K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2026, Tallinn

Haldusasja number 3-26-1

Haldusasi Harri Värsi kaebus Harju Maakohtu kohustamiseks

lahendama kaebaja 26.11.2025 pöördumine uuesti või

väljastada pöördumises küsitud kohtulahendid

Menetlusosalised Kaebaja Harri Värs

Vastustaja Harju Maakohus, esindaja Liina Naaber-Kivisoo

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.09.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

3-26-1

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harri Värs esitas 26.11.2025 Harju Maakohtule pöördumise, milles palus talle edastada 1)

Harju Maakohtu 03.07.2012 otsus asjas, milles tunnistati süüdi Aleksei Dressen ja Viktoria

Dressen; 2) Viru Maakohtu 20.09.2022 määrus asjas 1-07-8640 (Romeo Kalda ennetähtaegse

vabastamise küsimus); 3) Harju Maakohtu 01.12.2022 määrus, Tallinna Ringkonnakohtu

16.01.2023 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrus asjas 1-15-400 (isiku

Eduard Mägi ennetähtaegse vabastamise küsimus). H. Värs palus tagada ligipääs soovitud

teabele vähemalt osas, millele juurdepääsupiirang ei kehti.

2. Harju Maakohtu esimees teatas H. Värsile 17.12.2025 kirjaga järgmist. Arvestades, et

Riigikohtu menetluses on haldusasi nr 3-22-2263, milles on käsitletud pöörduja õigust tutvuda

kolmandaid isikuid puudutavate kriminaalasjade toimikutega, siis saab Harju Maakohus

kõnealuse uue taotluse lahendada peale nimetatud asjas kohtuotsuse tegemist, kuivõrd selgub

Riigikohtu otsusest haldusorgani kohustus sarnaste taotluste lahendamiseks ja kaalutlused,

millest haldusorgan lähtuma peab.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 01.01.2026 H. Värsi kaebus nõuetes tunnistada Harju

Maakohtu 17.12.2025 vastus kvalitatiivselt põhiseadusega vastuolus olevaks ning kohustada

Harju Maakohut H. Värsi 26.11.2025 pöördumist uuesti lahendama või küsitud kohtulahendeid

väljastama.

4. Tallinna Halduskohtu 23.01.2026 kohtunõude kohaselt tuli Harju Maakohtul hiljemalt

30.01.2026 selgitada 17.12.2025 vastusega seonduvaid asjaolusid ning teatada, kas vastustaja

näeb võimalust lõpetada menetlus kompromissi või muu kokkuleppega.

5. Harju Maakohtu esimees selgitas 28.01.2026 vastuses kohtunõudele, et maakohtu esimehe

17.12.2025 e-kirja kaebajale tuleb käsitleda tähtaja pikendamisena ning maakohus peab

võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Vastuse andmise võimatuse tingis asjaolu, et

Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseis on haldusasjas 3-22-2263 andmas hinnangut

sarnasele olukorrale, mis loob õigusselguse ka käesoleva pöördumise lahendamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et Harju Maakohtu vastus on vastuolus põhiseadusega. Igaühel on õigus

pöörduda avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja ametiisikute poole (Eesti

Vabariigi Põhiseaduse § 46).

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Harju Maakohtu 03.07.2012 otsust asjas, milles tunnistati süüdi A. Dressen ja V. Dressen

ei ole võimalik kaebajale tutvumiseks edastada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2026

otsus nr 3-22-2263). Tegemist on kohtuasjaga, mis oli kuulutatud kinniseks riigisaladuse

kaitseks ja olenemata asjaolust, et kohtuotsus ei sisalda otseselt riigisaladust, siis on selle

avaldamine menetlusvälistele isikutele põhjendamatu. Lisaks sellele on kohaldatav avaliku

teabe seaduse (AvTS) § 40 lg 3, kuna kohtuotsus sisaldab ka isikuandmeid, seega kehtib

juurdepääsupiirang 75 aastat. Lisaks ei ole kaebaja põhistanud oma kaalukat õigust või huvi.

7.2. Kaebaja abstraktne kodanikuhuvi ei kaalu üles võimalikku riivet riigi julgeolekule, kuna

nimetatud otsus sisaldab asjaolusid, mille avaldamist on Kaitsepolitseiamet kui ka

Riigiprokuratuur soovinud piirata.

