Eesti Ametiühingute Keskliit

Inimväärse elu nimel!

Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee

Erkki Keldo Meie 21.08.2026 nr 1-9/53

majandus- ja tööstusminister

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

EAKL-i seisukoht kutsehaiguste uuringu lõpparuande kohta

Austatud minister

Meil on hea meel, et kaua oodatud uuring tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise

ja töötamisega seotud tervisekahjude hüvitamise kohta on lõpuks valminud.

Lõpparuanne andis hea ülevaate tööga seotud haiguste diagnoosimise ning tervisekahjude hüvitamise

tegelikust toimimisest. Meie hinnangul on tegemist tugeva probleemikaardistusega, mis annab olulise

aluse edasisteks otsusteks. Samas ei saa aruandes esitatud poliitilisi valikuid käsitada lõplikult kokku-

lepitud lahendusena. Hüvitamissüsteemi põhimõttelised valikud, sealhulgas rahastus ja vastutuse

jaotus, tuleb kujundada valitsuse, tööandjate ja ametiühingute kolmepoolsetes aruteludes.

Lõpparuande tulemused näitavad üheselt, et tegemist ei ole üksikute menetluslike puudustega, vaid

süsteemse probleemiga. Tööga seotud haigused jäävad valdavalt diagnoosimata, seos tööga tuvasta-

takse liiga hilja ning hüvitiseni jõuab ainult väike osa kannatanutest ja protsess on liiga pikk..

Need tulemused kinnitavad, et praegune süsteem ei taga töötajale õigeaegset kaitset ega tegelikku

võimalust saada töö tõttu tekkinud tervisekahju eest hüvitist.

Siinkohal soovime välja tuua meie esialgsed märkused ja ettepanekud tehtud uuringu kohta:

1. Toetame lõpparuandes toodud ettepanekut eristada varajase sekkumise rada kutsehaiguse

tuvastamise ja kahjuhüvitise taotlemise rajast. Töö ja tervise seost peab olema võimalik

hinnata enne püsiva tervisekahju, töökaotuse või hüvitise vaidluse tekkimist.

2. Varajase sekkumise töötervishoiuarsti konsultatsioon peab olema töötajale tasuta, sõltumatu

ja tegelikult kättesaadav. Konsultatsioonile peab saama suunata perearst või eriarst ning

põhjendatud juhul peab pöördumise võimalus olema ka töötajal endal. Teenusega peavad

kaasnema selged soovitused töötingimuste kohandamiseks ning tööandja kohustus neid

sisuliselt kaaluda ja põhjendada, kui kohandusi ei tehta. Varajase sekkumise rada ei tohiks

asendada töötaja õigust taotleda kutsehaiguse tuvastamist ja tervisekahju hüvitamist. Töötaja

peab saama liikuda varajase sekkumise rajalt hüvitamise rajale ilma tõendamist nullist

alustamata.

3. Aruanne kirjeldab veenvalt töötaja ebavõrdset positsiooni. Inimene peab sageli tervise-

kahjustuse ja sissetuleku kaotuse olukorras ise leidma õiged asutused, koguma aastatetagused

dokumendid, tõendama töö ja haiguse seose, tõendama tööandja rikkumise ning arvutama

kahju suuruse. Selline koormus ei ole töötaja jaoks mõistlik ega õiglane.

Seetõttu leiame, et töötajatele tuleb tagada riiklikult rahastatud nõustamis- ja abiteenus

kahjuhüvitiste taotlemisel, mida pakuvad ametiühingud ja Kutsehaigete Liit.

4. Töötaja võimalikku omaosalust saab kahjude hüvitamisel arvestada ainult selgelt põhjendatud

erandjuhtudel. Töötajat ei tohi lugeda kahju tekkimises osaliseks üksnes seetõttu, et ta jätkas

töötamist, kuna ei soovinud tööandjaga konflikti või kartis töökoha kaotust.

5. Lõpparuande rahvusvaheline võrdlus näitab, et kõigis kuues vaadeldud riigis on kutsehaiguse

tuvastamine seotud eraldi kindlustus- või sotsiaalkindlustusliku hüvitamisskeemiga. Kutse-

haiguse tuvastamisel ei hinnata seal tööandja süüd Eesti võlaõigusliku vastutuse tähenduses,

vaid seda, kas haigus vastab hüvitamise tingimustele. See on oluline järeldus olukorras, kus

Eesti praegune süsteem asetab suure osa tõendamiskoormusest töötajale ning muudab

hüvitise saamise pikaks, kulukaks ja ebakindlaks.

