Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Evelin Lopman

Õiguskantsleri Kantselei

Teie: 05.08.2026 nr 6-3/261833/2606448 Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 7.2-3/2301-1

Vastuskiri küsimustele seoses tehiskeskkonnas peetava jahiuluki kasutamisega

jahikoerte treeningul

Austatud proua Lopman

Täname kirja eest ja järgnevalt vastame Teie poolt esitatud küsimustele.

Kas tehiskeskkonnas peetavat elusat jahiulukit võib Eestis kasutada jahikoera õpetamisel

või katsetamisel?

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM) valitsemisala õigusaktid

metsloomade tehiskeskkonnas pidamist ning jahikoera õpetamist ja katsetamist ei käsitle.

Metsloomade tehiskeskkonnas pidamist reguleeritakse looduskaitseseaduse (LKS) §-s 58 ning

jahikoera kasutamist, õpetamist ja katsetamist reguleeritakse jahiseaduse (JahiS) §-s 29.

LKS § 58 lg 23 ja 24 kohaselt tuleb jahiulukite tehiskeskkonda viimine kooskõlastada

Põllumajandus- ja Toiduametiga ning jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koht peab olema

Keskkonnaametis registreeritud. Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimisest

keeldutakse, kui see ei välista jahiuluki loodusesse sattumist ja haiguse levimist ega vasta

loomakaitseseaduse (LoKS) nõuetele.

JahiS § 29 lõike 5 punktis 3 reguleeritakse jahikoera kasutamist, õpetamist ja katsetamist

väljaspool jahikoeraga jahipidamiseks lubatud aega ja nähakse ette, et selleks on vaja taotleda

Keskkonnaametilt kirjalik luba.

Tulenevalt LKS ja JahiS sätetest võib järeldada, et tehiskeskkonnas peetavat jahiulukit võib

jahikoera treeningul kasutada juhul, kui jahiuluki pidamiskoht on LKS § 58 kohaselt

registreeritud ja vastab LoKS-i loomapidamisnõuetele ning treening toimub kooskõlas JahiS

nõuetega, st selleks on Keskkonnaameti kirjalik luba.

Nii treenitava, kui selleks kasutatava looma kaitseks tuleb kohaldada üldseadusena LoKS-i ning

jälgida, et treeninguga ei põhjustata loomale LoKS § 4 lõikes 1 nimetatud valu ega välditavaid

füüsilisi või vaimseid kannatusi.

Kas tehiskeskkonnas peetava uluki kasutamine jahikoera treeninguks vajab

ministeeriumi hinnangul eraldi seaduslikku alust või piisab sellest, et jahiuluki

tehiskeskkonnas hoidmise koht on nõuetekohaselt registreeritud (LKS § 58) ja tegevusega

ei rikuta LoKS §-s 4 sätestatud keeldu?

2 (3)

Senist praktikat arvestades on ReM-ile teadaolevalt LKS-i, JahiS-i ja LoKS-i sätted nende

koosmõjus olnud selle tegevuse reguleerimiseks piisavad.

Kuni 31.05.2013 kehtinud JahiS-i redaktsioonis oli §-s 41 täpsemalt reguleeritud nõuded

jahikoerte katsetusalade ehk tarastatud katseaedade kohta, kuid kehtivas JahiS-s sellist

regulatsiooni enam ei ole. Arvestades tekkinud küsimusi võiks täpsem regulatsioon olla

jahikoera õpetamise ja katsetamise tingimuste kohta, sest JahiS annab üksnes üldise õigusliku

aluse jahikoera õpetamiseks ja katsetamiseks, kuid ei sätesta üksikasjalikku regulatsiooni selle

kohta, kuidas seda teha võib, või asjakohast volitusnormi.

Palume selgitada, millisest kehtivast õigusaktist tuleneb praegu õigus kasutada

tehiskeskkonnas peetavat elusat jahiulukit jahikoera õpetamisel või katsetamisel? Samuti

palume selgitada, kas varasema eriregulatsiooni kehtivasse jahiseadusesse üle võtmata

jätmine oli teadlik valik?

Eelnevalt selgitasime, et metsloomade tehiskeskkonnas pidamist reguleeritakse LKS-s ja

jahikoera õpetamist ja katsetamist reguleeritakse JahiS-s. Nii LKS kui JahiS kuuluvad

Kliimaministeeriumi (KLIM) valitsemisalasse. Seega oskab anda selgitusi nende seaduste, kui

tema poolt väljatöötatud õigusaktide kohta KLIM.

Kas määruse nr 27 § 2 lõike 2 punkt 4 teeb erandi üksnes sigade väljas pidamise keelust

või on selle eesmärk võimaldada ka jahikoerte treenimist elusa metsseaga?

Määrus nr 27 on kehtestatud veterinaarseaduse § 59 lõike 3 alusel, mille kohaselt valdkonna

eest vastutav minister võib kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetega määrusega

kehtestada eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrje täpsemad

meetmed. Sellised meetmed hõlmavad ka sigade Aafrika katku (SAK) täpsemaid

bioturvameetmeid loomapidamisettevõttes, kus peetakse sigu, ning erandeid nendest

meetmetest. Määrusega nr 27 ei reguleerita jahikoerte treeningu läbiviimise tingimusi.

Määruse nr 27 § 2 lõike 2 punktiga 4 sätestatud erand sigade väljaspidamise keelust jahikoerte

treenimise eesmärgil peetavate metssigade suhtes on põhjendatud loomataudi ennetamise ja

tõrje laiema eesmärgiga ehk eesmärgiga võimaldada jahikoerte treenimist elusa metsseaga.

