1

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 06.08.2026 nr 8-1/5794-1

Meie: 21.08.2026 12.12-2/26 2026

Arvamus täiskasvanute koolituse seaduse muutmise eelnõu osas (Digiriigi Akadeemia)

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA) tänab võimaluse eest anda tagasisidet

täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduse eelnõule.

Digiriigi Akadeemia, mis on praeguseks kujunenud aasta-aastalt suureneva kasutajaskonnaga

veebikoolituste platvormiks, vajab meie hinnangul selget õiguslikku alust siis, kui sellest

peaks kujunema riiklik andmekogu, mis sisaldab muu hulgas isikustatud õpianalüütikat.

Praeguseks täidab Digiriigi Akadeemia siiski pigem veebikursuste ja veebimaterjalide

keskkonna rolli. Leiame, et selle kujundamine avaliku sektori töötajate õpiteekondade

suunajaks ja seirajaks vajab laiapõhjalist arutelu ja selget sihiseadet. Eelnõus on palju

ebamäärasust ja vastuolusid ning Digiriigi Akadeemia kui tehnilise platvormi seadustamine

täiskasvanute koolituse seaduses ei ole meie hinnangul põhjendatud.

Toome järgnevalt välja märkamised, mis meie hinnangut põhjendavad:

1) Eelnõuga sätestatakse Digiriigi Akadeemia riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguna

ning antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada andmekogu põhimäärus ja

andmete väljastamise kord. Leiame, et sellest eesmärgist ei tulene iseenesest vajadust

reguleerida seaduse tasandil kogu Digiriigi Akadeemiat kui konkreetset tehnilist

platvormi.

2) Selgusetuks jääb, kas ja miks on Digiriigi Akadeemia reguleerimine täiskasvanute

koolituse seaduses kõige sobivam lahendus. Täiskasvanute koolituse seaduse senine

reguleerimisala on keskendunud täienduskoolitustele ning nende kvaliteedinõuetele.

Digiriigi Akadeemia kavandatav ulatus on sellest oluliselt laiem, hõlmates ka

õppematerjale ja veebipõhist õppesisu. See võib hägustada TÄKSi eesmärki ja

fookust. Lisaks ei vasta Digiriigi Akadeemia platvormil olevad koolitused TÄKSiga

kehtestatud kvaliteedinõuetele, mis tekitab ühe seaduse raames üsna omapärase

olukorra – seadustame selle, mis ei pea olema kooskõlas seadusega, millega seda

seadustatakse. Ettepanek on kaaluda, millised alternatiivsed õiguslikud lahendused

oleksid võimalikud.

3) Üks Digiriigi Akadeemia eesmärke on eelnõu kohaselt vältida koolituste dubleerimist

avalikus sektoris ning ühtlustada pakutavate koolituste kvaliteeti. Kvaliteediagentuuri

vaates on sama sisu, kuid erineva metoodika ja raskusastmega koolituste pakkumine

pigem positiivne, kui on tagatud koolituste kvaliteet. Eelnõu ei kirjelda, kuidas on

plaanis tagada platvormil kuvatavate koolituste ja õppematerjalide kvaliteet (sh

ajakohasus). Paljudes avaliku sektori asutustes puudub õppedisaini ja digimetoodika

kompetents, mistõttu kursuste kvaliteet ei ole tagatud pelgalt seeläbi, et need on

koostatud avaliku sektori asutuste poolt. Samuti jääb selgusetuks, miks ei laiene

2

Digiriigi Akadeemia koolitustele kõik täiskasvanute koolituse seadusest ja

täienduskoolituse standardist tulenevad kvaliteedinõuded.

4) Selgusetuks jääb Digiriigi Akadeemia kasutamise ulatus avaliku sektori asutuste jaoks.

Praegu on nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt kasutusel palju erinevaid digiõppe

keskkondi, mille disainis on arvestatud mitmekesiste õppemeetodite ja õppevormide

kasutamist ning mida ka regulaarselt uuendatakse. Eelnõu lubab küll liidestamist

erinevate infosüsteemidega, kuid teatavasti kaasnevad igasuguste liidestamistega

arenduskulud, millega eelnõus ei ole arvestatud. Samuti jääb selgusetuks, kas asutused

saavad jätkata seniste platvormide (Moodle, MS Learn, Canvas jm) kasutamist ning

millised õpiandmed peavad kindlasti liikuma Digiriigi Akadeemiasse.

