OTSUS

Vaidlustusasja number

160-26/312199

use kuupäev 21.08.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Pärnu Silmaarstid OÜ vaidlustus Tervisekassa

riigihankes „Eriarstiabi teenus (oftalmoloogia)“

(viitenumber 312199) riigihanke alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Pärnu Silmaarstid OÜ, esindajad

vandeadvokaat Kati Jakobson-Lott ja

vandeadvokaadi abi Teele Talk-Kõdar

Hankija, Tervisekassa, esindajad vandeadvokaat Erki Fels,

vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta Pärnu Silmaarstid OÜ vaidlustus rahuldamata.

2. Mõista Pärnu Silmaarstid OÜ-lt Tervisekassa kasuks välja tema lepinguliste

esindajate kulud 2300 eurot käibemaksuta.

3. Jätta Pärnu Silmaarstid OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29.06.2026 alustas Tervisekassa (edaspidi Hankija) hanketeate avaldamisega riigihangete

registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust „Eriarstiabi teenus (oftalmoloogia)“ (viitenumber

312199) (edaspidi Hange).

1 riigihangete seadus

2 (18)

2. 25.07.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Pärnu

Silmaarstid OÜ (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Hanke alusdokumentidele. Vaidlustaja on

vaidlustanud ühe pakkujate kvalifitseerimise tingimuse.

30.07.2026 otsusega jättis vaidlustuskomisjon rahuldamata Vaidlustaja taotluse peatada

Hange.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 30.07.2026 kirjaga nr 12.2-10/160 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 04.08.2026 ja neile vastamiseks kuni 07.08.2026.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja

menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja ning menetluskulude välja mõistmise

taotluse Hankija, teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja täiendava

menetluskulude välja mõistmise taotluse Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Pärnu Silmaarstid OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Hankija on koostanud erimenetluse korra (edaspidi Kord).

Vastavalt Korra p-ile 5.1.2 on Hankija kehtestanud pakkuja majanduslikku ja finantsseisundit

tõendava kvalifitseerimistingimuse, mille kohaselt on ambulatoorse eriarstiabi teenuse puhul

nõutav, et pakkuja 2025 netokäive tervishoiuteenuse osutamisel peab olema vähemalt 143 261

eurot. Kvalifitseerumiseks vajalik netokäive on arvestatud ühe ambulatoorselt vastuvõtte

tegeva arsti kohta ning see suureneb proportsionaalselt vastavalt pakkumuses esitatud arstide

arvule ja koormusele.

Kvalifitseerimistingimuste osa C Tehniline ja kutsealane suutlikkus kohaselt peab pakkuja

olema Hanke väljakuulutamise otsuse tegemise päevale eelneval 12 kuul osutanud

ambulatoorseid oftalmoloogia teenuseid vähemalt 50 korral (Lisa 3 - Kõrvaldamise alused ja

kvalifitseerimistingimused).

Vaidlustaja esitas Hankijale 02.07.2026 küsimuse2: „Hankes kvalifitseerimistingimusena

seatud netokäibe nõue on võrreldes 2020. aasta hankega seatud 3 korda kõrgemaks. Sedavõrd

suur käibenõue tervikuna piiratud konkurentsitingimustega raviteenuste turul on raviteenuste

kvaliteedi ja lepingu täitmise võimekuse seisukohalt asjakohatu tingimus. Leiame, et RHSiga

taotletavast eesmärgist lähtudes ei saa pidada proportsionaalseks ega RHS § 3 p-dega 1–3

kooskõlas olevaks selliseid hanke kvalifitseerimistingimusi, millega ebamõistlikult piiratakse

VKEde turulepääsu ning hankemenetluses osalemist. Teeme seetõttu hankijale ettepaneku

käibenõuet langetada 2020. aasta hankega võrreldavale tasemele.”

Hankija vastas Vaidlustajale 08.07.2026: „2020. aasta hankes kehtestatud netokäibe nõue ei

piira hankija õigust kehtestada uues hankes hanke esemele ja mahule vastav nõue. Võrreldes

2020. aastaga on muutunud nii üldine hinnatase kui ka Tervisekassa poolt ostetavate vastava

eriala teenuste maksumus. Statistikaameti andmetel iseloomustab tarbijahinnaindeks

2 Sõnumi ID 1111014

3 (18)

tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust ning seda kasutatakse muu hulgas lepingujärgsete

tasude ajakohastamiseks. Samuti on võrreldes 2020. aasta hankega muutunud ravijuhu

keskmine maksumus. Sellest tulenevalt on muutunud ka vastavale ravijuhtude hulgale vastav

võimalik lepingumaht. Seetõttu ei kajastaks 2020. aasta hankega samale tasemele jäetud

netokäibe nõue enam käesoleva hanke tegelikku majanduslikku ulatust ega lepingu täitmisega

seotud finantsilist koormust. Hankija on netokäibe nõude kehtestamisel lähtunud hanke

esemest, ostetavate teenuste mahust, teenuste maksumusest ning vajadusest veenduda, et

pakkujal on piisav majanduslik ja finantsiline suutlikkus ravi rahastamise lepingu

nõuetekohaseks täitmiseks. Hankija hinnangul on nõue seotud hanke esemega,

proportsionaalne ning kooskõlas RHS § 3 üldpõhimõtetega.” (vaidlustuse lisa 4 - Vaidlustaja

02.07.2026 päring koos Hankija 08.07.2026 vastusega päringule)

Vaidlustaja hinnangul on Hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimus netokäibele

ebamõistlikult piirav. Vaidlustaja on alates 2020. aastast tegutsev kliinik, mis on

spetsialiseerunud oftalmoloogilistele teenustele. Vaidlustaja põhitegevuseks on eriarstiabi

osutamine. Kliinikus töötab 3 silmaarsti ning käive oli 2025. aastal 296 007 eurot.

4.2. Hankija on erimenetluse läbi viimise korral kohustatud arvestama RHS § 3 p-s 1 toodud

proportsionaalsuse põhimõttega ning kooskõlas RHS § 3 p-dega 2 ja 3 järgima võrdse

kohtlemise põhimõtet ja tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise Hankel. Seega ei saa

Hankija ebaproportsionaalselt piirata pakkujate ringi olukorras, milles selliste piirangute

seadmine ei ole õigustatud tervishoiuteenuste osutamise eripäradega.

RHS § 2 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada Hankija rahaliste vahendite läbipaistev,

otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne

ärakasutamine riigihankel. Kooskõlas RHS-i aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL3 (edaspidi hankedirektiiv) põhjenduspunktiga 2 hõlmab

RHS-iga taotletav eesmärk ka avaliku sektori kulutuste tõhususe suurendamist, ning eelkõige

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) riigihangetes osalemise

hõlbustamist, võimaldades hankijatel kasutada riigihankeid tulemuslikumalt ühiste

ühiskondlike eesmärkide toetamiseks. Ka RHS seletuskirja kohaselt on seadusega

taotletavaks eesmärgiks mh konkurentsi tõhusam ärakasutamine, mis hõlmab VKE-de jaoks

riigihangetele parema juurdepääsu tagamist ning VKE-de turulepääsu hõlbustamist.4 Seega ei

saa hankedirektiivi ja RHS-iga taotletavast eesmärgist lähtudes pidada proportsionaalseks ega

RHS § 3 p-dega 1–3 kooskõlas olevaks selliseid kvalifitseerimistingimusi, millega

ebamõistlikult piiratakse VKE-de turulepääsu ning Hankes osalemist, seda ka erimenetluste

kontekstis.

4.3. Vaidlustaja hinnangul ei ole käibenõue proportsionaalne ning piirab ebamõistlikult

pakkujate ringi, andes olulise eelise senistele Tervisekassa lepingupartneritele.

Eelmises, st 2020 riigihankes viitenumber 226795 esitas Hankija kvalifitseerimistingimusena

järgmise netokäibe nõude: Pakkuja 2019. aasta tervishoiuteenuste netokäibe suurus peab

olema vähemalt 46 827 eurot. Seega pidas Hankija eelmise hankemenetluse raames pakkuja

võimekuse tõestamiseks piisavaks ligikaudu 3 korda väiksema käibenõude täitmist.

