siseruumides) arvestades piisavad.

2.3.1.6 Kuulmiskahjustuste riski hinnang

Võimaliku kuulmiskahjustuse riski hindamiseks kasutatakse militaarmüra juhendis toodud metoodikat,

mille kohaselt ei ole soovitatav teostada lõhkamisi, kui see toob kaasa lähimate müratundlike hoonete

juures C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak 135 dB ületamise. Üldjuhul on LCpeak (ehk müra

mõõteseadme poolt lühiajaliselt registreeritud absoluutne hetkeline maksimaaltaseme) väärtus ca 15 dB

võrra suurem kui LCE (ehk 1 sekundi mürataseme) väärtus samas punktis. Seega saab kuulmiskahjustuse

riskipiiri hindamiseks kasutada LCE väärtust 120 dB, mis vastab ligikaudselt LCpeak 135 dB väärtusele.

Kuulmiskahjustuste riskipiiri (LCpeak 135 dB) ületamise oht (LCE 120 dB +15 dB) esineb vähem kui 0,5 km

kaugusel lõhkamiskohast – seega ei kujune kuulmiskahjustuse risk oluliseks teguriks väljaspool

planeeringuala (nt lähimate eluhoonete asukohas), küll aga tuleb riskiga arvestada kaitsetööstuspargi

siseselt katseplatsi läheduses viibides.

2.3.1.7 Kumulatiivse müra hinnang

Piirsalu ala

Piirsalu eelvalikuala läheduses ei asu olulisi olemasolevaid müraallikaid (lähim kaevandamisloaga karjäär

ehk Risti-Muru liivakarjäär jääb enam kui 3 km kaugusele eelvalikualast idasuunas, samas piirkonnas ca

2,8 km kaugusele jääb taotletav Risti-Muru II liivakarjäär ning toodud vahemaade korral ei esine

märkimisväärset koosmõju kaitsetööstuspargi tegevusega), kuid teatud müra koosmõju võib esineda

Piirsalu lasketiiru tegevusega. Samas kasutatakse lasketiiru tegevuse müraaspektist reguleerimiseks

militaarmüra regulatsiooni nõudeid ning kuna Piirsalu alale täiendavad lõhkamis- või laskmismüra

tekitavaid tegevusi ei kavandata, siis otsene koosmõju puudub.

Aidu ala

Aidu ala piirkonnas asuvad valdavalt maa-alused kaevandused, millega olulist pidevat müra ei kaasne.

Aidu-Liiva külas asub Hiiesoo turbatootmisala, mis jääb ca 800 m kaugusele eelvalikuala kirdenurgast,

kuid vahetult turbatootmisala läheduses müratundlikke alasid (eluhooneid) ei asu. Lähimad eluhooned

jäävad turbatootmisala piirist ca 1 km kaugusele loodesuunda (Lüganuse aleviku kaguosa),

planeeringualast jäävad nimetatud hooned enam kui 2,5 km kaugusele. Seega märkimisväärset

(normtasemete lähedast) müra eelduslikult ei esine (nii koosmõjus kui ka eraldi vaadatuna).

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ei ole ette näha märkimisväärset igapäevast müra koosmõju

ka olemasolevate ja/või kavandatavate tuuleparkidega. Kavandatava tegevuse puhul teostatakse

mürarohkeid tegevusi (katselõhkamised) ainult päevasel tööajal (ning maksimaalselt ühel kuni kahel

päeval nädalas). Tuulikud on aga ööpäevaringse töörežiimiga ning tuulikute puhul saab reeglina

määravaks vastavus öistele normtasemetele (kuna öised müra normtasemed on rangemad). Päevasel

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 79

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

ajal ei ole ette näha tuulikutest tingitud normtasemete lähedast müra (nii koosmõjus kui ka eraldi

vaadatuna).

Aidu kaitsetööstuspargi alast ca 10 km kaugusel loodesuunas paikneb kavandatav Põhja-Kiviõli

kaitsetööstuspargi ala. Võimaliku müra koosmõju osas võib välja tuua järgmist: igapäevase

tootmisprotsessiga seonduvalt ei ole ette näha tööstusmüra koosmõju, kuna objektide vahemaad on

piisavalt suured ning iga tööstusobjekt peab vastama müraalasetele nõuetele lähimate müratundlike

alade juures.

Võimalike lõhketööde osas võib teoreetiliselt teatud koosmõju esineda, kuid seda ainult juhul, kui

lõhkamisi teostatakse samaaegselt (samad päevad, samad kellaajad) mõlema pargi alal. Võimalike

katselõhkamiste teostamise alade vahemaa on enam kui 12 km. Võimalik maksimaalne koosmõju

sarnaste lõhketööde korral on 3 dB (kahe samaväärse ja samal kaugusel paikneva müraallika poolt

tekitatava müra liitumisel esinev maksimaalne teoreetiline koosmõju). Samas on selge, et kõige

kriitilisemates piirkondades ehk erinevatele aladele lähimate tundlike alade juures saab määravaks ainult

lähima pargi (katselõhkamise ala) müra ning enam kui 10 km kaugusel asuva teise pargi müra olukorda ei

muuda.

Lisaks tuleb arvestada, et kahe kaitsetööstuspargi vahel asuvate müratundlike alade müraolukorda

mõjutab ka konkreetse päeva tuule suund (samaaegselt ei saa mõlemast suunast esineda müra levikut

soodustav tuulesuund), mis praktikas välistab maksimaalse koosmõju esinemise. Siiski on soovitatav

katselõhkamiste päevade (graafiku) kavandamisel Aidu ja Põhja-Kiviõli kaitsetööstusparkide osas teha

koostööd ning võimalusel vältida samaaegseid suurema lõhkeaine kogusega lõhkamispäevi.

2.3.1.8 Ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed

Tööstusmüra (mõlemal alal)

Kuigi hetkel ei prognoosita igapäevase tootmisprotsessiga kaasneva müra normtasemete ületamist (ega

normtasemete lähedast müra) lähimate eluhoonete juures, tuuakse järgnevalt välja üldised soovitused

võimaliku igapäevase tootmistegevusega seotud müra vähendamiseks:

▪ Hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed jne) paigutamisel tuleb

lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud tundlikest aladest võimalikult kaugele

(vastassuunas);

▪ Tehnoseadmete valimisel on soovitatav eelistada masinaid/seadmeid, mille poolt tekitatav

müratase (helivõimsustase, LwA) on väiksem;

▪ Vajadusel tuleb hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt kõige mürarikkamad seadmed

helivõimsustasemega suurusjärgus 95–100 dB ja enam) ümber rajada lokaalne müraekraan või

mürasummutuskast;

▪ Võimalusel vältida suures mahus transporditöid (sh ala sisesed liikumised ja laadimistööd aga ka

alale sisse- ja väljasõidud) öisel ajal ehk öiseid rangemaid müra normtasemeid (ning inimeste

puhkeaega) silmas pidades ajavahemikus 23.00–7.00.

80 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Ehitusaegsed müratasemed (sh ehitusaegse liikluskoormusega kaasnevad) ei tohi lähedusse jäävatel

elamumaadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud asjakohase mürakategooria

normtaset. Ehitusaegse müra normtasemed elamumaadel on kehtestatud ainult ajavahemikus 21.00–

7.00. Päevasel ajal on ehitustööde puhul ajutiselt lubatud ka kõrgendatud mürahäiringu esinemine ning

ajavahemikus 7.00–21.00 teostatavatele ajutistele ehitustöödele otsest normtaset kehtestatud ei ole.

Katseplatsi müra ja vibratsioon Aidu alal

Edaspidiste tegevuste (lõhketööde) kavandamisel ning ohutute lõhkeaine koguste määramisel tuleb

arvestada majandus- ja taristuministri 08.09.0217 määrusega nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja

hävitamise nõuded“. Lõhkamistööde täpse asukoha, koguste ja sageduste selgumisel tuleb muuhulgas

täpsustada ohualas olevad ehitised ja rajatised ning lõhketööde läbiviimisel nendega arvestada.

Lõhketöödega kaasneva müra mõju vähendamiseks saab välja tuua erinevaid meetmed, mille

rakendamise võimalusi on soovitatav planeeringu realiseerimisel kaaluda:

▪ Lõhatava lõhkeaine koguse vähendamine.

▪ Suure lõhkeaine kogusega lõhkamiste arvu vähendamine.

▪ Katseplatsi ja mõjutatavate alade (nt eluhooned) vahemaa suurendamine (nt ala sees eluhoonetest

kaugeima võimaliku katseplatsi asukoha valimine).

▪ Lokaalsed müratõkked või vallid katseplatsi lähiümbruses (täpsustakse projekteerimise etapis).

▪ Lõhkamiste teostamine osaliselt või täielikult kinnises punkris (oluliselt efektiivsem meede kui

müratõkete või vallide rajamine ning meetme rakendamine vähendaks oluliselt häiringute

esinemist).

▪ Hoonete heliisolatsiooni parandamine (sh nii akende, kui vajadusel ka muude konstruktsioonide

(uksed fassaad jne) heliisolatsiooni suurendamine).

▪ Võimalusel tuule suunaga arvestamine lõhkamiste teostamisel (ehk lähimate eluhoonete suunas

puhuva tuule korral lõhkamiste vältimine).

▪ Seire (sh nt müra kontrollmõõtmised) ja vajadusel täiendavate meetmete rakendamise analüüs.

Häiringuid on teatud määral võimalik vähendada ka elanike õigeaegsel teavitamisel ning lõhkamistööde

jaoks sobiva aja valimisel. Seega on tegevuse kavandamisel soovitatav täiendavalt lähtuda järgnevast:

▪ Kohaliku omavalitsusega leppida kokku mürarohkete tegevuste teostamise ajagraafik (päevad ning

kellaajad).

▪ Elanike teavitamine mürarohketest tegevustest (lõhkamiste päevad ja eeldatavad lõhkamiste

kellaajad), et elanikel oleks võimalik ette valmistuda ning häiringutega mingil määral arvestada.

▪ Lõhketööde teostamine ainult päevasel ajal.

▪ Lõhketööde teostamine ainult tööpäevadel (ehk mitte teostada nädalalavahetustel ja riigipühadel).

▪ Lõhketööde teostamise vältimine ka varahommikusel ja õhtusel ajal, mil häiringud on tõenäoliselt

suuremad kui inimeste tavapärasel tööajal.

▪ Lõhketööde kavandamisel on soovitatav teha koostööd Aidu Veeseikluskeskuse haldajaga ning

võimalusel kavandada lõhketööd päevadele ja kellaaegadele, mis kõige vähem seikluspargi tööd (sh

kliente) segavad. Soovitatav on vältida võistluspäevasid ning muid aktiivsemaid üritusi. Juhul, kui

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 81

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneeringut soovitakse ellu viia ka ala kirdeossa kavandatud

puhkemajade ala osas, tuleb Aidu kaitsetööstuspargis (sh koostöös puhkemajade valdajaga)

täpsemalt hinnata võimalikke lõhketööde teostamise sobivat mahtu ja lõhketööde graafikut (sh

lõhketööde teostamise aeg ja lubatud maksimaalsed lõhkeaine kogused).

▪ Võimalusel on soovitatav arvestada ka lasteaedade olemasolu ja päevagraafikutega ning võimalusel

vältida lõhketöid pärastlõunasel ajal.

Siiski tuleb silma pidada, et elanike teavitamine ja lõhketööde ajastamine ei ole otseselt müra teket

vähendavad meetmed.

▪ Kaitsetööstuspargi territooriumil katselõhkamiste teostamise ajagraafiku väljatöötamisel on

koostöös kohaliku omavalitsusega soovitatav analüüsida (sh lähtudes tehase vajadustest ja

võimalustest), kas võimalikke mõjusid (eelkõige mürahäiringud) silmas pidades on eelistatud

rohkemate lõhkamiste teostamine ühel päeval (vähendamaks mürarohkete päevade arvu) või

lõhkamiste hajutamine erinevatele päevadele (lõhkamiste päeval häiringut tekitavate

mürasündmuste arvu vähendamiseks, kuid vastavalt suureneb siis mürahäiringu esinemisega

päevade arv).

Lõhkamiste jaotamine erinevatele päevadele aitab vähendada ühe päeva müra hinnatud

(keskmistatud) tasemeid (Ld), kuid ei vähenda üksiku mürasündmuse hetkel esinevat häiringut.

▪ Kavandatava tegevuse täpsustamise järgmistes etappides on vajalik teostada täpsemad müra leviku

arvutused tulenevalt selleks hetkeks selgunud kaitsetööstuspargis reaalselt kavandatavatest

tegevustest (nt konkreetse ettevõtte või tootmise põhiselt), sh tuleb täiendavalt hinnata ka müra

vähendamise vajadust ja võimalusi. Mõju täpsustamisel tuleb hinnata ka võimalikku asjakohast

koosmõju piirkonna teiste müraallikatega ning hinnata ka liiklusmüra võimalikku mõju vastavalt

täpsustatud liikluskoormustele.

▪ Katselõhkamiste kavandamisel on eelkõige soovitatav minimeerida suurema lõhkeaine kogusega

lõhkamiste arvu ja vastavate lõhkamiste teostamise päevade arvu. Tavapärased müra leviku

tõkestamise meetmed (nt mõne meetri kõrgused müratõkkeseinad või vallid) ei ole antud juhul väga

efektiivsed müra leviku piiramise vahendid, kuna tõkkeid ei ole võimalik rajada vahetult müraallika

lähedusse (nt paari meetri kaugusele müraallikast). Lisaks tuleb silmas pidada, et müratõkete

efektiivsus (nt müra vähenemine ca 10 dB võrra) avaldub eelkõige vahetult tõkke taga, kuid nt 2–

3 km kaugusel asuva eluhoone juures märkimisväärset müra tõkestavat efekti ei avaldu (kuna müra

kandub üle tõkke). Samuti ei ole müratõkked efektiivsed märkimisväärse madalsagedusliku müra

osakaaluga müraallikate (nt lõhketööd) puhul. Tuntav efekt on võimalik saavutada ainult juhul, kui

kõrged (minimaalselt 5–6 m kõrgused, soovitatavalt veel kõrgemad) ja massiivsed müratõkked

õnnestub rajada vahetult müra tekkekoha lähedale.

▪ Üldjuhul on soovitatav suurema kui 5 kg TNT lõhkeaine koguse lõhkamisi kaitsetööstuspargi

territooriumil võimaluse korral vältida ning suurema lõhkeaine koguse katselõhkamised läbi viia

kaitseväe harjutusväljadel.

▪ Soovitatav on 1,5–5 kg TNT lõhkeaine koguse lõhkamisega päevi Aidu kaitsetööstuspargi

territooriumil hoida minimaalsena ning suurema lõhkeaine koguse katselõhkamised võimalusel läbi

viia kaitseväe harjutusväljadel.

82 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

▪ Kumulatiivse mõju leevendamiseks on soovitatav katselõhkamiste päevade (graafiku) kavandamisel

Aidu ja Põhja-Kiviõli kaitsetööstusparkide osas teha koostööd ning võimalusel vältida samaaegseid

suurema lõhkeaine kogusega lõhkamispäevi.

2.3.2 Vibratsiooni mõju

Inimese tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks on sotsiaalministri 01.10.2025

määrusega nr 5467 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord“ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

Üldvibratsioon on määruse tähenduses mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või

lamavale inimesele toetuspindade kaudu.

Tootmisala seadmed, masinad jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ning kasutada sellisel

viisil, et nende poolt tekitatud (ning teoreetiliselt maapinna kaudu leviv) vibratsioon elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes vastaks eespool nimetatud sotsiaalministri määruses kehtestatud

piirväärtustele. Arvestades kavandatavate objektide paiknemist (sh enam kui 500 m laiuseid puhveralasid

lähimate eluhoonetega), ei ole normaalrežiimil töötavatest tööstusalal asuvatest objektidest lähtuv

vibratsioon (maapinna võnked) norme ületav ega ohtlik inimestele või naaberhoonete seisukorrale.

Planeeringualal igapäevaselt teostatavate töödega (tootmisprotsess, laadimistööd, raskeveokite

liikumised jms) kaasnev vibratsioon on valdavalt lokaalne ning mõju ei ulatu lähimate eluhooneteni.

Igapäevase tootmistegevuse osas ei ole näha märkimisväärset vibratsiooni mõju Aidu ja Piirsalu aladel,

kuid Aidu puhul tuleb käsitleda ka võimalikku katselõhkamiste käigus tekkivat vibratsiooni, mille mõju

ulatub kaugemale kui tavapärase tootmistegevuse käigus tekkiva vibratsiooni puhul.

Eespool toodu määrus peab silmas eelkõige seadmeid ja masinaid ning statsionaarseid

vibratsiooniallikad, mistõttu ei saa määruses toodud vibratsiooni piirväärtusi otseselt lõhkamistele üle

kanda (pidevaid vibratsiooniallikaid ning lühiajaliselt esinevat vibratsiooni ei saa samaväärselt käsitleda).

Otseselt lõhkamistega kaasneva vibratsiooni piirväärtuseid ei ole sotsiaalministri määruses välja toodud.

Näiteks kaevandustegevuste käigus teostatavate lõhkamistega kaasneva vibratsiooni hindamisel

lähtutakse mõõteseadusest ning lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 5 lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja

taristuministri 08.09.2017 määrusest nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“.

Vibratsiooni teke ja levik on eelkõige seotud plahvatava lõhkelaengu kogusega. Seega võib vibratsiooni

esineda eelkõige suurte lõhkelaengute lõhkamisel. Väikesekaliibriliste relvade mõju ulatus jääb juba

oluliselt väiksemaks.

67Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord. Sotsiaalministri määrus nr 54. RT I, 03.10.2025, 22

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 83

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Varasemate uuringute68,69,70,71 põhjal võib lõhkamistega seotud vibratsiooni mõju osas (mõju ehitistele)

arvestada reegliga, et igasuguste struktuursete kahjustuste tekkimisele eelneb ehitise aknaklaaside

purunemine. Kõige tundlikumad tavaehitiste kohad ongi aknad, millele järgnevad uksed, seinad ja

viimasena põrandad. Kahjustused nagu krohvi pragunemine on väga harv, aga kui see juhtub, siis kaasneb

sellega aknaklaaside pragunemine ja see ilmneb samaaegselt, samuti võib välja tuua, et üldiselt on

vibratsioonihäiringule vastuvõtlikumad puitkonstruktsiooniga hooned. Nt Soomes kaitseväe õppuste ajal

läbiviidud raskerelvade ja lõhkamiste vibratsioonimõõtmised on näidanud, et maapinna kaudu leviv

vibratsioon on väheldane ning põhiline vibratsiooni häiring tuleb õhu kaudu levivast vibratsioonist, mis

mõjutab enim aknaid ja seinu, kuid kahjustuste tekkimise risk hoonetele on väike.

Lõhkamis- või suurekaliibriliste relvade laskmiskohas tekitatud vibratsioon ei levi kaugemal paiknevate

hooneteni maapinna kaudu, vaid vibratsiooni põhjustab maapinnale ja hoonetele mõjuv helilaine energia

(nn lööklaine). Põhiline osa hoone vibratsioonist tekibki helilaine survest välispiirdele ja akendele, ning

see on suurim ehitiste kahjustusriski allikas.

Teoreetiliselt võib seega lähimate hoonete fassaadil esineda vibratsiooni eelkõige akende „klirisemise“

näol ning seda ainult suure lõhkeaine koguse lõhkamise korral. Samas sõltub aknaklaaside vibreerimine

(ning vastavate helide tekkimine hoones sees) suuresti hoone ehituskvaliteedist ning akende omadustest.

Maapinna kaudu leviva vibratsiooni märkimisväärse levimise vältimiseks on aga puhveralad reeglina

piisavalt suured.

Ehituskahjustuste riski tekkimise võimalikkuse hindamiseks saab kasutada militaarmüra regulatsioonis

toodud metoodikat. Militaarmüra regulatsiooni kohaselt pole suurekaliibrilistest relvadest laskmiste

puhul maapinna kaudu leviv vibratsioon suurte (>0,2 km) vahemaade korral eriti märkimisväärseks

osutunud. Juhendi kohaselt on ka hoonete ligidal maapinnas esinev vibratsioon õhus levivast

helirõhulainest tingitud ehk energia muundub hoone vibratsiooniks helilaine rõhust tarinditele tekkivast

vibrokiirendusest.

Kui tekib kahtlus militaarmüra allikate põhjustatud võimalike ehituskahjustuste osas, siis selleks et anda

esialgset hinnangut müratundlike hoonete võimalike ehituskahjustuste tekkimise kohta, kasutatakse heli

ekspositsioonitaseme LpZE soovituslikku piirtaset. Juhendi kohaselt võib LpZE 125 dB ületamine tähendada

ehituskahjustuste tekkimise võimalikkust. Vastavalt võib järeldada, et väiksemad väärtused ei too kaasa

ohtu inimese tervisele ja hoonetele.

Indikatiivse hinnangu LpZE väärtuse osas saab anda, toetudes konkreetse lõhkamise korral (üksik

mürasündmus) esineva maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE väärtusele.

Indikaatorite LCE ja LZE väärtuste vahe samas mõõtepunktis on üldiselt kuni 10 dB ehk LZE väärtus on kuni

10 dB suurem kui LCE väärtus samas mõõtepunktis.

68 Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju. Akukon Oy Eesti filiaal. 2009 69 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. Keskkonnamõju hindamine. Militaarmüra hindamine. Akukon Oy Eesti filiaal. 2017 70 Nursipalu harjutusvälja 2023. a mürauuring. Akukon Eesti OÜ. 2024 71 Soodla harjutusvälja riigi eriplaneering. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Militaarmüra ja vibratsiooni hinnang. Kajaja Acoustics OÜ. 2024

84 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Helirõhutaseme (LpZE) mõju vibratsiooni tekkele ja esinemisele (militaarmüra juhendi põhjal):

▪ LpZE kuni 108 dB – vibratsiooni (hoones) tõenäoliselt ei esine

▪ LpZE 108–135 dB – tõenäoline vibratsiooni esinemine;

▪ LpZE 135–160 dB – aknaklaaside pragunemine, mikropraod;

▪ LpZE üle 160 dB – hoonete kahjustused.

LZE 135 dB ületamise korral on väiksemad kahjustused juba tõenäolised. Seega on kahjustuste riski

vältimiseks soovitatud lähtuda 10 dB võrra rangemast väärtusest ehk LpZE 125 dB, mis peaks olema piisav

riskide välistamiseks. Juhendi kohaselt võib seega heli ekspositsioonitaseme LZE soovituslikku piirtaseme

ehk LZE 125 dB ületamine tähendada ehituskahjustuste tekkimise võimalikkust.

Põhiaruandes teostatud vibratsiooni analüüsi tulemused ja järeldused kehtivad, kuna kavandatava

tegevuse iseloom ja maht ei ole muutnud.

Vastavalt põhiaruande mõju hindamisele saab helirõhutasemetega (LpZE) kaasneva vibratsiooni

(lööklaine) mõju osas järeldada järgmist:

▪ LpZE > 108 dB ehk vibratsiooni tõenäolise esinemise piir hoonetes ulatub ca 1,2 km (0,5 kg TNT korral)

kuni ca 5,3 km (10 kg TNT korral) kaugusele lõhkamiskohast.

▪ LpZE > 125 dB ehk ehituskahjustuste tekkimise teoreetilise ohu välistamise piir ulatub ca 0,2 km

(0,5 kg TNT korral) kuni ca 0,8 km (10 kg TNT korral) kaugusele lõhkamiskohast.

▪ LpZE > 135 dB ehk aknaklaaside pragunemise oht on tõenäoline kuni ca 0,05 km (0,5 kg TNT korral)

kuni ca 0,23 km (10 kg TNT korral) kaugusel lõhkamiskohast;

▪ LpZE > 160 dB ehk hoonete kahjustuste tsoon jääb selgelt väiksemaks kui 100 m.

Arvestades käesoleva töö raames teostatud modelleerimisi (aga ka sarnaseid varasemaid lõhkamistöid

käsitlevaid uuringuid ning militaarmüra juhendit), mille tulemused kajastuvad eespool, ei ole

kaitsetööstuspargis kavandatavate lõhkamiste puhul ette näha ehitiskahjustuste (nt aknaklaaside

pragunemine) riski lähimate müratundlike objektide juures, kuid välistatud ei ole akende vibreerimine

ning sellega kaasnevad helid („klirin“).

Ehituskahjustuste riskipiiri (LpZE 125 dB) ületamise oht esineb arvutuslikult ca 0,2–0,8 km kaugusel

lõhkamiskohast, seega ei kujune vibratsioon (nii maapinna kaudu levivad võnked kui ka õhu kaudu leviv

lööklaine) väljaspool planeeringuala inimeste tervisele ja hoonetele ohtlikuks. Küll aga tuleb tähelepanu

pöörata kaitsetööstuspargi siseselt esineva vibratsiooni võimalikule mõjule.

Edaspidiste tegevuste (lõhketööde) kavandamisel ning ohutute lõhkeaine koguste määramisel tuleb

arvestada ka majandus- ja taristuministri 08.09.0217 määrusega nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja

hävitamise nõuded“. Lõhkamistööde täpse asukoha, koguste ja sageduste selgumisel tuleb muuhulgas

täpsustada ohualas olevad ehitised ja rajatised ning lõhketööde läbiviimisel nendega arvestada.

Kuigi kavandatava tegevuse iseloomu ning tagatud puhveralade korral ei ole ette näha vibratsioonist

tingitud olulise negatiivse mõju (nt ehituskahjustused) esinemist väljaspool planeeringuala, tuuakse

järgnevalt välja lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõju vähendamise soovitused ja võimalused:

▪ lõhatava lõhkeaine koguse vähendamine;

▪ suure lõhkeaine kogusega lõhkamiste arvu vähendamine;

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 85

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

▪ lõhkeplatsi ja mõjutatavate alade (nt eluhooned) vahemaa suurendamine;

▪ vibratsiooni tekitavate tegevuste vältimine õhtusel ja öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja

riigipühadel;

▪ lõhkamiste teostamine kinnises punkris;

▪ hoonete vibratsioonile vastupanuvõime suurendamine (ehituskonstruktsioonide stabiilsuse ja

massiivsuse suurendamine);

▪ teavitamine vibratsiooni tekitavate tegevuste teostamise päevade ning kellaaegade kohta;

▪ seire (sh nt vibratsiooni kontrollmõõtmised) ja vajadusel täiendavate meetmete rakendamise

analüüs.

Kuna antud juhul levib vibratsioon eelkõige läbi õhu (lööklaine kujul), siis on vibratsiooni vähendamise

meetmed sarnased müra vähendamise meetmetega ning planeeringus tuuakse välja ühised meetmed

müra ja vibratsiooni mõju vähendamiseks.

2.3.3 Õhusaaste mõju

Välisõhu kvaliteeti mõjutavat tegevust reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS).

Käesolevas dokumendis esitatakse täpsustatud õhusaaste mõju hindamine, võttes aluseks praeguseks

hetkeks teadaolevat viimast infot kavandavata tegevuse kohta. Võrreldes REP-i käigus varasemalt

koostatud hindamisega (põhiaruandes) on täpsustunud kavandatavad tegevused ja ligikaudselt

võimalikud heiteallikad. Samas ei olnud detailselt veel teada heiteallikate parameetreid (kõrgus, heiteava

diameeter, temperatuur, gaaside joon- või mahtkiirus), mida täpsustatakse käitise projekteerimise ja

asjakohaste lubade taotlemiste käigus. Samas tuleb rõhutada, et AÕKSi § 29 lg 1 kohaselt peab paikse

heiteallika käitaja kasutama parimat võimalikku tehnikat, energiasäästlikku tehnoloogiat ja

püüdeseadmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda saab mõistlikult eeldada

tehtavaid kulutusi ja saastamisega tekkida võivat ebasoodsat mõju arvestades. Samuti AÕKSi § 106 lg 2

kohaselt määratakse saasteaine lubatud heitkogus selliselt, et paiksest heiteallikast või kõikidest käitise

ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei

põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise

tootmisterritooriumi (st antud juhul väljaspool kaitsetööstuspargi territooriumi). AÕKSi § 10 lg 3 kohaselt

eeldatakse sama seaduse alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral olulise

keskkonnahäiringu tekkimist. AÕKSi § 191 tähenduses põhjustab käitise tegevus väheolulist mõju juhul,

kui selle kõikidest heiteallikatest väljutatavate kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool

tootmisterritooriumi alla 50% saasteainele AÕKSi § 47 lg 1 või 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või

sihtväärtusest. Vastava käitise keskkonnaloa ja/või kompleksloa taotlemise raames antakse

hajumisarvutuste kaudu hinnang olulise mõju avaldumise võimalusele oluliselt täpsemate andmete

alusel, seetõttu on siinkohal piirdutud olemasolevale infole põhineva hinnanguga.

Lõhkeainetööstusele kohaldub ka parima võimaliku tehnika viitedokument "Reference Document on Best

Available Techniques for the Manufacture of Organic Fine Chemicals, August 2006" (edaspidi PVT

viitedokument). Samas rakendub ka Euroopa Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2022/2427 kinnitatud

parima võimaliku tehnika alased järeldused keemiasektori heitgaaside ühiste käitlus- ja

86 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

töötlussüsteemide jaoks (edaspidi PVT järeldused). Nimetatud PVT järeldustega sätestatakse välisõhku

suunatavate saasteainete piirväärtused ja meetmed heitkoguste vähendamiseks.

Heiteallikad täpsustatakse käitise rajamise järgnevates etappides (nt ehitusprojekti koostamise käigus).

Alljärgnevalt esitatakse peamised käesolevaks hetkeks teada olevad (kavandatavad) tegurid, mis võivad

mõjutada välisõhu kvaliteeti käitise lähiümbruses. Nende põhjal on antud kaasnevate mõjude

illustratiivne hinnang. Samas ei tohi käesolevas peatükis esitatud alljärgnevat kirjeldust ja hinnangut

lugeda kuidagi piiravaks või lõplikuks (st kavandatava tegevuse detailid võivad täpsustuda.)

Arvestades, et tehnoloogilisel ja ehituslikul projekteerimisel võetakse aluseks parima võimaliku

tehnika (PVT) nõuded ning AÕKS-i alusel kehtestatud heite ja välisõhu kvaliteedi piirväärtused, ei

mõjuta järgneva etapi detailsem käsitlus käesoleva mõju hindamise järeldusi olulise keskkonnamõju

avaldumise või mitteavaldumise osas ja mõjude leevendamise vajaduste osas.

2.3.3.1 Saasteainete eeldatavad heitkogused Piirsalu kavandatavast käitisest (lõhkeainetööstus)

Saasteainete heitkoguste mõistes võib käitise tegevusega seotud heiteallikad jagada tinglikult järgmisteks

gruppideks: soojuse tootmisega seotud heiteallikateks, ülejäänud lõhkeaine tootmisega seotud

heiteallikateks ja lõhkematerjali tootmisjääkide põletamine.

Käesolevas etapis katseplatsi Piirsalusse ei kavandata ja katselõhkamisi läbi ei viida.

2.3.3.1.1 Heitkogused põletusseadmetest

Tootmisel ja hoonete kütmiseks kasutatava soojuse tootmiseks rajatakse käitisesse katlamaja. Olenevalt

tootmise iseloomust (toodetakse ainult RDX-i ja vajalik toormaterjal tuuakse sisse või toodetakse RDX-i

ja ka vajalik tooraine kohapeal) ning kasutatavast tehnoloogiast võib hinnangu aluseks oleva

informatsiooni põhjal erinevate katlamajade põletusseadmete nimisoojusvõimsus sisseantava kütuse

koguse järgi olla kuni 12 MWth. Käesolevas hinnangus kasutatakse edasiste arvutuste koostamisel

eeldatavat maksimaalset ühe põletusseadme soojusvõimsust ehk 12 MWth. Kütusena planeeritakse

kasutada sellises seadmes vedeldatud naftagaasi (LPG) kuni 2170 t/a või kerget kütteõli kuni 2376 t/a.

Mõlema kütuse samaaegset kasutamist ei kavandata. Tõenäoliselt jääb LPG põhikütuseks ja kerge

kütteõli tagavara kütuseks. Seega arvestatakse saasteainete heitkoguseid ka kerge kütteõli mahutist

(esitatud järgnevates hinnanguosades). LPG mahuti ja sellega seotud seadmed on suletud süsteem ning

tavaolukorras arvestamist vajavas koguses saasteainete heitmeid ei teki.

Kuna kavandatavate põletusseadmete nimisoojusvõimsus on suurem kui 1 MWth, siis AÕKS § 105 lg 3

alusel kehtestatud keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 "Väljaspool tööstusheite seaduse

reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete

heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid" (edaspidi nimetatud määrus nr 44)

mõistes on tegemist uute põletusseadmetega ning neile kehtivad määruse nr 44 lisas 2 toodud

saasteainete SO2, NO2 ja tahkete osakeste heite piirväärtused.

Põletusseadmete saasteainete heitkoguste hindamiseks on kasutatud keskkonnaministri 24.12.2016

määruses nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja

arvutusliku määramise kord“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 86 „Välisõhku väljutatava

süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“ esitatud metoodikat ja saasteainete eriheiteid.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 87

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Saasteainete SO2, NO2, PM-sum, PM10 ja PM2,5 heitkoguste leidmisel on arvestatud määruse nr 44

nõuetega (st nimetatud saasteainete eriheide ja heitkogus on leitud vastava heitepiirväärtusele

tuginevalt).

Tabel 9. Põletusseadmetest lenduvate saasteainete heitkogused

Parameeter Kütusena LPG Kütusena kerge kütteõli

Sisendsoojusvõimsus 12 MWth 12 MWth

Kütuse kogus 2170 t/a 2376 t/a

Kütuse alumine kütteväärtus 46 MJ/kg 42 MJ/kg

Aastased heitkogused

SO2 t/a 0,998 10,179

NO2 t/a 5,889 8,782

CO t/a 2,995 4,191

NMVOC t/a 0,2 0,499

PM-sum t/a 0,045 0,599

PM10 t/a 0,045 0,599

PM2,5 t/a 0,045 0,599

BC (must süsinik) t/a 0,002 -*

Pb kg/a 0,0002 0,998

Cd kg/a 0,0003 0,03

Hg kg/a 0,01 0,01

As kg/a 0,012 4,441

Cr kg/a 0,0001 1,996

Cu kg/a 0,0001 0,599

Ni kg/a 0,0001 19,958

Se kg/a 0,001 -*

Zn kg/a 0,002 0,499

CO2 t/a 5595,829 7385,885

PCDD/PCDF mg/a 0,05 0,998

Benso(a)püreen kg/a 0,056 0,0998

Benso(b)fluoranteen kg/a 0,084 0,0998

Benso(k)fluoranteen kg/a 0,084 0,0998

Indeno(1,2,2-cd)püreen kg/a 0,084 0,0998

Hetkelised heitkogused

SO2 g/s 0,12 1,224

NO2 g/s 0,708 1,056

CO g/s 0,36 0,504

NMVOC g/s 0,024 0,06

PM-sum g/s 0,005 0,072

88 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Parameeter Kütusena LPG Kütusena kerge kütteõli

PM10 g/s 0,005 0,072

PM2,5 g/s 0,005 0,072

Pb mg/s 0,00002 0,12

Cd mg/s 0,000003 0,004

Hg mg/s 0,001 0,001

As mg/s 0,001 0,534

Cr mg/s 0,00001 0,24

Cu mg/s 0,00001 0,072

Ni mg/s 0,00001 2,4

Se mg/s 0,0001 -*

Zn mg/s 0,0002 0,06

PCDD/PCDF µg/s 0,00001 0,0001

Benso(a)püreen mg/s 0,00001 0,012

Benso(b)fluoranteen mg/s 0,00001 0,012

Benso(k)fluoranteen mg/s 0,00001 0,012

Indeno(1,2,2-cd)püreen mg/s 0,00001 0,012

* - määruse nr 59 metoodika kohaselt vastava saasteaine heitkogust ei arvutata

Arvutuste tulemusel ületasid raskmetallidest ainult arseeni, kroomi ja nikli ühendid 1 kg/a kogust

(ülejäänud raskmetallide heitkogused allapoole 1 kg/a). Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 3,

§ 91 lg 2 p 3, § 98 lg 1 p 3 ning keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse

künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav

õhusaasteluba“ (edaspidi määrus nr 67) tuginevalt teisi raskmetalle edaspidi ei käsitleta. Samal põhjusel

ei käsitleta edaspidi ka saasteaineid PCDD/PCDF, benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen,

benso(k)fluoranteen ja indeno(1,2,2-cd)püreen (allapoole 1 kg/a ja määruse nr 67 künnist).

Siinjuures on oluline välja tuua, et eespool nimetatud põletusseadmetele kohalduvad määruse nr 44

lisas 3 sätestatud heite piirväärtuse järgimise kriteeriumid ja seire nõuded. Arvestades põletusseadmete

võimsust, tuleb iga kolme aasta tagant mõõta selliste saasteainete (vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide,

osakeste) sisaldust, millele on määruse nr 44 kohaselt sätestatud heite piirväärtus asjaomase seadme

jaoks, ning süsinikoksiidi sisaldust suitsugaasis. Mõõtmistele esitatavad täpstavad nõuded on esitatud

määruses nr 44.

2.3.3.1.2 Kerge kütteõli mahuti heitkogused

Põletusseadmetes kasutatava kerge kütteõli hoiustamine on kavandatud ühes kuni 60 m3 mahutis. Aastas

kasutatava kerge kütteõli kogus on kuni 2376 t/a (ca 2795 m3/a). Mahuti täitmine toimub arvestusliku

kiirusega kuni 36 m3/h. Mahutisse laadimisel eralduva saasteaine heitkoguseid on võimalik hinnata

keskkonnaministri 01.06.2020 määruses nr 31 § 4 esitatud metoodikat kasutades 72 . Nimetatud

72 link seisuga 10.04.2026: https://www.riigiteataja.ee/akt/117112023002

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 89

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

metoodika kohaselt oleks saasteaine NMVOC aastane heitkogus 0,011 t/a ja hetkeline heitkogus 0,04 g/s,

aromaatsete süsivesike aastane heitkogus 0,0003 t/a ja hetkeline heitkogus 0,001 g/s.

2.3.3.1.3 Lämmastikdioksiidi heitkogused lõhkeaine tootmisel

▪ NO2 heitkogused tekivad lõhkeaine sünteesi nitreerimisreaktsioonil, kus heksamiini töödeldakse

lämmastikhappega. Kasutatud lämmastikhappe eemaldamine toimub väljakeetmisega, materjali

pesul ja ammooniumhüdroksiidiga neutraliseerimisel. Kõikide protsesside aurud suunatakse

märgskraberisse.

PVT viitedokumendi kohaselt loetakse nitreerimisel jm keemilistes protsessides parimaks

võimalikuks tehnikaks, kui NOx (arvestatud NO2-na) keskmine tunniheide jääb vahemikku 0,03–

1,7 kg/h (väljutatavas kuivas gaasis 7–220 mg/Nm3). Esitatud vahemik sõltub sisendist ja

kasutatavast tehnoloogiast. Näiteks protsessiga, mida võimalik arendaja plaanib kasutada, ei kaasne

tõenäoliselt olulist NOx teket. Varasema hinnangu (põhiaruande) kohaselt oli arvestuslikuks NO2

maksimaalne hetkeline heitkoguseks 0,475 g/s ja aastane heitkogus 10,2 t/a. Samas võib

tehnoloogilistele andmetele tuginevalt ja vähemalt 90% skraberi efektiivsuse juures hinnanguliselt

eeldada, et hetkeline NO2 heitkogus on ligikaudu 0,219 g/s ja aastane heitkogus 6,235 t/a. Hinnangu

koostamisel võetakse siiski aluseks suurem heitkogus.

