Pärnu linn_soovitus

Romek Kosenkranius

Pärnu linn

[email protected]

Teie 02.04.2024

Meie 08.04.2024 nr 7-5/240535/2402047

Detailplaneeringu muutmiseks õige menetluse valik

Austatud linnapea

OÜ Lubja 60 ja OÜ Lubja 62 esindaja palus õiguskantsleril kontrollida, kas Pärnu Linnavalitsus

järgib hea halduse tava, kui plaanib projekteerimistingimustega muuta detailplaneeringut.

Linna ettevalmistatud projekteerimistingimuste eelnõu järgi soovitakse täpsustada Pärnu

Linnavalitsuse 15.01.2018 korraldusega nr 33 kehtestatud Lubja tn 60 ja 62 kinnistute

detailplaneeringut. Selle detailplaneeringu kohaselt saab hoonele kasutusloa anda alles siis, kui

valmis on ka kõik detailplaneeringus ettenähtud rajatised. Projekteerimistingimustega soovitakse

detailplaneeringus sätestada, et hoonete ehitusluba antakse siis, kui detailplaneeringuga ette nähtud

rajatised on valmis.

Leian, et kõnealusel juhul on linn detailplaneeringu muutmiseks valinud vale menetluse ja on

niiviisi eksinud hea halduse tava vastu. Linn peab valima õige menetluskorra, see on menetluse

tulemuse õiguspärasuse üks eeldus.

Ehitusseadustiku (EhS) § 27 alusel saab anda projekteerimistingimusi detailplaneeringu

täpsustamiseks. Projekteerimistingimuste andmisel tuleb järgida seaduses sätestatud

kaalutlusreegleid ja piirduda vaid seaduses lubatud täpsustustega (vt EhS § 27 lg 2-4).

Projekteerimistingimused ei tohi minna planeeringuga vastuollu ega muuta planeeringulahendust

olemuslikult.

Praegusel juhul projekteerimistingimuste eelnõu ei täpsusta detailplaneeringut, vaid muudab seda.

Planeeringus on öeldud, et hoone kasutusloa andmise eeltingimus on planeeringukohaste rajatiste

valmimine. See on selge nõue ega vaja täpsustamist. Kui kirjutada kasutusloa asemel ehitusluba,

ei ole see nõude täpsustamine, vaid muutmine.

Isegi kui kavandatav muudatus ei muuda planeeringulahendust olemuslikult ja sellise otsuse

tegemine võiks EhS § 27 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kaalutlusreeglite alusel võimalik olla, ei mahu

see EhS § 27 lõikes 4 ammendavalt loetletud lubatud täpsustuste alla. Projekteerimistingimuste

eelnõu järgi käsitatakse kavandatavat muudatust detailplaneeringuga määratud arhitektuurilise,

ehitusliku või kujundusliku tingimuse täpsustamisena ehk lähtutakse EhS § 27 lõike 4 punktist 4.

Seda see sisuliselt siiski ei ole. Tingimus, mille järgi ei anta hoonele kasutusluba enne, kui

detailplaneeringukohased rajatised on olemas, määrab detailplaneeringu elluviimise võimaliku

järjekorra, see ei ole arhitektuurne, ehituslik ega kujunduslik tingimus. Arhitektuursete, ehituslike

või kujunduslike nõuetena saab käsitleda ehitise välisilmet, konstruktsioone, kasutatavaid

materjale jms asjaolusid.

2

See ei tähenda, et linn ei tohiks kavandatud muudatust teha, kuid seda tuleb teha õiges menetluses.

Detailplaneeringu muutmiseks tuleb kasutada detailplaneeringu menetlust (planeerimisseaduse

(PlanS) § 140). Planeeringu muutmisele kohaldatakse samu menetlusnõudeid, mis kohalduvad

haldusakti kehtetuks tunnistamisele (vt haldusmenetluse seaduse § 64 jj). Planeerimisseaduses ei

ole ette nähtud õigust muuta detailplaneeringut mõne muu menetluse kaudu.

Võimalik, et linn on teinud vea juba planeeringu menetluses. Varasem eksimus võis seisneda

selles, et linn ei näinud ette piisavaid tagatisi planeeringulahenduse elluviimiseks ja selleks

sõlmitud halduslepingu täitmiseks. Üks võimalik tagatis on ette nähtud PlanS § 131 lõikes 6, mille

järgi võib planeeringus sätestada kõrvaltingimuse, mis annaks õiguse detailplaneering kehtetuks

tunnistada või keelduda ehitusluba andmast, kui planeeringust huvitatud isik ei ole endale

halduslepinguga võetud kohustusi täitnud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ago Pelisaar 693 8407

[email protected]