| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/68-6 |
| Registreeritud | 21.08.2026 |
| Sünkroonitud | 24.08.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Õdede Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Õdede Liit |
| Vastutaja | Pille Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Tervist!
Ootame tagasisidet 21.08.
Kõike head,
|
Mariken Ross |
From: Info - SOM <[email protected]>
Sent: Tuesday, August 18, 2026 10:24 AM
To: Mariken Ross - SOM <[email protected]>
Subject: FW: Ajapikendus tagasisidestamiseks Vabariigi Valitsuse ja ministri määruste muutmise eelnõule (patsiendi elulõpu tahteavaldus)
From: Kätlin Lillemaa <[email protected]>
Sent: Monday, August 17, 2026 10:19 PM
To: Info - SOM <[email protected]>
Subject: Ajapikendus tagasisidestamiseks Vabariigi Valitsuse ja ministri määruste muutmise eelnõule (patsiendi elulõpu tahteavaldus)
Tere
Palun võimaldada Eesti Õdede Liidule ajapikendust kuni 21.08 Vabariigi Valitsuse ja ministri määruste muutmise eelnõu (patsiendi elulõpu tahteavaldus) tagasisidestamiseks.
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
1
Dr. Karmen Joller
Sotsiaalministeerium
[email protected] Teie: 03.08.2026
Meie: 20.08.2026
Ministri määruste muutmine (patsiendi elulõpu tahteavaldus)
Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud Vabariigi Valitsuse ja sotsiaalministri määruste muutmise
eelnõuga patsiendi elulõpu tahteavalduse rakendamiseks. Tervitame inimkesksema tervishoiu
poole liikumist. Toome alljärgnevalt välja oma tagasiside.
Bioeetikas on tuntud nähtus, kus terve inimene hindab tulevast puudega elu sageli palju
halvemaks, kui see hiljem kohanenuna tegelikult tundub (nn puude paradoks). Seetõttu teeme
ettepaneku kaaluda tähtajalist tahteavaldust. Eelnõus kavandatav tahteavaldus on tähtajatu
ega kohusta seda regulaarselt üle vaatama, jättes uuendamise vaid inimese initsiatiivile.
Tänapäevases infokülluses võib aga inimesel kergesti ununeda, et ta on sellise dokumendi
kunagi koostanud.
Kuna tahteavaldus asub Tervise Infosüsteemis (TIS), siis on see inimesega tegelevatele
tervishoiutöötajatele igal ajal kättesaadav. Siiski jääb küsimus, kuidas lahendatakse olukord,
kus kiirabitöötajatel on erakorralises situatsioonis vaja leida aeg üle vaadata inimese soov ja
aeg tegemaks raske eetiline otsus. Dokumendis toodud näide kolmanda valiku kohta ilmestab
seda hästi.
EÕL näeb murekohana ka tervishoiutöötajate töökoormuse kasvu statsionaarsel ravil olevate
patsientide hindamiseks. Prognostiline ebakindlus, kiireloomuline otsustusvajadus ning
patsiendi tahte tõlgendamine võivad erineda nii olukordade kui ka ravimeeskondade lõikes,
mistõttu võib aruteludele kuluda prognoositust enam aega. Lisaks tuleb arvestada võimalike
kindlustusjuhtumite kasvuga. Näiteks olukorras, kus patsient on teinud tahteavalduse, kuid
ravimeeskond hindab paranemislootust piisavaks ja jätkab ravi. Kui oodatud paranemist siiski
ei toimu ning patsient jääb kõrvalabist sõltuvaks, loob see fooni süüdistusteks, justkui oleks
patsiendi tahteavaldust eiratud. Seetõttu on hädavajalik, et tervishoiutöötajate alusetu
süüdistamise vältimiseks oleksid taolised olukorrad regulatsioonis või rakendusjuhistes selgelt
käsitletud.
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
2
Küsitav on, kuidas tagatakse tervishoiutöötajate vaimse tervise hoidmine olukorras, kus
palliatiivravi osas otsustab patsient rakendatavate meetmete osas täielikult ning
tervishoiutöötajad peavad pealt vaatama leevendamata kannatusi. Eraldi tähelepanu vajab
eetiline konsultatsioon – soovime teada, kas kõikidel tervishoiuteenuse osutajatel on reaalselt
võimalus ja võimekus eetilise konsultatsiooni saamiseks nii tahteavaldust kinnitades kui tahte
tõlgendamiseks keerulisemates olukordades?
Peame oluliseks, et regulatsiooni rakendamisel oleks senisest selgemalt kirjeldatud õe roll,
vastutus ja tegevuspiirid. Õed puutuvad patsiendiga kokku ööpäevaringselt ning võivad olla
esimesed tervishoiutöötajad, kes peavad patsiendi seisundi järsu halvenemise korral tegutsema.
Seetõttu peab kehtiv elulõpu tahteavaldus olema õele kiiresti ja üheselt kättesaadav ning peab
olema selgelt reguleeritud, kuidas toimida kiireloomulises olukorras, tahteavalduse ebaselguse
või infosüsteemi kättesaamatuse korral. Samuti vajavad täpsustamist palliatiivravi ja
õendustoimingute rakendamise põhimõtted ning vastutuse jaotus arsti, õe, usaldusisiku ja
lähedaste vahel.
