Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium Teie: 1.2-2/68-1

[email protected] Meie: 17.08.2026 nr 67

Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside ministri määruste muudatustele (patsiendi

elulõpu tahteavaldus)

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest. Toetame eelnõu eesmärki tagada

inimese enesemääramisõigus ja autonoomia olukorras, kus ta ei ole enam ise võimeline oma

tervishoiuteenuste osutamise üle otsustama, ning luua selleks ühtne, tervise infosüsteemi

kaudu kättesaadav ja ligipääsetav süsteem. Palume enne eelnõude ja rakendusaktide

kehtestamist selgitada allpool toodud meie sihtrühma jaoks olulisi küsimusi, ning täiendada

seletuskirju ja/või määruste teksti vastavalt.

1. Otsustusvõime hindamine ja arstlik nõustamine

Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, millele tuginedes ja kuidas arst tuvastab, et isik on

võimeline mõistma elulõpu tahteavalduse tähendust ja tagajärgi. Samuti ei ole nõustamise

sisu kirjeldatud etapiliselt ega detailselt. Praegune sõnastus, et "arstid peavad nõustamise

käigus selgitama inimesele tahteavalduse tähendust ja võimalikke tagajärgi", ei ole

rakendatav ühetaoliselt.

• Palume seletuskirjas tuua täpne ülevaade sellest, kuidas ja millele tuginedes toimub

patsiendi otsusevõime hindamine ning selgitada nõustamise sisu etapiliselt ja

detailselt. (seletuskiri, § 106¹⁹ selgitus)

• Piiratud teovõimega täisealise puhul tekib küsimus, kuidas ja millele tuginedes arst

hinnangu annab, sh juhul, kui arsti hinnang läheb vastuollu eestkoste seadmisel

tehtud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi või eestkostja arvamusega. Palume selgitada,

2

kas hindaval arstil on vaja või õigus tutvuda eestkoste seadmise menetluses tehtud

ekspertiisiga. (seletuskiri, § 106²⁰)

• Puudub selgus, mis saab olukordadest, mil arst leiab, et inimene ei ole tahteavaldust

koostama võimeline, aga inimene ise enda hinnangul on. Palume selgitada, millises

vormis ja kuhu vastav otsus vormistatakse ning kas ja kuidas seda saab vaidlustada.

(eelnõu, § 106¹⁹–106²⁰)

• Intellektihäirega või puuduva teovõimega isiku puhul peaks arstlik nõustamine olema

kohustuslik ja toimuma vahetult isikuga endaga. Eestkostja või tugiisiku antud

selgitusest ei piisa. Vajalikud on ka jooksvad, lihtsas keeles koolitused sihtrühmale

ning eestkostjate koolitamine. (seletuskiri, § 106¹⁹)

• Palume võimaldada arstlikku nõustamist ka korduva tahteavalduse koostamisel, kui

inimene seda soovib, kuigi eelnõu kohaselt ei ole see enam kohustuslik. See on eriti

oluline krooniliste ja progresseeruvate haigustega inimestele, kelle terviseseisund ja

küsimused ajas muutuvad. (seletuskiri, § 106²⁰: "uut nõustamist läbida ei ole vaja")

2. Usaldusisiku roll, vastutus ja ettevalmistus

Usaldusisiku käsitlus eelnõus ja seletuskirjas on tehniline ning keskendub peamiselt andmete

esitamisele ja nõusoleku vormistamisele. Ebapiisavalt on analüüsitud usaldusisikule

kaasnevat eetilist, emotsionaalset ja õiguslikku vastutust ning võimalikke riske.

• Palume seletuskirja täiendada usaldusisiku rolli ja vastutuse sisulise kirjeldusega,

tema võimalike riskide ja õiguslike garantiide analüüsiga ning tema ettevalmistamise,

juhendamise ja toetamise vajaduse käsitlusega. (seletuskiri, § 106²³)

• Palume selgitada, kuidas lahendatakse konfliktid usaldusisiku, patsiendi lähedaste ja

tervishoiutöötajate vahel. (seletuskiri, § 106²³)

• Palume hinnata, kas iga tahteavalduse koostaja suudab reaalselt leida sobiva

usaldusisiku, ning milliseid alternatiive pakutakse sellise isiku puudumisel (nt

üksielavad, hooldekodus elavad või sotsiaalselt isoleeritud inimesed). (seletuskiri, §

106²³)

3

3. Krooniliste ja ägedate seisundite eristamine

Eelnõust peab selgelt nähtuma, et elulõpu tahteavaldust ei rakendata üksnes patsiendi

teadvusehäire, hetkelise otsustusvõimetuse või raske hetkeseisundi alusel, ilma et hinnataks

konkreetse seisundi pöördumatust, prognoosi ja ravitavust.

