Kasutusrendileping nr 5.2-9/6243-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi rendile võtja), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, Tallinn, 15092, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Mobire Eesti AS (edaspidi rendileandja), registrikood 10814092, asukoht Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Mäealuse tn 2/3, 12618, mida esindab juhatuse liige Marek Kurs, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva kasutusrendilepingu (edaspidi leping) alljärgnevas. 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud dünaamilise hankesüsteemi „Sõidukite kasutusrent“ (viitenumber

287009) alusel korraldatud seotud hanke „Sõiduautode kasutusrendile võtmine Sotsiaalkindlustusametile“ (viitenumber 312817) tulemusena.

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), rendileandja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – maksegraafik (lisatakse makseperioodi algamisel). 1.3.2. Lisa 2 – üleandmise-vastuvõtmise akti vorm (akt lisatakse sõiduki üleandmisel).

1.4. Kui lepingu esemeks on mitu sõidukit, kohaldatakse kõiki lepingutingimusi iga sõiduki kohta eraldi ning ühe sõiduki puudused, rikkumised, tagastamine, lõpetamine vms ei mõjuta lepingu kehtivust teis(t)e sõiduki(te)ga seonduvalt.

2. Lepingu ese 2.1. Rendileandja annab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele

rendile võtja kasutusse Toyota Corolla, 3 tk (edaspidi sõiduk) ning rendile võtja kohustub maksma rendileandjale sõiduki kasutamise eest tasu.

2.2. Sõiduki täpsem kirjeldus ja sõidukileesitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja rendileandja pakkumuses.

2.3. Sõiduki rendiperiood on 60 kuud sõiduki üleandmisest.2.4. Sõiduki eeldatav läbisõit rendiperioodi jooksul on kuni 150 000 km.2.5. Sõidukile kehtib täisgarantii vähemalt 5 aastat või kuni 150 000 km. Garantii alla peavad

kuuluma täies mahus vähemalt veermik, elektroonika, mootor ja kere.2.6. Rendileandja tagab sõidukile tasuta hoolduse koos kõikide hooldusplaani kohaste

kulumaterjalidega kogu rendiperioodi jooksul (kuni 150 000 km). 2.7. Sõiduki kasutusrendile võtmist rahastatakse rendile võtja eelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Makseperioodi algamisel esitab rendileandja rendile võtjale maksegraafiku, mis on lepingu

lisaks, ning pakkumuse ja maksegraafiku kohaselt igakuised arved. 3.2. Rendile võtja tasub rendileandjale sõiduki kasutamise eest rendimakseid vastavalt

rendileandja pakkumusele ja maksegraafikule: 3.2.1. Ühe sõiduki rendimakse ühes kalendrikuus on 324,44 eurot km-ta, rendimaksete

kogumaksumus rendiperioodil kokku on 19 466,40 eurot km-ta (edaspidi lepingu hind).Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. Käibemaksu ei lisandu vastavalt seotud hanke tingimustele rendimakses sisalduvatele lõivudele ja maksudele (nt riigilõiv, sõiduki registreerimistasu jms).

3.2.2. Rendimakse sisaldab kõiki seotud hankes nõutud maksumusi: kõik lepingutasud, sõiduki põhi- ja lisavarustus, garantii käsitlemine ja hooldus koos kõikide hooldusplaani kohaste kulumaterjalidega (s.o lisanduvad detailid ja materjalid välja arvatud), sõiduki registreerimine Transpordiametis (mh sõiduki vastuvõtmise, registreerimise, töökorda seadmise ja kasutusse andmisega seotud kulud), registreerimistasu, mootorsõidukimaks1. Kõik sõiduki tarnimisega, üleandmisega,

1 Juhul, kui edukaks pakkujaks osutub liisinguandja ja sõiduki vastutavaks kasutajaks saab rendile võtja, tasub rendile

võtja mootorsõidukimaksu talle esitatava maksuteate alusel Maksu- ja Tolliametile eraldi. Juhul, kui edukaks pakkujaks osutub pakkuja, kes ei ole liisinguandja, tasub rendile võtja mootorsõidukimaksu kasutusrend iandjale koos igakuise kasutusrendimaksega.

registreerimisega, töökorda seadmisega ja kasutusse andmisega seotud kulutused kannab rendileandja.

3.3. Rendile võtja on kohustatud lisaks rendimaksetele kandma kõik sõiduki valduse ja kasutamisega kaasnevad regulaarsed kulud, mis ei sisaldu rendimaksetes ning kasutamise käigus tekkivad erakorralised kulud. Erakorraliste kuludena käsitlevad pooled muuhulgas (leppe)trahve, mis tulenevad sõiduki juhi poolt liiklus- ja parkimiseeskirjade rikkumisest.