3 ELT, 28.03.2014, L 94/65. 4 Riigihangete seaduse seletuskiri, lk 3.

4 (18)

Hankija on põhjendanud netokäibe suurendamist üleüldise hinnatõusu ja teenuse maksumuse

tõusuga, mis siiski ei õigusta Vaidlustaja hinnangul ligi 100 000 euro võrra suurema

käibenõude esitamist.

Teenuse maksumus ei ole võrreldaval määral suurenenud: näiteks maksis aastal 2020 eriarsti

esmane vastuvõtt 25.18 eurot ning 2025. aastal oli sama teenuse hind 38.37 eurot, st teenus

on läinud algsega võrreldes ca 1,5 korda kallimaks, mitte aga enam kui 3 korda kallimaks,

nagu seatud käibenõue.

Samuti ei ole kasvanud üleüldine elukallidus kolmekordses määras: tarbijahinnaindeks

perioodil 12/2020 kuni 12/2025 on tõusnud 49,1%. Vaidlustaja toob välja, et kõiki teenuseid

indekseeritakse samadel alustel, st võttes arvesse tarbijahinnaindeksit. Niisiis oleks

elukalliduse tõusu ja hinnatõusuga põhjendatud maksimaalselt 1,5 korda suurema käibenõude

seadmine ehk ca 70 000-eurone käibenõue. Kindlasti ei saa aga põhjendatuks lugeda 143 261

euro suurust käibenõuet.

4.4. Hankija on esitanud netokäibe nõude tervishoiuteenuse osutamise osas, mitte Hanke

esemeks olevas valdkonnas, ehk oftalmoloogias. Esitatud on nõue pakkuja kogu

majandusaasta netokäibe kohta, mitte käibele hankelepinguga seotud valdkonnas või

hankelepingu esemele vastavas osas, nagu RHS § 100 lg 1 p 4 samuti võimaldaks. Seega ei

ole Hankija eesmärgiks saada andmeid pakkuja käibe kohta üksnes hankelepingu esemega

seotud valdkonnas. Seega on Hankes eelis tervishoiuteenuse osutajatel, kes osutavad oma

olemuselt kallemaid teenuseid, millel ei pruugi olla seost käesolevas Hankes hangitava

teenusega.

4.5. Hankija kontrollib pakkujate tervishoiuteenuse osutamise võimekust lisaks

kvalifitseerimistingimuse osas C. Hankija soovib, et pakkuja oleks Hankele eelneva aasta

jooksul osutanud ambulatoorseid oftalmoloogia teenuseid vähemalt 50 korral ning seega on

Hankija seisukohal, et vähemalt 50 teenuse osutamise korda tagab teenuse osutamise

jätkusuutlikkuse lepingu kestvuse ajal.

4.6. Hankele eelneval aastal osutas Vaidlustaja 554 ambulatoorset oftalmoloogia teenust

summas 113 795 eurot. Käibenõue aga ületab 50 oftamoloogia teenuse osutamise korra

maksumust rohkem kui 14-kordselt. Seega on käibenõue ilmselgelt ebaproportsionaalne ega

teeni selle kehtestamise eesmärki, st veenduda pakkuja suutlikkuses tervishoiuteenuseid

osutada.

Konkurentsi efektiivne ärakasutamine eeldab seda, et Hankija ei tee ühelegi ettevõtjate grupile

põhjendamatuid ja liigseid takistusi riigihankel osalemiseks. Käesoleval juhul välistab

kehtestatud kvalifitseerimistingimus nii Vaidlustaja kui mitmete teiste väikekliinikute, kes ei

ole varasemalt olnud Tervisekassa lepingupartneriteks, osalemise Hankel. Hange sulgeb turu

Tervisekassa seniste lepingupartnerite kasuks, mis on vastuolus RHS §-s 3 sätestatud

eesmärkidega. Vaidlustaja hinnangul ei ole praegusel juhul ohustatud teenuse osutamise

kvaliteet, arvestades, et Vaidlustaja täidab kõiki sisulisi hankes seatud kvaliteedinõudeid, sh

on Vaidlustajal ulatuslike erialaste kogemustega arstidest koosnev meeskond ja kaasaegne

meditsiinitehnika klientidele hõlpsasti ligipääsetavas raviasutuses.

Vastavalt Riigikohtu praktikale riivab osale ettevõtjatest eeliste loomine piiratud avalikule

ressursile ligipääsul samalaadsest eelisest huvitatud isikute ettevõtlusvabadust, piirab

5 (18)

konkurentsi ning võib riivata võrdsuspõhiõigust.5 Riigikohus on leidnud, et

ettevõtlusvabadust piirab iga abinõu, mis takistab või kahjustab mõnd ettevõtlusega seotud

tegevust ja kuigi selliseks piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest, peab see aga

juhinduma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema

kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane.6.

Ettevõtlusvabaduse osaks oleva konkurentsivabaduse sellisel kujul oluline piiramine, mis ei

võimalda Hankes pakkujana osaleda laialdaste kogemuste ja erialateadmistega isikute

meeskonnal, on Vaidlustaja hinnangul vastuolus avaliku huviga, mis on suunatud sellele, et

asjassepuutuvat teenust osutaksid oma erialal kogenud ja tunnustatud arstid ning et Hange

leiaks majanduslikult soodsa lahenduse, mille tulemusel sõlmitakse leping nõuded täitnud

eduka pakkujaga.7 Avalik huvi seisneb praegusel juhul ennekõike selles, et kooskõlas

konkurentsivabadusega leitakse Hanke käigus selline pakkuja, kes tagab parima raviteenuse

parima hinnaga.8

4.7. Vaidlustaja 04.08.2026 täiendavad seisukohad.

4.7.1. Hankijal tuli arvestada RHS §-st 3 tulenevate põhimõtetega (Tallinna Ringkonnakohtu

03.09.2021 otsuse p 16 haldusasjas 3-21-1809).

Hankija viide Riigikohtu halduskolleegiumi 05.11.2020 otsuse p-ile 15.2 kohtuasjas 3-20-718

on käesoleva Hanke kontekstis väär ning eksitav. Eelpool nimetatud kohtuotsusele viitamisel

jätab Hankija mulje, nagu rahvatervise valdkonda kuuluvate hangete läbiviimisel oleks

Hankijal piiramatu kaalutlusruum ning Hankija justkui ei peaks proportsionaalsuse põhimõtet

järgima.

Liikmesriikidel on õigus otsustada, millisel tasemel nad kavatsevad rahvatervise kaitse tagada

ja kuidas selline tase saavutatakse (liikmesriigi kaalutlusruum). See aga ei tähenda, et

tervishoiuteenuste hankimisel rangelt reguleeritud tervishoiuteenuste turul oleks Hankijal

omaalgatuslikult lubatud kalduda kõrvale RHS-is sätestatud nõuetest ja põhimõtetest. Vastav

tõlgendus on vastuolus RHS-i ja RHS-i aluseks oleva hankedirektiiviga.

4.7.2. Vaidlustaja ei nõustu, et Hankija poolt seatud käibenõude suurus tõendab, et tegemist

on järjepidevalt toimiva organisatsiooniga, kel on Hanke esemeks oleva teenuse osutamiseks

vajalikud ressursid. Organisatsiooni üldist võimekust ja ressursside olemasolu näitaks

esmajoones kogukäibe kontrollimine, mis Vaidlustajal vastab nõutud piirmääradele.

Vaidlustaja kogukäive Hanke väljakuulutamisele eelnenud aastal oli 296 007 eurot, mis näitab

Vaidlustaja suutlikkust lepingut täita. Vaidlustaja käive kujuneb tervishoiuteenuste

osutamisest, oftalmoloogiliste seadmete rendist ning ortoptilistest teenustest. Vaidlustaja

omab kehtivat lepingut Sotsiaalkindlustusametiga, pakkudes vaegnägijatele

nägemisabivahendeid.