▪ Lämmastikhappe regenereerimisel mahutite täitmisel eralduvad aurud suunatakse samuti

märgskraberisse. Heitkogustena on kasutatud varasema hinnangu (põhiaruande) väärtuseid ehk

hetkelist heitkogust 0,475 g/s ja aastast heitkogus 10,2 t/a.

▪ Kui eeldada, et nii lõhkeaine sünteesi nitreerimisreaktsiooni kui ka lämmastikhappe

regenereerimisel eralduvad aurud suunatakse ühisesse märgskraberisse, siis NO2 hetkeline

heitkogus oleks ühise heiteallika korral 0,475 g/s (väljuvates gaaside 1,7 kg/h ja kuni 220 mg/Nm3)

ja aastane heitkogus 10,2 t/a. Kui tegemist on eraldi paiknevate heiteallikatega, siis hetkeline

heitkogus jääks heiteallika kohta samaks 0,475 g/s, kuid aastane heitkogus võib olla ka kuni 20,4 t/a.

Heiteallikate minimaalseks kõrguseks on arvestuslikult 15 m.

2.3.3.1.4 Lahustite, n-butüülatsetaadi, äädikhappe ja äädikhappe anhüdriidi heitkogused

Tootmiseks kasutatakse äädikhapet, äädikhappe anhüdriidi ja n-butüülatsetaati. Lahustitest saab

lõhkeaine tootmiseks kasutada atsetooni. Võimalik on atsetooni asemel kasutada ka muid polaarseid

solvente,), mis võimaldavad paindlikumat tootmist. Kasutavaid lahusteid on võimalik regenereerida, mis

vähendab nende kasutamise summaarset kogust. Lahusti valik tehakse edasise projekteerimise käigus,

mistõttu vaadeldakse käesolevas hinnangus siiski erinevaid alternatiive .

Nimetatud vedelkemikaalide hoiustamiseks rajatakse mahutipark (kõigil juhtudel on heiteallika ehk

mahutite hingamisavade arvestuslikuks kõrguseks 5 m). Äädikhappe kasutatav kogus on kuni 7276 t/a

(6864 m3/a, tihedus temperatuuril 20°C on 1,06 t/m3), äädikhappe anhüdriidi kogus kuni 3648 t/a

(3378 m3/a, tihedus temperatuuril 20°C on 1,08 t/m3) ja n-butüülatsetaadi kogus kuni 83 t/a (94 m3/a,

tihedus temperatuuril 20°C on 0,881 t/m3). Tootmisesse lisatava atsetooni kogus on eeldatavalt kuni

216 t/a (276 m3/a, atsetooni tihedus temperatuuril 20°C on 0,79 t/m3), alternatiivsetel lahustitel kuni

150 t/a).

90 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Mahuti täitmine toimub äädikhappe, äädikhappe anhüdriidi, n-butüülatsetaadi ja alternatiivsete

lahustite korral arvestusliku kiirusega kuni 15 m3/h ning atsetooni korral kuni 30 m3/h.

Mahutisse laadimisel eralduva saasteaine heitkoguseid on võimalik hinnata keskkonnaministri

01.06.2020 määruses nr 31 § 4 esitatud metoodikat kasutades 73 . Siinjuures tuleb märkida, et kuigi

määruse nr 31 metoodika on nimetuse järgi mõeldud naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning

hoiustamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramiseks, siis tugineb esitatud

metoodika Ameerika Ühendriikide Keskkonnaagentuuri poolt koostatud orgaaniliste vedelike

pumpamisel ja hoiustamisel eralduvate saasteainete heitkoguste määramise metoodikatel 74 , 75 ning

määruse nr 31 esitatud metoodika on sisuliselt kasutatavad ka muude orgaaniliste ühendite heitkoguste

määramiseks peale naftasaaduste ja põlevkiviõli.

Äädikhappe aururõhk76 temperatuuril 20°C on 2,079 kPa ja molekulmass 60,052 g/mol. Aurude tihedus

määruse nr 31 metoodika alusel on 0,051 kg/m3. Äädikhappe heitkogus aastas mahuti täitmisel on

arvutuslikult kuni 0,35 t/a ja hetkeline heitkogus kiirusega 15 m3/h on arvutuslikult 0,204 g/s

(arvestatakse NMVOC heitkogusena, kuna äädikhappel ei ole kehtestatud välisõhu kvaliteedi- piir- või

sihtväärtust).

Äädikhappe anhüdriidi aururõhk33 temperatuuril 20°C on 0,53 kPa ja molekulmass 102,1 g/mol. Aurude

tihedus määruse nr 31 metoodika alusel on 0,022 kg/m3. Heitkogus aastas mahuti täitmisel on

arvutuslikult kuni 0,044 t/a ja hetkeline heitkogus kiirusega 15 m3/h on arvutuslikult 0,053 g/s.

(arvestatakse NMVOC heitkogusena, kuna äädikhappe anhüdriidil ei ole kehtestatud välisõhu kvaliteedi

piir- või sihtväärtust).

N-butüülatsetaadi aururõhk33 temperatuuril 20°C on 1,12 kPa ja molekulmass 116,2 g/mol. Aurude

tihedus määruse nr 31 metoodika alusel on 0,053 kg/m3. Heitkogus aastas mahuti täitmisel on

arvutuslikult kuni 0,005 t/a ja hetkeline heitkogus kiirusega 15 m3/h on arvutuslikult 0,212 g/s.

(n-butüülatsetaadile on kehtestatud välisõhu kvaliteedi piirväärtust).

Atsetooni aururõhk77 temperatuuril 20°C on 24,53 kPa ja molekulmass 58,08 g/mol. Aurude tihedus

määruse nr 31 metoodika alusel on 0,585 kg/m3. Atsetooni heitkogus aastas mahuti täitmisel 216 t

atsetooniga on arvutuslikult kuni 0,16 t/a. Atsetooni hetkeline heitkogus mahuti täitmisel kiirusega

30 m3/h on arvutuslikult 4,68 g/s.

Atsetoonile alternatiivsete solventide lenduvused on oluliselt madalamad kui atsetoonil. Esimese lahusti

aurude tihedus määruse nr 31 metoodika alusel on 0,002 kg/m3, heitkogus aastas mahuti täitmisel on

arvutuslikult kuni 0,0001 t/a ehk alla 0,5 kg/a (arvestatakse NMVOC heitkogusena, kuna ainele ei ole

kehtestatud välisõhu kvaliteedi piir- või sihtväärtust). Hetkeline heitkogus mahuti täitmisel kiirusega

15 m3/h on arvutuslikult 0,005 g/s.

73 link seisuga 10.04.2026: https://www.riigiteataja.ee/akt/117112023002 74 link seisuga 10.04.2026: https://www.epa.gov/system/files/documents/2024-10/c7s1_2024_clean.pdf 75 link seisuga 10.04.2026: https://www.epa.gov/sites/production/files/2020- 09/documents/5.2_transportation_and_marketing_of_petroleum_liquids.pdf 76 andmebaas https://www.carlroth.com 77 andmebaas https://www.sigmaaldrich.com

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 91

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Teise lahusti aurude tihedus määruse nr 31 metoodika alusel on 0,011 kg/m3, aastane heitkogus 0,001 t/a

ja hetkeline heitkogus mahuti täitmisel 0,026 g/s (arvestatakse samuti NMVOC heitkogusena, kuna ainele

ei ole kehtestatud välisõhu kvaliteedi piir- või sihtväärtust).

Atsetooni ja alternatiivsete lahustite heitmed tekivad ka nende kasutamisel. Alternatiivsete lahustite

kasutamise eeliseks võrreldes atsetooniga on võimalus jätta ära sõelumine. Heitkoguste hindamisel

kasutatakse samuti varasemas hinnangus (põhiaruandes) kasutatud heite kontsentratsiooni 30 mgC/Nm3

(eeldades, et heitgaasi töötlussüsteemi lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisalduse heite

vähendamise tõhusus on vähemalt 95%). Sellisel juhul oleks atsetooni kontsentratsioon heiteallikal

48,3871 mg/Nm3, alternatiivsetel lahustitel 97,7 mg/Nm3 ja 60,85 mg/Nm3. Kui eeldada et kasutatava

ventilatsiooni mahtkiirus on 2 Nm3/s, siis atsetooni hetkeline heitkogus oleks 0,0968 g/s ja aastane

heitkogus arvestuslike töötundide 6000 h/a korral 2,091 t/a. Alternatiivsetel lahustitel hetkeline

heitkogus 0,1954 g/s ja 0,1217 g/s, aastane 4,221 t/a ja 2,629 t/a (mõlemal juhul arvestuslik saasteaine

NMVOC eespool nimetatud asjaoludel). Heiteallika arvestuslik kõrgus on 10 m.

Atsetooni kasutamisel tekivad heitkogused ka toodangu kuivatamisel-sõelumisel. Varasemale hinnangule

tuginevalt võib hetkeline heitkogus olla kuni 0,0448 g/s ja kuni 0,968 t/a. Heiteallika arvestuslik kõrgus

samuti 10 m ja vaadeldakse edasiste hajumisarvutuste lihtsustamiseks koos eelnevalt kirjeldatud

atsetooni kasutamisega ühise koondheiteallikana.

Atsetooni ja alternatiivsete lahustite jääke võib teoreetiliselt esineda ka reovees. Reovesi allutatakse

auruga töötlemisele, st võib tekkida atsetooni jt lahustite heide välisõhku. Siin eeldatakse, et heitmed ei

ületa PVT järelduste PVT 11 tabeli 1.1 märkuse 4 kohaselt väärtust 100 gC/h (atsetooni süsiniku sisaldus

62%, alternatiivsetel väiksem). Seega võib atsetooni tunnikeskmine hetkeline heitkogus olla kuni

0,0448 g/s ja kuni 0,968 t/a, alternatiivsetel vastavalt 0,0905 g/a ja 1,954 t/a ning 0,0563 g/a ja 1,217 t/a.

Heiteallika arvestuslik kõrgus on 5 m.

2.3.3.1.5 Tahkete osakeste heitkogused toomisel

Kehtivad varasema hinnangu (põhiaruande) järeldused, et heksamiini käitlemisel toimub big-bag kottides

tühjendamine pneumoetteandesüsteemi, mis eeldatavalt kasutab filtersüsteemi ning mille sisu

suunatakse tagasi protsessi. See tähendab tahkete osakeste arvestatavat heidet välisõhku ei teki.

2.3.3.1.6 Lõhkeainejäägi ja lõhkeainega kokku puutunud materjali hävitamine

Hävitamist vajavate lõhkeaine tootmisjääkide ja nendega kokku puutunud materjalide korral on esialgne

valik avapõletamine. Eeldatakse, et hävitamist vajavaid jääke tekib samas koguses ja koostises, mis on

kirjeldatud varasemalt koostatud hinnangus ehk kuni 50 tonni aastas, korraga põletatakse kuni

0,521 tonni jääke ja põletamise aeg ühe korra kohta on ca 4 tundi. Sellisel juhul jäävad kehtima varasema

hinnangu (põhiaruande) saasteainete heitkogused ja järeldused ning siin heitkoguste arvutamise

metoodilist käiku ei esitata, vaid piirdutakse ainult saasteainete heitkoguste koondandmete esitamisega.

Tabel 10. Saasteainete heitkogused lõhkeaine ja lõheainega kokku puutunud materjalide avapõletamisel

Saasteaine Eriheide, kg/t Hetkeline heitkogus, g/s Aastane heitkogus, t/a

PM-sum 11 0,3980 0,55

92 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Saasteaine Eriheide, kg/t Hetkeline heitkogus, g/s Aastane heitkogus, t/a

PM10* 11 0,3980 0,55

PM2,5* 11 0,3980 0,55

SO2 1,2 0,0434 0,06

CO 42 1,5196 2,1

NO2 20,46 0,7403 1,023

CH4 6,5 0,2352 0,325

NMVOC 15 0,5427 0,75

Aromaatsed süsivesinikud

0,0128 0,0005 0,0006

PAH 0,000567 0,00002 0,00003

RDX 0,00003198 0,000001 0,0000016

Märkus: metoodikas ei ole esitatud eraldi eriheited saasteainetele PM10 ja PM2,5 osas, mistõttu võrdsustatakse PM10 ja PM2,5 eriheide saasteaine PM-sum eriheitega

Lisaks avapõletamisele võivad kaalumisele tulla ka muud tehnilised lahendused. Sellise juhul määratakse

valitud seadme varustatus projekteerimisel ja keskkonnakaitseloa taotlemisel vastavalt sellele, kas on

vaja rakendada leevendusmeetmeid (sh vajadus puhastusseadmetele, sobilik heiteallika kõrgus ja

asukoht jms). Jääkide põletamise peab kindlasti üle vaatama, kui põletatava materjali kogus peaks

ületama 50 t/a või soovitakse kohapeal põletada samas seadmes ka muid keemiatööstuse jääke (sh

setteid jms). Samas ei ületa ptk 1,27 kirjeldatud võimalike lahenduste heide välisõhu 50 t/a jäätmete

põletamisel avapõletuse heidet, lisakütuse kasutamisel tekkivate heidete iseloom on kirjeldatud ptk

2.3.3.1.1. Kui on kavas samas seadmed põletada muid keemiatööstuse jääke, peab kogu see seade

vastama tööstusheite seaduse alusel kehtestatud jäätme-põletuse nõuetele, sh tuleb rakendada

jäätmepõletuse PVT järeldusi. Sel juhul saab hinnata, et oluliste keskkonnamõjude teket ei prognoosita

ja keskkonnakompleksloa menetluses ei ole põhjust eeldada, et tekivad loa väljastamist takistavad

asjaolud.

2.3.3.2 Saasteainete heitkogused Aidu kavandatavast käitisest

Käesoleva hinnangu koostamise hetkel ei ole veel täpselt teada, millised tegevused ja heiteallikad Aidu

kaitsetööstusparki võivad tulla, sh arv, paiknemine, parameetrid (kõrgus, heiteava diameeter,

temperatuur, gaaside joon- või mahtkiirus). Seega mõjude hindamise antud etapis ei saa esitada andmeid

detailsuses, mida eeldab näiteks AÕKS § 91 alusel koostatav õhusaasteloa taotlus ja lubatud heitkoguste

projekt.

Olemasolevale informatsioonile tuginevalt kavandatakse Aidu kompleksi soojuse tootmiseks kuni 3 MWth

nimisoojusvõimsusega põletusseadet ning metallpindade värvimist, mille käigus kasutatakse lahusteid ja

lahustite põhiseid värve. Samuti kavandatakse katseplatsi rajamist ja katselõhkamiste läbiviimist.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 93

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

2.3.3.2.1 Heitkogused põletusseadmetest

Kavandatakse katlamaja, mille põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütuse koguse järgi võib

olla kuni 3 MWth. Kütusena planeeritakse kasutada vedeldatud naftagaasi (LPG) hinnanguliselt kuni 543

t/a või kerget kütteõli kuni 594 t/a. Mõlema kütuse samaaegset kasutamist ei kavandata.

Arvestusliku põletusseadme nimisoojusvõimsus on suurem kui 1 MWth, seega on määruse nr 44 mõistes

tegemist uue põletusseadmega ning saasteainetele SO2, NO2 ja tahketele osakestele kehtivad sama

määruse lisas 2 toodud heite piirväärtused.

Põletusseadmete saasteainete heitkoguste hindamiseks on kasutatud keskkonnaministri 24.12.2016

määruses nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja

arvutusliku määramise kord“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 86 „Välisõhku väljutatava

süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“ esitatud metoodikat ja saasteainete eriheiteid.

Saasteainete SO2, NO2, PM-sum, PM10 ja PM2,5 heitkoguste leidmisel on arvestatud määruse nr 44

nõuetega (st nimetatud saasteainete eriheide ja heitkogus on leitud vastava heitepiirväärtusele

tuginevalt).

Tabel 11. Põletusseadmest lenduvate saasteainete heitkogused

Parameeter Kütusena LPG Kütusena kerge kütteõli

Sisendsoojusvõimsus 3 MWth 3 MWth

Kütuse kogus 543 t/a 594 t/a

Kütuse alumine kütteväärtus 46 MJ/kg 42 MJ/kg

Aastased heitkogused

SO2 t/a 0,25 2,545

NO2 t/a 1,472 2,195

CO t/a 0,749 1,048

NMVOC t/a 0,05 0,125

PM-sum t/a 0,011 0,374

PM10 t/a 0,011 0,374

PM2,5 t/a 0,011 0,374

BC (must süsinik) t/a 0,001 -*

Pb kg/a 0,00004 0,249

Cd kg/a 0,00001 0,008

Hg kg/a 0,003 0,003

As kg/a 0,003 1,11

Cr kg/a 0,00002 0,499

Cu kg/a 0,00002 0,15

Ni kg/a 0,00001 4,99

Se kg/a 0,0003 -*

Zn kg/a 0,0004 0,125

CO2 t/a 1398,957 1846,471

94 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Parameeter Kütusena LPG Kütusena kerge kütteõli

PCDD/PCDF mg/a 0,012 0,249

Benso(a)püreen kg/a 0,014 0,025

Benso(b)fluoranteen kg/a 0,021 0,025

Benso(k)fluoranteen kg/a 0,021 0,025

Indeno(1,2,2-cd)püreen kg/a 0,021 0,025

Hetkelised heitkogused

SO2 g/s 0,03 0,306

NO2 g/s 0,177 0,264

CO g/s 0,0,9 0,126

NMVOC g/s 0,006 0,015

PM-sum g/s 0,001 0,045

PM10 g/s 0,001 0,045

PM2,5 g/s 0,001 0,045

Pb mg/s 0,00001 0,03

Cd mg/s 0,000001 0,001

Hg mg/s 0,0003 0,0003

As mg/s 0,0004 0,134

Cr mg/s 0,000002 0,06

Cu mg/s 0,000002 0,018

Ni mg/s 0,000002 0,6

Se mg/s 0,00003 -*

Zn mg/s 0,0001 0,015

PCDD/PCDF µg/s 0,000002 0,00003

Benso(a)püreen mg/s 0,000002 0,003

Benso(b)fluoranteen mg/s 0,000003 0,003

Benso(k)fluoranteen mg/s 0,000003 0,003

Indeno(1,2,2-cd)püreen mg/s 0,000003 0,003

* - määruse nr 59 metoodika kohaselt vastava saasteaine heitkogust ei arvutata

Arvutuste tulemusel ületasid raskmetallidest ainult arseeni ja nikli ühendid 1 kg/a kogust (ülejäänud

raskmetallide heitkogused allapoole 1 kg/a). Vastavalt määrusele nr 67 teisi raskemetalle edaspidi ei

käsitleta. Samuti ei vaadelda edaspidi ka saasteaineid PCDD/PCDF, benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen,

benso(k)fluoranteen ja indeno(1,2,2-cd)püreen (allapoole 1 kg/a ja määruse nr 67 künnist).

Nimetatud põletusseadmetele kohalduvad määruse nr 44 lisas 3 sätestatud heite piirväärtuse järgimise

kriteeriumid ja seire nõuded. Iga kolme aasta tagant tuleb mõõta määruse nr 44 kohaselt sätestatud

saasteainete heite piirväärtust ning süsinikoksiidi sisaldust suitsugaasis. Mõõtmistele esitatavad täpsed

nõuded on esitatud määruses nr 44.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 95

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

2.3.3.2.2 Kerge kütteõli mahuti heitkogused

Põletusseadmetes kasutatava kerge kütteõli hoiustamine toimub vastavas mahutis (hinnangu koostamise

ajal ei olnud suurus teada). Aastas kasutatava kerge kütteõli kogus on hinnanguliselt kuni 594 t/a

(ca 699 m3/a). Mahuti täitmine toimub arvestusliku kiirusega kuni 36 m3/h. Mahutisse laadimisel

eralduva saasteaine heitkoguseid on võimalik hinnata keskkonnaministri 01.06.2020 määruses nr 31 § 4

esitatud metoodikat kasutades. Nimetatud metoodika kohaselt oleks saasteaine NMVOC aastane

heitkogus 0,003 t/a ehk 3 kg/a ja hetkeline heitkogus 0,04 g/s, aromaatsete süsivesinike aastane

heitkogus 0,0001 t/a ja hetkeline heitkogus 0,001 g/s.

2.3.3.2.3 Värvimisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused

Metallpindade värvimiseks kasutatakse aastas lahusteid ja lahustite põhiseid värve üle 15 tonni.

Nimetatud kogus ületab tööstusheite seaduse (THS) § 113 lg 1 p 5 lahustite kasutamise künnisväärtust 5

tonni aastas, mistõttu rakenduvad kavandatavale tegevusele THS 5 peatüki asjakohased nõuded, sh

keskkonnaministri 21.06.2013 määruse nr 44 lisa 1 tabelis real järjekorranumbriga 3 kehtestatud süsiniku

heite piirväärtused. Ligikaudse hinnangu andmiseks võimaliku heite osas on aluseks võetud nimetatud

määruse lisas esitatud rangeim heite piirväärtus 50 mgC/m3. Kasutatavate lahutite ja värvide koostis ei

olnud hindamise ajal teada, mistõttu antakse esialgne hinnang saasteaine NMVOC suhtes

(kokkuleppeline süsinikusisaldus 58,22%) 78 . Kui eeldada, et kasutatava ventilatsiooni mahtkiirus on

2 Nm3/s, siis NMVOC hetkeline heitkogus oleks 0,1718 g/s ja aastane heitkogus arvestuslike töötundide

6000 h/a korral 3,711 t/a.

2.3.3.2.4 Lõhkeainejäägi ja lõhkeainega kokku puutunud materjali hävitamine

Aidu tööstusalale kavandatakse samuti sarnast jääkide põletamist nagu Piirsalus ning esialgne valik on

samuti avapõletamine. Hävitamist vajavate jääkide kogus on kuni 50 tonni aastas, korraga põletatakse

kuni 0,521 tonni jääke ja põletamise aeg ühe korra kohta ca 4 tundi. Seega on hinnangu aluseks olevate

saasteainete koostis ja heitkogused samad nagu eespool (ja põhiaruandes) esitatud. Hävitatavate jääkide

koosseis või muud asjakohased detailid täpsustakse järgnevate tegevuste ja loataotluste käigus ning

vastavalt hinnatakse uuesti tegevusega seonduvate saasteainete heitmeid (koostist ja/või heitkoguseid).

2.3.3.2.5 Katseplatsil lõhkamistel eralduvate saasteainete heitkogused

Aidu korral on katseplatsi saasteainete mõju hinnatud varasemalt koostatud põhiaruandes, mille kohaselt

on katseplatsil ette nähtud lõhatavad aastased kogused ca 40 korda väiksemad kui hävitamisplatsil

põletatavad kogused. Seega järeldub, et katseplatsilt ei tulene olulist õhusaastet.

78 Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised. Tööstusheite seaduse 5. peatüki mõistes. Versioon 1.7. Keskkonnaagentuur 2019. (link seisuga 10.04.2026: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021- 10/Orgaanilisi%20lahusteid%20kasutavad%20k%C3%A4itised%20t%C3%B6%C3%B6stusheite%20seaduse%20m%C3%B5istes.pdf)

96 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

2.3.3.3 Välisõhu kvaliteet – hajumisarvutuste tulemused

Välisõhu kvaliteeti reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mis sätestab nõuded ja meetmed

välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. Mitmetele saasteainetele on nimetatud seaduse

alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused (saasteainete lubatav kontsentratsioon välisõhu

ruumalaühikus), mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel. Piirväärtuse eesmärk on vältida,

ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Piirväärtuse

ületamisel eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist, samas sellest madalam saasteaine kogus ei

sea ohtu inimese tervist.

Õhusaaste keskkonnamõju olulisuse hindamise aluseks on heiteallika mõjutatava välisõhu vastavus

kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Vastavust

kvaliteedinormidele hinnatakse hajumisarvutustega. Inimese tervisele ja keskkonnale avaldatava mõju

hindamisel lähtutakse õhukvaliteedi piirväärtusest 79 , mille ületamisel väljapool tootmisterritooriumi

eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Õhusaasteaine piirväärtus tähendab seda, et arvestades

inimese eluiga, ei tekita piirväärtuseni saastunud välisõhus elamine ei inimese tervisele ega keskkonnale

vastuvõetamatuid riske. Seega, kui saasteaine(te) modelleeritud või mõõdetud tase jääb allapoole tervise

kaitseks kehtestatud piirväärtust (Ci/ÕPV ≤ 1,0), ei teki sellest terviseriski ka juhul, kui kavandatava

tegevuse saastetase on võrreldes lähteolukorraga suurenenud.

Eespool nimetatud saasteainetest kahele on kehtestatud aasta keskmine kriitiline tase silmas pidades

taimestiku ja ökosüsteemi kui terviku kaitset. Vääveldioksiidil 20 μg/m3, lämmastikdioksiidil 30 μg/m3.

Lisaks on asjakohane üldistada, et inimese tervise kaitseks kehtestatud piirväärtuste järgimine on piisav

järeldamaks, et linde jt elusorganisme ei mõjutata. Uuritud on mõju lindudele ja järeldati, et kehtestatud

õhukvaliteedi piirväärtuste raamesse jäävad kontsentratsioonid ei mõjuta linde80, erinevate uuringute

ülevaatest81 võib järeldada, et kuigi lindudel on inimesest kiirem ja efektiivsem hingamine, tekivad mõjud

tervisele kontsentratsioonidel, mis on piirväärtustest suuremad.

AÕKS-i § 191 mõistes põhjustab käitise tegevus väheolulist mõju, kui selle kõikidest heiteallikatest

väljutatavate kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla 50%

saasteainele kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Seda kriteeriumit on kasutatud

hajumisarvutuste tulemuste hindamisel. Saasteainele RDX ei ole Eestis kehtestatud välisõhukvaliteedi

piir- ega sihtväärtust, mistõttu võrreldakse seda esitatud informatiivses mõttes töökeskkonna piirnormi

kontsentratsiooniga82,83.

79 Kehtestatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, kohaldatavad piirväärtused määruse lisas 1 80 Muyemeki, L., Burger, R., Piketh, S., Evans, S. 2017. Bird species richness and densities in relation to sulphur dioxide gradients and environmental variables. Ostrich. 88. 253-259 81 O.V. Sanderfoot, T. Holloway. 2017 Air pollution impacts on avian species via inhalation exposure and associated outcomes. Environmental Reasearch Letters, Vol. 12,No. 8 82 Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (link seisuga 10.04.2026: https://www.riigiteataja.ee/akt/102042024017) 83 TOXICOLOGICAL PROFILE FOR RDX. U.S. DEPARTMENT OF HEALTH AND HUMAN SERVICES, Public Health Service, Agency for Toxic Substances and Disease Registry. January 2012 (link seisuga 10.04.2026: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK154150)

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 97

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

AÕKS-i § 94 lg 2 kohaselt ei tohi kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku

iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis

võib põhjustada õhukvaliteedi piirnormi ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi.

Välisõhu kvaliteeti hinnatakse saasteainete heitkoguste, saasteainete leviku ja tekkiva saasteaine

kontsentratsiooni kaudu välisõhus. Saasteainete levik, püsimine ja saastetase sõltub otseselt

meteoroloogilistest tingimustest (nt tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus). Näiteks

suurematel tuulekiirustel hajuvad saasteained küll paremini, kuid mõju võib olenevalt heitkogusest

ulatuda mingis konkreetses suunas lühiajaliselt kaugemale.

Heite mõju õhukvaliteedile hinnatakse seega hajumisarvutuste kaudu lähtudes saasteainete

maksimaalsest hetkelistest heitkogustest (g/s) ja heitallika töö dünaamikast. Välisõhu õhukvaliteedi

hindamise aluseks võeti eespool kirjeldatud tegevustega seotud saasteainete heitkogused.

Modelleerimisel kasutati keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Airviro rakendust. Esitatud tulemused

ja järeldused on indikatiivsed võimaliku olukorra hindamiseks. Täpsemad andmed ja hinnangud

esitatakse vastava keskkonnakaitseloa taotlusega. Siin esitatud tulemuste hindamisel on vaja ka

arvestada, et modelleerimisel saadud maksimaalsed tunni keskmised, ööpäeva keskmised ja aasta

keskmised kontsentratsioonid tekivad ebasoodsates hajumistingimustes, mis esinevad pigem harva.

AÕKS-i § 8 tähenduses loetakse ebasoodsateks ilmastikutingimusteks selliseid meteoroloogilisi tingimusi,

mis võivad omavahelises lühiajalises koostoimes põhjustada teatud piirkonna õhukvaliteedi halvenemist

maapinnalähedases õhukihis. Selliseks ebasoodsaks ilmastikutingimuseks võib omavahelises koosmõjus

olla näiteks temperatuuri inversioon vahetult maapinnalähedases õhukihis, vertikaalse turbulentsi

puudumine ning tuulevaikus või väike tuulekiirus (st tuulekiirus 0–2 m/s).

Vastavalt AÕKS § 43 lg 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 § 17 lg 5

kohaselt tuleb piirkonna õhukvaliteedi hindamisel aluseks võtta kavandatava käitise heiteallikate ja

hajumisarvutuste piirkonda jäävate teiste ettevõtete keskkonnakaitseluba või registreeringut omavate

käitiste koosmõju. Nii Piirsalu kui ka Aidu alal ega nende arvestuslikku mõjupiirkonda (kuni 2000 m

kaugusele kavandatava tegevuse alast, st eeldatava kõrgeima heiteallika kuni 20 m kõrguse 50-kordne

kaugus) ei jää Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri andmetel teisi sama

saasteainet välisõhku väljutavaid käitiseid. Seega on õhukvaliteeti hinnatud ainult Piirsalu ja Aidu alade

sisse jäävate heiteallikate koosmõjus.

Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri 27.12.2016 määruses

nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid“ välja toodud piirväärtuste (ÕPV) ja sihtväärtustega (ÕSV) selgub, et kavandatava

tegevusega kaasnevate saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases

õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi (see

tähendab, et mitte ka lähimate elumajade juures).

Teostatud hajumisarvutused näitasid, et Piirsalu heiteallikate koosmõjus tekivad maksimaalsed

arvutuslikult kõrgemad saastetasemed väljaspool käitise territooriumi selle vahetus läheduses järgmiste

saasteainete korral:

▪ NO2 korral 0,5 ÕPV1 ja 0,13 ÕPVa. Lähimate elamute juures vastavalt 0,13 ÕPV1 ja 0,02 ÕPVa.

▪ SO2 korral 0,15 ÕPV1 ja 0,24 ÕPV24. Lähimate elamute juures 0,05 ÕPV1 ja 0,05 ÕPV24.

98 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

▪ Atsetooni korral 0,19 ÕPV1 ja 0,98 ÕPV24. Lähimate elamute juures 0,009 ÕPV1 ja 0,014 ÕPV24.

▪ Ni korral 0,238 ÕSVa. Lähimate elamute juures 0,00005 ÕSVa.

▪ As korral 0,18 ÕSVa. Lähimate elamute juures 0,0002 ÕSVa.

Piirsalu teiste saasteainete ning keskmistamisaegade osas ning Aidu kõikide saasteainete osas jäävad

õhukvaliteedi tasemed allapoole 0,15 ÕPV või ÕSV vastavaid väärtuseid.

RDX õhukvaliteedi kontsentratsioonid on äärmiselt madalad ning moodustavad RDX-le kehtestatud

töökeskkonna piirnormist vähem kui 10-5% ehk RDX korral jäävad kehtima REP-i käigus varasemalt

koostatud hindamise järeldused.

2.3.3.4 Lõhnahäiringute esinemine

Atsetoon ja n-butüülatsetaat on ka lõhnaained. Kirjanduse andmetel 84 , 85 , 86 , 87 jääb atsetooni lõhna

tajumise lävi vahemikku 1,4–1613 mg/m3 (ärritav 720 mg/m3, Suurbritannia Tervise Agentuuri andmetele

tuginedes on kokkuleppeline tajumislävi 13,9 mg/m3) ja n-butüülatsetaadi tajumise lävi vahemikku

0,006–35 mg/m3 (kokkuleppeline tajumislävi 0,046 mg/m3). Lähimate elamute juures jäävad atsetooni

hajumise kontsentratsioonid tundlikumate inimeste tajumislävest ca 142 korda väiksemaks,

kokkuleppelise lõhnaläve korral on erinevus 1400 korda. N-butüülatsetaadi korral on lähimate elamute

juures hajumise kontsentratsioonid võrreldes alumise lõhna tajumise lävega ca 200 korda väiksemaks,

kokkuleppelise lõhnaläve korral on erinevus enam kui 1500 korda.

Kemikaalidest võivad kasutuses olla ka alternatiivsed lahustid. Puhaste ainetena loetakse neid lõhnatuks.

Siiski võib koostisest tulenevalt nende korduva kasutamisega kaasneda osade keemiliste sidemete

degradeerumine ja tekib ebameeldiv lõhn. Alternatiivsete lahustite kasutamise korral saab võimalikku

lõhna esinemist hinnata kaudselt. Erinevate uuringute kohaselt võib nende lagunemisel tekkida lõhn,

mille keskmine tajumise kontsentratsioon võib hinnanguliselt jääda vahemikku 0,16–1,02 mg/m3 ja

0,14–299 mg/m3. Lähimate elamute juures jäävad hajumise kontsentratsioonid tundlikumate inimest

tajumislävest ca 12 korda ja ca 17 korda väiksemaks.

Seega olemasolevatele andmetele tuginevalt ei ole alust eeldada, et kavandatav tegevus võiks põhjustada

keskkonnaministri 06.07.2023 määrusega nr 37 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele

esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed" kehtestatud häiringutaseme 15% aasta

lõhnatundide ületamist või arvestatavaid lõhnahäiringuid lähimate elamute juures. Samas tuleb vastava

käitise keskkonnakaitseloa taotlemise raames asjakohastele admetele tuginevalt esitada samuti

lõhnahäiringu esinemise hinnang (vajadusel ka lõhnahäiringute esinemist modelleerida).

Kokkuvõtvalt on teostatud hajumisarvutuste tulemuste põhjal võimalik järeldada, et heiteallikatest

pärinevate saasteainete kontsentratsiooni maksimumid ei ulatu elamualadeni ja lähimate elamute

juures on lubatud õhukvaliteedi tasemed tagatud. Samuti on vähetõenäoline, et kavandatava

84 Jon H. R., 1986. Odor Thresholds and Irritation Levels of Several Chemical Substances: A Review. Am, Ind, Hyg, Assoc, J. (47) March 85 Odour Complaints Checklist. Health Protection Agency of United Kingdom. April 2011 86 Odour guidance 2010. Version 1, January 2010. The Scottish Environment Protection Agency 87 Review of odour character andthresholds. Science Report: SC030170/SR2. UK Environment Agency. March 2007

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 99

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

tegevusega võiks kaasneda lõhna häiringutaseme 15% aasta lõhnatundide ületamist või arvestatavaid

lõhnahäiringuid lähimate elamute juures.

2.3.3.5 Ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed

Mõlema ala puhul

▪ Edasistes etappides (loamenetluse raames) tuleb saasteainete hajumisarvutused täpsustada,

lähtudes saasteainete maksimaalsest hetkelistest heitkogustest (g/s) ja heitallika töö dünaamikast.

Seejuures tuleb asjakohastele admetele tuginevalt esitada ka lõhnahäiringu esinemise hinnang

(vajadusel ka lõhnahäiringute esinemist modelleerida). Võimalike välisõhu heiteallikate (sh

katlamajad, mahutid) kauguse ala piiridest määravad heiteallikate detailsed andmed (kõrgus, ava

läbimõõt, gaasi mahtkiirus, saasteaine heitkogus), mida täpsustada projekteerimisel.

▪ Põletusseadmetele kohalduvad keskkonnaministri määrusega 88 sätestatud heite piirväärtuse

järgimise kriteeriumid ja seire nõuded. Arvestades põletusseadmete võimsust tuleb iga kolme aasta

tagant mõõta selliste saasteainete (vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, osakeste) sisaldust, millele

on määruse nr 44 kohaselt sätestatud heite piirväärtus asjaomase seadme jaoks, ning süsinikoksiidi

sisaldust suitsugaasis. Mõõtmistele esitatavad täpstavad nõuded on esitatud määruses nr 44.

▪ LMS § 24 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63

"Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded" näeb ette, et lõhkematerjalitehasel peab olema

hävitamisplats kasutamiskõlbmatu lõhkematerjali hävitamiseks, mille kaugus muudest ehitistest ja

liiklusteedest peab olema vähemalt 100 m, kuid ohutuse tagamiseks lähtuda võimalusel

hävitamisplatsi planeerimisel Kaitseväes kasutusele olevast rangemast nõudest, mis näeb ette kuni

10 kg lõhkeaine hävitamisel põletamise teel vähemalt 200 m kauguse hoonetest ja teedest89.

▪ Lõhkeainetehase rajamisel ja käitamisel järgida PVT viitedokumenti "Reference Document on Best

Available Techniques for the Manufacture of Organic Fine Chemicals, August 2006" ja Euroopa

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2022/2427 kinnitatud PVT järeldusi keemiasektori heitgaaside

ühiste käitlus- ja töötlussüsteemide jaoks; see ei välista muude PVT allikate kasutamise-kohaldamise

vajadust kompleksloa taotlemisel ja andmisel.

▪ On soovitatav, et kasutamiskõlbmatu lõhkematerjali ja lõhkeainega määrdunud esemete

hävitamisel avapõletamise teel jääks materjalide põletamise kogus alla 50 t aastas.

2.3.4 Ohtlikud ained ja avariiliste juhtumite hindamine

Lõhkematerjalide käitlemisel ohutute kauguste määramise õigusraamistikku ja hindamise metoodilisi

aluseid, samuti tegevuste ohtlikkuse kategooria ja käideldavate kemikaalide ohualade määramist

kemikaaliseaduse alusel käsitleti põhiaruandes ptk-is 6.2.4. Põhiaruandes esitatud üldised hinnangud ja

järeldused jäävad kehtima. Siinkohal on esitatud peamine kokkuvõte järeldustena koos asukohapõhise

spetsiifikaga (arvestades käesolevaks hetkeks teadaolevat infot kavandatava tegevuse kohta).

88 Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ 89 Kaitseväe lõhketööde ohutuseeskiri. https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/12/Lohketoode-OE-5.3.pdf

100 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Kirjeldatud detailid käesolevas peatükis on eelduslikud, et anda mõjude illustratiivne hinnang. Samas ei

tohi kõiki käesolevas peatükis kirjeldatud detaile lugeda kuidagi piiravaks või lõplikuks – need võivad

järgmistes etappides täpsustuda. Oluline ebasoodne mõju on välistatud, kui edasine (sh täpsustatud)

tegevus mahub allpool kirjeldatud raamidesse vajadusel koos leevendavate meetmete rakendamisega

– raamid ja meetmed tuuakse välja peatüki lõpus tingimustena.

