Riivo Noor

Anija Vallavalitsus

[email protected]

Teie 21.07.2026 nr

Meie 19.08.2026 nr 14-1/261941/2606807

Austatud vallavanem

Soovisite õiguskantsleri seisukohta õigusliku aluseta ehitatud ehitise seadustamise põhimõtete kohta

seoses ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses (EhSRS) 1. augustil 2026

jõustunud muudatustega. Selgitasite probleemi ühe Anija vallas asuva kinnistu näitel. Kinnistul

paiknev saun on ehitatud ehitusloas määratud asukohast mujale ning see asub ehituskeelu- ja

veekaitsevööndis.

Täname Teid pöördumise eest, milles on kirjeldatud praktilisi murekohti seaduse rakendamisel.

Mõned Teie küsimused puudutavad õigusnormide üldist tõlgendamist, mõned aga eeldavad

konkreetse juhtumi asjaolude põhjal hinnangu andmist. Peame selgitama, et õiguskantsleri seaduse

§ 19 lõike 1 alusel algatatava menetluse eesmärk on kaitsta avaldaja õigusi avaliku võimu tegevuse

eest. Vald ei saa paluda enda suhtes nn ombudsmani menetluse algatamist. Üldiseid seaduse

tõlgendusi oleks kohasem küsida õigusnormi kehtestajalt või siis õigusnorme välja töötanud

ministeeriumilt.

Õiguskantsler ei saa anda selgitusi, millest võib kaudselt lugeda välja suunist selle kohta, kuidas

vald peaks otsustama: kas mõni ehitis tuleb seadustada, teisaldada või lammutada. Sellist hinnangut

ei oleks kohane anda ka seetõttu, et õiguskantsleri seisukoht võib mõjutada Teie pöördumises

näiteks toodud kinnisasja omaniku suhtes tehtavat otsust. Kõnealuse kinnisasja omanik pole

õiguskantsleri poole pöördunud. Vallal tuleb kõik olulised asjaolud välja selgitada, sealhulgas tuleb

ära kuulata puudutatud isik, vajadusel kaasama Keskkonnaamet ning lõpuks tuleb teha kaalutletud

otsus.

Osundame siiski mõnele asjaolule, millest võib abi olla.

EhSRS § 28 1. augustist jõustunud redaktsioon ei muuda õigusvastaselt ehitatud hooneid

automaatselt õiguspäraseks, vaid määrab menetluskorra ja täpsustab seda, millisel ajal kehtinud

sisulisi nõudeid tuleb iga ehitise puhul arvestada.

EhSRS § 28 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse kõigile enne 2015. aasta 1. juulit ehitatud ehitistele.

Endiselt tuleb läbi teha ehitusseadustiku lisades 1 ja 2 sätestatud ehitus- ja kasutusteatise või ehitus-

ja kasutusloa menetlus, mille raames tuleb hinnata muu hulgas ehitise püstitamise õiguslikku alust.

Teatud juhtudel on võimalik ehitise püstitamise õigusliku aluse olemasolu eeldada.

EhSRS § 28 lõikes 11 sätestatud erisust kohaldatakse enne 1995 aasta 22. juulit, so enne

planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist ehitatule, välja arvatud kinnistusraamatusse kandmata maal

2

asuva ehitise puhul. Selliste ehitiste puhul eeldatakse lõikes 1 viidatud menetlustes ehitise õigusliku

aluse olemasolu.

Ehitise püstitamise õigusliku aluse olemasolu eeldus on lähtekoht, see on ümberlükatav.

Uurimispõhimõtet järgides võib vald teha kindlaks, et ehitise püstitamiseks vajalik õiguslik alus

siiski puudus.

EhSRS § 28 lõige 5 täpsustab, et ehitise ohutuse hindamisel tuleb lähtuda ehitamise ajal kehtinud

nõuetest ning erandina võib lähtuda tänastest nõuetest, kui tänased nõuded on leebemad. See lõige

ei käsitle muid nõudeid, mis võivad ehitise seadustamisel samuti asjakohased olla.

Riigikogu on muutnud ka looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndite reegleid. Nii sätestab 1.

septembril 2026 jõustuv looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 punkt 1, et ehituskeeld ei laiene

hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel ehitatud hoonest maismaa

suunas või samale kaugusele ehitatavale uuele ehitisele või olemasoleva ehitise laiendusele, mis ei

asu veekaitsevööndis.

Hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal võib õiguslikul alusel ehitatud hoonest veekogu suunas

uue ehitise püstitamist või olemasoleva ehitise laiendamist põhjendatud juhul lubada

Keskkonnaameti nõusolekul, kui ehitis ei asu veekaitsevööndis (looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p

11).

Hoone kajastamine ehitisregistris ei tõenda iseenesest, et hoone on ehitatud õiguslikul alusel.

Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus ning üksnes menetluste raames

tehtud toimingutel ja haldusaktidel on õiguslik tähendus (ehitusseadustiku § 61).

Seega: EhSRS § 28 annab vallale lähtekoha vana ehitise vanuse, õigusliku aluse ja ohutuse

hindamiseks, kuid ei määra ette loa- ega järelevalvemenetluse lõpptulemust. Looduskaitseseadus

seab eraldi tingimused ehituskeeluvööndis asuva ehitise lubatavusele.

Alates 1. septembrist 2026 seotakse õuemaa erand sõnaselgelt õiguslikul alusel ehitatud

lähtehoonega. Ka enne selle sätte muudatuse jõustumist võib kohtupraktika põhjal järeldada, et

ebaseaduslikult püstitatud hoonega kaasneda õigust tugineda looduskaitseseaduses sätestatud

õuemaa erandile (TlnRnKo 24.09.2025, 3-23-2022/29 p 14; TlnRnKo 19.06.2026, 3-24-924/20 p

18; TrtHKo 24.09.2015, 3-14-53241/13).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Evelin Lopman

ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Ago Pelisaar 693 8407 [email protected]