4.7.3. Seatud käibenõue on organisatsioonilise suutlikkuse kontrollimiseks ülemäärane, sest

tervishoiuteenuste osutamise valdkonnas on niikuinii seatud erakordselt kõrged nõuded nii

tervishoiuteenust osutavale organisatsioonile kui ka teenuse osutamiseks kasutatavale

personalile. See tähendab, et juba tegevuse alustamiseks peab organisatsioon tõendama oma

5 RKHKo 3-3-1-29-12, 29.11.2012, p 14. 6 RKPJKo 3-4-1-34-14, 06.01.2015, p 42. 7 Vt ka RKHKm 3-1-17-2226, 15.03.2018, p 4.3. 8 Vt RKÜKo 3-4-1-2-13, 09.12.2013, p 105.

6 (18)

võimekust ja nõuetele vastavust ehk olema võimeline pakkuma nii kõrgetasemelisest

sisseseadet, kvalifitseeritud personali kui ka sobivaid ruume. Teisisõnu ei ole antud

valdkonnas käibenõue primaarseks tervishoiuteenuse osutaja võimekust tõendavaks faktoriks

ning on sellel taustal seda enam ülemäärane.

4.7.4. Käibenõude ülemäärasust kinnitab seegi asjaolu, et Korra (25.07.2026 esitatud

vaidlustuse Lisa 2) p-i 10.5 kohaselt sõlmitakse ravi rahastamise leping esmakordse

lepingupartneriga nii või teisiti vaid aastaks, st Hankijal on õigus esmakordse

lepingupartneriga lepingut mitte pikendada pärast aastat, kusjuures varasema lepingupartneri

puhul sama piirang puudub. Korra p-i 10.4 kohaselt ravi rahastamise leping jõustumise

kuupäevaga 01.01.2027 ja lõppemise kuupäevaga 31.12.2029 kui tegemist on Hanke

väljakuulutamise hetkel väljakuulutatud erialal või teenusel ja ravitüübi ravi rahastamise

lepingut omava lepingupartneriga. Korra p 10.5 sätestab aga, et ravi rahastamise leping

sõlmitakse jõustumise kuupäevaga 01.01.2027 ja lõppemise kuupäevaga 31.12.2027 koos

võimalusega lepingu tähtaega pikendada kuni 31.12.2029, kui Tervisekassa sõlmib

väljakuulutatud erialal või teenusel ja ravitüübil ravi rahastamise lepingu tervishoiuteenuse

osutajaga esimest korda. Isegi olukorras, kus uus pakkuja vastab kehtestatud

kvalifikatsiooninõuetele, puudub tal võimalus sõlmida hankeleping võrdsetel tingimustel

varasemate lepingupartneritega. Tegemist on selgelt olukorraga, kus lepingupartnereid

koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt.

4.7.5. Hankija ei ole tõendanud kehtestatud kvalifitseerimistingimuse vajalikkust, sest

tervishoiuteenuse kvaliteedi ja nõuetekohase osutamise tagab eelkõige tervishoiutöötajate

kvalifikatsioon, tegevusloa olemasolu, erialane kogemus, teenuse osutamise korraldus jm.

Seatud käibenõude suurus ei näita, kas ettevõtja on võimeline kvaliteetselt ja järjepidevalt

teenust osutama, sest viimast väljendaks eelkõige kogukäibe kontrollimine.

Hankedirektiivi art 58 lg 3 kohaselt võib avaliku sektori hankija kehtestada nõuded tagamaks,

et ettevõtjal on lepingu täitmiseks vajalik majanduslik ja finantsalane suutlikkus. Pakkuja

netokäibest nähtub tavapäraselt ettevõtte majandustegevuse jätkusuutlikus, mis omakorda

loob lepingu täitmise võimekuse eelduse. Tervishoiuteenuste valdkond on sedavõrd suurte

eripäradega, et käibenõude kontroll ei saa olla selles valdkonnas primaarne ning on sel

tugevalt moonutatud konkurentsitingimustega turul ülemäärane. Vaidlustaja hinnangul ei ole

Hankija põhjendanud milliste konkreetsete riskide maandamiseks on vaidlustatav

kvalifitseerimistingimus kehtestatud.

Esitatud käibenõue ei tõenda pakkuja suutlikkust lepingut täita. Lepingu nõuetekohase

täitmise hindamiseks on võimalik kohaldada oluliselt vähem piiravamaid

kvalifitseerimistingimusi.

5. Hankija, Tervisekassa, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Seadus ei sätesta kindlaid nõudeid, kui põhjalik peaks erimenetluse kord olema ja

milliseid küsimusi tuleks selles tingimata reguleerida.9

Sotsiaal- ja eriteenuse erimenetluses ei kohaldu RHS §-d 98—101, mis käsitlevad

kvalifitseerimise tingimuste sätestamist. Sel põhjusel on erimenetluses näiteks Hankijal õigus

9 TlnRnKm 3-21-1809/12, p 16.

7 (18)

sätestada kvalifitseerimise tingimustena ka tingimusi, mida võiks muidu pidada hindamise

kriteeriumideks, ja vastupidi.10

Kuna vaidlus puudutab käibenõude proportsionaalsust, tuleb arvestada kohtupraktikat, mille

kohaselt kohaldatakse rahvatervise valdkonnas proportsionaalsuse põhimõtet erilisel moel:

1) Riigikohus: „Rahvatervise valdkonnas kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet

siiski erilisel moel, arvestades asjaolu, et inimeste elu ja tervis on Euroopa Liidu

toimimise lepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal, ning seda, et

liikmesriigid võivad otsustada, millisel tasemel nad kavatsevad rahvatervise kaitse

tagada ja kuidas selline tase saavutatakse; sellega seoses tuleb tunnustada

liikmesriikide kaalutlusruumi olemasolu.“11

2) Euroopa Kohus: „Proportsionaalsuse põhimõtet kohaldatakse tundlikus rahvatervise

valdkonnas erilisel moel. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast nähtub, et

hinnates, kas liikmesriik on selles valdkonnas järginud proportsionaalsuse põhimõtet,

tuleb arvestada asjaolu, et inimeste elu ja tervis on EL toimimise lepinguga kaitstud

hüvede ja huvide hulgas esikohal, ning seda, et liikmesriigid võivad otsustada, millisel

tasemel nad kavatsevad rahvatervise kaitse tagada ja kuidas selline tase

saavutatakse.“12

Tegemist pole mitte üksnes sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega, kus on niigi Hankijal

menetluskorra määramise õigus, kuid lisaks ka rahvatervise valdkonna Hankega, kus oleks

Hankijal ulatuslik vabadus ka avatud hankemenetluses.

5.2. Käibenõue on proportsionaalne

5.2.1. Nõutav käive sõltub iga pakkuja enda pakkumuses esitatud arstide kogukoormusest.

Pakkuja, kes pakub väiksemat koormust, peab tõendama proportsionaalselt väiksemat käivet.

Pakkuja, kes soovib saada suuremale ravivõimekusele vastavat lepingumahtu, peab tõendama

suuremat varasema tervishoiuteenuste osutamise majanduslikku mahtu.

Hanke tulemusel sõlmitakse ravi rahastamise lepingud kolmeks aastaks ning jagamisele läheb

113 271 ravijuhtu. Hankijal on inimeste elu ja tervise huvist lähtuv kohustus kontrollida, et

pakkuja senise majandustegevuse ulatus oleks mõistlikus seoses tema enda lubatud

ravivõimekusega. Teenuse edukas osutamine ei eelda üksnes arstide erialast pädevust, vaid ka

järjepidevalt toimivat organisatsiooni ja muid teenuse osutamiseks vajalikke ressursse.

5.2.2. Käibenõude summa arvutamisel on Hankija lähtunud järgnevast:

1) ambulatoorselt täiskoormusega vastuvõtte tegeva arsti maksimaalne aastane

maht on 3595 ravijuhtu;13

2) 2025. aasta ambulatoorse oftalmoloogia ravijuhu keskmine maksumus on

ligikaudu 159 eurot;

3) ühe täiskoormusega arsti maksimaalsele aastasele mahule vastab seega

ligikaudu 571 605 euro suurune teenuste maksumus;

4) ühe täiskoormusega arsti kohta nõutav käive summas 143 261 eurot moodustab

ligikaudu 25% arsti maksimaalse aastase teenusemahu arvestuslikust

maksumusest.