5) Kindlasti vajavad korrastamist eelnõus kasutatavad terminid. Näiteks kasutatakse

eelnõus mõistet „e-koolitus“, mille tähendus haridusvaldkonnas on laiem kui

„iseseisvalt arvutis läbitav kursus“. „E-koolitust“ kasutatakse sageli kõikide

tehnoloogiliste vahenditega rikastatud õppevormide kohta. Kui peetakse silmas

täielikult veebipõhist ja iseseisvalt läbitavat õpet, oleks asjakohane kasutada täpsemat

mõistet „veebikursus“ või „veebikoolitus“. Terminoloogia vajab läbivalt ühtlustamist,

et vältida tõlgendamisprobleeme. Kui tegelik regulatsiooni ese on iseseisvalt läbitav

veebipõhine õppetegevus, teeme ettepaneku kasutada regulatsioonis sellele vastavat

täpset mõistet – veebiõpe, veebikursus, veebikoolitus, veebipõhine õppematerjal.

6) Rakendusakti kavand eeldab iseseisvalt läbitavat õpet, kuid samas nähakse

andmekoosseisus ette andmed foorumipostituste, kommentaaride, sõnumite ja

grupitöö panuste kohta. Sellest jääb ebaselgeks, milliseid õppetegevusi Digiriigi

Akadeemia tegelikult hõlmab. Kui õpe on määratluse kohaselt juhendamiseta ja

iseseisvalt läbitav, tuleb põhjendada, miks on vajalikud näiteks foorumi- ja grupitöö

andmed. Kui Akadeemia peab hõlmama ka juhendatud, suhtlus- või koostööpõhist

digiõpet, tuleb vastavalt muuta õppetegevuse määratlust.

7) Eelnõus ja rakendusakti kavandis ette nähtud andmekoosseis on oluliselt laiem kui

koolituse läbimise arvestamiseks vajalik. Rakendusakti kavand näeb ette muu hulgas

andmed kasutusmustrite, õppimiskiiruse, katkestamiste, korduste, õpiteekondade,

soovitusalgoritmide profiilide, prognooside ja riskiskooride kohta. Seletuskirja

kohaselt on üheks keskseks eesmärgiks kohustuslike e-koolituste läbimise

kontrollimine. Selle eesmärgi saavutamiseks ei nähtu aga vajadust kõigi nimetatud

andmekategooriate töötlemiseks. Eriti vajab põhjendamist profileerimisega seotud

andmete, sealhulgas prognooside ja riskiskooride töötlemine. Selliste andmete puhul ei

ole tegemist enam üksnes koolituse läbimise fakti või õppetegevuse tehnilise

arvestusega, vaid inimese kohta järelduste tegemisega.

8) Rakendusakti kavandis nimetatakse „soovitusalgoritmide profiile, prognoose ja

riskiskoore personaalseks õpirajaks“. Tegemist on sisuliselt profileerimisega, mille

õiguslikku ja praktilist tähendust eelnõu ega seletuskiri piisavalt ei ava. Ei ole selge,

millistel andmetel profiilid ja skoorid põhinevad, milliseid järeldusi nende alusel

inimese kohta tehakse, kes neid andmeid kasutab, kas skoor mõjutab inimesele

pakutavaid õppimisvõimalusi jm.

Eelnõu seletuskirjas on eelnõu eesmärgina nimetatud Digiriigi Akadeemia õigusliku aluse

korrastamist ning õpiandmete töötlemise õigusliku aluse loomist. Samuti märgitakse, et VTK-

d ei ole koostatud, kuna eelnõuga ei kaasnevat olulist mõju. Samas kaasneb eelnõuga uue

riikliku andmekogu regulatsioon, ulatusliku andmekoosseisu sätestamine, isikuandmete

3

edastamise aluste loomine ning avaliku sektori asutustele uued korralduslikud ülesanded.

Seletuskirjas hinnatakse mõju muu hulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste

korraldusele keskmise olulisusega ning põhiõigustele samuti keskmise olulisusega. Leiame, et

sedavõrd ulatusliku mõjuga seaduse muutmise eelnõule pidanuks eelnema

väljatöötamiskavatsus.

Kokkuvõttes teeme ettepaneku eelnõu selles osas mitte edasi menetleda enne, kui on

põhjendatud Digiriigi Akadeemia regulatsiooni vajadus, sobiv õiguslik asukoht ja

kavandatava andmetöötluse ulatus ning viidud eelnõu kooskõlla andmekaitse, õigusloome

süsteemsuse ja proportsionaalsuse nõuetega.

