1

Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega „Õpilaste annete arengu toetamise tegevustele toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord"

Hindamiskriteeriumid ja hindamisskaala

1. Hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi kirjeldus

Tegevuse vastavus toetuse eesmärgile ja avalikule huvile

Hinnatakse: 1) tegevuse kooskõla määruse eesmärgiga; 2) tegevuse panust õpilaste annete märkamisse ja arengusse; 3) tegevuse vajaduse ja avaliku huvi põhjendatust; 4) tegevuse seost riiklike haridus- ja andepoliitika eesmärkidega.

Tegevuse kavandatav tulemus ja mõju

Hinnatakse: 1) kavandatavate tulemuste selgust, olulisust ja saavutatavust; 2) tegevuse eeldatavat mõju õpilaste teadmiste, oskuste ja võimete

arengule; 3) tegevuse panust õpilaste õpimotivatsiooni ja arengupotentsiaali

rakendamisse; 4) tegevusega hõlmatava sihtrühma suurust ja kaasamise

põhjendatust. Tegevuse kättesaadavus ja võrdsed osalemisvõimalused

Hinnatakse: 1) tegevuse üleriigilist või piirkondlikku kättesaadavust; 2) tegevuse sihtrühmani jõudmiseks kavandatud lahendusi; 3) piirkondliku tasakaalu ja sihtrühma erinevate vajaduste

arvestamist; 4) osalemist takistavate tegurite vähendamiseks kavandatud

meetmeid. Tegevuskava selgus, teostatavus ja kestlikkus

Hinnatakse: 1) tegevuskava ülesehituse selgust; 2) tegevuste ja eesmärkide omavahelist seostatust; 3) tegevuskava realistlikkust ja teostatavust; 4) tegevuse järjepidevust partnerlusperioodil ja tulemuste kestlikkust

pärast tegevuse lõppu. Taotleja tegevuse elluviimiseks vajalik ainealane ja metoodiline pädevus ning korraldus- ja finantsjuhtimise suutlikkus

Hinnatakse: 1) taotleja ainealast ja metoodilist pädevust; 2) senist kogemust sarnaste tegevuste elluviimisel; 3) ekspertide ja partnerite kaasamist, kui see on tegevuse laadist

tulenevalt vajalik; 4) taotleja korraldus- ja finantsjuhtimise suutlikkust.

2

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi kirjeldus

Tegevuse kvaliteedi, tulemuste ja mõju hindamise viis

Hinnatakse: 1) tulemuste ja mõju hindamise metoodika asjakohasust; 2) mõõdikute selgust ja asjakohasust; 3) kvaliteedi tagamise meetmeid; 4) mõju hindamise usaldusväärsust.

Eelarve põhjendatus ja kulutõhusus

Hinnatakse: 1) kulude põhjendatust; 2) kulude vastavust tegevustele; 3) kavandatud tulemuste ja kulude proportsionaalsust; 4) vahendite kasutamise tõhusust.

Kõik seitse hindamiskriteeriumi on võrdse kaaluga. Taotluse koondpunktide arvutamiseks liidetakse kõigi hindamiskriteeriumide eest antud punktid. Taotlusele on võimalik anda kokku kuni 35 punkti.

2. Hindamisskaala Punktid Kirjeldus

0 Hindamiskriteeriumile vastav teave puudub või tegevus ei vasta kriteeriumile.

1 Vastavus hindamiskriteeriumile on vähene, kirjeldus on puudulik või ebaselge.

2 Vastavus hindamiskriteeriumile on osaline, kuid esineb olulisi puudusi või riske.

3 Vastavus hindamiskriteeriumile on piisav ning tegevus on üldjuhul teostatav ja põhjendatud.

4 Vastavus hindamiskriteeriumile on hea, tegevus on hästi läbimõeldud ja põhjendatud.

5 Vastavus hindamiskriteeriumile on väga hea, tegevus on terviklik, põhjendatud ja mõjus.

1

Lisa 2 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega „Õpilaste annete arengu toetamise tegevustele toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord"

Olümpiaadisüsteemi põhimõtted

1. Olümpiaadiprogramm

1.1. Olümpiaadisüsteem on ühistest eesmärkidest ja korralduslikest põhimõtetest lähtuv õppeaine- ja valdkonnapõhiste olümpiaadiprogrammide tervik.

1.2. Olümpiaadiprogramm on õppeaine või valdkonna andekate õpilaste märkamiseks ja arendamiseks elluviidavate tegevuste kogum, mille kohustuslik osa on riiklik olümpiaad.

1.3. Olümpiaadiprogrammi võivad lisaks riiklikule olümpiaadile kuuluda lahtine võistlus, õppesessioon, rahvusvahelise olümpiaadi valikvõistlus ja treeninglaager.

1.4. Olümpiaadiprogrammi kuuluvate tegevuste eesmärk on märgata ja arendada õpilaste andeid, toetada nende teadmiste, oskuste ja loovuse arengut, pakkuda võimalusi oma võimete võrdlemiseks ja tagasiside saamiseks, soodustada koostööd ja õpihuvi, valmistada õpilasi ette kõrgetasemelistel võistlustel osalemiseks ning toetada olümpiaadisüsteemi arengut kooskõlas rahvusvaheliste suundumustega.

2. Olümpiaadiprogrammi tegevused

2.1. Lahtine võistlus on õppeainepõhine või valdkondlik võistlus, millel osalemine ei ole piiratud koolipoolse suunamisega ega edukusega teistel võistlustel. Lahtise võistluse tulemusi võib arvestada riikliku olümpiaadi lõppvooru kutsumisel või rahvusvahelisel olümpiaadil osaleva Eesti esinduse moodustamisel.

2.2. Valikvõistlus on riiklik või rahvusvaheline võistlus, mille alusel selgitatakse välja Eesti esindajad rahvusvahelisele olümpiaadile või võistlusele.

2.3. Treeninglaager on õppetöö vorm rahvusvahelisel olümpiaadil osalevatele õpilastele, mille korraldamisel lähtutakse asjaomase rahvusvahelise olümpiaadi programmist ja nõuetest.

2.4. Õppesessioon on ühe- või mitmepäevane õpitegevus õpilastele, kes on saavutanud häid tulemusi riikliku olümpiaadi lõppvoorus või lahtisel võistlusel või kes valmistuvad riiklikul või rahvusvahelisel olümpiaadil osalemiseks.

3. Riikliku olümpiaadi voorud

3.1. Voor on riikliku olümpiaadi etapp, mille eesmärk on selgitada välja järgmisse vooru kutsutavad õpilased või võistluse paremusjärjestus.

3.2. Riikliku olümpiaadi voorud võivad olla koolivoor, eelvoor ja lõppvoor.

2

3.3. Koolivooru eesmärk on välja selgitada kooli esindavad õpilased riikliku olümpiaadi eelvoorus osalemiseks. Koolivooru korraldamise otsustab kool või koolid.

3.4. Eelvooru eesmärk on välja selgitada õpilased, kes kutsutakse riikliku olümpiaadi lõppvooru. Eelvoor võib olla üleriigiline või piirkondlik.

3.5. Eelvoor on üleriigiline, kui lõppvooru kutsutakse õpilased žürii koostatud üleriigilise pingerea alusel.

3.6. Eelvoor on piirkondlik, kui selle eesmärk on välja selgitada piirkonna parimad õpilased ning lõppvooru kutsumisel arvestatakse nii üleriigilise kui ka piirkondliku pingereaga.

3.7. Lõppvooru eesmärk on välja selgitada riikliku olümpiaadi võitjad ning rahvusvahelise väljundi olemasolu korral rahvusvahelisele olümpiaadile Eesti esinduse kandidaadid.

4. Riikliku olümpiaadi juhend

4.1. Iga riikliku olümpiaadi kohta koostatakse juhend üheks õppeaastaks. Juhendi koostab žürii koostöös olümpiaadiprogrammi korraldava asutusega ning kinnitab žürii esimees.

4.2. Riikliku olümpiaadi juhend avalikustatakse olümpiaadide veebilehel hiljemalt iga õppeaasta 30. septembril.

4.3. Juhendis esitatakse vähemalt: 1) olümpiaadi korraldamise eest vastutav toetuse saaja ja korraldusega seotud kontaktisikud; 2) žürii esimees ja liikmed; 3) olümpiaadiprogrammiga seotud võistlused ja nende ajakava; 4) ülesannete koostamise, saatmise ja hindamise põhimõtted; 5) tulemuste avalikustamise ja vaidlustamise kord; 6) järgmisesse vooru kutsumise põhimõtted; 7) osalejate vanuseastmed; 8) ülesannete töökeel või töökeeled; 9) rahvusvahelise väljundiga olümpiaadi korral kandidaatide valimise ja Eesti esinduse moodustamise põhimõtted.

