EELNÕU

06.08.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54

„Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruses nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 2 ja lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna

„haridusandmed“ sõnadega „ja eesti keele oskuse andmed“;

2) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) teave eesti keele oskuse kohta.“;

3) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 26 järgmises sõnastuses:

„26) testide andmekogu.“;

4) paragrahvi 19 punktis 6 asendatakse sõna „riigikaitseseaduses“ sõnadega „kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduses“;

5) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 24 lõike 1“ tekstiosaga

„kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 57 lõike 1“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 2026. aasta 1. oktoobril.

(2) Määruse § 1 punktid 1–3 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse

„Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse „Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine“ eelnõu on seotud 30. juunil 2026 vastu võetud ja 1. oktoobril 2026 jõustuva

kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega1 (RT I, 30.06.2026, 1) (edaspidi KORKS), millega tunnistati muu

hulgas kehtetuks riigikaitseseadus ning riigikaitseseaduses olevad sätted viidi üle kriisiolukorra ja

riigikaitse seadusesse. Uue seaduse loomisel koondati ühte seadusesse Eesti Vabariigi põhiseaduses

nimetatud erikorrad (eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord), nendeks valmistumine,

nende juhtimine ning nende lahendamiseks kohaldatavad meetmed, et tekiks terviklik ja loogiliselt

süstematiseeritud õiguslik raamistik.

Lisaks on eelnõu seotud 1. jaanuaril 2027 jõustuva kaitseväeteenistuse seaduse muudatusega (RT I,

11.07.2026, 21) (edaspidi KVTS), millega kehtestatakse kutsealustele B1-tasemel eesti keele oskuse

nõue ning nähakse ette kohustus osaleda enne ajateenistust eesti keele tasemeeksamil ja vajaduse

korral läbida eesti keele kursus.

KORKS-iga seotud muudatuse kohaselt asendatakse kaitseväekohustuslaste registri põhimääruses

viited riigikaitseseadusele viidetega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Näiteks määruse § 19

punkti 6 kohaselt on registriandmetele juurdepääs Kaitseväe esindajal Kaitseväe korralduse seaduses,

kaitseväeteenistuse seaduses või riigikaitseseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

Riigikaitseseadusega Kaitseväele pandud ülesanded puudutavad tegevusi kõrgendatud

kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning nende ülesannete

täitmiseks on Kaitseväe esindajal õigus saada andmeid kaitseväekohustuslaste registrist. Sellised

andmed on näiteks teave sõjaaja üksuste komplekteerituse ja sõjaaja ametikohtade täituvuse kohta.

Eesti keele oskuse nõuet puudutava seadusemuudatusega täiendatakse kaitseväekohustuslaste

registrisse kantavate andmete koosseisu, lisades haridusandmetele ka isiku eesti keele oskuse andmed.

Lisaks täiendatakse registriga andmevahetust pidavate andmekogude loetelu ning lisatakse testide

andmekogu, kust saadakse teavet isiku eesti keele taseme kohta.

Kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega seotud muudatusega ei kaasne täiendavat halduskoormust, sest

muudetakse vaid viidet seadusele.

Kaitseväeteenistuse seadusest tuleneva eesti keele oskust puudutava muudatuse rakendamine hakkab

toimuma X-tee kaudu toimuva andmevahetuse abil, mistõttu ei kaasne muudatustega asutustele ega

isikutele täiendavat halduskoormust.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeerium koostöös Kaitseressursside Ametiga ning

eelnõule normitehnilise kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Keelelahenduste eesti keele toimetaja Piret Tamme ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

2

Paragrahvi 1 punktides 1 ja 2 täiendataksemääruse § 8 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 3 sätestatud

digitaalsesse registrisse kantavaid kutsealuse haridusandmeid ning lisatakse haridusandmetena eesti

keele oskuse andmed. Seni loeti haridusandmeteks teave omandatud või omandatava haridustaseme

kohta, teave õppeasutuse kohta, teave õpingute alguse ja lõpu kohta, õppekava kood ja nimetus ning

teave õppetöö õppevormi kohta. Muudatuse tulemusena hakatakse haridusandmete alla koguma ka

teavet kaitseväekohustuslase eesti keele oskuse kohta. Kutsealuse eesti keele oskuse taseme tuvastab

Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) Eesti hariduse infosüsteemist (edaspidi EHIS) ja testide

andmekogust (edaspidi EIS) saadavate andmete alusel.