7.3. Kaebajale ei ole võimalik edastata ka Harju Maakohtu 01.12.2022 määrust ja Tallinna

Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrust ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrust asjas nr

1-15-400. Tegemist on kohtuotsustega, mis sisaldavad isikuandmeid ja millele kohaldub

3-26-1

3(5)

juurdepääsupiirang (AvTS § 40 lg 1 ja lg 3). Vastustaja möönab, et Viru Maakohtu 20.09.2022

määruse nr 1-07-8640 osas oleks vastustaja pidanud teabenõude edastama Viru Maakohtule.

Vastustaja on selle edastanud kohtuväliselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, sõltumata asjaolust, et maakohus ei ole

lõplikult keeldunud teabenõude täitmisest oma 17.12.2025 e-kirjas. Küll aga saab käesolevas

asjas esitatud vastusest kaebusele selgelt järeldada, et maakohus teabenõuet ei rahulda. Seega

on vastustaja vastanud keeldumisega teabenõudele, kuid on teinud seda hilinenult. Samas

hilinenult vastamine on menetlusnormi rikkumine, kuid ei mõjutanud keeldumise

õiguspärasust. Lõppkokkuvõttes on vastustaja õigesti keeldunud taotletud dokumentide

väljastamisest, kuivõrd kogu kriminaalasja toimik on juurdepääsupiiranguga, sh kohtuotsus.

Menetlusvälisel isikul puudub õigus tutvuda kinnise kriminaalasja toimikuga, sh

kohtuotsusega.

9. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on kaebaja teabenõude

täitmisest õiguspäraselt keeldunud.

10. Asja materjalist nähtuvalt esitas kaebaja 26.11.2025 Harju Maakohtule pöördumise, milles

palus edastada järgmised dokumendid: 1) Harju Maakohtu 03.07.2012 otsus asjas, milles

tunnistati süüdi A. Dressen ja V. Dressen; 2) Viru Maakohtu 20.09.2022 määrus nr 1-07-8640

ning 3) Harju Maakohtu 01.12.2022 määrus, Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrus ja

Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrus nr 1-15-400 (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl-

d) 5-6). Seejuures palus kaebaja tagada juurdepääs vähemalt sellele osale teabest, millele

juurdepääsupiirang ei kehti.

11. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et tegemist on teabenõudega AvTS § 6 tähenduses.

Vastavalt AvTS §-le 6 on teabenõue teabenõudja poolt AvTS-s sätestatud korras teabevaldajale

esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks.

12. Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul (AvTS § 18

lg 1). Kui teabenõuet ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete puudulikkuse tõttu täita, siis

teavitab teabevaldaja sellest teabenõudjat viie tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks

(AvTS § 18 lg 2). Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe

väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15

tööpäevani (AvTS § 19).

13. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on 17.12.2025 e-kirjas selgitanud, et saab kaebaja

teabenõudele vastata alles pärast Riigikohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-22-2263 otsuse

tegemist (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 5). Seejuures on Harju Maakohus kinnitanud oma

28.01.2026 vastuses Tallinna Halduskohtu kohtunõudele, et 17.12.2025 e-kirja tuleb käsitleda

tähtaja pikendamisena (dtl 17). Ühtlasi nähtub asja materjalist, et vastustaja ei ole ka peale

Riigikohtu halduskolleegiumi 16.04.2026 otsuse nr 3-22-2263 tegemist eraldi e-kirjaga kaebaja

teabenõudele vastanud.

14. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebaja 26.11.2025 teabenõudele ei ole vastatud

seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Küll aga saab lugeda, et vastustaja vastas kaebaja

teabenõudele vastuses kaebusele, s.o 04.06.2026. Seega saab alljärgnevalt kohus kontrollida,

kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale tema teabenõudes taotletud dokumentide

väljastamisest.

15. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud järgmist: „AvTS § 35 lg 1 p 1 näeb ette, et

teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks

3-26-1

4(5)

kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, v.a vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja

kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Seega, kuigi

AvTS lähtub avatud ühiskonna põhimõtetest (AvTS § 1) ja sellest, et avalikkus on reegel ning

piirang sellele erand, on kriminaalmenetlust puudutavalt kehtestatud imperatiivne lähtekoht

vastupidine. Teisisõnu, kogu kriminaalmenetluses kogutud teave tuleb AvTS § 35 lg 1 p 1 järgi

tunnistada juurdepääsupiiranguga teabeks /…/. KrMS ei reguleeri juurdepääsu maakohtus

arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule. Kuna AvTS § 35 lg 1 p 1 kohaldamisala ei sõltu

sellest, milliseid andmeid vaidlusalune kohtutoimik sisaldab /…/ ja millise

menetlusstaadiumiga on tegu, laieneb juurdepääsupiirang seega kogu maakohtus arhiveeritud

kriminaalasja kohtutoimikule /…/.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.04.2026 otsus nr 3-22-