Lugupidamisega

Heli Mattisen

HAKA juhataja

1

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 06.08.2026 nr 8-1/5794-1

Meie: 21.08.2026 12.12-2/26 2026

Arvamus täiskasvanute koolituse seaduse muutmise eelnõu osas (Digiriigi Akadeemia)

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA) tänab võimaluse eest anda tagasisidet

täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduse eelnõule.

Digiriigi Akadeemia, mis on praeguseks kujunenud aasta-aastalt suureneva kasutajaskonnaga

veebikoolituste platvormiks, vajab meie hinnangul selget õiguslikku alust siis, kui sellest

peaks kujunema riiklik andmekogu, mis sisaldab muu hulgas isikustatud õpianalüütikat.

Praeguseks täidab Digiriigi Akadeemia siiski pigem veebikursuste ja veebimaterjalide

keskkonna rolli. Leiame, et selle kujundamine avaliku sektori töötajate õpiteekondade

suunajaks ja seirajaks vajab laiapõhjalist arutelu ja selget sihiseadet. Eelnõus on palju

ebamäärasust ja vastuolusid ning Digiriigi Akadeemia kui tehnilise platvormi seadustamine

täiskasvanute koolituse seaduses ei ole meie hinnangul põhjendatud.

Toome järgnevalt välja märkamised, mis meie hinnangut põhjendavad:

1) Eelnõuga sätestatakse Digiriigi Akadeemia riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguna

ning antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada andmekogu põhimäärus ja

andmete väljastamise kord. Leiame, et sellest eesmärgist ei tulene iseenesest vajadust

reguleerida seaduse tasandil kogu Digiriigi Akadeemiat kui konkreetset tehnilist

platvormi.

2) Selgusetuks jääb, kas ja miks on Digiriigi Akadeemia reguleerimine täiskasvanute

koolituse seaduses kõige sobivam lahendus. Täiskasvanute koolituse seaduse senine

reguleerimisala on keskendunud täienduskoolitustele ning nende kvaliteedinõuetele.

Digiriigi Akadeemia kavandatav ulatus on sellest oluliselt laiem, hõlmates ka

õppematerjale ja veebipõhist õppesisu. See võib hägustada TÄKSi eesmärki ja

fookust. Lisaks ei vasta Digiriigi Akadeemia platvormil olevad koolitused TÄKSiga

kehtestatud kvaliteedinõuetele, mis tekitab ühe seaduse raames üsna omapärase

olukorra – seadustame selle, mis ei pea olema kooskõlas seadusega, millega seda

seadustatakse. Ettepanek on kaaluda, millised alternatiivsed õiguslikud lahendused

oleksid võimalikud.

3) Üks Digiriigi Akadeemia eesmärke on eelnõu kohaselt vältida koolituste dubleerimist

avalikus sektoris ning ühtlustada pakutavate koolituste kvaliteeti. Kvaliteediagentuuri

vaates on sama sisu, kuid erineva metoodika ja raskusastmega koolituste pakkumine

pigem positiivne, kui on tagatud koolituste kvaliteet. Eelnõu ei kirjelda, kuidas on

plaanis tagada platvormil kuvatavate koolituste ja õppematerjalide kvaliteet (sh

ajakohasus). Paljudes avaliku sektori asutustes puudub õppedisaini ja digimetoodika

kompetents, mistõttu kursuste kvaliteet ei ole tagatud pelgalt seeläbi, et need on

koostatud avaliku sektori asutuste poolt. Samuti jääb selgusetuks, miks ei laiene

2

Digiriigi Akadeemia koolitustele kõik täiskasvanute koolituse seadusest ja

täienduskoolituse standardist tulenevad kvaliteedinõuded.

4) Selgusetuks jääb Digiriigi Akadeemia kasutamise ulatus avaliku sektori asutuste jaoks.

Praegu on nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt kasutusel palju erinevaid digiõppe

keskkondi, mille disainis on arvestatud mitmekesiste õppemeetodite ja õppevormide

kasutamist ning mida ka regulaarselt uuendatakse. Eelnõu lubab küll liidestamist

erinevate infosüsteemidega, kuid teatavasti kaasnevad igasuguste liidestamistega

arenduskulud, millega eelnõus ei ole arvestatud. Samuti jääb selgusetuks, kas asutused

saavad jätkata seniste platvormide (Moodle, MS Learn, Canvas jm) kasutamist ning

millised õpiandmed peavad kindlasti liikuma Digiriigi Akadeemiasse.

