| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-3/2858-1 |
| Registreeritud | 19.08.2026 |
| Sünkroonitud | 20.08.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-3 Riigi eriplaneeringute koostamise kirjavahetus |
| Toimik | 13-3/24/94 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Monika Korolkov (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
Monika Korolkov Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]
Teie 12.08.2026 Meie 19.08.2026 nr 6-5/26/11916-4
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse
planeeringulahendusest
Austatud Monika Korolkov Pöördusite Keskkonnaameti poole, et kas Keskkonnaameti hinnangul oleks võimalik kaaluda ja eelistada mõnda Teie e-kirjale lisatud kirjas esitatud lahendusvarianti, mis võimaldaks maaomanikule vastu tulla ning suunata trassi mõningate kohandustega võimalikult suures ulatuses olemasolevasse 110 kV koridori. Soovite teada, kas looduskaitselisest vaatest on sellise lahenduse leidmiseks põhimõttelisi takistusi või saab seda võtta edasiseks kaalumiseks. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõus1 (KSH aruanne) toodud Natura asjakohases hindamises on Salavalge–Tõrasoo loodusala puhul hinnatud tegevuse mõju üksnes elupaigatüübile soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Mõlema uue trassivariandi puhul tuleb hinnata mõjusid ka elupaigatüübile puisniidud (6530*), mis on Salavalge-Tõrasoo loodusala eesmärgiks. KSH aruandes olevas Natura hindamises on teistel loodusaladel (nt Nihatu loodusala ja Liigalaskma- Orinõmme loodusala) puisniidul olemasoleva trassikoridori laienduse mõjude kohta kirjutatud (lk 183): „Raadamise tulemusel raiutakse kaitsevööndi ulatuses alalt puittaimestik, mille tõttu kaob puisniidul välja kujunenud elupaigatüübile iseloomulik struktuur puittaimede ja põõsastikega. Raietööde järel ei vasta raadamisalale jäävas osas puisniit enam elupaigatüübi tunnustele või selle seisund halveneb. Lisaks võivad raadamisala serva jäävates tihedamates puudegruppides avalduda servamõjud (valguse- ja niiskustingimuste muutumine, tuultele avamine) ning raiutud alal võivad kujunenud niidukooslused teiseneda.“ KSH aruandes on puisniidule negatiivsete mõjude vältimiseks vajalikeks leevendusmeetmeteks pidanud järgmisi meetmeid: Ehitusprojekti koostamisel • vältida liinimastide ja ligipääsuteede rajamist elupaigatüüpide alale; • rajada trassikoridor elupaigatüübi puisniidud (6530*) piires võimalikult kitsale alale, ilma
elupaigatüübi alal puistut raiumata. Õhuliini ehituse ajal • elupaigatüübi puisniidud (6530*) alal ehitustehnikaga mitte liikuda ja mitte ladustada
ehitusmaterjale. Liinikoridori hooldamisel • mitte teha hooldustöid elupaigatüübi puisniidud (6530*) piires. Arvestades KSH aruandes toodud infot, et olemasoleva liinikoridori laiendamine puisniidule eeldab ala raadamist ning raietööde järel ei vasta ala enam puisniidu kriteeriumitele, ei saa lubada trassi laiendamist Salavalge-Tõrasoo loodusalale.
1 „Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Mõjude
hindamise, sh KSH aruande eelnõu“ (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 24000064, versioon 29.06.2026) koos lisadega.
2 (2)
Arvestades KSH aruandes toodud vajalikke leevendusmeetmeid (trassikoridori rajamine ilma pu istus raiumata, hooldustööde mitteteostamine puisniidu alal), ei ole reaalne nende rakendamine saadetud päringule lisatud trassivariandi Naari_v2 puhul, kus trassi laiendus ulatuks olulises osas puisniidule. Täiendavalt märgime, et antud asukohas jääb puisniidu elupaigatüüp tervikuna PuisniiduLIFE projektialale ning selle projekti raames on kavandatud kõnealuse puisniidu taastamine. Trassivariandi Naari_v3 puhul ei ulatuks raadatav trassikoridor Salavalge-Tõrasoo loodusalale, sh puisniidu elupaigatüübile või ulatuks sellele väga minimaalses (mõne meetri) laiuses. Sellest lähtuvalt ei ole sellesse asukohta trassi rajamine loodusala eesmärkidest lähtuvalt välistatud, kuid tegevusega kaasnevaid mõjusid ja võimalike leevendusmeetmete tõhusust tuleks hinnata Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu KSH käigus. Teie e-kirjast nähtub, et kirjavahetuse põhjal on ornitoloogid andnud soovituse kaaluda olemasolevat 110 kV trassi laiendada. Pole täpsustatud, kas sellisel juhul oleks vajalik ette näha liini täiendavat märgistamist väike-konnakotka kokkupõrkeriski vähendamiseks. Senises lahenduses on Paisumaa lõigul ette nähtud kahekordne märgistus metsise kokkupõrkeriski vähendamiseks. Kui liin läbib väike- konnakotka elupaika (KLO9128873), võib olla vajalik leevendusmeetmete ülevaatamine. Kuna väike-konnakotka pesapaik asub olemasoleva liinikoridori ääres ja väidetavalt on linnustiku ekspertide hinnangul lubatav olemasolevat trassi laiendada, on väike-konnakotkale teoreetiliselt rakendatavad mõlemad Keskkonnaametile esitatud trassivariandid (Naari_v2 ja Naariv3). Väike- konnakotka kaitse aspektist on mõlemad alternatiivid võrdsed, kuid oluliselt halvemad, kui algne. Kuna eeldatakse väike-konnakotka elupaiga raadamist, siis see tekitab küsimuse väike-konnakotka püsielupaiga jätkusuutlikkuses. Tõenäoliselt võib kotkapaar jääda pesitsema peale raadamist, kuid raadamise tõttu jääb elupaiga laik väga väikeseks, pika servaga ja välismõjud (nt tormid) seavad elupaiga kestlikkuse küsimärgi alla. Kas mõju on aktsepteeritav (leevendatav) tuleks esmalt hinnata KSH töögruppi kaasatud linnustiku ekspertide poolt. Elupaiga raadamise vajadus ei vii üheselt vajadusele variandid välistada. Kuid nagu eelnevalt märgitud, ei saa trassi laiendamist lubada Salavalge- Tõrasoo loodusala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt (trassivariant Naari_v2). Lähtuvalt eelnevast, Salavalge-Tõrasoo loodusala eesmärkidest ja KSH aruandes toodud infost
saab kaaluda ainult välja pakutud trassivarianti Naari_v3, kuid ka selle trassi rajamise mõjusid
tuleks hinnata KSH käigus.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ester Pindmaa peaspetsialist juhataja ülesannetes keskkonnakorralduse büroo Irma Pakkonen 5683 1311 (keskkonnakorraldus), [email protected] Märt Öövel 5306 8315 (looduskasutus), [email protected] Pauli Saag 5353 8356 (looduskasutus), [email protected] Art Villem Adojaan 5348 7096 (looduskasutus), [email protected] Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus), [email protected] Tarmo Evestus 5308 8511 (loodushoiutööd), [email protected] Egle Smith 5697 0213 (keskkonnakorraldus), [email protected]