Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 22.07.2026 nr 13-3/2562-1

Meie 21.08.2026 nr 6-5/26/13709-2

Ettepanekud tuumaelektrijaama riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi kohta

Esitasite Keskkonnaametile planeerimisseaduse § 311 alusel ettepanekute esitamiseks 600 MW

elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu (REP) asukoha eelvaliku etapi esialgsed lähteseisukohad, mõjude hindamise

programmi (edaspidi LS ja programm) ning uuringute lähteülesanded. Tutvunud esitatud materjalidega, esitame järgmised ettepanekud:

1) LS ja programmi ptk-s 2 on kirjutatud: „Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid).“ See ei ole korrektne. Kuna REP-i detailse lahenduse koostamisel tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), siis seejuures tuleb tulenevalt planeerimisseaduse § 2

lg-st 3 järgida keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatud KSH sisunõudeid (KSH aruande sisunõuded on sätestatud KeHJS §-s 40). Lisaks

saab vajaduse korral arvestada ka keskkonnamõju hindamise (KMH) sisunõuetega, kuid kuna antud juhul ei ole tegemist KMH-ga, ei saa lähtuda üksnes KMH sisunõuetest.

2) LS ja programmi ptk-s 2 (lk 10) on kirjutatud: „määratletud kandidaataladele koostatakse esialgsed mõjuhinnangud, mille tulemusel selguvad alade eelistused igas mõju hindamise

valdkonnas;“ Palume täpsustada/korrigeerida LS ja programmi sõnastust seoses mõistega „esialgsed

mõjuhinnangud“. LS ja programmis kirjeldatakse, milliseid mõjusid on kavas REP-i asukoha eelvaliku etapis hinnata, sealhulgas millises täpsusastmes ja millisel viisil. Seega

tuleb REP-i asukoha eelvaliku etapis mõjusid hinnata LS-is ja programmis kirjeldatud mahus.

3) LS ja programmi ulatuses tuleks kasutada IAEA (International Atomic Energy Agency) nimetuse üht eestikeelset vastet – kas Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (eelistatav)

või Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur – aga mitte mõlemat läbisegi. Lk 102 on kasutatud ka nimetust Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur. LS ja programm tuleks alates peatükist „Kasutatud lühendid“ üle vaadata ja vastavalt parandada.

2 (13)

4) LS ja programmi alaptk-s 3.2 (lk 12) on kirjutatud: „Reaktorihoone (reactor building, RB)

on tugevdatud kaitsehoone, mis sisaldab reaktori surveanumat, kaitseb reaktorit ja olulisi ohutussüsteeme väliste ohtude eest ning kaitseb keskkonda seespool tekkinud kiirguse eest.“

Keskkonnaamet märgib, et „kaitseb keskkonda seespool tekkinud kiirguse eest“ on

ebatäpne ja mõneti eksitav väljend. Kuigi ka gamma- ja neutronkiirguse varjestusvõime on hoonel teataval määral olemas, on reaktorihoone olulisem ohutusfunktsioon vähendada radioaktiivse aine pääsu ümbritsevasse keskkonda juhul, kui hoone sees peaks toimuma

radioaktiivse aine leke.

Keskkonnaamet teeb ettepaneku sõnastada lause lõpp ümber kujule: „ning kaitseb täiendavalt keskkonda radioaktiivse aine lekke korral hoone sees.“ Vt ka IAEA SSG-53 Design of the Reactor Containment and Associated Systems for Nuclear Power Plants,

20191.

5) LS ja programmi alaptk-s 3.2 (lk 12) on kirjutatud: „Turbiinihoone (turbine building, TB) sisaldab auruturbiini generaatorit, ooterežiimi diiselgeneraatoreid, peakondensaatorit, kondensaadi- ja toiteveesüsteeme, kondensaadi puhastussüsteemi, turbiini generaatori

tugisüsteeme, sildkraanat ja heitgaasisüsteemi osi.“ Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et „auruturbiini generaator“ ei ole korrektne termin.

Tegemist on turbiinist ja generaatorist koosneva süsteemiga, milles turbiini ülesanne on muundada reaktori poolt kuumutatud suure rõhu all oleva kõrgetemperatuurilise auru

energia turbiini rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks ja turbiiniga ühendatud generaatori ülesanne on muundada viimane omakorda elektrienergiaks.

Keskkonnaamet teeb ettepaneku sõnastada lause ümber kujule: „Turbiinihoone (turbine building, TB) sisaldab auruturbiini ja sellega ühendatud generaatorit, turbiini läbinud auru

peakondensaatorit, kondensaadi- ja toiteveesüsteeme, kondensaadi puhastussüsteemi, turbiini ja generaatori tugisüsteeme ja heitgaasisüsteemi osi.“

6) LS ja programmi joonisel 3 (lk 13) on esitatud BWRX-300 energiaploki plaan. Jääb ebaselgeks, kus paikneb radioaktiivsete jäätmete hoone. Jooniselt jääb mulje, justkui

paikneksid turbiinihoone ja reaktorihoone radioaktiivsete jäätmete hoone sees, mis ei vasta lk 12-14 toodud kirjeldusele. Plaanil ei ole näidatud madala ja keskmise aktiivsusega radioaktiivsete jäätmete vahehoidlate ala.

7) LS ja programmi alaptk-de 4.1, 4.1.1, 4.1.2 ja 4.1.4 pealkirjad tuleks ümber sõnastada.

Sõnastus „tuumaelektrijaama kriteeriumid“ on ebatäpne. Tegemist on tuumajaama asukoha (eel)valiku kriteeriumitega. Alaptk-i 4.2 pealkirjas võiks sõnastuse „taristu kriteeriumid“ asendada sõnastusega „taristuga seotud kriteeriumid“.

8) LS ja programmi alaptk-s 4.3 (lk 27) tuuakse välja, et lõplik eelistus, millistele

kandidaataladele koostatakse eskiisprojektid, tehakse kvalitatiivse eksperthinnangu alusel. Palume see üle vaadata, kuna LS ja programmi alaptk-s 4.3 (lk 26) on ühtlasi kirjas, et

kõikide kriteeriumide, nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete kriteeriumide piires kujuneb nende mõjude hindamisel eelistus kandidaatalade osas.