4.4. Olümpiaadi eripärast tulenevalt võib juhend sisaldada muud olümpiaadi korraldamiseks vajalikku teavet.

4.5. Juhendis võib teha muudatusi žürii ja olümpiaadiprogrammi korraldava asutuse kokkuleppel. Muudatused avalikustatakse olümpiaadide veebilehel ning sihtrühma teavitatakse mõistlikul viisil.

5. Üleriigilise tegevussuuna toetuse saaja ülesanded

5.1. Üleriigilise tegevussuuna toetuse saaja tagab olümpiaadiprogrammi kuuluvate tegevuste sisulise ja korraldusliku elluviimise.

5.2. Üleriigilise tegevussuuna toetuse saaja: 1) määrab ja avalikustab olümpiaadiprogrammi tegevuste toimumisajad enne õppeaasta algust;

3

2) moodustab žürii ja määrab žürii tegutsemise alused; 3) avalikustab žürii koostatud olümpiaadijuhendi; 4) tagab koostöös piirkondliku tegevussuuna toetuse saajatega riikliku olümpiaadi piirkondlike eelvoorude ja lahtiste võistluste korralduse; 5) tagab koostöös žüriiga riikliku olümpiaadi lõppvooru korralduse; 6) tagab ülesannete, lahenduste ja hindamisjuhendite avalikustamise pärast asjaomase vooru või võistluse toimumist, kui see on olümpiaadi eripära arvestades võimalik; 7) tagab tulemuste ja andmete nõuetekohase säilitamise; 8) korraldab rahvusvahelise väljundi olemasolu korral Eesti esinduse määramise, ettevalmistamise ja lähetamise; 9) tagab koostöös žüriiga olümpiaadiprogrammi kuuluvate tegevuste kõrge akadeemilise taseme, aususe ja usaldusväärsuse; 10) aitab kaasa olümpiaadiprogrammi arendamisele ja selle väärtuse teadvustamisele.

6. Žürii roll

6.1. Žürii on vähemalt kolmeliikmeline õppeaine või valdkonna ekspertidest koosnev kogu, kes vastutab olümpiaadiprogrammi kuuluvate tegevuste sisulise kvaliteedi eest.

6.2. Žürii: 1) koostab riikliku olümpiaadi juhendi; 2) koostab olümpiaadi eel- ja lõppvooru ning lahtise võistluse ülesanded ja hindamisjuhendid; 3) tagab võistlustööde kvaliteetse, objektiivse ja läbipaistva hindamise; 4) otsustab diplomite ja eriauhindade saajad; 5) vormistab žürii otsused ja olümpiaaditulemuste protokollid; 6) valib rahvusvahelise väljundi olemasolu korral Eesti esindusse kuuluvad õpilased või kandidaadid juhendis sätestatud korras; 7) teeb ettepaneku rahvusvahelisel olümpiaadil õpilasi saatvate juhendajate ning rahvusvahelise olümpiaadi žürii töös osalevate esindajate määramiseks.

7. Piirkondliku tegevussuuna toetuse saaja ülesanded

7.1. Piirkondliku tegevussuuna toetuse saaja tagab oma piirkonnas piirkondliku eelvooru või lahtise võistluse läbiviimise koostöös üleriigilise tegevussuuna toetuse saaja ja žüriiga.

7.2. Piirkondliku tegevussuuna toetuse saaja ülesanded on eelkõige: 1) tagada riikliku olümpiaadi piirkondliku eelvooru või lahtise võistluse toimumiseks vajalikud tingimused; 2) korraldada õpilaste registreerimine; 3) tagada ülesannete, lahenduste, hindamisjuhendite ja muude materjalide konfidentsiaalne käsitlemine; 4) korraldada tööde hindamine, kui olümpiaadi juhend näeb ette piirkondlikku hindamist; 5) edastada protokollid ja tulemused üleriigilise tegevussuuna toetuse saajale kokkulepitud viisil; 6) tagada info ja tulemuste jõudmine piirkonna koolideni; 7) toetada piirkonna õpilaste osalemist olümpiaadi järgmistes voorudes.

8. Kooli roll

4

8.1. Kool võib korraldada riikliku olümpiaadi koolivooru.

8.2. Kool võimaldab õpilastel osaleda olümpiaadiprogrammi kuuluvates tegevustes, kui osalemine on kooskõlas õpilase huvide ja võimetega ning tegevuse juhendis sätestatud tingimustega.

9. Võistluste hea tava

9.1. Olümpiaadiprogrammi kuuluvate võistluste korraldamisel ja hindamisel lähtutakse aususe, võrdsuse, objektiivsuse, läbipaistvuse ja konfidentsiaalsuse põhimõttest.

9.2. Võistlustööde koostamises, korraldamises või hindamises osalev isik: 1) kohtleb kõiki osalevaid õpilasi võrdselt ja objektiivselt; 2) rakendab võimaluse korral motiveerivat hindamist; 3) tagab konfidentsiaalse teabe kaitse kuni selle avalikustamiseni; 4) teavitab võimalikust huvide konfliktist viivitamata žürii esimeest või asjaomase tegevussuuna toetuse saajat; 5) ei osale ülesannete koostamises või hindamises ulatuses, milles huvide konflikt võib mõjutada võistluse ausust või tulemuste usaldusväärsust; 6) järgib võistluse juhendit ja häid akadeemilisi tavasid.

9.3. Kui see on võimalik ja aitab vältida kallutatud hindamist, edastatakse võistlejate kirjalikud tööd hindamiseks anonüümselt.

9.4. Võistluse üldised hindamispõhimõtted avalikustatakse juhendis. Hindamisskeemid, hindamisjuhendid või muud üksikasjalikud hindamisalused avalikustatakse hiljemalt koos võistlustulemustega, kui see on võistluse eripära arvestades võimalik.

9.5. Hindamisega seotud tulemuste vaidlustamise taotluse lahendab žürii või muu juhendis nimetatud pädev kogu.

10. Avalikustamine

10.1. Olümpiaadisüsteemi keskne teave avalikustatakse Eesti olümpiaadide veebilehel või muus üleriigilise tegevussuuna toetuse saaja määratud infokanalis.

10.2. Avalikustatakse vähemalt: 1) olümpiaadide ja olümpiaadiprogrammi kuuluvate võistluste kalender; 2) riiklike olümpiaadide juhendid; 3) ülesanded, hindamisjuhendid ja võimaluse korral lahendused pärast asjaomase vooru või võistluse toimumist; 4) žürii otsused ulatuses, mis on vajalik tulemuste läbipaistvuse tagamiseks.

10.3. Isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega.

EELNÕU 14.08.2026

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Õpilaste annete arengu toetamise tegevustele toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi toetuse andja) haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide elluviimiseks õpilaste annete arengu toetamise tegevustele toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord.

(2) Määrusega reguleeritakse toetuse andmist partnerlusperioodiks, partnerlusperioodil elluviidavaid tegevusi ning partnerlusperioodi ennetähtaegse lõpetamise aluseid.

(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

§ 2. Toetuse andmiseks planeeritud vahendite kindlaksmääramine

(1) Toetust antakse eelarveaastaks valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud valitsemisala eelarves toetuse andmiseks ette nähtud vahendite ja nende jaotuse piires ning kooskõlas haridus- ja noorteprogrammi eesmärkidega.

(2) Taotlejal ei teki taotluse esitamisega õigust toetust saada. Toetust antakse üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite olemasolul ja nende ulatuses.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk, partneri leidmine ja partnerlusperiood

(1) Toetuse andmise eesmärk on tagada õpilaste annete märkamist ja arengut toetavate tegevuste süsteemne, kättesaadav, kvaliteetne ja järjepidev elluviimine.

(2) Partneri leidmiseks käesoleva määruse 4. peatükis nimetatud tegevussuundade elluviimisel ning toetuse andmiseks korraldatakse avatud taotlusvoor (edaspidi taotlusvoor).

(3) Põhjendatud juhul võib toetuse andja avaliku huviga seotud kaalutlustest lähtudes teha käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõuetele vastavale isikule suunatud pakkumiskutse taotlusvooru korraldamata. Suunatud pakkumiskutse tegemise eelduseks on varasem analüüs, millest nähtub, et toetatavate tegevuste elluviimiseks on üks võimalik partner või et tegevustesse kaasatakse kõik võimalikud elluviijad.

(4) Isik, kellele käesoleva määruse alusel toetus määratakse, nimetatakse toetuse andja

2

partneriks kuni kolmeks aastaks.

(5) Toetuse saaja viib partnerlusperioodil ellu toetatavaid tegevusi kooskõlas taotluses esitatud visiooni, partnerlusperioodi eesmärkide ja kavandatava mõjuga ning toetuse andja kinnitatud tegevuskava ja eelarvega.

