AINUOSANIKU OTSUS

Tallinn 18.08.2026 nr 1-3/26/36

OÜ RAIL BALTIC ESTONIA

Registrikood: 12734109

Aadress: Veskiposti tn 2/1, Tallinn

Osaühingu ainuosanik on Eesti Vabariik

Ainuosaniku esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister

Häälte arv: 2 511

OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamine

ja põhikirja muutmine

Lähtudes äriseadustiku § 168 lõike 1 punktidest 1 ja 2, §-st 1921, §-st 195 ning riigivaraseaduse §

76 lõike 3 punktidest 4 ja 5, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14.08.2026 korraldusega nr 137 „Volitus OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks“ ning tulenevalt vajadusest viia OÜ

Rail Baltic Estonia põhikiri vastavusse riigivaraseaduse nõuetega, otsustas ainuosanik:

1. Kinnitada OÜ Rail Baltic Estonia põhikiri uues redaktsioonis (lisatud).

2. Suurendada OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali 29 225 754 euro võrra summani 29 228 265

eurot osa nimiväärtuse suurendamise teel, millest 4 000 000 euro ulatuses tasutakse rahalise sissemaksega ning 25 225 754 euro ulatuses suurendatakse osakapitali

fondiemissiooni teel ülekursi arvelt. Fondiemissioon viiakse läbi OÜ Rail Baltic Estonia 2025. aasta kinnitatud ja auditeeritud majandusaasta aruande alusel.

3. Tasuda rahalise sissemaksega märgitud osade eest täies ulatuses enne osakapitali

suurendamiseks vajaliku avalduse esitamist äriregistrile.

4. OÜ-l Rail Baltic Estonia korraldada põhikirja ja osakapitali suurendamise avalduse

esitamine äriregistrile. Avaldus esitada äriregistrile hiljemalt 31.08.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Saata: OÜ Rail Baltic Estonia, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Andres Agukas, Andres

Lindemann, Mari Lahtmets, Merle Kurvits

Kinnitatud ainuosaniku otsusega

18.08.2026 nr 1-3/26/36

OÜ Rail Baltic Estonia

PÕHIKIRI

1. OSAÜHINGU ÄRINIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALAD

1.1. Ärinimi

Osaühingu (edaspidi Osaühing) ärinimi on OÜ Rail Baltic Estonia.

1.2. Asukoht

Osaühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3. Tegevusalad ja eesmärk

Osaühingu eesmärgiks on rajatavasse Rail Baltic raudteetaristusse tehtavate investeeringute juhtimine ning raudteetaristu ehituse ja käikuandmise korraldamine.

Osaühingu peamisteks tegevusteks on:

• Rail Baltic raudteetaristu arendamine ja rajamine Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi huvides, s.t 1435 mm standardil põhineva raudtee ja sellega seonduvate ehitiste tehniline projekteerimine, ehitamine ning haldamine ja nendega kaasnev tegevus;

• osalemine riikidevahelises koostöös, mis on vajalik tervikliku Rail Baltic raudteetaristu rajamiseks ja käikuandmiseks;

• osaluse omamine Läti Vabariigis asutatud ühisettevõttes RB Rail AS ning aktsionäriõiguste teostamine Eesti Vabariigi huvides;

• avalike raudteede ülese ühisdepoo rajamine 1435 mm ja 1520 mm standardil põhineva veeremi hoolduse paremaks korraldamiseks.

Osaühing saab rajatava Rail Baltic raudtee infrastruktuuri haldajaks Eesti Vabariigi territooriumil asuval osal ning on Rail Baltic taristu käiku andmise hetkest Eesti Vabariigis raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteeseaduse tähenduses.

Osaühingu põhitegevusalaks on kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 68121), lisategevusaladeks on valdusfirmade tegevus (EMTAK 64211), muud maismaaveondust teenindavad tegevusalad (EMTAK 52219) ning enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (EMTAK 68201).

2. OSAKAPITAL JA OSAD

2.1. Osakapital

Osaühingu miinimumosakapital on 15 000 000 (viisteist miljonit) eurot ja maksimumosakapital 60 000 000 (kuuskümmend miljonit) eurot. Miinimumosakapitali ja maksimumosakapitali piires võib osaühingu osakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata.