Seletuskirjas kirjeldatud eelnõu väljatöötamise ekspertide hulgas on nimetatud arste ja
TEHIKu töötajaid, kuid vähemalt esitatud loetelus ei ole õendusala eksperti nimetatud.
Arvestades, kui suur osa elulõpuravist ja patsiendi igapäevasest toetamisest on just õendusabi,
teeme ettepaneku kaasata rakendusjuhiste ja koolituse sisulisse väljatöötamisse kindlasti
õendusala esindajad.
Lugupidamisega
Kätlin Lillemaa
/allkirjastatud digitaalselt/
Eesti Õdede Liidu president
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
1
Dr. Karmen Joller
Sotsiaalministeerium
[email protected] Teie: 03.08.2026
Meie: 20.08.2026
Ministri määruste muutmine (patsiendi elulõpu tahteavaldus)
Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud Vabariigi Valitsuse ja sotsiaalministri määruste muutmise
eelnõuga patsiendi elulõpu tahteavalduse rakendamiseks. Tervitame inimkesksema tervishoiu
poole liikumist. Toome alljärgnevalt välja oma tagasiside.
Bioeetikas on tuntud nähtus, kus terve inimene hindab tulevast puudega elu sageli palju
halvemaks, kui see hiljem kohanenuna tegelikult tundub (nn puude paradoks). Seetõttu teeme
ettepaneku kaaluda tähtajalist tahteavaldust. Eelnõus kavandatav tahteavaldus on tähtajatu
ega kohusta seda regulaarselt üle vaatama, jättes uuendamise vaid inimese initsiatiivile.
Tänapäevases infokülluses võib aga inimesel kergesti ununeda, et ta on sellise dokumendi
kunagi koostanud.
Kuna tahteavaldus asub Tervise Infosüsteemis (TIS), siis on see inimesega tegelevatele
tervishoiutöötajatele igal ajal kättesaadav. Siiski jääb küsimus, kuidas lahendatakse olukord,
kus kiirabitöötajatel on erakorralises situatsioonis vaja leida aeg üle vaadata inimese soov ja
aeg tegemaks raske eetiline otsus. Dokumendis toodud näide kolmanda valiku kohta ilmestab
seda hästi.
EÕL näeb murekohana ka tervishoiutöötajate töökoormuse kasvu statsionaarsel ravil olevate
patsientide hindamiseks. Prognostiline ebakindlus, kiireloomuline otsustusvajadus ning
patsiendi tahte tõlgendamine võivad erineda nii olukordade kui ka ravimeeskondade lõikes,
mistõttu võib aruteludele kuluda prognoositust enam aega. Lisaks tuleb arvestada võimalike
kindlustusjuhtumite kasvuga. Näiteks olukorras, kus patsient on teinud tahteavalduse, kuid
ravimeeskond hindab paranemislootust piisavaks ja jätkab ravi. Kui oodatud paranemist siiski
ei toimu ning patsient jääb kõrvalabist sõltuvaks, loob see fooni süüdistusteks, justkui oleks
patsiendi tahteavaldust eiratud. Seetõttu on hädavajalik, et tervishoiutöötajate alusetu
süüdistamise vältimiseks oleksid taolised olukorrad regulatsioonis või rakendusjuhistes selgelt
käsitletud.
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
2
Küsitav on, kuidas tagatakse tervishoiutöötajate vaimse tervise hoidmine olukorras, kus
palliatiivravi osas otsustab patsient rakendatavate meetmete osas täielikult ning
tervishoiutöötajad peavad pealt vaatama leevendamata kannatusi. Eraldi tähelepanu vajab
eetiline konsultatsioon – soovime teada, kas kõikidel tervishoiuteenuse osutajatel on reaalselt
võimalus ja võimekus eetilise konsultatsiooni saamiseks nii tahteavaldust kinnitades kui tahte
tõlgendamiseks keerulisemates olukordades?
Peame oluliseks, et regulatsiooni rakendamisel oleks senisest selgemalt kirjeldatud õe roll,
vastutus ja tegevuspiirid. Õed puutuvad patsiendiga kokku ööpäevaringselt ning võivad olla
esimesed tervishoiutöötajad, kes peavad patsiendi seisundi järsu halvenemise korral tegutsema.
Seetõttu peab kehtiv elulõpu tahteavaldus olema õele kiiresti ja üheselt kättesaadav ning peab
olema selgelt reguleeritud, kuidas toimida kiireloomulises olukorras, tahteavalduse ebaselguse
või infosüsteemi kättesaamatuse korral. Samuti vajavad täpsustamist palliatiivravi ja
õendustoimingute rakendamise põhimõtted ning vastutuse jaotus arsti, õe, usaldusisiku ja
lähedaste vahel.
Seletuskirjas kirjeldatud eelnõu väljatöötamise ekspertide hulgas on nimetatud arste ja
TEHIKu töötajaid, kuid vähemalt esitatud loetelus ei ole õendusala eksperti nimetatud.
Arvestades, kui suur osa elulõpuravist ja patsiendi igapäevasest toetamisest on just õendusabi,
teeme ettepaneku kaasata rakendusjuhiste ja koolituse sisulisse väljatöötamisse kindlasti
õendusala esindajad.
Lugupidamisega
Kätlin Lillemaa
/allkirjastatud digitaalselt/
Eesti Õdede Liidu president