§ 4. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) õpilaste annete arengut toetav tegevus on süsteemne õppe- ja arendustegevus, mis on suunatud õpilaste annete märkamisele, arendamisele või süvendatud õpivõimaluste pakkumisele; 2) toetuse saaja on isik, kellele on käesoleva määruse alusel määratud toetus ja kes tegutseb partnerlusperioodil toetuse andja partnerina; 3) tegevuskava on dokument, milles kirjeldatakse eelarveaastal elluviidavaid tegevusi, nende ajakava, eesmärke, sihtrühma, piirkondlikku ulatust, oodatavat mõju ja mõõdikuid; 4) piirkond on maakond või vähemalt 10 000 õpilasega kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium, mis moodustab lisaks maakonnale eraldiseisva piirkonna ega kuulu maakonnapõhise piirkonna koosseisu; 5) õpilasvõistlus on õppeainepõhine või valdkondlik võistlus, mille kaudu võrreldakse õpilaste teadmisi ja oskusi ning antakse õpilasele tagasisidet tema arengu kohta; 6) olümpiaad on õppeainepõhine või valdkondlik mitmevooruline õpilasvõistlus; 7) olümpiaadiprogramm on õppeaine või valdkonna andekate õpilaste märkamiseks ja arendamiseks elluviidavate tegevuste kogum, mille kohustuslik osa on riiklik olümpiaad; 8) riiklik olümpiaad on olümpiaadiprogrammis nimetatud üleriigiline mitmevooruline õppeainepõhine või valdkondlik õpilasvõistlus, mis arvestab õpilaste võimeid ja riiklikku õppekava; 9) rahvusvaheline olümpiaad või võistlus on õppeainepõhine või valdkondlik rahvusvaheline individuaalne või võistkondlik õpilasvõistlus, millel osaletakse Eesti esindajana; 10) õpisündmus on eesmärgipäraselt kavandatud õppimist toetav tegevus, mille käigus omandatakse või arendatakse teadmisi, oskusi, pädevusi või hoiakuid.

2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 5. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja võib olla avalik-õiguslik ülikool, kohaliku omavalitsuse üksus, sealhulgas tema hallatava asutuse kaudu, sihtasutus või mittetulundusühing. Taotleja põhikirjaline või põhimääruse kohane tegevus või senine tegevus peab olema seotud käesoleva määruse 4. peatükis nimetatud tegevuse elluviimisega. Taotlejaks ei või olla füüsiline isik, erakond ega äriühing.

(2) Kui toetatava tegevuse elluviimine eeldab õppeaine- või valdkonnapõhist akadeemilist pädevust, rahvusvahelise olümpiaadi või võistluse reglemendi tundmist või tegevuse üleriigilist korraldamist, peab taotleja tõendama asjakohase pädevuse, kogemuse ja korraldusliku suutlikkuse olemasolu.

(3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja majandusaasta aruanne on esitatud tähtajaks avalikku registrisse või selle mitteesitamine on mõjuvalt põhjendatud; 2) taotlejal ei ole riiklikku maksuvõlga summas, mis ilma intressita on 100 eurot või sellest suurem, või on riikliku maksuvõla tasumine ajatatud;

3

3) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või tasunud toetuse tagasimaksmise ajatamise käigus tekkinud tagasimaksed ettenähtud summas; 4) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist, talle ei ole pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 5) taotleja on nõuetekohaselt täitnud ministeeriumiga varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingust või toetuse andmise otsusest tulenevad kohustused.

§ 6. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses esitatakse: 1) visioon partnerlusperioodiks, sealhulgas partnerlusperioodi eesmärgid, kavandatav mõju ning kirjeldus, kuidas taotleja panustab käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud toetuse eesmärgi saavutamisse; 2) kirjeldus, kuidas hinnatakse visioonis seatud eesmärkide saavutamist; 3) esimese eelarveaasta tegevuskava, milles kirjeldatakse määruse 4. peatükis nimetatud toetatavaid tegevusi, nende sisu, ajakava, sihtrühma, piirkondlikku ulatust, elluviijaid ning oodatavaid tulemusi ja mõõdikuid; 4) eelarve, mis vastab tegevuskavale ning mille kulud on kavandatud tegevusi arvestades vajalikud, põhjendatud ja mõistliku suurusega; 5) ülevaade taotleja senisest tegevusest õpilaste annete arengu toetamisel ning taotleja sisulisest, korralduslikust ja finantsjuhtimise võimekusest; 6) teave koostööpartnerite ja ekspertide kaasamise kohta, kui nende kaasamine on tegevuse elluviimiseks vajalik; 7) kirjeldus, kuidas tagatakse õpilaste võrdsed osalemisvõimalused ja tegevuse kättesaadavus ning vajaduse korral erivajadusega õpilase osalemiseks vajalik tugi; 8) kinnitus, et taotleja esitatud andmed on õiged ja täielikud ning taotleja on teadlik toetuse tagasinõudmise alustest.

(2) Piirkondliku tegevussuuna tegevuste elluviimiseks märgitakse taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule piirkond või piirkonnad, mille kohta toetust taotletakse ning tegevuskava ja eelarve iga piirkonna kohta.

3. peatükk Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse andmine

§ 7. Taotlusvooru avamine

Toetuse andja avaldab oma veebilehel taotlusvooru avamise teate, milles märgitakse vähemalt tegevussuund, mille tegevusteks toetust taotletakse, taotlusvooru eelarve ja taotluse esitamise tähtaeg.

§ 8. Taotluse esitamine

(1) Taotleja esitab taotluse taotluskeskkonna kaudu hiljemalt toetuse andja veebilehel avaldatud taotluste esitamise tähtajaks. Kui taotluskeskkonna tehniline tõrge takistab taotluste tähtaegset esitamist, pikendab toetuse andja taotluste esitamise tähtaega mõistliku aja võrra. Pikendatud tähtaeg avaldatakse toetuse andja veebilehel ja taotluskeskkonnas.

(2) Taotlejad võivad esitada ühise taotluse. Ühises taotluses märgitakse taotleja, kes vastutab taotluse ja aruannete esitamise ning toetuse andjaga suhtlemise eest. Kõik ühise taotluse esitanud taotlejad peavad vastama käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõuetele.

4

(3) Taotleja võib taotleda toetust ühe või mõlema käesoleva määruse 4. peatükis nimetatud tegevussuuna tegevuste elluviimiseks.

§ 9. Taotluste menetlemine

(1) Toetuse andja kontrollib taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõuetele ning taotluse vastavust §-s 6 sätestatud nõuetele.

(2) Toetuse andjal on õigus kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust. Kui taotluses esineb kõrvaldatav puudus või taotlus ei ole piisavalt selge, võib toetuse andja nõuda taotlejalt täiendavat selgitust või taotluse täiendamist. Toetuse andja määrab puuduse kõrvaldamiseks, selgituse andmiseks või taotluse täiendamiseks tähtaja.

(3) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja puudust ei ole võimalik kõrvaldada või kui taotleja ei kõrvalda puudust toetuse andja määratud tähtaja jooksul. Toetuse andja teavitab taotlejat taotluse läbi vaatamata jätmisest taotluskeskkonna kaudu.

§ 10. Hindamiskriteeriumid

(1) Toetuse andja hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlejat ja taotlust lisas 1 kirjeldatud kriteeriumide ja hindamisskaala alusel.

(2) Toetuse andja moodustab hindamispunktide alusel tegevussuundade kaupa taotluste paremusjärjestuse, alustades suurima punktisumma saanud taotlusest.

(3) Võrdse koondhinde saanud taotluste järjestamisel lähtutakse lisas 1 sätestatud hindamiskriteeriumidest nende esitamise järjekorras. Eelistatakse taotlust, mis on saanud kõrgema punktisumma esimesena võrreldavas hindamiskriteeriumis.

(4) Kui taotleja on esitanud taotluse mõlema tegevussuuna tegevuste elluviimiseks, hinnatakse iga tegevussuuna tegevusi, tegevuskava ja eelarvet eraldi ning taotlus võetakse vastava tegevussuuna paremusjärjestuse koostamisel arvesse üksnes selle tegevussuuna ulatuses.

§ 11. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Valdkonna eest vastutav minister teeb 60 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtajast arvates käskkirjaga ühe järgmistest otsustest: 1) rahuldada taotlus ja määrata toetus; 2) rahuldada taotlus osaliselt ja määrata toetus vastavas ulatuses; 3) jätta taotlus rahuldamata ning toetus määramata.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemisel võetakse arvesse hindamistulemusi, taotluste paremusjärjestust ning eelarvelisi võimalusi. Toetuse suurus ümardatakse euro täpsusega.