EAKL ei pea õigeks sulgeda tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse või muu süüst sõltumatu

hüvitamise mudeli arutelu üksnes poliitilise ebamugavuse või konsensuse senise puudumise

tõttu. Aruandes pakutud lahendus jätkata kutsehaigusest tingitud kahjude hüvitamise senist

praktikat, kus hüvitamine sõltub tööandja süüst, mida töötaja peab kohtus tõendama, ei

lahenda tuvastatud probleeme – protsess jääb endiselt liiga pikaks ning menetlus on kallis ja

keeruline ning võib töötjale lõppeda tööandja kohtukulude hüvitamisega. Tulevikus tehtavad

muudatused peavad vähendama töötaja tõendamiskoormust ning looma selgema, kiirema ja

õiglasema tee hüvitiseni.

6. Tööandja vastutus ei tohi reformi käigus väheneda. Seetõttu ei peaks ennetuse, tõendamise

ega hüvitamise kulu kandma põhjendamatult töötaja või sotsiaalkindlustus.

7. Tööst põhjustatud haiguse kategooria kaotamisel tuleb vältida olukorda, kus tööga seotud

terviseprobleemid muutuvad nähtamatuks. Tööst põhjustatud haiguse kategooria võib kaotada

siis, kui on selge, millised töötajate kaitse meetmed selle asemele tulevad.

8. Tööga seotud haigestumise ennetamiseks tuleb tugevdada ametiühingute ja töökeskkonna-

volinike rolli riskide varasel märkamisel, töötingimuste parandamisel ja töötajate toetamisel.

Käesolevaga teeme ettepaneku moodustada valitsuse, tööandjate ja ametiühingute esindajatest

kolmepoolne töörühm, mille ülesanne peaks olema läbi arutada raporti järeldused ja leppida kokku

töötajate kaitse miinimumtingimused, varajase sekkumise teenuse korraldus, tervisekahju hüvitamise

põhimõtted ning analüüsida erinevate mudelite mõju ja rahastust. Töörühma töösse tuleks vastavalt

teemale kaasata Tööinspektsioon, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, töötervishoiu-

arstid ja Eesti Kutsehaigete Liit.

Palume ministeeriumi kirjalikku vastust käesolevas kirjas esitatud küsimustele ning ettepanekut

kolmepoolse töörühma moodustamise ja esimese kohtumise aja kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Vask

Esimees

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Inimväärse elu nimel!

Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee

Erkki Keldo Meie 21.08.2026 nr 1-9/53

majandus- ja tööstusminister

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

EAKL-i seisukoht kutsehaiguste uuringu lõpparuande kohta

Austatud minister

Meil on hea meel, et kaua oodatud uuring tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise

ja töötamisega seotud tervisekahjude hüvitamise kohta on lõpuks valminud.

Lõpparuanne andis hea ülevaate tööga seotud haiguste diagnoosimise ning tervisekahjude hüvitamise

tegelikust toimimisest. Meie hinnangul on tegemist tugeva probleemikaardistusega, mis annab olulise

aluse edasisteks otsusteks. Samas ei saa aruandes esitatud poliitilisi valikuid käsitada lõplikult kokku-

lepitud lahendusena. Hüvitamissüsteemi põhimõttelised valikud, sealhulgas rahastus ja vastutuse

jaotus, tuleb kujundada valitsuse, tööandjate ja ametiühingute kolmepoolsetes aruteludes.

Lõpparuande tulemused näitavad üheselt, et tegemist ei ole üksikute menetluslike puudustega, vaid

süsteemse probleemiga. Tööga seotud haigused jäävad valdavalt diagnoosimata, seos tööga tuvasta-

takse liiga hilja ning hüvitiseni jõuab ainult väike osa kannatanutest ja protsess on liiga pikk..

Need tulemused kinnitavad, et praegune süsteem ei taga töötajale õigeaegset kaitset ega tegelikku

võimalust saada töö tõttu tekkinud tervisekahju eest hüvitist.

Siinkohal soovime välja tuua meie esialgsed märkused ja ettepanekud tehtud uuringu kohta:

1. Toetame lõpparuandes toodud ettepanekut eristada varajase sekkumise rada kutsehaiguse

tuvastamise ja kahjuhüvitise taotlemise rajast. Töö ja tervise seost peab olema võimalik

hinnata enne püsiva tervisekahju, töökaotuse või hüvitise vaidluse tekkimist.