1 Kättesaadav: Design of the Reactor Containment and Associated Systems for Nuclear Power Plant s

3 (13)

Keskkonnaameti hinnangul oleks kvalitatiivsete kriteeriumide kõrval vajalik käsitleda ka

kvantitatiivselt eri valikukriteeriumite olulisust. LS-ist ja programmist peab selgelt välja tulema, milliste kriteeriumide puhul kasutatakse kvantitatiivseid ja milliste puhul kvalitatiivseid meetodeid (sh valdkonnaeksperdi hinnangut) ning milliste aspektidega

erinevate kriteeriumide puhul arvestatakse, et oleks arusaadav, kuidas kujuneb alternatiivide eelistus. Palume LS ja programm ning võrdluskriteeriumide tabel (sh tabelis esitatud

metoodika osa) üle vaadata. Ühtlasi märgime, et tuumaohutusega seotud kriteeriumitel peab olema üks suuremaid

osakaale.

9) LS ja programmi ptk-s 5 on esitatud eeldatavalt mõjutatava inim- ja looduskeskkonna kirjeldus ning eeldatavalt kaasnev oluline ja asjakohane mõju. Palume selguse huvides LS ja programmis kõigi käsitletud mõjude juures selgelt välja tuua, kas neid hakatakse REPi

asukoha eelvaliku etapis hindama või mitte ning millist hindamismetoodikat kasutatakse. Osade alapeatükkide ning teemade ja mõjude puhul on see esitatud, kuid kohati mitte

(osadel juhtudel on tegemist keskkonnaseisundi kirjeldusega).

10) REPi planeeringuala kattub paljude kehtivate ja taotletavate mäeeraldistega, samuti

mitmete kehtivate üldgeoloogiliste ja geoloogiliste uuringulubade aladega. Planeerimisel tuleb nendega kindlasti arvestada ja analüüsida, kui valida tuumaelektrijaama asukoht. Asjakohasel juhul kaasata REP-i koostamise protsessi ka kaevandajad.

11) Teeme ettepaneku täiendada LS ja programmi alaptk-i 5.4.3 ning hinnata võimalikel

tuumaelektrijaama (TEJ) aladel Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekihi ja Kambriumi- Vendi Voronka põhjaveeveekihi põhjaveevarusid. Nagu on ka lk 64 kirjas, on mõlemad põhjaveekihid kasutusel piirkonna suuremate asulate ühisveevärkides. Kuigi praegu ei ole

teada TEJ enda veetarvet, tuleb juba praeguses etapis arvestada kavandatava tegevusega kaasnevat põhjaveevõttu ning ühisveevärkide tarbeks kinnitatud põhjaveevarusid. Lääne-

Viru maakonnas ja Ida-Viru maakonnas kehtestatud põhjaveevarud on leitavad Kliimaministeeriumi veebilehelt2. Veeseaduse (VeeS) § 204 lg 1 sätestab, et põhjaveevaru tuleb hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest

põhjaveekihist on suurem kui 500 m3 ööpäevas. Põhjaveevaru võib hinnata ka juhul, kui põhjaveehaarde veevõtt ühest põhjaveekihist on väiksem kui 500 m3 ööpäevas ja selline

veevõtt põhjustab või võib põhjustada põhjaveekihis vee liigvähenemist (VeeS § 204 lg 2).

12) LS ja programmi alaptk-s 5.4.1 (lk 62) on kirjas, et Ordoviitsiumi-Kambriumi

põhjaveekompleks on REP-i piirkonnas määratud Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas koosseisu, mille keemiline ja koguseline seisund on

hea, kuid ohustatud. Oht tuleneb riskist, et veevõtu intensiivistumisel suureneb veekompleksi toitumine kaevandamispiirkondades levivast halva veekvaliteediga Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Ordoviitsiumi-Kambriumi vett kasutatakse piirkonnas

laialdaselt üksikelamute veevarustuses ning kompleks on laialdaselt kasutuses ka väiksemate asulate ühisveevärgis. Seetõttu palume kaaluda ning põhjendada, kas on

vajadust hinnata Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihi põhjaveevaru, sõltuvalt sellest, kas kavandatava tegevuse käigus võetakse/juhitakse ümber Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihi vett või tegevusega mõjutatakse põhjaveekihi koguselist seisundit.

13) Ehituse ajal on vajadus pumbata süvendist põhjavett välja. LS ja programmi alaptk-s 5.4.3

(lk 65) on toodud, et hinnangu käigus arvutatakse põhjavee ehitussüvendist väljajuhtimisel tekkiva põhjaveetaseme alanduslehtri sügavus ja ulatus erinevatesse

2 Kehtestatud põhjaveevarud | Kliimaministeerium

4 (13)

põhjaveekompleksidesse. Pinnakattes ning ülemistes põhjaveekihtides (sh Ordoviitsiumi

põhjaveekihis) olevat vett kasutatakse peamiselt üksikmajapidamiste salv- ja puurkaevudes (lk-d 60 ja 61). Seetõttu teeme ettepaneku hinnata ka ümberjuhitavast põhjaveest mõjutatavate põhjaveekihtide põhjaveevarusid. Põhjaveevaru hindamise vajaduse otsustab

Keskkonnaamet, kui põhjavett võetakse põhjaveekihist üle 500 m3 ööpäevas põhjavee ümberjuhtimise eesmärgil. Palume anda esmane hinnang, millises koguses ja millise

perioodi jooksul toimub põhjavee ümberjuhtimine.

14) LS ja programmi alaptk-s 5.5.1 on kirjeldatud, et TEJ võimalike alade läheduses paikneb

mitmeid pinnaveekogumeid (Kunda_3 veekogum, Purtse_2 veekogum). Keskkonnaamet täiendab, et mõlema veekogumi keemiline seisund on hinnatud 2024. a halvaks3, mistõttu

on ka koondseisund mõlemal veekogumil halb. Kunda_3 veekogumil on keemilist seiret tehtud aastatel 2021 ja 2024 (ainult raskmetallid vees) ning halva keemilise seisundi näitajatena nimetatud benso(a)püreen vees (2021), PBDE elustikus (2021) ja Hg elustikus

(2021). Purtse_2 veekogumi halba keemilist seisundit põhjustatavate näitajatena on nimetatud benso(a)püreen, tributüültina, tsüpermetriin ja nikkel vees ning antratseen,

benso(a)püreen ja benso(k)fluoranteen settes, varasemast diklorometaan vees (2012), PBDE elustikus (2018), Hg elustikus (2019).4 LS ja programmi lk-l 68 on kirjas, et kuuest asukohaalternatiivist viis asuvad mererannal või selle vahetus läheduses, mistõttu jõuavad

potentsiaalselt mõjutada saavad pinnaveed otse merre. Samuti on võimalus mereäärsetes asukohtades juhtida vesi otse merre. Oluliseks erandiks on AA-mets ala, millelt kogunev vesi juhitakse Varbe peakraavi (VEE1071100) kaudu Kohtla jõkke (VEE1070700), kust see

jõuab edasi Purtse jõkke (VEE1068200), mõjutades seega Purtse_2 pinnaveekogumit.