2.3.4.1 Ohutute kauguste määramine

Võrreldes ohutute kauguste määramise kriteeriumiga põhiaruandes teostatud asukoha eelvalikul (LMS

alusel arvutati asukohaalternatiivide määramisel ja võrdlemisel välised ohutud kaugused 50 tonni 1.1

ohukategooria lõhkematerjali käitlemisel, kaugusi arvestati ala piiridest), on hoone vms ohutute kauguse

määramise aluseks siinses mõjude hindamise aruande täienduses:

▪ käitlusüksuse konkreetne asukoht planeeritaval alal,

▪ kogused arvestatakse lõhkematerjali TNT ekvivalendina ja

▪ maksimaalseks koguseks ühes on 100 tonni TNT ekvivalenti.

Seda võimaldab konkreetsem teadmine, milline ettevõte konkreetsesse asukohta tuleb –

kaitsetööstuspargi asukoha eelvaliku etapis arvestati, et ühes asukohas on vaja rajada vähemalt viie

ettevõtte tehased, sealhulgas üks lõhkeainetehas (tootmismaht 600 t RDX) ning vähemalt kaks laske- või

lahingumoonatehast.

100 t TNT ekvivalendi käitlemisel (arvestuslikult ~70 t RDX) on välised ohutud kaugused Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ § 4

lg 5 esitatud arvutusvalemit ja ohutuskoefitsenti k kasutades raudteest, maanteest, veeteest või

hooajaliselt kasutatavast üksikust hoonest 697 m (k = 15); üksikult asuvast elamust, tööstus- või

ühiskondlikust hoonest või üle 1000 m3 mahuga vedelkütusehoidlast, sadamast, lennuväljast 1022 m (k

= 22); elamurajoonist 1 393 m (k = 30); haiglast, vanadekodust, lasteaiast, vanglast või muust sarnasest

hoonest 1 857 m (k = 40). Siin ja edaspidi on tulemused esitatud AASTP-1 reeglit arvestades, mille

kohaselt kaugusi meetrites ümardatakse alati ülespoole lähima meetrini.

Järgnevas tabelis (Tabel 12) on näidatud sisemised ohutud kaugused erinevate koguste määruse nr 63

lisas olevate ohutuskoefitsientide väärtuste kombinatsiooni korral.

Tabel 12. Sisemised ohutud kaugused lähtuvalt käitlemisüksuse lõhkematerjali kogusest ja ohutuskoefitsiendist

Kogus,

kg*

Sisemised ohutud kaugused ohutuskoefitsendi k erinevate väärtuste korral, m

0,8 2,0** 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5 6 8

100 4 10 12 14 17 19 21 24 28 38

500 7 16 20 24 28 32 36 40 48 64

1000 8 20 25 30 35 40 45 50 60 80

2500 11 28 34 41 48 55 62 68 82 109

5000 14 35 43 52 60 69 77 86 103 137

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 101

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Kogus,

kg*

Sisemised ohutud kaugused ohutuskoefitsendi k erinevate väärtuste korral, m

0,8 2,0** 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5 6 8

15 000 20 50 62 74 87 99 111 124 148 198

50 000 30 74 93 111 129 148 166 185 222 295

100 000 38 93 117 140 163 186 209 233 279 372

* Lõhkematerjali kogus TNT ekvivalentides

** Ohutuskoefitsienti 2,0 kohaldatakse ainult allklass 1.5 lõhkematerjali korral

Kõige suuremad kogused lõhkematerjali on ladudes – laskemoona komponentide (sh lõhkeainetele ja

püssirohule) ja valmistoodangu ladudes. Maksimaalse kogusega lao (100 t TNT ekvivalenti) on määruse

nr 63 järgi minimaalne ohutu kaugus teisest laost:

▪ 38 m, kui laod on muldkattega (ohustava objekti kood D1, k=0,8);

▪ 117 m valli/võrdväärse kaitserajatise/kaitseseinaga ja raske katusega ladude korral (D2, k=2,5);

▪ 140 m valli/võrdväärse kaitserajatise/kaitseseinaga ja kerge katusega ladude korral (D3, k=3,0);

▪ 372 m kaitsmata kergete ehitistena rajatud ladude korral (D4, k=8,0, kusjuures seda väärtust on

lubatud kasutada ainult eriti soodsate maastikutingimuste korral).

Laos 100 t TNT ekvivalendi lõhkematerjali käitlemisel, peab lao kaugus lõhkematerjalitehase teistest

ohtlikest ehitistest, v.a laod, olema määruse nr 63 järgi vähemalt:

▪ 117 m, kui ohustatav objekt on muldkattega (ohustavate objektide tüüpide D1–4 korral k=2,5);

▪ 140 m (D1 ja D3 korral k=3,0) kuni 209 m (D4 korral k=4,5) kui ohustatav objekt on valli/võrdväärse

kaitserajatise/kaitseseinaga ja raske katusega;

▪ 163 m (D1 ja D3 korral k=3,5) kuni 279 m (D2 ja D4 korral k=6,0) kui ohustatav objekt on

valli/võrdväärse kaitserajatise/kaitseseinaga ja kerge katusega;

▪ 186 m (D1 korral k=4,0) kuni 372 m (D4 korral k=8,0, kusjuures seda väärtust on lubatud kasutada

ainult eriti soodsate maastikutingimuste korral), kui ohustatav objekt on kaitsmata ehitis.

Üldiselt on tootmisüksustes korraga käideldavate lõhkematerjalide kogused oluliselt väiksemad kui

lõhkeaine netokogus 50–100 t TNT ekvivalenti ladudes. Kuid siiski võib järeldada, et tuleks hoiduda

kaitsetööstuspargis asuvate ohtlike ehitiste rajamisest kaitsmata kergete ehitistena, kui nendes olev

lõhkeaine kogus ületab 5 tonni TNT ekvivalenti (sellise ehitise ümber jääva ohutusala minimaalseks

pindalaks, kui hoone enda mõõtmed on 10 x 10 m, kujuneks ca 5,9 ha).

Järgnevalt on täpsustatud Piirsalu asukohta rajatava lõhkeainetehase ohutute kauguste määramist

(eeltoodud ladude arvestust ei korrata). Tegemist on näitega – ohutute kauguste määramine sõltuvalt

käitlusüksusesse kavandatava lõhkematerjali kogustest ja käitlusüksuste paigutamine toimub käitise

projekteerimise käigus.

102 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

2.3.4.1.1 Piirsalu ala

Mõju hindamisel on arvestatud RDX/i tootmismahuga kuni 1200 t/a. Lisaks on arvestatud

lõhkeainesegude tootmist koguses kuni ca 2000 t/a (selleks kasutatakse kuni 1200 t/a kohapeal toodetud

lõhkeainet, mis segatakse mujalt toodud materjalidega). RDX/HMX süntees ja ebastabiilsete lisandite

lagundamine toimub partii kaupa. Järgnevaks kristalliseerimiseks ja pesemiseks koondatakse ühe päeva

toodang kokku. Saadakse 20% niiskusesisaldusega lõhkeaine, mis on käitlemisel piisavalt stabiilne. Siiski

on tegemist 1.1 klassi lõhkematerjaliga ja tuleb leida sisemised ohutud kaugused. Järgnevalt on hinnatud

sisemisi ohutuid kaugusi, kui tootmishoonetes, sh tootmise vaheladudes, käideldakse korraga 5 t

lõhkematerjali ehk arvestuslikult 7,15 t TNT ekvivalenti (kogus ühes tootmishoones, mis võib jaguneda

erinevate seadmete vahel; tegelikud kogused määratakse tehnoloogilise ja ehitusliku projekteerimise

käigus ja tagatakse vastavad ohutud kaugused):

▪ Kui lähtuda, et tootmishooned lahendatakse valli ja kerge katusega hoonetena, siis sisemine ohutu

kaugus teisest lõhkeaine käitlemise ohtlikust ehitisest on vähemalt 68 m (k=3,5), sama

konstruktsiooniga laost 58 m (k=3,0), muust ohtlikust ehitisest 72 m (k=4,0; k väärtus ei sõltu

ohustava objekti tüübist, välja arvatud kui ohustavaks objektis on vallita kerge ehitis) ja tootmist

teenindavatest hoonest 155 m (k=8,0; k väärtus ei sõltu ohustava objekti tüübist). Kui lõhkeainet

käitlevad ohtlikud tootmishooned on lahendatud muldkattega ehitistena, siis on nende omavaheline

kaugus vähemalt 49 m (k=2,5).

▪ Tootmist teenindavad hooned peaksid lõhkematerjali käitlevatest ohtlikest hoonetest jääma

vähemalt 155 m kaugusele. Määruse nr 63 § 4 lg 10 kohaselt võib kooskõlastatult Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA) vähendada ohutuid kaugusi kuni 50%, kui kaitstav objekt asub

vahetult õhulööklaine levimise tõkke taga. See eeldab, et tehase ehitusprojektis on üldtunnustatud

metoodika ja ohutu kauguse ulatust mõjutavate ehituslike ja muude meetmetega arvestades

tõendatud, et ohutud kaugused erinevad määruses nr 63 sätestatust (määruse nr 63 § 4 lg 14).

Nendel tingimustel võib TTJA-ga kooskõlastatult vähendada ohutut kaugust kuni 78 meetrini .

Kui lõhkeainetehasele rajatakse vaheladu, on sisemised ohutud kaugused määratud vahelaos hoiustatava

lõhkeaine kogusega. Tehases toodetud RDX/HMX ja lõhkeainesegud pakendatakse eeldatavalt suletud

silindritesse vm sobivatesse konteineritesse. Kui hoiustatav maksimaalne kogus lähtuvalt segudest on

8 t/12 t/24 t (arvestuslikult 11,44 / 17,16 / 34,32 t TNT ekvivalenti) ja vaheladu on lahendatud

muldkattega ehitisena või valli ja kerge katusega ehitisena, siis kaugus tehase teistest ohtlikest ehitistest

on 79/91/114 m (k=3,5), muudest ohtlikke kemikaale käitlevatest ehitistest 91/104/130m (k=4,0), tehast

teenindavatest ehitistest 181/207/260 m (k=8,0).

Siit järeldub, et allklass 1.1 lõhkematerjali vaheladude olemasolu-vajadus tootmis- vms käitluskoha

lähedal võib olla peamine tegur lõhkeainetehase üldise ruumivajaduse määratlemisel. Näiteks kui

lõhkeainesegude valmistamisel kasutatakse toorainena TNT-d, siis kahe nädala tootmisvaru on kuni 35

tonni ja selle lao vähim kaugus tehast teenindavatest ehitistest peab olema 262 m, ohtlike kemikaale

käitlevatest ehitistest 131 m ja lõhkematerjali käitlevatest ehitistest 115 m. Arendaja andmetel

kavandatakse segude jaoks TNT tootmisvaru paigutada lõhkematerjali laohoonete alale, mitte tehase

juurde.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 103

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

2.3.4.1.2 Aidu ala

Ohutute kauguste määramine ja käitlusüksuste paigutamine toimub käitise projekteerimise käigus.

Arvesse võetakse ka vaheladudest tulenevaid sisemisi ohutuid kaugusi.

2.3.4.2 Käitise ohtlikkuse kategooria hindamine

Plahvatusohtlike ainete puhul on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte (SOE) künniskoguseks 50 t.

Erandiks on allklassi 1.4 plahvatusohtlike ainete käitlemine pakendatud kujul, kui seejuures ei toimu

lahtipakkimist või ümberpakendamist. Sel juhul on A-kategooria SOE künniskogus 200 t.

Lähtudes Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 lisa tabeli 1 märkusest 2 tuleb ohuklassi

„Plahvatusohtlikud“ korral arvestada summeerimisel ka plahvatusohtlikkus tootes oleva kemikaali

kogusega. Kui plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes on teada, arvestatakse selle kogusega. Kui

plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes ei ole teada, lähtutakse toote kogumassist. Siit tuleneb, et

kui näiteks moona tootmisel võetakse lattu korraga 20 t lõhkeainet, tootmises on erinevates etappides

kokku 10 t ja toodangu ladudes on moona koosseisus 20 t lõhkeainet, on tegemist A-kategooria SOE-ga.

Siin on oluline erinevus LMS-i seaduse alusel ohutute vahekauguste arvutamisel kasutatavate kogustega.

Kui sisemised ohutud vahekaugused on tagatud, ei summeerita käitise erinevates käitlemisüksustes

olevaid lõhkematerjali koguseid. Kuid ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramisel arvestatakse

automaatselt ettevõtte territooriumil oleva summaarse kogusega, seda sõltumata asukohast.

Samas ei määra ettevõtte ohtlikkuse kategooria võimalike ohualade ulatust – sündmuse tagajärgede

raskusastet – vaid iseloomustab juhtimissüsteemi keerukust, sh dokumentatsiooni koosseisu ja koostöö

ulatust ohualale jäävate isikutega. Seetõttu ei ole ettevõtte ohtlikkuse kategooria eraldi kriteeriumiks,

mille alusel otsustada konkreetsete leevendamismeetmete rakendamise vajadust.

2.3.4.2.1 Piirsalu ala

Kavandatavas lõhkeainetehase kompleksis käideldakse üle 50 tonni allklass 1.1 lõhkematerjale. Tegemist

on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Käitise ohtlikkuse kategooria ei sõltu sellest, kas

toodetakse ainult lõhkeaineid või lisaks lõhkeainete tootmisele toimuvad ka muud tegevused nagu

lõhkeainesegude valmistamine, lõhkeainete tootmiseks vajalike toorainete kohapeal tootmine.

2.3.4.2.2 Aidu ala

Kavandatavas suurekaliibrilise laskemoona tootmise kompleksis käideldakse üle 50 tonni allklass 1.1

lõhkematerjale. Tegemist on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega.

2.3.4.3 Käideldavad ohtlikud kemikaalid ja nende ohualade määramine kemikaaliseaduse (KemS)

alusel

Täiendavalt LMS-i alusel määratud lõhkematerjalide käitlusüksuste ohututele kaugustele tuleb määrata

KemS-i alusel ohualad. Enne tegevuse alustamist peab A-kategooria SOE vastavalt KemS § 22 lg 2 p 3

koostama teabelehe, ohutusaruande ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani. Ohutusaruanne

104 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust. Vastavalt Majandus- ja taristuministri

01.03.2016 määrusele nr 18 “Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele

dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest

teavitamisele” on riskianalüüs dokument, milles muuhulgas hinnatakse õnnetuste tagajärgede ulatust

ning määratakse ohuala nendele kemikaalidele, mida ei ole reguleeritud LMS-ga.

Planeeringu koostamisel ja sellega seotud keskkonnamõju hindamisel ei viida läbi KemS-i § 22 kohast

riskianalüüsi ega koostata muud § 22 lg-s 2 viidatud dokumentatsiooni lähtudes ettevõtte ohtlikkuse

kategooriast. Ohtlike kemikaalide käitlemisest tulenevaid ohualasid hinnatakse planeerimise ja

projekteerimise etappide ülesannetest lähtuvalt. Planeerimis-projekteerimisfaasis rakendub KemS-i

§ 32, et kindlaks teha doominoefekti esinemise võimalused; hinnata, kas suureneb suurõnnetuste risk või

selle tagajärgede raskusaste; säilivad ohutuse tagamiseks vajalikud vahemaad käitise ning

elamurajoonide jm tundlike objektide vahel ja kas õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on

piisavad. Seejuures on lõhkematerjalide puhul aluseks LMS alusel arvutatud ohutud kaugused. Läbi

ohutu kauguse arvutamise on määratud ka lubatud/keelatud tegevused arvutatud aladel.

Ettevõtted peavad saama tegevus- ja käitamisload ning koostama lubade saamiseks vajalikud

dokumendid vastavalt lõhkematerjaliseadusele, relvaseadusele ja kemikaaliseadusele. KemS § 26 lg 2

kohaselt ei nõuta KemS kohast käitamisluba, kui KemS käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded on

hõlmatud LMS või RelvS alusel antud loa alusel. See ei vabasta käitajat muude KemS-ist tulenevate

kohustuste ja nõuete täitmisest, sh koostama KemS kohaselt nõutud dokumendid vastavalt ettevõtte

ohtlikkuse kategooriale.

Plahvatusohtlike ainete käitlemisel tekkivate ohualade võrdlus ohutute kaugustega

Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 lisas toodud ülerõhu kauguste arvutamise valemis

m = k x Q1/3 on plahvatava aine mass Q kilogrammides taandatud TNT-le ja k on taandatud kaugus. Kuna

käesolevas etapis on lõhkematerjalide käitlemise ohutud kaugused ja käitlemise piirkogus arvestatud

TNT-na, siis sama lähenemist on kasutatud ohualade arvutamisel.

Järgnevas tabelis on toodud võrdlevalt tootmises ja ladudes olevate suuremate koguste plahvatamisel

tekkiva ülerõhu ohualade kaugus plahvatuskohast. Arvestatud on pakendamisühikutes oleva

lõhkematerjali summaarse koguse plahvatamist. Kui võrrelda neid kaugusi LMS-i alusel leitud kaugustega,

siis on KemS-i alusel leitud Ro ala ulatus (k = 22,2) ligikaudu sama, mis LMS-i ohutu kaugus üksikult asuvast

elamust, tööstus- või ühiskondlikust hoonest (k = 22): 100 t TNT ekvivalendi plahvatuse korral on Ro 1 031

m, sellele kogusele vastab ohutu kaugus 1 22m.

Tabel 13. Lõhkeainetehases käideldava lõhkematerjali plahvatuse ülerõhu ohualad

Lõhkematerjali kogus,

kg TNT-na

Ohuala raadius sündmuse toimumise kohast, meetrit*

Re (24 kPa, k = 7,2) Rv (16 kPa, k = 9,6) Ro (5 kPa, k = 22,2)

5000 124 165 380

10 000 156 207 479

20 000 196 261 603

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 105

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Lõhkematerjali kogus,

kg TNT-na

Ohuala raadius sündmuse toimumise kohast, meetrit*

Re (24 kPa, k = 7,2) Rv (16 kPa, k = 9,6) Ro (5 kPa, k = 22,2)

50 000 266 354 818

100 000 335 446 1031

* esitatud AASTP-1 arvestades - kaugust meetrites ümardatakse alati ülespoole lähima meetrini

Järgnevalt on täpsustatud Piirsalu asukohta rajatava lõhkeainetehase ohualade määramist ja Aidu

asukohta kavandatava laskemoonatehase ohualade määramist. Ka siin on tegemist näidetega, mis

põhinevad esialgsel teabel käitise tegevuse kohta. Peamine eesmärk on anda avalikkuse jaoks sisustatud

hinnang, et ohutute kauguste määramisel põhinev hindamine on piisav ja käideldavate kemikaalide

ohualade täpsem määramine käitise edasise projekteerimise käigus ei too endaga kaasa olulise

keskkonnamõju ilmnemist.

2.3.4.3.1 Piirsalu ala

Järgnevas tabelis (Tabel 14) on toodud lõhkeainetehases käideldavate kemikaalide ohuklassifikatsioon

(Euroopa Kemikaalagentuuri ECHA andmebaasi alusel). Näidatud on põhiprotsessides kasutatavad

kemikaalid, samuti abitegevustes eeldatavalt suuremas koguses kasutatavad ohtlikud kemikaalid, mille

jaoks eeldatavalt rajatakse statsionaarsed mahutid.

Loetletud kemikaalide puhul on ligikaudu teada tehase tootmisprotsessides ja ladudes käideldavad

kogused, mille põhjal saab anda ohualade ulatuse hinnangu. Seejuures on suuremad kogused laos, ent

tootmises ja regenereerimisel on seadmetes suhteliselt väikesed kogused. Eristatud on RDX/HMX-i

tootmisega seotud kemikaale (sh toetavad tegevused nagu reoveepuhastus ja soojusenergia tootmisel

eeldatavalt kasutatavad kütused), lõhkeainesegude tootmisel kasutatavaid lisandeid ja kohapeal

toorainete tootmisega seotud kemikaale.

Teadaolevalt ei ole kavas kasutada kemikaale, mis kuuluksid väga ohtlike ainete (SVHC) hulka või nõuaksid

REACH autoriseeringut. Järgnevalt on antud ohuvaldkondade kaupa lühikokkuvõte ohualade ulatuse

arvestamisel ja ohuala ulatuse või avalduva mõju vähendamiseks vajalikest meetmetest.

Tabel 14. Piirsalu kompleksis eeldatavalt käideldavad kemikaalid ja nende ohuklassifikatsioon

Kemikaal

Ohuklassifikatsioon

Füüsikaline Tervis Keskkond

RDX/HMX tootmine

Heksamiin H228 H317 -

Lämmastikhape (99%) H272, H290

H314, H330 (kat1), EUH071

-

Ammooniumnitraat H272 H319 -

Äädikhape H226 H314 -

Atsetoon H225 H319, H336 -

106 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Kemikaal

Ohuklassifikatsioon

Füüsikaline Tervis Keskkond

Alternatiive lahusti 1 - H302, H318, H336 -

Alternatiivne lahusti 2 H225 H319, H336

Ammoniaagi vesilahus ~25 % (märgskraberi lahuse saamiseks)

- H314, H318, H335 H400

Vesinikperoksiid, 30-35 % vesilahus

- H315, H318, H332, H335 -

RDX H201 (1.1) H301, H370, H373 -

HMX H201 (1.1) H302, H311 -

Äädikhape, 60% (kõrvalsaadus)

H290 H314, H318 -

Toetavad tegevused (soojusenergia tootmine, reoveepuhastus jms)

Veeldatud naftagaas (LPG) H220 (H350), (H340) -

Kerge kütteõli H226

H304, H332, H315, (H351)

(H411)

Kaaliumhüdroksiid H290 H314, H302 -

Lämmastik H280 - -

RDX/HMX stabiliseerimine, lõhkematerjalide segude tootmine

Parafiinvaha, vms (-) (-) (-)

TNT H201 (1.1) H301, H311, H331, H373 H411

Atsetoon (kui kavas kasutada lahustist koossadestamist)

H225 H319, H336 -

Dioktüülsebataat - - -

Dioktüüladipaat - - -

Äädikhappe kontsentreerimine ja äädikhappe anhüdriidi tootmine

Butüülatsetaat H225 H332, H335, H336, H319 -

Trietüülfosfaat (katalüsaator) - H302, H319 -

Keteen (ainult sünteesiprotsessis vahesaadusena)

H220 H301, H315, H318 -

Heksamiini tootmine

Metanool H225 H331, H311, H301, H370 -

Ammoniaak (gaasiline) H221 H331, H314, H335, H370 H400

Formaldehüüd (ainult sünteesi-protsessis vahesaadusena)

- H350 (1B), H341, H330,

H302, H314, H317 -

Keskkonnaohtlikkus

Ükski RDX/HMX-i tootmise põhitoorainetest ei ole klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. Tugitegevustes

on akuutne keskkonnaohtlikkuse klassifikatsioon ammoniaagi vesilahusel. Samuti kui katlamajas auru

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 107

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

tootmisel kasutada kerget kütteõli, siis sõltuvalt konkreetsest tarnijast võib kütteõli olla klassifitseeritud

mürgiseks veeorganismidele ja sel võib olla veekeskkonnas pikaajaline toime (H411). Sama

ohuklassifikatsioon on lõhkeaine-segude tootmisel kasutataval TNT-l.

Samas ei sõltu avaldatavad keskkonnamõjud ja nende vältimise-leevendamise vajadus otseselt sellest,

kas kemikaal on keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud või mitte. Pinnase, veekeskkonna ja välisõhu

saastumist vältivad meetmed on määratud keskkonnavaldkonna õigusaktidega ja keskkonnakompleksloa

kohustusega käitistes parima võimaliku tehnikaga (PVT), seejuures võetakse sageli arvesse ka kasutamise

mahtu. Kasutades tabelis toodud kemikaalidest näitena kerget kütteõli, siis naftapõhise ja ka biokütusena

kvalifitseeruva kütteõli pinnase ja veekaitse nõuded tulenevad Keskkonnaministri määrusest 20.09.2019

nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded“. Rakendamist vajavate meetmete pakett ei sõltu ohtlikkuse klassifikatsioonist, kuid sõltub

hoidla mahust (alla 3 m3 hoidlaid määrusega ei reguleerita, väikesed hoidlad on mahuga 3–10 m3,

keskmised üle 10 m3 kuni 5000 m3, seejuures osad määruse nõuded rakenduvad mahust alates 100 m3 ja

osa alates 1000 m3; hoidlaid mahuga üle 5000 m3 käsitletakse suurte hoidlatena). Võimalik kasutatavate

kemikaalide mõju atmosfäärile avaldub klassifikatsioonis osoonikihi kahjustamise kaudu (ohulause H420,

teadaolevalt toorainetena ei kasutata). Kuid kemikaalide kui saasteainete heite piirväärtused on

kehtestatud lenduvust arvestades (mis pigem on seotud füüsikaliste ohtude valdkonnaga) ja arvestades

ka võimalikku mõju tervisele (kui kasutatakse lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mis on klassifitseeritud

rakenduvad rangemad heite piirväärtused)

Vee raamdirektiivist lähtuvalt kuulub veekeskkonnale ohtlike ainete valdkond veeseaduse

reguleerimisalasse. Keskkonnaministri 24.07.2019 määrusega nr 28 „Prioriteetsete ainete ja

prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate

muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid,

vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud

tegevused“ on kehtestatud vastavad nimekirjad. Nendes olevad ained ei ole tingimata CLP määruse90

järgi klassifitseeritud veekeskkonnale ohtlikuks. Näiteks benseen ei ole harmoniseeritud klassifikatsiooni

järgi veekeskkonnale ohtlik, kuid ta kuulub prioriteetsete ainete hulka ja talle on kehtestatud

keskkonnakvaliteedi piirväärtus. Naftasüsivesinikud C10-40 kuuluvad vesikonnaspetsiifiliste ainete hulka.

Lõhkeainetehases teadaolevalt käideldavatest ainetest on kerge kütteõli ainuke, mis kuulub selle

määruse reguleerimisalasse. Keskkonda sattumise vältimise meetmed on sätestatud eespool viidatud

Keskkonnaministri määrusega nr 42.

Keskkonnaohtlikkuse kategooriale ei ole kemikaaliseaduse alusel kehtestatud eraldi kriteeriume

ohualade ulatuse määramiseks.

Tervisele ohtlikkus

Lõhkeainetehases ja seda toetavates tegevustes käideldakse erinevaid kemikaale, mis on klassifitseeritud

tervisele ohtlikuks. Valdavalt on tegemist kemikaalidega, mille ohtlikkus võib avalduda ainult

90 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008 , mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006

108 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

töökeskkonnas ja mõju käitisest väljapoole puudub. Siia kuuluvad kemikaalid, mis on klassifitseeritud

nahka söövitavaks (H314), mürgiseks või kahjulikuks allaneelamisel (H301, H302, ka H304) või nahale

sattumisel (H311, H312) jm. Kõige probleemsema terviseohtlikkuse klassifikatsiooniga aine kasutamisest

(alternatiivne lahusti, mis oli 1B kategooria kantserogeen ja reproduktiivtoksiline aine) on arendaja

tehnoloogilise eelprojekteerimise käigus loobunud. Keskkonnamõju hindamine tegeleb väljapool

töökeskkonda avalduvate mõjudega, töökeskkonnas avalduvate riskide hindamine toimub töötervishoiu

ja tööohutuse seaduse alusel. Siinkohal peavad mõju hindajad vajalikuks tähelepanu juhtida, et kui

otsustatakse kasutada 1a või 1b kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või paljunemistoksiliseks

klassifitseeritud aineid, tuleb arvestada ohutu töökeskkonna kujundamisel Vabariigi Valitsuse 15.12.2005

määrusest nr 308 „Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste kemikaalide käitlemisele

esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ [redaktsioonis RT I, 02.04.2024, 13] tulenevaga.

Üle käitise piiride, st töökeskkonnast väljapoole, võivad levida ained, mis lenduvad või moodustuvad aure

ja on klassifitseeritud mürgiseks või kahjulikus sissehingamisel (H330, H331, H332), hingamisteid

ärritavaks (H335) või sensibiliseerivaks (H334). Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18

lisas on kehtestatud mürgise aurupilve ohualade ulatuse määramise kriteeriumid. Nende alusel on

näitlikustatud, kui kaugel sündmuskohast võivad tervisele ohtlikud kontsentratsioonid ulatuda.

Hinnangute koostamisel on lähtutud Päästeameti KemS-i § 32 rakendamise juhendist91 ja riskianalüüsi

koostamise juhisest 92 . Vastavalt juhistele on ohualade arvutamisel kasutatud suurimat levikut

põhjustavaid meteotingimusi: tuul 1,5 m/s, temperatuur 22,4 oC, õhuniiskus 82%, pilvitu,

stratifikatsioonikoefitsent F (sundväärtus). Ohualade arvestamisel aluseks olevad toksikoloogilised

parameetrid ehk sisaldused õhus (ühikuks osakest miljoni kohta ehk ppm) on saadud Päästeameti

juhendmaterjalist93).

Aure moodustavatest kemikaalidest on eeldatavalt kõige ohtlikum 99% lämmastikhape. Kontsentreeritud

lämmastikhape tekitab terviseohtlikke aure (99% hape H330, 1. kategooria). Kui peaks toimuma kogu

mahuti sisu vabanemine ja ca 38 tonnist happest tekib mahuti vallitusalasse 60 m2 pindalaga lomp

(pindala arvestamisel on siin ja edaspidi eeldatud, et vallitusala seinte kõrgus on piisav 0,5 m vedelikukihi

hoidmiseks , siis mürgise pilve ohualad ulatuvad arvutuslikult järgmistele kaugustele (ALOHA arvestab

arvutustes, et reaktsiooni õhuniiskusega ei toimu, st ohualade ulatus on tõenäoliselt väiksem):

▪ suurimat levikut põhjustavad meteotingimused: Re (138 ppm) 64 m, Rv (120 ppm) 72 m,

Ro (25 ppm) 201 m.

Nitreermisreaktsiooni järgselt lämmastikhappe liia neutraliseerimiseks kasutatakse ca 25%

ammoniaakvett. Mahuti kogu sisu lekke korral vallitusalas tekkiva 60 m2 lombi pinnalt auruva

ammoniaagi (NH3) ohualad:

▪ suurimat levikut põhjustavates meteotingimustes: Re (10 347 ppm) 19 m, Rv (1600 ppm) 92 m,

Ro (300 ppm) 257 m.

91 Päästeamet. Juhend planeerijatele ja projekteerijatele – Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja ehitise projekteerimine. Koostatud 01.10.2018 (uuendatud 05.01.2023). 92 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet. Kemikaaliseadusest tuleneva riskianalüüsi juhis. 2024. https://www.rescue.ee/files/Materjalid/2024.12-27digi-juhis-kemikaaliseadusest-tuleneva-riskianalueuesi-kohta.pdf 93 Päästeameti juhendmaterjal “Kemikaalide kontsentratsioonid ohualade arvutamiseks”

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 109

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

RDX/HMX-i tootmisel kasutatavatest orgaanilistest vedelikest on kõige suurema lenduvusega atsetoon.

Kui peaks toimuma ca 30 tonni ehk mahuti kogu sisu vabanemine vallitusalasse vaba pinnaga ca 75 m2 ,

siis suurimat levikut põhjustavates meteotingimustes on ohualad järgmised:

▪ Re ala (56 000 ppm) < 10 m, Rv (8600 ppm) 17 m, Ro (2500 ppm) 34 m.

Heksamiini tootmisel on kasutusel metanool. Sõltuvalt stsenaariumist on hoidla eeldatav maht

80–400 tonni. Kui mahutid täidetakse ohutuskaalutlustel mitte üle 80% ruumalast, siis 80 t mahuti

vallitusala pindalaks kujuneb ca 260 m2; kui 400 t metanooli hoitakse ühes mahutis, on vallitusala pindala

ca 1265 m2. Suurimat levikut põhjustavates meteotingimustes on ohualad järgmised:

▪ 260 m2 : Re ala (64 000 ppm) <10 m, Rv (14 000 ppm) 13 m, Ro (6000 ppm) 19 m;

▪ 1265 m2: Re ala (64 000 ppm) 20 m, Rv (14 000 ppm) 27 m, Ro (6000 ppm) 41 m.

Mürgiste gaasiliste ainete käitlemise võib ohualade võimalik ulatus eeltoodutest suuremaks osutuda.

RDX/HMX-i tootmisel neid ei kasutata, kuid kui otsustatakse kohapeal toota heksamiini, siis kasutatakse

toorainena gaasilist ammoniaaki (H331, H335) ning sünteesiprotsessis tekib vaheproduktina

formaldehüüd (H330), mida protsessist välja ei võeta ega ladustata. Näitena on toodud heksamiini

sünteesiploki ja ammoniaagihoida ohualade võimalik ulatus.

Heksamiini sünteesiplokis on omatarbeks tootmise korral NH3 kogus kuni 10 kg ja formaldehüüdi (FA)

kogus kuni 25 kg (reaktori eeldatav maht 1,5–2 m3), müügiks tootmise korral vastavalt kuni 50 kg ja kuni

125 kg (reaktori eeldatav maht kuni 10 m3). Reaktsioon toimub normaalrõhul või isegi alandatud rõhul ja

temperatuuril ca 120 oC (alandatud rõhu korral 70-80 oC). Kuna reaktsioon on eksotermiline, ei ole

teoreetiliselt välistatud ebapiisava reaktori jahutuse korral ülerõhu teke ja seetõttu reaktori purunemine.

Vaba ruum vedeliku kohal on arvestuslikult 20% reaktori mahust. Suurimat levikut põhjustavates

meteotingimustes/ suuremate koguste puhul võrdlevalt stabiilsusklassi C korral, mis vastaks ALOHA järgi

eeltoodud meteotingimustele, on ohualad järgmised (arvestamata leevendusmeetmeid):

▪ 10 kg NH3 : Re (10 347 ppm) 39 m, Rv (1600 ppm) 101 m, Ro (300 ppm) 222 m;

▪ 10 kg FA: Re ala (815 ppm) 142 m, Rv (70 ppm) 400 m, Ro (20 ppm) 647 m;

▪ 50 kg NH3 : Re (10 347 ppm) 89 m, Rv (1600 ppm) 217 m, Ro (300 ppm) 425 m; stabiilsusklassi C

korral: Re = 33 m, Rv = 83 m, Ro = 193 m;

▪ 50 kg FA: Re ala (815 ppm) 287 m, Rv (70 ppm) 742 m, Ro (20 ppm) 1,2 km; stabiilsusklassi C korral:

Re = 117 m, Rv = 379 m, Ro = 603 m.

Heksamiini tootmisel ainult omatarbeks on NH3 hoidlas olev maksimaalne kogus ca 25 t (eeldatavalt ühes

mahutis). Kui heksamiini toodetakse ka müügiks, siis hoidla maht on ca 125 t. Eeldatavalt transporditakse

ja hoiustatakse ammoniaaki krüogeensena, st veeldatud olekus temperatuuril -33,5 oC. Suurimat levikut

põhjustavates meteotingimustes/ võrdlevalt stabiilsusklassi C korral tekivad ohualad:

▪ 60 m2 pinnalt: Re (10 347 ppm) 97 m, Rv (1600 ppm) 268 m, Ro (300 ppm) 598 m; stabiilsusklass C

korral: Re = 35 m, Rv = 101 m, Ro = 238 m;

▪ 300 m2 pinnalt: Re (10 347 ppm) 182 m, Rv (1600 ppm) 509 m, Ro (300 ppm) 1,3 km; stabiilsusklass

C korral: Re = 68 m, Rv = 204 m, Ro = 448 m.

110 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Antud näidete puhul on tegemist pigem teoreetiliselt toimuda võivate sündmustega ja eesmärgiks on

illustreerida, et erinevate ilmastikutingimuste korral ei ulatu tahkete ja vedelate kemikaalide käitlemisega

seotud ohtlikud mõjud oluliselt pargist välja ja lõhkeainetehase tegevusega kaasneda võivate ohualade

ulatuse määravad ära lõhkematerjalide plahvatamisel tekkiva ülerõhu ohualad. Üldiselt võib eeldada, et

RDX/HMX-i tootmisel ohtlike kemikaalide käitlemisel tekkivate avariiliste juhtumite käigus tekkida võiva

mürgise pilve leviku ohualad ei ole suuremad kui lõhkematerjalide plahvatusega kaasneda võivad ülerõhu

ohualad. Tõenäoseimad juhtumid on lekked mahutite täitmisel või torustikest, kus lekkinud vedeliku

kogus jääb alla 1 tonni. Selliste sündmuste ohualad jäävad lekkekoha lähedusse.

Heksamiini tootmisel käideldakse mürgiseid gaasilisi aineid ja lähtuvalt arvutuslikest ohualadest on vajalik

leevendavate meetmete rakendamine, et halvimate asjaolude kokkulangemisel vältida mürgise

gaasipilve levikut tootmisalast kaugemale. Metanooli konversioonil formaldehüüdiks ning heksamiini

saamisel formaldehüüdist ja ammoniaagist tuleb vastavate sõlmede juurde paigutada vahumonitorid,

mis võimaldavad lekke korral katta välja valgunud reaktsioonisegud vahuga ning peatada reageerimata

formaldehüüdi ja ammoniaagi aurustumise. Täiendavalt on vajalik vee/vahumonitoride paigutamine

heksamiini tootmisala perimeetrile, mis võimaldavad pikkade ja lamedate jugade tekitamist, st saab

moodustada veekardina, kui peaks toimuma suurem leke sünteesikolonnist/-reaktoritest. Nii

formaldehüüd kui ammoniaak on vees hästi lahustuvad ja seetõttu on veekardina tekitamine peamiseks

meetmeks nende ainete välisõhus leviku takistamiseks. Ennetava meetmena tuleb ette näha

varugeneraator, mis varustab elektrivarustuse katkestuse korral elektrienergiaga tuleohutussüsteemid

ning heksamiini tootmise jahutusvee pumbad. Vajalik varugeneraatori võimsus ja kütusevaru

täpsustatakse projekteerimisel.

Seega võib kokkuvõtvalt järeldada, et väljapoole kinnistu piire levivad mürgiste ainete pilved võivad

tekkida heksamiini tootmisel, kuid levikut oluliselt piiravate meetmete rakendamisel (vahumonitorid,

veekardinad) ei ulatu ohualad lähimate elamuteni (lähim eluhoone paikneb Allikmaa kinnistul

planeeringualast edelasuunas ca 660 m kaugusel).

Füüsikalised ohud

Kui peaksid toimuma tuleohtlikuks klassifitseeritud lekked, siis süüteallika olemasolul võivad need

süttida. Lisaks, kui toimub lekke pinnalt aurustumine ja auru kontsentratsioon õhus on üle alumise

plahvatuspiiri, võib süüteallikas tekitada auru- või gaasipilve plahvatuse. Näiteks juhul, kui lekib atsetoon

(käideldavatest kemikaalidest kõrgeima klassifikatsiooniga tuleohtlikkuse järgi ) ja atsetooni aurud

peaksid süttima, võib toimuda gaasipilve plahvatus. ALOHA mudel 5 m/s tuule korral atsetooni

plahvatusliku kontsentratsiooni teket võimalikuks ei pea. Samuti ei teki aeglasema tuulekiiruse (2 m/s) ja

madalama temperatuuri korral (0 oC) plahvatusohtlikke kontsentratsioone.