3.4. Rendile võtja kohustub tasuma rendileandjale lepingus mittesisalduvad kulud, mis on tasutud rendileandja poolt vastavalt eelnevalt rendile võtja antud kirjalikule nõusolekule rendileandja poolt esitatud koondarve alusel.

3.5. Rendileandja ei või nõuda täiendavaid tasusid sõiduki eeldatava läbisõidu ületamise korral. 3.6. Rendile võtja omafinantseering ja lepingutasu on null eurot. 3.7. Rendimaksete tasumise kohustus tekib pärast sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist lepingupoolte poolt. 3.8. Rendileandja esitab rendile võtjale rendimakse kohta e-arve. Arvel tuleb märkida riigihanke

viitenumber 312817, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ning rendileandja ja rendile võtja kontaktisikute andmed.

3.9. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 päeva arve esitamisest. 4. Sõiduki üleandmine 4.1. Rendileandja kohustub kaks sõidukit üle andma ja rendile võtja kohustub sõidukid vastu

võtma 3 kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist (soovitavalt septembris 2026) ning kolmanda sõiduki märtsis 2027 (edaspidi tarneaeg).

4.2. Sõiduki täpne üleandmise aeg ja koht lepitakse kokku poolte volitatud esindajate vahel. 4.3. Sõiduki tarne hilinemise korral on rendile võtjal õigus nõuda kuni sõiduki üleandmiseni

rendileandjalt tasuta asendusautot. Asendusautoks loetakse sõiduk, mis on samast mudelist või segmendist ja võimaldab rendile võtjal kasutada olemuselt sarnast sõidukit.

4.4. Sõiduki üleandmisel koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis on lepingu lahutamatuks lisaks.

4.5. Sõiduki ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni vastuvõtmisel on rendile võtjal õigus ja kohustus tutvuda sõiduki vastavusega hanke alusdokumentides määratud tingimustele, sõiduki tehnilise seisukorraga ning sõidukiga kaasa antava dokumentatsiooniga. Üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritakse sõiduki komplektsus, funktsioneerimine ning vastuvõtmisel ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

4.6. Üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega läheb sõiduki juhusliku hävimise ning kahjustumise riisiko üle rendileandjalt rendile võtjale.

5. Sõiduki kasutamine ja hooldus 5.1. Rendile võtja kohustub kasutama sõidukit säästlikult ja heaperemehelikult ning hoolikalt

järgima muid sõiduki valmistajatehase ja rendileandja poolsetest sõiduki tehnilise hooldamise, kasutamise ja ekspluateerimise eeskirjadest tulenevaid nõudeid.

5.2. Rendile võtja on kohustatud tagama, et sõiduki kohustuslikud tehnoülevaatused ja korralised tehnohooldused on vastavalt tootja poolt kehtestatud nõuetele ja kehtivatele õigusaktidele nõuetekohaselt teostatud selliselt, et sõidukil säiliks tootja garantii. 5.2.1. Korralist tehnohooldust ja remonti on lubatud teostada volitatud teenusepakkujal või

muul rendileandja poolt eelnevalt heakskiidetud teenusepakkujal. 5.2.2. Hanke alusdokumentides määratud ulatuses sisaldub sõiduki korralise hoolduse ja

vajadusel garantiiremondi tasu rendimakses ja rendile võtja teenusepakkujale selle eest täiendavalt tasuma ei pea.

5.3. Rendileandja tagab kogu rendiperioodi jooksul nõuetele vastava ja margikohase hooldus- ja garantiiteenuse osutamise pakkumuses esitatud teeninduspunktides.

5.4. Sõidukit on õigus juhtida rendile võtja poolt volitatud isikul, kellel on kehtiv juhiluba. Rendileandja on kohustatud rendile võtja nõudel väljastama lepingu tähtaja vältel sõiduki kasutamiseks vajalikud volitused või aitama kaasa dokumentide väljaandmisele ja vormistamisele vastavate institutsioonide poolt (notariaalselt tõestatud volikirjad jne).

5.5. Rendile võtjal ei ole õigust ilma rendileandja kirjaliku loata kasutada sõidukit väljaspool kaskokindlustuse kehtivuse piirkonda.

5.6. Rendile võtjal on õigus nõuda rendileandjalt kõigi, nii sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritud (ilmsed puudused), kui hiljem (sõiduki ekspluatatsiooniomadustele ja säilivusele antud garantiiaeg) avastatavate puuduste kõrvaldamist (varjatud puudused).