EHIS-est saadakse andmeid kutsealuse hariduse kohta, sealhulgas andmeid õppekeele kohta. Kui

EHIS-e andmete põhjal ei ole võimalik õppekeelt tuvastada või kui õppekeel ei ole olnud eesti keel,

teeb KRA täiendavalt päringu EIS-i, et tuvastada, kas isik on sooritanud eesti keele tasemeeksami.

Paragrahvi 1 punktis 3 täiendatakse põhimääruse § 11 lõiget 2 punktiga 26. Määruse § 11 lõikes 2

on sätestatud andmekogude loetelu, millega kaitseväekohustuslaste register andmeid vahetab.

Kutsealuse eesti keele oskuse taseme tuvastamiseks hakatakse päringuid tegema EIS-i. EIS on riiklik

andmekogu, mis on muu hulgas loodud eesti keele tasemeeksamite ja nende alusel välja antud

tunnistuste üle arvestuse pidamiseks.

EIS-i kantakse järgmised andmed:

- eesti keele tasemeeksami sooritamise andmed;

- tasemeeksami läbiviimisega seotud andmed;

- testiandmed;

- hindamisandmed;

- tasemeeksamiga seotud vaideandmed;

- tunnistuste andmed;

- statistilised andmed.

EIS-i vastutav töötleja on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi Harno), kes korraldab ja viib läbi eesti

keele tasemeeksameid.

Kaitseväekohustuslaste registri ja EIS-i vahel hakkab andmevahetus toimuma X-tee kaudu.

Paragrahvi 1 punktides 4 ja 5 tehtavad muudatused on seotud KORKS-iga.

Punktis 4 asendatakse määruse § 19 punktis 6 viide riigikaitseseadusele viitega kriisiolukorra ja

riigikaitse seadusele. Paragrahvis 19 on sätestatud loetelu isikutest ja asutustest, kellel on

registriandmetele juurdepääs. Seega on punkti 6 kohaselt registriandmetele juurdepääs Kaitseväe

esindajal Kaitseväe korralduse seaduses, kaitseväeteenistuse seaduses või kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

Punktis 5 muudetakse määruse § 22 lõiget 1. Kõnealuse sättega reguleeritakse juurdepääsuõiguse

andmist Politsei- ja Piirivalveametile, et tuvastada kaitseväekohustuslasele pandud Eestist lahkumise

keeld. Seni kehtinud sättes viidati riigikaitseseaduse § 24 lõikele 1, mille kohaselt võib Vabariigi

Valitsus mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu

vähemalt 18-aastasele kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud

kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmele. KORKS-is on see kord sätestatud § 57 lõikes 1 pisut

muudetud kujul ning uue sõnastuse kohaselt võib Vabariigi Valitsus riigikaitselise kriisiolukorra ajal

mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-

3

aastasele kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud isikule, kui see on vajalik

mobilisatsiooni korraldamiseks.

Paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Kuna eelnõuga tehtavad muudatused on seotud

KORKS-i ja KVTS-i muudatustega, sõltub määruse eri sätete jõustumisaeg nimetatud seaduste

asjakohaste muudatuste jõustumisest.

Seega määruse § 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 2026. aasta 1. oktoobril, mil jõustub KORKS, ning

määruse § 1 punktid 1–3 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril, mil jõustub kutsealuste eesti keele oskuse

nõuet käsitlev KVTS-i muudatus.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatusega seotud mõjusid on kirjeldatud KVTS-i muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Muudatusega kaasnevad KRA-le kaitseväekohustuslaste registri arendamise kulud EIS-iga

andmevahetuse loomiseks. KRA hinnangul on arendustööde maksumus 3000 eurot. Määruse

rakendamisega kaasnevad kulud on planeeritud KRA eelarvesse. Määruse rakendamine ei too tulu

riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 2026. aasta 1. oktoobril ning määruse § 1 punktid 1–3 jõustuvad

2027. aasta 1. jaanuaril (vt ka § 2 selgitust).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile,

Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning

arvamuse andmiseks Haridus- ja Noorteametile ning Kaitseväele.