Plahvatuslikud tagajärjed võivad olla ka atsetooni mahuti jäämisel tulle (kui vallitusalasse lekkinud

atsetoon peaks süttima ja põlema pikema aja vältel), kui sisemise kiire faasiülemineku tulemusena

tekkiva ülerõhu toimel mahuti plahvatuslikult puruneb (BLEVE). Seejuures tekib tulekera ja lombipõleng.

BLEVE kuulub teoreetiliselt toimuda võivate sündmuste hulka. Kui BLEVE-sse kaasatakse kogu mahutis

olev atsetoon (30 tonni), siis ALOHA aruvutuse järgi tekiks 143 m läbimõõduga tulekera, mis põleb 10

sekundit.Lombipõlengu leegi pikkus oleks 54 m, põlengu kestus 1 minut. 3 tonni (10%) atsetooni

kaasamisel BLEVESSE on tulekera läbimõõt 84 m , mis põleb 7 sekundit. Lombipõlengu leegi pikkus oleks

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 111

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

69 m, läbimõõt 69 m ja põlengu kestus 1 minut. Võrdlevalt tulekera lühiajalise soojuskiirguse ohualad 30

tonni ja 3 tonni atsetooni kaasamisel BLEVE-sse :

▪ ehitistele ohtlik ala (37 kW/m2) 113 m / 70 m;

▪ inimestele ohtlik Re ala (25 kW/m2) 148 m / 89 m ;

▪ ohuala piir ehk Ro ala (8 kW/m2) 282 m / 168 m.

Lõhkeainetehases RDX/HMX’i tootmisel kasutatavate ainete hulka on võrreldes põhiaruandega

lisandunud ammooniumnitraat (AN). AN-i käitlemine eeldab rangete ettevaatusabinõude rakendamist –

kuigi puhas AN ei ole lõhkematerjal, võib saastunud või pikaajalisel ladustamisel „riknenud“ AN

põhjustada süüteallikaga kokkupuutel plahvatuse. Tekkiva ülerõhu saab arvutada eespool toodud

arvutusvalemit kasutades võttes aluseks AN-i kogused TNT ekvivalentides (enamasti kasutatakse

arvutustes väärtust 0,3–0,4), st tabelis 13 toodud ulatusega ohualad põhjustab TNT-st ca 2,5–3 korda

suurem AN-i kogus. AN-i kuu aja tootmisvaru on ca 65 t, mis tekitaks ligikaudu 24 t TNT plahvatamise

ohualade ulatuse (Re = 208 m, Rv = 277 m, Ro = 640 m). Samas ei hoiustata AN-i puistes vaid big-bag

kottides, samuti toimub AN-i hoiustamine ilmastikutingimuste eest kaitstud hoidlas ja oluliselt lühema

kestusega kui erinõuete määruses94 § 4 lg 4 viidatud kuus kuud. Seetõttu võiks AN-i hoidla paigutamisel

rakendada erinõuete määruses § 5 lg 1 toodud kaugust – tööstusrajatisest vähemalt 50 meetrit (kui teises

hoones käideldakse lõhkematerjale, tuleb arvestada sisemise ohutu kaugusega lõhkematerjali käitlevast

üksusest – vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusele nr 63 § 19 lg 2

loetakse hapnikukandja, sh AN laod ohututeks ehitisteks).

Kemikaaliseaduse alusel arvestatakse doominoefekti tekkevõimalust Rv ala ulatuse järgi, aga ainult

määruse nr 63 mõistes ohutute objektide (st kus ei käidelda lõhkematerjali) omavahelisel paigutamisel.

Iga lõhkeainetehase territooriumile kavandatava hoone või rajatise puhul selgitatakse kemikaalide

käitlemisest tulenevad ohualad välja projekteerimisel ja enne tegevuse alustamist tuleb saada

käitamisluba. Käitamisloa saamiseks peab ettevõte esitama võimalike riskide maandamise ennetavate ja

leevendavate meetmete kirjeldused (riskianalüüs) ning hädaolukorras lahendamise plaanid (HOLP), mille

asjakohasust ja piisavust on hinnanud Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet (TTJA) ja Päästeamet.

Riskide hindamisel võetakse arvesse nii käitise sisesed kui ka välised ohustatud objektid.

Projekteerimisel tuleb rakendada tuleohutuse meetmeid, mis on loetletud põhiaruande ptk 7.2.1.9 /

7.2.2.8 (tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine ning kujad). Täiendavalt tuleb projekteerimisel

arvestada, et plahvatusohtlikus (ATEX) piirkonnas paiknevate seadmete elektrivarustus peab vastama

ohtlikes keskkondades kasutatavatele seadmetele esitatavatele nõuetele. Lõhkeainetehase ja

abitegevuste hoonekompleksile projekteeritakse-rajatakse laiaulatuslik maandussüsteem, mis

plahvatusohtlikel aladel vastab I klassi piksekaitsesüsteemi nõuetele.

2.3.4.3.2 Aidu ala

Täiendavalt LMS-i alusel määratud lõhkematerjalide käitlusüksustele ohututele kaugustele tuleb määrata

KemS-i alusel ohualad. Suurekaliibrilise laskemoona tehase territooriumile kavandatava hoonete või

94 Majandus- ja taristuministri 11.01.2016 määrus nr 5 „Erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele“

112 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

rajatiste puhul selgitatakse kemikaalide käitlemisest tulenevad ohualad välja projekteerimisel ja enne

tegevuse alustamist, sh tuleb arvestada doominoefekti tekkevõimalust. KemS alusel arvestatakse

doominoefekti tekkevõimalust Rv ala ulatuse järgi, aga ainult määruse nr 63 mõistes ohutute objektide

(st kus ei käidelda lõhkematerjali) omavahelisel paigutamisel. Tehasele tuleb saada käitamisluba. Riskide

hindamisel võetakse arvesse nii käitise sisesed kui ka välised ohustatud objektid. Enne tegevuse

alustamist peab A-kategooria SOE koostama riskianalüüsi jm dokumendid vastavalt Majandus- ja

taristuministri 01.03.2016 määrusele nr 18 “Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte

kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja

õnnetusest teavitamisele”. Seejuures tuuakse käitises toimuvate tegevuste ohualade ulatus välja

riskianalüüsis.

Käitamisloa saamiseks peab ettevõte esitama ohutusaruande, sh võimalike riskide maandamise

ennetavate ja leevendavate meetmete kirjeldused (riskianalüüs) ning hädaolukorras lahendamise plaanid

(HOLP), mille asjakohasust ja piisavust on hinnanud Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet (TTJA) ja

Päästeamet.

2.3.4.4 Ohtlikud veosed

Käitiste tegevuse olemusest tulenevalt korraldatakse klass 1.1 lõhkematerjaliga seotud vedusid nii

käitistesse (suurekaliibrilise moona tootmisel lõhkeained ja eelvalmistatud segud, lõhkeainetehases nt

kui segude valmistamisel kasutatakse toorainena TNT-d) kui käitistest välja (stabiliseeritud RDX/HMX ja

lõhkeainesegud, valmistatud moon). Veod toimuvad LMS § 37 sätestatud tingimuste kohaselt ja

järgitakse rahvusvahelise ohtlike kaupade maanteevedude regulatsiooni (ADR) ning selles toodud

nõudeid ja piiranguid95. ADR lubab selleks sobilike veokitega vedada kuni 16 000 kg lõhkeainet (lõhkeaine

netokogus) ühe transpordiühiku kohta,

Ka teiste ohtlike kemikaalide veod toimuvad ADR nõuete kohaselt. Alljärgnevalt on esitatud

asukohapõhine teave, mida vedude puhul arvestada.

Piirsalu ala

Kui toorainena kasutatakse ammooniumnitraati (AN), sh mis ei ole Majandus- ja taristuministri

11.01.2016 määruse nr 5 „Erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele“ reguleerimisalas, kohaldub 1.1D

klassifikatsioon ja transpordil ÜRO number UN 0222 ainult juhul, kui AN sisaldab sisaldab 0,2%

põlevaineid, kaasa arvatud mistahes orgaanilised ained, mis on arvutatud süsiniku järgi, arvestamata

muid lisandeid. Lõhkematerjalide tootmises kasutatav ammooniumnitraat peab transportimiseks läbima

detonatsioonikindluse ja iseenesest jätkuva lagunemiskindluse katsed ja sel juhul kohaldub

transpordiklass 5.1 (oksüdeeriv aine) ja ÜRO kood UN 1942 (ammooniumnitraat, mis sisaldab mitte üle

0,2% põlevaid aineid, kaasa arvatud igasugused orgaanilised ained nagu süsinik ja väljaarvatud

igasugused muud lisatud ained).

Transpordil võib kõige suurema riskitasemega kemikaalideks, mis ei ole lõhkematerjal, pidada

ammoniaaki, mida kasutatakse heksamiini tootmisel. Kui toodetakse oma tarbeks vajaminev heksamiin,

95 https://adrbook.com/en/2017/indeks/

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 113

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

toimuks kuus 1-2 veevaba ammoniaagi vedu, maksimaalse tootmisstsenaariumi järgi toimuks 5-6 vedu

kuus (kui kasutatakse 25-tonniseid veokeid). Ammoniaagi tarned toimuvad ADR nõuetele vastavate

veokitega, kuid ohtu põhjustavad sündmused ei ole mitte niivõrd seotud veokil tekkiva tehnilise rikkega

vaid võimalusega, et veok satub avariisse, mille tulemusena võib kahjustada saada paagi terviklikkus, sh

kaitsemehhanismide toimimine.

Varasemalt on kvantitatiivsete riskianalüüsidega järeldatud, et kui ammoniaaki kasutataks autodel

kütusena, siis üldine tanklate varustamisega seotud riskitase on sarnane veeldatud naftagaasi (LPG)

vedude riskitasemega, aga seda juhul, kui veoki paak on jagatud eraldi sektsioonideks, kus ühe sektsiooni

maht ei ületa 11 m3 ehk ligikaudu 7,5 tonni temperatuuriga veedatud ehk krüogeenset ammoniaaki,

kokku on veokil kuni 4 sektsiooni96. See tagab, et veoki avariisse sattumisel oleks kogu veose keskkonda

sattumise tõenäosus minimeeritud. Kasutada võib teisi samaväärseid meetmeid, sh teistsuguse ehitusega

veokeid.

2.3.4.5 Ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed

▪ Käitlusüksuse maksimaalseks koguseks on soovitatav arvestada kuni 100 tonni TNT ekvivalenti

lõhkematerjali. Läbiviidud hindamine näitab, et nii Piirsalus kui Aidus on võimalik selle koguse puhul

tagada nii välimised kui sisemised ohutud kaugused. Samas see ei tähenda, et suuremaid koguseid

ei tohi käitlusüksusesse ette näha – see on võimalik käitlusüksuste paigutuse ja kaitsemeetmete

korral, mis tagab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määruse nr 63

„Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ täitmise, sh nii välimised kui sisemised kaugused.

▪ Täiendavalt LMS-i alusel määratud lõhkematerjalide käitlusüksuste ohututele kaugustele tuleb

määrata KemS-i alusel ohualad. Käitise territooriumile kavandatava hoonete või rajatiste puhul

selgitatakse kemikaalide käitlemisest tulenevad ohualad välja projekteerimisel ja enne tegevuse

alustamist, sh tuleb arvestada doominoefekti tekkevõimalust. KemS alusel arvestatakse

doominoefekti tekkevõimalust Rv ala ulatuse järgi, aga ainult määruse nr 63 mõistes ohutute

objektide (st kus ei käidelda lõhkematerjali) omavahelisel paigutamisel.

▪ Ettevõtted peavad saama tegevus- ja käitamisload ning koostama lubade saamiseks vajalikud

dokumendid vastavalt lõhkematerjaliseadusele, relvaseadusele ja kemikaaliseadusele. KemS § 26 lg

2 kohaselt ei nõuta KemS kohast käitamisluba, kui KemS käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded

on hõlmatud LMS või RelvS alusel antud loa alusel. See ei vabasta käitajat muude KemS-ist

tulenevate kohustuste ja nõuete täitmisest, sh koostama KemS kohaselt nõutud dokumendid

vastavalt ettevõtte ohtlikkuse kategooriale. Nii Piirsalu lõhkeainetehas kui Aidu suurekaliibrilise

laskemoona tehas on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte (SOE). Nõuded KemS alusel

koostatavate dokumentide sisule on esitatud Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusega nr

18 “Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende

koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele”. A-kategooria SOE

peab esitama teabelehe, ohutusaruande, sh võimalike riskide maandamise ennetavate ja

leevendavate meetmete kirjeldused (riskianalüüs) ning hädaolukorras lahendamise plaanid (HOLP).

96 Risø National Laboratory, Safety assessment of ammonia as a transport fuel. Denmark, 2005

114 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Käitises toimuvate tegevuste ohualade ulatus tuuakse välja riskianalüüsis. Riskide hindamisel

võetakse arvesse nii käitise sisesed kui ka välised ohustatud objektid.

▪ Projekteerimisel tuleb rakendada tuleohutuse meetmeid, mis on loetletud põhiaruande ptk 7.2.1.9

/ 7.2.2.8 (tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine ning kujad). Täiendavalt tuleb

projekteerimisel arvestada, et plahvatusohtlikus (ATEX) piirkonnas paiknevate seadmete

elektrivarustus peab vastama ohtlikes keskkondades kasutatavatele seadmetele esitatavatele

nõuetele.

Piirsalu ala

▪ Heksamiini sünteesil käideldavate mürgiste gaasiliste ainete puhul tuleb vältida mürgise gaasipilve

levikut tootmisalast kaugemale. Formaldehüüdi ja ammoniaaki sisaldavate sõlmede juurde tuleb

paigutada vahumonitorid, mis võimaldavad lekke korral katta välja valgunud reaktsioonisegud

vahuga ning peatada reageerimata ainete aurustumise. Täiendavalt on vajalik vee/vahumonitoride

paigutamine heksamiini tootmisala perimeetrile, mis võimaldavad pikkade ja lamedate jugade

tekitamist, st saab moodustada veekardina, kui peaks toimuma suurem leke sünteesikolonnist / -

reaktoritest.

▪ Ennetava meetmena tuleb ette näha varugeneraator, mis varustab elektrivarustuse katkestuse

korral elektrienergiaga tuleohutussüsteemid ning heksamiini tootmise jahutusvee pumbad. Vajalik

varugeneraatori võimsus ja kütusevaru täpsustatakse projekteerimisel.

▪ Lõhkematerjali käitleval ettevõtjal peab olema tegevusluba ja lõhkematerjali käitlemiskohal

käitamisluba vastavalt LMS-ile. Lõhkematerjalitehasele käitamisloa andmise eelduseks on vastavus

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusele nr 63 „Lõhkematerjalitehasele

esitatavad nõuded“, sh peavad olema tagatud tehasevälised ja tehasesisesed ohutud kaugused.

Käitamisloa taotlemisel esitatakse mh KemS kohaselt nõutavad dokumendid, kui käitlemiskohas

hoitavad ohtlike ainete kogused ületavad kemikaali ohtlikkuse alammäära ja kui käitlemiskohal

puudub kemikaaliseaduse kohane luba (LMS § 26 lg 1 p. 8).

Aidu ala

▪ Laske- ja lahingumoona tootmiseks on ettevõtjal vaja tegevusluba ja tootmiskohale antakse

käitamisluba RelvS kohaselt. Lisaks RelvS nõutud andmetele tuleb käitamisloa taotluses esitada

andmed ja dokumendid LMS § 26 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt (RelvS § 8344), mis sisaldab ka

KemS kohaselt nõutavaid dokumente.

2.4 Sotsiaal-majanduslikud mõjud

2.4.1 Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele, sh visuaalne mõju

Piirsalu ala

Suures osas kehtivad põhiaruandes ptk 6.3.1 mõjude hinnanguid.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 115

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

KSH täpsustab, et kuna lõhkeainetehase üks hoonetest on teadaolevalt kõrgem, kui varem kavandatud

25 m – pigem 35–40 m, siis täpsustatakse siinkohal visuaalsete mõjude osa antud peatükis.

Kavandatava hoone visuaalse mõju hindamisel on aluseks rahvusvaheliselt kasutatav lähenemine, mille

kohaselt vaadeldakse eraldi visuaalse muutuse ulatust ja vaatajate tundlikkust. Metoodilise raamistikuna

tuginetakse GLVIA 97 käsitlusele, kus hinnatakse esmalt muutuse ulatust ning seejärel vastuvõtva

keskkonna ja vaatajate tundlikkust. Täiendavalt on arvesse võetud silueti muutuse ja osalise nähtavuse

käsitlusi NatureScot98 juhiste põhjal.

Muutuse ulatuse hindamisel on lähtutud geomeetrilisest nähtavusanalüüsist, kus arvestatakse vaataja,

metsariba ja objekti omavahelist paiknemist tasase reljeefi tingimustes. Piirsalu küla elamud paiknevad

kavandatavast kaitsetööstuspargist ligikaudu 1–2,5 km kaugusel. Elamute ja kavandatava rajatise vahele

jääb mitmel pool mets, mille kõrgus ulatub metsaregistri andmetel 25–30 meetrini. Selline mets on

üldjuhul piisav kuni 40 m kõrguse hoone visuaalseks varjamiseks ka juhul, kui mets ei paikne vahetult

vaataja ees, vaid mõnevõrra kaugemal. Piirsalu külas on varjava metsa kaugus olenevalt eluhoonest 200–

1500 m. See tähendab, et olemasolevas olukorras ei pruugi hoone paljudes vaadetes külast üldse nähtav

olla. Samas ei ole see varjav mõju püsiv. Kui metsa majandamise käigus tehakse nt lageraie, võib hoone

ülemine osa muutuda nähtavaks, eelkõige puude latvade kohale ulatuva siluetina. Sellisel juhul tekib

vaatesse uus tööstuslik element, mis eristub ümbritsevast maastikust ja tõmbab pilku.

Tuleb arvestada, et kõrgemal reljeefil paiknevatest vaatekohtadest väheneb metsa varjav mõju. Sellistest

kohtadest avaneb vaade üle metsapiiri ning hoone nähtavus võib suureneda. Kuigi olemasoleva metsa

kõrgus on üldjuhul piisav hoone varjamiseks, võib kõrgematel aladel hoone ülemine osa siiski nähtavaks

muutuda, seda eriti Piirsalu küla mitmest kohast, kus maapind on kaitsetööstuspargist kuni 10 m

kõrgemal.

Kuigi kaitsetööstuspargi ala on varasemalt olnud kasutusel tööstusalana, ei paikne seal praegu kõrgemaid

hooneid, mis kaugelt silma paistaksid. Seetõttu on metsapiirist kõrgemale ulatuva hoone ilmumine

vaatesse selgelt tajutav muutus ka siis, kui nähtavale jääb vaid selle ülemine osa. Samas ei ole kavandatav

hoone oma kõrguselt selline, mis hakkaks maastikupilti domineerima. Nähtavuse kõrval mõjutab

tajutavat mõju hoone kontrast ümbritseva maastikuga. Kontrasti määravad objekti kuju ja

proportsioonid, servade selgus, värvus ning materjal. Heledad või läikivad pinnad paistavad kaugemalt

rohkem silma, tumedamad ja matid toonid sulanduvad paremini taustaga. Seetõttu võib sama nähtavuse

juures visuaalne mõju olla erinev sõltuvalt hoone kujundusest. Vaatajate tundlikkus sõltub eelkõige vaate

iseloomust. Piirsalu küla elamute puhul on tegemist püsiva vaatega, mistõttu on tundlikkus kõrgem –

vaadet kogetakse korduvalt ja pikema aja jooksul. Sellistes vaadetes võib ka osaliselt nähtav hoone olla

selgelt tajutav. Teedelt avanevates vaadetes on kokkupuude lühiajaline ning mõju jääb üldjuhul

väiksemaks.

Olukordades, kus mets ei varja hoonet täielikult ja nähtavaks jääb vaid selle ülemine osa, jääb visuaalse

muutuse ulatus enamasti madala ja keskmise vahele. Piirsalu küla elamute puhul tähendab see üldjuhul

97 Landscape Institute; Institute of Environmental Management and Assessment (2013). Guidelines for Landscape and Visual Impact Assessment (3rd ed.). Routledge. 98 NatureScot. (2021). Visual Representation of Wind Farms – Guidance.

116 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

mõõdukat visuaalset mõju. Samas ei ulatu mõju tõenäoliselt suureks, arvestades hoone suhteliselt

piiratud kõrgust ja kaugust vaatajatest.

Võrreldes põhiaruandes antud hinnanguga, kus eeldati, et hoone ei ole elamutest nähtav, tuleb

arvestada, et kõrgema hoone korral ei ole nähtavust kõikides vaadetes võimalik välistada. Sellest

tulenevalt võib visuaalne mõju mõningatel juhtudel avalduda, kuid jääb valdavalt mõõdukaks ega too

tõenäoliselt kaasa olulisi muutusi asustusstruktuuris või rändekäitumises.

▪ KSH soovitab leevendava meetmena kaaluda üle 25 m hoone visuaalse kujunduse sobitamist

keskkonda, eelkõige kõrgemate osade puhul. Värvilahenduse valikul on mõistlik eelistada

tumedamaid ja matte toone, mis vähendavad kõrgete hoonete eristumist ümbritsevast

metsamaastikust. See aitab vähendada visuaalset mõju olukordades, kus hoone muutub puude

latvade kohal nähtavaks.

Aidu ala

Kehtivad põhiaruandes ptk 6.3.1 mõjude hinnang. KSH juhib tähelepanu, et põhiarundes jõuti järgmisele

järeldusele, mis on vaja järgnevas planeeringu realiseerimise etapis lahendada:

„[...] ala läbib RMK pikk (kokku 613 km) Kauksi-Aegviidu-Penijõe matkatee. Juhul, kui Aidu alale rajatakse

park, on vaja matkatee kaitsetööstuspargist ümber suunata (ohutul kaugusel), nii et otseselt piirkonna

puhkekvaliteet ei kahjustuks. Täpse lahenduse jaoks on vajalik koostöö RMK-ga. Samuti on vaja hinnata,

kas pargist ca 600 m kaugusel paiknev Aidu-Liiva puhkekoht vajaks ümber paigutamist.“

Samuti soovitati põhiaruandes hinnata müra mõju Aidu Veeseikluskeskusele ja vajadusel määrata

piirangud katsetamistele nt vältida katsetusi võistluste ajal. Kuna Aidusse kavandatakse endiselt ka

katseplats antakse käesolevas töös täpsemad juhised, kuidas leevendada negatiivset mõju Aidu

Veeseikluskeskusele müra ptk-is 2.3.1.

2.4.1.1 Meetmed ebasoodsa mõju vähendamiseks

Mõlema ala puhul

▪ KSH soovitab leevendava meetmena kaaluda üle 25 m hoone visuaalse kujunduse sobitamist

keskkonda, eelkõige kõrgemate osade puhul. Värvilahenduse valikul on mõistlik eelistada

tumedamaid ja matte toone, mis vähendavad kõrgete hoonete eristumist ümbritsevast

metsamaastikust. See aitab vähendada visuaalset mõju olukordades, kus hoone muutub puude

latvade kohal nähtavaks.

▪ Kogukondade heaolu suurendamiseks soovitav kaaluda võimalikke kohalikke kasu suurendavaid

(sotsiaalseid) investeeringuid. Sobivate lahenduste leidmiseks teha koostööd kohalike

omavalitsustega.

Aidu ala

▪ Aidu ala läbib RMK pikk (kokku 613 km) Kauksi-Aegviidu-Penijõe matkatee. Juhul, kui Aidu alale

rajatakse park, on vaja matkatee kaitsetööstuspargist ümber suunata (ohutul kaugusel), nii et

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 117

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

otseselt piirkonna puhkekvaliteet ei kahjustuks. Täpse lahenduse jaoks on vajalik koostöö RMK-ga.

Samuti on vaja koostääs RMK-ga hinnata, kas pargist ca 600 m kaugusel paiknev Aidu-Liiva

puhkekoht vajaks ümber paigutamist.“

2.4.2 Mõju piirkondlikule arengule, sh ettevõtluskeskkonnale ja tööhõivele ning

turismile

Kehtivad põhiaruandes ptk 6.3.2 antud mõjude hinnangud.

2.4.3 Mõju varale

Üldiselt kehtivad põhiaruandes ptk 6.3.3 antud mõjude hinnangud.

Võrreldes põhiaruandes esitatud hinnangutega tuleb arvestada, et kavandatava hoone kõrguse

suurenemisel ei ole selle nähtavust kõikides vaadetes võimalik välistada. Nagu on kirjeldatud peatükis

2.4.1, võib hoone ülemine osa teatud tingimustel (eelkõige metskatte vähenemisel) olla nähtav ka

lähimate elamute juurest. Sellisel juhul võib visuaalne mõju mõjutada elukeskkonna tajutavat kvaliteeti

ning seeläbi ka kinnisvara väärtuse subjektiivset hinnangut. Samas on nähtavuse ulatus piiratud ning

hoone ei kujune domineerivaks maastikuelemendiks. Sellest tulenevalt ei ole alust eeldada olulist

negatiivset mõju vara väärtusele, kuigi üksikjuhtudel ei saa mõõdukat mõju täielikult välistada.

Samas on oluline ka siin arvestada põhiaruandes toodud KSH soovitusega: säilitada võimalike negatiivste

mõjude vähendamiseks kinnisvara väärtusele mets kaitsetööstuspargi ümber ja territooriumil nii palju

kui võimalik.

2.4.4 Mõju maakasutusele, sh põllu- ja metsamajandusele

Kehtivad põhiaruandes ptk 6.3.4 antud mõjude hinnangud.

2.4.5 Mõju liikuvusele ja olemasolevatele transpordikoridoridele

Kehtivad põhiaruandes ptk 6.3.5 antud mõjude hinnangud.

Seejuures juhib KSH tähelepanu järgnevatele leevendavatele meetmetele:

„Võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks soovitab KSH tööstuspargi ehitusel ja hiljem tooraine

või toodangu veol arvestada tipptundidega ning kavandada enamik tööstuspargiga seotud

liiklusvoogudest väljapoole tipptunde, vältides häiringuid igapäevasele liiklusele ja pendelrändele.

Koostöös kohaliku omavalitsusega on oluline planeeringu elluviimisel näha ette turvalised lahendused

kergliiklejatele ja ühistranspordiga liiklejatele kaitsetööstusparki tööle liikumiseks.„

KSH soovitab Piirsalu ja Aidu alade arendajatel teha koostööd kohalike omavalitsustega, et tagada

võimalusel ka nendelt aladelt peamistesse lähimatesse asulatesse turvalised liikumisteed kergliiklejatele.

118 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Samuti soovitab KSH ohtlike veoste liikumised kavandada töötajate vahetuste vahetumise aja välisele

perioodile, et vältida kattumist tihedama liiklusega.

2.5 Mõju kultuuripärandile

2.5.1 Kultuurimälestised ja seni avastamata arheoloogiapärand

Kehtivad põhiaruandes ptk 6.4.1 antud mõjude hinnangud.

2.5.2 Pärandkultuur ja militaarpärand

Kehtivad põhiaruandes ptk 6.4.2 antud mõjude hinnangud, sh ka põhiaruandes antud soovitus Piirsalu

ala kohta:

„Piirsalu alal paikneb pärandkultuuriobjekt Piirsalu raketibaas, mis on ühtlasi ka militaarpärandi objekt.

Objekti seisund on kehv. Kohaliku omavalitsuse hinnangul väärib Piirsalu raketibaas vähemalt osaliselt

säilitamist, kui ajalooliselt huvipakkuv objekt. Sellest tulenevalt teeb KSH ettepaneku Piirsalu raketibaasi

osas kaaluda võimalusi olemasolevate hoonete taaskasutamiseks või osaliseks säilitamiseks.“

2.5.3 Väärtuslikud maastikud

Kehtivad põhiaruandes ptk 6.4.3 antud mõjude hinnangud.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 119

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

3 Keskkonnameetmed ja soovitused

Ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed on antud peatükis toodud

kokkuvõtvalt. (Samad meetmed on, koos kontekstiga, esitatud ka kõikides vastavates mõjuhindamise

peatükkides).

3.1 Natura 2000

Piirsalu ala

▪ Piirsalu kaitsetööstuspargi ala kuivenduse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada, et Mustjärve

raba loodusalale lähemal kui 150 m ei tohi rajada uusi kraave ega drenaaži, samuti ei tohi seal

olemasolevaid kraave rekonstrueerida. Selles vööndis tuleb vajadusel maapinda tõsta, et saavutada

ehitiste ja rajatiste jaoks sobivad tingimused.

▪ Kui eelnevalt väljatoodud meedet kuivendussüsteemide keeluala osas ei rakendata ning soovitakse

kogu tööstuspargi alale rajada kraavkuivendus ja/või drenaaž, siis tuleb loodusala niiskusrežiimi

muutuste vältimiseks tööstuspargi Mustjärve raba loodusala poolsele piirile rajada pinnastamm,

mille eesmärk on takistada pinnavee äravoolu kaitsealalt. Pinnastamm peab olema vett halvasti

juhtivast materjalist. Seda saab kasutada ka perimeetrile tee rajamiseks. Täpne lahendus ja

pinnastammi parameetrid selguvad projekti koostamise käigus ning siis tuleb ka Natura mõju uuesti

kaaluda.

3.2 Mõju linnustikule

Piirsalu ala

▪ Metsisekaitse meede nr 1 (vt ka Tabel 1): Müratõkete abil müra leviku piiramine ja müra suunamine

Mustjärve raba metsisemängust vastassuunas ning kogu territooriumil maksimaalselt puutukkade ja

-ribade ärakasutamine täiendavaks müra summutamiseks.

▪ Metsisekaitse meede nr 2 (vt ka Tabel 1 ja Joonis 2): Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev

müratase pargi põhja- ja idapoolse külje 300 meetri puhvri välispiiril ei tohi ületada 40 dB.

▪ Metsisekaitse meede nr 3 (vt ka Tabel 1 ja Joonis 2): Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev

müratase Annamõisa 1 metsisemängu 1 km tsooni välispiiril ei tohi ületada 40 dB.

▪ Metsisekaitse meede nr 4 (vt ka Tabel 1 ja Joonis 2): Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev

müratase Annamõisa 2 mängu 1 km tsooni välispiiril ei tohi ületada 40 dB.

▪ Metsisekaitse meede nr 5 (vt ka Tabel 1 ja Joonis 2): Raadamine on keelatud metsise leiukohaga

KLO9102172 kattuval kaitsetööstuspargi alal 01.04–15.07 ja väljaspool leiukohta jääval pargi alal

perioodil 15.04–15.07 ning rakendama peab lindude pesade ja poegade hukkumise vältimiseks

nõutavat hoolsuskohustust.

▪ Metsisekaitse meede nr 6 (vt ka Tabel 1 ja Joonis 2): Välised ehitustööd 1 km tsoonis Mustjärve raba

metsisemängust on keelatud 01.04–15.05.

120 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

▪ Metsisekaitse meede nr 7 (vt ka Tabel 1 ja Joonis 2): Välised ehitustööd väljaspool Mustjärve raba

metsisemängu 1 km tsooni toimuvad metsise mänguperioodil vahemikus 01.04–15.05 kella 07:00–

19:00-ni.

▪ Metsisekaitse meede nr 8 (vt ka Tabel 1 ja Joonis 2): Territooriumi piirav võrkaed (kui võrgu silm on

7x7 cm või suurem) kaetakse pargi põhja- ja idapoolsel küljel kuni lasketiiruni tumeda kangaga, et

vältida lindude/loomade juhuslikku hukkumist.

▪ Metsisekaitse seiremeede nr 9 (vt ka Tabel 1): Katsetootmise ajal tuleb teha reaalse

tootmisprotsessiga seonduva ühtlase müra leviku mõõtmised suuremate müraallikate juures; 300 m

puhvertsooni välispiiril Mustjärve raba metsisemängu servas ning sama mängu tsentris; Annamõisa

1 ja Annamõisa 2 metsise mängude 1 km tsooni välispiiridel. Müra mõõtmine tuleb tellida

sõltumatult osapoolelt.

▪ Metsisekaitse seiremeede nr 10 (vt ka Tabel 1): Alates kaitsetööstuspargi rajamise algusest tuleb

iga-aastaselt läbi viia kohaliku kolme metsisemängu seire riikliku seiremetoodikaga ning

helisalvestite abil. Seire kestab 6 aastat peale kaitsetööstuspargi valmimist. Helisalvesteid

paigutatakse igasse mängu kaks ning nende minimaalne tööperiood on 25.03–15.05. Lisaks toimub

samal ajaperioodil ühekordne mürataseme mõõtmine.

▪ Metsisekaitse meede nr 11 (vt ka Tabel 1 ja Joonis 2): Kaitsetööstuspargi alal ja selle läheduses

asuvad vanad okastraataiad tuleb eemaldada Kaitsetööstuspargi ehituse algetapis ehk hiljemalt

raadamistöödega paralleelselt, sh vältides lindude pesitsusrahu aega (s.o 01.04–15.07).

▪ Metsisekaitse meede nr 12 (vt ka Tabel 1 ja Joonis 2): Kõuemaru kinnistul (68001:003:0278) asuv

kuivenduskraavide võrgustik tuleb sulgeda (kraavide ETAK ID-d: 9681054; 2392606; 9681092 ja

2392777). Tööd tuleb ellu viia vältides lindude pesitsusrahu aega (s.o 01.04–15.07).

▪ Metsise kompensatsioonimeede nr 13 (vt ka Tabel 1 ja Tabel 2): Kohustuslik on rakendada

stsenaarium 1 järgset kompenseerimist: kui müra leevendavate meetmetega tagatakse, et Piirsalu

kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni välispiiril jääb alla 40 dB(A), siis tuleb lisaks

leevendusmeetmete rakendamisele kompenseerida otsese ja kaudse elupaiga kao tõttu 143 ha

metsise elupaiku võimalikult mängu lähedal. Kompensatsioonialad on toodud Tabel 2 ja koos

rakendamise detailse kavaga ka kompensatsioonimeetmete kavas (lisa 3).

▪ Metsise kompensatsioonimeede nr 14 (vt ka Tabel 1 ja Tabel 2): Vajadusel tuleb rakendada

STSENAARIUM 2 järgset kompenseerimist: kui pideva ja ühtlase müra tase ületab kaitsetööstuspargi

300 m puhvertsooni välispiiril, s.o Mustjärve raba metsisemängu servaalal või Annamõisa 1 või

Annamõisa 2 metsisemängude 1 km tsooni välisservas peale meetmete rakendamist 41 dB(A), tuleb

lisaks leevendusmeetmete rakendamisele kompenseerida metsise elupaiku 874 ha (sisaldab

stsenaariumi 1 kompensatsiooni pindala) kuni 50 km kaugusel Mustjärve raba mängust. Stsenaarium

rakendub vajadusel peale müramõõtmiste seire läbiviimist katsetootmise etapis (seiremeede nr 9).

Kompensatsioonialad on toodud Tabel 2 ja koos rakendamise detailse kavaga ka

kompensatsioonimeetmete kavas (lisa 3). Kompensatsiooni stsenaarium 2 rakendub üksnes juhul,

kui müramõõtmiste seire tulemused kontrollmõõtmiste asukohtades ületavad 41,0 dB. Väärtused

kuni 41,0 dB stsenaariumi 2 ei käivita.

▪ Metsisekaitse meede nr 15 (vt ka Tabel 1): Kõik Piirsalu metsise kompensatsioonimeetmete kavas

ja käesoleva mõjude hindamise aruande täienduse tabelis 2 ja joonisel 3 välja toodud võimalikud

hüvitusalad tuleb kanda esimesel võimalusel hüvitusaladena EELISesse.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 121

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Aidu ala

▪ Aidu alal kaitsetööstuspargi rajamisega kaasnevad raadamistööd tuleb teostada väljaspool

metsalindude pesitsusrahu perioodi (tööde keeluaeg: 15.04–15.07) ning rakendada raadamisel

lindude pesade ja poegade hukkumise vältimiseks nõutavat hoolsuskohustust.

3.3 Mõju taimestikule

Piirsalu ala

▪ Soovituslikult vältida (alast väljaspool paikneva) piiritletud elupaigatüübi 7120 piirist 150 m ulatuses

täiendavate kuivendussüsteemide (kraavid/drenaaž) rajamist ( vt Joonis 4).

▪ Piirsalu ala võimaliku põhjapoolse juurdepääsu rajamisel vältida võimaluse korral haljastuses liike,

mida ümbritsevas looduskeskkonnas ei esine, st kasutada piirkonnale omaseid liike. Samuti tuleb

juurdepääsu rajamisel rakendada abinõusid, mis välistavad ehituse käigus võõrliikide ning teeäärte

prahitaimestiku leviku alale.

Aidu ala

Aidu eelvalikuala puhul on vajalik täiendav ainulehise sookäpa inventuur alal teadaolevates

leiukohtades (vt Joonis 5), millega selgitatakse välja liigi esinemine ja leevendusmeetmete vajadus

liigi kasvukohtadele.

3.4 Mõju põhja- ja pinnaveele

Mõlema ala puhul

▪ Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja- ega

pinnavee seisundit. Reostusohtlikud objektid (nt kütuse, kemikaalide jms hoiustamise kohad) tuleb

rajada kõvakattega aladele või suletud ruumidesse, et välistada reostuse levimist pinnasesse.

Hoidlate ja mahutite puhul tuleb vajadusel ette näha vett mitteläbilaskvast inertsest materjalist

lekkekindlad vannid (piirded), mis takistavad saasteainete levikut pinnasesse ja keskkonda. Samuti

võib olla vajalik hoidlate sademevee kogumissüsteem projekteerida selliselt, et see on isoleeritud

või vajadusel kiiresti isoleeritav ühiskanalisatsioonist või suublast, võimaldades avariiolukorras

saastunud sademevee kontrollitud kogumist ja käitlemist.

▪ Kõigi reostusohtlike tegevuste puhul tuleb lahendus kavandada selliselt, et see toimuks kõvakattega

vettpidavatel pindadel. Potentsiaalselt saastunud sademevesi (eelkõige lõhkeaine tootmisjääkide

põletusplatsilt, katseplatsilt ning teatud juhtudel ka hoidlate ja mahutite alalt, kus sademevesi võib

kokku puutuda ohtlike ainetega) tuleb kokku koguda, juhtida tehnoloogilise kanalisatsiooni kaudu

reoveepuhastisse ning puhastada enne suublasse juhtimist.

▪ Tootmisüksuste projekteerimisel tuleks eelistada saastamata sademevee kasutamist põhjavee

asemel seal, kus võimalik (nt tuletõrjevesi, autode pesu vms).

122 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Piirsalu alal

▪ Veevarustuses eelistada lahendust, mille korral rajatakse kaitsetööstuspargi veehaare survelisse

Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekompleksi.

▪ Lõheliste elupaiga tingimuste kaitseks on oluline vältida Piirsalu jõe vee temperatuuri tõusu rohkem

kui 2 kraadi võrra. Üheks mõju minimeerimise võimaluseks on suunata heitvesi Lepaste ojja, kus see

saab enne Piirsalu jõkke jõudmist jahtuda. Kui seire käigus selgub, et sellega ei ole tagatud Piirsalu

jõkke jõudva vee temperatuuri piisav säilimine, tuleb kasutusele võtta muud meetmed temperatuuri

liigse muutumise vältimiseks.