2263, p 26). Veelgi enam, kohtute infosüsteemi andmetel on Harju Maakohtu 03.07.2012 otsus

asjas, millega tunnistati süüdi A. Dressen ja V. Dressen, kuulutatud kinniseks (tegemist on

kinnise kohtumenetlusega). Ka avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on tegemist kinnise

asjaga, mille materjalidele seati pikaajaline juurdepääsupiirang1.

16. AvTS § 9 lg 2 punkti 7 kohaselt on teabele juurdepääsu võimaldamisel teabevaldaja

kohustatud tagama teabe juurdepääsupiirangutest kinnipidamise. AvTS § 35 lg 1 p 31 kohaselt

on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe

sisejulgeoleku tagamise, riigikaitsepoliitika kujundamise, riigikaitse korraldamise, sealhulgas

riigi sõjalise kaitse planeerimise, ettevalmistamise ja juhtimise, või riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse korraldamisega tegeleva teabevaldaja struktuuriüksuse ülesannete ja

koosseisu, ametniku ja töötaja ning tema ülesannete kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek

ohustaks riigi julgeolekut või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset. Kuigi AvTS § 38 lg

4 võimaldab asutuse juhil kaalutlusõigust otsustamaks menetlusvälise isiku juurdepääs

asutusesiseseks tunnistatud teabele, siiski tuleb arvesse võtta, et see ei kahjustaks riigi või

omavalitsusüksuse huve. Kohtu hinnangul on kinnise menetluse puhul selline kaalutlusõigus

redutseerunud nullini.

17. Ülaltoodu kokkuvõtteks keeldus vastustaja õiguspäraselt kaebajale juurdepääsu

võimaldamisest kinniseks kuulutatud kriminaalasjas tehtud kohtulahendile.

18. Teiseks taotles kaebaja juurdepääsu Viru Maakohtu 20.09.2022 määrusele nr 1-07-8640.

19. Tulenevalt AvTS § 21 lg-st 1, kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja

pädeva teabevaldaja ja edastab talle teabenõude viivitusteta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva

jooksul, teatades sellest samal ajal teabenõudjale.

20. Asja materjalist nähtub, et vastustaja on 04.06.2026 edastanud teabenõude Viru Maakohtu

20.09.2022 määruse nr 1-07-8640 osas Viru Maakohtule ning teavitanud sellest ka teabenõudjat

(dtl 29). Kuigi vastustaja ei ole teabenõuet edastanud viivitamatult ega ka hiljemalt 5 tööpäeva

jooksul, ei mõjutanud see menetlusnormi rikkumine teabenõude edastamise õiguspärasust

(HMS § 58).

21. Kolmandaks on kaebaja taotlenud juurdepääsu Harju Maakohtu 01.12.2022 määrusele,

Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrusele ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023

määrusele nr 1-15-400.

22. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tegemist on kriminaalasjas tehtud lahenditega, mistõttu on

taotlenud juurdepääsu kriminaalasjatoimikule. Seetõttu kehtib ka taotletud dokumentidele

juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 punkti 1 alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

26.04.2023 määrusest nr 1-15-400 nähtuvalt on tegemist kinnipeetava vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata jätmist puudutavate lahenditega. Tulenevalt KrMS § 4081 lg-st 1

avalikustatakse jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse,

1 Aleksei Dresseni kriminaalasi salastatakse pooleks sajandiks - Delfi

3-26-1

5(5)

selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas, milles

kohtumäärus tehti, jätkub kohtueelne menetlus. „Kolleegium selgitab, et menetlust lõpetavate

kohtuotsuste ja -määruste all tuleb viidatud sätte kontekstis mõista kohtulahendeid, millega

kriminaalasja kohtulik arutamine selle kohtuastme jaoks siduvalt lõpetatakse. Sellisteks

lahenditeks on eeskätt vastava kohtuinstantsi kohtuotsused kõigis menetlusliikides (KrMS §

238 lg 1 p 4, § 248 lg 1 p 5, § 253 p 1, § 2565 lg 1 p 2, § 309 lg 1, § 337 lg 1 ja § 361 lg 1) ning

kohtumäärused, millega kriminaalmenetlus mis tahes menetlusliigis lõpetatakse

kriminaalmenetlust välistavate asjaolude esinemise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p-d 2-6), seoses

mõistliku aja möödumisega (KrMS § 2742) või otstarbekuse kaalutlustel (KrMS § 274 lg-d 5-