VeeS § 32 lg 1 kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. Pinnaveekogumite

ökoloogilise ja keemilise seisundi halvenemist tuleb vältida (VeeS § 33 lg 1). Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku anda hinnang, kas põhjavee ümberjuhtimise (miskaudu võivad

pinnaveekogudesse jõuda sõltuvalt mõjutatud põhjaveekihist sulfaadid, fenoolid, naftasaadused, baarium, arseen (lk 61)) ja sademevee pinnaveekogusse juhtimise tulemusena võib halveneda Purtse_2 veekogumi keemiline seisund ning kas võib ohtu

sattuda pinnaveekogumite (eelkõige Purtse_2 veekogumi) hea seisundi saavutamine.

15) LS ja programmi alaptk-s 5.6.5 on kirjas, et planeeringualaga piirnev mereala kuulub osaliselt Eesti põhjaranniku rannikuveekogumite hulka, mille ökoloogiline seisund on hinnatud valdavalt heaks kuni keskpäraseks.

Keskkonnaamet palub alaptk-s 5.6.5 täpsustada, et kõik TEJ asukohaalternatiivid paiknevad

merealal, mis kuulub Narva-Kunda lahe rannikuveekogumisse (veekogumi kood EE_1). 2024. a pinnaveekogumite seisundiinfo5 kohaselt hinnati Narva-Kunda lahe rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesiseks, põhjuseks on eutrofeerumine ja looduslik

põhjus. Rannikuveekogumi keemiline seisund on hinnatud 2024. a halvaks, põhjusena on nimetatud elavhõbeda (Hg) sisaldus kalas. Seetõttu on ka Narva-Kunda lahe

rannikuveekogumi koondseisund halb. Seetõttu ei saa Keskkonnaamet nõustuda LS ja programmi alaptk-s 5.6.5 toodud väitega (lk 73), mille kohaselt on piirkonna rannikuveekogumite keemiline seisund valdavalt hea.

16) Märgime, et kui TEJ asukohaalternatiiv seda võimaldab, siis pumbatakse ehituse ajal

tekkivast süvendist põhjavett otse merre. Arvestades LS ja programmi alaptk-s 5.5.2 toodut,

3 Pinnaveekogumite seisundiinfo | Keskkonnaportaal 4 Pinnaveekogumite seisundiinfo | Keskkonnaportaal 5 Pinnaveekogumite seisundiinfo | Keskkonnaportaal

5 (13)

võib ehitusaegne süvendist põhjavee väljajuhtimise vajadus mõjutada suublaks olevate

veekogumite vee kvaliteeti, kuna põhjavesi võib sisaldada kõrgenenud sulfaadi, raua või raskmetallide kontsentratsioone. Võttes siinjuures arvesse Narva-Kunda lahe rannikuveekogumi halva keemilise seisundi ning seda põhjustava raskmetalli (Hg) sisalduse

kalades, tuleb KSH käigus hinnata, kuidas võib põhjavee merre ümberjuhtimine mõjutada suublaks oleva rannikuveekogumi seisundit. Samuti palume hinnata, kas tegevuse käigus

võib ohtu sattuda Narva-Kunda lahe rannikuveekogumi hea seisundi saavutamine.

17) LS ja programmi lk 74 on kirjas, et planeeritavas KSH-s ei kavandata merevee kvaliteedi

muutuse analüüsi, arvestades vaid asjaoluga, et merre juhitavasse jahutusvette ei lisandu täiendavaid saasteaineid. Keskkonnaamet palub alaptk-i 5.6.5 täiendada ning teostada siiski

merevee kvaliteedi muutuste analüüs. Jahutusvee merre juhtimisega kaasnev soojuskoormus võib aidata kaasa mereala eutrofeerumisele. Ümbritsevast mereveest soojema jahutuvee merre juhtimisega pikeneb fütoplanktoni kasvuperiood, suureneb

fütoplanktoni hapnikutarve ja suurenenud fütoplanktoni biomassi lagunemisega väheneb põhjakihtides lahustunud hapniku sisaldus. Vähenenud hapnikusisaldus ja hapnikupuudus

põhjakihis põhjustab põhjasettes olevate toitainete muutumist aktiivseks ja settest veekihti lahustumist, st sisekoormuse kasvu, mis omakorda kiirendab eutrofeerumist. Lisaks tuleb merevee kvaliteeti mõjutatavate tegevustena arvestada põhjavee ümberjuhtimist merre,

meres tehtavaid süvendustöid (jahutusvee torustiku kaevendi rajamine) ja võimalikke kaadamisi (torustiku kaevendist eemaldatud materjali kaadamine merre, võimalik rannajoone lähedal toimuv mereala täitmine) ning nendega kaasnevaid mõjusid (sh settest

vabanevaid saaste- ja toitaineid ja nende hajumist veesambas) (vt lisaks selgitusi alljärgnevalt).

18) Segadust tekitab asjaolu, et LS ja programmi alaptk-s 5.6.5 (lk 74) on kirjas, et:

„Planeeritavas KSH-s ei kavandata merevee kvaliteedi muutuse analüüsi, kuna sisendinfo

kohaselt ei lisata väljuvasse jahutusvette aineid, st kasutatakse merevett, mis läbib tehnoloogilise protsessi, saades juurde vaid soojusenergiat“, kuid alaptk-s 5.6.8.2 (lk 84) on

kirjas, et: „Kui merre juhitav jahutusvesi sisaldab ümbritsevast merest kõrgema kontsentratsiooniga toitaineid (lämmastiku- ja fosforiühendid) ja/või orgaanilist heljumit, siis on oodatav toitelisuse kasv väljalasu piirkonnas“. Palume selgitada ja ühtlustada LS ja

programmis, kas jahutusvette lisandub tehnoloogilises protsessis täiendavaid saasteaineid (sh toitaineid). Kui jahutusvesi sisaldab ümbritsevast merekeskkonnast kõrgemas

kontsentratsioonis saaste- ja toitaineid, tuleb täiendava saasteainete koormusega seotud mõjusid käsitleda samuti merevee kvaliteedi muutuste analüüsis.