▪ ≥30 sõiduki parklad: rajada kõvakattega ning sealt kogunev sademevesi enne veekogusse juhtimist

suunata läbi õlipüüduri; õlipüüduritele tuleb tagada regulaarne hooldus .

▪ Alla 30 sõidukile mõeldud parklad võivad olla kõvakatteta. Parklast ära valguv vesi ei tohi voolata

otse veekogusse, vaid peab läbima sobiva looduslähedase sademeveesüsteemi.

▪ Looduslähedaste sademeveelahenduste kavandamisel vältida otsejuhtimist jõkke; kasutada kraave,

nõvasid, tiike, imbväljakuid, et toimuks looduslik puhastumine, imbumine ja vooluhulga

ühtlustumine. Kui pinnas ei sobi immutuseks, rajada ühtlustusbassein, mille mahu arvutab

hüdrotehnikainsener.

▪ Kui edasise arendamise, projekteerimise või ehitustööde käigus tuvastatakse territooriumil

olemasolev(ad) puurkaev(ud) või puurauk, mida ei kavandata edaspidi kasutada, tuleb see

nõuetekohaselt lammutada (likvideerida). Puurkaevu või puuraugu lammutamine tuleb kavandada

ja läbi viia kehtivate nõuete kohaselt, tagades põhjaveekihtide kaitse ning vältides eri

põhjaveekihtide omavahelist ühendamist ja saasteainete sattumist põhjavette. Lammutamise

andmed tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja esitada vastavatesse registritesse.

Aidu alal

▪ Lahendada veevarustus Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi rajatud veehaarde baasil. Arvestada, et

Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veekvaliteet on põlevkivi kaevandamise tulemusel halvenenud.

Veevõtt võib põhjustada kivimite kuivendamisel nende täiendavat oksüdeerumist ning tugevamat

leostumist, mille tulemusel tõuseb põhjavees sulfaadi ja raua sisaldus ning üldkaredus ja -

mineraalsus. Seega tuleb Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi puurkaevu rajamisel kavandada ka

veepuhastus, mis tagaks vastavuse tootmis- ja joogivee kvaliteedinõuetele.

▪ Põhjaveevõtu planeerimisel tuleb arvestada keskkonnaministri 20.01.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/20

„Lüganuse valla põhjaveevarude kehtestamine“ Lüganuse vallale kuni 31.12.2050 kehtestatud

põhjaveevarudega. Juhul, kui kavandatavad põhjaveekogused koos teiste vee-kasutajatele lubatud

põhjaveekogustega ületavad kehtestatud põhjaveevarud, tuleb põhjaveevarud ümber hinnata

veeseaduse § 206 lg 2 p 6 kohaselt.

▪ Kaitsetööstuspargi tuletõrje veevarustuses eelistada pinnaveekogude (tranšeede) vee kasutamist.

▪ Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada Aidu karjääri supluskohaga. Kui planeeritava

supluskoha veekogusse juhitakse heitvett, siis peab heitvee väljalase olema supluskohast või

supelrannast vähemalt 200 meetri kaugusel ning veeseaduse § 129 lg 6 kohaselt ei tohi

sademeveelase põhjustada suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavust.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 123

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

3.4.1 Seiremeetmed

Piirsalu ala

Pinnas

Lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamis- või katseplatsiga seotud seire:

▪ Kui luuakse tootmisjääkide hävitamisplats avapõletamiseks, siis tuleb olenevalt kasutussagedusest

seirata pinnase kvaliteeti platsi ümbruses. Kui platsi kasutatakse tihedamalt kui 1 kord nädalas, siis

on soovitatav seiresagedus 1 kord kvartalis, kui harvemini, siis kord poolaastas. Pinnase kvaliteeti

platsi ümbruses seiratakse platsi kasutusea ajal ja 3 aastat pärast kasutusea lõppu. Seiratavad ained

valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid lõhkematerjali tootmisjääke ja lõhkeainega

määrdunud esemeid hävitatakse. Seiret teostada kahes seirepunktis, mis paiknevad eri ilmakaartes

platsi suhtes. Seiretulemusi võrrelda keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete

sisalduse piirväärtused pinnases” sätestatud siht- ja piirarvudega. Kui proovid näitavad tööstusmaa

piirarvust kõrgemat sisaldust, siis tuleb välja selgitada reostuse ulatus ning asuda seda likvideerima.

Lisaks tuleb sellisel juhul hävitamisplatsi tehnilist lahendust muuta nii, et edaspidi oleks välistatud

ohtlike ainete sisalduse tõus. Täpsed seirepunktid ja -meetodid pannakse paika järgmistes

etappides.

Pinnavesi

Lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamisplatsiga seotud seire:

▪ Kui luuakse tootmisjääkide hävitamisplats avapõletamiseks, siis tuleb üks kord kvartalis seirata

pinnavee kvaliteeti Piirsalu jões. Seirepunkt valida kaitsetööstuspargist allavoolu (võib ühildada

heitvee suublaseirega). Seirepunkti valikul on oluline, et seal oleks võimalik järjepidevalt proove

võtta. Seiratavad ained valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid lõhkematerjali tootmisjääke

ja lõhkeainega määrdunud esemeid hävitatakse. Seiretulemusi tuleb võrrelda keskkonnaministri

24.07.2019 määruses nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri,

prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna

kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete

keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ sätestatud

keskkonna kvaliteedi piirväärtustega. Juhul kui seiretulemused näitavad määruses toodud ainete

sisalduse suurenemist võrreldes foontingimustega, tuleb seiret korrata, et välistada juhuslik

kõikumine. Tuvastatud väärtuste püsimisel või piirväärtuste ületamisel selgitada välja reostuse

ulatus ja allikas ning rakendada meetmeid reostuse likvideerimiseks. Lisaks tuleb sellisel juhul välja

töötada ja rakendada asjakohased tehnilised lahendused, mis väldivad ohtlike ainete edasist

jõudmist pinnaveekogusse.

Heitvee seire:

▪ Seire tuleb algselt läbi viia üks kord kuus kahe aasta vältel. Pärast seda, kui reoveepuhasti töökindlus

on tõendatud ja heitvee kvaliteet stabiilne, võib seiresagedust vähendada ühe korrani kvartalis. See

hõlmab nii toruotsa seiret kui ka suublaseiret (jõest nii üles- kui allavoolu toruotsast).

124 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

▪ Ülesvoolu seirepunkt: vähemalt 20 meetrit enne heitvee suubumist.

▪ Allavoolu seirepunkt: tööstuspargi põhjapiiril.

▪ Kohapeal määratavad näitajad: voolukiirus ja vooluhulk, lahustunud hapniku sisaldus,

pH, elektrijuhtivus, temperatuur.

▪ Laboris määratavad näitajad (vähemalt): vähemalt BHT5, KHTMn, heljum, Püld, Nüld,

ammoonium (NH₄⁺), nitraat (NO₃⁻).

Seire sagedus

▪ Esimesed kaks aastat: seiret tuleb teha üks kord kuus. Kui selle perioodi tulemused

näitavad, et jõe veekvaliteet ei ole muutunud ning heitvee koostis on stabiilselt hea,

võib seiresagedust vähendada ühe korrani kvartalis.

▪ Kui reoveepuhasti koormust suurendatakse, tuleb seiresagedus tõsta vähemalt pooleks

aastaks tagasi sagedusele üks kord kuus, et hinnata võimalikke muutusi veekvaliteedis

Ökoloogilise seisundi uuring ja kordusseire:

▪ Enne tööstuspargi rajamist tuleb Piirsalu jões läbi viia uuringud jõe ökoloogilise seisundi

hindamiseks, sealhulgas kalastiku seire. Kordusuuring tuleb teostada kaks aastat pärast

reoveepuhasti tööle hakkamist. Selle eesmärk on:

▪ kontrollida, et tööstuspargi tegevus ei ole jõe seisundile negatiivselt mõjunud, ning

▪ vajadusel rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid, kui muutused siiski

tuvastatakse.

Põhjavesi

▪ Üks kord kahe aasta jooksul seirata Risti ühisveevärgi Ordoviitsiumi-Kambriumi puurkaevu

katastrinumbriga 9483 veetaset (survetase).

Aidu ala

Pinnas

Lõhkematerjalide tootmisjääkide hävitamis- või katseplatsiga seotud seire:

▪ Kui luuakse tootmisjääkide hävitamisplats avapõletamiseks, siis tuleb olenevalt kasutussagedusest

seirata pinnase kvaliteeti platsi ümbruses. Kui platsi kasutatakse tihedamalt kui 1 kord nädalas, siis

on soovitatav seiresagedus 1 kord kvartalis, kui harvemini, siis kord poolaastas. Pinnase kvaliteeti

platsi ümbruses seiratakse platsi kasutusea ajal ja 3 aastat pärast kasutusea lõppu. Seiratavad ained

valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid lõhkematerjali tootmisjääke ja lõhkeainega

määrdunud esemeid hävitatakse. Seiret teostada kahes seirepunktis, mis paiknevad eri ilmakaartes

platsi suhtes. Seiretulemusi võrrelda keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete

sisalduse piirväärtused pinnases” sätestatud siht- ja piirarvudega. Kui proovid näitavad tööstusmaa

piirarvust kõrgemat sisaldust, siis tuleb välja selgitada reostuse ulatus ning asuda seda likvideerima.

Lisaks tuleb sellisel juhul hävitamisplatsi tehnilist lahendust muuta nii, et edaspidi oleks välistatud

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 125

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

ohtlike ainete sisalduse tõus. Täpsed seirepunktid ja -meetodid pannakse paika järgmistes

etappides.

▪ Enne tegevuse algust fikseerida pinnase foonitase nende ainete osas, mis lõhkematerjali

tootmisjääkide ja lõhkeainega määrdunud esemete hävitamisel võivad pinnasesse lisanduda.

Pinnavesi

Lõhkematerjalide tootmisjääkide hävitamis- või katseplatsiga seotud seire:

▪ Kui luuakse lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamisplats avapõletamiseks või lõhkekatseplats, siis

tuleb üks kord kvartalis seirata pinnavee kvaliteeti platsidest allavoolu asuvas tranšeeveekogus.

Seirepunkt valida kaitsetööstuspargist allavoolu (võib ühildada heitvee suubla seirega). Seirepunkti

valikul on oluline, et seal oleks võimalik järjepidevalt proove võtta. Seiratavad ained valitakse

konkreetselt vastavalt sellele, milliseid lõhkematerjali tootmisjääke ja lõhkeainega määrdunud

esemeid hävitatakse või millisest materjalist moona katsetatakse. Seiretulemusi tuleb võrrelda

keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete

nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete

keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste

saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“

sätestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtustega. Juhul kui seiretulemused näitavad määruses

toodud ainete sisalduse suurenemist võrreldes foontingimustega, tuleb seiret korrata, et välistada

juhuslik kõikumine. Tuvastatud väärtuste püsimisel või piirväärtuste ületamisel selgitada välja

reostuse ulatus ja allikas ning rakendada meetmeid reostuse likvideerimiseks. Lisaks tuleb sellisel

juhul välja töötada ja rakendada asjakohased tehnilised lahendused, mis väldivad ohtlike ainete

edasist jõudmist pinnaveekogusse.

▪ Enne tegevuse algust fikseerida pinnavee foonitase nende ainete osas, mis lõhkematerjali

tootmisjääkide ja lõhkeainega määrdunud esemete hävitamisel võivad pinnavette lisanduda.

Reoveepuhasti heitvee seire:

▪ Seirata reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee kvaliteeti. Heitvee seiret tuleb läbi viia vähemalt

üks kord kvartalis.

▪ Kohapeal määratavad näitajad: voolukiirus ja vooluhulk, lahustunud hapniku sisaldus,

pH, elektrijuhtivus, temperatuur.

▪ Laboris määratavad näitajad (vähemalt): BHT5, KHTMn, heljum, Püld, Nüld,

ammoonium (NH₄⁺), nitraat (NO₃⁻).

Põhjavesi

▪ Vähemalt üks kord kahe aasta jooksul seirata kaitsetööstuspargi lähedal asuvate Ordoviitsiumi

joogivee puurkaevude (puurkaevud katastrinumbriga 19631 ja 13547) veetaset (survetase) ning

veekvaliteeti. Veekvaliteedi seire kavandamisel lähtuda kehtivatest joogivee kvaliteedi- ja

kontrollinõuetest.

126 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

▪ Enne tegevuse algust fikseerida lähimates Ordoviitsiumi joogivee puurkaevudes (puurkaevud

katastrinumbritega 19631 ja 13547) foonitase nende ainete osas, mis lõhkematerjali tootmisjääkide

ja lõhkeainega määrdunud esemete hävitamisel võivad pinnase kaudu põhjavette lisanduda

3.5 Mõju maavaradele

▪ Ehitustööde käigus tekkiva kaevise materjali taaskasutada maksimaalses võimalikus ulatuses samal

kinnisasjal või kavandatava tegevuse alal (nt täitetöödes, reljeefi kujundamisel, teede ja platside

rajamisel), et vähendada loodusvarade kasutamist ning vajadust materjali juurdeveoks.

▪ Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb kaevise kasutamisel lähtuda maapõueseaduse nõuetest

ning järgmistest tingimustest:

▪ Kaevise kasutamine peab olema kooskõlas projektlahendusega.

▪ Kaevise kasutamine väljaspool kinnisasja või selle võõrandamine mahus üle 5000 m³ on

lubatud üksnes Keskkonnaameti loa alusel.

▪ Kaevist võib kasutada vaid juhul, kui see on tekkinud ehitustööde käigus ning selle

eemaldamine ei ületa ehitustegevuseks vajalikku mahtu.

3.6 Kliimamõjud

▪ Sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise

ja tormide sagenemisega tulevikus ning kavandada toimivad sademeveesüsteemid piisava varuga.

▪ Soovitatav on säilitada hoonete ja rajatiste vahel võimalikult palju haljasalasid, et soodustada

sademevee imbumist pinnasesse ja vähendada sademeveesüsteemide koormust intensiivsete

vihmasajude ajal.

▪ Soovitatav on kavandada hoonete välispiirded ja fassaadilahendused võimalusel selliselt, et

kasutataks suurema peegeldusvõimega, st kõrgema albeedoga materjale, mis vähendavad hoonete

soojenemist kuumaperioodidel.

▪ Tuleohu vähendamiseks tuleb territooriumile paigaldada piisavalt hüdrante ja kavandada

veevõtukoht, et metsatulekahju puhkemisel oleks ohutus tagatud.

▪ Kliimariskide tulemusel võimalike sagedasemate elektrikatkestuste leevendamiseks on soovituslik

piisava varugeneraatori olemasolu alal, mis on oluline nii käitise toimepidevuse kui ka

tootmisprotsesside ohutu seiskamise seisukohast.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 127

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

3.7 Mõju jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalusele, jääkreostus

Mõlema ala puhul

▪ Kaitsetööstuspargi/tööstusehoonete täpsemal kavandamisel ja ehitamisel näha võimalusel ette

jäätmete või nõuetele vastavate tootmisjääkide maksimaalne kasutamine ehitusmaterjalidena (mis

aitab vähendada ehitusmaavarade kaevandamise vajaduse vähendamist).

▪ Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda kehtivate õigusaktide ja PVT nõuetest, sh võtta arvesse

JäätS kehtestatud jäätmehierarhiat. Kõik jäätmed kogutakse vastavalt liigile ning antakse üle

keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Piirsalu ala

▪ Kuna Piirsalu pargi ala on kogu ulatuses jääkreostusobjektina registreeritud, on vajalik

pinnaseproovide võtmine enne ehitustegevuse algust. Uuringu tulemused on aluseks reostuse

likvideerimistööde kavandamisele. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtuste ületamisel (pinnas,

põhjavesi, tööstusmaa) on vajalik pinnase ja põhjavee saneerimine. Uuringu tulemused tuleb

kajastada ka käitise lähteolukorra aruandes (LoA), mis kuulub kompleksloa taotluse juurde.

3.8 Müra ja vibratsiooni mõju

Tööstusmüra (mõlemal alal)

Kuigi hetkel ei prognoosita igapäevase tootmisprotsessiga kaasneva müra (samuti vibratsiooni)

normtasemete ületamist (ega normtasemete lähedast olukorda) lähimate eluhoonete juures tuuakse

järgnevalt välja üldised soovitused võimaliku igapäevase tootmistegevusega seotud müra

vähendamiseks:

▪ Hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed jne) paigutamisel tuleb

lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud tundlikest aladest võimalikult kaugele

(vastassuunas).

▪ Tehnoseadmete valimisel on soovitatav eelistada masinaid/seadmeid, mille poolt tekitatav

müratase (helivõimsustase, LwA) on väiksem.

▪ Vajadusel tuleb hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt kõige mürarikkamad seadmed

helivõimsustasemega suurusjärgus 95…100 dB ja enam) ümber rajada lokaalne müraekraan või

mürasummutuskast.

▪ Võimalusel vältida suures mahus transporditöid (sh ala sisesed liikumised ja laadimistööd aga ka

alale sisse- ja väljasõidud) öisel ajal ehk öiseid rangemaid müra normtasemeid (ning inimeste

puhkeaega) silmas pidades ajavahemikus 23.00–7.00.

▪ Ehitusaegsed müratasemed (sh ehitusaegse liikluskoormusega kaasnevad) ei tohi lähedusse jäävatel

elamumaadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud

asjakohase mürakategooria normtaset. Ehitusaegse müra normtasemed elamumaadel on

kehtestatud ainult ajavahemikus 21.00–7.00. Päevasel ajal on ehitustööde puhul ajutiselt lubatud ka

128 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

kõrgendatud mürahäiringu esinemine ning ajavahemikus 7.00–21.00 teostatavatele ajutistele

ehitustöödele otsest normtaset kehtestatud ei ole.

Katseplatsi müra ja vibratsioon Aidu alal

Edaspidiste tegevuste (lõhketööde) kavandamisel ning ohutute lõhkeaine koguste määramisel tuleb

arvestada majandus- ja taristuministri 08.09.0217 määrusega nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja

hävitamise nõuded“. Lõhkamistööde täpse asukoha, koguste ja sageduste selgumisel tuleb muuhulgas

täpsustada ohualas olevad ehitised ja rajatised ning lõhketööde läbiviimisel nendega arvestada.

Lõhketöödega kaasneva müra ja vibratsiooni mõju vähendamiseks saab välja tuua erinevaid meetmed,

mille rakendamise võimalusi on soovitatav planeeringu realiseerimisel kaaluda:

▪ Lõhatava lõhkeaine koguse vähendamine.

▪ Suure lõhkeaine kogusega lõhkamiste arvu vähendamine.

▪ Lõhkeplatsi ja mõjutatavate alade (nt eluhooned) vahemaa suurendamine (nt ala sees eluhoonetest

kaugeima võimaliku katseplatsi asukoha valimine).

▪ Lokaalsed müratõkked või vallid katseplatsi lähiümbruses (täpsustakse projekteerimise etapis).

▪ Lõhkamiste teostamine osaliselt või täielikult kinnises punkris (oluliselt efektiivsem meede kui

müratõkete või vallide rajamine ning meetme rakendamine vähendaks oluliselt häiringute

esinemist).

▪ Hoonete heliisolatsiooni parandamine (sh nii akende, kui vajadusel ka muude konstruktsioonide

(uksed fassaad jne) heliisolatsiooni suurendamine).

▪ Võimalusel tuule suunaga arvestamine lõhkamiste teostamisel (ehk lähimate eluhoonete suunas

puhuva tuule korral lõhkamiste vältimine).

▪ Seire (sh nt müra ja vibratsiooni kontrollmõõtmised) ja vajadusel täiendavate meetmete

rakendamise analüüs.

Müra ja vibratsiooniga seotud häiringuid on teatud määral võimalik vähendada ka elanike õigeaegsel

teavitamisel ning lõhkamistööde jaoks sobiva aja valimisel. Seega on tegevuse kavandamisel soovitatav

täiendavalt lähtuda järgnevast:

▪ Kohaliku omavalitsusega kokku leppida mürarohkete tegevuste teostamise ajagraafik (päevad ning

kellaajad).

▪ Elanike teavitamine mürarohketest tegevustest (lõhkamiste päevad ja eeldatavad lõhkamiste

kellaajad), et elanikel oleks võimalik ette valmistuda ning häiringutega mingil määral arvestada.

▪ Lõhketööde teostamine ainult päevasel ajal.

▪ Lõhketööde teostamine ainult tööpäevadel (ehk mitte teostada nädalalavahetustel ja riigipühadel).

▪ Lõhketööde teostamise vältimine ka varahommikusel ja õhtusel ajal, mil häiringud on tõenäoliselt

suuremad kui inimeste tavapärasel tööajal.

▪ Lõhketööde kavandamisel on soovitatav teha koostööd Aidu Veeseikluskeskuse haldajaga ning

võimalusel kavandada lõhketööd päevadele ja kellaaegadele, mis kõige vähem seikluspargi tööd (sh

kliente) segavad. Soovitatav on vältida võistluspäevasid ning muid aktiivsemaid üritusi. Juhul, kui

Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneeringut soovitakse ellu viia ka ala kirdeossa kavandatud

puhkemajade ala osas, tuleb Aidu kaitsetööstuspargis (sh koostöös puhkemajade valdajaga)

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 129

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

täpsemalt hinnata võimalikke lõhketööde teostamise sobivat mahtu ja lõhketööde graafikut (sh

lõhketööde teostamise aeg ja lubatud maksimaalsed lõhkeaine kogused).

▪ Võimalusel on soovitatav arvestada ka lasteaedade olemasolu ja päevagraafikutega ning võimalusel

vältida lõhketöid pärastlõunasel ajal.

Siiski tuleb silma pidada, et elanike teavitamine ja lõhketööde ajastamine ei ole otseselt müra teket

vähendavad meetmed.

▪ Kaitsetööstuspargi territooriumil katselõhkamiste teostamise ajagraafiku väljatöötamisel on

koostöös kohaliku omavalitsusega soovitatav analüüsida (sh lähtudes tehase vajadustest ja

võimalustest), kas võimalikke mõjusid (eelkõige mürahäiringud) silmas pidades on eelistatud

rohkemate lõhkamiste teostamine ühel päeval (vähendamaks mürarohkete päevade arvu) või

lõhkamiste hajutamine erinevatele päevadele (lõhkamiste päeval häiringut tekitavate

mürasündmuste arvu vähendamiseks), kuid vastavalt suureneb mürahäiringu esinemisega päevade

arv. Lõhkamiste jaotamine erinevatele päevadele aitab vähendada ühe päeva müra hinnatud

(keskmistatud) tasemeid (Ld), kuid ei vähenda üksiku mürasündmuse hetkel esinevat häiringut.

▪ Kavandatava tegevuse täpsustamise järgmistes etappides on vajalik teostada täpsemad müra leviku

arvutused tulenevalt selleks hetkeks selgunud kaitsetööstuspargis reaalselt kavandatavatest

tegevustest (nt konkreetse ettevõtte või tootmise põhiselt), sh tuleb täiendavalt hinnata ka müra

vähendamise vajadust ja võimalusi. Mõju täpsustamisel tuleb hinnata ka võimalikku asjakohast

koosmõju piirkonna teiste müraallikatega ning hinnata ka liiklusmüra võimalikku mõju vastavalt

täpsustatud liikluskoormustele.

▪ Katselõhkamiste kavandamisel on eelkõige soovitatav minimeerida suurema lõhkeaine kogusega

lõhkamiste arvu ja vastavate lõhkamiste teostamise päevade arvu. Tavapärased müra leviku

tõkestamise meetmed (nt mõne meetri kõrgused müratõkkeseinad või vallid) ei ole antud juhul väga

efektiivsed müra leviku piiramise vahendid, kuna tõkkeid ei ole võimalik rajada vahetult müraallika

lähedusse (nt paari meetri kaugusele müraallikast). Lisaks tuleb silmas pidada, et müratõkete

efektiivsus (nt müra vähenemine ca 10 dB võrra) avaldub eelkõige vahetult tõkke taga, kuid nt 2-3

km kaugusel asuva eluhoone juures märkimisväärset müra tõkestavat efekti ei avaldu (kuna müra

kandub üle tõkke). Samuti ei ole müratõkked efektiivsed märkimisväärse madalsagedusliku müra

osakaaluga müraallikate (nt lõhketööd) puhul. Tuntav efekt on võimalik saavutada ainult juhul, kui

kõrged (minimaalselt 5–6 m kõrgused, soovitatavalt veel kõrgemad) ja massiivsed müratõkked

õnnestub rajada vahetult müra tekkekoha lähedale.

▪ Üldjuhul on soovitatav suurema kui 5 kg TNT lõhkeaine koguse lõhkamisi kaitsetööstuspargi

territooriumil võimaluse korral vältida ning suurema lõhkeaine koguse katselõhkamised läbi viia

kaitseväe harjutusväljadel.

▪ Soovitatav on 1,5–5 kg TNT lõhkeaine koguse lõhkamisega päevi Aidu kaitsetööstuspargi

territooriumil hoida minimaalsena ning suurema lõhkeaine koguse katselõhkamised võimalusel läbi

viia kaitseväe harjutusväljadel.

▪ Kumulatiivse mõju leevendamiseks on soovitatav katselõhkamiste päevade (graafiku) kavandamisel

Aidu ja Põhja-Kiviõli kaitsetööstusparkide osas teha koostööd ning võimalusel vältida samaaegseid

suurema lõhkeaine kogusega lõhkamispäevi.

130 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

3.9 Õhusaaste mõju

▪ Edasistes etappides (loamenetluse raames) tuleb saasteainete hajumisarvutused täpsustada,

lähtudes saasteainete maksimaalsest hetkelistest heitkogustest (g/s) ja heitallika töö dünaamikast.

Seejuures tuleb asjakohastele admetele tuginevalt esitada ka lõhnahäiringu esinemise hinnang

(vajadusel ka lõhnahäiringute esinemist modelleerida). Võimalike välisõhu heiteallikate (sh

katlamajad, mahutid) kauguse ala piiridest määravad heiteallikate detailsed andmed (kõrgus, ava

läbimõõt, gaasi mahtkiirus, saasteaine heitkogus), mis täpsustada projekteerimisel.

▪ Põletusseadmetele kohalduvad keskkonnaministri määrusega 99 sätestatud heite piirväärtuse

järgimise kriteeriumid ja seire nõuded. Arvestades põletusseadmete võimsust tuleb iga kolme aasta

tagant mõõta selliste saasteainete (vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, osakeste) sisaldust, millele

on määruse nr 44 kohaselt sätestatud heite piirväärtus asjaomase seadme jaoks, ning süsinikoksiidi

sisaldust suitsugaasis. Mõõtmistele esitatavad täpstavad nõuded on esitatud määruses nr 44.

▪ LMS § 24 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63

"Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded" näeb ette, et lõhkematerjalitehasel peab olema

hävitamisplats kasutamiskõlbmatu lõhkematerjali hävitamiseks, mille kaugus muudest ehitistest ja

liiklusteedest peab olema vähemalt 100 m, kuid ohutuse tagamiseks lähtuda võimalusel

hävitamisplatsi planeerimisel Kaitseväes kasutusele olevast rangemast nõudest, mis näeb ette kuni

10 kg lõhkeaine hävitamisel põletamise teel vähemalt 200 m kauguse hoonetest ja teedest100.

▪ Lõhkeainetehase rajamisel ja käitamisel järgida PVT viitedokumenti "Reference Document on Best

Available Techniques for the Manufacture of Organic Fine Chemicals, August 2006" ja Euroopa

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2022/2427 kinnitatud PVT järeldusi keemiasektori heitgaaside

ühiste käitlus- ja töötlussüsteemide jaoks; see ei välista muude PVT allikate kasutamise-kohaldamise

vajadust kompleksloa taotlemisel ja andmisel.

▪ On soovitatav, et kasutamiskõlbmatu lõhkematerjali ja lõhkeainega määrdunud esemete

hävitamisel avapõletamise teel jääks materjalide põletamise kogus alla 50 t aastas.

3.10 Ohtlikud ained ja avariiliste juhtumite hindamine

Mõlema ala puhul

▪ Käitlusüksuse maksimaalseks koguseks on soovitatav arvestada kuni 100 tonni TNT ekvivalenti

lõhkematerjali. Läbiviidud hindamine näitab, et nii Piirsalus kui Aidus on võimalik selle koguse puhul

tagada nii välimised kui sisemised ohutud kaugused. Samas see ei tähenda, et suuremaid koguseid

ei tohi käitlusüksusesse ette näha – see on võimalik käitlusüksuste paigutuse ja kaitsemeetmete

korral, mis tagab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määruse nr 63

„Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ täitmise, sh nii välimised kui sisemised kaugused.

▪ Täiendavalt LMS-i alusel määratud lõhkematerjalide käitlusüksuste ohututele kaugustele tuleb

määrata KemS-i alusel ohualad. Käitise territooriumile kavandatava hoonete või rajatiste puhul

selgitatakse kemikaalide käitlemisest tulenevad ohualad välja projekteerimisel ja enne tegevuse

99 Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ 100 Kaitseväe lõhketööde ohutuseeskiri. https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/12/Lohketoode-OE-5.3.pdf

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 131

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

alustamist, sh tuleb arvestada doominoefekti tekkevõimalust. KemS alusel arvestatakse

doominoefekti tekkevõimalust Rv ala ulatuse järgi, aga ainult määruse nr 63 mõistes ohutute

objektide (st kus ei käidelda lõhkematerjali) omavahelisel paigutamisel.

▪ Ettevõtted peavad saama tegevus- ja käitamisload ning koostama lubade saamiseks vajalikud

dokumendid vastavalt lõhkematerjaliseadusele, relvaseadusele ja kemikaaliseadusele. KemS § 26 lg

2 kohaselt ei nõuta KemS kohast käitamisluba, kui KemS käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded

on hõlmatud LMS või RelvS alusel antud loa alusel. See ei vabasta käitajat muude KemS-ist

tulenevate kohustuste ja nõuete täitmisest, sh koostama KemS kohaselt nõutud dokumendid

vastavalt ettevõtte ohtlikkuse kategooriale. Nii Piirsalu lõhkeainetehas kui Aidu suurekaliibrilise

laskemoona tehas on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte (SOE). Nõuded KemS alusel

koostatavate dokumentide sisule on esitatud Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusega nr

18 “Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende

koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele”. A-kategooria SOE

peab esitama teabelehe, ohutusaruande, sh võimalike riskide maandamise ennetavate ja

leevendavate meetmete kirjeldused (riskianalüüs) ning hädaolukorras lahendamise plaanid (HOLP).

Käitises toimuvate tegevuste ohualade ulatus tuuakse välja riskianalüüsis. Riskide hindamisel

võetakse arvesse nii käitise sisesed kui ka välised ohustatud objektid.

▪ Projekteerimisel tuleb rakendada tuleohutuse meetmeid, mis on loetletud põhiaruande ptk 7.2.1.9

/ 7.2.2.8 (tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine ning kujad). Täiendavalt tuleb

projekteerimisel arvestada, et plahvatusohtlikus (ATEX) piirkonnas paiknevate seadmete

elektrivarustus peab vastama ohtlikes keskkondades kasutatavatele seadmetele esitatavatele

nõuetele.

Piirsalu ala

▪ Heksamiini sünteesil käideldavate mürgiste gaasiliste ainete puhul tuleb vältida mürgise gaasipilve

levikut tootmisalast kaugemale. Formaldehüüdi ja ammoniaaki sisaldavate sõlmede juurde tuleb

paigutada vahumonitorid, mis võimaldavad lekke korral katta välja valgunud reaktsioonisegud

vahuga ning peatada reageerimata ainete aurustumise. Täiendavalt on vajalik vee/vahumonitoride

paigutamine heksamiini tootmisala perimeetrile, mis võimaldavad pikkade ja lamedate jugade

tekitamist, st saab moodustada veekardina, kui peaks toimuma suurem leke sünteesikolonnist / -

reaktoritest.

▪ Ennetava meetmena tuleb ette näha varugeneraator, mis varustab elektrivarustuse katkestuse

korral elektrienergiaga tuleohutussüsteemid ning heksamiini tootmise jahutusvee pumbad. Vajalik

varugeneraatori võimsus ja kütusevaru täpsustatakse projekteerimisel.

▪ Lõhkematerjali käitleval ettevõtjal peab olema tegevusluba ja lõhkematerjali käitlemiskohal

käitamisluba vastavalt LMS-ile. Lõhkematerjalitehasele käitamisloa andmise eelduseks on vastavus

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusele nr 63 „Lõhkematerjalitehasele

esitatavad nõuded“, sh peavad olema tagatud tehasevälised ja tehasesisesed ohutud kaugused.

Käitamisloa taotlemisel esitatakse mh KemS kohaselt nõutavad dokumendid, kui käitlemiskohas

hoitavad ohtlike ainete kogused ületavad kemikaali ohtlikkuse alammäära ja kui käitlemiskohal

puudub kemikaaliseaduse kohane luba (LMS § 26 lg 1 p. 8).

132 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Aidu ala

▪ Laske- ja lahingumoona tootmiseks on ettevõtjal vaja tegevusluba ja tootmiskohale antakse

käitamisluba RelvS kohaselt. Lisaks RelvS nõutud andmetele tuleb käitamisloa taotluses esitada

andmed ja dokumendid LMS § 26 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt (RelvS § 8344), mis sisaldab ka

KemS kohaselt nõutavaid dokumente.

3.11 Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele, sh visuaalne mõju

Mõlema ala puhul

▪ KSH soovitab leevendava meetmena kaaluda üle 25 m hoone visuaalse kujunduse sobitamist

keskkonda, eelkõige kõrgemate osade puhul. Värvilahenduse valikul on mõistlik eelistada

tumedamaid ja matte toone, mis vähendavad kõrgete hoonete eristumist ümbritsevast

metsamaastikust. See aitab vähendada visuaalset mõju olukordades, kus hoone muutub puude

latvade kohal nähtavaks.

▪ Kogukondade heaolu suurendamiseks soovitav kaaluda võimalikke kohalikke kasu suurendavaid

(sotsiaalseid) investeeringuid. Sobivate lahenduste leidmiseks teha koostööd kohalike

omavalitsustega.

Aidu ala

▪ Aidu ala läbib RMK pikk (kokku 613 km) Kauksi-Aegviidu-Penijõe matkatee. Juhul, kui Aidu alale

rajatakse park, on vaja matkatee kaitsetööstuspargist ümber suunata (ohutul kaugusel), nii et

otseselt piirkonna puhkekvaliteet ei kahjustuks. Täpse lahenduse jaoks on vajalik koostöö RMK-ga.

Samuti on vaja koostääs RMK-ga hinnata, kas pargist ca 600 m kaugusel paiknev Aidu-Liiva

puhkekoht vajaks ümber paigutamist.“

3.12 Mõju varale

▪ Säilitada võimalike negatiivste mõjude vähendamiseks kinnisvara väärtusele mets

kaitsetööstuspargi ümber ja territooriumil nii palju kui võimalik.

3.13 Mõju liikuvusele ja olemasolevatele transpordikoridoridele

▪ Võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks soovitab KSH tööstuspargi ehitusel ja hiljem

tooraine või toodangu veol arvestada tipptundidega ning kavandada enamik tööstuspargiga seotud

liiklusvoogudest väljapoole tipptunde, vältides häiringuid igapäevasele liiklusele ja pendelrändele.

▪ Koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega on oluline planeeringu elluviimisel näha ette turvalised

lahendused kergliiklejatele ja ühistranspordiga liiklejatele kaitsetööstusparki tööle liikumiseks.

▪ Ohtlike veoste liikumised on soovitatav kavandada töötajate vahetuste vahetumise aja välisele

perioodile, et vältida kattumist tihedama liiklusega.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 133

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

3.14 Pärandkultuur ja militaarpärand

▪ Piirsalu alal paikneb pärandkultuuriobjekt Piirsalu raketibaas, mis on ühtlasi ka militaarpärandi

objekt. Objekti seisund on kehv. Kohaliku omavalitsuse hinnangul väärib Piirsalu raketibaas vähemalt

osaliselt säilitamist, kui ajalooliselt huvipakkuv objekt. Sellest tulenevalt teeb KSH ettepaneku

Piirsalu raketibaasi osas kaaluda võimalusi olemasolevate hoonete taaskasutamiseks või osaliseks

säilitamiseks.

134 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

4 Kokkuvõte

Käesolev mõjude hindamise aruande täiendus on Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise põhiaruande täiendus Piirsalu ja Aidu alade osas

ning seda tuleb käsitleda koos põhiaruandega. Aruandes on esitatud täiendavad täpsustused ja

mõjuhinnangud, lähtudes praeguseks hetkeks teadaolevast infost kavandatava tegevuse kohta. Juhul kui

käesolevas aruandes ei ole vastupidist öeldud, jäävad kehtima põhiaruandes esitatud hinnangud,

järeldused ning tingimused.

Piirsalu ja Aidu alade osas on eelvaliku etapis eelnevalt leitud, et kuigi need ei olnud kaitsetööstuspargi

jaoks eelistatud asukohad, on need siiski sobilikud riigi eriplaneeringu eesmärgi täitmiseks teatavate

tingimuste ja piirangutega. Käesoleva mõjude hindamise aruande täienduse eesmärk on täpsustada

kavandatavat tegevust ning hinnata selle mõju detailsemalt, et võimaldada edasisel kavandamisel vältida

olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid. Seega käesolevas mõjude hindamise aruande täienduses ei ole

enam tegemist asukohaalternatiivide võrdlemisega, vaid konkreetse tegevuse sobivuse hindamisega

valitud aladel.

Piirsalu alal on eelnevast täpsemalt kirjeldatud eeldatavalt kavandatavat lõhkeainete tootmist (mis

vajalike läheainete tootmise lisandumise korral kujuneb kaitsetööstuse ja väikesemahulise

keemiatööstuse kompleksiks). Aidu alale kavandatakse eeldatavalt laskemoona tootmisega seotud

tegevused, eeskätt suurekaliibrilise laskemoona tootmine. Mõlema ala puhul on kavandatava tegevuse

kirjeldus käesolevas mõjude hindamise aruande täienduses esitatud detailsemalt kui

planeeringulahenduses, et võimaldada mõjude täpsemat hindamist.

Olulisimad teemad, mida mõjude hindamise aruande täienduses võrreldes põhiaruandega täiendatakse,

on Piirsalu alal võimalikud metsisele avalduvad mõjud ning lõhkeaine tootmisega kaasnevad

keemiatööstuse mõjud. Aga üle vaadatakse käesolevas aruandes kõik mõjuvaldkonnad. Hindamise

tulemusel on täpsustatud keskkonnatingimusi ja -meetmeid, millega tuleb arvestada alade edasises

kavandamises, projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel.