Eesti metssigade populatsioonis leviva SAK-i tõttu on sigade väljaspidamine rangelt keelatud.

Seetõttu ei ole viimastel aastatel enam olnud võimalust Eestis jahikoeri treenida. SAK-i leviku

tõkestamiseks on aga vaja metssigade populatsiooni vähendada neid intensiivselt küttides.

Jahimehele on küttimise hõlbustamiseks oluline abiline koolitatud jahikoer. Vajalikku koolitust

saab läbi viia aga üksnes väliaedikus peetava elusa metsseaga.

Kas erandi kehtestamisel hinnati, millise täiendava SAK-i leviku ohu võib selline tegevus

kaasa tuua, ning milliste meetmetega seda ohtu välditakse või vähendatakse?

Määruse nr 27 § 2 lõike 2 punktiga 4 sätestatud erandi kehtestamisel hinnati SAK-i leviku riski

seoses sellise tegevusega madalaks võrreldes suure avaliku huviga põhjendatud kasuga, mis

saadakse metssigade populatsiooni intensiivselt ja tõhusalt vähemaks küttides. ReM-ile

teadaolevalt peetakse nendes tehiskeskkondades metssigu põgenemiskindlas tugevalt tarastatud

aedikus, mis on piisava kõrgusega, et vältida kokkupuudet vabalt elavate ulukite ja teiste

loomadega, sealhulgas kodusigadega, ning selline aedik kaitseb kiskjate sissetungi eest.

Aedikusse sisenemisel ja väljumisel tuleb täita määruses nr 27 sätestatud teisigi

bioohutusnõudeid. Looma tervist ja heaolu jälgitakse regulaarselt. Märgime, et ReM-ile

teadaolevalt on kavas rajada selliseid aedikuid ainult 2–3 tk.

Kuidas tagatakse, et tehiskeskkonnas peetava jahiuluki kasutamine jahikoera treeningul

ei põhjusta kummalegi loomale LoKS § 4 lõikes 1 tähenduses valu, välditavaid füüsilisi

3 (3)

või vaimseid kannatusi ega vasta sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud loomavõitluse

tunnustele?

LoKS-i nõuded on kohustuslikud ja täitmiseks kõigile inimestele. Seega peavad esmalt nii

treeningu läbiviija, jahikoera omanik, metssea pidaja, kui teised selle tegevusega kokku

puutuvad inimesed jälgima, et kummalegi loomale ei tekitataks treeninguga valu, välditavaid

füüsilisi või vaimseid kannatusi LoKS § 4 lõikes 1 tähenduses ja et see tegevus ei muutuks

loomavõitluseks. Parimate praktikate kohane jahikoerte treening on selline, et see ei põhjusta

kasutatavale metsseale valu, vigastusi ega vaimseid kannatusi, ammugi siis hukkumist. Seetõttu

ei ole ReM-i hinnangul tegemist LoKS §-s 4 sätestatud lubamatu teo või loomavõitlusega.

ReM-le teadaolevalt on treeningute läbiviimiseks vaja metsseaga aedikut, et õpetada koerale

ohutut käitumist elusa metsseaga. Eesmärk on õpetada koerale metssea suhtes ohutut käitumist,

mitte õpetada koera metssiga ründama. Õpetamata koer võib jahi käigus ise viga saada.

Jahikoerte ohutuse seisukohast on treeningukohad väga vajalikud. Koer õpib treeningu käigus

tundma metssea käitumist, tajuma ohtu, kui lähedale ta tohib seale minna, millal tuleb temast

eemale tõmbuda jne. Treeningud ei kujuta ohtu metssea ega koera tervisele. Looma kannatuste

vältimiseks jälgitakse regulaarselt tema tervist ja heaolu. Loomapidaja peab tagama, et

jahikoera treeningul ei põhjustata kummalegi loomale LoKS § 4 lõike 1 tähenduses valu,

välditavaid füüsilisi või vaimseid kannatusi. Treeningprotsess ise on mänguline ja metssea ning

koera vahel füüsilist kontakti ei teki. Koolitus tagab, et jahil olles koer jälitab looma, otsib ja

kui leiab, siis hakkab häälega tööd tegema ja looma suunama. Jahikoerte treeningut võib

võrrelda näiteks karjakoerte treeninguga, keda kasutatakse abivahendina loomakasvatuses.

Karjakoerte treeningu käigus puutub koer samuti juba väljaõppe käigus kokku elusa loomaga.

Treeningul tuleb arvestada koera loomulike instinktide ja reaktsioonidega ning õpetada talle

sobivat käitumist. Kahtluse korral, et jahikoera treeningul ei tagata loomade kaitset, tuleb

pöörduda Põllumajandus- ja Toiduameti poole.

Kas treeningu korraldamisele on kehtestatud või plaanitakse kehtestada nõuded? Palume

ka täpsustada, milline asutus need kehtestab, millisel õiguslikul alusel ja millise

õigusaktiga.

Nagu eespool märgitud, reguleeritakse jahikoera õpetamist ja katsetamist JahiS-s, mis on

KLIM-i valitsemisala seadus ja seetõttu oskab jahikoerte treeninguga seotud küsimustes anda

selgitusi KLIM.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Ülle Pau

5684 8244 [email protected]

Katrin Tuula

5693 9897 [email protected]