19) Palume täiendada alaptk-i 5.6.8.2 – võimalikes jahutusvee torustike trassides, kus tuleb süvendada merepõhja, tuleb kavandada merepõhjasetete proovide võtmine vastavalt

HELCOM süvendamise ja kaadamise 2024. aasta juhendile6. Proovides tuleb analüüsida nii ohtlike ainete (sh raskmetallide) kui ka toitainete (üldlämmastik, üldfosfor) sisaldust. Kui põhjasette proovid näitavad sette reostatust, siis merepõhja elustikule ja elupaikadele mõju

vähendamiseks tuleb kavandada täiendavaid meetmeid või kaaluda merre kaadamise asemel teisi sette käitlemise meetodeid. Lisaks on oluline hinnata, kui suur osa setetesse

akumuleerunud fosforist on potentsiaalselt mobiilne ja mis on selle mõju merepõhja elustikule ja laiemalt Läänemere keskkonnaseisundile. Seetõttu ei ole setete analüüsi tulemused sisendiks vaid ainult merepõhja elustikule avalduva mõju hindamiseks, vaid ka

merevee kvaliteedi muutuste hindamisel (vt eelnevat p-i 7). VeeS kohaselt ei tohi kavandatava tegevusega kahjustada või muuta halvemaks Eesti mereala seisundit. Mereala

6 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material ar Sea, 2024. Kättesaadav: HELCOM Guidelines

for Management of Dredged Material at Sea – HELCOM

6 (13)

seisundi hindamisel tuleb arvestada Eesti merestrateegiaga ning selle kohta kättesaadava

andmestikuga7. Kuigi merepõhja setete proovide võtmine ei ole praeguses etapis vajalik, palume sellega

edaspidi arvestada ja vajadusel LS ja programmis ka ära märkida, et proovide võtmine on vajalik REP 2. etapis (nagu on märgitud merepõhja elustiku ja elupaikade kohapealse

detailse uuringu osas).

20) Lisaks võib merepõhja elustikule ja elupaikadele mõju avaldada mereäärses

asukohaalternatiivis ehitusaegsest süvendist merre ümberjuhitav põhjavesi ning selles sisalduvad saastenäitajad. Palume LS ja programmis ka seda teemat avada.

21) LS ja programmi alaptk-s 5.6.8.2 on lk 84 (Temperatuur) kirjeldatud, millised võimalikud

muutused merepõhja elustikule võivad kaasneda ümbritsevast mereveest soojema

jahutusvee merre juhtimisega. Mh on kirjas, et temperatuuri tõusu täiendavad mõjud võivad olla seotud merepõhja setete keemiliste protsesside muutustega. Märgime, et kuna

jahutusvesi on soe ja seetõttu kergem ümbritsevast mereveest, mõjutab jahutusvee termiline koormus peamiselt merevee pindmist kihti ning sõltuvalt väljalaskme kohas olevast mere sügavusest ei pruugi mõju ulatuda veesamba alumiste kihtideni. Palume analüüsida, kui

sügavale veesambas võib jõuda jahutustee merre juhtimisega kaasnev termiline mõju. 22) Palume alaptki 5.6 lisada ka jahutusvee mõju jäätekkele ning seeläbi kalastikule ja

merepõhjaelustikule.

23) LS ja programmi alaptk-s 5.9 (lk 89) viimases lõigus esineb tehniline viga „Tõrge! Ei leia viiteallikat“, palume parandada.

24) LS ja programmi alaptk-s 5.9.1 (lk 92) nimetatakse andmebaasi KOTKAS. Täpsustame, et KOTKAS on keskkonnaotsuste infosüsteem.

25) LS ja programmi ptk-s 5.10 (lk 95) viidatakse viitenumbri 128 all õhusaasteainete

vähendamise riikliku programmi 2020–2030 lisa II hajuvuskaartidele, kuid joonealuses

viites ei ole viitenumbrile 128 vastavat viidet toodud (viite koht on jäänud tühjaks). Lk 96 ja 97 alguses kasutatakse lühendit ÕVP, mida ei ole lk 6 kasutatud lühendite loetelus ega

ptk 5.10 eelnevas tekstis ära toodud. Palume korrektsuse huvides lisada (tegemist on Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmiga aastateks 2020– 2030). Lk 96 joonise 20 pealkirjas viidatakse samale programmile viitenumbriga 129.

Samale programmile viidatakse ka lk 97 joonise 21 pealkirjas, kusjuures viide ei ole korrektne. Numbrikombinatsioonis 2020130 peab 2020 olema aastaarv ja 130 ülaindeks

(viitenumber). Iseasi, kas peaks ühele ja samale allikale mitu korda viitama. Palume üle vaadata ja korrastada.

26) LS ja programmi ptk-s 5.10 (lk 96 ja lk 99) esineb lühend LOÜ, mille seletust ei ole toodud. Tegemist on mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühenditega. Lühendi tähendus tuleks

lahti kirjutada, nt lühendite all.

27) LS ja programmi ptk 5.11.1 (lk 102) on kirjutatud: „Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri

(IAEA) juhiste järgi tuleb tuumaseadmete asukohahindamisel käsitleda muu hulgas tuult, sademeid, lund ja jääd, õhu- ja veetemperatuuri, niiskust, tormiaju ning nende usutavaid

kombinatsioone.“

7 Eesti merestrateegia | Kliimaministeerium

7 (13)

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et termin „tuumaseade“ ei ole antud kontekstis korrektne.

Mõeldud on tuumakäitist (nuclear facility). Sõnastust tuleb vastavalt parandada.

28) LS ja programmi ptk 5.11.2 (lk 104 esineb ülaviide kujul 140141. Mõeldud on eraldi allikaid

140 ja 141. Viide tuleb parandada kujule 140, 141 (ülaindeksid).

29) LS ja programmi ptk-s 5.11.2 (lk 105) on süsinikdioksiidi ekvivalent viies kohas esitatud kujul CO2ekv. Peab olema CO2ekv nagu leheküljel 104.

30) LS ja programmi ptk-s 5.11.2 (lk 105) kasutatakse lühendit LULUCF, mille tähendust ei ole selgitatud. Lühendi tähendus tuleks avada.