• Palume regulatsiooni või selle rakendamist toetavatesse juhistesse sõnastada selge

põhimõte, et ägeda ja potentsiaalselt pöörduva seisundi korral (nt raske

hüpoglükeemia, diabeetiline ketoatsidoos, hüperosmolaarne seisund) peab patsiendil

säilima võimalus saada asjakohast ravi ka juhul, kui ta ei ole konkreetsel hetkel

võimeline oma tahet väljendama. (seletuskiri, § 106¹⁹)

• Peab olema üheselt välistatud, et inimese krooniline haigus, puue, vanus, insuliinravi

vajadus või muu püsiv terviseseisund iseenesest mõjutaks hinnangut, kas elu säilitav

ravi on põhjendatud.

• Palume tagada, et tahteavalduse koostamisel saab inimene piisava ja arusaadava teabe

selle kohta, millistes kliinilistes olukordades tema tahteavaldust võidakse rakendada,

ning mõistaks erinevust pöördumatu elulõpu seisundi ja ägeda, kuid ravitava tüsistuse

vahel. (näidisdokument, "Esimene valik")

• Näidisdokumendi kriteerium "sõltun igapäevatoimingutes täielikult teistest

inimestest" väärib nõustamisel tähelepanu: paljud puuetega inimesed elavad just

sellises seisundis täisväärtuslikku elu, mistõttu tuleb nõustamisel selgelt vältida

sõnumit, nagu oleks totaalne kõrvalabi vajadus iseenesest põhjus soovida elu

säilitavast ravist loobuda.

4. Ligipääsetavus ja võrdne kohtlemine

• Palume selgitada, kui kiiresti ja usaldusväärselt jõuab paberil koostatud tahteavaldus

reaalselt tervise infosüsteemi ja on patsiendiga kokkupuutuvale tervishoiutöötajale

kättesaadav, eriti eakate, puuetega ja krooniliste haigustega inimeste puhul, kellel ei

pruugi olla digivõimalusi. (eelnõu, § 106²¹; VV määrus, § 17 lg 1 p 16)

• Palume selgitada, kas ja kuidas arvestatakse enne käesoleva süsteemi jõustumist

koostatud tahteavaldusi, mis ei ole mingil põhjusel jõudnud terviseportaali.

• Tunnistaja kaasamise regulatsioon on kaasav lahendus juhuks, kui isik ei saa

terviseseisundi või erivajaduse tõttu ise tahteavaldust koostada ega allkirja anda.

Palume töötada välja praktilised juhised, kuidas sellise isiku tegelikku tahet (nt

4

suulise väljenduse, silmade abil suhtluse vms kaudu) usaldusväärselt tuvastada.

(eelnõu, § 106²²)

5. Tühistamise vorminõuded

Ebaselgeks jääb, miks ei pea tahteavalduse tühistamist allkirjaga kinnitama. Tahteavalduse

puhul on tegemist eluliselt olulise otsusega, mille tühistamisel on samuti eluliselt oluline

tagajärg ja kaal.

• Palume tahteavalduse tühistamisel kehtestada samuti allkirja nõue, arvestades otsuse

kaalu ja hilisema tõendatavuse vajadust. (seletuskiri, § 106²⁰: "tühistamist

digiallkirjaga kinnitama ei pea")

6. Rakendamise kontroll, järelevalve ja vaidlustamine

Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, kuidas dokumenteeritakse otsus tahteavaldust rakendada

või mitte rakendada. See on oluline lünk, arvestades, et tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse § 4² nõuab juba tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimist ja isikuandmete

töötlemise jälgitavuse tagamist.