Kokkuvõttes on Piirsalu ja Aidu aladel kavandatav tegevus võimalik ellu viia (olulisi ebasoodsaid

keskkonnamõjusid ei kaasne) tingimusel, et järgitakse mõjude hindamise aruande täienduses esitatud

tingimusi ja leevendusmeetmeid. Käesolev mõjude hindamise aruande täiendus (koos põhiaruandega)

loob aluse REP-i lahenduse kehtestamiseks Piirsalu ja Aidu aladel ning edasiseks projekteerimiseks ja

otsuste tegemiseks, tagades, et keskkonnamõjud on piisavalt hinnatud ning nende vältimiseks või

leevendamiseks on vajalikud meetmed määratletud.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. 135

Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Lisad

Lisa 1. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Piirsalu ala Natura hindamine

Lisa 2. Piirsalu kaitsetööstuspargi metsise (Tetrao urogallus)

eksperthinnang (AK)

Lisa 3. Kompensatsioonimeetmete kava kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu Piirsalu eelvalikualal metsisele avalduvate mõjude

kompenseerimiseks (AK)

Lisa 4. Piirsalu kaitsetööstuspargi piirkonna põhjavee uuring

Lisa 5. Piirsalu kaitsetööstuspargi pinnavee uuring

Lisa 6. Aidu kaitsetööstuspargi piirkonna põhjavee uuring

Lisa 7. Saasteainete hajumiskaardid

Lisa 8. Asukoha eelvaliku ja esimese etapi aruande täienduse

kooskõlastamise ja arvamuste avaldamiste koondtabel

s

Töö nr 24004951 | 17.08.2026

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha

eelvaliku täienduse eelnõu

Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu

eelvalikualade osas

Eelnõu

Tallinn–Tartu 2026

2 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 3

Planeeringu koostamise korraldaja (vastavalt PlanS § 27 lg 7) poolne meeskond:

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse

arendamise erinõunik

Indrek Sirp

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

planeeringute ja riigikaitseliste ehitiste

töövõime projektijuht (hanke tellija

esindaja)

Priit Alekask

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

Põhja-Kirde taristuportfelli

keskkonnaspetsialist

Diane Salimaa

Planeeringu koostamise konsultandi – Hendrikson DGE poolne meeskond:

Planeerija-projektijuht, pädevus: MSc

geograafias, Berni Ülikool, Šveits (al

20.02.2019), BSc inimgeograafias (Tartu

Ülikool, dok nr BA014124, al

27.08.2007)

Veronica Luidalepp

Töögrupi juht Jaak Järvekülg

Planeerija Merlin Kalle

Geoinformaatika spetsialist Jaanus Padrik

Kartograaf Jürgen Pikk

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 4

Sisukord

SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................................... 6

1. ASUKOHA EELVALIKU MENETLUS JA SELLE JÄTKAMINE PIIRSALU JA AIDU ALADEL .......................................... 6

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA PLANEERINGULAHENDUSE TÄPSUSTAMINE ...................................................... 7

2.1. PIIRSALU ............................................................................................................................................................ 7

2.2. AIDU ................................................................................................................................................................... 9

2.3. OHUTUTE KAUGUSTE MÄÄRAMINE ................................................................................................................ 10

3. MÕJUDE HINDAMISE, SH KSH TULEMUSTEGA ARVESTAMINE ........................................................................ 13

4. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDMISE ALUSEKS OLEVAD TINGIMUSED ...................................................... 14

4.1. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ALUSEKS OLEVAD TINGIMUSED PIIRSALU ALA KOHTA ................................... 14

4.1.1. Kruntideks jaotamine ............................................................................................................................... 14

4.1.2. Krundi hoonestusala määramine ............................................................................................................. 15

4.1.3. Krundi ehitusõiguse määramine .............................................................................................................. 15

4.1.4. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted ... 17

4.1.5. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused .................................................. 18

4.1.6. Haljastus, heakord, piirdeaiad ................................................................................................................. 20

4.1.7. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ....................................................................................................... 22

4.1.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine ning kujad ..................................................................... 23

4.1.9. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................................ 24

4.1.10. Keskkonnatingimused ............................................................................................................................ 24

4.1.11. Servituudi seadmise vajadus .................................................................................................................. 29

4.1.12. Ehitusuuringu tegemise vajadus ............................................................................................................ 29

4.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ALUSEKS OLEVAD TINGIMUSED AIDU ALA KOHTA ......................................... 29

4.2.1. Kruntideks jaotamine ............................................................................................................................... 29

4.2.2. Krundi hoonestusala määramine ............................................................................................................. 30

4.2.3. Krundi ehitusõiguse määramine .............................................................................................................. 30

4.2.4. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted ... 32

4.2.5. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused .................................................. 33

4.2.6. Haljastus, heakord, piirdeaiad ................................................................................................................. 35

4.2.7. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ....................................................................................................... 35

4.2.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine ning kujad ..................................................................... 37

4.2.9. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................................ 38

4.2.10. Keskkonnatingimused ............................................................................................................................ 38

4.2.11. Servituudi seadmise vajadus .................................................................................................................. 44

4.2.12. Geodeetilised punktid ............................................................................................................................ 44

4.2.13. Ehitusuuringu tegemise vajadus ............................................................................................................ 44

5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TINGIMUSED ...................................................................................................... 45

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 5

Jooniste nimekiri

Joonis 1. Planeeringulahendus Piirsalu alal ................................................................................. 10

Joonis 2. Planeeringulahendus Aidu alal ........................................................................................ 9

Joonis 3. Piirsalu ala välised ohutud kaugused. Lõhkematerjalide kogused TNT ekvivalentides 11

Joonis 4. Aidu ala välised ohutud kaugused. Lõhkematerjalide kogused TNT ekvivalentides .... 12

6 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Sissejuhatus

Riigi eriplaneering ja sellega kaasnev keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Vabariigi Valitsuse

15.02.2024 korraldusega nr 40. Planeering kehtestati osaliselt Vabariigi Valitsuse 22.08.2025

korraldusega nr 151 Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli alade osas. Sama otsusega seadis Vabariigi Valitsus

Kaitseministeeriumile ülesandeks selgitada välja eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas kasutuselevõtmise

vajadus. Kaitseministeerium otsustas REP-i menetluse viia lõpuni ka Piirsalu ja Aidu aladel tulenevalt

Kaitseministeeriumi eesmärgist luua täiendavaid võimalusi laskemoona ja lõhkeaine tootmiseks ning

teisalt kaitsetööstusettevõtete huvist uute tootmisvõimsuste loomise vastu. Sellest tulenevalt jätkatakse

Piirsalu ja Aidu alade osas asukoha eelvaliku menetlust.

Käesolev dokument on kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja

Aidu alade osas. Asukoha eelvaliku täiendust tuleb käsitleda koos dokumendiga „Kaitsetööstuspargi

riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik

ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne“ (edaspidi:

põhiaruanne) ning käesoleva protsessi käigus koostatava dokumendiga „Kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esimese etapi aruande

täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“ (edaspidi: mõjude hindamise aruande täiendus) .

Tulenevalt asjaolust, et Piirsalu ja Aidu alade osas on tegemist asukoha eelvaliku menetluse jätkamisega,

ei esitata käesolevas dokumendis põhiaruandes käsitletud üldiseid lähtekohti, metoodikat ega järeldusi

täies mahus. Põhiaruandes esitatud seisukohad kehtivad, kui käesolevas asukoha eelvaliku täienduses ei

ole esitatud täpsustusi või muudatusi. Käesolev dokument keskendub eelkõige nendele asjaoludele, mis

on menetluse jätkamisel täpsustunud või muutunud, sh täpsustatakse Piirsalu ja Aidu alade osas

planeeringulahendust ning määratakse tingimused edasiseks arendamiseks ja projekteerimistingimuste

andmiseks.

Antud asukoha eelvaliku täiendust tuleb käsitleda koos planeeringu jooniste ja lisadega, mis on avaldatud

planeeringu kaardirakenduses: https://dge.ee/maps/KTP-EP/ ja Kaitseministeeriumi kodulehel

https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 7

1. Asukoha eelvaliku menetlus ja selle jätkamine Piirsalu ja Aidu aladel

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Vabariigi

Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 40. 2025. aastal läbi viidud asukoha eelvaliku menetluses hinnati

võimalike asukohtadena Pärnu 1, Pärnu 2, Põhja-Kiviõli, Piirsalu ja Aidu ala. Vabariigi Valitsus kehtestas

riigi eriplaneeringu osaliselt 22.08.2025 korraldusega nr 151 Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas.

Tulenevalt suurimast keskkonnamõjust otsustati loobuda kaitsetööstuspargi rajamisest Pärnu 2 alale.

Piirsalu ala ja Aidu ala osas riigi eriplaneeringut senises menetluses kehtestatud ei ole.

Asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruandes leiti, et kuigi Piirsalu ja Aidu alad ei ole kaitsetööstuspargi jaoks eelistatud asukohad, on need

siiski sobilikud toetamaks riigi eriplaneeringu eesmärki, kuid seda erinevate tingimuste tõttu kas

väiksemas mahus või teatavate piirangutega.

Vabariigi Valitsuse korralduse nr 151 kohaselt ei ole Piirsalu ja Aidu alade osas välja töötatud

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi. Samuti on korralduses nr 151 märgitud, et

kuna käesolevaks hetkeks ei ole teada konkreetne vajadus nelja ala järele, on kaitsetööstuspargi kiireks

väljaarendamiseks põhjendatud riigi eriplaneering kehtestada asukoha eelvaliku alusel osaliselt ehk

ainult Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Selline osaline kehtestamine jätab planeeringu koostamise

korraldajale võimaluse vajaduse ilmnemisel riigi eriplaneeringu protsessi jätkata ka Piirsalu ala ja Aidu ala

osas, tehes täiendavaid uuringuid ning töötades välja projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad

tingimused.

Põhiaruandes on välja toodud, et Piirsalu ala võiks kõne alla tulla vaid oluliselt väiksema mahu ja piiratud

tegevuste korral, näiteks müra tekitava katseplatsi vältimisel. Samuti on märgitud, et Piirsalu ala puhul

on peamine konflikt seotud metsise leiukoha piirnemise ja osalise kattumisega kavandatava alaga ning et

kavandatava tegevuse mõju tuleb järgmistes etappides täpsustada. Piirsalu ala osas tuleb planeeringu

koostamise korraldajal arvestada ka Keskkonnaameti 26.05.2025 kirjaga nr 6-5/25/6892-6 esitatud

ettepanekute ja märkustega.

Tulenevalt eeltoodust ning arvestades jätkuvat huvi kaitsetööstuspargi rajamise vastu jätkatakse riigi

eriplaneeringu menetlust Piirsalu ja Aidu alade osas. Arvestades ühelt poolt riigi huvi lõhkeaine ja

laskemoona tootmiseks ning potentsiaalseid projekte ning teisalt kahte kaitsetööstuspargi

planeeringumenetluses olevat täiendavat ala, siis on Kaitseministeerium hinnanud, et Piirsalu alale võib

sobida lõhkeainetehas ja Aidu alale suurekaliibrilise laskemoona tehas. Võttes suurekaliibrilise

laskemoona tehase puhul arvesse lõhkematerjali koguseid ja võimalikku katseala testide teostamiseks,

siis Piirsalu ala oma piirangutega ei sobiks selliseks tegevuseks. Eelduslikult võib aga Piirsalu alale sobida

lõhkeainetehas, mille müra mõju ja lõhkematerjali kogused on väiksemad. Kaitseministeeriumil on

kogemus suurekaliibrilise laskemoonatehase projektiga Põhja-Kiviõlis sedalaadi tootmine vajab

tunduvalt suuremat ala kui Piirsalus võimalik saada (Põhja-Kiviõli ala on 141 ha, Piirsalu ala ca 75 ha).

Aidus on peaaegu 160 ha ning sellele alal on eelduslikult võimalik ilma oluliste mõjudeta rajada

suurekaliibrilise laskemoona tehas. Käesolevas etapis täpsustatakse planeeringulahendust ning

vaadatakse üle nende alade kohta koostatud uuringud ja mõjude hinnangud ning vajaduse korral

8 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

ajakohastatakse neid. Menetluse käigus määratakse projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad

tingimused.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 9

2. Kavandatava tegevuse ja planeeringulahenduse täpsustamine

2.1. Piirsalu

Piirsalu alal täpsustatakse kavandatavat tegevust võrreldes põhiaruandes käsitletuga. Täpsustatud

lahenduse kohaselt kavandatakse alale lõhkeainete tootmisega seotud tootmiskompleks e

lõhkeainetehas.

Kavandatav tegevus hõlmab lõhkeainete tootmist ning sellega seotud tootmisprotsessi etappe, sh

vajadusel tootmisprotsessis vajalike lähteainete tootmist (nt heksamiini tootmist). Tegemist on

lõhkeainete tootmisega seotud tehnoloogilise tervikuga. Samuti rajatakse alale lõhkematerjali hoidlad (vt

ptk 2.3).

Tööstuspargi ala jaotub suures plaanis kolmeks osaks:

▪ üldala, kuhu jäävad väravahooned (võimalusel rajatakse kaks väravat, millest eeldatavalt on üks

töötajatele ja külastajatele, teine logistikale; vajadusel lisatakse väravaid), tööstuspargi töötajate ja

külastajate parkla, administratiivhoone(d) ja lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamise plats;

▪ tootmise ala, kus paiknevad kõik erinevad lõhkeainete tootmiseks vajalikud hooned ja kemikaalide

hoidlad;

▪ hoidlate ala, mis paikneb tootmisalast sellisel kaugusel, et tagatud on nii sisemised kui välised

ohutud kaugused.

Võrreldes varasemalt käsitletud lahendusega ei kavandata Piirsalu alale müra tekitavat katseplatsi.

Kavandatava tegevuse täpsustamisel on arvestatud vajadusega vähendada keskkonnamõjusid, eelkõige

seoses mürahäiringuga.

Piirsalu ala osas jätkatakse riigi eriplaneeringu menetlust põhiaruandes määratud eelvalikuala piires, kuid

täpsustatakse kaitsetööstuspargi ala piire. Kaitsetööstuspargi ala suuruseks kujuneb ca 74,72 ha.

Planeeringulahendust täpsustatakse krundijaotuse ja hoonestusalade osas. Planeeritav lahendus on

toodud järgneval joonisel (Joonis 1). Võrreldes varasema lahendusega muudetakse teise võimaliku pääsla

asukohta, et arvestada paremini looduskaitseliste piirangutega. Kuna teise võimaliku pääsla kasutamine

eeldab tee rajamist alale, mis jääb osaliselt eelvaliku- ja planeeringualast välja ning kaitsetööstuspargi

alast täielikult välja, tuleb arvestada, et joonisel näidatud juurdepääsutee on esitatud põhimõttelise

võimaliku asukohana. Täpne tee lahendus, sh Piirsalu jõe ületuse võimalus, määratakse edasises,

kaitsetööstuspargi planeeringust eraldiseisvas, protsessis.

10 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Joonis 1. Planeeringulahendus Piirsalu alal

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 11

2.2. Aidu

Aidu alal täpsustatakse planeeringulahendust võrreldes põhiaruandes käsitletuga. Kavandatava tegevuse

sisu ei muutu ning alale kavandatakse jätkuvalt kaitsetööstuspargi eesmärgiga kooskõlas olev

tootmistegevus vastavalt põhiaruandes käsitletud lahendusele.

Muudatused ei mõjuta eelvalikuala ulatust võrreldes põhiaruandes käsitletuga. Täpsustatakse

kaitsetööstuspargi ala piire ja ala suuruseks kujuneb ca 157,02. Täpsustatud lahenduse kohaselt

muudetakse krundistruktuuri ja hoonestusala piiri. Planeeritav lahendus on toodud järgneval joonisel

(Joonis 2).

Joonis 2. Planeeringulahendus Aidu alal

12 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

2.3. Ohutute kauguste määramine

Kuna Piirsalu ja Aidu alale kavandatakse lõhkematerjali sisaldavaid hooneid, sealhulgas

lõhkematerjalihoidlaid, tuleb planeeringulahenduse koostamisel arvestada lõhkematerjalide käitlemisele

esitatavatest nõuetest tulenevate ohutute kaugustega. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri

01.06.2005 määrusele nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ määratakse ohutud kaugused

sõltuvalt kaitstavast objektist hoitava lõhkematerjali koguse ja ohutuskoefitsiendi alusel.

Sellest tulenevalt on planeeringuga määratud alad, kuhu on võimalik kavandada lõhkematerjali suuremas

koguses sisaldavaid hooneid ja rajatisi. Alade paiknemisel on arvestatud väliste ohutute kauguste

võimaliku ulatusega.

Allolevatel joonistel on näidatud võimalikud välised ohutud kaugused. Ohutute kauguste määramisel on

lähtutud ohutuskoefitsiendist (k), mille suurus sõltub vastavalt määrusele nr 63 kaitstava objekti liigist ja

täpne arvuline väärtus ka hoones või ehitises hoitavast lõhkematerjali kogusest. Sellest tulenevalt tuleb

arvestada, et kaitsetööstuspargi väliselt tekivad uute hoonete ehitamisele ehituspiirangud:

▪ k22 alas üksikult asuvatele elamutele, tööstus- või ühiskondlikele hoonetele, üle 1000 m 3 mahuga

vedelkütusehoidlale, sadamale, lennuväljale;

▪ k30 alas elamurajoonidele ning

▪ k40 alas hoonetele, kus viibivad inimesed püsivalt või mille kasutus eeldab kõrgemat ohutustaset:

haiglad, vanadekodud, lasteaiad, vanglad või muud sarnased hooned.

Ohutute kauguste käsitlemisel on arvestatud olemasoleva ümbritseva asustuse paiknemisega.

Lõhkematerjalitehasele esitatavate nõuete kohaselt sõltub ohutute kauguste täpne ulatus muu hulgas

hoitava lõhkematerjali kogusest ja tehnilisest lahendusest, mistõttu täpsustatakse ohutute kauguste

täpne ulatus edasises etapis projekteerimistingimuste andmisel ja ehitusprojekti koostamisel.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 13

Joonis 3. Piirsalu ala välised ohutud kaugused. Lõhkematerjalide kogused TNT ekvivalentides

14 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Joonis 4. Aidu ala välised ohutud kaugused. Lõhkematerjalide kogused TNT ekvivalentides

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 15

3. Mõjude hindamise, sh KSH tulemustega arvestamine

Riigi eriplaneeringu koostamisel on arvestatud asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes (nn põhiaruandes) ning selle täienduses

(mõjude hindamise aruande täiendus Piirsalu ja Aidu alade osas) esitatud järeldustega.

Piirsalu ala osas on mõjude hindamise täpsustamise käigus muuhulgas hinnatud kavandatava tegevuse

mõju metsisele ning määratud sellest tulenevad arendamise tingimused. Planeeringulahenduse

täpsustamisel (vt ptk 2.1) on nende järeldustega arvestatud, mh ei kavandata alale müra tekitavat

katseplatsi ning täpsustatud on kavandatava tegevuse ulatust ja iseloomu. Mõjude hindamise tulemuste

kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju väljaspool planeeringuala. Metsise

elupaigale avalduv mõju leevendatakse kompensatsioonimeetmetega vastavalt mõjude hindamise

aruandes esitatule.

Aidu ala osas oli põhiaruandes ette nähtud täiendava taimestiku uuringu läbiviimine, mis viiakse läbi juulis

2026. Uuringu tulemuste alusel täpsustatakse vajaduse korral planeeringulahendust ning seatakse

piirangud edasises menetluses. Planeeringulahenduse täpsustamisel (vt ptk 2.2) on arvestatud mõjude

hindamise seniste järeldustega. Samuti on mõjude hindamise soovitused ja meetmed sisse viidud

projekteerimistingimuste aluseks olevatesse tingimustesse (ptk 4.1 ja 4.2).

16 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

4. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused

Kaitsetööstuspargi jaoks on leitud sobivad asukohad. Selle jaoks on tehtud asukoha eelvaliku raames

piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alade puhul puuduvad

välistavad tegurid kaitsetööstuspargi rajamiseks ning aruanne seab valitud aladele konkreetsed

keskkonnatingimused, mida peab täitma.

PlanS § 271 lg 1 kohaselt võib REPi koostamise korraldaja loobuda detailse lahenduse koostamisest ja

kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui puuduvad välistavad tegurid REPiga kavandatava

ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on esitatud

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. PlanS § 271 lg 4 on sätestatud, et REPi

asukoha eelvaliku alusel kehtestatud REP on projekteerimistingimuste andmise alus. Ehitusseadustiku

(EhS) § 28 lg 2 kohaselt jätkub sellisel juhul ehitise kavandamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti poolt projekteerimistingimuste väljastamisega.

EhS § 261 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud asukoha eelvaliku alusel kehtestatud REPi

alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks.

EhS § 261 lg 2 kohaselt lähtutakse projekteerimistingimuste andmisel EhS § 26 lg 3 punktidest 2 ja 4 ning

määratakse lõikes 4 nimetatud tingimused.

REPi asukoha eelvaliku otsuses sätestatavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused antakse

täpsusastmes, mis võimaldab määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpse asukoha, samuti

EhS § 26 lg 4 esitatud muud tingimused. Selle tagamiseks määratakse asukoha eelvaliku otsuses

tingimused arvestades nii EhS § 26 lg 4 kui PlanS § 126 lg 1. PlanS § 126 lg 1 ülesannetest lahendatakse

asjakohased.

4.1. Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused Piirsalu ala kohta

4.1.1. Kruntideks jaotamine

Kaitsetööstuspargile vajalik ala kavandatakse riigikaitsemaa sihtotstarbega Kõuemaru (68001:003:0278)

ja Tuulemaru (68001:003:0274) maaüksustele, millest moodustatakse kaks krunti, mis jäävad eelvalikuala

piiresse.

Eriplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala hõlmab endas ka Tormimaru (68001:003:0277)

maaüksuse, kus asub Kaitseliidu lasketiir. Maaüksus jäeti eelvalikuala piiri määramisel eelvalikualast välja

ning selle piire ega maakasutuse otstarvet käesoleva planeeringuga ei muudeta. Kõuemaru maaüksuse

lääne-, edela- ja loodeosast, mis valdavalt asuvad eelvalikualal ning samuti eelvalikualal asuvast

Tuulemaru maaüksusest on kavandatud krunt nr 3, mille maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta.

Kõuemaru maaüksuse kirdeosast, mis asub väljapool eelvalikuala, kuid jääb planeeringualale, on ette

nähtud eraldi krunt nr 4, mille maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta ning alal säilib olemasolev olukord.

Kaitsetööstuspark rajatakse krundile nr 1, mille maakasutuse sihtotstarbeks kavandatakse tootmis- ja

ärimaa ning transpordimaa. Transpordimaa krunt nr 2 on moodustatud Tormimaru maaüksusel asuva

Piirsalu lasketiiru juurdepääsutee rajamiseks. Krundipiiride määramisel lähtuti olemasolevate

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 17

maaüksuste piiridest ja eelvaliku ala piirist. Krundi nr 1 läänepoolse piiri määramisel on arvestatud Piirsalu

jõe kalda ehituskeeluvööndi piiriga (krundipiir on kavandatud väljapoole kalda ehituskeeluvööndi piiri).

Selliselt on tagatud põhiaruande soovitus vältida kavandatud tegevuse käigus Piirsalu jõe äärsete

metsakoosluste hävitamist ja kahjustamist (sh metsade raie ja raadamise teel) 50 m jõe kaldast, v.a

kavandatava juurdepääsutee asukohas.

Kuna kaitsetööstuspargi puhul ei ole planeerimise faasis täpne ruumivajadus (sh ka krundistruktuur)

teada, on paindlikuks elluviimiseks kaitsetööstuspargi sisesel territooriumil lubatud:

▪ kavandatud krunte jagada väiksemateks kruntideks eraldi planeeringut koostamata arvestusega, et

ei ületata planeeringuga määratud ehitusõiguse kogumahtu ja oleks tagatud vajalik taristu (tee,

tehnovõrk jmt). Seejuures on lubatud planeeritud kruntidest välja kruntida tehnorajatistele (nt

alajaam, puurkaev, puhasti jmt) vajalik maa-ala ja/või transpordimaa krunt/krundid.

▪ liita, st planeeritud kruntide alusel moodustada katastriüksus mitme planeeritud krundi alusel, sh on

vajadusel lubatud tootmis- ja ärimaa krundi/kruntide koosseisu arvata ka planeeritud tänavamaa

krunt.

Planeeritud kruntide alusel moodustatavad katastriüksused võivad täpsustuda piiride märkimisel

loodusesse katastrimõõdistamise ja edasise projekteerimise käigus.

4.1.2. Krundi hoonestusala määramine

Valdavalt on krundi nr 1 hoonestusala määratud 10 m kaugusele piirnevast krundi piirist. Hoonestusala

piiritlemisel on arvestatud Lepaste oja veekaitsevööndiga 1 – 10 m Eesti topograafia andmekogu

põhikaardile kantud veekogu veepiirist, mis jagab hoonestusala kaheks: põhja- ja lõunapoolseks

hoonestusalaks. Kavandatud hoonestusala piir on kooskõlas mõjude hindamise aruande täienduse

järeldustega.

Krundi hoonestusala suurus on 67,90 ha. Hoonestusala sisse tuleb kavandada ehitusõigusega lubatud

hooned. Hoonete täpne asukoht määratakse projektis, arvestades kehtivaid õigusakte2.

Lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamisplatsi asukoht tuleb ette näha projekteerimisel, arvestades

vajalike kujadega.

4.1.3. Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi nr 1 hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind, kõrgus ja sügavus on antud maksimaalse

eeldatava vajaduse alusel arvestusega krundi väiksemateks kruntideks jagamisega.

Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud järgnevas tabelis.

1 vastavalt veeseadusele on veekaitsevööndis muuhulgas keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega 2 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane

18 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Tabel 1. Piirsalu planeeringuala kruntideks jaotamine ning kavandatav ehitusõigus

Planeeri-

tud

krundi

number/

nimetus

Krundi

suurus

(m²)

Krundi kasutamise

sihtotstarve*

Hoonete

suurim

lubatud

arv

Hoonete

suurim

lubatud

ehitisealune

pind (m²)

Hoonete

lubatud

maksimaalne

suhteline

kõrgus (m)

Hoonete

suurim

lubatud

sügavus (m)

1 735 446

Tootmismaa 0–100%;

ärimaa 0–100%;

transpordimaa 0–50%

100 147 089 20/40** 5

2 11 700 Transpordimaa 100% 0*** Üldjuhul ei

hoonestata*** Üldjuhul ei

hoonestata*** Üldjuhul ei

hoonestata***

3 17 1561 Riigikaitsemaa 100% 0 Ei hoonestata Ei hoonestata Ei hoonestata

4 415 255 Riigikaitsemaa 100% 0 Ei hoonestata Ei hoonestata Ei hoonestata

Tormimaru 164 343 Riigikaitsemaa 100% 0 Ei hoonestata Ei hoonestata Ei hoonestata

* Sihtotstarve on antud katastriüksuse sihtotstarbena vastavalt maakatastriseadusele. Kuna planeeritud kruntidest on

lubatud välja kruntida tehnorajatistele (nt alajaam, puurkaev, puhasti jmt) vajalik maa-ala, määratakse sel juhul

moodustatava katastriüksuse sihtotstarve arvestades maakatastriseadust, st lubatud on tabelis toodud katastriüksuse

sihtotstarbest erinev otstarve reaalse ehitise otstarbe alusel.

** Kaitsetööstuspargis on lubatud kuni kolm kuni 40 m kõrgust hoonet erihoonetena.

*** Hoonestamine lubatud olukorras, kus transpordimaa krunt või selle osa liidetakse tootmis-/ärimaa krundiga. Sel juhul

lähtutakse liidetava tootmis-/ärimaa krundi ehitusõigusest.

Krundi nr 1 täisehituse protsendiks on planeeritud 20%.

Planeeritud kruntide jagamisel väiksemateks kruntideks tuleb määratud ehitusõigus jagada uute

moodustatud kruntide vahel.

Määratud ehitusõiguse hoonestus tuleb projekteerida ja ehitada hoonestusala piirides, arvestades

kehtivaid õigusakte. Väljaspool hoonestusala võivad paikneda rajatised, sh tehnorajatised (nt teed,

piirdeaiad, alajaamad, kanalisatsiooniehitised, puurkaevud, tuletõrje veevõtukohad jmt).

Hoonete ja neid toetavate rajatiste asukoht tuleb määrata projektis, arvestades kehtivaid õigusakte3.

Ohtlike hoonete või rajatiste (see tähendab ehitiste, kus käideldakse või hoitakse lõhkematerjali)

paigutamisel tuleb tagada minimaalsed ohutud kaugused olemasolevatest kaitsetööstusparki

ümbritsevatest hoonetest vastavalt kehtivale õigusaktile4. Pädeva asutuse nõusolekul ja tingimustel võib

nii sisemiste kui välimiste ohutute kauguste määramisel kasutada ka NATO standardit AASTP-15. Täpne

lahendus tuleb anda projekteerimisel, sh arvestades kemikaaliseaduse kohase riskianalüüsi tulemusi, kui

lisaks lõhkematerjalidele on kavas käidelda ka muid ohtlikuks klassifitseeritud kemikaale. Ohtlike ehitiste

3 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane 4 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ 5 NATO Guidelines for the Storage of Military Ammunition and Explosives

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 19

paigutamisel pargi alale arvestada võimalusel sellega, et ohualade ulatus eramaadele oleks võimalikult

väike.

Täiendavalt lõhkematerjaliseaduse (LMS) alusel määratud lõhkematerjalide käitlusüksuste ohututele

kaugustele tuleb määrata kemikaaliseaduse (KemS) alusel ohualad. Käitise territooriumile kavandatava

hoonete või rajatiste puhul selgitatakse kemikaalide käitlemisest tulenevad ohualad välja

projekteerimisel ja enne tegevuse alustamist, sh tuleb arvestada doominoefekti tekkevõimalust. KemSi

alusel arvestatakse doominoefekti tekkevõimalust Rv ala ulatuse järgi, aga ainult Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“

mõistes ohutute objektide (st kus ei käidelda lõhkematerjali) omavahelisel paigutamisel.

Ehitusõiguses toodud hoonetele lisaks on lubatud rajatised (nt hävitamisplats, korstnad, tehnorajatised

jmt). Rajatistele kõrguspiiranguid ei määrata.

LMS § 24 lg 5 alusel kehtestatud määrus nr 63 näeb ette, et lõhkematerjalitehasel peab olema

hävitamisplats kasutamiskõlbmatu lõhkematerjali hävitamiseks, mille kaugus muudest ehitistest ja

liiklusteedest peab olema vähemalt 100 m, kuid ohutuse tagamiseks tuleb võimalusel lähtuda

hävitamisplatsi planeerimisel Kaitseväes kasutusele olevast rangemast nõudest, mis näeb ette kuni 10 kg

lõhkeaine hävitamisel põletamise teel vähemalt 200 m kauguse hoonetest ja teedest6.

Hoonete kasutamise otstarbed tuleb määrata projekteerimisel, arvestades kehtivat õigusakti7 .

Kaitsetööstuspargi alal ning kogu käesoleva planeeringu planeeringualal, sh väljaspool eelvaliku ala ja

kaitsetööstuspargi ala kehtib Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu Baasi ala detailplaneering. Ehk viidatud

detailplaneering kehtib ka Kaitseliidu lasketiiruna kasutataval Tormimaru maaüksusel. Vastavalt

planeerimisseaduse § 53 lg 2 peatub kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamisega sellega

hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega

planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringut

Tormimaru maaüksusele ei ole seoses Kaitsetööstuspargi kavandamisega lubatud ehitada ehitisi, millest

tulenev „teisene mõju“ võib lähedal toimuva avarii korral põhjustada lööklaine tõttu täiendavat ohtu

inimestele ja varale.

Tormimaru maaüksusele võib tekkida vajadus täiendavate ohutuse tagamiseks vajalike ehitiste

ehitamiseks – lasketiiru territooriumi täiendavaks eraldamiseks tootmisega seotud aladest ja lasketiiru

võimaliku mõju vähendamiseks tootmisalale võib edasise projekteerimise käigus tekkida vajadus rajada

tootmisala ja lasketiiru vahele täiendavaid piirdeid ja kaitsebarjääre.

4.1.4. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted

Juurdepääs kaitsetööstuspargi alale on planeeritud avalikult kasutatavalt kõrvalmaanteelt

nr 16151 Risti-Kuijõe tee olemasoleva mahasõidu kaudu ca 6,6 kilomeetripunktil. Kuni kaitsetööstuspargi

alani kasutatakse avalikult kasutatavat Baasi teed nr 6800041, mis kulgeb tööstuspargi edelanurka.

Hetkel on Baasi tee avalikult kasutatav tee ka kaitsetööstuspargi territooriumil, aga kuna eeldatavalt

6 Kaitseväe lõhketööde ohutuseeskiri. https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/12/Lohketoode-OE-5.3.pdf 7 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

20 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

kavandatakse Baasi teed kasutada territooriumisisese teena, siis tuleb kaitsetööstuspargi sisesel alal

Baasi tee avalik kasutus lõpetada.

Teine võimalik juurdepääs kaitsetööstuspargi alale on kavandatud samuti mööda avalikult kasutatavat

Baasi teed nr 6800041, kuid jätkuvana põhjasuunas mööda olemasolevat Tagaveski metsateed

nr 6800040. Tagaveski metsateelt on planeeritud uus indikatiivne teekoridor üle Piirsalu jõe. Uus tee

tuleb kavandada vähemalt 60 m kaugusele Piirsalu jõe ääres asuva VEP nr 146030 piirist ja vähemalt 60 m

kaugusele sireda varjusambliku kasvukoha (KLO9702053) piirist. Juurdepääsutee vajadus

(evakuatsiooniks, logistika või kaitsetööstuspargi tegevuse paremaks korraldamiseks vmt), täpne asukoht

ja parameetrid tuleb anda projekteerimisel käesolevast menetlusest eraldiseisva protsessiga.

Kaitsetööstusparki teenindavate olemasolevate avalikult kasutatavate kohalike teede ja metsateede

rekonstrueerimisvajadus tuleb täpsustada projekteerimisel.

Kaitsetööstuspargist idasuunas jätkab tegevust Piirsalu lasketiir. Lasketiiru alale juurdepääsuks on

kavandatud uus indikatiivne teekoridor paralleelselt kaitsetööstuspargi lõunapiiriga ning lasketiiru alale

sisenevana läbi käesoleva planeeringu eelvalikuala. Ehk lasketiiru juurdepääsu tee rajamiseks on

planeeritud transpordimaa krunt nr 2. Nimetatud juurdepääsuteed ei ole võimalik kavandada eelvalikuala

kagunurga piirkonnas väljapoole eelvalikuala, kuna nimetatud piirkonnas piirneb eelvalikualaga

Natura 2000 nimistusse kuuluv Mustjärve raba loodusala. Lubatud on Kaitsetööstuspargi lõunapiiriga

paralleelselt kavandatud lasketiiru juurdepääsutee osa kavandada ka kaitsetööstuspargi alale eraldi

krundi moodustamise, servituudi määramise vmt-ga. Juurdepääsutee täpne asukoht ja parameetrid tuleb

anda projekteerimisel (juhul, kui see kavandatakse kaitsetööstuspargi alale) või käesolevast menetlusest

eraldiseisva protsessiga.

Seega Kaitseliidu lasketiiru juurdepääsutee asukohta muudetakse – olemasolev juurdepääsutee tuleb

asendada teega, mis kasutamisel ei lähene kaitsetööstuspargi ohualale rohkem kui lasketiiru kaugus

ohualast ega läbi kaitsetööstuspargi juurdepääsupiiranguga tootmisalasid.

Kaitsetööstuspargi sisesed teed ja liiklus tuleb projekteerida arvestades kehtivaid õigusakte8. Krundi nr 1

väiksemateks kruntideks jaotamisel ja eraldi transpordimaa krundi kavandamisel tänava rajamiseks tuleb

vajadusel tänavate äärde näha ette ka vähemalt ühepoolne jalg- ja jalgrattatee. Tänava ristlõige tuleb

lahendada projekteerimisel.

Lähtuvalt juurdepääsuteede asukohtadest, kavandatakse pääsla(d)/värava(d). Pääslate täpne asukoht ja

muu asjakohane tuleb lahendada projekteerimisel. Vajadusel ja võimalusel näha ette eraldi pääsud:

töötajatele ja külastajatele ning logistikale.

Kaitsetööstuspargi parkla(d) tuleb kavandada tööstuspargi alal krundi nr 1 siseselt. Vajadusel

projekteerida kaks eraldi parklat, millest üks jääb väljapoole suletud (aiaga piiratud) territooriumi.

Parkimiskohtade arvu ja lahenduse kavandamisel tuleb arvesse võtta ala kasutusotstarvet – nt veokite

ooteala on suurema kandevõimega (lähtudes käitist teenindavate veokite suurusest ja massist) ja eraldi

töötajate parkimiskohtadest. Täpsemad tingimused tuleb anda parkla(te) projekteerimistingimustes.

Lähtuvalt eeldatavast töötajate töörežiimist on vajalik parkimiskohtade arv ca 100 kohta. Täpne

parkimiskohtade arv määrata projekteerimisel. Minimeerimaks ulatusliku kõvakattelise ala suurust, näha

8 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ jm asjakohased

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 21

projekteerimisel ette maksimaalne vajalik parkimisala ruumivajadus, kuid väljaehitamine kavandada

etapiviisilisena, st vastavalt vajadusele.

Võimalusel vältida suures mahus transporditöid (sh ala sisesed liikumised ja laadimistööd, aga ka alale

sisse- ja väljasõidud) öisel ajal ehk öiseid rangemaid müra normtasemeid (ning inimeste puhkeaega)

silmas pidades ajavahemikus 23.00–7.00.

Võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks soovitab KSH tööstuspargi ehitusel ja hiljem tooraine või

toodangu veol arvestada tipptundidega ning kavandada enamik tööstuspargiga seotud liiklusvoogudest

väljapoole tipptunde, vältides häiringuid igapäevasele liiklusele ja pendelrändele.

4.1.5. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused

Tööstuspargi ala jaotub funktsionaalselt suures plaanis kolmeks osaks:

1. üldala (väravahoone(d), parkla(d), administratiivhoone(d), tootmisjääkide hävitamisplats;

2. tehas(t)e ala (kasutamiseks konkreetse(te)le ettevõttele/ettevõtetele);

3. hoidlate ala (juhul kui hoidlad on kõik koos kindlas tööstuspargi piirkonnas).

Kaitsetööstuspargi hooned ja neid toetavad rajatised tuleb projekteerida lähtudes kehtivatest

õigusaktidest9 ja ehitise funktsioonist.

Hoonete ja nende osade korruselisus tuleb määrata projekteerimisel vastavalt hoone otstarbele.

Katusetüübile ja -kaldele ning katusekatte ja välisviimistluse materjalidele tingimusi ei seata (lähtuda

tuleb hoone otstarbest ja sellele kehtivatest nõuetest). Tootmis- ja laohoonete arhitektuur kavandada

tagasihoidlik, lihtne ja funktsioonist lähtuv. Olme- ja kontoriosa või administratiivhoonestus kavandada

heal arhitektuursel tasemel ja kvaliteetsete välisviimistlusmaterjalidega.

KSH soovitab leevendava meetmena kaaluda üle 25 m kõrguse hoone visuaalse kujunduse sobitamist

keskkonda, eelkõige kõrgemate osade puhul. Värvilahenduse valikul on mõistlik eelistada tumedamaid ja

matte toone, mis vähendavad kõrgete hoonete eristumist ümbritsevast metsamaastikust. See aitab

vähendada visuaalset mõju olukordades, kus hoone muutub puude latvade kohal nähtavaks.

Soovitatav on kavandada hoonete välispiirded ja fassaadilahendused võimalusel selliselt, et kasutataks

suurema peegeldusvõimega, st kõrgema albeedoga materjale, mis vähendavad hoonete soojenemist

kuumaperioodidel.

Kuigi hetkel ei prognoosita igapäevase tootmisprotsessiga kaasneva müra (samuti vibratsiooni)

normtasemete ületamist (ega normtasemete lähedast olukorda) lähimate eluhoonete juures, tuuakse

järgnevalt välja üldised soovitused võimaliku igapäevase tootmistegevusega seotud müra

vähendamiseks:

9 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane

22 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

▪ Hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed jne) paigutamisel tuleb

lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud tundlikest aladest võimalikult kaugele

(vastassuunas).

▪ Tehnoseadmete valimisel on soovitatav eelistada masinaid/seadmeid, mille poolt tekitatav

müratase (helivõimsustase, LwA) on väiksem.

▪ Vajadusel tuleb hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt kõige mürarikkamad seadmed

helivõimsustasemega suurusjärgus 95–100 dB ja enam) ümber rajada lokaalne müraekraan või

mürasummutuskast.

Vältimaks ja leevendamaks ebasoodsat mõju kaitsetööstuspargi mõjualas leiduvale II kaitsekategooria

metsisele on vajalik järgmiste meetmete järgimine:

▪ Müratõkete abil müra leviku piiramine ja müra suunamine Mustjärve raba metsisemängust

vastassuunas ning kogu territooriumil maksimaalselt puutukkade ja -ribade ärakasutamine

täiendavaks müra summutamiseks (mõjude hindamise aruande täienduses Metsisekaitse meede nr

1 (vt ka mõjude hindamise aruande täienduse tabel 1):

▪ Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase pargi põhja- ja idapoolse külje 300 meetri

puhvri välispiiril ei tohi ületada 40 dB (mõjude hindamise aruande täienduses Metsisekaitse meede

nr 2; vt ka mõjude hindamise aruande täienduse tabel 1 ja joonis 2).

▪ Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase Annamõisa 1 metsisemängu 1 km tsooni

välispiiril ei tohi ületada 40 dB (mõjude hindamise aruande täienduses Metsisekaitse meede nr 3; vt

ka mõjude hindamise aruande täienduse tabel 1 ja joonis 2).

▪ Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase Annamõisa 2 mängu 1 km tsooni välispiiril

ei tohi ületada 40 dB (mõjude hindamise aruande täienduse Metsisekaitse meede nr 4; vt ka mõjude

hindamise aruande täienduse tabel 1 ja joonis 2).

▪ Välised ehitustööd 1 km tsoonis Mustjärve raba metsisemängust on keelatud 01.04–15.05 (mõjude

hindamise aruande täienduse Metsisekaitse meede nr 6; vt ka mõjude hindamise aruande täienduse

tabel 1 ja joonis 2).

▪ Välised ehitustööd väljaspool Mustjärve raba metsisemängu 1 km tsooni toimuvad metsise

mänguperioodil vahemikus 01.04–15.05 kella 07:00–19:00-ni (mõjude hindamise aruande täienduse

Metsisekaitse meede nr 7; vt ka mõjude hindamise aruande täienduse tabel 1 ja joonis 2).

Hoonete teenindamiseks vajaliku ehitise vajadus ja asukoht määratakse projektis, arvestades kehtivaid

õigusakte10.

Lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamisplatsi asukoht tuleb ette näha projekteerimisel, arvestades

vajalike kujadega.

Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja- ega

pinnavee seisundit. Reostusohtlikud objektid (nt kütuse, kemikaalide jms hoiustamise kohad) tuleb rajada

kõvakattega aladele või suletud ruumidesse, et välistada reostuse levimist pinnasesse. Hoidlate ja

mahutite puhul tuleb vajadusel ette näha vett mitteläbilaskvast inertsest materjalist lekkekindlad vannid

(piirded), mis takistavad saasteainete levikut pinnasesse ja keskkonda. Samuti võib olla vajalik hoidlate

10 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 23

sademevee kogumissüsteem projekteerida selliselt, et see on isoleeritud või vajadusel kiiresti isoleeritav

ühiskanalisatsioonist või suublast, võimaldades avariiolukorras saastunud sademevee kontrollitud

kogumist ja käitlemist.

Ehitustööde käigus tekkiva kaevise materjali taaskasutada maksimaalses võimalikus ulatuses samal

kinnisasjal või kavandatava tegevuse alal (nt täitetöödes, reljeefi kujundamisel, teede ja platside

rajamisel), et vähendada loodusvarade kasutamist ning vajadust materjali juurdeveoks.

Lõhkeainetehase rajamisel ja käitamisel järgida PVT viitedokumenti "Reference Document on Best

Available Techniques for the Manufacture of Organic Fine Chemicals, August 2006" ja Euroopa Komisjoni

rakendusotsusega (EL) 2022/2427 kinnitatud PVT järeldusi keemiasektori heitgaaside ühiste käitlus- ja

töötlussüsteemide jaoks; see ei välista muude PVT allikate kasutamise-kohaldamise vajadust

kompleksloa taotlemisel ja andmisel.

Alal paikneb pärandkultuuriobjekt Piirsalu raketibaas, mis on ühtlasi ka militaarpärandi objekt. Objekti

seisund on kehv. Kohaliku omavalitsuse hinnangul väärib Piirsalu raketibaas vähemalt osaliselt säilitamist,

kui ajalooliselt huvipakkuv objekt. Sellest tulenevalt teeb KSH ettepaneku Piirsalu raketibaasi osas

kaaluda võimalusi olemasolevate hoonete taaskasutamiseks või osaliseks säilitamiseks.

4.1.6. Haljastus, heakord, piirdeaiad

Kaitsetööstuspargi näol on tegemist suletud territooriumiga. Selleks on kavandatud territooriumi

eraldama piirdeaed, millest väljapool ca 10–30 m ulatuses peab olema raadatud ohutusala. Raadatava

ala välimine piir peab asuma kaitsetööstuspargi/krundi nr 1 piires ehk mitte väljaspool krundi piiri. Ala

täpne ulatus krundil 1 määratakse projekteerimisel. Kavandatud raadatava ala välimine piir on kooskõlas

mõjude hindamise aruande täienduse järeldustega.

Kaitsetööstuspargi funktsionaalsel tsoneerimisel ja ehitiste (ning nende kujade) paigutamisel arvestada

soovitatavalt olemasoleva kõrghaljastuse osalise säilitamisega, sh arvestades tuleohutuse jm asjakohaste

õigusaktidega.

Säilitada võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks kinnisvara väärtusele mets kaitsetööstuspargi

ümber ja territooriumil nii palju kui võimalik.

Lepaste oja veekaitsevööndis on veeseaduse (VeeS) § 119 alusel Keskkonnaameti nõusolekuta keelatud

puu- ja põõsarinde raie.

Kavandatud parkla (d) tuleb vähemalt 20 koha järel liigendada kõrghaljastusega, võimalusel säilitada ja

kasutada olemasolevaid puid.

Piirsalu ala võimaliku põhjapoolse juurdepääsu rajamisel vältida võimaluse korral haljastuses liike, mida

ümbritsevas looduskeskkonnas ei esine, st kasutada piirkonnale omaseid liike. Samuti tuleb juurdepääsu

rajamisel rakendada abinõusid, mis välistavad ehituse käigus võõrliikide ning teeäärte prahitaimestiku

leviku alale.

24 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Kaitsetööstuspargi territoorium tuleb piirata vastavalt kehtivatele õigusaktidele 11 . Lubatud on ka

pargisiseste piirdeaedade rajamine.

Ala kuivenduse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada, et Mustjärve raba loodusalale lähemal kui

150 m ei tohi rajada uusi kraave ega drenaaži, samuti ei tohi seal olemasolevaid kraave rekonstrueerida.

Selles vööndis tuleb vajadusel maapinda tõsta, et saavutada ehitiste ja rajatiste jaoks sobivad tingimused.

Kui eelnevalt väljatoodud meedet kuivendussüsteemide keeluala osas ei rakendata ning soovitakse kogu

tööstuspargi alale rajada kraavkuivendus ja/või drenaaž, siis tuleb loodusala niiskusrežiimi muutuste

vältimiseks tööstuspargi Mustjärve raba loodusala poolsele piirile rajada pinnastamm, mille eesmärk on

takistada pinnavee äravoolu kaitsealalt. Pinnastamm peab olema vett halvasti juhtivast materjalist. Seda

saab kasutada ka perimeetrile tee rajamiseks. Täpne lahendus ja pinnastammi parameetrid selguvad

projekti koostamise käigus ning siis tuleb ka Natura mõju uuesti kaaluda.

Soovituslikult vältida (alast väljaspool paikneva) piiritletud elupaigatüübi 7120 piirist 150 m ulatuses

täiendavate kuivendussüsteemide (kraavid/drenaaž) rajamist (vt joonis 4 mõjude hindamise aruande

täienduses).

Vältimaks ja leevendamaks ebasoodsat mõju kaitsetööstuspargi mõjualas leiduvale II kaitsekategooria

metsisele on vajalik järgmiste meetmete järgimine (vt ka KSH täienduse Tabel 1 ja Joonis 2):

▪ Raadamine on keelatud metsise leiukohaga KLO9102172 kattuval kaitsetööstuspargi alal 01.04–

15.07 ja väljaspool leiukohta jääval pargi alal perioodil 15.04–15.07 ning rakendama peab lindude

pesade ja poegade hukkumise vältimiseks nõutavat hoolsuskohustust (mõjude hindamise aruande

täienduse Metsisekaitse meede nr 5; vt ka mõjude hindamise aruande täienduse tabel 1 ja joonis 2).

▪ Territooriumi piirav võrkaed (kui võrgu silm on 7x7 cm või suurem) kaetakse pargi põhja- ja

idapoolsel küljel kuni lasketiiruni tumeda kangaga, et vältida lindude/loomade juhuslikku hukkumist

(mõjude hindamise aruande täienduse Metsisekaitse meede nr 8; vt ka mõjude hindamise aruande

täienduse tabel 1 ja joonis 2).

▪ Kaitsetööstuspargi alal ja selle läheduses asuvad vanad okastraataiad tuleb eemaldada

Kaitsetööstuspargi ehituse algetapis ehk hiljemalt raadamistöödega paralleelselt, sh vältides

lindude pesitsusrahu aega (s.o 01.04–15.07).

▪ Kõuemaru kinnistul (68001:003:0278) asuv kuivenduskraavide võrgustik tuleb sulgeda (kraavide

ETAK ID-d: 9681054; 2392606; 9681092 ja 2392777). Tööd tuleb ellu viia vältides lindude

pesitsusrahu aega (s.o 01.04–15.07).

4.1.7. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Side- ja elektrivarustus tuleb projekteerida vastavalt võrguvaldajate tehniliste tingimuste ja/või

liitumistingimuste alusel. Alale vajalike alajaamade asukohad tuleb määrata projekteerimisel.

Kaitsetööstuspargi ala lõunaosa läbib Imatra Elekter AS keskpinge õhuliin, mille säilimisel tuleb

11 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 25

Kaitsetööstuspargi ehitiste projekteerimisel arvestada õhuliini kaitsevööndiga 10 m mõlemal pool liini

telge12.

Kliimariskide tulemusel võimalike sagedasemate elektrikatkestuste leevendamiseks on soovituslik piisava

varugeneraatori olemasolu alal, mis on oluline nii käitise toimepidevuse kui ka tootmisprotsesside ohutu

seiskamise seisukohast.

Piirkonnas on põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud. Kaitsetööstuspargi alal

olemasolevad veehaarded puuduvad. Veevarustuseks tuleb projekteerida puurkaev(ud) (arvestades

kavandatavat tegevust ja sellest tulenevat veevajadust). Veevarustuses eelistada lahendust, mille korral

rajatakse kaitsetööstuspargi veehaare survelisse Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekompleksi.

Kui edasise arendamise, projekteerimise või ehitustööde käigus tuvastatakse territooriumil

olemasolev(ad) puurkaev(ud) või puurauk, mida ei kavandata edaspidi kasutada, tuleb see

nõuetekohaselt lammutada (likvideerida). Puurkaevu või puuraugu lammutamine tuleb kavandada ja läbi

viia kehtivate nõuete kohaselt, tagades põhjaveekihtide kaitse ning vältides eri põhjaveekihtide

omavahelist ühendamist ja saasteainete sattumist põhjavette. Lammutamise andmed tuleb

nõuetekohaselt dokumenteerida ja esitada vastavatesse registritesse.

Joogiveeks kasutatava veehaarde asukoha kavandamisel tuleb arvestada selle sanitaarkaitseala

moodustamise vajadusega, mis on VeeS § 149 kohaselt kuni 50 m. Lisaks ei tohi puurkaev jääda

reoveepuhasti kujasse, mis on kuni 100 m13.

Reoveelahenduseks tuleb projekteerida sobiv(ad) reoveepuhasti(d). Puhastatud reovee saab juhtida

Piirsalu jõkke. Lõheliste elupaiga tingimuste kaitseks on oluline vältida Piirsalu jõe vee temperatuuri tõusu

rohkem kui 2 kraadi võrra. Üheks mõju minimeerimise võimaluseks on suunata heitvesi Lepaste ojja, kus

see saab enne Piirsalu jõkke jõudmist jahtuda. Kui seire käigus selgub, et sellega ei ole tagatud Piirsalu

jõkke jõudva vee temperatuuri piisav säilimine, tuleb kasutusele võtta muud meetmed temperatuuri

liigse muutumise vältimiseks.

Veevarustuse ja reovee lahendus tuleb anda projekteerimisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele14.

Sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositava sademete hulga suurenemise ja

tormide sagenemisega tulevikus ning kavandada toimivad sademeveesüsteemid piisava varuga.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle

tekkekohas, vältides sademevee reostumist15.

Soovitatav on säilitada hoonete ja rajatiste vahel võimalikult palju haljasalasid, et soodustada sademevee

imbumist pinnasesse ja vähendada sademeveesüsteemide koormust intensiivsete vihmasajude ajal.

12 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ 13 Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”, https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008 .Arvestatud on avatud mahutitega ning puhastiga, mille koormus on 300–1999 ie. 14 VeeS, Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“, Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ jm asjakohane 15 Veeseadus

26 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Looduslähedaste sademeveelahenduste kavandamisel vältida otsejuhtimist jõkke; kasutada kraave,

nõvasid, tiike, imbväljakuid, et toimuks looduslik puhastumine, imbumine ja vooluhulga ühtlustumine.

Kui pinnas ei sobi immutuseks, rajada ühtlustusbassein, mille mahu arvutab hüdrotehnikainsener.

Kõvakattega pindadelt sademevee ärajuhtimisel tuleb vältida selle saastumist (nt kokkupuudet

ventilatsioonisüsteemidest sadenevate saasteainetega vms) või kui see pole võimalik, siis tuleb

saastunud sademevesi eraldi kokku koguda ja juhtida puhastisse.

≥30 sõiduki parklad rajada kõvakattega ning sealt kogunev sademevesi suunata enne veekogusse

juhtimist läbi õlipüüduri. Õlipüüduritele tuleb tagada regulaarne hooldus. Alla 30 sõidukile mõeldud

parklad võivad olla kõvakatteta. Parklast ära valguv vesi ei tohi voolata otse veekogusse, vaid peab läbima

sobiva looduslähedase sademeveesüsteemi.

Kõigi reostusohtlike tegevuste puhul tuleb lahendus kavandada selliselt, et see toimuks kõvakattega

vettpidavatel pindadel. Potentsiaalselt saastunud sademevesi (eelkõige lõhkematerjali tootmisjääkide

hävitusplatsilt ning teatud juhtudel ka hoidlate ja mahutite alalt, kus sademevesi võib kokku puutuda

ohtlike ainetega) tuleb kokku koguda ja juhtida tehnoloogilise kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse

ning puhastada enne suublasse juhtimist.

Tootmisüksuste projekteerimisel tuleb eelistada saastamata sademevee kasutamist põhjavee asemel

seal, kus võimalik (nt tuletõrjevesi, autode pesu vms).

Soojavarustus, sh kuuma auru varustus, on lubatud lahendada nii lokaalselt (iga kompleksi enda poolt)

kui ühiselt tsentraalse katlamajaga.

Kaitsetööstuspargi välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise staadiumis. Valgustus peab tagama

sotsiaalse kontrolli loomise ja turvalise väliruumi, samal ajal vältides valgusreostust. Projekteerimisel

lähtuda energiasäästlikest lahendustest. Soovitatav on kasutada sooja ja ülevalt alla suunatud valgustust.

Valgusreostuse vältimiseks tuleb kasutada valgustuslahendusi, mis on suunatud vaid valgustamist

vajavale objektile, ning mis väldiks ümbritsevate alade valgustamist ja üleliigset valgust.

4.1.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine ning kujad

Vastavalt tuleohutuse seadusele (TuOS) peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema

nõuetele vastav veevõtukoht. Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ kohaselt peab

veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus, ja

paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m

kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht

paiknema ka sellest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda

päästetehnikaga sõidetavaid teid.

Tuleohu vähendamiseks tuleb territooriumile paigaldada piisavalt hüdrante ja kavandada veevõtukoht,

et metsatulekahju puhkemisel oleks ohutus tagatud.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 27

Kaitsetööstuspargi ehitiste projekteerimisel tuleb lahendada tuleohutusnõuded, sh tuletõrje

veevõtukohad vastavalt kehtivatele õigusaktidele16.

Täiendavalt tuleb projekteerimisel arvestada, et plahvatusohtlikus (ATEX) piirkonnas paiknevate

seadmete elektrivarustus peab vastama ohtlikes keskkondades kasutatavatele seadmetele esitatavatele

nõuetele.

Kaitsetööstuspargi ehitiste välised ja sisesed ohutud kaugused tuleb määrata projekteerimisel lähtudes

kehtivatest õigusaktidest17. Kaitsetööstuspargis tegutsevate ettevõtete hoonete ja rajatiste omavahelise

ohutu kauguse määramisel võib rakendada tehasesisese ohutu kauguse määramise väärtusi vastavalt

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusele nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad

nõuded“. Hoiduda tuleb kaitsetööstuspargis asuvate ohtlike ehitiste rajamisest kaitsmata kergete

ehitistena, kui nendes olev lõhkeaine netomass ületab 5 t.

Projekteerimisel tuleb tagada, et tootmisalal hoiustatav detoneeruv lõhkematerjal ei tekitaks õnnetuse

korral Imatra Elekter AS keskpingeliini säilimisel sellele kahjustusi .

Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel pargi alale arvestada võimalusel sellega,

et ohualade ulatus eramaadele oleks võimalikult väike.

4.1.9. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamiseks:

▪ kavandada optimaalne pääslate/väravate arv;

▪ piirata kaitsetööstuspargi ala piirdeaiaga;

▪ näha ette vajalik valgustatus ja territooriumi kontroll (nt elektroonilised turvalahendused, mehitatud

turvamine).

4.1.10. Keskkonnatingimused

Planeeringulahendus näeb ette tehas(t)e rajamise, mille raames tuleb vajadusel läbi viia keskkonnamõju

hindamine (vastavalt KeHJS nõuetele).

Allpool on koondatud mõjude hindamise aruande täienduse käigus välja töötatud ebasoodsa

keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmed. Planeeringulahenduse ja projekteerimistingimuste

konkreetsete teemadega seotud keskkonnameetmed on esitatud vastavate alapeatükkide juures,

käesolevas peatükis on toodud üldisemad meetmed.

16 planeeringu koostamise ajal: Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, lõhkematerjaliseadus, TuOS jm asjakohane 17 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.08.2012 määrus nr 57 „Lõhkematerjalilaole, lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmisele esitatavad nõuded“, Siseministri 27.05.2024 määrus nr 14 “Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” jm asjakohane

28 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Müra ja vibratsioon

Ehitusaegsed müratasemed (sh ehitusaegse liikluskoormusega kaasnevad) ei tohi lähedusse jäävatel

elamumaadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud asjakohase mürakategooria

normtaset. Ehitusaegse müra normtasemed elamumaadel on kehtestatud ainult ajavahemikus 21.00–

7.00. Päevasel ajal on ehitustööde puhul ajutiselt lubatud ka kõrgendatud mürahäiringu esinemine ning

ajavahemikus 7.00–21.00 teostatavatele ajutistele ehitustöödele otsest normtaset kehtestatud ei ole.

Kaitsetööstuspargi rajamisel vibratsiooni normtasemete tagamisel lähtuda kehtivast õigusaktist18 .

Maavarad

Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb kaevise kasutamisel lähtuda maapõueseaduse nõuetest ning

järgmistest tingimustest:

▪ Kaevise kasutamine peab olema kooskõlas projektlahendusega.

▪ Kaevise kasutamine väljaspool kinnisasja või selle võõrandamine mahus üle 5000 m³ on lubatud

üksnes Keskkonnaameti loa alusel.

▪ Kaevist võib kasutada vaid juhul, kui see on tekkinud ehitustööde käigus ning selle eemaldamine ei

ületa ehitustegevuseks vajalikku mahtu.

Jäätmed

Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda kehtivate õigusaktide ja PVT nõuetest, sh võtta arvesse JäätS

kehtestatud jäätmehierarhiat. Kõik jäätmed kogutakse vastavalt liigile ning antakse üle

keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Jäätmete (sh kaitsetööstuspargi rajamisel tekkivate jäätmete, nt mineraalsed jäätmed) taaskasutamisel

teedeehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel tuleb arvestada kehtiva

õigusaktiga19.

Põlevmaterjalist jäätmete ja olmejäätmete ladustamisel (st üle 75 liitri märgitud jäätmete hoidmisel

konteineris, hoiukotis või muul viisil) lähtuda kehtivast õigusaktist 20 . Kui ehitise territooriumil

ladustatakse põlevjäätmeid lahtiselt kokku üle 1 000 kuupmeetri, täita kehtivaid nõudeid21.

Kaitsetööstuspargi/tööstusehoonete täpsemal kavandamisel ja ehitamisel näha võimalusel ette jäätmete

või nõuetele vastavate tootmisjääkide maksimaalne kasutamine ehitusmaterjalidena (mis aitab

vähendada ehitusmaavarade kaevandamise vajaduse vähendamist).

18 planeeringu koostamise ajal: Sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ 19 planeeringu koostamise ajal: Keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 toodud nõuded, sh lisa 2 (jäätmetes sisalduvate saasteainete leostuvuse piirväärused) 20 planeeringu koostamise ajal: Siseministri 27.05.2024 määruse nr 14 “Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” § 7 21 planeeringu koostamise ajal: eelnevalt viidatud määruse nr 14 § 8 nõudeid

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 29

Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda kehtivate õigusaktide ja PVT nõuetest, sh võtta arvesse JäätS

kehtestatud jäätmehierarhiat. Kõik jäätmed kogutakse vastavalt liigile ning antakse üle

keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Kuna Piirsalu pargi ala on kogu ulatuses jääkreostusobjektina registreeritud, on vajalik pinnaseproovide

võtmine enne ehitustegevuse algust. Uuringu tulemused on aluseks reostuse likvideerimistööde

kavandamisele. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtuste ületamisel (pinnas, põhjavesi, tööstusmaa) on

vajalik pinnase ja põhjavee saneerimine. Uuringu tulemused tuleb kajastada ka käitise lähteolukorra

aruandes (LoA), mis kuulub kompleksloa taotluse juurde.

Välisõhk

Edasistes etappides (loamenetluse raames) tuleb saasteainete hajumisarvutused täpsustada, lähtudes

saasteainete maksimaalsest hetkelistest heitkogustest (g/s) ja heitallika töö dünaamikast. Seejuures tuleb

asjakohastele andmetele tuginedes esitada ka lõhnahäiringu esinemise hinnang (vajadusel ka

lõhnahäiringute esinemist modelleerida). Võimalike välisõhu heiteallikate (sh katlamajad, mahutid)

kauguse ala piiridest määravad heiteallikate detailsed andmed (kõrgus, ava läbimõõt, gaasi mahtkiirus,

saasteaine heitkogus), mida täpsustada projekteerimisel.

Põletusseadmetele kohalduvad keskkonnaministri määrusega sätestatud heite piirväärtuse järgimise

kriteeriumid ja seire nõuded. Arvestades põletusseadmete võimsust tuleb iga kolme aasta tagant mõõta

selliste saasteainete (vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, osakeste) sisaldust, millele on määruse nr 44

kohaselt sätestatud heite piirväärtus asjaomase seadme jaoks, ning süsinikoksiidi sisaldust suitsugaasis.

Mõõtmistele esitatavad täpsed nõuded on esitatud määruses nr 44.

Radoon

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel on piirkonna riskiklass keskmine või madal. Ka tootmis- ja

ärihoonete puhul viidatakse tavaliselt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, mille alusel tuleb vajadusel teha pinnase

radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse

meetmeid. Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest

siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas

õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud

tulemuseni jõuda. Tööruumidele kehtib keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 „Tööruumide õhu

radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud

radooniriskiga töökohtadel“.

Olme- ja kontoriruumides ning töökohtades, kus inimesed viibivad tööajal igapäevaselt, tuleb tagada

nõuetele vastav ruumide õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste määrustega).

Radooniuuringu läbiviimise vajaduse peab otsustama ehitusprojekti koostaja (sõltuvalt kavandatavast

30 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

hoone otstarbest ja tööruumide olemasolust), sh näidates vajadusel ära meetmete rakendamise vajaduse

vastavalt standardile ja kehtivatele õigusaktidele.

Loomulik valgustus

Päikesevalguse kestus ehk insolatsioon on siseruumi oluline kvaliteedikriteerium, mis võib aidata kaasa

inimeste heaolule. Vaade väliskeskkonda pakub visuaalset ühendatust ümbrusega, et anda teavet

väliskeskkonna, ilmamuutuste ja päevaaja kohta. Selline ühendatus võib leevendada väsimust, mis on

tingitud pikaajalisest viibimisest sisetingimustes. Kõigil ruumis viibivatel inimestel peab olema võimalus

värskendamiseks ja lõõgastumiseks, mida pakub vaate ja silmade fookuse muutumine.

Kuigi kaitsetööstuspargi alale kavandatakse tööstus- ja laohooneid ning rangeid insolatsiooninõudeid

eelnimetatud hoonetele seatud ei ole, on soovitatav võimalusel näha ette ruumidele, kus töötavad ka

inimesed, akende projekteerimine (eelkõige kontoriruumidele), et võimaldada vaateid väliskeskkonnale

ja tagada ruumis päevavalgus.

Projekteerimisel on soovitatav asjakohasel juhul ja sisus, kui see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega22

rakendada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ põhimõtteid.

Energiatõhusus

Hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele

tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete

energiaallikate kasutamiseks. Projekteerimisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest23.

Tegevus Lepaste oja kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis ja Piirsalu jõe kalda piiranguvööndis

Kaitsetööstuspargi ala läbib Lepaste oja (VEE1102200), mille kalda ehituskeeluvööndi ulatus on 25 m ja

piiranguvöönd 50 m. Kaitsetööstuspargi lääneosale ulatub Piirsalu jõe kalda piiranguvöönd ulatusega

100 m. LKS § 38 lg 2 kohaselt ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lg 2

tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Piirsalu jõe ümbruses on metsamaa,

mis tähendab, et kalda ehituskeeluvöönd ulatub piiranguvööndi (100 m) piirini.

LKS § 38 lg 51 kohaselt ei laiene aga ehituskeeld kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale

ehitisele.

Kaitsetööstuspargi alal jääb Piirsalu jõe kalda ehituskeeluvööndisse piiranguvööndi alal olemasolev Baasi

tee, mis eeldatavalt rekonstrueeritakse alasiseselt vajadustele vastavaks. Nii Piirsalu jõe kalda

ehituskeeluvööndisse piiranguvööndi alal kui Lepaste oja kalda ehituskeeluvööndisse jäävad ka

planeeritud kaitsetööstuspargi hoonestusalad, millele rakendub LKS § 38 lg 51ehituskeeluvööndi erisus.

Kaitsetööstuspargi alast väljapool jääb Piirsalu jõe kalda ehituskeeluvööndisse piiranguvööndi alal nii

kaitsetööstuspargini kulgev Baasi tee nr 6800041, põhjasuunda kulgev Tagaveski metsatee nr 6800040

22 nt lõhkematerjaliseadus, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.08.2012 määrus nr 57 „Lõhkematerjalilaole, lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmisele esitatavad nõuded“ jm asjakohane 23 planeeringu koostamise ajal: EhS, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ jm asjakohane

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 31

kui planeeritud uus indikatiivne teekoridor üle Piirsalu jõe suunaga kaitsetööstuspargi loodenurka.

Nimetatud teedele rakendub samuti LKS § 38 lg 51ehituskeeluvööndi erisus.

Ohtlikud ained ja avariiliste juhtumite hindamine

Käitlusüksuse maksimaalseks koguseks on soovitatav arvestada kuni 100 t TNT ekvivalenti lõhkematerjali.

Läbiviidud hindamine näitab, et Piirsalus on võimalik selle koguse puhul tagada nii välimised kui sisemised

ohutud kaugused. Samas see ei tähenda, et suuremaid koguseid ei tohi käitlusüksusesse ette näha – see

on võimalik käitlusüksuste paigutuse ja kaitsemeetmete korral, mis tagab Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“

täitmise, sh nii välimised kui sisemised kaugused.

Heksamiini sünteesil käideldavate mürgiste gaasiliste ainete puhul tuleb vältida mürgise gaasipilve levikut

tootmisalast kaugemale. Formaldehüüdi ja ammoniaaki sisaldavate sõlmede juurde tuleb paigutada

vahumonitorid, mis võimaldavad lekke korral katta välja valgunud reaktsioonisegud vahuga ning peatada

reageerimata ainete aurustumise. Täiendavalt on vajalik vee/vahumonitoride paigutamine heksamiini

tootmisala perimeetrile, mis võimaldavad pikkade ja lamedate jugade tekitamist, st saab moodustada

veekardina, kui peaks toimuma suurem leke sünteesikolonnist / -reaktoritest.

Ennetava meetmena tuleb ette näha varugeneraator, mis varustab elektrivarustuse katkestuse korral

elektrienergiaga tuleohutussüsteeme, kõik tootmisüksused ning heksamiini tootmise jahutusvee

pumbad. Vajalik varugeneraatori võimsus ja kütusevaru täpsustatakse projekteerimisel.

Seiremeetmed

Pinnas

Lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamisplatsiga seotud seire:

▪ Kui luuakse tootmisjääkide hävitamisplats avapõletamiseks, siis tuleb olenevalt kasutussagedusest

seirata platsi ümbruses pinnase kvaliteeti. Kui platsi kasutatakse tihedamalt kui üks kord nädalas, siis

on soovitatav seiresagedus üks kord kvartalis, kui harvemini, siis kord poolaastas. Pinnase kvaliteeti

platsi ümbruses seiratakse platsi kasutuse ajal ja 3 aastat pärast kasutusea lõppu. Seiratavad ained

valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid lõhkematerjali tootmisjääke ja lõhkeainega

määrdunud esemeid hävitatakse. Seiret teostada kahes seirepunktis, mis paiknevad platsi suhtes eri

ilmakaartes. Seiretulemusi võrrelda Keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete

sisalduse piirväärtused pinnases” sätestatud siht- ja piirarvudega. Kui proovid näitavad tööstusmaa

piirarvust kõrgemat sisaldust, siis tuleb välja selgitada reostuse ulatus ning asuda seda likvideerima.

Lisaks tuleb sellisel juhul hävitamisplatsi tehnilist lahendust muuta nii, et edaspidi oleks välistatud

ohtlike ainete sisalduse tõus. Täpsed seirepunktid ja -meetodid pannakse paika järgmistes

etappides.

Pinnavesi

Lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamisplatsiga seotud seire:

32 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

▪ Kui luuakse tootmisjääkide hävitamisplats avapõletamiseks, siis tuleb üks kord kvartalis seirata

pinnavee kvaliteeti Piirsalu jões. Seirepunkt valida kaitsetööstuspargist allavoolu (võib ühildada

heitvee suublaseirega). Seirepunkti valikul on oluline, et seal oleks võimalik järjepidevalt proove

võtta. Seiratavad ained valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid lõhkematerjali tootmisjääke

ja lõhkeainega määrdunud esemeid hävitatakse. Seiretulemusi tuleb võrrelda keskkonnaministri

24.07.2019 määruses nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri,

prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna

kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete

keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ sätestatud

keskkonna kvaliteedi piirväärtustega. Juhul kui seiretulemused näitavad määruses toodud ainete

sisalduse suurenemist võrreldes foontingimustega, tuleb seiret korrata, et välistada juhuslik

kõikumine. Tuvastatud väärtuste püsimisel või piirväärtuste ületamisel selgitada välja reostuse

ulatus ja allikas ning rakendada meetmeid reostuse likvideerimiseks. Lisaks tuleb sellisel juhul välja

töötada ja rakendada asjakohased tehnilised lahendused, mis väldivad ohtlike ainete edasist

jõudmist pinnaveekogusse.

Heitvee seire:

▪ Seire tuleb algselt läbi viia üks kord kuus kahe aasta vältel. Pärast seda, kui reoveepuhasti töökindlus

on tõendatud ja heitvee kvaliteet stabiilne, võib seiresagedust vähendada ühe korrani kvartalis. See

hõlmab nii toruotsa seiret kui ka suublaseiret (jõest nii üles- kui allavoolu toruotsast).

▪ Ülesvoolu seirepunkt: vähemalt 20 meetrit enne heitvee suubumist.

▪ Allavoolu seirepunkt: tööstuspargi põhjapiiril.

▪ Kohapeal määratavad näitajad: voolukiirus ja vooluhulk, lahustunud hapniku sisaldus, pH,

elektrijuhtivus, temperatuur.

▪ Laboris määratavad näitajad (vähemalt): BHT5, KHTMn, heljum, Püld, Nüld, ammoonium

(NH₄⁺), nitraat (NO₃⁻).

Seire sagedus

▪ Esimesed kaks aastat: seiret tuleb teha üks kord kuus. Kui selle perioodi tulemused näitavad, et

jõe veekvaliteet ei ole muutunud ning heitvee koostis on stabiilselt hea, võib seiresagedust

vähendada ühe korrani kvartalis.

▪ Kui reoveepuhasti koormust suurendatakse, tuleb seiresagedus tõsta vähemalt pooleks aastaks

tagasi sagedusele 1 kord kuus, et hinnata võimalikke muutusi veekvaliteedis.

▪ Ökoloogilise seisundi uuring ja kordusseire:

Enne tööstuspargi rajamist tuleb Piirsalu jões läbi viia uuringud jõe ökoloogilise seisundi

hindamiseks, sealhulgas kalastiku seire. Kordusuuring tuleb teostada kaks aastat pärast

reoveepuhasti tööle hakkamist. Selle eesmärk on:

▪ kontrollida, et tööstuspargi tegevus ei ole jõe seisundile negatiivselt mõjunud, ning

▪ vajadusel rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid, kui muutused siiski tuvastatakse.

Põhjavesi

▪ Üks kord kahe aasta jooksul seirata Risti ühisveevärgi Ordoviitsiumi-Kambriumi puurkaevu

katastrinumbriga 9483 veetaset (survetase).

Linnustik–metsis

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 33

▪ Katsetootmise ajal tuleb teha reaalse tootmisprotsessiga seonduva ühtlase müra leviku mõõtmised

suuremate müraallikate juures; 300 m puhvertsooni välispiiril Mustjärve raba metsisemängu servas

ning sama mängu tsentris; Annamõisa 1 ja Annamõisa 2 metsise mängude 1 km tsooni välispiiridel.

Müra mõõtmine tuleb tellida sõltumatult osapoolelt (mõjude hindamise aruande täienduse

Metsisekaitse seiremeede nr 9; vt ka mõjude hindamise aruande täienduse tabel 1).

▪ Alates kaitsetööstuspargi rajamise algusest tuleb iga-aastaselt läbi viia kohaliku kolme

metsisemängu seire riikliku seiremetoodikaga ning helisalvestite abil. Seire kestab 6 aastat peale

kaitsetööstuspargi valmimist. Helisalvesteid paigutatakse igasse mängu kaks ning nende minimaalne

tööperiood on

25.03–15.05. Lisaks toimub samal ajaperioodil ühekordne mürataseme mõõtmine (mõjude

hindamise aruande täienduse Metsisekaitse seiremeede nr 10; vt ka mõjude hindamise aruande

täienduse tabel 1).

▪ Kohustuslik on rakendada stsenaarium 1 järgset kompenseerimist: kui müra leevendavate

meetmetega tagatakse, et Piirsalu kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni välispiiril jääb alla 40

dB(A), siis tuleb lisaks leevendusmeetmete rakendamisele kompenseerida otsese ja kaudse elupaiga

kao tõttu 143 ha metsise elupaiku võimalikult mängu lähedal. Kompensatsioonialad on toodud

mõjude hindamise aruande täienduse tabelis 2 ja koos rakendamise detailse kavaga ka

kompensatsioonimeetmete kavas (lisas 3) (mõjude hindamise aruande täienduse Metsise

kompensatsioonimeede nr 11;vt ka mõjude hindamise aruande täienduse tabelid 1 ja 2).

▪ Vajadusel tuleb rakendada stsenaarium 2 järgset kompenseerimist: kui pideva ja ühtlase müra

tase ületab kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni välispiiril, s.o Mustjärve raba metsisemängu

servaalal või Annamõisa 1 või Annamõisa 2 metsisemängude 1 km tsooni välisservas

peale meetmete rakendamist 41 dB(A), tuleb lisaks leevendusmeetmete rakendamisele

kompenseerida metsise elupaiku 874 ha (sisaldab stsenaariumi 1 kompensatsiooni pindala) kuni

50 km kaugusel Mustjärve raba mängust. Stsenaarium rakendub vajadusel peale müramõõtmiste

seire läbiviimist katsetootmise etapis (seiremeede nr 9). Stsenaarium 2 rakendub üksnes juhul, kui

müramõõtmiste seire tulemused kontrollmõõtmiste asukohtades ületavad 41,0 dB. Väärtused kuni

41,0 dB stsenaariumi 2 ei käivita. Kompensatsioonialad on toodud mõjude hindamise aruande

täienduse tabelis 2 ja koos rakendamise detailse kavaga ka kompensatsioonimeetmete kavas (lisas

3) (mõjude hindamise aruande täienduse Metsise kompensatsioonimeede nr 13; vt ka mõjude

hindamise aruande täienduse tabelid 1 ja 2).

4.1.11. Servituudi seadmise vajadus

Võimalike servituutide seadmise vajadused tuleb määrata projekteerimise käigus, sh vajadusel

lasketiirule juurdepääsu tagava tee ning uue indikatiivse teekoridori ulatuses üle Piirsalu jõe tee

projekteerimise menetluses.

34 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

4.1.12. Ehitusuuringu tegemise vajadus

Projekteerimise aluseks tuleb koostada kehtivale õigusaktile24 vastav topo-geodeetiline uuring.

Projekteerimise eelselt tuleb läbi viia ehitusgeoloogiline uuring.