5.7. Rendile võtja on kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui esimesel tööpäeval asjaoludest teada saamisest, informeerima rendileandjat, kui:

5.7.1. sõiduk läheb kaotsi, kahjustub, hävib osaliselt või täielikult;5.7.2. rendile võtjale saavad teatavaks sõiduki hävimis-, kaotsimineku või kahjustumisohtu

sisaldavad andmed;5.7.3. läheb kaotsi või kahjustub sõiduki tehniline- ja/ või garantiidokumentatsioon.

5.8. Rendileandjal on õigus rendile võtja tööajal kas otse või läbi rendileandja kirjalikku volitust omavate isikute kontrollida ja vaadata üle sõiduki seisukorda.

5.9. Rendile võtjal on õigus paigaldada sõidukile lisaseadmeid kooskõlastades paigalduse rendileandjaga.

6. Sõiduki kindlustus 6.1. Sõiduki vabatahtlik ja liikluskindlustus ei ole käesoleva lepingu esemeks. Sõiduki

vabatahtliku ja liikluskindlustuse lepingud sõlmib rendile võtja eraldi sõiduki üleandmise kuupäeva seisuga.

7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest vastutavad

pooled lepinguga ja õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses, kandes sellega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

7.2. Kui rendileandja ei täida lepingus sätestatud tarnetingimusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on rendile võtjal õigus nõuda rendileandjalt leppetrahvi tarnimata sõiduki kuni kolme kuu rendimakse summa ulatuses.

7.3. Juhul, kui rendileandja täidab tähtaegselt ja täies ulatuses lepinguga võetud kohustused, kuid rendile võtja ei võta sõidukit mõjuva põhjuseta vastu 14 kalendripäeva jooksul pärast lepingus määratud tarneaja möödumist, on rendileandjal õigus lepingust ühepoolselt taganeda, teatades sellest kirjalikult rendile võtjale ja nõudes rendile võtjalt leppetrahvi vastu võtmata sõiduki kuni kolme kuu rendimakse summa ulatuses.

7.4. Juhul kui rendileandja ei täida hanke alusdokumentidest tulenevaid sõiduki hoolduskohustusi või täidab neid mittenõuetekohaselt on rendile võtjal õigus nõuda iga rikkumise eest leppetrahvi kuni 500 eurot ja/või tellida vastavad hooldusteenused kolmandatelt isikutelt ja nõuda rendileandjalt sellega seotud mõistlike kulude hüvitamist.

7.5. Lepingu punktis 9 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel rendileandja poolt on rendile võtjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

7.6. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on poolel õigus nõuda viivitavalt poolelt viivist kuni 0,05% päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest.

7.7. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna.

8. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine 8.1. Rendileandjal on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, kui:

8.1.1. rendile võtja on jätnud rendimakse kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning ei ole võlgnevust kustutanud 30 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva;

8.1.2. sõiduki väärtus väheneb rendile võtja tahtliku tegevuse või tegevusetuse tulemusena oluliselt;

8.1.3. rendile võtja hoiab kõrvale lepinguga enesele võetud kohustuste täitmisest ning jätab need täitmata ka pärast rendileandja korduvat meeldetuletust.

8.2. Lepingu punktis 7.1 märgitud tingimustel lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest teatab rendileandja rendile võtjale vähemalt 14 kalendripäeva ette. Rendile võtjal on nimetatud tähtaja jooksul õigus täita lepingust tulenevad tähtajaks täitmata kohustused. Kui rendile võtja täidab kohustused või tasub vastavad summad eelnimetatud tähtajal ja korras, loetakse leping ennistatuks esialgsetel tingimustel.

8.3. Rendile võtjal on õigus leping etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui rendileandja rikub lepingust tulenevaid kohustusi niivõrd, et lepingu jätkamine on rendile võtja jaoks seotud oluliste lisakulutuste või riskidega või lepingu jätkamist rendile võtja poolt ei saa mõistlikkuse põhimõttest eeldada (oluline lepingu rikkumine). Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel. Muuhulgas, kuid mitte ainult on lepingurikkumine oluline, kui:

8.3.1. rendileandja on sõiduki tarnimisega viivituses rohkem kui 30 päeva või kui rendileandja ei ole lepingu rikkumist kõrvaldanud 30 päeva jooksul arvates temale lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest;

8.3.2. üleantud sõiduki kvaliteedis on olulisi puudusi, sh mittevastavus hanketingimustele; 8.3.3. rendileandjal puudub teeninduspunkt vähemalt ühes hanke alusdokumentides

sätestatud asukohas ja mahus. 8.4. Rendile võtjal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda pärast 9 kuu möödumist lepingu

sõlmimisest, teatades sellest rendileandjale vähemalt kolm kuud ette. 8.5. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kohustub rendile võtja viivitamatult sõiduki tagastama

ja andma valduse üle rendileandja volitatud esindajale rendileandja poolt määratud tähtajal ja korras.