31) LS ja programmi ptk-s 5.12.1 lk 106 on kirjutatud: „Potentsiaalselt mõjutatava keskkonnana

saame käsitleda piirkonda, kuhu tuumarajatises toimuva lekke korral võib radioaktiivne

saaste levida.“

Keskkonnaamet märgib, et käesoleval ajal kasutatavad looduskeskkonna radioaktiivsuse mõõtmise seadmed on niivõrd tundlikud, et raskes reaktoriõnnetuses vabanenud saaste on mõne nädala möödudes tuvastatav ülemaailmselt. Seetõttu on ekslik arvata, et leidub

kaugus, millest kaugemal õnnetuses vabanenud radionukliide ei ole võimalik tuvastada. Ka käesoleval ajal atmosfääris tuvastatav tseesium-137 on osaliselt pärit kuni 1980 aastani toimunud tuumarelva katsetustest, 1986. a toimunud Tšornobõli ja 2011. a Fukušima

tuumajaama õnnetustest. Tähtis on, kui kaugele võib saaste levida olulisel määral. Olulisuse määrab eelkõige, kas on potentsiaalne vajadus kaitsemeetmete rakendamiseks. Lisaks on

võimalik saadavat täiendavat kiirgusdoosi võrrelda vältimatult saadava loodusliku kiirgusdoosiga ning lõpuks võtta arvesse, et ka looduslikku doosi iseloomustab ajas loomulik muutlikkus, millega võrreldes ei ole teatud kaugusest alates õnnetuses vabanenud

radionukliidide osakaal kiirgusdoosi kujunemisel selle väiksuse tõttu enam oluline.

Keskkonnaamet soovitab sõnastada lause lõpp ümber kujule: „kuhu tuumarajatises toimuva lekke korral võib radioaktiivne saaste olulisel määral levida.“ Määratlust „olulisel määral“ selgitavad alaptk-i 5.12 järgnevad alapeatükid.

32) LS ja programmi ptk-s 5.12.1 (lk 106) on kirjutatud: „Võttes aluseks rahvusvahelise

praktika, vaadeldakse piirkonda, mis ulatub 300 km kaugusele tuumarajatise potentsiaalsest asukohast.“

Keskkonnaamet märgib, et viidatud (joonealune viide 144) töös Kuopion Energia OY, 2026 „Väikese moodulreaktori keskkonnamõju hindamise programm“ (Pienydinvoimalan

ympäristövaikutusten arviointi) lähtuti Kuopio linna kaugkütteks kavandatavast kuni nelja väikereaktoriga tuumajaamast summaarse soojusvõimsusega kuni 150 MWth. Vastavalt skaleeriti ka hüpoteetilises raskes reaktoriõnnetuses vabaneda võiva radioaktiivse heite taset

võrreldes Olkiluoto 3 reaktoriga soojusvõimsusega 4300 MWth (vähendati hüpoteetilise heite taset 100 TBq tseesium-137 heidet tasemeni 3,5 TBq). Viidatud töö eestikeelses

kokkuvõttes on tabelis 1 lk 15 toodud ära ka raske õnnetuse korral kõige enam mõjutatava elanikerühma (imikud) eluaja jooksul (70 aastat) saadavad oodatavad kiirgusdoosid 100 TBq tseesium-137 heite korral kuni kauguseni 1000 km, mis on sobiv piiriülese mõju

hindamisel. Ka suure reaktori (Olkiluoto) õnnetuse korral ei ületa õnnetuse hetkel imikueas olnud inimese õnnetusest põhjustatud 70 aasta jooksul saadav täiendav kiirgusdoos

keskmist ühe aasta jooksul (loodus- ja meditsiinikiiritusest) saadavat kiirgusdoosi kui inimene elab õnnetuspaigast kaugemal kui 50 km. REP on mõeldud kahe BWRX-300 reaktoriga tuumaelektrijaama asukoha valikuks ja planeerimiseks. Reaktorite summaarne

8 (13)

soojusvõimsus 2x870 ehk 1740 MWth on üle kümne korra suurem kui Kuopio kavandataval

jaamal, kuid üle kahe korra väiksem kui ühel Olkiluoto reaktoril. Vaatlusalust piirkonda 300 km tuumajaamast võib eeltoodust lähtudes ka Eestis

kavandatava jaama korral lugeda konservatiivseks lähenemiseks, kuid „rahvusvahelisele praktikale“ viitamise asemel võiks Keskkonnaameti arvates viidata konkreetsemalt

Kuopion Energia OY, 2026 töö peatükis 5.3.1 summeeritud Soome Loviisa tuumajaama ja Olkiluoto tuumajaama kasutusaja pikendamise ja soojusvõimsuse suurendamise KMH aruannete järeldustele.

33) LS ja programmi ptk 5.12.3 (lk 108) on kirjutatud: „Töö teostamiseks vajab hindamisrühm

sisendina õnnetusjuhtumitele ja tavaolukorras esinevatele leketele vastavat allikaliiget (ing. k source term). Allikaliige kirjeldab, millised on lekke tulemusena keskkonda sattuvad radioaktiivsed elemendid, mis on nende kogused (aktiivsused) ja lekkimise kiirused ning

kui kaua leke kestab.“

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et loetelu ei ole ammendav. Allikaliige ja heiteparameetrid tuleb määrata stsenaariumipõhiselt, arvestades muuhulgas heite teed ja kõrgust ning filtrite ja tõkestussüsteemide toimimist, kuna need tingimused mõjutavad

oluliselt saaste levikut ja sadestumist (vt IAEA SSG 2 (Rev. 1) „Deterministic Safety Analysis for Nuclear Power Plants“, 20198 ja IAEA GSG 10 „Prospective Radiological Environmental Impact Assessment for Facilities and Activities“, 20189).

Lisaks, asukohavaliku aspektist tasub modelleerimisel võtta arvesse piirkonna ilmaolude

ajalist ja ruumilist varieeruvust. Ühe võimalusena võib kaaluda kordusarvutusi pikemat perioodi hõlmavate esinduslike meteoroloogiliste andmejadadega, mis aitaksid muuta kandidaatalade võrdluse usaldusväärsemaks. Metoodika ja lähteandmete valikul saab

juhinduda IAEA SSG 92 „Investigation of Site Characteristics and Evaluation of Radiation Risks to the Public and the Environment in Site Evaluation for Nuclear Installations“, 2025

punktidest 3.43, 3.59 ja 4.42.