10 TrtRnKo 3-26-911, p 21. 11 RKHKo 3-20-718, p 15.2. 12 EKo C-413/17, p 42; vt ka C-296/15, p 82 ja seal viidatud praktika. 13 Vt RHAD „Väljakuulutamise otsus“.

8 (18)

Hanke eeldatav maksumus on praeguste andmete kohaselt ligikaudu 20 miljonit eurot. Tegelik

maksumus võib kujuneda suuremaks, kuna ravijuhu keskmine maksumus suureneb ajas.

5.2.3. RHS § 100 lg 3 on asjakohane võrdlusalus, sest see näitab, millises ulatuses peab

seadusandja käibenõuet proportsionaalseks avatud hankemenetluses, kus kvalifitseerimise

tingimustele kehtivad rangemad seadusest tulenevad piirid.

RHS § 100 lg 3 kohaselt võib hankija nõuda ühe aasta netokäivet üldjuhul kuni kahekordse

riigihanke eeldatava maksumuse ulatuses. Käesoleva Hanke puhul oleks see piir ligikaudu 40

miljonit eurot. Vaidlusalune käibenõue on 143 261 eurot ühe ambulatoorselt täiskoormusega

vastuvõtte tegeva arsti kohta. Selleks, et ühe pakkuja suhtes arvutatud käibenõue ületaks 40

miljonit eurot, peaks pakkuja esitama pakkumuses vähemalt 280 täiskoormusega arsti.

Eesti Oftalmoloogide Seltsi andmetel on Eestis kokku 163 oftalmoloogist tegevarsti. Isegi

juhul, kui kõik need arstid osaleksid täiskoormusega ühe pakkuja pakkumuses, oleks sellele

pakkujale kohalduv käibenõue ligikaudu 23,4 miljonit eurot. See jääks oluliselt alla Hanke

kahekordse eeldatava maksumuse. Seega vastaks vaidlusalune käibenõue isegi hüpoteetilises

maksimaalse võimaliku koormusega pakkumuses RHS § 100 lg-s 3 sätestatud üldisele

proportsionaalsuse piirile. Seda enam ei saa nõuet pidada ebaproportsionaalseks käesolevas

erimenetluses, kus RHS § 100 lg 3 vahetult ei kohaldu.

5.2.4. VKE-de osalemise hõlbustamise eesmärk ei kohusta Hankijat kujundama

kvalifitseerimise tingimust selliselt, et sellele vastaks iga Hankest huvitatud ettevõtja

sõltumata pakkumuses lubatud teenusemahust. Hankija peab tagama tervishoiuteenuse

järjepideva osutamise ja avalike vahendite eesmärgipärase kasutamise.

5.3. Eelmine riigihange ei toeta Vaidlustaja argumentatsiooni.

Käibenõude arvutamisel on lähtutud ühe täiskoormusega arsti maksimaalsest aastasest

mahust, milleks on 3595 ravijuhtu. Muutunud on ravijuhu keskmine maksumus. See oli 2020.

aasta riigihankes ligikaudu 52 eurot ning 2025. aasta andmete alusel ligikaudu 159 eurot, st

kolm korda suurem.

2020. aastal vastas 3595 ravijuhule ligikaudu 186 940 euro suurune teenusemaht. Toonane 46

827 euro suurune käibenõue moodustas sellest 25%. Käesolevas Hankes vastab 3595

ravijuhule ligikaudu 571 605 euro suurune teenusemaht ning 143 261 euro suurune käibenõue

moodustab sellest samuti 25%.

Käibenõude suhteline tase on seega püsinud muutumatuna. Nõude kolmekordne nominaalne

kasv tuleneb ravijuhu keskmise maksumuse kolmekordsest kasvust. Hankija ei ole 2020.

aastaga võrreldes suurendanud seda osa pakkuja võimalikust teenusemahust, millele varasem

käive peab vastama.

5.4. Vaidlustaja võrdlus eriarsti esmase vastuvõtu piirhinnaga on eksitav. Käibenõude

arvutamisel kasutatakse ravijuhu keskmist maksumust. Eriarsti esmane vastuvõtt on üks

võimalik ravijuhu koosseisu kuuluv teenus. Ühe teenuse piirhinna muutus ei näita

ambulatoorse oftalmoloogia ravijuhu keskmise maksumuse muutust.

9 (18)

Ka tarbijahinnaindeks ei väljenda vaidlusaluse hanke majanduslikku ulatust sama täpselt kui

ambulatoorse oftalmoloogia ravijuhu keskmine maksumus. Käibenõue on seotud hangitava

teenuse tegeliku arvestusliku maksumusega. Vaidlustaja pakutud ligikaudu 70 000 euro

suurune lävend moodustaks ühe täiskoormusega arsti maksimaalse aastase teenusemahu

maksumusest ligikaudu 12,2%. See vähendaks 2020. aastaga võrreldes nõude suhtelist taset

enam kui poole võrra.

5.5. Käibenõude täitmisel arvestatakse pakkuja kõigi tervishoiuteenuste osutamisest saadud

käivet. Arvesse lähevad ka teiste erialade teenused, erinevad ravitüübid ja patsiendi enda

tasutud tervishoiuteenused. Pakkuja ei pea olema teeninud nõutavat käivet Tervisekassa

rahastatud oftalmoloogiateenuste osutamisest.

Selline tingimus võimaldab osaleda ettevõtjatel, kes on oftalmoloogia kõrval osutanud muid

tervishoiuteenuseid või kelle tegevus põhineb osaliselt patsiendi enda tasutavatel teenustel.

Üksnes oftalmoloogia käibe arvestamine kitsendaks kvalifitseerumiseks sobiva

majandustegevuse ulatust ning muudaks tingimuse uutele ja mitmel erialal tegutsevatele

pakkujatele rangemaks.

Hankija kontrollib pakkuja hiljutist oftalmoloogiaalast tegevust eraldi Korra p-s 5.1.3

sätestatud kogemuse nõudega. Üldine tervishoiuteenuste käive annab teavet ettevõtja

majandustegevuse ulatuse kohta. Need kaks tingimust hindavad pakkuja suutlikkuse erinevaid

aspekte.

Vaidlustaja väidab, et tingimus annab eelise ettevõtjatele, kes osutavad kallimaid

tervishoiuteenuseid.14 Väide on asjakohatu. Kõigi tervishoiuteenuste käivet arvestatakse

eurodes samadel alustel. Suurem tervishoiuteenuste käive väljendab suurema ulatusega

majandustegevust sõltumata sellest, milliste tervishoiuteenuste kaudu see käive on tekkinud.

5.6. Hankijal on lubatud kontrollida pakkuja suutlikkuse eri aspekte mitme samaaegselt

kohalduva kvalifitseerimise tingimusega. Asjaolu, et mitu tingimust annavad teavet pakkuja

eeldatava võime kohta hankelepingut täita, ei muuda neid tingimusi kattuvaks ega iseseisvalt

õigusvastaseks. Hinnata tuleb, kas iga tingimus annab hankijale lepingu täitmise seisukohalt

asjakohast teavet ning on eraldi võetuna proportsionaalne.

Seda kinnitab analoogia korras ka hankemenetlusele kohalduv kvalifitseerimise regulatsioon.

RHS § 100 võimaldab kontrollida pakkuja majanduslikku ja finantsseisundit ning RHS § 101

tema tehnilist ja kutsealast pädevust. Seadus näeb ette nende suutlikkuse liikide samaaegse

kontrollimise ning ei kohusta hankijat valima majandusliku suutlikkuse ja varasema

kogemuse kontrollimise vahel.