2.2. Osakapitali suuruse muutmine

Osaühingu osakapitali (edaspidi osakapitali) suurendamine ja vähendamine toimub osanike koosoleku otsusel seaduses sätestatud korras. Ühingul on õigus osasid välja lasta hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust (ülekurss).

2.3. Osad

2.3.1. Osakapital on jaotatud osadeks (edaspidi vastavalt „Osa“ ja „Osad“). Igale osanikule kuulub üks osa. Osa nimiväärtuse iga üks (1) euro annab osanikule ühe (1) hääle.

2.3.2. Osa annab osanikule õiguse osaleda osanike koosolekul ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.

2.4. Osade registreerimine

2.4.1. Osaühingu osad registreeritakse Eesti väärtpaberite registris.

2.4.2. Osaühingu juhatus tagab Eesti väärtpaberite registrile seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise.

2.5. Osade eest tasumine

2.5.1. Osade eest tasutakse rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega.

2.5.2. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda osaühingu pangaarvele.

2.5.3. Mitterahalist sissemakset hindab osaühingu juhatus. Kui mitterahaliseks sissemakseks oleva eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata eksperdil. Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist audiitor.

3. OSAÜHINGU JUHTIMINE

3.1. Hea ühingujuhtimise tava

Osaühing rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruande koosseisus.

3.2. Osaühingu juhtimisorganid

Osaühingu juhtimisorganiteks on:

(1) osaühingu osanike koosolek (edaspidi osanike koosolek),

(2) osaühingu nõukogu (edaspidi nõukogu),

(3) osaühingu juhatus (edaspidi juhatus).

3.3. Osanike koosolek

3.3.1. Osanike koosolek on osaühingu kõrgeim juhtimisorgan. Osanike koosoleku pädevuses on:

(1) põhikirja muutmine;

(2) osakapitali suurendamine ja vähendamine;

(3) nõukogu liikmete ja nõukogu esimehe valimine;

(4) nõukogu liikmete ennetähtaegne tagasikutsumine;

(5) nõukogu liikmete tasustamise otsustamine;

(6) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;

(7) audiitori(te) valimine;

(8) erikontrolli määramine;

(9) nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine;

(10) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;

(11) teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine, sealhulgas osaühingu tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamine või võõrandamine;

(12) osaühingu tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine;

(13) otsuste määramine, milliste tegemiseks peab osaühingu tütarettevõtjal olema osaühingu osanike koosoleku või nõukogu nõusolek;

(14) omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse valdkondlikud ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal;

(15) nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra kehtestamine;

(16) muude seadusega osanike koosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

3.3.2. Osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks kutsub juhatus kokku selliselt, et oleks tagatud majandusaasta aruande kinnitamine ja registrile esitamine hiljemalt nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.

3.3.3. Osanike koosoleku kokkukutsumine ja koosolekul otsuste vastuvõtmine toimub äriseadustikus ettenähtud korras.

3.3.4. Osanike koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse seaduses sätestatud andmed.

3.4. Nõukogu

3.4.1. Nõukogusse kuulub kolm (3) kuni viis (5) liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustikus ja põhikirjas sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine.

3.4.2. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi osanike koosolek nimetamiskomitee ettepanekul. Nõukogu liikme määramisel on vajalik tema kirjalik nõusolek. Osalust valitseva ministeeriumi ametniku võib osaluse valitseja riigi äriühingu nõukogu liikmeks valida ja nõukogust tagasi kutsuda nimetamiskomitee ettepanekust lähtumata. Riigi äriühingu nõukogu liikmeks ei valita rohkem kui üks osalust valitseva ministeeriumi ametnik.

3.4.3. Nõukogu liikmete volitused kestavad kuni kolm aastat.

3.4.4. Nõukogu planeerib osaühingu tegevust ja korraldab tema juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on seaduses sätestatud õigused ja kohustused.