34) LS ja programmi ptk 5.12.3 (lk 108) on kirjutatud: „Õnnetusjuhtumi allikaliige vastab

hüpoteetilisele olukorrale, kus toimub raske õnnetus ja radioaktiivsed ained pääsevad keskkonda gaaside ning aerosoolidena tuumaelektrijaama korstna kaudu.“

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et seni toimunud raskete reaktoriõnnetuste korral ei ole leke toimunud põhiliselt tuumaelektrijaama korstna kaudu. Korstna kaudu toimuv heide

võib olla üks modelleerimisstsenaarium, kuid iga kasutatava stsenaariumi valik ja esinduslikkus tuleb põhjendada. Põhjendus peab näitama, milliseid õnnetusjadasid,

heiteteid ja tõkestussüsteemide seisundeid stsenaarium esindab ning kas see katab konservatiivselt võimalikud tagajärjed. Üksnes korstnastsenaariumist piisab seega ainult juhul, kui on tõendatud, et see katab ka maapinna- või hoonekõrguse ja filtratsiooni

mittetoimimisega seotud mõjud; vastasel juhul tuleb neid käsitleda eraldi. Sellist süstemaatilist ja põhjendatud stsenaariumivalikut toetavad WENRA juhendi „Practical

Elimination Applied to New NPP Designs – Key Elements and Expectations“10 peatükid 2-3 ning IAEA SSG 2 (Rev. 1) ja GSG 10.

8 Kättesaadav: www-pub.iaea.org/MTCD/Publications/PDF/PUB1851_web.pdf 9 Kättesaadav: PUB1819_book.indb 10 Kättesaadav: Microsoft Word - Practical Elimination Applied to New NPP designs - Key Elements and

Expectations - for issue

9 (13)

35) LS ja programmi alaptk 5.12.3 (lk 108) on modelleerimise väljundina välja toodud

kiirgusdooside hindamine ja sellest lähtudes alade ulatuse hindamine, kus tuleb avariiolukorras kaaluda kiireloomulisi kaitsemeetmeid.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et modelleerimise alusel määratakse ka alad, kus kaitsemeetmeid ei kaaluta, vaid neid tuleb rakendada ennetavalt, enne lekke tekkimist, kui

avariiolukorra areng peatsele lekke tekkimisele viitab.

36) LS ja programmi ptk 5.12.3.1 (lk 108) on välja toodud, et modelleerimine viiakse läbi

tarkvaraga JRODOS. Sama alapeatüki teises lõigus lk 109 on öeldud, et kaugustel 100+ km kasutatakse tarkvara SILAM.

Keskkonnaameti arvates võiks ühe konkreetse tarkvara nimetamisele lisada „või samaväärse rahvusvaheliselt laialdaselt kasutatava tarkvaraga“. Kuna kiirgusvaldkonna

pädev asutus peab modelleerimise tulemusi hindama, siis mitme erineva tarkvara aktsepteerimine on otstarbekas. Peatüki esimeses lauses esineb nähtavasti tõlke käigus

tekkinud trükiviga. Lagrangiani asemel peab olema Lagrange’i.

37) LS ja programmi alaptk 5.13 esimeses lõigus (lk 109) on kirjutatud: „Elektromagnetvälja

mõju sõltub peamiselt elektromagnetvälja tugevusest, kiirgusallika kaugusest ja ekspositsiooniajast.“

Keskkonnaamet soovitab sõna „kiirgusallika“ asendada sõnadega „elektromagnetvälja allika“, et vältida võimalikku segiminekut ioniseeriva kiirguse allikatega.

38) LS ja programmi alaptk-s 5.15.3.5 on tabelis 11 esitatud võimalik mõju Toolse loodusalale.

Tabel tuleb üle vaadata, parandada ning täiendada.

Elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110) juures on toodud järeldus, et elupaigatüübile

väikesaared ning laiud pole mõju ette näha. Samas, järeldust elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110) osas pole tehtud – tabelis on võimaliku mõju veerus seevastu toodud: „pole elupaigatüübile väikesaared ning laiud mõju ette näha“.

Sama tabeli elupaigatüübi laiad madalad lahed (1160) osas on järeldatud: „Toolse loodusalal

ja kavandatavate ehitiste eeldatavas mõjualas nimetatud liikide elupaigad või leiukohad puuduvad. Mõju ei avaldu.“ Pole selge, millistele liikidele või leiukohtadele viidatakse, samas on mõju elupaigatüübile laiad madalad lahed (1160) jäetud käsitlemata.

Sama tabeli elupaigatüübi laiad püsitaimestuga kivirannad (1220) osas on järeldatud:

„Toolse loodusalal ja kavandatavate ehitiste eeldatavas mõjualas nimetatud liikide elupaigad või leiukohad puuduvad. Mõju ei avaldu.“ Pole selge, millistele liikidele või leiukohtadele viidatakse, samas on mõju elupaigatüübile püsitaimestuga kivirannad (1220)

jäetud käsitlemata.

39) LS ja programmi alaptk 5.15.3.6: Tabelis 12 (mõju Toolse linnuala kaitse-eesmärkidele) on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta) osas järeldatud: „Toolse linnualal ja planeeringualal puuduvad nii registreeritud elupaigad kui ka vaatlusandmed soopardi kohta. Mõju ei

avaldu.“ Selgitama peab, kas andmete puudumine registris tähendab liigi tegelikku puudumist looduses või on tegu puudulike inventeerimisandmetega. Kui andmed registris

on puudulikud või ebausaldusväärsed, siis ei saa andmete puudumisele viidates ebasoodsat mõju liigile välistada.

10 (13)

40) LS ja programmi alaptk-s 5.16 (kaitstavad loodusobjektid on käsitletud kaitsealasid ja

kaitsealused üksikobjekte, kuid tähelepanuta on jäetud püsielupaigad ja hoiualad. LS ja programmi tuleb täiendada.

41) LS ja programmi alaptk 5.17.4 (lk 137) on kirjutatud: „Siiski on rannikulähedal paiknevad alad ilmselt tuulised, mis piirab nende sobilikkust nahkhiirte toitumisalana.“, mis ei ole

päris korrektne. Selgitame, et nahkhiired kasutavad rannikualasid toitumisaladena päris tihti ja rohkelt, seda

tõestavad mereäärsetes kohtades olevad piiritletud elupaigad erinevates Eesti piirkondades, lisaks lendavad käsitiivalised rännates üle suurte veepeeglite, ning ka toituvad seal.

42) LS ja programmi alaptk-s 5.17.5.1 (I kaitsekategooria liigid ja elupaigad) on viidatud

Simunamäe külas asuvale merikotka (Haliaeetus albicilla) KLO9128564 elupaigale.

