SELETUSKIRI
Kaitseministri määruse „Välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest ning relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri toimetamisest teavitamise kord“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Eelnõu kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 145 lõike 5 alusel.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning eelnõule normitehnilise kontrolli teinud Kaitseministeeriumi ametnikud (
[email protected]). Eelnõu keeletoimetus tehakse pärast esimest kooskõlastusringi.
Eelnõu järgib riigikaitseseaduse alusel kehtestatud kaitseministri 4. jaanuari 2016. aasta määruses nr 1 „Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest ning relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri toimetamisest teavitamise kord“ sätestatut. Nimetatud määrus muutub kehtetuks 1. oktoobril 2026. aastal seoses riigikaitseseaduse kehtetuks tunnistamisega. Samalaadne volitusnorm kehtestati 2026. aasta 1. oktoobril jõustuvas kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses (edaspidi KORKS).
Eelnõuga reguleeritakse välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest ning relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri toimetamisest teavitamist.
Võrreldes kehtiva õigusega eelnõu rakendamisel halduskoormus ei suurene ega vähene.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 on sätestatud määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt sätestab määrus KORKS-i alusel Eesti Vabariiki saabuvate välisriigi relvajõudude, relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava, sõidukite ja kauba hulgast ning planeeritava piiriületuse ning üle piiri toimetamise ajast ja kohast teavitamise korra.
KORKS § 144 kohaselt võivad välisriigi relvajõud samas seaduses sätestatud alustel ajutiselt viibida Eesti Vabariigi territooriumil, kui selle eesmärk on:
1) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;
2) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
3) osalemine rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses;
4) transiit;
5) ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine ja elluviimine.
Lõikes 2 on sätestatud, et seda kohaldatakse ka KORKS §-s 151 nimetatud isikutele. Viidatud normis on sätestatud, et välisriigi relvajõudude liikmele sätestatud regulatsiooni kohaldatakse ka välisriigi relvajõude saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule, rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse personaliliikmele ja õppurile, rahvusvahelise sõjalise peakorteri personali liikmele, peakorteri lepingupartneri töötajale ning nimetatud isikute ülalpeetavatele, kui see on vajalik välislepingust tuleneva kohustuse täitmiseks.
Sellised välislepingud on näiteks Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise protokolliga Balti Kaitsekolledži ja tema isikkoosseisu staatuse kohta; Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide relvajõudude liikmete staatuse kokkulepe; Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide ja programmis „Partnerlus rahu nimel“ osalevate riikide vahelise nende vägede staatust puudutav leping.
KORKS § 150 lõikes 4 on sätestatud, et selle seaduse tähenduses on isik ülalpeetav, kui see tuleneb välislepingust. Vastavalt KORKS § 150 lõikele 2 on välisriigi relvajõudude liikme ülalpeetaval õigus Eestis viibida koos välisriigi relvajõudude liikmega, kes viibib Eestis KORKS § 145 lõikes 1 sätestatud loa alusel.
Lõike 3 kohaselt ei rakendata eelnõus sätestatut, kui välisriigi relvajõudude Eestis viibimise eesmärk on osalemine Eesti või muu riigi territooriumil toimuval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. KORKS § 146 lõike 1 kohaselt annab sel juhul Eestis viibimiseks loa Vabariigi Valitsus või Riigikogu. Sellise regulatsiooni vajadus tuleneb sõjalisel operatsioonil kasutatavate relvajõudude suurusest ning ei ole võimalik nimeliselt või ka täpse arvuga määratleda välisriigi relvajõudude koosseisu. Juhul, kui luba antakse KORKS § 146 alusel, siis saab Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) teada isikute saabumisest läbi Siseministeeriumi, sest Vabariigi Valitsuse otsuse juures on siseminister ning Riigikogu otsusest teavitatakse Vabariigi Valitsust.
Eelnõu §-s 2 tuuakse välja, et välisriigi relvajõudude liikme Eesti Vabariiki saabumise ja viibimise eeldus on kaitseministri väljastatud Eestis viibimise luba. KORKS § 147 kohaselt võib sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister anda välisriigi relvajõududele käskkirjaga loa viibida ajutiselt Eesti Vabariigi territooriumil järgmistel eesmärkidel:
1) osalemine Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
2) osalemine Eesti Vabariigi territooriumil asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses;
3) ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti elluviimine Eesti Vabariigi territooriumil.
Välisriigi relvajõudude liikme ülalpeetava Eestisse saabumise ja viibimise eelduseks on ülalpidajast relvajõudude liikmel Eestis viibimise loa olemasolu.