(3) Piirkondliku tegevussuuna toetuse andmisel määratakse iga piirkonna kohta üks toetuse saaja. Kui sama piirkonna tegevuste elluviimiseks on esitatud mitu taotlust, määratakse toetus kõrgeima koondhinde saanud taotlusele.

(4) Taotluse osalise rahuldamise korral võib toetuse summat vähendada ja toetatavaid tegevusi või nende mahtu muuta, kui taotluses kavandatud eesmärkide saavutamine on endiselt

5

võimalik. Enne osalise rahuldamise otsuse tegemist kooskõlastab toetuse andja muudatused taotlejaga.

(5) Taotlus jäetakse rahuldamata ja toetus määramata, kui: 1) taotlus saab hindamisel vähemalt ühes hindamiskriteeriumis alla poole selle kriteeriumi maksimaalsest punktisummast või kogu taotlus kokku vähem kui 50 protsenti maksimaalsest punktisummast; 2) taotlus ei mahu taotlusvooru eelarvesse, arvestades taotluste paremusjärjestust; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei ole taotlus asjaomase piirkonna kõrgeima koondhinde saanud taotlus; 4) taotleja ei anna käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul nõusolekut.

(6) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise korral märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirjas toetuse saaja, toetuse summa, toetatavad tegevused ja partnerlusperiood. Taotluse osalise rahuldamise korral märgitakse käskkirjas ka osalise rahuldamise põhjus. Taotluse rahuldamata jätmise korral märgitakse käskkirjas rahuldamata jätmise põhjus.

(7) Partnerlusperioodi esimese eelarveaasta toetus makstakse toetuse saajale 15 tööpäeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest arvates, kui käskkirjas ei ole sätestatud teisiti.

4. peatükk Õpilaste annete arengu toetamise tegevussuunad

§ 12. Sihtrühm ja üldtingimused

(1) Toetatavate tegevuste sihtrühm on üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppivad kuni 24- aastased (kaasa arvatud) õpilased, keda ei ole immatrikuleeritud kõrgkooli üliõpilaseks.

(2) Toetuse saaja tagab, et toetatavas tegevuses osalemise tingimused on läbipaistvad, õpilastele arusaadavad ja kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.

(3) Toetatava tegevuse töökeel on eesti keel. Tegevuse sihtrühmast, rahvusvahelisest reglemendist või tegevuse spetsiifikast tulenevalt võib kasutada ka muud keelt.

(4) Toetuse saaja tagab tegevuse ettevalmistamise, osalejate teavitamise, registreerimise, infovahetuse ja muu korraldusliku toe tegevuskavas või toetuse kasutamise lepingus ettenähtud ulatuses.

(5) Toetuse saaja teeb koolide ja teiste partneritega koostööd õpilaste teavitamiseks ning osalemisvõimaluste loomiseks.

(6) Toetuse saaja tagab talle edastatud võistluste ülesannete, lahenduste, hindamisjuhendite ja muude materjalide konfidentsiaalsuse ulatuses, mis on vajalik võistluse aususe ja tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks.

(7) Toetuse andja avaldab olümpiaadiprogrammi kuuluvad riiklikud olümpiaadid, mille voorude korraldamist käesoleva peatüki alusel toetatakse, oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. novembril.

(8) Olümpiaadiprogrammi kuuluvate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel lähtutakse lisas 2 sätestatud olümpiaadisüsteemi põhimõtetest.

1. jagu

6

Üleriigiline tegevussuund

§ 13. Üleriigiline tegevussuund ja selle eesmärk

(1) Üleriigiline tegevussuund hõlmab käesoleva määruse §-s 14 nimetatud õpilaste annete arengut toetavaid tegevusi, mis on kättesaadavad üle Eesti või mille sisu, sihtrühm või korraldus eeldab üleriigilist koordineerimist ja koostööd.

(2) Üleriigilise tegevussuuna eesmärk on toetada õpilaste annete märkamist ja arengut õppekava süvendavate või laiendavate mitmekesiste õpivõimaluste kaudu, mis on kättesaadavad üle Eesti.

§ 14. Toetatavad tegevused

Toetust võib anda järgmisteks tegevusteks: 1) õpikodade, kursuste, e-kursuste, e-viktoriinide, õppesessioonide ja treeninglaagrite korraldamine ning muude süvendatud õpivõimaluste pakkumine õpilaste annete arendamiseks; 2) riiklike õpilasvõistluste ja olümpiaadide korraldamine põhikooli- ja gümnaasiumiastmes; 3) riiklike olümpiaadide või muude andekust toetavate riiklike õpilasvõistluste voorude üleriigiline koordineerimine, ühtsete korraldus- ja hindamispõhimõtete väljatöötamine ning läbiviimise sisuline toetamine vastavalt riikliku võistluse reglemendile; 4) riiklike olümpiaadide, ainevõistluste, lahtiste võistluste ja valikvõistlustega seotud ülesannete, hindamisjuhendite, lahenduste, õppematerjalide ja muu sisulise metoodilise materjali koostamine; 5) õpilaste ettevalmistamine riiklikel ja rahvusvahelistel olümpiaadidel või võistlustel osalemiseks; 6) Eesti esinduse valimine, ettevalmistamine ja lähetamine rahvusvahelisele olümpiaadile või võistlusele ning rahvusvahelise võistluse korraldamine Eestis vastavalt rahvusvahelise võistluse reglemendile; 7) õpetajate, juhendajate, žüriiliikmete, ekspertide ja teiste piirkondlike voorude ettevalmistamisel või elluviimisel osalevate isikute kaasamine; 8) riikliku olümpiaadikalendri või muu avalikult kättesaadava infokanali pidamine, kui see on vajalik tegevuste koordineerimiseks ja õpilaste osalemisvõimaluste tagamiseks; 9) õpilaste annete arengut toetavate tegevuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja mõju hindamine.

2. jagu Piirkondlik tegevussuund

§ 15. Piirkondlik tegevussuund ja selle eesmärk

(1) Piirkondlik tegevussuund hõlmab käesoleva määruse §-s 16 nimetatud õpilaste annete arengut toetavaid tegevusi, mida piirkonnas ellu viiakse.

(2) Piirkondliku tegevussuuna eesmärk on tagada õpilaste annete arengut toetavate tegevuste kättesaadavus ja võrdsed osalemisvõimalused kogu Eestis ning toetada piirkondlikku koostööd ja korraldusvõimekust nende tegevuste elluviimisel.

§ 16. Toetatavad tegevused

(1) Toetust võib anda järgmisteks tegevusteks: 1) õpilaste annete arengut toetavate tegevuste korraldamine ja koordineerimine piirkonnas; 2) riiklike olümpiaadide ja muude andekust toetavate riiklike õpilasvõistluste piirkondlike voorude ettevalmistamine ja korraldamine;

7

3) piirkonna õpilastele võrdsete osalemisvõimaluste tagamine piirkondlikes voorudes; 4) õpisündmuste korraldamine õpilaste annete arengu toetamiseks ja süvendatud õpivõimaluste pakkumiseks; 5) andekate õpilaste tunnustamine; 6) õpetajate, juhendajate, žüriiliikmete ja ekspertide kaasamine õpilaste annete arengu toetamisel; 7) õpilaste annete arengut toetavate tegevuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja mõju hindamine.

(2) Toetuse saaja peab oma piirkonnas korraldama riiklike olümpiaadide või muude andekust toetavate riiklike õpilasvõistluste piirkondlikke voorusid vastavalt lisas 2 sätestatud põhimõtetele või tagama piirkonna õpilastele võrdsed võimalused osalemiseks teises piirkonnas, kui piirkondlikku vooru piirkonnas ei korraldata.

§ 17. Piirkondlikeks tegevusteks ettenähtud toetuse jaotamine

(1) Piirkondlikeks tegevusteks eraldatud toetus jaotatakse toetuse saajate vahel, lähtudes konkreetse piirkonna üldhariduses osalevate õpilaste arvust Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel toetuse andmisele eelneva aasta 10. novembri seisuga.

(2) Piirkonnas, kus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õpilaste arv moodustab kuni kolm protsenti (kaasa arvatud) Eesti üldhariduskoolides õppivate õpilaste koguarvust, suurendatakse toetust baasrahastuse komponendi võrra.

5. peatükk Toetuse kasutamine, aruandlus ja toetuse tagasinõudmine

§ 18. Toetuse kasutamine

(1) Toetuse kasutamise periood on 1. jaanuar – 31. detsember. Kui toetatava tegevuse laad või kooliaasta korraldus seda eeldab, võib toetuse andmise otsuses või toetuse kasutamise lepingus määrata teistsuguse kasutamise perioodi.

(2) Toetatavad kulud on toetuse kasutamise perioodil tehtavad tekkepõhised kulud.