8.6. Kui rendile võtja ütleb lepingu erakorraliselt üles rendileandjapoolse lepingurikkumise tõttu, ei ole rendileandjal õigust nõuda rendile võtjalt kahju hüvitamist.

8.7. Sõiduki kahjustumisel kahjujuhtumi tagajärjel määral, mil kindlustusandja nõustub hüvitama sõiduki koguväärtuse, lõpeb käesolev leping selle sõiduki osas ennetähtaegselt ühe kuu möödudes kindlustusandja vastavasisulise otsuse tegemisest.

9. Sõiduki tagastamine 9.1. Leping lõpeb sõidukirendiperioodi lõppemisel või lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel või

sõiduki hävimisel või kasutamiskõlbmatuks muutumisel. Rendile võtja kohustub lepingu lõppemisel sõiduki rendileandjale tagastama, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik sõiduki hävimise tõttu.

9.2. Rendile võtja poolt rendileandjale tagastatav sõiduk peab olema samas komplekssuses, sisaldama sõidukiga kaasa antud või sellele paigaldatud lisaseadmeid ja rendileandjale kuuluvaid parendusi.9.2.1. Rendile võtja poolt üleantaval sõidukil ei tohi olla olulisi kahjustusi. Olulisteks

kahjustusteks ei loeta ekspluatatsiooni käigus tekkivaid loomulikke väliseid värvkatte kahjustusi nagu näiteks kivitäkkeid, UV-kiirgusest tulenevaid värvitooni muutuseid ja värvkatet mitteläbistavaid kriimustusi. Sõiduki salongis ei loeta olulisteks vigastusteks töö spetsiifikast tulenevaid loomulikke kulumeid, vigastusi ja kohandamisi.

9.2.2. Sõiduki tagastamisel peab sõiduki tehniline seisund vastama korralisel tehnoülevaatusel kehtestatud tingimustele. Vaidluse korral lähtuvad pooled AMTELi tingimustest ning sõiduki tehnilist seisukorda hindab Transpordiameti volitatud ülevaatuspunkt.

9.2.3. Sõiduk tagastatakse aastaajale vastavate nõuetekohaste rehvidega.9.3. Sõiduki üleandmine toimub tagastamise tähtpäeval poolte poolt kokkulepitud kohas.

Sõiduki üleandmisel koostatakse sõiduki valduse üleminekut rendileandjale kinnitav dokument, mille allkirjastamise hetkest poolte poolt lähevad rendileandjale üle sõiduki valdus, suurema ohu allika valdaja vastutus ning juhusliku hävimise riisiko.

9.4. Sõiduki valduse üleminekut rendileandjale kinnitaval dokumendil fikseerivad pooled sõiduki komplektsuse, sõiduki tehnilise seisukorra ja ekspluatatsiooniomaduste vastavuse hanke alusdokumentides ja lepingus toodud sätetele.

10. Konfidentsiaalsus 10.1. Rendileandja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on rendile võtjal eeldatavalt õigustatud huvi.

10.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid rendile võtja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele rendileandja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Rendileandja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

10.3. Rendileandja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

10.4. Rendileandja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

10.5. Rendileandja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

10.6. Rendileandja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

11. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 11.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teated

võib edastada ka kirjalikus, elektroonilises või notariaalses vormis. 11.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. 11.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui

teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

11.4. Poolte volitatud esindajad on: 11.4.1. Rendile võtja volitatud esindaja lepingulistes ja tehnilistes küsimustes, sh volitatud

vastu võtma sõidukeid ja allkirjastama sõiduki üleandmis-vastuvõtmise akte on Sander Ollik, telefon 57234089, e-post [email protected].

11.4.2. Rendileandja volitatud esindaja on Heleri Sepp, telefon 5805 3845, e-post [email protected].

12. Lepingu kehtivus ja muutmine 12.1. Leping jõustub allkirjastamisest rendile võtja ja rendileandja poolt. Leping kehtib kuni

sõiduki rendiperioodi lõpuni või kuni pooled on oma lepingujärgsed kohustused täitnud. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

12.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

12.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.

12.4. Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on rendile võtjal rendile andja nõusolekul õigus pikendada lepingu kehtivust kuni 3 kuud.

13. Lõppsätted

13.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut.

13.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

13.3. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Marek Kurs peadirektor