6). Erinevalt loetletud lahenditest ei ole täitemenetluses tehtavatel määrustel

kriminaalmenetlust lõpetavat toimet. Kaitsjatel on seega õigus, et selliseid esimese ja teise

astme kohtu määruseid arvutivõrgus ei avalikustata, kuna need ei kuulu KrMS § 4081 lg 1

kohaldamisalasse. Riigikohtu lahendite jaoks on nähtud ette erikord /…/. Ülaltoodust järeldub,

et KrMS § 4081 lg 1 alusel ei olnud alust avalikustada ringkonnakohtu määrusi, millega jäeti

/…/ karistuse täitmisele pööramise ja tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise peale esitatud kaebused rahuldamata.“ (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.11.2024

määrus nr 1-21-957 ja nr 1-21-5438, punktid 9-10). Järelikult ei kuulunud kaebaja taotletud

lahendid avalikustamisele.

23. Tulenevalt AvTS § 39 lg-st 1 võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses olevatele

isikuandmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM) või seaduses sätestatud aluse olemasolul AvTS-s

sätestatud korras.

24. Juhindudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.11.2024 määruses nr 1-21-957 ja nr 1-21-

5438 toodust, puudus maakohtul õigus neid lahendeid avalikustada. Ka ei nähtu kaebaja

teabenõudest kaalukat õigustatud huvi, kuivõrd huvi veenduda võimu teostamise läbipaistvuses

ja õiguspärasuses (dtl 5), on pelgalt õigustatud huvi IKÜM art 6 lg 1 punkti f mõttes (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 16.04.2026 otsus nr 3-22-2263, p-d 32.2 ja 33). Seda enam, et

kaebajal on võimalus tutvuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.11.2024 määrusega nr 1-21-

957 ja nr 1-21-5438, oli isikuandmete kaitse kaalukam, kui kaebaja õigustatud huvi.

25. AvTS § 40 lg 3 kohaselt kehtib asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid

sisaldavale teabele juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat

või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates

isiku sünnist. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et taotletud Harju Maakohtu 01.12.2022

määrusele, Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrusele ja Tallinna Ringkonnakohtu

21.09.2023 määrusele nr 1-15-400 kehtib juurdepääsupiirang 75 aastat.

26. Ülaltoodust tulenevalt on vastustaja õiguspäraselt keeldunud kaebaja teabenõude

rahuldamisest ka seoses Harju Maakohtu 01.12.2022 määruse, Tallinna Ringkonnakohtu

16.01.2023 määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrusega nr 1-15-400.

27. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad menetlusosaliste

võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2026, Tallinn

Haldusasja number 3-26-1

Haldusasi Harri Värsi kaebus Harju Maakohtu kohustamiseks

lahendama kaebaja 26.11.2025 pöördumine uuesti või

väljastada pöördumises küsitud kohtulahendid

Menetlusosalised Kaebaja Harri Värs

Vastustaja Harju Maakohus, esindaja Liina Naaber-Kivisoo

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.09.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

3-26-1

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harri Värs esitas 26.11.2025 Harju Maakohtule pöördumise, milles palus talle edastada 1)

Harju Maakohtu 03.07.2012 otsus asjas, milles tunnistati süüdi Aleksei Dressen ja Viktoria

Dressen; 2) Viru Maakohtu 20.09.2022 määrus asjas 1-07-8640 (Romeo Kalda ennetähtaegse

vabastamise küsimus); 3) Harju Maakohtu 01.12.2022 määrus, Tallinna Ringkonnakohtu

16.01.2023 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrus asjas 1-15-400 (isiku

Eduard Mägi ennetähtaegse vabastamise küsimus). H. Värs palus tagada ligipääs soovitud

teabele vähemalt osas, millele juurdepääsupiirang ei kehti.

