| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-11/861-2 |
| Registreeritud | 19.08.2026 |
| Sünkroonitud | 20.08.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid |
| Toimik | 1-11/2026 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit |
| Vastutaja | Merle Põld |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti
Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee
Lp Heidy Purga
Kultuuriminister
Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23
15076 Tallinn Teie 12.08.2026 nr 1-11/861-1
Meie 19.08.2026 nr 374
Arvamuse avaldamine kultuuriministri määruse "Riigi kultuuripreemiate suurus ja
komisjoni töökord" eelnõu kohta.
Käesolevaga esitab MTÜ Eesti Esitajate Liit (EEL) Kultuuriministeeriumile omapoolsed
seisukohad kultuuriministri määruse "Riigi kultuuripreemiate suurus ja komisjoni töökord"
eelnõu osas.
1. Arvamus eelnõu § 2 lõike 2 osas
Eelnõu § 2 lõige 2 reguleerib olukorda, kus preemia kandidaatide üle hääletamisel ei saa ükski
kandidaat komisjoni lihthäälteenamust. Sellisel juhul korraldatakse enim poolthääli saanud
kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu komisjonil
otsust vastu võtta, võib komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige otsustada muu
hulgas kindla kandidaadi eelistamise või liisuheitmise kasuks.
EEL-i hinnangul jääb ebaselgeks, miks on olukorras, kus komisjonil ei ole õnnestunud
kandidaadi suhtes vajalikku häälteenamust saavutada, komisjoni esimehele antud õigus
eelistada kindlat kandidaati. Sisuliselt võimaldab selline lahendus komisjoni esimehel valida
preemia saaja ka juhul, kui komisjon ise ei ole suutnud tema suhtes vajalikku häälteenamust
saavutada.
Teiseks tundub, et liisuheitmine ei pruugi olla sobivaks otsustusmehhanismiks riigi
kultuuripreemia määramisel. Arvestades, et preemia eesmärk on tunnustada väljapaistvat
loomingulist tegevust või väljapaistvaid töid ning kandidaatide vahel valiku tegemine põhineb
sisulisel hindamisel, jääb ebaselgeks juhuslikkusel põhineva otsustusviisi kasutamise
põhjendatus.
2. Seisukoht riigi kultuuripreemiate suuruse osas
Eelnõuga nähakse ette pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest antava
elutööpreemia suuruseks 64 000 eurot ning eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud
väljapaistvate tööde eest antava aastapreemia suuruseks 9600 eurot. Eelnõu seletuskirjas
märgitakse, et preemiate suurusi ei muudeta ning need hoitakse eelnevate aastatega samal
tasemel.
MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti
Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee
EEL soovib juhtida tähelepanu vajadusele hinnata riigi kultuuripreemiate suuruste ajakohasust
ka pikemas ajalises perspektiivis.
Kultuuri elutööpreemia suuruseks määrati juba 2008. aastal 1 000 000 krooni, mis eurole
üleminekul vastas ligikaudu 64 000 eurole. Seega pärineb eelnõus kavandatud 64 000 euro
suurune preemia sisuliselt 2008. aastast ning selle reaalväärtust ei ole ligi kahe aastakümne
jooksul toimunud hinnatõusu arvestades ajakohastatud. Ka 9600 euro suurune aastapreemia
lähtub varasemast 150 000 krooni suurusest preemiast.
Vaadates kultuuripreemiate suuruste kujunemist ajalooliselt, on näha, et nende muutmine
toimub väga pikkade ajavahemike järel. Seetõttu leiame, et preemiate suuruse kehtestamisel ei
tuleks lähtuda üksnes tänasest olukorrast, vaid arvestada ka sellega, et käesoleva määrusega
kehtestatavad summad võivad jääda kehtima paljudeks aastateks. Kui preemiate suurusi ei ole
kavas regulaarselt üle vaadata, peaks nende määramisel arvestama mõistlikus ulatuses ka raha
väärtuse ja üldise hinnataseme muutumisega lähiaastatel.
Preemiate suuruse ajakohastamise vajadust ilmestab ka aastapreemia võrdlus töötasu
alammääraga. 2026. aastal on töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 946 eurot kuus
ehk 11 352 eurot 12 kuu kohta. Eelnõuga kavandatav 9600 euro suurune riiklik kultuuri
aastapreemia on seega juba praegu väiksem kui töötasu alammäära teeniva inimese 12 kuu
brutotöötasu.
EEL-i hinnangul tekib seetõttu küsimus, kas 9600 euro suurune preemia väljendab tänases
majanduslikus olukorras veel piisavalt selle tunnustuse kaalu ja tähendust. Riigi
kultuuripreemia on kõrgetasemeline riiklik tunnustus väljapaistva loomingulise tegevuse eest
ning ka selle rahaline väärtus peaks olema tunnustuse tähenduse ja väärikusega kooskõlas.
Mõistame vajadust piirata riigi kulutuste kasvu ja suhtume sellesse eesmärki mõistvalt. Samas
leiame, et riigi poolt väljapaistvatele loovisikutele antava tunnustuse suurus peaks olema
riikliku tunnustuse vääriline. 2008. aastal oli 1 000 000 krooni suurune elutööpreemia
kahtlemata märkimisväärne ja kaalukas tunnustus. 2027. aastal ei ole ligikaudu samale
nominaalsele väärtusele vastav 64 000 euro suurune preemia oma ostujõult enam võrreldav
tollase tunnustusega.
Võrdlusena võib välja tuua, et olümpiamängudel kuldmedali võitnud sportlasele on ette
nähtud 100 000 euro suurune preemia. EEL-i hinnangul võiks kogu loometööd ja pikaajalist
väljapaistvat panust tunnustav riigi kultuuri elutööpreemia olla vähemalt sarnases
suurusjärgus.
Eeltoodut arvestades palume eelnõu menetlemisel hinnata, kas riigi kultuuripreemiate seniste
suuruste muutmata jätmine on põhjendatud või vajavad preemiate suurused vahepeal
toimunud hinnatõusu, raha ostujõu vähenemist ning preemiasummade eeldatavat pikaajalist
kehtivust arvestades ajakohastamist.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Ambur
tegevdirektor
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|