ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Margaret Makk

nõunik

Riigiprokuratuur

[email protected]

Teie 04.08.2026 nr RP-6-1/26/7315-1 Meie 21.08.2026 nr 2.3-8/26/3028-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai 23.07.2026 Riigiprokuratuuri selgitustaotluse, mis puudutab

avalikkusele, eelkõige ajakirjanikele, juurdepääsu võimaldamist lõpetatud kriminaalasjade

teabele. Vastame küsimuste esitamise järjekorras.

1. Lõpetatud kriminaalasjade nimekirja väljastamine

Prokuratuuri Avalike suhete talitus väljastab ajakirjanikele nimekirju prokuratuuri lõpetatud

kriminaalasjadest. Prokuratuuri senine seisukoht on olnud, et tegemist on avaliku teabega (AvTS

§ 3 lg 1), prokuratuur on teabevaldaja (AvTS § 4 lg 1 ja § 5), pöördumine on teabenõue

olemasoleva dokumenteeritud teabe saamiseks (AvTS § 6), teabenõudja on iga isik (AvTS § 7) ning

teabevaldajal on abistamiskohustus (AvTS § 15), kusjuures teabenõudja ei pea üldjuhul oma huvi

põhjendama.

1.1. Kas eeltoodud õiguslik alus on nimekirja väljastamiseks korrektne ja piisav?

Vastus: Teave prokuratuuri lõpetatud kriminaalasjade kohta on avalik teave avaliku teabe seaduse

(AvTS) § 3 lõike 1 mõistes. Teadmata millisel kujul ja millises andmekoossisus nimekirja

väljastate saame selgitada järgnevat. Kui teave lõpetatud kriminaalasjade kohta on prokuratuuri

valduses olemas sellisel kujul nagu see ajakirjanikele nimekirjana väljastatakse on tegemist

teabenõude korras teabe väljastamisega (AvTS 3. ptk) ehk nimekirja väljastamine toimub AvTS-i

alusel. Sel juhul on nimekirja väljastamise üldisteks alusteks AvTS § 4 lõige 1 ja § 9 lõige 1.

Täiendavalt juhime tähelepanu sellele, et teabevaldajal tuleb tagada, et nimekirja väljastamisel ei

saaks avalikuks juurdepääsupiiranguga teave.

Kui prokuratuuril ei ole olemas väljastatavat teavet sellisel kujul nagu see ajakirjanikele

edastatakse ja nimekirja väljastamiseks tuleb vastav loetelu kokku panna asutuses olemasoleva

teabe põhjal, siis on tegemist selgitustaotlusele vastamisega, mida reguleerib märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise seadus, mitte AvTS (§ 2 lg 3).

2. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruste väljastamine

Nimekirja alusel võidakse järgmise sammuna soovida konkreetseid kriminaalmenetluse

lõpetamise määruseid.

2.1. Kes on teabevaldaja AvTS mõttes olukorras, kus lõpetamise määruse koostas uurimisasutus

prokuratuuri loal, kriminaaltoimik prokuratuuris ei asu, kuid dokument on prokuratuurile

infosüsteemi kaudu kättesaadav? Kas prokuratuur peab teabenõude AvTS § 21 lg 1 alusel

edastama uurimisasutusele või on prokuratuur ise teabevaldajaks, kuna teave on faktiliselt tema

valduses?

2 (3)

Vastus: Kriminaaltoimikus asuva menetluse lõpetamise määruse osas on teabevaldajaks nii

uurimisasutus kui ka prokuratuur. Uurimisasutus on teabevaldaja selle läbi, et asutuse valduses on

toimik. Prokuratuur on teabevaldaja läbi selle, et dokument on talle infosüsteemi kaudu

kättesaadav tema enda seadusjärgse funktsiooni täitmiseks (juhib ja teostab järelevalvet kohtueelse

menetluse üle). AvTS iseenesest on tehnoloogianeutraalne, seega pole vahet kas dokument on

paberil või infosüsteemis. AvTS § 21 lõige 1 kohalduks siis, kui prokuratuur teavet ei valdaks, aga

antud juhul valdab.