2. Varajase sekkumise töötervishoiuarsti konsultatsioon peab olema töötajale tasuta, sõltumatu

ja tegelikult kättesaadav. Konsultatsioonile peab saama suunata perearst või eriarst ning

põhjendatud juhul peab pöördumise võimalus olema ka töötajal endal. Teenusega peavad

kaasnema selged soovitused töötingimuste kohandamiseks ning tööandja kohustus neid

sisuliselt kaaluda ja põhjendada, kui kohandusi ei tehta. Varajase sekkumise rada ei tohiks

asendada töötaja õigust taotleda kutsehaiguse tuvastamist ja tervisekahju hüvitamist. Töötaja

peab saama liikuda varajase sekkumise rajalt hüvitamise rajale ilma tõendamist nullist

alustamata.

3. Aruanne kirjeldab veenvalt töötaja ebavõrdset positsiooni. Inimene peab sageli tervise-

kahjustuse ja sissetuleku kaotuse olukorras ise leidma õiged asutused, koguma aastatetagused

dokumendid, tõendama töö ja haiguse seose, tõendama tööandja rikkumise ning arvutama

kahju suuruse. Selline koormus ei ole töötaja jaoks mõistlik ega õiglane.

Seetõttu leiame, et töötajatele tuleb tagada riiklikult rahastatud nõustamis- ja abiteenus

kahjuhüvitiste taotlemisel, mida pakuvad ametiühingud ja Kutsehaigete Liit.

4. Töötaja võimalikku omaosalust saab kahjude hüvitamisel arvestada ainult selgelt põhjendatud

erandjuhtudel. Töötajat ei tohi lugeda kahju tekkimises osaliseks üksnes seetõttu, et ta jätkas

töötamist, kuna ei soovinud tööandjaga konflikti või kartis töökoha kaotust.

5. Lõpparuande rahvusvaheline võrdlus näitab, et kõigis kuues vaadeldud riigis on kutsehaiguse

tuvastamine seotud eraldi kindlustus- või sotsiaalkindlustusliku hüvitamisskeemiga. Kutse-

haiguse tuvastamisel ei hinnata seal tööandja süüd Eesti võlaõigusliku vastutuse tähenduses,

vaid seda, kas haigus vastab hüvitamise tingimustele. See on oluline järeldus olukorras, kus

Eesti praegune süsteem asetab suure osa tõendamiskoormusest töötajale ning muudab

hüvitise saamise pikaks, kulukaks ja ebakindlaks.

EAKL ei pea õigeks sulgeda tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse või muu süüst sõltumatu

hüvitamise mudeli arutelu üksnes poliitilise ebamugavuse või konsensuse senise puudumise

tõttu. Aruandes pakutud lahendus jätkata kutsehaigusest tingitud kahjude hüvitamise senist

praktikat, kus hüvitamine sõltub tööandja süüst, mida töötaja peab kohtus tõendama, ei

lahenda tuvastatud probleeme – protsess jääb endiselt liiga pikaks ning menetlus on kallis ja

keeruline ning võib töötjale lõppeda tööandja kohtukulude hüvitamisega. Tulevikus tehtavad

muudatused peavad vähendama töötaja tõendamiskoormust ning looma selgema, kiirema ja

õiglasema tee hüvitiseni.

6. Tööandja vastutus ei tohi reformi käigus väheneda. Seetõttu ei peaks ennetuse, tõendamise

ega hüvitamise kulu kandma põhjendamatult töötaja või sotsiaalkindlustus.

7. Tööst põhjustatud haiguse kategooria kaotamisel tuleb vältida olukorda, kus tööga seotud

terviseprobleemid muutuvad nähtamatuks. Tööst põhjustatud haiguse kategooria võib kaotada

siis, kui on selge, millised töötajate kaitse meetmed selle asemele tulevad.

8. Tööga seotud haigestumise ennetamiseks tuleb tugevdada ametiühingute ja töökeskkonna-

volinike rolli riskide varasel märkamisel, töötingimuste parandamisel ja töötajate toetamisel.

Käesolevaga teeme ettepaneku moodustada valitsuse, tööandjate ja ametiühingute esindajatest

kolmepoolne töörühm, mille ülesanne peaks olema läbi arutada raporti järeldused ja leppida kokku

töötajate kaitse miinimumtingimused, varajase sekkumise teenuse korraldus, tervisekahju hüvitamise

põhimõtted ning analüüsida erinevate mudelite mõju ja rahastust. Töörühma töösse tuleks vastavalt

teemale kaasata Tööinspektsioon, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, töötervishoiu-

arstid ja Eesti Kutsehaigete Liit.

Palume ministeeriumi kirjalikku vastust käesolevas kirjas esitatud küsimustele ning ettepanekut

kolmepoolse töörühma moodustamise ja esimese kohtumise aja kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Vask

Esimees

Eesti Ametiühingute Keskliit