• Palume täiendada eelnõu või seletuskirja selgitusega, milline kontrolli- ja

järelevalvemehhanism kohaldub olukorras, kus patsiendil või usaldusisikul tekib

põhjendatud kahtlus, et tahteavaldusega ei ole nõuetekohaselt arvestatud, ning kelle

poole sellisel juhul pöörduda.

• Palume tuua seletuskirjas lahtine loetelu olukordadest, mis on kaetud põhimõttega

"muud elulõpu juhised ja eelistused, mis väljendavad patsiendi soove, kuid ei ole

tervishoiutöötajale õiguslikult siduvad". (eelnõu, § 106¹⁸)

7. Teavitus ja koolitus enne jõustumist

• Enne süsteemi jõustumist on vajalik laiapõhjaline teavituskampaania patsientidele,

tervishoiutöötajatele ja elanikkonnale laiemalt.

• Palume selgitada, kas kavandatav e-koolitus katab eraldi ka intellektihäire,

dementsuse, piiratud teovõime ja krooniliste haigustega inimeste nõustamise

spetsiifika. (seletuskiri, p 5)

• Patsiendile peab nõustamise juures olema kättesaadav ka psühholoogiline ja

palliatiivravi-alane nõustamine.

5

• Läbivalt tuleb rõhutada, et elulõpu tahteavaldus ei tähenda loobumist palliatiivsest

ravist ning et vaevusi leevendav ravi jääb kättesaadavaks sõltumata tehtud valikutest.

8. Muu

Tahteavalduse tekst ja meditsiinilised mõisted peavad olema lihtsas keeles ja patsiendile

hästi mõistetavad; palume selle kasutajasõbralikkust kontrollida ka pärast eelnõu

vastuvõtmist toimuva reaalse kasutajatestimise käigus.

Kokkuvõtvalt peab EPIKoda patsiendi elulõpu tahteavalduse seadustamise võimalusi

väga vajalikuks ja toetab kavandatud muudatusi, kuid palub eeltoodud probleemkohad

enne kehtestamist läbi mõelda ja seletuskirja või rakendusjuhiseid vastavalt täiendada.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Tuuli Seinberg

[email protected], tel 54010461

Tervishoiualase huvikaitse nõunik

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium Teie: 1.2-2/68-1

[email protected] Meie: 17.08.2026 nr 67

Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside ministri määruste muudatustele (patsiendi

elulõpu tahteavaldus)

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest. Toetame eelnõu eesmärki tagada

inimese enesemääramisõigus ja autonoomia olukorras, kus ta ei ole enam ise võimeline oma

tervishoiuteenuste osutamise üle otsustama, ning luua selleks ühtne, tervise infosüsteemi

kaudu kättesaadav ja ligipääsetav süsteem. Palume enne eelnõude ja rakendusaktide

kehtestamist selgitada allpool toodud meie sihtrühma jaoks olulisi küsimusi, ning täiendada

seletuskirju ja/või määruste teksti vastavalt.

1. Otsustusvõime hindamine ja arstlik nõustamine

Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, millele tuginedes ja kuidas arst tuvastab, et isik on

võimeline mõistma elulõpu tahteavalduse tähendust ja tagajärgi. Samuti ei ole nõustamise

sisu kirjeldatud etapiliselt ega detailselt. Praegune sõnastus, et "arstid peavad nõustamise

käigus selgitama inimesele tahteavalduse tähendust ja võimalikke tagajärgi", ei ole

rakendatav ühetaoliselt.

• Palume seletuskirjas tuua täpne ülevaade sellest, kuidas ja millele tuginedes toimub

patsiendi otsusevõime hindamine ning selgitada nõustamise sisu etapiliselt ja

detailselt. (seletuskiri, § 106¹⁹ selgitus)

• Piiratud teovõimega täisealise puhul tekib küsimus, kuidas ja millele tuginedes arst

hinnangu annab, sh juhul, kui arsti hinnang läheb vastuollu eestkoste seadmisel

tehtud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi või eestkostja arvamusega. Palume selgitada,

2

kas hindaval arstil on vaja või õigus tutvuda eestkoste seadmise menetluses tehtud

ekspertiisiga. (seletuskiri, § 106²⁰)

• Puudub selgus, mis saab olukordadest, mil arst leiab, et inimene ei ole tahteavaldust

koostama võimeline, aga inimene ise enda hinnangul on. Palume selgitada, millises

vormis ja kuhu vastav otsus vormistatakse ning kas ja kuidas seda saab vaidlustada.