(3) Toetuse saajal on õigus toetuse andjaga kooskõlastatult muuta tegevuskavas kavandatud tegevuste eelarveid kuni 10 protsendi ulatuses tegevuse kinnitatud eelarvest, tingimusel et eelarve kogusumma ei muutu.

(4) Toetuse kasutamine peab olema tõendatav, kooskõlas tegevuskava ja eelarvega ning vastama toetuse eesmärgile.

§ 19. Toetuse kasutamisega seotud eelarveaasta tegevuskava

(1) Toetuse andja ja toetuse saaja lepivad kokku enne partnerlusperioodi teise ja kolmanda aasta algust vastava eelarveaasta tegevuskava koos eelarvega. Toetuse saaja esitab tegevuskava koos eelarvega taotluskeskkonnas hiljemalt jooksva aasta 30. novembriks.

(2) Toetuse andja vaatab eelarveaasta tegevuskava ja eelarve läbi 30 tööpäeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast.

(3) Toetus eraldatakse ministri käskkirja alusel 15 tööpäeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, kui käskkirjas ei ole sätestatud teisiti.

8

(4) Kui toetuse saajal tekib tegevuskava mittetäitmise tõttu kasutamata toetuse jääk, tagastab toetuse saaja selle toetuse andja määratud tähtajaks.

§ 20. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise iga eelarveaasta kohta vahearuande hiljemalt jooksva aasta 30. novembril ning partnerlusperioodi lõpus lõpparuande partnerlusperioodi viimase aasta 30. novembril taotluskeskkonna kaudu, kui toetuse andmise otsuses või toetuse kasutamise lepingus ei ole sätestatud teistsugust tähtaega.

(2) Aruandes esitatakse ülevaade tegevuskava ja eelarve täitmisest toetuse kasutamise perioodil.

(3) Toetuse andja vaatab aruande läbi 30 tööpäeva jooksul alates selle esitamisest.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud aruande menetlemise tähtaeg.

(5) Toetuse andjal on õigus kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust, tegevuste toimumist, tulemuste saavutamist ning käesolevas määruses, toetuse andmise otsuses ja toetuse kasutamise lepingus sätestatud tingimuste täitmist.

(6) Toetuse andja kinnitab aruande taotluskeskkonnas, kui toetuse saaja on määratud tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

(7) Kinnitatud vahearuanne on järgmise aasta eelarve vahendite andmise eelduseks.

§ 21. Toetuse tagasinõudmine ja partnerlusperioodi lõpetamine

(1) Toetuse andjal on õigus välja makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui: 1) toetuse saaja ei täida käesolevas määruses, toetuse andmise otsuses, toetuse kasutamise lepingus, kinnitatud tegevuskavas või eelarves sätestatud kohustust või tingimust; 2) toetuse saaja ei ole tagastanud kasutamata toetuse jääki toetuse andja määratud tähtajaks; 3) aruanne ei ole esitatud tähtajaks või aruandes esinevaid puudusi ei ole kõrvaldatud toetuse andja määratud tähtajaks.

(2) Toetuse andjal on õigus partnerlusperiood toetuse saajaga ennetähtaegselt lõpetada, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu või kui: 1) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid; 2) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(3) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui toetuse saaja tagastab toetuse jäägi pärast aruande kinnitamist vabatahtlikult, puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse enne tagasinõudmise otsuse tegemist ning see ei ole mõjutanud toetuse eesmärgi saavutamist.

(4) Toetuse andja võib toetust tagasi nõuda kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.

(5) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.

9

(6) Partnerlusperioodi ennetähtaegse lõpetamise korral ei ole toetuse saajal õigust saada toetust alates lõpetamisele järgnevast eelarveaastast.

§ 22. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Kui käesoleva määruse alusel antav toetus on käsitatav riigiabina, antakse seda üksnes vähese tähtsusega abina Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (edaspidi VTA määrus), ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud tingimustel.

(2) Kui käesoleva määruse alusel antav toetus on käsitatav riigiabina, kuid seda ei ole võimalik anda käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel vähese tähtsusega abina, toetust ei anta.

(3) VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud juhtudel.

(4) VTA määruse alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.

(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(6) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel järgitakse VTA määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

(7) Enne vähese tähtsusega abi andmist kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist abi saaja vähese tähtsusega abi vaba jääki ning kannab antud abi registrisse õigusaktides sätestatud korras.

(8) Toetuse andja säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Triin Laasi-Õige

kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium

19.08.2026 nr 8-2/26/4016

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Õpilaste annete arengu toetamise tegevustele toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 8. septembriks 2026. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 1 3. Eelnõu lisa 2 4. Seletuskiri

Mereli Mändmets 735 2275 [email protected]

2 (2)

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Eesti Muusikaõpetajate Liit, Eesti Väitlusselts, Hiiumaa Vallavalitsus, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Kunstihariduse Ühing, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa Omavalitsuste Liit, Saaremaa Vallavalitsus, Sihtasutus Junior Achievement Eesti, Sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Sihtasutus Järvamaa, Sihtasutus Läänemaa, Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur, Sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus, Tallinna Haridusamet, Tartu Linnavalitsus, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Õpilaste annete arengu toetamise tegevustele toetuse andmise ning kasutamise

tingimused ja kord“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Määrusega kehtestatakse õpilaste annete arengu toetamiseks riigieelarvelise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Määruses sätestatakse toetuse eesmärk, toetatavad tegevused, nõuded taotlejale ja taotlusele, toetuse taotlemise, menetlemise ja määramise kord, toetuse kasutamise tingimused, aruandlus, kontroll ning toetuse tagasinõudmise alused. Toetuse kaudu viiakse ellu haridus- ja noortepoliitika eesmärke õpilaste annete märkamisel ja arengu toetamisel.

Määruse eesmärk on toetada õpilaste annete märkamisele ja arengu toetamisele suunatud tegevuste süsteemset, kvaliteetset, kättesaadavat ja järjepidevat elluviimist. Selleks nähakse määruses ette üleriigilise ja piirkondliku tegevussuuna rahastamise alused ning riiklike olümpiaadide ja teiste õpilaste annete arengut toetavate tegevuste korraldamise põhimõtted.

Kuigi taotluste esitamine ja aruandlus võivad ajutiselt suurendada isikute halduskoormust, on halduskoormuse kasv tähtajaline ning halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamine ei ole vajalik. Toetuse taotlemine ei ole kohustuslik, vaid vabatahtlik meede. Halduskoormust kirjeldatud ka seletuskirja punktis 4.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse osakonna nõunik Mereli Mändmets (tel 735 2275, [email protected]). Eelnõu väljatöötamisel osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse osakonna teenistujad.

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristel Möller (tel 735 0102, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata. Keeleline toimetus tehakse kooskõlastusringi järgselt.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Volitusnorm võimaldab ministril kehtestada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimise, toetusprogrammist vahendite saamise ja saadud vahendite kasutamise tingimused ning korra. Eelnõu reguleerib nende küsimuste piires õpilaste annete arengu toetamiseks riigieelarvelise toetuse andmist, kasutamist, aruandlust, kontrolli ja tagasinõudmist.

Seni on õpilaste annete arengu toetamisega seotud tegevusi rahastatud erinevate õiguslike aluste kaudu. Mittetulundusühingutele ja sihtasutustele on toetust antud haridus- ja teadusministri 10. veebruari 2025. a määruse nr 5 “Vabaühenduste toetamise tingimused ja kord” alusel ning avalik-õiguslikele ülikoolidele Haridus- ja Teadusministeeriumi riigieelarveliste toetuste andmise korra alusel iga-aastaste üksikotsustena. Selline lahendus ei taga kõigi oluliste tegevuste ja võimalike toetuse saajate suhtes ühtset, läbipaistvat ja võrreldavat toetuse andmise

2

korda. Eelnõuga koondatakse õpilaste annete arengu toetamisega seotud riigieelarvelise toetuse andmise tingimused ühte määrusesse.

Määruse eesmärgi elluviimiseks: 1) toetatakse õpilaste annete märkamist ja arengut; 2) suurendatakse õpilaste ligipääsu süvendatud õpivõimalustele; 3) tagatakse riiklike olümpiaadide ja õpilasvõistluste järjepidev toimimine; 4) parandatakse andekaid õpilasi toetavate tegevuste piirkondlikku kättesaadavust; 5) luuakse tegevuste elluviimiseks selged õiguslikud alused ja läbipaistev partnerlusmudel.