2.2. Kui teabevaldaja on uurimisasutus, kes dokumendi koostas ja kelle valduses toimik on, siis

kellel ja mis alusel lasub teabenõude täitmise koormus?

Vastus: Kui toimikule juurdepääsu soovitakse menetluse kestel, siis see toimub

kriminaalmenetluse seadustiku alusel. Toimikule juurdepääsu pärast menetluse lõppu ja otsuse

jõustumist, reguleerib AvTS (RKo nr 1-19-8262/17, p 43). AvTS-i alusel täidab teabenõude see

teabevaldaja, kellele teabenõue on esitatud ja kes taotletavat teavet valdab. Seega küsimuses

märgitud asjaolude põhjal täidab teabenõude uurimisasutus, kelle valduses on toimik.

E-toimikuga seoses selgitame järgnevat. Kuna e-toimikule on juurdepääs nii uurimisasutusel kui

prokuratuuril, siis see, millisel asutusel on õigus e-toimikust teavet väljastada, on reguleeritud e-

toimiku süsteemi asutamise ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimääruses. Selle alusel tuleb

asutustel ise välja selgitada, millised õigused, sh teabe väljastamise osas e-toimikuga seoses on

uurimisasutusel ja millised prokuratuuril.

2.3. Kas kriminaalmenetluse lõpetamise määrusel on õige kasutada juurdepääsupiirangut AvTS §

35 lg 1 p 1 alusel nagu senises menetluspraktikas tavaks on kujunenud?

Märgitud piirang kehtib kriminaalmenetluses kogutud teabele kuni menetluse lõpetamise ja otsuse

jõustumiseni. See tähendab, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele kehtib

juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 punkti 1 alusel üksnes menetluse ajal ning pärast menetluse

lõppu ja otsuse jõustumist langeb vastav piirang ära, kuid kehtima jäävad kõik muud piirangu

alused.

2.4. Kes on teabevaldaja, kui kriminaaltoimik on digitaalne ja seda peetakse e-toimiku süsteemis?

Vastus: Teabevaldajaks on nii uurimisasutus kui ka prokuratuur. Teabe väljastamise osas kehtib

üldpõhimõte, et toimikust teabe väljastamise üle otsustab asutus, kelle valduses asub toimik. E-

toimikust teabe väljastamise osas oleme seisukoha andnud punkti 2.2. vastuses.

2. Toimikuga tutvumine pärast kriminaalmenetluse lõppu

Vastus: Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib toimikule juurdepääsu üksnes menetluse kestel.

Toimikule juurdepääsu pärast menetluse lõppu ja otsuse jõustumist reguleerib AvTS.

3.1. Mis on õiguslik alus, mille alusel on menetlusvälisel isikul, sh ajakirjanikul, õigus

kriminaaltoimikuga tutvuda?

Vastus: Kuna pärast kriminaalmenetluse lõpetamist reguleerib toimikule juurdepääsu AvTS, siis

kõigi teabenõudjate nii menetlusosalise kui ka menetlusvälise isiku, sh ajakirjaniku õigus teabega

tutvuda tuleb AvTS §-ist 1. Soovitud teave tuleb väljastada AvTS-is sätestatud nõuete kohaselt.

Täiendavalt märgime, et antud olukorras ei ole menetlusosalisel suuremad õigused teavet saada,

kui kõigil teistel, va enda isikuandmete osas.

Juhime prokuratuuri tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluses kogutud teabe avalikustamise

kohta on selgitused Andmekaitse Inspektsiooni üldjuhendi 11. peatükis.

3 (3)

Loodetavasti saime Teile selgitustega abiks olla.

Lugupidamisega

Karin Uuselu

jurist

peadirektori volitusel