5) Kindlasti vajavad korrastamist eelnõus kasutatavad terminid. Näiteks kasutatakse

eelnõus mõistet „e-koolitus“, mille tähendus haridusvaldkonnas on laiem kui

„iseseisvalt arvutis läbitav kursus“. „E-koolitust“ kasutatakse sageli kõikide

tehnoloogiliste vahenditega rikastatud õppevormide kohta. Kui peetakse silmas

täielikult veebipõhist ja iseseisvalt läbitavat õpet, oleks asjakohane kasutada täpsemat

mõistet „veebikursus“ või „veebikoolitus“. Terminoloogia vajab läbivalt ühtlustamist,

et vältida tõlgendamisprobleeme. Kui tegelik regulatsiooni ese on iseseisvalt läbitav

veebipõhine õppetegevus, teeme ettepaneku kasutada regulatsioonis sellele vastavat

täpset mõistet – veebiõpe, veebikursus, veebikoolitus, veebipõhine õppematerjal.

6) Rakendusakti kavand eeldab iseseisvalt läbitavat õpet, kuid samas nähakse

andmekoosseisus ette andmed foorumipostituste, kommentaaride, sõnumite ja

grupitöö panuste kohta. Sellest jääb ebaselgeks, milliseid õppetegevusi Digiriigi

Akadeemia tegelikult hõlmab. Kui õpe on määratluse kohaselt juhendamiseta ja

iseseisvalt läbitav, tuleb põhjendada, miks on vajalikud näiteks foorumi- ja grupitöö

andmed. Kui Akadeemia peab hõlmama ka juhendatud, suhtlus- või koostööpõhist

digiõpet, tuleb vastavalt muuta õppetegevuse määratlust.

7) Eelnõus ja rakendusakti kavandis ette nähtud andmekoosseis on oluliselt laiem kui

koolituse läbimise arvestamiseks vajalik. Rakendusakti kavand näeb ette muu hulgas

andmed kasutusmustrite, õppimiskiiruse, katkestamiste, korduste, õpiteekondade,

soovitusalgoritmide profiilide, prognooside ja riskiskooride kohta. Seletuskirja

kohaselt on üheks keskseks eesmärgiks kohustuslike e-koolituste läbimise

kontrollimine. Selle eesmärgi saavutamiseks ei nähtu aga vajadust kõigi nimetatud

andmekategooriate töötlemiseks. Eriti vajab põhjendamist profileerimisega seotud

andmete, sealhulgas prognooside ja riskiskooride töötlemine. Selliste andmete puhul ei

ole tegemist enam üksnes koolituse läbimise fakti või õppetegevuse tehnilise

arvestusega, vaid inimese kohta järelduste tegemisega.

8) Rakendusakti kavandis nimetatakse „soovitusalgoritmide profiile, prognoose ja

riskiskoore personaalseks õpirajaks“. Tegemist on sisuliselt profileerimisega, mille

õiguslikku ja praktilist tähendust eelnõu ega seletuskiri piisavalt ei ava. Ei ole selge,

millistel andmetel profiilid ja skoorid põhinevad, milliseid järeldusi nende alusel

inimese kohta tehakse, kes neid andmeid kasutab, kas skoor mõjutab inimesele

pakutavaid õppimisvõimalusi jm.

Eelnõu seletuskirjas on eelnõu eesmärgina nimetatud Digiriigi Akadeemia õigusliku aluse

korrastamist ning õpiandmete töötlemise õigusliku aluse loomist. Samuti märgitakse, et VTK-

d ei ole koostatud, kuna eelnõuga ei kaasnevat olulist mõju. Samas kaasneb eelnõuga uue

riikliku andmekogu regulatsioon, ulatusliku andmekoosseisu sätestamine, isikuandmete

3

edastamise aluste loomine ning avaliku sektori asutustele uued korralduslikud ülesanded.

Seletuskirjas hinnatakse mõju muu hulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste

korraldusele keskmise olulisusega ning põhiõigustele samuti keskmise olulisusega. Leiame, et

sedavõrd ulatusliku mõjuga seaduse muutmise eelnõule pidanuks eelnema

väljatöötamiskavatsus.

Kokkuvõttes teeme ettepaneku eelnõu selles osas mitte edasi menetleda enne, kui on

põhjendatud Digiriigi Akadeemia regulatsiooni vajadus, sobiv õiguslik asukoht ja

kavandatava andmetöötluse ulatus ning viidud eelnõu kooskõlla andmekaitse, õigusloome

süsteemsuse ja proportsionaalsuse nõuetega.

Lugupidamisega

Heli Mattisen

HAKA juhataja