Euroopa Kohus on selgitanud, et kvalifitseerimise tingimused võivad puudutada eraldi

ettevõtja majanduslikku ja finantsseisundit ning tehnilist ja kutsealast pädevust. Seejuures

võib hankelepingu valdkonna käibenõudel olla kahetine eesmärk, kuna see tõendab

majanduslikku ja finantsseisundit ning aitab ühtlasi näidata tehnilist ja kutsealast pädevust.15

14 Vaidlustus, p 13. 11

Vaidlustus, p 14. 15 EKo C-927/19, p-d 69 ja 78.

10 (18)

Seega ei tähenda kvalifitseerimise tingimuste eesmärkide osaline kattumine, et hankija võiks

kasutada ainult ühte neist.

Hankes on käibenõudel ja kogemuse nõudel erinev vahetu eesmärk. Kogemuse nõude kaudu

kontrollib Hankija, kas pakkuja on vahetult enne Hanke alustamist ambulatoorse

oftalmoloogia erialal tegelikult tegutsenud. Käibenõue näitab seevastu pakkuja

tervishoiuteenuste osutamise senise majandustegevuse ulatust ning selle vastavust

pakkumuses esitatud arstide arvule ja koormusele. Mõlemad tingimused aitavad hinnata

pakkuja võimet ravi rahastamise lepingut täita, kuid käsitlevad selle võime erinevaid aspekte

ja vähendavad erinevaid lepingu täitmisega seotud riske.

Kogemuse nõudes on küsitud 50 ambulatoorse oftalmoloogiateenuse osutamise korda, mitte

50 ravijuhtu. Arvesse võib minna ka esmane vastuvõtt.

Kogemuse nõude madal rahaline maht kinnitab, et selle tingimuse eesmärk on tuvastada

pakkuja hiljutine tegelik tegutsemine oftalmoloogia erialal. Vähemalt 50 teenuse osutamine

ei anna Hankijale piisavat teavet selle kohta, kas pakkuja senise majandustegevuse ulatus

toetab pakkumuses esitatud arstide rakendamist näiteks ühe, kahe või kolme täiskoormuse

ulatuses. Selle kohta annab täiendavat teavet käibenõue.

5.7. Kogemuse nõue ja käibenõue täiendavad teineteist ning kummagi tingimuse täitmine ei

asenda teise tingimuse täitmist.

Vaidlustaja osutas vaadeldaval perioodil 554 oftalmoloogiateenust kogumaksumusega 113

795 eurot. Sellise mahuga vastab Vaidlustaja minimaalsele kogemusnõudele. Sellest ei selgu,

millises koormuses ja mitme arstiga suudab Vaidlustaja kolmeaastast ravi rahastamise

lepingut täita. Samuti ei asenda arstide erialane kogemus, meditsiinitehnika ega raviasutuse

asukoht pakkuja majandusliku suutlikkuse kontrolli. Need asjaolud puudutavad teenuse

osutamise kvaliteeti ja tehnilist võimekust. Käibenõue puudutab pakkuja senise

majandustegevuse ulatust võrreldes pakkumuses lubatud koormusega.

5.8. Käibenõue ei eelda varasema ravi rahastamise lepingu olemasolu. Käibenõude täitmisel

arvestatakse patsiendi enda tasutud tervishoiuteenuseid, teiste rahastajate tasutud teenuseid,

muid ravitüüpe ja teistel erialadel osutatud tervishoiuteenuseid. Senise Tervisekassa lepingu

puudumine ei välista käibenõude täitmist.

Ettevõtjate varasema tegevuse ulatus ja turupositsioon võivad erineda. Sellest ei järeldu nende

ebavõrdne kohtlemine, kui kõigile kohaldatakse ühetaolist, objektiivset ja pakkumuses

lubatud võimekusega seotud tingimust. Võrdse kohtlemise põhimõte ei kohusta Hankijat

kõrvaldama kvalifitseerimise tingimustest kõiki ettevõtjate varasemast majandustegevusest

tulenevaid erinevusi.

5.9. Ettevõtlusvabaduse riive olemasolu ei muuda Hanke tingimust iseenesest õigusvastaseks.

Riigihankel osalemise tingimused võivad ettevõtja majandustegevust mõjutada, kui need

teenivad õiguspärast eesmärki ning on selle eesmärgi suhtes proportsionaalsed.

Ravi rahastamise lepingu sõlmimine annab ettevõtjale ligipääsu Tervisekassa rahastatud

teenusemahule. Ettevõtlusvabadus ei taga ettevõtjale õigust saada sellist lepingumahtu

ulatuses, mis ei ole mõistlikus seoses tema senise tervishoiuteenuste osutamise majandusliku

ulatusega.

11 (18)

Vaidlusaluse tingimuse eesmärk on vähendada riski, et pakkuja esitab suure arstide arvu ja

koormusega pakkumuse, kuigi tema senise tegevuse majanduslik ulatus ei anna piisavat alust

uskuda, et ta suudab sellises mahus teenust järjepidevalt osutada. Tervishoiuteenuse

katkematus ja kättesaadavus on erimenetluse olemusest tulenevalt kaalukad eesmärgid.

5.10. Hankija 07.08.2026 täiendavad seisukohad.

5.10.1. Arvestada tuleb, millises laiemas süsteemis vaidlusalune Hange toimub. Ravi

rahastamise lepingu sõlmimine ei ole tavapärane turult teenuse ostmine, vaid piiratud

ravikindlustusvahendite jaotamine tervishoiuteenuse osutajate vahel selleks, et tagada

kindlustatud isikutele vajalik eriarstiabi. Riigikohus on rõhutanud, et Tervisekassa vahendid

on piiratud avalik ressurss ning ravi rahastamise lepingu saamine annab tervishoiuteenuse

osutajale olulise konkurentsieelise. Seetõttu on Tervisekassal õigus lepingupartnereid

selekteerida ja otsustada, milliste teenuseosutajate kaudu ravikindlustussüsteemi eesmärke

kõige paremini täita.16

Euroopa Liidu õigus ei kohusta liikmesriiki avama avalikest vahenditest rahastatavaid

tervishoiuteenuseid erasektorile kindlas ulatuses. Euroopa Komisjon on kinnitanud, et

liikmesriigil on avar kaalutlusruum tervishoiusüsteemi korraldamisel ning avalikest

vahenditest rahastatavate haiglaraviteenuste osutamise võib usaldada peamiselt või isegi

täielikult avalikele haiglatele.17

Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus erasektori ettevõtjatel oleks algusest peale

õigus konkureerida kogu avalikest vahenditest rahastatavale eriarstiabi mahule ning Hankija

saab üksnes määrata sellele konkurentsile kohalduva menetlusreeglistiku. Riik on esmalt

otsustanud üldse avada konkurents eraturule.

Eriarstiabi riigihangete ülesehitus ja menetlusreeglistik näitab, kui põhjalikult on Hankija

piiratud ravikindlustusvahendite jaotamise läbi mõelnud, et konkurentsi suurendada. Hankija

peab järgima läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Tingimuste õiguspärasust ei saa

aga hinnata Vaidlustaja lähtekohast, justkui peab käibenõue olema sätestatud sellises summas,

et igal tervishoiuteenuse osutajal on võimalik osaleda.

5.10.2. Direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunkti kohaselt on lubamatu lepingu esemega

seostamata või ebaproportsionaalne nõue. Hankija pole sellist nõuet sätestanud.

Asjakohatu on viide ringkonnakohtu lahendile haldusasjas 3-24-2374.18 Viidatud lahendis

selgitati, et kvalifitseerimise tingimuse valik ei või olla meelevaldne ning olemuselt sobimatu

tingimus on ebaproportsionaalne.19 Siinsel juhul põhineb käibenõue konkreetsel arvutusel,

mida Vaidlustaja pole täiendavas seisukohas isegi käsitlenud. Vaidlustaja seda arvutust ei

käsitle ega selgita, milles peitub nõude ülemäärasus.