EELNÕU

06.08.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54

„Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruses nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 2 ja lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna

„haridusandmed“ sõnadega „ja eesti keele oskuse andmed“;

2) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) teave eesti keele oskuse kohta.“;

3) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 26 järgmises sõnastuses:

„26) testide andmekogu.“;

4) paragrahvi 19 punktis 6 asendatakse sõna „riigikaitseseaduses“ sõnadega „kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduses“;

5) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 24 lõike 1“ tekstiosaga

„kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 57 lõike 1“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 2026. aasta 1. oktoobril.

(2) Määruse § 1 punktid 1–3 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse

„Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse „Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine“ eelnõu on seotud 30. juunil 2026 vastu võetud ja 1. oktoobril 2026 jõustuva

kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega1 (RT I, 30.06.2026, 1) (edaspidi KORKS), millega tunnistati muu

hulgas kehtetuks riigikaitseseadus ning riigikaitseseaduses olevad sätted viidi üle kriisiolukorra ja

riigikaitse seadusesse. Uue seaduse loomisel koondati ühte seadusesse Eesti Vabariigi põhiseaduses

nimetatud erikorrad (eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord), nendeks valmistumine,

nende juhtimine ning nende lahendamiseks kohaldatavad meetmed, et tekiks terviklik ja loogiliselt

süstematiseeritud õiguslik raamistik.

Lisaks on eelnõu seotud 1. jaanuaril 2027 jõustuva kaitseväeteenistuse seaduse muudatusega (RT I,

11.07.2026, 21) (edaspidi KVTS), millega kehtestatakse kutsealustele B1-tasemel eesti keele oskuse

nõue ning nähakse ette kohustus osaleda enne ajateenistust eesti keele tasemeeksamil ja vajaduse

korral läbida eesti keele kursus.

KORKS-iga seotud muudatuse kohaselt asendatakse kaitseväekohustuslaste registri põhimääruses

viited riigikaitseseadusele viidetega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Näiteks määruse § 19

punkti 6 kohaselt on registriandmetele juurdepääs Kaitseväe esindajal Kaitseväe korralduse seaduses,

kaitseväeteenistuse seaduses või riigikaitseseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

Riigikaitseseadusega Kaitseväele pandud ülesanded puudutavad tegevusi kõrgendatud

kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning nende ülesannete

täitmiseks on Kaitseväe esindajal õigus saada andmeid kaitseväekohustuslaste registrist. Sellised

andmed on näiteks teave sõjaaja üksuste komplekteerituse ja sõjaaja ametikohtade täituvuse kohta.

Eesti keele oskuse nõuet puudutava seadusemuudatusega täiendatakse kaitseväekohustuslaste

registrisse kantavate andmete koosseisu, lisades haridusandmetele ka isiku eesti keele oskuse andmed.

Lisaks täiendatakse registriga andmevahetust pidavate andmekogude loetelu ning lisatakse testide

andmekogu, kust saadakse teavet isiku eesti keele taseme kohta.

Kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega seotud muudatusega ei kaasne täiendavat halduskoormust, sest

muudetakse vaid viidet seadusele.

Kaitseväeteenistuse seadusest tuleneva eesti keele oskust puudutava muudatuse rakendamine hakkab

toimuma X-tee kaudu toimuva andmevahetuse abil, mistõttu ei kaasne muudatustega asutustele ega

isikutele täiendavat halduskoormust.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeerium koostöös Kaitseressursside Ametiga ning

eelnõule normitehnilise kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Keelelahenduste eesti keele toimetaja Piret Tamme ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

2

Paragrahvi 1 punktides 1 ja 2 täiendataksemääruse § 8 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 3 sätestatud

digitaalsesse registrisse kantavaid kutsealuse haridusandmeid ning lisatakse haridusandmetena eesti

keele oskuse andmed. Seni loeti haridusandmeteks teave omandatud või omandatava haridustaseme

kohta, teave õppeasutuse kohta, teave õpingute alguse ja lõpu kohta, õppekava kood ja nimetus ning

teave õppetöö õppevormi kohta. Muudatuse tulemusena hakatakse haridusandmete alla koguma ka

teavet kaitseväekohustuslase eesti keele oskuse kohta. Kutsealuse eesti keele oskuse taseme tuvastab

Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) Eesti hariduse infosüsteemist (edaspidi EHIS) ja testide

andmekogust (edaspidi EIS) saadavate andmete alusel.