Tegelikkuses on koodiga KLO9128564 Eesti looduse infosüsteemis registreeritud kodukaku (Strix aluco) leiukoht. Madala alternatiiviga kattub ja piirneb Malla alternatiiviga

merikotka (Haliaeetus albicilla) leiukoht EELIS koodiga KLO9127695 ja Kunda merikotka püsielupaik EELIS koodiga KLO3001739. Lisaks on LS ja programmis käsitlemata Letipea merikotka püsielupaik (EELIS kood KLO3002715), Mahu merikotka püsielupaik (EELIS

kood KLO3002020), Varja merikotka püsielupaik (EELIS kood KLO3003114). Nendes püsielupaikades kehtib looduskaitseseaduses (LKS) sätestatud kaitsekord (LKS § 50). Püsielupaigas on kaitsekorrast tulenevalt keelatud muuhulgas majandustegevus, ehitiste

püstitamine, jm. Lisaks on merikotka püsielupaigas keelatud inimeste viibimine 15. märtsist 31. augustini. LS ja programmi tuleb parandada ning täiendada.

43) LS ja programmi alaptk-s 5.20 on käsitletud kumulatiivsete mõju hindamise osa. Seejuures

on käsitletud EELIS-es registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti,

rohevõrgustikku ning planeeringualale jäävaid Natura elupaigatüüpe. LS ja programmis on järeldatud, et teiste aspektide osas pole kumulatiivset mõju ette näha, kuid kui see mõjude

hindamise käigus ilmneb, siis käsitletakse teemat mõjude hindamise aruandes. Märgime, et LS ja programmis esitatud järeldus on ennatlik. Millised mõjud võivad

kumuleeruda ning millised tegevused ja aspektid on seejuures olulised, selguvad REP-i ja KSH koostamise käigus (nt mõju kaitstavatele loodusobjektidele, veekeskkonnale,

inimestele jne). Palume LS ja programmi korrigeerida.

44) Mis puudutab LS ja programmi alaptk-i 5.20, siis siinjuures märgime, et REP-i ja selle KSH

käigus tuleb mh arvesse võtta, et tuumaelektrijaama kuue kandidaatala suhtelises läheduses on ka tuuleenergia arendamiseks sobivad alad ning ka planeeritav Haljala-Kukruse uus

maanteetrass. See tähendab, et lindude (eriti suurte röövlindude) suhtes on vajalik anda ka eksperthinnang, mis hindab nende ja ka muude suurte arendusprojektide ja tuumajaama ehitamise ja kasutamise kumulatiivset mõju kaitsealustele, eelkõige liikuvatele liikidele.

45) LS ja programmi alaptk-s 5.20 on ka kirjutatud, et: „Ennekõike on põhimõtteks, et lõplik

KSH aruanne peab arvestama kõigi nende arendustegevuste raames teostatud samal ajahetkel avalikult kättesaadavate uuringute ja mõjuhinnangute tulemustega, mille puhul olulist kumulatiivset mõju ei saa välistada.“

Märgime, et kahtlemata tuleb kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestada teiste kavade või

arendusprojektide mõjusid käsitlevate uuringute ja mõjuhindamiste tulemustega, kuid printsiibis ei tohi automaatselt jätta kõrvale ka mõjutegureid, mis jäävad loastamise, seega uuringute ja mõjuhinnangute skoobist välja.

11 (13)

46) LS ja programmi alaptk-s 6.2 on esitatud mõjude strateegilise hindamise eksperdirühma

koosseis. Märgime, et riigihanke dokumentides oli ette nähtud näiteks linnustiku ekspertarvamuse koostamise meeskonna (kokku neli eksperti), Natura ekspertarvamuse eksperdi, roomajate eksperdi, kahepaiksete eksperdi jt ekspertide kaasamine, kusjuures üks

meeskonnaliige võis täita rohkem kui kahte rolli.

LS-i ja programmi tabeli 20 kohaselt on Natura hindamiseks ning kaitstavatele loodusobjektidele, linnustikule, roomajatele ja kahepaiksetele ning mere-elustikule avalduva mõju hindamiseks kavas kaasata üks ekspert, kelle ülesandeks on hinnata kõiki

eelnimetatud valdkondi.

Leiame, et tegemist on ühe eksperdi jaoks väga mahuka ja eri valdkondi hõlmava tööülesandega. Palume LS ja programm üle vaadata, et oleks tagatud kõigi eelnimetatud valdkondade asjakohane ja piisavalt põhjalik käsitlus ning selleks vajalik pädevus. Antud

juhul on LS-is ja programmis näiteks kaitstavate loodusobjektide ja neile avalduva mõju käsitlus puudulik – osa objekte on üldse käsitlemata ja osa mõjusid hindamata. Kui REP-i

asukoha eelvaliku ja selle KSH I etapi käigus on kavas tellida täiendavaid eksperthinnanguid väljastpoolt kaasatud eksperdirühma, palume see LS-is ja programmis välja tuua, täpsustades seejuures, millistes valdkondades ja kellelt eksperthinnanguid

kavandatakse tellida.

47) LS ja programmi alaptk-s 6.3 on kirjutatud: „Esialgsete kandidaatalade võrdlemise etapis

toovad eksperdid muuhulgas välja olukorrad, kus mingi kandidaatala elluviimisega võib kaasneda oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik leevendada.“

Palume selguse huvides teksti täpsustada. Kas mõeldud on olukordi, kus juba REP-i asukoha eelvaliku etapis on võimalik järeldada, et teatavaid mõjusid ei ole võimalik

leevendada ning REP-i detailse lahenduse etapis tehtav täpsem mõju hindamine ja selle käigus tehtavad uuringud ei muudaks vastavat järeldust.

48) LS ja programmi lisas „Võrdluskriteeriumite tabel“ puudub tuumaohutusega seonduv

kriteeriumigrupp, kuhu peaksid kuuluma radionukliidide leviku modelleerimise andmed

õhu ja vee kaudu ning sellega seonduvad nõuded hädaolukorra lahendamise plaanile, selle teostatavusele (IAEA SSG-35 Annex I, lk 48-49).

49) LS ja programmi lisa „Võrdluskriteeriumite tabel“, p 7 kriteerium „Keskkonnakaitse“,

„Natura 2000 võrgustiku alad (loodusalad, linnualad).“: Palume tabel üle vaadata.