5.10.3. Hankijal on õigus kitsendada käibenõuet. Selline õigus oleks tal isegi hankemenetluses

(RHS § 100 lg 1 p 4). Euroopa Kohus on selgitanud, et hankelepingu valdkonna käibenõue

võib anda teavet ettevõtja majandusliku ja finantsseisundi kohta ning aidata näidata tema

16 RKHKo 3-3-1-29-12, p-d 14, 17 ja 22. 17 Euroopa Komisjoni 12.11.2020 otsus SA.39324, p-d 39—40. 18 Täiendav seisukoht, p-d 11 ja 17 19 TlnRnKo 3-24-2374/14, p-d 14–15.

12 (18)

tehnilist ja kutsealast suutlikkust vastavas tegevusvaldkonnas. Tervishoiuteenuste osutamisest

saadud käive näitab, millises ulatuses on pakkuja tervishoiuteenuse osutamise organisatsiooni

tegelikult käitanud.

Kogukäive võib tekkida tegevustest, millel puudub seos tervishoiuteenuse korraldamisega.

See avaldub selgelt ka Vaidlustaja näitel. Majandusaasta aruandest nähtub, et ca 62% tema

käibest tuleneb prillide müügist ja oftalmoloogiliste seadmete rendist. See käive on Hankija

jaoks eriarstiabi teenuste hankimisel asjakohatu.

5.10.4. Vaidlustaja ei vaidlustanud Korra p-e 10.4 ega 10.5. Vaidlustaja pole täiendanud

vaidlustuse alust kooskõlas RHS § 191 lg-ga 1.

Käibenõue ja esmakordse lepingupartneriga sõlmitava lepingu tähtaeg maandavad erinevaid

riske. Käibenõude alusel hinnatakse, kas pakkuja senise tegevuse ulatus toetab tema lubatud

ravivõimekust. Korra p 10.5 võimaldab pärast esimest lepinguaastat hinnata, kas esmakordse

partneriga sõlmitud ravi rahastamise lepingu pikendamine on põhjendatud. See aitab tagada,

et nõuetele mittevastavat tööd tegeva ettevõtjaga ei oleks Hankija kohustatud jätkama. Senise

lepingupartneri kohta on Hankijal aga sama eriala või teenuse ja ravitüübi ravi rahastamise

lepingu täitmise andmed. Esmakordse lepingupartneri kohta selline ajalugu puudub.

5.10.5. Vaidlustaja väidab, et tegevusloa, sobivate ruumide, seadmete, kvalifitseeritud

personali ja kogemuse nõuded muudavad käibenõude ülemääraseks ning tervishoiuteenuste

osutaja võimekuse seisukohalt teisejärguliseks.20 See on ebaõige. Ühe tingimuse põhjendatust

hinnatakse selle eesmärgi ja sobivuse järgi ning teiste tingimuste olemasolu seda ei mõjuta.

RHS ei kohusta Hankijat piirduma ühe kvalifitseerimise tingimusega – ei hankemenetluse ega

erimenetluse korraldamisel.

5.10.6. Ükski kvalifitseerimise tingimus ei garanteeri ega saagi garanteerida, et lepingut

täidetakse nõuetekohaselt. Tingimus on sobiv, kui selle abil saadav teave aitab hinnata pakkuja

suutlikkust ja vähendada lepingu täitmise riski. Käibenõue seda teeb.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus on sõnastatud järgmiselt (edaspidi Käibenõue):

„Pakkuja 2025. aasta tervishoiuteenuste netokäibe suurus peab olema vähemalt 143 261

eurot. Kvalifitseerumiseks vajalik netokäive on arvestatud ühe ambulatoorselt

täiskoormusega vastuvõtte tegeva arsti kohta ning see suureneb proportsionaalselt vastavalt

pakkumuses esitatud arstide arvule ja koormusele.“

Vaidlustaja on taotlenud kohustada Hankijat viima Käibenõue vastavusse RHS-i

üldpõhimõtetega (RHS § 3 p-d 1–3), muutes tingimust selliselt, et Käibenõuet ei kohaldataks.

RHS § 190 lg 4 p 2 kohaselt vaidlustusega võib nõuda hankija kohustamist viia riigihanke

alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla.

RHS § 197 lg 1 p 5 kohaselt vaidlustusmenetlus lõpeb vaidlustuskomisjoni otsusega

rahuldada vaidlustus osaliselt või täielikult, [---] kohustades hankijat viima riigihanke

alusdokumendi vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

20 Täiendav seisukoht, p-d 14, 16

ja 19.

13 (18)

Vaidlustuskomisjon hindab seda, kas vaidlusalune Käibenõue on kooskõlas õigusaktidega ja

kui ei ole, siis kohustab Hankija viima see õigusaktidega kooskõlla. Vaidlustuskomisjon ei

saa kohustada Hankijat Käibenõuet kohaldamata jätta või öelda Hankijale seda, milline peaks

Käibenõue olema.

Seega ei saa vaidlustuskomisjon Hankija eest otsustada ega talle ette kirjutada, milliseid

kvalifitseerimise tingimusi Hankija peaks kehtestama või kas ta neid üldse kehtestama peaks.

Vaidlustuskomisjon saab anda õigusliku hinnangu vaidlusalusele tingimusele (Käibenõue)

vaid sellisel konkreetsel kujul, nagu Hankija selle on kehtestatud.

7. Vaidlustaja selgituste kohaselt Vaidlustaja osutas Hankele eelneval aastal, st 2025, 554

ambulatoorset oftalmoloogia teenust summas 113 795 eurot. Juhul, kui Vaidlustajal muud

tervishoiuteenuste netokäivet pole, siis Vaidlustaja ei vasta Käibenõudele.

Vaidlustaja on Käibenõude vaidlustanud järgmistel põhjendustel:

1) on põhjendatud kohaldada Käibenõuet, mis on võrreldav 2020. aasta hankes seatud

nõudega, arvestades elukalliduse tõusu (ca 49%) - 2020. aasta riigihankes viitenumber

226795 esitas Hankija kvalifitseerimistingimusena järgmise netokäibe nõude: Pakkuja

2019. aasta tervishoiuteenuste netokäibe suurus peab olema vähemalt 46 827 eurot;

2) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL ja RHS-iga

taotletavast eesmärgist lähtudes ei saa pidada proportsionaalseks ega RHS § 3 p-dega

1–3 kooskõlas olevaks selliseid kvalifitseerimistingimusi, millega ebamõistlikult

piiratakse VKE-de turule pääsu ning Hankes osalemist;

3) Käibenõue ei ole proportsionaalne ning piirab ebamõistlikult pakkujate ringi, andes

olulise eelise senistele Tervisekassa lepingupartneritele, kelle teenused on patsiendile

tasuta kättesaadavad;

4) Hankija on esitanud Käibenõude tervishoiuteenuse osutamise osas, mitte Hanke

esemeks olevas valdkonnas ehk oftalmoloogias;

5) Hankija kontrollib pakkujate tervishoiuteenuse osutamise võimekust lisaks

kvalifitseerimistingimuse osas C - pakkuja peab olema Hankele eelneva aasta jooksul

osutanud ambulatoorseid oftalmoloogia teenuseid vähemalt 50 korral;

6) Käibenõue ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist;

7) Käibenõue riivab oluliselt Vaidlustaja ettevõtlusvabadust;

8) pakkuja üldist võimekust ja ressursside olemasolu näitaks esmajoones kogukäibe

kontrollimine;

9) Käibenõude ülemäärasust kinnitab see, et Korra p-i 10.5 kohaselt sõlmitakse ravi

rahastamise leping esmakordse lepingupartneriga vaid aastaks, st Hankijal on õigus

esmakordse lepingupartneriga lepingut mitte pikendada pärast aastat, kusjuures

varasema lepingupartneri puhul sama piirang puudub;

10) Hankija ei ole tõendanud Käibenõude vajalikkust, Käibenõude suurus ei näita, kas

ettevõtja on võimeline kvaliteetselt ja järjepidevalt teenust osutama.