(eelnõu, § 106¹⁹–106²⁰)

• Intellektihäirega või puuduva teovõimega isiku puhul peaks arstlik nõustamine olema

kohustuslik ja toimuma vahetult isikuga endaga. Eestkostja või tugiisiku antud

selgitusest ei piisa. Vajalikud on ka jooksvad, lihtsas keeles koolitused sihtrühmale

ning eestkostjate koolitamine. (seletuskiri, § 106¹⁹)

• Palume võimaldada arstlikku nõustamist ka korduva tahteavalduse koostamisel, kui

inimene seda soovib, kuigi eelnõu kohaselt ei ole see enam kohustuslik. See on eriti

oluline krooniliste ja progresseeruvate haigustega inimestele, kelle terviseseisund ja

küsimused ajas muutuvad. (seletuskiri, § 106²⁰: "uut nõustamist läbida ei ole vaja")

2. Usaldusisiku roll, vastutus ja ettevalmistus

Usaldusisiku käsitlus eelnõus ja seletuskirjas on tehniline ning keskendub peamiselt andmete

esitamisele ja nõusoleku vormistamisele. Ebapiisavalt on analüüsitud usaldusisikule

kaasnevat eetilist, emotsionaalset ja õiguslikku vastutust ning võimalikke riske.

• Palume seletuskirja täiendada usaldusisiku rolli ja vastutuse sisulise kirjeldusega,

tema võimalike riskide ja õiguslike garantiide analüüsiga ning tema ettevalmistamise,

juhendamise ja toetamise vajaduse käsitlusega. (seletuskiri, § 106²³)

• Palume selgitada, kuidas lahendatakse konfliktid usaldusisiku, patsiendi lähedaste ja

tervishoiutöötajate vahel. (seletuskiri, § 106²³)

• Palume hinnata, kas iga tahteavalduse koostaja suudab reaalselt leida sobiva

usaldusisiku, ning milliseid alternatiive pakutakse sellise isiku puudumisel (nt

üksielavad, hooldekodus elavad või sotsiaalselt isoleeritud inimesed). (seletuskiri, §

106²³)

3

3. Krooniliste ja ägedate seisundite eristamine

Eelnõust peab selgelt nähtuma, et elulõpu tahteavaldust ei rakendata üksnes patsiendi

teadvusehäire, hetkelise otsustusvõimetuse või raske hetkeseisundi alusel, ilma et hinnataks

konkreetse seisundi pöördumatust, prognoosi ja ravitavust.

• Palume regulatsiooni või selle rakendamist toetavatesse juhistesse sõnastada selge

põhimõte, et ägeda ja potentsiaalselt pöörduva seisundi korral (nt raske

hüpoglükeemia, diabeetiline ketoatsidoos, hüperosmolaarne seisund) peab patsiendil

säilima võimalus saada asjakohast ravi ka juhul, kui ta ei ole konkreetsel hetkel

võimeline oma tahet väljendama. (seletuskiri, § 106¹⁹)

• Peab olema üheselt välistatud, et inimese krooniline haigus, puue, vanus, insuliinravi

vajadus või muu püsiv terviseseisund iseenesest mõjutaks hinnangut, kas elu säilitav

ravi on põhjendatud.

• Palume tagada, et tahteavalduse koostamisel saab inimene piisava ja arusaadava teabe

selle kohta, millistes kliinilistes olukordades tema tahteavaldust võidakse rakendada,

ning mõistaks erinevust pöördumatu elulõpu seisundi ja ägeda, kuid ravitava tüsistuse

vahel. (näidisdokument, "Esimene valik")

• Näidisdokumendi kriteerium "sõltun igapäevatoimingutes täielikult teistest

inimestest" väärib nõustamisel tähelepanu: paljud puuetega inimesed elavad just

sellises seisundis täisväärtuslikku elu, mistõttu tuleb nõustamisel selgelt vältida

sõnumit, nagu oleks totaalne kõrvalabi vajadus iseenesest põhjus soovida elu

säilitavast ravist loobuda.