Eelnõu § 2 lõikes 2 tuuakse välja, et välisriigi relvajõudude liikmele Eestis viibimise loa saamiseks võivad Kaitseministeeriumile andmeid esitada Kaitsevägi, rahvusvaheline sõjaline peakorter või rahvusvaheline sõjaline õppeasutus. Praktikas esitab enamiku taotlusi Eestisse saabuvate välisriigi relvajõudude kohta Kaitsevägi. Taotlusi esitavad veel Balti Kaitsekolledž ja rahvusvahelised sõjalised peakorterid (NATO Küberkaitsekoostöö Keskus, NATO staabielement). Erandjuhtudel on välisriigi relvajõud esitanud taotluse Kaitseministeeriumile ilma saatkonna vahenduseta.
Lõikes 3 on määratud loa saamiseks andmete esitamise adressaat, milleks on Kaitseministeerium.
Lõikes 4 on välja toodud erand, milles on sätestatud, et muud Eestis tegutsevad asutused ja organisatsoonid otse esitamise õigust ei oma ning nad peavad välisriigi relvajõudude liikme Eestisse lubamiseks pöörduma Kaitseväe poole, esitades kõik Eestis viibimise loa saamiseks vajaliku teabe. Näiteks välisriigid esitavad andmed oma saatkondade kaudu Kaitseväele ja Kaitsevägi lisab sellele oma kirjaliku seisukoha ning edastab andmed koos omapoolse kirjaliku seisukohaga Kaitseministeeriumile. Kaitseväe seisukohta on vaja hindamaks, kas isiku Eestisse saabumine on Kaitseväe poolt aktsepteeritav ning isiku saabumisega ei kaasne riske. Eelnõus on märgitud Kaitseväe kohustused Kaitseministeeriumi teavitamisel Eestisse kutsutavatest välisriigi relvajõudude liikmetest.
Lõikes 5 on täpsustatud, et Kaitseväe juhataja määrab kindlaks isiku või Kaitseväe struktuuriüksuse, kes edastab Kaitseväe poolt taotlused Kaitseministeeriumile või esitab Kaitseväe seisukoha muu isiku või organisatsiooni esitatud taotluse kohta. Määramisest teavitatakse ministeeriumi kirjalikult. Teavitamine on vajalik selleks, et tekiks kindel kontaktisik, kellega probleemide tekkimisel suheldakse.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse andmed, mis tuleb esitada välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta, nendeks on:
1) isiku ees- ja perekonnanimi;
2) sünniaeg;
3) kodakondsus;
4) riigipiiri ületuseks kasutatava dokumendi number;
5) Eestis viibimise aeg;
6) kavandatav riigipiiri ületamise koht;
7) Eestis viibimise eesmärk.
Lõikes 2 on jäetud võimalus esitada rahvusvahelise koostöö raames Eestisse saabuvate relvajõudude liikmete kohta ainult isikkooseisu arv, Eesti Vabariigis viibimise aeg ja Eesti Vabariigis viibimise eesmärk, kui relvajõudude liikmete kohta ei ole teada § 3 lõikes 1 märgitud täpsemaid andmeid.
Antud erand võimaldab suuremate üksuste ja sõjalaevade meeskondade, kelle kohta on detailse teabe kogumine julgeolekukaalutlustel keeruline, puhul anda Eestis viibimise luba vähema teabe põhjal. Samas ei muuda see asjaolu, et kõik välisriigi relvajõudude liikmed peavad esitama Eesti riigipiiri ületamisel isikut tõendava dokumendi ja reisikorralduse. Aeg-ajalt on ette tulnud juhtumeid, kus saatvad riigid ei soovi sõjalaevade meeskondade andmeid avaldada, mistõttu on vaja teha erand andmete esitamisel. Etteteatamise tõttu saab Kaitseministeerium olla valmis kiireks taotluse läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks. Andmeid ei ole vaja esitada, kui laevameeskond ei tule laevast maale.
Lõikes 3 sätestatakse, et lõikes 2 esitatud andmete puhul on Kaitseministeeriumil siiski õigus küsida täiendavat informatsiooni või otsustada loa andmine või selle andmisest keeldumine olemasoleva informatsiooni pinnalt.
Lõikes 4 sätestatakse Kaitseministeeriumi teavitamise tähtaeg, mis on 5 tööpäeva enne kavandatavat riigipiiri ületamist. Selline ajavahemik on piisav Eestis viibimise loa väljastamiseks.
Lõikes 5 on sätestatud võimalus teavitada ka lühema aja jooksul, kui see on põhjendatud, nagu näiteks olukorras kui keegi, kes pidi tulema, on haigestunud ja saadetakse tema asemel teine isik.