Riigieelarvelise toetuse andmine eeldab selget seost avalikes huvides oleva eesmärgi ja nende tegevuste vahel, mille elluviimist määrusega toetatakse. Antud juhul seisneb avalik huvi tingimuste loomises, mis tagavad õpilaste annete arengu toetamise võimaluste kättesaadavuse kogu Eestis, sõltumata õpilase elukohast. Avalik huvi väljendub eelkõige õpilaste võrdsemate osalemisvõimaluste tagamises, piirkondlike erinevuste vähendamises, riiklike olümpiaadide ja riiklike õpilasvõistluste jätkusuutlikus korraldamises ning avalike vahendite läbipaistvas ja eesmärgipärases kasutamises. Määrusega toetatavad tegevused suurendavad õpilaste ligipääsu süvendatud õpivõimalustele ning aitavad kaasa õpilaste potentsiaali rakendamisele. Avalik huvi ei seisne üksiku isiku või organisatsiooni huvide teenimises, vaid haridussüsteemi kui terviku toimimise ja arengueesmärkide saavutamise toetamises.

Määruse eelnõu koosneb viiest peatükist ja sellel on kaks lisa.

1. peatükk. Üldsätted.

Esimeses peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise üldised eeldused ja eesmärk, partneri leidmise võimalused ja partnerlusperiood. Peatüki eesmärk on piiritleda, milliste tegevuste toetamiseks ja millistel üldistel alustel Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarves ette nähtud vahendeid kasutatakse.

Toetuse andmine on seotud valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud valitsemisala eelarves toetuse andmiseks ette nähtud vahendite ja nende jaotusega. See on vajalik, et toetust antaks üksnes eelarveaastal kavandatud vahendite piires ning taotlejal ei tekiks õigust toetust saada, kui vastavaks tegevuseks ei ole vahendeid ette nähtud.

Toetuse eesmärk on toetada õpilaste annete märkamist ja arengut toetavate tegevuste süsteemset, kättesaadavat, kvaliteetset ja järjepidevat elluviimist. Partnerlusperiood võimaldab kavandada tegevusi pikemaajaliselt, kuid toetuse kasutamine seotakse iga eelarveaasta tegevuskava ja eelarvega. Nii saab pikemaajalist tegevuste planeerimist siduda iga-aastase eelarvelise otsustamise ja kontrolliga.

Toetuse saaja valitakse üldjuhul avatud taotlusvooru kaudu. Põhjendatud juhul võib kasutada suunatud pakkumiskutset, kui varasemast analüüsist nähtub, et tegevuse elluviimiseks on üks võimalik partner või tegevustesse kaasatakse kõik võimalikud elluviijad. Selline võimalus on vajalik eelkõige tegevuste puhul, mille elluviimine eeldab spetsiifilist akadeemilist, metoodilist või korralduslikku pädevust ning mille puhul avatud taotlusvoor ei pruugi olla eesmärgipärane.

Peatükis määratletakse ka määruses kasutatavad peamised terminid. See toetab määruse ühetaolist tõlgendamist ja rakendamist. Määrus käsitleb olümpiaadiprogramme kui olümpiaadisüsteemi osi. Olümpiaadiprogramm on konkreetse õppeaine või valdkonna andekate õpilaste märkamiseks ja arendamiseks elluviidavate tegevuste kogum, mille kohustuslik osa on

3

riiklik olümpiaad. Riiklik olümpiaad võib koosneda mitmest voorust, sealhulgas koolivoorust, eelvoorust, piirkondlikust voorust ja lõppvoorust vastavalt olümpiaadiprogrammi ülesehitusele. Riiklik voor on olümpiaadiprogrammi kohustuslik osa ning piirkondlik voor võimaldab laiemat osalemist ja osalejate väljaselgitamist riiklikku vooru.

Piirkonna määratlemisel lähtutakse eesmärgist tagada toetuse õiglasem piirkondlik jaotus ning tegevuste korralduslik terviklikkus. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil õpib vähemalt 10 000 üldhariduskooli õpilast, käsitatakse seda eraldiseisva piirkonnana. Sellise õpilaste arvuga kohaliku omavalitsuse üksuse tegevusmaht ja korralduslik suutlikkus on võrreldavad maakondliku tegevuspiirkonnaga. Eraldi piirkonnana käsitlemine võimaldab arvestada suuremate omavalitsuste tegelikku osakaalu õpilaste annete arengu toetamisel ning vältida olukorda, kus suure õpilaste arvuga omavalitsus mõjutaks ebaproportsionaalselt maakonnapõhist rahastuse jaotust.

2. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele

Teises peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele. Peatüki eesmärk on piiritleda, kes võib toetust taotleda ja millist teavet tuleb esitada, et hinnata kavandatavate tegevuste eesmärgipärasust, teostatavust ja eelarve põhjendatust.

Toetust võivad taotleda avalik-õiguslikud ülikoolid, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende hallatavad asutused, sihtasutused ning mittetulundusühingud, kelle tegevus on seotud määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimisega. Taotlejate ring on piiratud, sest toetust antakse avalikes huvides haridus- ja noortevaldkonna tegevuste elluviimiseks ning toetuse saajal peab olema tegevuste elluviimiseks vajalik sisuline ja korralduslik võimekus. Kui tegevus eeldab akadeemilist pädevust, rahvusvahelise olümpiaadi või võistluse reglemendi tundmist või üleriigilist korraldusvõimekust, peab taotleja seda tõendama.

Peatükis sätestatakse ka taotleja usaldusväärsuse ja finantsseisundiga seotud nõuded. Nende eesmärk on vähendada toetuse väärkasutamise riski ning anda toetus taotlejale, kes on täitnud aruandlus-, maksu- ja varasemate toetuste kasutamisega seotud kohustused.

Taotluses tuleb esitada partnerlusperioodi visioon, eesmärgid ja kavandatav mõju, esimese eelarveaasta tegevuskava ja eelarve ning ülevaade taotleja senisest kogemusest, korralduslikust ja finantsjuhtimise võimekusest. Samuti tuleb kirjeldada koostööpartnerite ja ekspertide kaasamist, tegevuste kättesaadavust, õpilaste võrdseid osalemisvõimalusi ning eesmärkide saavutamise hindamise viise. Need andmed võimaldavad hinnata kavandatavate tegevuste eesmärgipärasust, teostatavust, mõju ja eelarve põhjendatust ning taotleja suutlikkust tegevusi partnerlusperioodil ellu viia. Piirkondliku tegevussuuna puhul tuleb taotluses märkida tegevuspiirkond või tegevuspiirkonnad ning esitada tegevuskava ja eelarve piirkondade kaupa. See võimaldab hinnata piirkondlike tegevuste ulatust, vajadust ja rahastamise põhjendatust.

3. peatükk. Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse andmine

Kolmandas peatükis sätestatakse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise, hindamise ja toetuse andmise kord. Peatüki eesmärk on tagada, et toetust antakse läbipaistvalt, võrreldavalt ja taotlejate suhtes ühetaolistel alustel.

Toetust taotletakse üldjuhul avaliku taotlusvooru kaudu. Taotlusvooru avamisest ja taotluste esitamise tähtajast teavitatakse toetuse andja veebilehel ning taotlused esitatakse taotluskeskkonna kaudu. Peatükis nähakse ette ka ühistaotluse esitamise võimalus juhuks, kui tegevuste elluviimine eeldab mitme taotleja koostööd. Ühistaotluse korral määravad taotlejad

4

taotluses isiku, kes vastutab taotluse ja aruannete esitamise ning toetuse andjaga suhtlemise eest.

Toetuse andja kontrollib esmalt taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. Vajaduse korral antakse taotlejale võimalus puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate selgituste esitamiseks. Nõuetele mittevastav taotlus jäetakse läbi vaatamata. Selline menetlus tagab, et hindamisele suunatakse üksnes nõuetele vastavad taotlused.

Nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse määruse lisas 1 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Hindamisel võetakse arvesse tegevuse vastavust toetuse eesmärgile ja avalikule huvile, tegevuse mõju õpilaste annete arengule, tegevuse kättesaadavust, taotleja suutlikkust tegevusi ellu viia, tegevuskava teostatavust, eelarve põhjendatust ning kavandatud tulemuste mõju ja hindamise viise. Hindamiskriteeriumide eesmärk on välja selgitada tegevused, mis panustavad kõige enam õpilaste annete arengu toetamise eesmärkide saavutamisse ning mille elluviimiseks on taotlejal vajalik pädevus ja võimekus.

Hindamisel kasutatakse kuueastmelist hindamisskaalat (0–5 punkti), mille alusel moodustatakse tegevussuundade kaupa taotluste paremusjärjestus. Toetuse määramisel võetakse arvesse hindamistulemusi, taotluste paremusjärjestust ning toetuse andmiseks kavandatud eelarvevahendite mahtu. Piirkondliku tegevussuuna puhul määratakse igas piirkonnas toetus kõrgeima koondhinde saanud taotlusele, et tagada tegevuste terviklik elluviimine ja selge vastutus piirkonnas. Taotlus jäetakse rahuldamata muu hulgas juhul, kui see ei saavuta hindamisel nõutavat minimaalset kvaliteeditaset või ei mahu taotlusvooru eelarvesse. Hindamislävendi eesmärk on tagada, et toetust eraldatakse üksnes kvaliteetsetele taotlustele, millel on piisav võimekus panustada toetuse eesmärgi saavutamisse. Seetõttu peab taotlus saavutama vähemalt 50 protsenti võimalikust maksimaalsest punktisummast ning vähemalt poole iga hindamiskriteeriumi maksimaalsest punktisummast. Nõue aitab vältida toetuse eraldamist taotlustele, millel esineb olulisi puudusi mõnes toetuse eesmärgi saavutamiseks olulises aspektis.