4. Ligipääsetavus ja võrdne kohtlemine

• Palume selgitada, kui kiiresti ja usaldusväärselt jõuab paberil koostatud tahteavaldus

reaalselt tervise infosüsteemi ja on patsiendiga kokkupuutuvale tervishoiutöötajale

kättesaadav, eriti eakate, puuetega ja krooniliste haigustega inimeste puhul, kellel ei

pruugi olla digivõimalusi. (eelnõu, § 106²¹; VV määrus, § 17 lg 1 p 16)

• Palume selgitada, kas ja kuidas arvestatakse enne käesoleva süsteemi jõustumist

koostatud tahteavaldusi, mis ei ole mingil põhjusel jõudnud terviseportaali.

• Tunnistaja kaasamise regulatsioon on kaasav lahendus juhuks, kui isik ei saa

terviseseisundi või erivajaduse tõttu ise tahteavaldust koostada ega allkirja anda.

Palume töötada välja praktilised juhised, kuidas sellise isiku tegelikku tahet (nt

4

suulise väljenduse, silmade abil suhtluse vms kaudu) usaldusväärselt tuvastada.

(eelnõu, § 106²²)

5. Tühistamise vorminõuded

Ebaselgeks jääb, miks ei pea tahteavalduse tühistamist allkirjaga kinnitama. Tahteavalduse

puhul on tegemist eluliselt olulise otsusega, mille tühistamisel on samuti eluliselt oluline

tagajärg ja kaal.

• Palume tahteavalduse tühistamisel kehtestada samuti allkirja nõue, arvestades otsuse

kaalu ja hilisema tõendatavuse vajadust. (seletuskiri, § 106²⁰: "tühistamist

digiallkirjaga kinnitama ei pea")

6. Rakendamise kontroll, järelevalve ja vaidlustamine

Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, kuidas dokumenteeritakse otsus tahteavaldust rakendada

või mitte rakendada. See on oluline lünk, arvestades, et tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse § 4² nõuab juba tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimist ja isikuandmete

töötlemise jälgitavuse tagamist.

• Palume täiendada eelnõu või seletuskirja selgitusega, milline kontrolli- ja

järelevalvemehhanism kohaldub olukorras, kus patsiendil või usaldusisikul tekib

põhjendatud kahtlus, et tahteavaldusega ei ole nõuetekohaselt arvestatud, ning kelle

poole sellisel juhul pöörduda.

• Palume tuua seletuskirjas lahtine loetelu olukordadest, mis on kaetud põhimõttega

"muud elulõpu juhised ja eelistused, mis väljendavad patsiendi soove, kuid ei ole

tervishoiutöötajale õiguslikult siduvad". (eelnõu, § 106¹⁸)

7. Teavitus ja koolitus enne jõustumist

• Enne süsteemi jõustumist on vajalik laiapõhjaline teavituskampaania patsientidele,

tervishoiutöötajatele ja elanikkonnale laiemalt.

• Palume selgitada, kas kavandatav e-koolitus katab eraldi ka intellektihäire,

dementsuse, piiratud teovõime ja krooniliste haigustega inimeste nõustamise

spetsiifika. (seletuskiri, p 5)

• Patsiendile peab nõustamise juures olema kättesaadav ka psühholoogiline ja

palliatiivravi-alane nõustamine.

5

• Läbivalt tuleb rõhutada, et elulõpu tahteavaldus ei tähenda loobumist palliatiivsest

ravist ning et vaevusi leevendav ravi jääb kättesaadavaks sõltumata tehtud valikutest.

8. Muu

Tahteavalduse tekst ja meditsiinilised mõisted peavad olema lihtsas keeles ja patsiendile

hästi mõistetavad; palume selle kasutajasõbralikkust kontrollida ka pärast eelnõu

vastuvõtmist toimuva reaalse kasutajatestimise käigus.

Kokkuvõtvalt peab EPIKoda patsiendi elulõpu tahteavalduse seadustamise võimalusi

väga vajalikuks ja toetab kavandatud muudatusi, kuid palub eeltoodud probleemkohad

enne kehtestamist läbi mõelda ja seletuskirja või rakendusjuhiseid vastavalt täiendada.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Tuuli Seinberg

[email protected], tel 54010461

Tervishoiualase huvikaitse nõunik