Nt tabelis on kirjas, et: „Kui Natura eelhindamise ja asjakohase hindamisega ei ole võimalik

Natura 2000 aladele mõjusid välistada, ei ole võimalik käesoleva planeeringu menetluses detailse lahenduse koostamisest loobuda.“, mis on antud juhul üleliigne. Käesoleva REP-i koostamisel on kavas läbida ka detailse lahenduse etapp ning selle raames tuleb mõjude

hindamisega jätkata, sh Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

Tabelis tuleks ka märkida, et välistada tuleb ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mitte jätta abstraktselt „ebasoodne (oluline

negatiivne) mõju tuleb välistada kõikide alade ja trassialternatiivide puhul.“

„Metoodika:“ all on kirjeldatud Natura hindamise põhimõtteid. Palume tabelis esitada ka metoodika. Tabel on selles osas jäänud poolikuks (tabelis on üksnes märge „GIS analüüs ja“).

12 (13)

„Erandi rakendamise korral tuleb töötada välja meetmete kava, millega hüvitatakse projekti

või kavaga kaasnev kahju loodusele ning tagatakse Narva 2000 võrgustiku üldine sidusus.“ kohta selgitame, et „kahju loodusele“ on väga üldsõnaline. Asjakohasel juhul ei ole tegemist üldise keskkonnakahju hüvitamisega, vaid Natura 2000 võrgustiku sidususe tagamiseks

vajalike hüvitusmeetmetega. Tabelis tuleks täpsustada ka seda, millises REP-i etapis saab asjakohasel juhul kaaluda Natura erandi kohaldamist.

50) LS ja programmi lisa „Võrdluskriteeriumite tabel“, p 7 kriteerium „Keskkonnakaitse“,

„Kaitstavad loodusobjektid (sh projekteeritavad).“: Tabel tuleb üle vaadata ja täiendada.

Tabelis on kirjutatud: „Kaitstavad loodusobjektid (sh projekteeritavad). Eelistatud on

kandidaatala ja trassikoridor, mis avaldavad kõige vähem mõju kaitstavatele loodusobjektidele.“ Märgime, et nt kaitsealade korral peab hindama, kas kavandatav tegevus on kooskõlas alade kaitse-eesmärkidega või mitte. Kui kavandatav tegevus

kahjustab kaitse-eesmärke või kaitstava loodusobjekti seisund halveneb, siis ei saa tegevust lubada, mitte valida väiksema mõju põhjal.

„Metoodika:“ all järgneb kirjeldus LKS tõlgendustest rajatiste lubamise kohta kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndis. Märgime, et kirjeldus tegevuste lubatavuse kohta ei ole

kandidaatalade vahel valimise metoodika. Kui mõeldakse, et alternatiivide võrdluses võetakse arvesse ka rajatiste püstitamise võimalust LKS ja kaitse-eeskirjade kontekstis, siis sel juhul tuleb sõnastust korrigeerida.

Ühtlasi täpsustame, et mitte igal juhul ei saa eeldada, et kaitseala piiranguvööndis saab

tingimusliku nõusoleku (tabelis: „Tegevused kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis on lubatud kaitse-eeskirja tingimuste kohaselt ja kaitseala valitseja nõusolekul“), tegevusest võidakse ka keelduda, kui sellega kaasneb kaitse-eesmärkide või ala seisundi kahjustamine.

Tabelis on ka toodud: „Siiski võib esineda juhuseid, kui kaitse-eeskirjaga on antud

põhimõtteline võimalus sihtkaitsevööndisse näiteks tehnovõrke rajada (juhul kui see ei kahjusta ala kaitse-eesmärke).“ Selgitame, et LKS § 30 lg 4 p 6 kohaselt võib kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei

kahjusta, sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada: 6) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva

kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid. Seega, kui tuumaelektrijaam ei asu kaitsealal, pole (eeldusel, et vastav säte on kaitseala

kaitse-eeskirjas sees) võimalik selle tarbeks ka tehnovõrgu rajatist kaitsealale ehitada. Lisaks, see on LKS kohane võimalus, aga nt Letipea maastikukaitseala või Toolse

looduskaitseala kaitse-eeskiri sihtkaitsevööndisse tehnovõrgu rajatise võimalust üldse ette ei näe.

Lause: „Alternatiivide võrdlemisel ja mõju hindamisel arvestatakse I ja II kategooria kaitsealuseid liike aluskriteeriumina ja III kategooria kaitsealuseid liike

võrdluskriteeriumina.“ Kuna võrreldakse kaitstavaid loodusobjekte, mille hulka kuuluvad ka siseriiklikud kaitsealad, kus kaitse-eesmärkideks ei ole üksnes liigid, vaid ka nt maastikulised vm väärtused, tuleb metoodika kirjeldust täiendada, et alternatiivide

võrdlemisel võtta arvesse ka muid väärtusi.

Lause „Projekteeritavaid kaitstavaid loodusobjekte käsitletakse võrdluskriteeriumina, sest pole teada, kas objekt/ala kunagi kaitse alla võetakse“. Soovitame hindamisega alustades küsida Keskkonnaametist ajakohane info projekteeritavate alade kaitse alla võtmise

menetluste kohta.

13 (13)

51) LS ja programmi lisa „Võrdluskriteeriumite tabel“, p 7 kriteerium „Keskkonnakaitse“, „Linnustik“: Märgime, et tabelis on mõjuna toodud ehitusaegsed häiringud, kuid lisada ka ehitusaegsed ja kasutamise/käitamisega seotud häiringud.

52) LS ja programmi lisa „Võrdluskriteeriumite tabel“, p 7 kriteerium „Keskkonnakaitse“,

„Elupaigatüübid väljaspool Natura alasid ja vääriselupaigad“: Sarnaselt käesoleva kirja eelmistes punktides esitatuga palume ka siin hindamismetoodika osa üle vaadata ja täiendada. Palume täpsustada, kuidas mõju hindama hakatakse ning milliseid alusandmeid

selleks kasutatakse.

53) LS ja programmi lisas „Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa eskiisi lähteülesanne“ ei mainita tuumajaama jahutusvee vajadust ega jahutusvee trasse, samas kui LS ja programmi ptk-s 2 lk 10 on mainitud, et: „visandatakse võimalikud trassikoridorid jaama toimimiseks

vajalikule taristule (õhuliinid, jahutusveetrassid, juurdepääsuteed)“. Palume üle vaadata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse

juhataja keskkonnakorralduse büroo

Irma Pakkonen 5683 1311 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Alar Polt 5303 5703 (kiirgus) [email protected]

Silja Jakobi 5341 0707 (vesi) [email protected]

Lauri Saapar 527 3872 (looduskasutus) [email protected]

Triin Amos 5629 6403 (looduskaitse planeerimine)

[email protected] Reelika Lumi 5646 3909 (loodushoid)

[email protected]