3.4.5. Nõukogu annab juhatusele korraldusi osaühingu juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik osaühingu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

(1) osaühingu äriplaani ja eelarve kinnitamine;

(2) osaluse omandamine või võõrandamine teistes juriidilistes isikutes;

(3) osaühingu tütarettevõtja asutamine või lõpetamise otsustamine;

(4) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;

(5) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;

(6) välisriigis filiaali asutamine ja sulgemine;

(7) investeeringute tegemine, mis ületavad osaühingu eelarves selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa;

(8) laenude või muude võlakohustuste võtmine, mille suurus ületab osaühingu eelarves selleks majandusaastaks ettenähtud summa;

(9) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest;

(10) prokuristi nimetamine ning osaühingu nimel tegutsemiseks üldvolituse andmine;

(11) juhatuse liikmete valimine ja tagasi kutsumine, juhatuse esimehe määramine;

(12) juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramine;

(13) osaühingu osanikuga tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramine;

(14) nõukogu poolt moodustatavate organite liikmete valimine ja tagasikutsumine ning töökorra kehtestamine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;

(15) hankijana hankelepingu sõlmimine sellise riigihankemenetluse tulemusel, mille eeldatav maksumus ületab riigihangete seaduse kohaselt määratletavat rahvusvahelist piirmäära ehitustööde puhul ja piirmäära 500 000 EUR (km-ta) asjade ja teenuste puhul ning riigihangete seaduse erandite alla kuuluvate lepingute puhul.

3.4.6. Nõukogu esimehe valib osanike koosolek. Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust.

3.4.7. Nõukogu teeb otsuseid osaühingu juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö planeerimisel põhikirjas ja seaduses sätestatud juhtudel või juhataja või juhatuse esimehe taotlusel.

3.4.8. Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kvartalis ja nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija.

3.4.9. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.

3.4.10. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on äriühinguga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanem, laps, lapselaps ning isik, kel on nõukogu liikmega ühine majapidamine):

(1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb osaühinguga samal tegevusalal ega ole osaühingu osanik;

(2) on osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole osaühingu osanik;

(3) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb osaühinguga samal tegevusalal ja mis ei ole osaühingu osanik;

(4) osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või osaühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on osaühingu osanik;

(5) omab osaühinguga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on osaühinguga oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

3.4.11. Nõukogu liikmeks ei või olla isik:

(1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

(2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

(3) kellel on ärikeeld;

(4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

(5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Käesolev piirang ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

3.4.12. Punkti 3.4.11 alapunktides (1)-(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.

3.4.13. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab ainuosanik ainuosaniku otsusega, arvestades osaühingu spetsiifikat.

3.4.14. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi Valitsuse seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.

3.4.15. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.

3.4.16. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

3.4.17. Nõukogu kinnitab osaühingu strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes omaniku ootustest. Nõukogu võib sätestada täiendavaid nõudeid seoses osaühingu põhitegevusega seotud eelarvete kinnitamisega ja muudatuste juhtimisega.

3.5. Juhatus

3.5.1. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused.

3.5.2. Juhatuses on üks (1) kuni kolm (3) liiget. Juhatuse liikmed valib nõukogu kuni viieks (5) aastaks.

3.5.3. Nõukogu määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

3.5.4. Igapäevases majandustegevuses juhib ja korraldab osaühingu tegevust juhataja või juhatuse esimees. Teised juhatuse liikmed osalevad osaühingu igapäevase majandustegevuse juhtimises ja korraldamises juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses ja korras. Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt nimetatud juhatuse liige.

3.5.5. Põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti muul juhul, kui seda soovib juhataja või juhatuse esimees, võtab juhatus vastu otsuseid osaühingu tegevuse kohta. Juhatuse otsuste tegemise suhtes kohaldatakse äriseadustiku § 321 lõigetes 2 ja 4 ning § 322 ja § 323 aktsiaseltsi nõukogu otsuste kohta sätestatut. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub kokku juhataja või juhatuse esimees, kes määrab ka koosoleku päevakorra.

3.5.6. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused osaühingu suhtes ning nende tasustamise kord.

3.5.7. Osaühingu juhatuse liikmeks ei või olla isik:

(1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

(2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

(3) kellel on ärikeeld;

(4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

(5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Käesolev piirang ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

3.5.8. Punkti 3.5.7 alapunktides (1)-(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.

3.5.9. Juhatuse täpsema töökorra võib kindlaks määrata nõukogu. Juhatuse liikmetele makstakse tema ülesannete täitmise eest vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra otsustab nõukogu.