Hankija leiab, et:

1) tegemist pole mitte üksnes sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega, kus on Hankijal

menetluskorra määramise õigus, vaid lisaks ka rahvatervise valdkonna Hankega;

2) Käibenõude summa arvutamisel on lähtutud järgnevast:

14 (18)

- ambulatoorselt täiskoormusega vastuvõtte tegeva arsti maksimaalne aastane maht on

3595 ravijuhtu21

- 2025. aasta ambulatoorse oftalmoloogia ravijuhu keskmine maksumus on ligikaudu

159 eurot, ühe täiskoormusega arsti maksimaalsele aastasele mahule vastab seega

ligikaudu 571 605 euro suurune teenuste maksumus

- ühe täiskoormusega arsti kohta nõutav käive summas 143 261 eurot moodustab

ligikaudu 25% arsti maksimaalse aastase teenusemahu arvestuslikust maksumusest

(Hankija ei ole 2020. aastaga võrreldes suurendanud seda osa pakkuja võimalikust

teenusemahust, millele varasem käive peab vastama);

3) Vaidlustaja võrdlus eriarsti esmase vastuvõtu piirhinnaga on eksitav. Käibenõude

arvutamisel kasutatakse ravijuhu keskmist maksumust. Eriarsti esmane vastuvõtt on

üks võimalik ravijuhu koosseisu kuuluv teenus. Ühe teenuse piirhinna muutus ei näita

ambulatoorse oftalmoloogia ravijuhu keskmise maksumuse muutust;

4) Käibenõude täitmisel arvestatakse pakkuja kõigi tervishoiuteenuste osutamisest

saadud käivet. Arvesse lähevad ka teiste erialade teenused, erinevad ravitüübid ja

patsiendi enda tasutud tervishoiuteenused. Pakkuja ei pea olema teeninud nõutavat

käivet Tervisekassa rahastatud oftalmoloogiateenuste osutamisest. Üksnes

oftalmoloogia käibe arvestamine kitsendaks kvalifitseerumiseks sobiva

majandustegevuse ulatust ning muudaks tingimuse uutele ja mitmel erialal

tegutsevatele pakkujatele rangemaks;

5) pakkuja hiljutist oftalmoloogia-alast tegevust hinnatakse eraldi Korra p-s 5.1.3

sätestatud kogemuse nõudega;

6) Hankes on Käibenõudel ja kogemuse nõudel erinev eesmärk. Kogemuse nõude kaudu

kontrollib Hankija, kas pakkuja on vahetult enne Hanke alustamist ambulatoorse

oftalmoloogia erialal tegelikult tegutsenud. Käibenõue näitab seevastu pakkuja

tervishoiuteenuste osutamise senise majandustegevuse ulatust ning selle vastavust

pakkumuses esitatud arstide arvule ja koormusele;

7) suurem tervishoiuteenuste käive väljendab suurema ulatusega majandustegevust

sõltumata sellest, milliste tervishoiuteenuste kaudu see käive on tekkinud;

8) Käibenõue ei eelda varasema ravi rahastamise lepingu olemasolu;

9) ettevõtlusvabaduse riive olemasolu ei muuda Hanke tingimust õigusvastaseks. Hankel

osalemise tingimused võivad ettevõtja majandustegevust mõjutada, kui need teenivad

õiguspärast eesmärki ning on selle eesmärgi suhtes proportsionaalsed;

10) Vaidlustaja ei vaidlustanud Korra p-e 10.4 ega 10.5. Käibenõue ja esmakordse

lepingupartneriga sõlmitava lepingu tähtaeg maandavad erinevaid riske;

11) Käibenõue lähtub patsientide elu ja tervise huvidest. Ravi rahastamise lepingu täitmata

jätmine võib jätta kavandatud ravijuhud osutamata, suurendada ravijärjekordi,

halvendada teenuse piirkondlikku kättesaadavust ning tekitada vajaduse ravimaht

lühikese aja jooksul ümber jaotada. Käibenõue on sobiv - selle abil saadav teave aitab

hinnata pakkuja suutlikkust ja vähendada lepingu täitmise riski;

12) VKE-del on võimalik Hankes osaleda. VKE-de osalemise hõlbustamine ei tähenda, et

iga huvitatud ettevõtja peab saama taotleda mistahes ravimahtu sõltumata tema

senisest tervishoiuteenuste osutamise ulatusest.

8. Hankija viib Hanget läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena. RHS § 126 lg 2 kohaselt

määrab Hankija Hanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra.

21 Vt RHAD „Väljakuulutamise otsus“.

15 (18)

RHS § 126 lg 7 kohaselt kohaldab hankija mh sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel

RHS §-ides 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole

sätestatud teisiti. Seega ei ole RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta sätestatud menetlusreeglid

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otsekohaldatavad, va üksikud erireeglid,

Hankijal on lubatud reguleerida olukordi RHS-is sätestatust erinevalt.

Vaidlustuskomisjon nõustub sellega, et Hankijal on Hankes tavapärasest ulatuslikum

kaalutlusruum Hanke alusdokumentide kehtestamisel.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Hankes ei kohaldu RHS §-d 98—101, mis

käsitlevad kvalifitseerimise tingimusi ja kvalifikatsiooni kontrollimist.

Vaidlustuskomisjon lähtub Käibenõude õiguspärasuse hindamisel RHS § 3 toodud riigihanke

korraldamise üldpõhimõttest, eelkõige RHS § 3 p-idest 1, 2 ja 3.

RHS § 3 p-i 1 kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollivalt ja

proportsionaalselt.

Käibenõue peab olema proportsionaalsus, st kohane ja vajalik. Käibenõue on kohane, kui

sellele vastavus väljendab pakkuja võimet sõlmitavat lepingut nõuetekohaselt täita.

Käibenõue on vajalik, kui pakkuja võimet lepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt

tõendada mõne teise, teistsuguse, kergema tingimuse kaudu. Ei saa lähtuda sellest, et pakkuja

pädevus peab olema tõendatud võimalikult suurel määral. Käibenõuet ei saa pidada vajalikuks

juhul, kui see ka leebemal kujul annaks Hankijale piisava kindluse.

RHS § 3 p-i 2 kohaselt hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib,

et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

RHS § 3 p 2 näeb ette, et kõik tingimused/nõuded peavad olema eelnevalt teada kõikidele ja

peavad kehtima ühtviisi kõikide suhtes, tingimused/nõuded ei saa põhjendamatult eelistada

ega diskrimineerida ühtegi isikut.

RHS § 3 p-i 3 kohaselt hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel,

kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku

osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise

tõttu.

RHS § 3 p-s 3 sätestatut ei saa käsitleda kohustusena kõik tingimused/nõuded ette näha

sellised, et pakkumuse saaksid esitada kõik seda soovivad isikud. Hankija ei pea looma

konkurentsi.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Käibenõue allub vaidlustuskomisjoni

proportsionaalsuse kontrollile. Kvalifitseerimise tingimused riivavad ettevõtja õigusi oluliselt,

sest võivad välistada ettevõtja riigihankes osalemise, mistõttu ei saa proportsionaalsuse

kontroll nende üle lähtuda ilmselguse põhimõttest.

16 (18)

9. Ükski kvalifitseerimise tingimus ei garanteeri ettevõtja võimet sõlmitavat lepingut

nõuetekohaselt täita - Hankija ei pea ega saagi tõendada, et Käibenõue garanteerib ravi

rahastamise lepingu nõuetekohase täitmise. Pakkuja vastavus kvalifitseerimise tingimustele

(eeldatav võimekus lepingut täita) on tulevikku suunatud eeldus, mis põhineb Hankija

riskihinnangutel.

Vaidlustaja ei saa ette kirjutada seda, kuidas tuleks Hankijal pakkuja majanduslikku ja

finantsseisundit hinnata, samuti ei saa Vaidlustaja nõuda kvalifitseerimise tingimuste

muutmist lähtuvalt enda näitajatest.

Netokäive (müügitulu) näitab äriühingu kaupade või teenuste müügi suurust (ilma

käibemaksuta), seda kas ja millises mahus on toimunud pakkuja äritegevus varasematel

aastatel. Hankija pole Käibenõuet sidunud sõlmitava lepingu eseme (eriarstiabi

oftalmoloogia), kuid Käibenõue on seotud sõlmitava lepinguga seotud valdkonnaga

(tervishoiuteenused). Käibenõude kehtestamisega on Hankija soovinud, et pakkuja on 2025

osutanud tervishoiuteenuseid ulatuses, mis on seotud pakkuja pakkumuses esitatava

koormusega (arstide arvuga).