4.2. Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused Aidu ala kohta

4.2.1. Kruntideks jaotamine

Kaitsetööstuspargile vajalik ala kavandatakse maatulundusmaa sihtotstarbega Kohtla metskond 200

(43801:001:0133) ja Kohtla metskond 13 (44901:002:0630) maaüksustele. Kaitsetööstuspargi rajamisega

seotult moodustatakse nimetatud maaüksusest kokku üks krunt – krunt nr 1, mis jääb eelvalikuala

piiresse.

Eriplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala hõlmab endas ka Uus-Kiviõli konveier

(43801:001:0131) ja Kohtla metskond 201 (43801:001:0132) maaüksuseid, mis eelvalikuala piiri

määramisel jäeti eelvalikualast välja ning mille piire ja maakasutuse otstarvet käesoleva planeeringuga ei

muudeta. Kohtla metskond 200 maaüksuse lõunaosast, mis asub väljapool eelvalikuala, kuid jääb

planeeringualale, on ette nähtud eraldi krunt nr 2, mille maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta ning alal

säilib olemasolev olukord.

Krundi nr 1 maakasutuse sihtotstarbeks kavandatakse tootmis- ja ärimaa ning transpordimaa.

Transpordimaa sihtotsarve on määratud võimaldamaks vajadusel planeeritud krundi väiksemateks

kruntideks jaotamisel kavandada ka transpordimaa sihtotstarbelisi krunte.

Krundi piiride määramisel lähtuti olemasolevate maaüksuste piiridest ja eelvaliku ala piirist.

Kuna kaitsetööstuspargi puhul ei ole planeerimise faasis täpne ruumivajadus (sh ka krundistruktuur)

teada, on paindlikuks elluviimiseks lubatud kaitsetööstuspargi sisesel territooriumil:

▪ kavandatud krunt jagada väiksemateks kruntideks eraldi detailplaneeringut koostamata

arvestusega, et ei ületata planeeringuga määratud ehitusõiguse kogumahtu ja oleks tagatud vajalik

taristu (tee, tehnovõrk jmt). Seejuures on lubatud planeeritud krundist välja kruntida

tehnorajatistele (nt alajaam, puurkaev, puhasti jmt) vajalik maa-ala ja/või transpordimaa

krunt/krundid.

Planeeritud krundi alusel moodustatav katastriüksus võib täpsustuda piiride märkimisel loodusesse

katastrimõõdistamise ja edasise projekteerimise käigus.

24 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 35

4.2.2. Krundi hoonestusala määramine

Valdavalt on krundi nr 1 hoonestusala määratud 10 m kaugusele piirnevast krundi piirist. Hoonestusala

piiritlemisel on arvestatud idasuunas asuva endise põlevkivi väljaveo tranšee asemel tekkinud

tehisjärvega (VEE2014560) ja Aidu järve (VEE2014500) veekaitsevööndiga 25 –10 m Eesti topograafia

andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist.

Krundi hoonestusala suurus on 143,67 ha. Hoonestusala sisse tuleb kavandada ehitusõigusega lubatud

hooned. Hoonete täpne asukoht määratakse projektis arvestades kehtivaid õigusakte26.

Hoonestusalale lisaks on määratud ala katseplatsi rajamiseks; katseplatsi täpne asukoht määratakse

projekteerimisel lubatud ala piires.

Tootmisjääkide hävitamisplatsi asukoht tuleb vajadusel näha ette projekteerimisel arvestades vajalike

kujadega.

4.2.3. Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi nr 1 hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind, kõrgus ja sügavus on antud maksimaalse

eeldatava vajaduse alusel arvestusega krundi väiksemateks kruntideks jagamisega.

Planeeritud krundi ehitusõigus on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 2).

Tabel 2. Aidu planeeringuala kruntideks jaotamine ning kavandatav ehitusõigus

Planeeri-

tud

krundi

number

Krundi

suurus

(m²)

Krundi

kasutamise

sihtotstarve*

Hoonete

suurim

lubatud

arv

Hoonete

suurim lubatud

ehitisealune

pind (m²)

Hoonete

lubatud

maksimaalne

suhteline

kõrgus (m)

Hoonete

suurim

lubatud

sügavus (m)

1 1 570 233 Tootmismaa

0–100%;

ärimaa 0–100%;

transpordimaa

0–50%

400 785 116 20/40** 5

2 616 901 Maatulundusmaa

100%

0 Ei hoonestata Ei hoonestata Ei hoonestata

* Sihtotstarve on antud katastriüksuse sihtotstarbena vastavalt maakatastriseadusele. Kuna planeeritud krundist on lubatud

välja kruntida tehnorajatistele (nt alajaam, puurkaev, puhasti jmt) vajalik maa-ala, määratakse sel juhul moodustatava

katastriüksuse sihtotstarve arvestades maakatastriseadust, st lubatud on tabelis toodud katastriüksuse sihtotstarbest erinev

otstarve reaalse ehitise otstarbe alusel.

** Kaitsetööstuspargis on lubatud kuni kolm kuni 40 m kõrgust hoonet erihoonetena..

25 vastavalt veeseadusele on veekaitsevööndis muuhulgas keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega 26 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane

36 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Krundi nr 1 täisehituse protsendiks on planeeritud 50%.

Planeeritud krundi jagamisel väiksemateks kruntideks tuleb määratud ehitusõigus jagada uute

moodustatud kruntide vahel.

Määratud ehitusõiguse hoonestus tuleb projekteerida ja ehitada hoonestusala piirides arvestades

kehtivaid õigusakte. Väljaspool hoonestusala võivad paikneda rajatised, sh tehnorajatised (nt teed,

piirdeaiad, alajaamad, kanalisatsiooniehitised, puurkaevud, tuletõrje veevõtukohad jmt).

Hoonete ja neid toetavate rajatiste asukoht tuleb määrata projektis arvestades kehtivaid õigusakte27.

Ohtlike hoonete ja rajatiste (see tähendab ehitiste, kus käideldakse või hoitakse lõhkematerjali)

paigutamisel tuleb tagada minimaalsed ohutud kaugused olemasolevatest kaitsetööstusparki

ümbritsevatest hoonetest vastavalt kehtivale õigusaktile28. Pädeva asutuse nõusolekul ja tingimustel võib

nii sisemiste kui välimiste ohutute kauguste määramisel kasutada ka NATO standardit AASTP-129. Täpne

lahendus tuleb anda projekteerimisel, sh arvestades kemikaaliseaduse kohase riskianalüüsi tulemusi, kui

lisaks lõhkematerjalidele on kavas käidelda ka muid ohtlikuks klassifitseeritud kemikaale. Ohtlike ehitiste

paigutamisel pargi alale arvestada võimalusel sellega, et ohualade ulatus eramaadele oleks võimalikult

väike.

Täiendavalt LMS-i alusel määratud lõhkematerjalide käitlusüksuste ohututele kaugustele tuleb määrata

KemS-i alusel ohualad. Käitise territooriumile kavandatava hoonete või rajatiste puhul selgitatakse

kemikaalide käitlemisest tulenevad ohualad välja projekteerimisel ja enne tegevuse alustamist, sh tuleb

arvestada doominoefekti tekkevõimalust. KemSi alusel arvestatakse doominoefekti tekkevõimalust Rv

ala ulatuse järgi, aga ainult Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määruse nr 63

"Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded" mõistes ohutute objektide (st kus ei käidelda

lõhkematerjali) omavahelisel paigutamisel.

Ehitusõiguses toodud hoonetele lisaks on lubatud rajatised (katse- ja hävitamisplats, korstnad,

tehnorajatised jmt). Rajatistele kõrguspiiranguid ei määrata.

LMS § 24 lg 5 alusel kehtestatud määrus nr 63 näeb ette, et lõhkematerjalitehasel peab olema

hävitamisplats kasutamiskõlbmatu lõhkematerjali hävitamiseks, mille kaugus muudest ehitistest ja

liiklusteedest peab olema vähemalt 100 m, kuid ohutuse tagamiseks tuleb võimalusel lähtuda

hävitamisplatsi planeerimisel Kaitseväes kasutusele olevast rangemast nõudest, mis näeb ette kuni 10 kg

lõhkeaine hävitamisel põletamise teel vähemalt 200 m kauguse hoonetest ja teedest30.

Hoonete kasutamise otstarbed tuleb määrata projekteerimisel arvestades kehtivat õigusakti31.

Tööstuspargile vajaliku katseplatsi rajamiseks on krundile nr 1 planeeritud katseplatsi ala; katseplatsi

täpne asukoht määratakse projekteerimisel lubatud ala piires.

27 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane 28 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ 29 NATO Guidelines for the Storage of Military Ammunition and Explosives 30 Kaitseväe lõhketööde ohutuseeskiri. https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/12/Lohketoode-OE-5.3.pdf 31 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 37

Katseplatsile ehk peamisele müra tekkekohale lõpliku asukoha valikul eelistada ala siseselt lähimatest

elamupiirkondadest kõige suurema vahemaa tagavat asukohta.

Lõhketöödega kaasneva müra ja vibratsiooni mõju vähendamiseks saab välja tuua erinevaid meetmeid,

mille rakendamise võimalusi on soovitatav planeeringu realiseerimisel kaaluda:

▪ Katseplatsi ja mõjutatavate alade (nt eluhooned) vahemaa suurendamine (nt ala sees eluhoonetest

kaugeima võimaliku katseplatsi asukoha valimine).

▪ Lokaalsed müratõkked või vallid katseplatsi lähiümbruses (täpsustakse projekteerimise etapis).

Käesoleva planeeringu planeeringualal, kuid väljaspool eelvaliku ala ja väljaspool kaitsetööstuspargi ala

kehtib Uus-Kiviõli konveier ja Kohtla metskond 201 maaüksusel Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise

lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini

maa-ala detailplaneering.

Vastavalt planeerimisseaduse § 53 lg 2 peatub kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamisega

sellega hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud

kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringut.

Kuna Kaitsetööstuspargi ala lahendus ei hõlma kehtivat detailplaneeringu lahendust omavaid

maaüksuseid, saab Kaitsetööstuspargi ala käsitleda kui planeeringuala, millele antakse lahendus ning

seetõttu jääb nimetatud „Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise

veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneeringu“ lahendus

Uus-Kiviõli konveier ja Kohtla metskond 201 maaüksustel kehtima.

4.2.4. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted

Juurdepääs kaitsetööstuspargi alale on planeeritud põhjasuunas asuvalt avalikult kasutatavalt

kõrvalmaanteelt nr 13217 Maidla-Kohtla-Nõmme-Kohtla tee eeldatavalt olemasoleva mahasõidu

asukohas ca 3,98 kilomeetripunktil. Kuni kaitsetööstuspargi alani on planeeritud uus indikatiivne

teekoridor. Samalt kõrvalmaanteelt nr 13217 on kavandatud ka teine uus indikatiivne teekoridor

ca 4,1 kilomeetripunktil. Nimetatud väljaspool eelvalikuala kavandatud uute indikatiivsete

juurdepääsuteede täpne asukoht ja parameetrid tuleb anda tee projekteerimisel, arvestades

normatiivsete ristmike omavaheliste kaugustega. Hädaolukorraks, juhul kui kõrvalmaantee nr 13217

juurdepääse võimaldavat lõiku pole võimalik kasutada, tuleb kaitsetööstuspargi valdajal sõlmida

kokkulepped kaitsetööstuspargiala ümbruses asuvate teiste olemasolevate teede omanikega nende

teede kasutamiseks, et jõuda avalikult kasutatavale teele.

Kaitsetööstuspargi sisesed teed ja liiklus tuleb projekteerida, arvestades kehtivaid õigusakte32. Krundi

väiksemateks kruntideks jaotamisel ja eraldi transpordimaa krundi kavandamisel tänava rajamiseks tuleb

vajadusel tänavate äärde näha ette ka vähemalt ühepoolne jalg- ja jalgrattatee. Tänava ristlõige tuleb

lahendada projekteerimisel.

32 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ jm asjakohased

38 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Lähtuvalt juurdepääsuteede asukohtadest kavandatakse pääsla(d)/värava(d). Pääslate täpne asukoht ja

muu asjakohane tuleb lahendada projekteerimisel. Vajadusel ja võimalusel näha ette eraldi pääsud:

töötajatele ja külastajatele ning logistikale.

Kaitsetööstuspargi parkla(d) tuleb kavandada tööstuspargi alal – krundi nr 1 siseselt. Vajadusel

projekteerida kaks eraldi parklat, millest üks jääb väljapoole suletud (aiaga piiratud) territooriumi.

Parkimiskohtade arvu ja lahenduse kavandamisel tuleb arvesse võtta ala kasutusotstarvet – nt veokite

ooteala on eraldi töötajate parkimiskohtadest ja suurema kandevõimega (lähtudes käitist teenindavate

veokite suurusest ja massist). Täpsemad tingimused tuleb anda parkla(te) projekteerimistingimustes.

Lähtuvalt eeldatavast töötajate töörežiimist on vajalik parkimiskohtade arv ca 400 kohta. Täpne

parkimiskohtade arv määrata projekteerimisel. Minimeerimaks ulatusliku kõvakattelise ala suurust, näha

projekteerimisel ette maksimaalne vajalik parkimisala ruumivajadus, kuid väljaehitamine kavandada

etapiviisilisena, st vastavalt vajadusele.

Ala läbib RMK pikk (kokku 613 km) Kauksi-Aegviidu-Penijõe matkatee. Juhul, kui Aidu alale rajatakse park,

on vaja matkatee kaitsetööstuspargist ümber suunata (ohutul kaugusel), nii et otseselt piirkonna

puhkekvaliteet ei kahjustuks. Täpse lahenduse jaoks on vajalik koostöö RMK-ga. Samuti on vaja koostöös

RMK-ga hinnata, kas pargist ca 600 m kaugusel paiknev Aidu-Liiva puhkekoht vajaks ümber paigutamist.

4.2.5. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused

Tööstuspargi ala jaotub funktsionaalselt suures plaanis kolmeks osaks: 4. üldala (väravahoone(d), parkla(d), administratiivhoone(d), katseplats, tootmisjääkide

hävitamisplats;

5. tehas(t)e ala (kasutamiseks konkreetse(te)le ettevõttele/ettevõtetele);

6. hoidlate ala (juhul kui hoidlad on kõik koos kindlas tööstuspargi piirkonnas).

Kaitsetööstuspargi hooned ja neid toetavad rajatised projekteerida lähtudes kehtivatest õigusaktidest33

ja hoone funktsioonist.

Hoonete ja nende osade korruselisus tuleb määrata projekteerimisel vastavalt hoone otstarbele.

Katusetüübile ja -kaldele ning katusekatte ja välisviimistluse materjalidele tingimusi ei seata (lähtuda

hoone otstarbest ja sellele kehtivatest nõuetest). Tootmis- ja laohoonete arhitektuur kavandada

tagasihoidlik, lihtne ja funktsioonist lähtuv. Olme- ja kontoriosa või administratiivhoonestus kavandada

heal arhitektuursel tasemel ja kvaliteetsete välisviimistlusmaterjalidega.

KSH soovitab leevendava meetmena kaaluda üle 25 m hoone visuaalse kujunduse sobitamist keskkonda,

eelkõige kõrgemate osade puhul. Värvilahenduse valikul on mõistlik eelistada tumedamaid ja matte

toone, mis vähendavad kõrgete hoonete eristumist ümbritsevast metsamaastikust. See aitab vähendada

visuaalset mõju olukordades, kus hoone muutub puude latvade kohal nähtavaks.

33 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 39

Soovitatav on kavandada hoonete välispiirded ja fassaadilahendused võimalusel selliselt, et kasutataks

suurema peegeldusvõimega, st kõrgema albeedoga materjale, mis vähendavad hoonete soojenemist

kuumaperioodidel.

Kuigi hetkel ei prognoosita lähimate eluhoonete juures igapäevase tootmisprotsessiga kaasneva müra

(samuti vibratsiooni) normtasemete ületamist (ega normtasemete lähedast olukorda), tuuakse järgnevalt

välja üldised soovitused võimaliku igapäevase tootmistegevusega seotud müra vähendamiseks:

▪ Hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed jne) paigutamisel tuleb

lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud tundlikest aladest võimalikult kaugele

(vastassuunas).

▪ Tehnoseadmete valimisel on soovitatav eelistada masinaid/seadmeid, mille poolt tekitatav

müratase (helivõimsustase, LwA) on väiksem.

▪ Vajadusel tuleb hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt kõige mürarikkamad seadmed

helivõimsustasemega suurusjärgus 95–100 dB ja enam) ümber rajada lokaalne müraekraan või

mürasummutuskast.

Hoonete teenindamiseks vajaliku ehitise vajadus ja asukoht määratakse projektis, arvestades kehtivaid

õigusakte34.

Katseplatsi käitlemisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusakti 35 . Katseplats tuleb ümbritseda

pinnasevallidega.

Lõhketöödega kaasneva müra ja vibratsiooni mõju vähendamiseks saab välja tuua meetme, mille

rakendamise võimalusi on soovitatav planeeringu realiseerimisel kaaluda:

▪ Hoonete heliisolatsiooni parandamine (sh nii akende, kui vajadusel ka muude konstruktsioonide

(uksed fassaad jne) heliisolatsiooni suurendamine).

Kaitsetööstuspargile vajalik tootmisjääkide hävitamisplatsi asukoht määratakse projekteerimisel

arvestades vajalike kujadega.

Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja- ega

pinnavee seisundit. Reostusohtlikud objektid (nt kütuse, kemikaalide jms hoiustamise kohad) tuleb rajada

kõvakattega aladele või suletud ruumidesse, et välistada reostuse levimist pinnasesse. Hoidlate ja

mahutite puhul tuleb vajadusel ette näha vett mitteläbilaskvast inertsest materjalist lekkekindlad vannid

(piirded), mis takistavad saasteainete levikut pinnasesse ja keskkonda. Samuti võib olla vajalik hoidlate

sademevee kogumissüsteem projekteerida selliselt, et see on isoleeritud või vajadusel kiiresti isoleeritav

ühiskanalisatsioonist või suublast, võimaldades avariiolukorras saastunud sademevee kontrollitud

kogumist ja käitlemist.

Ehitustööde käigus tekkiva kaevise materjali taaskasutada maksimaalses võimalikus ulatuses samal

kinnisasjal või kavandatava tegevuse alal (nt täitetöödes, reljeefi kujundamisel, teede ja platside

rajamisel), et vähendada loodusvarade kasutamist ning vajadust materjali juurdeveoks.

34 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane 35 planeeringu koostamise ajal: Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“

40 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Lõhkeainetehase rajamisel ja käitamisel järgida PVT viitedokumenti "Reference Document on Best

Available Techniques for the Manufacture of Organic Fine Chemicals, August 2006" ja Euroopa Komisjoni

rakendusotsusega (EL) 2022/2427 kinnitatud PVT järeldusi keemiasektori heitgaaside ühiste käitlus- ja

töötlussüsteemide jaoks; see ei välista muude PVT allikate kasutamise-kohaldamise vajadust

kompleksloa taotlemisel ja andmisel.

4.2.6. Haljastus, heakord, piirdeaiad

Kaitsetööstuspargi funktsionaalsel tsoneerimisel ja ehitiste (ning nende kujade) paigutamisel arvestada

soovitatavalt olemasoleva kõrghaljastuse osalise säilitamisega, sh arvestades tuleohutuse jm asjakohaste

õigusaktidega.

Kavandatud parkla (d) tuleb vähemalt 20 koha järel liigendada kõrghaljastusega, võimalusel säilitada ja

kasutada olemasolevaid puid.

Alal on leitud II kaitsekategooria taimeliik ainulehine sookäpp (ka ainulehine soovalk, Malaxis

monophyllos). Vajalik on alal täiendav ainulehise sookäpa inventuur teadaolevates leiukohtades (vt

mõjude hindamise aruande täienduse joonis 5), millega selgitatakse välja liigi esinemine ja

leevendusmeetmete vajadus liigi kasvukohtadele.

Veekogude veekaitsevööndis on veeseaduse § 119 alusel Keskkonnaameti nõusolekuta keelatud puu- ja

põõsarinde raie.

Kaitsetööstuspargi territoorium tuleb piirata vastavalt kehtivatele õigusaktidele 36 . Lubatud on ka

pargisiseste piirdeaedade rajamine.

Kaitsetööstuspargi rajamisega kaasnevad raadamistööd tuleb teostada väljaspool metsalindude

pesitsusrahu perioodi (tööde keeluaeg: 15.04–15.07) ning rakendada raadamisel lindude pesade ja

poegade hukkumise vältimiseks nõutavat hoolsuskohustust.

4.2.7. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Side- ja elektrivarustus projekteerida vastavalt võrguvaldajate tehniliste tingimuste ja/või

liitumistingimuste alusel. Alale vajalike alajaamade asukohad tuleb määrata projekteerimisel.

Kaitsetööstuspargi alast põhjasuunas Aidu karjäär 1 maaüksusel (44201:001:1005) väljaspool eelvalikuala

asub ida-läänesuunaline Aidu Infra OÜ 110kV õhuliin. Liiniga ristisuunaliselt on kavandatud indikatiivsed

teekoridorid kaitsetööstuspargi alale. Õhuliini säilimisel tuleb kaitsetööstuspargi ehitustöödel ja

ekspluatatsioonil arvestada õhuliini kaitsevööndis – 25 m mõlemal pool liini telge 37 kehtestatud

tingimustega38.

36 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane 37 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ 38 Ehitusseadustik

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 41

Kliimariskide tulemusel võimalike sagedasemate elektrikatkestuste leevendamiseks on soovituslik piisava

varugeneraatori olemasolu alal, mis on oluline nii käitise toimepidevuse kui ka tootmisprotsesside ohutu

seiskamise seisukohast.

Põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata, st reostusohtlikkuse tase on väga kõrge.

Kaitsetööstuspargi alal olemasolevad veehaarded puuduvad. Veevarustuseks tuleb projekteerida

puurkaev(ud), arvestades kavandatavat tegevust ja sellest tulenevat veevajadust.

Lahendada veevarustus Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi rajatud veehaarde baasil. Arvestada, et

Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veekvaliteet on põlevkivi kaevandamise tulemusel halvenenud.

Veevõtt võib põhjustada kivimite kuivendamisel nende täiendavat oksüdeerumist ning tugevamat

leostumist, mille tulemusel tõuseb põhjavees sulfaadi ja raua sisaldus ning üldkaredus ja -mineraalsus.

Seega tuleb Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi puurkaevu rajamisel kavandada ka veepuhastus, mis

tagaks vastavuse tootmis- ja joogivee kvaliteedinõuetele.

Põhjaveevõtu planeerimisel tuleb arvestada keskkonnaministri 20.01.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/20

„Lüganuse valla põhjaveevarude kehtestamine“ Lüganuse vallale kuni 31.12.2050 kehtestatud

põhjaveevarudega. Juhul, kui kavandatavad põhjaveekogused koos teiste vee-kasutajatele lubatud

põhjaveekogustega ületavad kehtestatud põhjaveevarud, tuleb põhjaveevarud ümber hinnata

veeseaduse § 206 lg 2 p 6 kohaselt.

Joogiveeks kasutatava veehaarde asukoha kavandamisel tuleb arvestada selle sanitaarkaitseala

moodustamise vajadusega, mis on VeeS § 149 kohaselt kuni 50 m. Lisaks ei tohi puurkaev jääda

reoveepuhasti kujasse, mis on kuni 100 m39.

Reoveelahenduseks tuleb projekteerida sobiv(ad) reoveepuhasti(d). Puhastatud reovee saab juhtida

endise Aidu karjääri tranšeedesse, millest moodustunud tehisveekogud suubuvad Ojamaa jõkke.

Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada Aidu karjääri supluskohaga. Kui planeeritava

supluskoha veekogusse juhitakse heitvett, siis peab heitvee väljalase olema supluskohast või

supelrannast vähemalt 200 meetri kaugusel ning veeseaduse § 129 lg 6 kohaselt ei tohi sademeveelase

põhjustada suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavust.

Veevarustuse ja reovee lahendus tuleb anda projekteerimisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele40.

Sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositava sademete hulga suurenemise ja

tormide sagenemisega tulevikus ning kavandada toimivad sademeveesüsteemid piisava varuga.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle

tekkekohas, vältides sademevee reostumist41.

Soovitatav on säilitada hoonete ja rajatiste vahel võimalikult palju haljasalasid, et soodustada sademevee

imbumist pinnasesse ja vähendada sademeveesüsteemide koormust intensiivsete vihmasajude ajal.

39 Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”, https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008 .Arvestatud on avatud mahutitega ning puhastiga, mille koormus on 300- 1999 ie. 40 Veeseadus, Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“, Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ jm asjakohane 41 Veeseadus

42 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Kõvakattega pindadelt sademevee ärajuhtimisel tuleb vältida selle saastumist (nt kokkupuudet

ventilatsioonisüsteemidest sadenevate saasteainetega vms) või kui see pole võimalik, siis tuleb

saastunud sademevesi eraldi kokku koguda ja juhtida puhastisse.

Potentsiaalselt saastunud sademevesi (eelkõige lõhkematerjali tootmisjääkide hävitusplatsilt,

katseplatsilt ning teatud juhtudel ka hoidlate ja mahutite alalt, kus sademevesi võib kokku puutuda

ohtlike ainetega) tuleb kokku koguda ja juhtida tehnoloogilise kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse.

Tootmisüksuste projekteerimisel tuleks eelistada saastamata sademevee kasutamist põhjavee asemel

seal, kus võimalik (nt tuletõrjevesi, autode pesu vms).

Soojavarustus, sh kuuma auru varustus, on lubatud lahendada nii lokaalselt (iga kompleksi enda poolt)

kui ühiselt tsentraalse katlamajaga. Kaitsetööstuspargi välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise

staadiumis. Valgustus peab tagama sotsiaalse kontrolli loomise ja turvalise väliruumi samal ajal vältides

valgusreostust. Projekteerimisel lähtuda energiasäästlikest lahendustest. Soovitatav on kasutada sooja ja

ülevalt alla suunatud valgustust. Valgusreostuse vältimiseks tuleb kasutada valgustuslahendusi, mis on

suunatud vaid valgustamist vajavale objektile, ning mis väldiks ümbritsevate alade valgustamist ja

üleliigset valgust.

4.2.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine ning kujad

Vastavalt tuleohutuse seadusele (TuOS) peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema

nõuetele vastav veevõtukoht. Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ kohaselt peab

veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus, ja

paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m

kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht

paiknema ka sellest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda

päästetehnikaga sõidetavaid teid.

Tuleohu vähendamiseks tuleb territooriumile paigaldada piisavalt hüdrante ja kavandada veevõtukoht,

et metsatulekahju puhkemisel oleks ohutus tagatud.

Tuletõrje veevarustuses eelistada pinnaveekogude (tranšeede) vee kasutamist.

Kaitsetööstuspargi ehitiste projekteerimisel tuleb lahendada tuleohutusnõuded, sh tuletõrje

veevõtukohad vastavalt kehtivatele õigusaktidele42.

Kaitsetööstuspargi ehitiste välised ja sisesed ohutud kaugused tuleb määrata projekteerimisel, lähtudes

kehtivatest õigusaktidest43. Kaitsetööstuspargis tegutsevate ettevõtete hoonete ja rajatiste omavahelise

ohutu kauguse määramisel võib rakendada tehasesisese ohutu kauguse määramise väärtusi vastavalt

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusele nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad

42 planeeringu koostamise ajal: Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, lõhkematerjaliseadus, TuOS jm asjakohane 43 planeeringu koostamise ajal: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.08.2012 määrus nr 57 „Lõhkematerjalilaole, lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmisele esitatavad nõuded“, Siseministri 27.05.2024 määrus nr 14 “Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” jm asjakohane

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 43

nõuded“. Hoiduda tuleb kaitsetööstuspargis asuvate ohtlike ehitiste rajamisest kaitsmata kergete

ehitistena, kui nendes olev lõhkeaine netomass ületab 5 t.

Projekteerimisel tuleb tagada, et tootmisalal hoiustatav detoneeruv lõhkematerjal ei tekitaks õnnetuse

korral Aidu Infra OÜ 110kV õhuliinile kahjustusi (juhul kui õhuliin säilitatakse oma asukohas).

Ohtlike ehitiste paigutamisel pargi alale arvestada võimalusel sellega, et ohualade ulatus eramaadele

oleks võimalikult väike.

4.2.9. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamiseks:

▪ kavandada optimaalne pääslate/väravate arv;

▪ piirata kaitsetööstuspargi ala piirdeaiaga;

▪ näha ette vajalik valgustatus ja territooriumi kontroll (nt elektroonilised turvalahendused, mehitatud

turvamine).

4.2.10. Keskkonnatingimused

Planeeringulahendus näeb ette tehas(t)e rajamise, mille raames tuleb vajadusel läbi viia keskkonnamõju

hindamine (vastavalt KeHJS nõuetele).

Allpool on koondatud mõjude hindamise aruande täienduse käigus välja töötatud ebasoodsa

keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmed. Planeeringulahenduse ja projekteerimistingimuste

konkreetsete teemadega seotud keskkonnameetmed on esitatud vastavate alapeatükkide juures,

käesolevas peatükis on toodud üldisemad meetmed.

Müra ja vibratsioon

Ehitusaegsed müratasemed (sh ehitusaegse liikluskoormusega kaasnevad) ei tohi lähedusse jäävatel

elamumaadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud asjakohase mürakategooria

normtaset. Ehitusaegse müra normtasemed elamumaadel on kehtestatud ainult ajavahemikus 21.00–

7.00. Päevasel ajal on ehitustööde puhul ajutiselt lubatud ka kõrgendatud mürahäiringu esinemine ning

ajavahemikus 7.00–21.00 teostatavatele ajutistele ehitustöödele otsest normtaset kehtestatud ei ole.

Kaitsetööstuspargi rajamisel vibratsiooni normtasemete tagamisel lähtuda kehtivast õigusaktist44.

Edaspidiste tegevuste (lõhketööde) kavandamisel ning ohutute lõhkeaine koguste määramisel tuleb

arvestada majandus- ja taristuministri 08.09.0217 määrusega nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja

hävitamise nõuded“. Lõhkamistööde täpse asukoha, koguste ja sageduste selgumisel tuleb muuhulgas

täpsustada ohualas olevad ehitised ja rajatised ning lõhketööde läbiviimisel nendega arvestada.

44 planeeringu koostamise ajal: Sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

44 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Lõhketöödega kaasneva müra ja vibratsiooni mõju vähendamiseks saab välja tuua erinevaid meetmed,

mille rakendamise võimalusi on soovitatav planeeringu realiseerimisel kaaluda:

▪ Lõhatava lõhkeaine koguse vähendamine.

▪ Suure lõhkeaine kogusega lõhkamiste arvu vähendamine.

▪ Lõhkamiste teostamine osaliselt või täielikult kinnises punkris (oluliselt efektiivsem meede kui

müratõkete või vallide rajamine ning meetme rakendamine vähendaks oluliselt häiringute

esinemist).

▪ Võimalusel tuule suunaga arvestamine lõhkamiste teostamisel (ehk lähimate eluhoonete suunas

puhuva tuule korral lõhkamiste vältimine).

▪ Seire (sh nt müra ja vibratsiooni kontrollmõõtmised) ja vajadusel täiendavate meetmete

rakendamise analüüs.

Müra ja vibratsiooniga seotud häiringuid on teatud määral võimalik vähendada ka elanike õigeaegsel

teavitamisel ning lõhkamistööde jaoks sobiva aja valimisel. Seega on tegevuse kavandamisel soovitatav

täiendavalt lähtuda järgnevast:

▪ Kohaliku omavalitsusega kokku leppida mürarohkete tegevuste teostamise ajagraafik (päevad ning

kellaajad).

▪ Elanike teavitamine mürarohketest tegevustest (lõhkamiste päevad ja eeldatavad lõhkamiste

kellaajad), et elanikel oleks võimalik ette valmistuda ning häiringutega mingil määral arvestada.

▪ Lõhketööde teostamine ainult päevasel ajal.

▪ Lõhketööde teostamine ainult tööpäevadel (ehk mitte teostada nädalalavahetustel ja riigipühadel).

▪ Lõhketööde teostamise vältimine ka varahommikusel ja õhtusel ajal, mil häiringud on tõenäoliselt

suuremad kui inimeste tavapärasel tööajal.

▪ Lõhketööde kavandamisel on soovitatav teha koostööd Aidu Veeseikluskeskuse haldajaga ning

võimalusel kavandada lõhketööd päevadele ja kellaaegadele, mis kõige vähem seikluskeskuse tööd

(sh kliente) segavad. Soovitatav on vältida võistluspäevasid ning muid aktiivsemaid üritusi. Juhul, kui

Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneeringut soovitakse ellu viia ka ala kirdeossa kavandatud

puhkemajade ala osas, tuleb Aidu kaitsetööstuspargis (sh koostöös puhkemajade valdajaga)

täpsemalt hinnata võimalikke lõhketööde teostamise sobivat mahtu ja lõhketööde graafikut (sh

lõhketööde teostamise aeg ja lubatud maksimaalsed lõhkeaine kogused).

▪ Võimalusel on soovitatav arvestada ka lasteaedade olemasolu ja päevagraafikutega ning võimalusel

vältida lõhketöid pärastlõunasel ajal.

Siiski tuleb silma pidada, et elanike teavitamine ja lõhketööde ajastamine ei ole otseselt müra teket

vähendavad meetmed.

▪ Kaitsetööstuspargi territooriumil katselõhkamiste teostamise ajagraafiku väljatöötamisel on

koostöös kohaliku omavalitsusega soovitatav analüüsida (sh lähtudes tehase vajadustest ja

võimalustest), kas võimalikke mõjusid (eelkõige mürahäiringud) silmas pidades on eelistatud

rohkemate lõhkamiste teostamine ühel päeval (vähendamaks mürarohkete päevade arvu) või

lõhkamiste hajutamine erinevatele päevadele (lõhkamiste päeval häiringut tekitavate

mürasündmuste arvu vähendamiseks, kuid vastavalt suureneb siis mürahäiringu esinemisega

päevade arv). Lõhkamiste jaotamine erinevatele päevadele aitab vähendada ühe päeva müra

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas 45

hinnatud (keskmistatud) tasemeid (Ld), kuid ei vähenda üksiku mürasündmuse hetkel esinevat

häiringut.

▪ Kavandatava tegevuse täpsustamise järgmistes etappides on vajalik teostada täpsemad müra leviku

arvutused tulenevalt selleks hetkeks selgunud kaitsetööstuspargis reaalselt kavandatavatest

tegevustest (nt konkreetse ettevõtte või tootmise põhiselt), sh tuleb täiendavalt hinnata ka müra

vähendamise vajadust ja võimalusi. Mõju täpsustamisel tuleb hinnata ka võimalikku asjakohast

koosmõju piirkonna teiste müraallikatega ning hinnata ka liiklusmüra võimalikku mõju vastavalt

täpsustatud liikluskoormustele.

▪ Katselõhkamiste kavandamisel on eelkõige soovitatav minimeerida suurema lõhkeaine kogusega

lõhkamiste arvu ja vastavate lõhkamiste teostamise päevade arvu. Tavapärased müra leviku

tõkestamise meetmed (nt mõne meetri kõrgused müratõkkeseinad või vallid) ei ole antud juhul väga

efektiivsed müra leviku piiramise vahendid, kuna tõkkeid ei ole võimalik rajada vahetult müraallika

lähedusse (nt paari meetri kaugusele müraallikast). Lisaks tuleb silmas pidada, et müratõkete

efektiivsus (nt müra vähenemine ca 10 dB võrra) avaldub eelkõige vahetult tõkke taga, kuid nt 2–3

km kaugusel asuva eluhoone juures märkimisväärset müra tõkestavat efekti ei avaldu (kuna müra

kandub üle tõkke). Samuti ei ole müratõkked efektiivsed märkimisväärse madalsagedusliku müra

osakaaluga müraallikate (nt lõhketööd) puhul. Tuntav efekt on võimalik saavutada ainult juhul, kui

kõrged (minimaalselt 5–6 m kõrgused, soovitatavalt veel kõrgemad) ja massiivsed müratõkked

õnnestub rajada vahetult müra tekkekoha lähedale.

▪ Üldjuhul on soovitatav suurema kui 5 kg TNT lõhkeaine koguse lõhkamisi kaitsetööstuspargi

territooriumil võimaluse korral vältida ning suurema lõhkeaine koguse katselõhkamised läbi viia

kaitseväe harjutusväljadel.

▪ Soovitatav on 1,5–5 kg TNT lõhkeaine koguse lõhkamisega päevi Aidu kaitsetööstuspargi

territooriumil hoida minimaalsena ning suurema lõhkeaine koguse katselõhkamised võimalusel läbi

viia kaitseväe harjutusväljadel.

▪ Kumulatiivse mõju leevendamiseks on soovitatav katselõhkamiste päevade (graafiku) kavandamisel

Aidu ja Põhja-Kiviõli kaitsetööstusparkide osas teha koostööd ning võimalusel vältida samaaegseid

suurema lõhkeaine kogusega lõhkamispäevi.

Maavarad

Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb kaevise kasutamisel lähtuda maapõueseaduse nõuetest ning

järgmistest tingimustest:

▪ Kaevise kasutamine peab olema kooskõlas projektlahendusega.

▪ Kaevise kasutamine väljaspool kinnisasja või selle võõrandamine mahus üle 5000 m³ on lubatud

üksnes Keskkonnaameti loa alusel.

▪ Kaevist võib kasutada vaid juhul, kui see on tekkinud ehitustööde käigus ning selle eemaldamine ei

ületa ehitustegevuseks vajalikku mahtu.

46 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas

Jäätmed

Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda kehtivate õigusaktide ja PVT nõuetest, sh võtta arvesse JäätS

kehtestatud jäätmehierarhiat. Kõik jäätmed kogutakse vastavalt liigile ning antakse üle

keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Jäätmete (sh kaitsetööstuspargi rajamisel tekkivate jäätmete, nt mineraalsed jäätmed) taaskasutamisel

teedeehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel tuleb arvestada kehtiva

õigusaktiga45.

Põlevmaterjalist jäätmete ja olmejäätmete ladustamisel (st üle 75 liitri märgitud jäätmete hoidmisel

konteineris, hoiukotis või muul viisil) lähtuda kehtivast õigusaktist 46 . Kui ehitise territooriumil

ladustatakse põlevjäätmeid lahtiselt kokku üle 1 000 kuupmeetri, täita kehtivaid nõudeid47.

Kaitsetööstuspargi/tööstusehoonete täpsemal kavandamisel ja ehitamisel näha võimalusel ette jäätmete

või nõuetele vastavate tootmisjääkide maksimaalne kasutamine ehitusmaterjalidena (mis aitab

vähendada ehitusmaavarade kaevandamise vajaduse vähendamist).

Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda kehtivate õigusaktide ja PVT nõuetest, sh võtta arvesse JäätS

kehtestatud jäätmehierarhiat. Kõik jäätmed kogutakse vastavalt liigile ning antakse üle

keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Välisõhk

Edasistes etappides (loamenetluse raames) tuleb saasteainete hajumisarvutused täpsustada, lähtudes

saasteainete maksimaalsest hetkelistest heitkogustest (g/s) ja heitallika töö dünaamikast. Seejuures tuleb

asjakohastele admetele tuginevalt esitada ka lõhnahäiringu esinemise hinnang (vajadusel ka