Toetuse andmise otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Taotlus võidakse rahuldada täielikult või osaliselt või jätta rahuldamata. Osalise rahuldamise võimalus on vajalik juhul, kui taotluses kavandatud eesmärke on võimalik saavutada väiksemas mahus või korrigeeritud tegevuskava ja eelarve alusel. Sellisel juhul kooskõlastatakse muudatused enne otsuse tegemist taotlejaga. Toetuse andmise otsusega saab toetuse saaja partneriks, kuid see ei anna talle õigust saada taotluse esitamisel toetust kogu partnerlusperioodiks. Toetus määratakse iga eelarveaasta kohta eraldi, arvestades riigieelarvelisi võimalusi, kinnitatud tegevuskava ja eelarvet ning toetuse kasutamise seniseid tulemusi (§-d 2, 11 ja 19).

Piirkondliku tegevussuuna puhul määratakse iga tegevuspiirkonna kohta üks toetuse saaja. See aitab vältida tegevuste dubleerimist samas piirkonnas ja loob selge vastutuse piirkondlike tegevuste elluviimise eest.

4. peatükk. Õpilaste annete arengu toetamise tegevused

Neljandas peatükis sätestatakse toetatavate tegevuste sihtrühm, tegevuste elluviimise üldtingimused ning üleriigiline ja piirkondlik tegevussuund. Peatüki eesmärk on piiritleda, milliseid õpilaste annete arengut toetavaid tegevusi toetatakse, kellele need on suunatud ja millistest põhimõtetest tuleb tegevuste elluviimisel lähtuda.

Toetatavate tegevuste sihtrühmana on määratletud kuni 24-aastased üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppivad õpilased, keda ei ole immatrikuleeritud kõrgkooli üliõpilaseks.

5

Vanusepiir ja õppija staatusega seotud tingimused lähtuvad rahvusvaheliste olümpiaadide ja võistluste sihtrühma määratlustest ning osalemistingimustest, mille kohaselt on osalejateks üldjuhul õpilased, kes ei ole asunud õppima kõrgharidustasemel. Tingimuste sätestamine võimaldab tagada kooskõla rahvusvaheliste võistluste korralduspraktikaga ning suunata toetuse määruse eesmärgiga kooskõlas olevatele õppijatele, kelle jaoks on tegevused kavandatud.

Peatükis sätestatakse tegevuste elluviimise üldtingimused, mis puudutavad muu hulgas osalemistingimuste läbipaistvust, võrdset kohtlemist, tegevuste töökeelt, osalejate teavitamist, korralduslikku tuge, koostööd koolide ja partneritega ning võistluste aususe ja tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks vajalike materjalide kaitset. Olümpiaadiprogrammi kuuluvate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel lähtutakse määruse lisas 2 sätestatud olümpiaadisüsteemi põhimõtetest.

Esimeses jaos sätestatud üleriigiline tegevussuund hõlmab tegevusi, mida viiakse ellu üle Eesti või mille sisu, sihtrühm või korraldus eeldab üleriigilist koordineerimist ja koostööd. Selle tegevussuuna eesmärk on toetada õpilaste annete märkamist ja arengut üle Eesti kättesaadavate, õppekava süvendavate või laiendavate mitmekesiste õpivõimaluste kaudu. Toetust saab anda muu hulgas õpikodade, kursuste, e-kursuste, e-viktoriinide, õppesessioonide ja treeninglaagrite korraldamiseks, riiklike olümpiaadide ja õpilasvõistluste korraldamiseks, õpilaste ettevalmistamiseks riiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel osalemiseks ning Eesti esinduse valimiseks, ettevalmistamiseks ja lähetamiseks rahvusvahelisele olümpiaadile või võistlusele. Samuti saab toetada tegevuste üleriigilist koordineerimist, õppematerjalide ja hindamisjuhendite koostamist, avaliku infokanali pidamist ning tegevuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja mõju hindamist.

Teises jaos sätestatud piirkondlik tegevussuund hõlmab õpilaste annete arengut toetavaid tegevusi, mida viiakse ellu tegevuspiirkonnas. Selle tegevussuuna eesmärk on parandada õpilaste annete arengut toetavate tegevuste kättesaadavust eri piirkondades ning toetada piirkondlikku koostööd ja korraldusvõimekust. Toetust saab anda muu hulgas piirkondlike tegevuste korraldamiseks ja koordineerimiseks, riiklike olümpiaadide ja muude andekust toetavate riiklike õpilasvõistluste piirkondlike voorude ettevalmistamiseks ja korraldamiseks, õpisündmuste läbiviimiseks, andekate õpilaste tunnustamiseks ning õpetajate, juhendajate, žüriiliikmete ja ekspertide kaasamiseks.

Piirkondliku tegevussuuna puhul peab toetuse saaja tagama, et tema tegevuspiirkonna õpilastel oleks võimalik osaleda riiklike olümpiaadide ja muude andekust toetavate riiklike õpilasvõistluste piirkondlikes voorudes. Selleks korraldab toetuse saaja piirkondliku vooru oma tegevuspiirkonnas või tagab õpilastele võimaluse osaleda teises piirkonnas korraldatavas voorus. Selline lahendus võimaldab arvestada piirkondade erinevat suurust ja korraldusvõimekust.

Piirkondlikeks tegevusteks ettenähtud toetuse jaotamisel võetakse arvesse tegevuspiirkonna üldhariduskoolides õppivate õpilaste arvu. Samal ajal arvestatakse vajadusega tagada piirkondlike tegevuste elluviimiseks vajalik korralduslik võimekus ka väiksema õpilaste arvuga piirkondades. Seetõttu nähakse väiksema õpilaste arvuga piirkondade jaoks ette baasrahastuse komponent. Baasrahastust rakendatakse piirkondades, kus üldhariduskoolides õppivate õpilaste arv moodustab kuni kolm protsenti Eesti üldhariduskoolide õpilaste koguarvust. Kolme protsendi piirmäär võimaldab eristada piirkondi, kus üksnes õpilaste arvul põhinev rahastamine ei pruugi olla piisav piirkondlike tegevuste korraldamiseks vajaliku minimaalse võimekuse ja tegevuste kättesaadavuse tagamiseks.

5. peatükk. Toetuse kasutamine, aruandlus ja toetuse tagasinõudmine

6

Viiendas peatükis sätestatakse toetuse kasutamise, eelarveaasta tegevuskava ja eelarve kokkuleppimise, aruandluse, kontrolli, toetuse tagasinõudmise, partnerlusperioodi ennetähtaegse lõpetamise ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi reeglite kohaldamise põhimõtted. Peatüki eesmärk on tagada, et toetust kasutatakse kooskõlas toetuse eesmärgi, tegevuskava ja eelarvega ning et toetuse kasutamine oleks kontrollitav.

Toetuse kasutamise periood on üldjuhul eelarveaasta ehk 1. jaanuarist 31. detsembrini. Kui tegevuse laad või kooliaasta korraldus seda eeldab, võib toetuse andmise otsuses või toetuse kasutamise lepingus ette näha teistsuguse kasutamise perioodi. Toetatavad on üksnes toetuse kasutamise perioodil tehtud tekkepõhised kulud. Toetuse kasutamine peab olema tõendatav, vastama toetuse eesmärgile ning olema kooskõlas kinnitatud tegevuskava ja eelarvega. Samal ajal võimaldatakse toetuse saajale põhjendatud ulatuses paindlikkust tegevuste elluviimisel. Selleks võib toetuse saaja toetuse andjaga kooskõlastatult muuta tegevuskavas kavandatud tegevuste eelarveid kuni 10 protsendi ulatuses tegevuse kinnitatud eelarvest tingimusel, et eelarve kogusumma ei muutu. Selline piir võimaldab arvestada tegevuste elluviimisel tekkivate praktiliste vajadustega, säilitades samas toetuse andja kontrolli suuremate muudatuste üle.