3.5.10. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks osaühingu juhatuse liikme ülesannetele muid osaühingule vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

3.5.11. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab osaühingule seatud eesmärkide täitmist ning osaühingu loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.

3.5.12. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

3.5.13. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem juhatuse liikme volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

3.6. Audiitor

Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab ning audiitorite tasustamise korra määrab osanike koosolek. Audiitoritel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused.

3.7. Sisekontroll ja siseaudit

3.7.1. Osaühingus toimib sisekontrollisüsteem.

3.7.2. Osaühing moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on bilansimaht suurem kui 15 miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot.

3.7.3. Ainuosanikul on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

3.7.4. Osaluse valitsejal on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega.

3.8. Toetuste maksmise ja annetuste tegemise kord

Osaühing ei tee annetusi ega maksa toetusi.

4. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES, OSAÜHINGU STRUKTUURIÜKSUSED JA

OSAÜHINGU ESINDAMINE

4.1. Osalemine äriühingutes

4.1.1. Osaühing võib osaleda teistes äriühingutes.

4.1.2. Teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab osanike koosolek. Emaettevõtja osanike koosoleku otsus on vajalik ka selle äriühingu tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks.

4.1.3. Osanike koosolek peab kehtestama äriühingu tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted.

4.2. Struktuuriüksused

4.2.1. Osaühing võib moodustada struktuuriüksusi.

4.2.2. Osaühingu struktuuriüksuste moodustamise ja nende tegevuse lõpetamise otsustab ning nende pädevuse ja juhid määrab juhataja või juhatuse esimees.

4.3. Osaühingu esindamine

Osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees (või juhataja) üksi või vähemalt kaks juhatuse liiget koos.

5. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE

5.1. Majandusaasta

Osaühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

5.2. Aruannete koostamine ja kinnitamine

5.2.1. Juhatus peab seaduses sätestatud korras pärast majandusaasta lõppu koostama raamatupidamise aastaaruande (bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande ja omakapitali muutuste aruande ning aastaaruande lisad) ning esitab selle nõukogule heaks kiitmiseks ja osanike koosolekule kinnitamiseks.

5.2.2. Majandusaasta aruandes antakse ülevaade hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta, osaühingu tegevuse oluliste majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjude ning võimalike muude oluliste mõjude kohta, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmi.

5.2.3. Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt, et osanikud jõuaksid kontrollitud aruande kinnitada enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist.

5.2.4. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja Eesti finantsaruandluse standardist.

5.2.5. Majandusaasta aruanne tuleb kinnitada ja esitada registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.

5.2.6. Osaühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning milles põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis.

5.2.7. Osaühing koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks äriühingu eelarve koostamisel.

5.3. Kasumi jaotamine

Osaühingu majandusaasta kasumi jaotamise otsustab osanike koosolek vastavalt seadusele.

5.4. Dividendide maksmine

5.4.1. Dividendide maksmise aluseks on kinnitatud majandusaasta aruanne.

5.4.2. Dividendide suuruse ning maksmise täpsema korra ja tähtajad otsustab osanike koosolek.

5.5. Reservkapital

5.5.1. Osaühingul on kahjumi katmiseks ja osakapitali suurendamiseks reservkapital, mis moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduses ettenähtud korras.

5.5.2. Reservkapitali suurus on 1/10 osakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 osaühingu puhaskasumist.

5.6. Teabe avalikustamine

5.6.1. Osanike koosoleku otsused, nõukogu koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus avaldatakse osaühingu veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

5.6.2. Osaühing avalikustab oma veebilehel:

(1) kasumiaruande, bilansi ning rahavoogude aruande majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning kvartali majandustegevuse ülevaate kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;

(2) registrile esitamisega samal ajal majandusaasta aruande ja ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on osaühingu tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teinud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse punktis 3.5.11 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.

5.6.3. Osaühing, mis peab audiitortegevuse seaduse § 99 kohaselt moodustama auditikomitee, avalikustab oma veebilehel viivitamata teated äriühingu tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest.

6. OSAÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA

ÜMBERKUJUNDAMINE

Osaühingu tegevuse lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. Osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed.