Antti Tooming

Kliimaministeerium

[email protected]

19.08.2026 nr 6-1/261878/2606798

Elektroonilisele asjaajamisele üleminek jahinduses

Lugupeetud asekantsler

Õiguskantsleri poole pöördus eakas jahimees, kes tunneb muret selle pärast, kuidas ta saab pärast

2026. aasta juulis jõustunud jahiseaduse (JahiS) muudatusi jahipidamist jätkata. Avaldajale

valmistab muret üleminek täielikult elektroonilistele jahidokumentidele, sest tal ei ole nutitelefoni

ning tal on keeruline digilahendusi iseseisvalt kasutada.

Riigikogule esitatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE) algses versioonis ei kavandatud

veel paberil jahidokumentidest täielikult loobuda. Kliimaministeerium tegi 4. septembril 2025

Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku viia jahipidamisõigusega seotud dokumendid täielikult

elektroonilisele kujule. 19. juulil 2026. aastal jõustunud jahiseaduse muudatuste järgi toimub

jahipidamisõigust tõendavate dokumentidega seotud asjaajamine elektrooniliselt jahinduse

infosüsteemis JAHIS, mida praegu haldab Eesti Jahimeeste Selts.

Elektrooniline asjaajamine võib muuta jahipidamisega seotud toimingud kiiremaks ja lihtsamaks

ning vähendada bürokraatiat. Samas ei tohiks inimese võimalus seaduslikult jahti pidada sõltuda

üksnes sellest, kas tal on nutiseade ja piisavad digioskused. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 14

tulenev hea halduse põhimõte eeldab, et avaliku võimuga suhtlemine ei koormaks inimest

põhjendamatult ning kohustusi oleks võimalik täita mõistlikul viisil ja liigsete kuludeta.

Elektrooniline lahendus peaks olema vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk omaette.

Eelnõu materjalidest nähtub, et täielikult elektroonilisele asjaajamisele üleminekuga sooviti

lihtsustada ja kiirendada jahidokumentidega seotud toiminguid, parandada andmete jälgitavust ning

vähendada bürokraatiat.

Seletuskirjast ei nähtu aga, et oleks analüüsitud, milliseid raskusi võib täielikult elektroonilisele

asjaajamisele üleminek tuua kaasa vanemaealistele ja väheste digioskustega jahimeestele. Riigikogu

keskkonnakomisjoni istungil see küsimus küll tõstatati ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindaja selgitasid,

et ühisjahil saab tehniliste toimingutega tegelda jahijuhataja ning näiteks kalanduses on

elektroonilistele lahendustele üle mindud ja ka eakad saavad nendega hakkama (Riigikogu

keskkonnakomisjoni 17.03.2026 istungi protokoll nr 146, p 1). Sellest ei nähtu aga, et oleks

hinnatud, milliseid raskusi võib uus kord põhjustada eakamatele ja väheste digioskustega

jahimeestele ning kuidas nad saavad jahiseadusega kehtestatud elektroonilise asjaajamise nõudeid

praktikas täita.

2

Selleks et hinnata, kas muudatuse ettevalmistamisel arvestati piisavalt erinevate jahimeeste

vajaduste ja võimalustega ning kas ka nutiseadmeta või väheste digioskustega jahimehel on

võimalik kõiki jahiseaduse nõudeid täita, palume vastata järgmistele küsimustele.

1. Kas ministeerium hindas eelnõu koostamisel või muudatusettepaneku ettevalmistamisel

elektroonilisele asjaajamisele ülemineku mõju eakamatele ja väheste digioskustega

jahimeestele? Kui hinnati, siis milliseid probleeme või raskusi nende jahimeeste puhul nähti

ning kuidas neid otsustati leevendada?

2. Kuidas saab jahimees, kellel puudub JAHIS-e kasutamiseks vajalik seade või piisav digioskus,

taotleda jahipidamiseks vajalikke dokumente ning täita muid jahiseadusest tulenevaid

kohustusi? Kas ta võib volitada teise isiku enda eest JAHIS-es toiminguid tegema, sealhulgas

märkima JahiS § 41 lõike 1 punktis 1 nimetatud küttimistulemuse? Kui jah, siis kuidas selline

volitamine peaks toimuma?

3. Kas kaaluti varianti säilitada elektroonilise asjaajamise kõrval põhjendatud juhtudeks ka paberil

asjaajamise võimalus?

4. Kuidas peab jahimees täitma JahiS § 41 lõike 1 punktis 1 sätestatud kohustuse siis, kui

jahipidamiskohas puudub internetiühendus, JAHIS-s on tehniline tõrge, nutiseade ei tööta või

seda ei ole ilmastiku või muu mõjuva põhjuse tõttu võimalik kasutada?

5. Mis juhtub siis, kui JAHIS-es nõutav toiming jääb õigel ajal tegemata tehnilise tõrke,

nutiseadme puudumise või väheste digioskuste tõttu?

6. Riigikogu keskkonnakomisjonis arutati võimalust toetada jahimehi JAHIS-e kasutamiseks

vajaliku nutiseadme soetamisel sarnaselt kutseliste kaluritega (vt Riigikogu keskkonnakomisjoni

17.03.2026 istungi protokoll nr 146, lk 7). Kuna jahimehed aitavad reguleerida ulukite arvukust

ning näiteks SAK-i leviku tõkestamiseks metssigu küttida, siis kas ka jahimeestele kavandatakse

sarnast nutiseadme soetamise toetust?

7. Milliseid koolitusi, juhendeid ja muid abivõimalusi on jahimeestele enne ja pärast uue korra

jõustumist pakutud?

Kui Teil on kõnealuse küsimuse kohta veel märkuseid või materjale, siis palun lisage need

vastuskirjale.

Ootame Teie vastuseid võimalusel hiljemalt 4. septembril 2024. Kui vajate vastamiseks kauem

aega, siis palun andke sellest teada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Evelin Lopman

ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Mariann Salomets 693 8410 [email protected]