Partnerlusperiood võib kesta kuni kolm aastat, kuid toetuse kasutamine täpsustatakse iga eelarveaasta kohta eraldi. Enne partnerlusperioodi teise ja kolmanda aasta algust lepivad toetuse andja ja toetuse saaja kokku vastava eelarveaasta tegevuskava ja eelarve. Järgmise aasta eelarvevahendite andmise eelduseks on eelmise eelarveaasta aruande kinnitamine. Selline lahendus võimaldab siduda pikemaajalise partnerluse iga-aastase tegevuste kavandamise, eelarveliste võimaluste ja toetuse kasutamise kontrolliga.

Peatükis sätestatakse ka aruandluse ja kontrolli põhimõtted. Toetuse saaja peab esitama iga eelarveaasta kohta aruande, milles antakse ülevaade tegevuskava ja eelarve täitmisest. Aruandluse eesmärk on võimaldada hinnata tegevuste elluviimist, toetuse kasutamise vastavust määrusele ja toetuse andmise tingimustele ning järgmise eelarveaasta toetuse andmise eelduste täitmist. Aruanne esitatakse enne eelarveaasta lõppu ning kajastab lisaks aruande esitamise ajaks elluviidud tegevustele ka aruandeaasta lõpuni kavandatud tegevusi.

Toetuse andjal on õigus kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust, tegevuste toimumist, tulemuste saavutamist ning määruses, toetuse andmise otsuses ja toetuse kasutamise lepingus sätestatud tingimuste täitmist. Kontrolli eesmärk on tagada, et toetust kasutatakse õiguspäraselt ja kokkulepitud eesmärkidel.

Peatükis sätestatakse alused toetuse tagasinõudmiseks ja partnerlusperioodi ennetähtaegseks lõpetamiseks juhul, kui toetuse saaja ei täida määruses või toetuse andmise tingimustes sätestatud kohustusi. Samuti reguleeritakse olukordi, kus aruannet ei esitata, puudusi ei kõrvaldata või kasutamata toetuse jääki ei tagastata. Regulatsioon võimaldab arvestada ka juhtudega, kus puudus kõrvaldatakse enne tagasinõudmise otsuse tegemist ning see ei ole mõjutanud toetuse eesmärgi saavutamist. Kolmeaastane tagasinõudmise tähtaeg annab toetuse andjale vajaliku aja toetuse kasutamise kontrollimiseks, kuid välistab tagasinõude esitamise määramata aja jooksul.

Peatükis sätestatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi reeglite kohaldamine, et tagada toetuse andmise kooskõla Euroopa Liidu riigiabi nõuetega ning välistada lubamatu abi andmine. Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 2023/2831 või komisjoni määrust (EL) nr 2023/2832 ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi kolme eelneva aasta jooksul ületada määrustes sätestatud summasid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks

7

ettevõtjaks isikud, kes on omavahel seotud. Abi andmisel võetakse arvesse määrustes sätestatud kumuleerimisreegleid. Abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega (EL) 2023/2831 ja (EL) nr 2023/2832.

4. Määruse mõjud

Määrusel on oluline mõju haridus- ja noortepoliitika eesmärkide saavutamisele. Määrus aitab parandada õpilaste annete märkamise ja arendamise võimaluste kättesaadavust kogu Eestis ning toetab võrdsemate võimaluste loomist sõltumata õpilase elukohast. Eesmärk on tagada, et andekatel õpilastel oleks võimalus oma huvisid ja võimeid arendada võimalikult kodulähedaselt ning osaleda annete arengut toetavates tegevustes sõltumata sellest, kas nad õpivad suuremas linnas või väiksema õpilaste arvuga piirkonnas. Selleks toetatakse nii piirkondlikke kui ka üleriigilisi tegevusi, sealhulgas õpisündmusi, süvendatud õpivõimalusi, olümpiaade, õpilasvõistlusi ja rahvusvahelisteks võistlusteks ettevalmistamist.

Määrus ei pane koolidele uusi kohustuslikke ülesandeid ega suurenda nende õiguslikke kohustusi. Samas loob see koolidele senisest selgemad võimalused teha koostööd toetuse saajate ja tegevuste elluviijatega ning suunata õpilasi annete arengu toetamise tegevustesse. Mõju avaldub eelkõige õpilaste paremates osalemisvõimalustes ja õpetajate suuremates koostöövõimalustes olümpiaadide ning teiste andekust toetavate tegevuste korraldamisel.

Määrus mõjutab avalik-õiguslikke ülikoole, kohaliku omavalitsuse üksusi ja nende hallatavaid asutusi, sihtasutusi ning mittetulundusühinguid, kellel tekib võimalus taotleda toetust ühtsetel ja läbipaistvatel alustel. Senise erinevatel õiguslikel alustel toimunud rahastamise asemel koondatakse toetuse andmise tingimused ühte õigusakti, mis parandab taotlejate õigusselgust, toetuste võrreldavust ja rahastamisprotsessi läbipaistvust.

Määrusel on positiivne regionaalne mõju. Piirkondliku tegevussuuna ja baasrahastuse eesmärk on tagada, et annete arengut toetavad tegevused oleksid kättesaadavad kõigis piirkondades ning et igas piirkonnas oleks olemas nende tegevuste korraldamiseks vajalik suutlikkus. See aitab vähendada erinevusi piirkondade vahel ning luua olukorra, kus õpilase võimalused oma annete arendamiseks ei sõltu tema elukohast. Samuti toetab regulatsioon piirkondlikku koostööd ning võimaldab pakkuda noortele rohkem kvaliteetseid ja kodulähedasi arenguvõimalusi.

Toetatavate tegevuste elluviimisel töödeldakse õpilaste, sealhulgas alaealiste osalejate isikuandmeid. Isikuandmete töötlemine toimub tegevuste korraldamiseks, osalejate registreerimiseks, võistlustulemuste arvestamiseks ning rahvusvahelistel võistlustel osalemise korraldamiseks vajalikus ulatuses. Uusi isikuandmete töötlemise aluseid määrusega ei looda ning andmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitset reguleerivaid õigusakte. Isikuandmete avalikustamise kohustust määrus ei sätesta.

Määrus suurendab õiguslikku selgust ja läbipaistvust õpilaste annete arengu toetamise rahastamisel. Senise erinevatel alustel toimunud rahastamise asemel koondatakse toetuse andmise tingimused ühtsesse raamistikku. Määrusega luuakse selge õiguslik alus üleriigilise tegevussuuna tegevuste toetamiseks ning nende elluviimiseks partnerite kaasamiseks pikaajalise partnerlusmudeli kaudu. See toetab tegevuste järjepidevust, kvaliteeti, paremat planeerimist ja kestlikku arengut.

8

Mis puudutab määrusega kaasnevat halduskoormust, siis taotleja halduskoormus on suurim menetluse algfaasis, mil tuleb tõendada vastavust tingimustele ja esitada nõuetele vastav taotlus. Menetluse käigus peab taotleja olema valmis vastama toetuse andja päringutele ja kõrvaldama puudusi. Toetuse saaja koormus jaotub kogu partnerlusperioodi (kuni kolm aastat) peale ning on seotud tegevuste planeerimise ja aruandlusega.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne on taotlusvoorude korraldamine, partnerite valimine, tegevuskavade kinnitamine, aruannete hindamine ja toetuse kasutamise kontrollimine.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määrus ei loo uut riiklikku toetust, vaid sätestab õigusliku raamistiku riigieelarves kavandatud vahendite kasutamiseks. Toetuse andmiseks vajalikud vahendid planeeritakse igal aastal haridus- ja noorteprogrammi eelarves. Määrusega kavandatud tegevussuundade ja nende eesmärkide elluviimiseks on kavandatud 1,84 miljonit eurot aastas. Määruse rakendamisega tulusid ette näha ei ole.

Määruse rakendamine ei eelda uue püsiva haldusstruktuuri loomist, sest toetuse andmise ja kasutamisega seotud toimingud tehakse Haridus- ja Teadusministeeriumi olemasoleva töökorralduse raames.

Taotlusvoorud planeeritakse avada ja toetused eraldada 2026. a IV kvartalis. 2025.–2027. aasta partnerlusperioodiks valitud partnerid jätkavad tegevuste elluviimist kuni 31. detsembrini 2027 senistel alustel.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile ja vabaühendustele, kes on 2025.–2027. aasta partnerlusperioodil HTM strateegilisteks partneriteks õpilaste andeid toetavate tegevuste elluviimisel: Harjumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Eesti Muusikaõpetajate Liit, Eesti Väitlusselts, Hiiumaa Vallavalitsus, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Kunstihariduse Ühing, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa Omavalitsuste Liit, Saaremaa Vallavalitsus, Sihtasutus Junior Achievement Eesti, Sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Sihtasutus Järvamaa, Sihtasutus Läänemaa, Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur, Sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus, Tallinna Haridusamet, Tartu Linnavalitsus, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit.

Kooskõlastusperioodil kavandab Haridus- ja Teadusministeerium partneritele avaliku kaasamisseminari.