EHIS-est saadakse andmeid kutsealuse hariduse kohta, sealhulgas andmeid õppekeele kohta. Kui

EHIS-e andmete põhjal ei ole võimalik õppekeelt tuvastada või kui õppekeel ei ole olnud eesti keel,

teeb KRA täiendavalt päringu EIS-i, et tuvastada, kas isik on sooritanud eesti keele tasemeeksami.

Paragrahvi 1 punktis 3 täiendatakse põhimääruse § 11 lõiget 2 punktiga 26. Määruse § 11 lõikes 2

on sätestatud andmekogude loetelu, millega kaitseväekohustuslaste register andmeid vahetab.

Kutsealuse eesti keele oskuse taseme tuvastamiseks hakatakse päringuid tegema EIS-i. EIS on riiklik

andmekogu, mis on muu hulgas loodud eesti keele tasemeeksamite ja nende alusel välja antud

tunnistuste üle arvestuse pidamiseks.

EIS-i kantakse järgmised andmed:

- eesti keele tasemeeksami sooritamise andmed;

- tasemeeksami läbiviimisega seotud andmed;

- testiandmed;

- hindamisandmed;

- tasemeeksamiga seotud vaideandmed;

- tunnistuste andmed;

- statistilised andmed.

EIS-i vastutav töötleja on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi Harno), kes korraldab ja viib läbi eesti

keele tasemeeksameid.

Kaitseväekohustuslaste registri ja EIS-i vahel hakkab andmevahetus toimuma X-tee kaudu.

Paragrahvi 1 punktides 4 ja 5 tehtavad muudatused on seotud KORKS-iga.

Punktis 4 asendatakse määruse § 19 punktis 6 viide riigikaitseseadusele viitega kriisiolukorra ja

riigikaitse seadusele. Paragrahvis 19 on sätestatud loetelu isikutest ja asutustest, kellel on

registriandmetele juurdepääs. Seega on punkti 6 kohaselt registriandmetele juurdepääs Kaitseväe

esindajal Kaitseväe korralduse seaduses, kaitseväeteenistuse seaduses või kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

Punktis 5 muudetakse määruse § 22 lõiget 1. Kõnealuse sättega reguleeritakse juurdepääsuõiguse

andmist Politsei- ja Piirivalveametile, et tuvastada kaitseväekohustuslasele pandud Eestist lahkumise

keeld. Seni kehtinud sättes viidati riigikaitseseaduse § 24 lõikele 1, mille kohaselt võib Vabariigi

Valitsus mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu

vähemalt 18-aastasele kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud

kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmele. KORKS-is on see kord sätestatud § 57 lõikes 1 pisut

muudetud kujul ning uue sõnastuse kohaselt võib Vabariigi Valitsus riigikaitselise kriisiolukorra ajal

mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-

3

aastasele kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud isikule, kui see on vajalik

mobilisatsiooni korraldamiseks.

Paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Kuna eelnõuga tehtavad muudatused on seotud

KORKS-i ja KVTS-i muudatustega, sõltub määruse eri sätete jõustumisaeg nimetatud seaduste

asjakohaste muudatuste jõustumisest.

Seega määruse § 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 2026. aasta 1. oktoobril, mil jõustub KORKS, ning

määruse § 1 punktid 1–3 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril, mil jõustub kutsealuste eesti keele oskuse

nõuet käsitlev KVTS-i muudatus.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatusega seotud mõjusid on kirjeldatud KVTS-i muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Muudatusega kaasnevad KRA-le kaitseväekohustuslaste registri arendamise kulud EIS-iga

andmevahetuse loomiseks. KRA hinnangul on arendustööde maksumus 3000 eurot. Määruse

rakendamisega kaasnevad kulud on planeeritud KRA eelarvesse. Määruse rakendamine ei too tulu

riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 2026. aasta 1. oktoobril ning määruse § 1 punktid 1–3 jõustuvad

2027. aasta 1. jaanuaril (vt ka § 2 selgitust).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile,

Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning

arvamuse andmiseks Haridus- ja Noorteametile ning Kaitseväele.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Justiits- ja Digiministeerium

19.08.2026 nr 5-3/26/7

Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Rahandusministeerium Kaitseliit Kaitsevägi Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse „Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Palume teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis (EIS) märgitud tähtajaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 20260806_KVKR_EE

20260806_KVKR_SK