Käibenõudega kontrollib Hankija ühelt poolt ettevõtja finantsilist võimekust, kuid ka laiemat

majanduslikku võimekust ravi rahastamise lepingu täitmiseks. Netokäive ei saa tõendada

ettevõtja hetke finantsseisundit, kuid saab näidata, et ettevõtja on oma kogemusest lähtudes

võimeline tervishoiuteenuste osutamise valdkonnas ka tulevikus võrreldavas mahus

jätkusuutlikult tegutsema. Sisuliselt on valdkondliku netokäibe nõue sobiv selle valdkonna

juhtimisalase võimekuse ja kogemuse eeldamiseks.

Kuna kvalifitseerimise tingimusi on hankijal õigus seada eesmärgiga kontrollida riigihankes

osalevate ettevõtjate eeldatavat võimekust konkreetse hankelepingu täitmisel, saab ka

kvalifitseerimise tingimusi kui ettevõtlusvabadust riivavaid nõudeid hinnata lähtudes hankija

kaalutlustest tingimuste kehtestamisel.

Vaidlustuskomisjon peab Hankija kaalutlusi Käibenõude kehtestamisel põhjendatuteks ja

sellest tulenevalt Käibenõuet RHS-ga kooskõlas olevaks. 9.1. Direktiivi 2014/24/EL art 58 lg 3 (I ja II lause) kohaselt seoses majandusliku ja

finantsseisundiga võib avaliku sektori hankija kehtestada nõuded tagamaks, et ettevõtjal on

lepingu täitmiseks vajalik majanduslik ja finantsalane suutlikkus. Selleks võib avaliku sektori

hankija eelkõige nõuda, et ettevõtjatel oleks teatav minimaalne aastakäive, sealhulgas teatav

miinimumkäive lepinguga hõlmatud valdkonnas.

Järelikult saab Käibenõuet lugeda ettevõtjate majandusliku ja finantsseisundi kontrollimisel

asjakohaseks meetmeks.

9.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tervishoiuteenuste osutamise netokäibe nõudmine

ei muuda Käibenõuet RHS-iga vastuolus olevaks.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et tervishoiuteenuste netokäive võib mitte näidata

kogemust eriarstiabi oftalmoloogia teenuse osutamisel ja see ei ole ka Käibenõude eesmärk.

Käibenõude eesmärk ei ole käesoleval juhul ette nähtud pakkuja oftalmoloogia teenuse

osutamise kogemuse tõendamiseks. Käibenõude eesmärk on näidata seda, kas pakkuja on

valmis kandma majanduslikku koormust ning majanduslikke riske. Pakkuja majanduslikule

17 (18)

ja finantsseisundile kehtestatud nõue näitab majanduslikku ja finantsilist suutlikkust lepingut

täita. Pakkuja kogemust konkreetses valdkonnas peavad näitama tehnilisele ja kutsealasele

pädevusele kehtestatud tingimused.

9.3. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga selles, et Käibenõuet on võimalik võrrelda

Hankija poolt varem läbi viidud riigihankes kehtestatud nõudega.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et varasemate hangete tingimustel pole uutes hangetes

mingit õiguslikku tähendust.

Hankija on esitanud arvandmed ja arvutuse, millest lähtuvalt on Käibenõudes nõutava

tervishoiuteenuste netokäibe suurus kindlaks määratud. Kuigi nõutud on tervishoiuteenuste

netokäivet on Hankija on lähtunud ambulatoorse oftalmoloogia ravijuhude arvust ja

maksumusest. Hankija arvutustest tuleneb, et 2020 ja 2025 on ravijuhte sama palju, aga

muutunud on ravijuhu keskmine maksumus. Nii 2020 kui 2025 teenuse rahalisest mahust

moodustab Käibenõudes nõutud käive 25%.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et eriarsti esmase vastuvõtu piirhinnast ei saa lähtuda,

sest selle alusel ei saa välja arvutada ravijuhu keskmist maksumust (eriarsti esmane vastuvõtu

on üks võimalik ravijuhu koosseisu kuuluv teenus).

Vaidlustaja ei ole esitanud mistahes vastuväiteid Hankija arvandmete ja arvutuste kohta.

9.4. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija seisukohtadest kogumis tuleneb piisav ja Hankija

kaalumisõiguse ulatusse jääv põhjendus ettevõtjate majandusliku ja finantsseisundi

kontrollimiseks just tervishoiuteenuse netokäibele kehtestatud kvalifitseerimistingimuse

(Käibenõue) kaudu, et täita kohaselt ravi rahastamise lepingut ja kanda sellega kaasnevat

majanduslikku koormust ning riske. Sama eesmärki ei tagaks see, kui ettevõtjal oleks

Käibenõudes sätestatust väiksem tervishoiuteenuste netokäive või see, kui oleks nõutud

lihtsalt kogukäivet.

Vaidlustuskomisjon on lähtuvalt Käibenõude eesmärgist seisukohal, et puuduvad asjaolud,

mis Hankija kehtestatud Käibenõude vajalikkuse antud juhul välistaksid. Selleks asjaoluks ei

saa olla Vaidlustajaga seotud näitajad ja Käibenõude mittevastavus Vaidlustaja näitajatele.

9.5. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Käibenõue ja Korra p 10.5 on suunatud

erinevate asjaolude kontrollimisele. Õigus hinnata pärast esimest lepinguaastat, kas

esmakordse partneriga sõlmitud ravi rahastamise lepingu pikendamine on põhjendatud, ei saa

seada esmakordset partnerit võrreldes teiste pakkujatega Käibenõude osas eelisseisundisse.

Igal Hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimusel on oma eesmärk. Vaidlustuskomisjon ei

saa pidada Käibenõuet RHS-iga vastuolus olevaks põhjusel, et Hankija on nõudnud ka

tegevusluba, sobivaid ruume, seadmeid, personali ja kogemust.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Käibenõude osas on kõik ettevõtjad võrdses olukorras.

Hankija ei kohtle erinevalt ettevõtjaid, kellega ta on sõlminud varasemalt ravi rahastamise

lepingu ettevõtjatega, kellega pole.

18 (18)

Ettevõtluse all mõistetakse eelkõige iseseisva majandustegevuse kaudu tulu teenimist, mida

Hankega kuidagi ei takistata. Ettevõtlusvabadus ei tähenda seda, et Vaidlustajal on õigus

nõuda Hankijalt Hankes endale meelepäraseid tingimusi. Riigikohtu üldkogu on 09.12.2013

otsuses 3-4-1-2-13 (p-i 112 ja 136) märkinud, et ettevõtlusvabadusega ei tagata üldjuhul

ettevõtjale turuosa.

Hankijal ei ole kohustust kehtestada potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid tingimusi

ning võimalikud pakkujad ei saa kaubelda endale sobilikke või soodsamaid tingimusi.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Käibenõue ei ole takistuseks ka väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjal osaleda Hankes.

10. Eeltoodud põhjendustel jääb vaidlustus rahuldamata,.

11. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija on esitanud tähtaegselt järgmised taotlused lepinguliste esindajate kulude

väljamõistmiseks:

• 2530 eurot (käibemaksuta), 11 tunni õigusabi osutamise eest, tunnitasuga 230 eurot

(käibemaksuta);

• 1702 eurot (käibemaksuta), 7,4 tunni õigusabi osutamise eest, 230 eurot

(käibemaksuta).

Kokku 4232 eurot (käibemaksuta), 18,4 tunni õigusabi osutamise eest.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija lepinguliste esindajate kulud on ülepaisutatud. Vaidlus

on üksnes ühe kvalifitseerimise tingimuse (Käibenõue) vastavuses õigusaktides ettenähtud

nõuetele. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Hankija lepinguliste

esindajat kulud kokku 2300 eurot (käibemaksuta) - 10 tunni õigusabi osutamise eest.

(allkirjastatud digitaalselt)