Eelnõu §-s 4 on sätestatud nõue, et taotleja peab Kaitseministeeriumi koheselt teavitama, kui ilmneb, et taotluses esitatud andmed erinevad tegelikkusest. Teavitamine on vajalik omamaks adekvaatset ülevaadet Eestis viibivatest välisriigi relvajõudude liikmetest, samuti otsustamaks, kas isiku jätkuv Eestisse saabumine või viibimine on aktsepteeritav. Samal eesmärgil peavad taotlejad koheselt Kaitseministeeriumi teavitama ka siis, kui neile saab teatavaks Kaitseministeeriumi väljastatud loata isiku Eestis viibimine. Saadud teabe alusel otsustab Kaitseministeerium, kas nõuab isiku Eestist lahkumist või teeb kaitseministrile ettepaneku isikule Eestis viibimise loa andmiseks.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse välisriigi relvajõudude liikme või tema ülalpeetava Eesti Vabariiki saabumisest teavitamine ning välisriigi relvajõudude liikme ilma loata Eesti Vabariigis viibimine ja sellest teavitamine. Paragrahvis 3 nimetatud andmed on üldjuhul kirjas kaitseministri poolt väljastataval loal, mille koopia esitatakse PPA-le. Koopia saadetakse PPA-le hiljemalt loa väljastamisele järgneval tööpäeval.
Lõikes 1 on sätestatud, et Kaitseministeerium teavitab PPA-d Eesti Vabariigi territooriumil viibimise lubadest, mis on antud KORKS §-de 147 ja 148 alusel. Nendel juhtudel annab Eestis viibimise loa kaitseminister, mistõttu on vajalik reguleerida ka teise valitsusasutuse teavitamist.
Lõike 2 kohaselt edastatakse Kaitseministeeriumile esitatud andmed (välja arvatud Eesti Vabariigis viibimise eesmärk) koos Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loaga PPA-le enne välisriigi relvajõudude liikmete ja nende ülalpeetavate kavandatavat riigipiiri ületamist. Andmete edastamine PPA-le toimub hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast Eestis viibimise loa väljastamist. Enamik andmetest kajastatakse Kaitseministeeriumi poolt väljastataval loal, täpsemad andmed, mis loale ei ole märgitud, edastatakse senise praktika kohaselt Kaitseministeeriumist e-kirjaga. Enamasti puudutab see üle 90 päeva Eesti Vabariigis viibivaid relvajõudude liikmeid ja nende ülalpeetavaid. Tegemist on haldusmenetluse praktikaga, kus haldusdokumendi väljastamisest teavitatakse viivitamata kõiki asjaomaseid isikuid, keda dokument puudutab. PPA on asjaomane ametiasutus, kuna tal on õigus kontrollida riigipiiri ületamise seaduslikkust.
Eelnõu § 6 kohaselt teavitatakse välisriigi relvajõudude sõidukite ja kauba hulgast ning planeeritava piiriületuse ning üle piiri toimetamise ajast ja kohast strateegilise kauba seaduse § 1 lõike 3 alusel antud määruses sätestatud korras. Välisriigi relvajõudude sõidukitest või kauba hulgast ei teavita PPA-d mitte Kaitseministeerium, vaid seda teeb Kaitsevägi. Strateegilise kauba seaduse § 1 lõike 3 kohaselt on kehtestatud 11. detsembri 2014. aastal kaitseministri määrus nr 29 „Sõjaväerelva, lahingutehnika, lahingumoona ning kaitseotstarbelise erivarustuse väljaveo ja sisseveo ning riigipiiri ületava sõjaväerelva ja laskemoona käitlemise ja üleandmise kord“. Nimetatud määruse § 7 lõike 3 kohaselt teavitab PPA-d loaomaniku esindaja, milleks on näiteks Kaitseväe toetuse väejuhatus.
Eelnõu §-s 7 on jõustumissäte. Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril koos KORKS-i jõustumisega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu reguleerib Eesti riigisiseseid teavitusprotseduure ega ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõjud
Eelnõul võrreldes kehtiva määrusega märkimisväärseid muudatusi pole ja seega ei ole ka mõju.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega seotud kulu kantakse ametiasutustele eraldatud eelarvelistest vahenditest. Määruse rakendamisega ei tõuse riigieelarvele tulu ega kaasne täiendavat kulu ja puudub vajadus teha riigieelarvest lisaeraldisi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2026. a. 1.oktoobril.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele, Politsei- ja Piirivalveametile ning Välisluureametile.