2. Harju Maakohtu esimees teatas H. Värsile 17.12.2025 kirjaga järgmist. Arvestades, et

Riigikohtu menetluses on haldusasi nr 3-22-2263, milles on käsitletud pöörduja õigust tutvuda

kolmandaid isikuid puudutavate kriminaalasjade toimikutega, siis saab Harju Maakohus

kõnealuse uue taotluse lahendada peale nimetatud asjas kohtuotsuse tegemist, kuivõrd selgub

Riigikohtu otsusest haldusorgani kohustus sarnaste taotluste lahendamiseks ja kaalutlused,

millest haldusorgan lähtuma peab.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 01.01.2026 H. Värsi kaebus nõuetes tunnistada Harju

Maakohtu 17.12.2025 vastus kvalitatiivselt põhiseadusega vastuolus olevaks ning kohustada

Harju Maakohut H. Värsi 26.11.2025 pöördumist uuesti lahendama või küsitud kohtulahendeid

väljastama.

4. Tallinna Halduskohtu 23.01.2026 kohtunõude kohaselt tuli Harju Maakohtul hiljemalt

30.01.2026 selgitada 17.12.2025 vastusega seonduvaid asjaolusid ning teatada, kas vastustaja

näeb võimalust lõpetada menetlus kompromissi või muu kokkuleppega.

5. Harju Maakohtu esimees selgitas 28.01.2026 vastuses kohtunõudele, et maakohtu esimehe

17.12.2025 e-kirja kaebajale tuleb käsitleda tähtaja pikendamisena ning maakohus peab

võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Vastuse andmise võimatuse tingis asjaolu, et

Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseis on haldusasjas 3-22-2263 andmas hinnangut

sarnasele olukorrale, mis loob õigusselguse ka käesoleva pöördumise lahendamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et Harju Maakohtu vastus on vastuolus põhiseadusega. Igaühel on õigus

pöörduda avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja ametiisikute poole (Eesti

Vabariigi Põhiseaduse § 46).

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Harju Maakohtu 03.07.2012 otsust asjas, milles tunnistati süüdi A. Dressen ja V. Dressen

ei ole võimalik kaebajale tutvumiseks edastada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2026

otsus nr 3-22-2263). Tegemist on kohtuasjaga, mis oli kuulutatud kinniseks riigisaladuse

kaitseks ja olenemata asjaolust, et kohtuotsus ei sisalda otseselt riigisaladust, siis on selle

avaldamine menetlusvälistele isikutele põhjendamatu. Lisaks sellele on kohaldatav avaliku

teabe seaduse (AvTS) § 40 lg 3, kuna kohtuotsus sisaldab ka isikuandmeid, seega kehtib

juurdepääsupiirang 75 aastat. Lisaks ei ole kaebaja põhistanud oma kaalukat õigust või huvi.

7.2. Kaebaja abstraktne kodanikuhuvi ei kaalu üles võimalikku riivet riigi julgeolekule, kuna

nimetatud otsus sisaldab asjaolusid, mille avaldamist on Kaitsepolitseiamet kui ka

Riigiprokuratuur soovinud piirata.

7.3. Kaebajale ei ole võimalik edastata ka Harju Maakohtu 01.12.2022 määrust ja Tallinna

Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrust ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrust asjas nr

1-15-400. Tegemist on kohtuotsustega, mis sisaldavad isikuandmeid ja millele kohaldub

3-26-1

3(5)

juurdepääsupiirang (AvTS § 40 lg 1 ja lg 3). Vastustaja möönab, et Viru Maakohtu 20.09.2022

määruse nr 1-07-8640 osas oleks vastustaja pidanud teabenõude edastama Viru Maakohtule.

Vastustaja on selle edastanud kohtuväliselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, sõltumata asjaolust, et maakohus ei ole

lõplikult keeldunud teabenõude täitmisest oma 17.12.2025 e-kirjas. Küll aga saab käesolevas

asjas esitatud vastusest kaebusele selgelt järeldada, et maakohus teabenõuet ei rahulda. Seega

on vastustaja vastanud keeldumisega teabenõudele, kuid on teinud seda hilinenult. Samas

hilinenult vastamine on menetlusnormi rikkumine, kuid ei mõjutanud keeldumise

õiguspärasust. Lõppkokkuvõttes on vastustaja õigesti keeldunud taotletud dokumentide

väljastamisest, kuivõrd kogu kriminaalasja toimik on juurdepääsupiiranguga, sh kohtuotsus.

Menetlusvälisel isikul puudub õigus tutvuda kinnise kriminaalasja toimikuga, sh

kohtuotsusega.

9. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on kaebaja teabenõude

täitmisest õiguspäraselt keeldunud.

10. Asja materjalist nähtuvalt esitas kaebaja 26.11.2025 Harju Maakohtule pöördumise, milles

palus edastada järgmised dokumendid: 1) Harju Maakohtu 03.07.2012 otsus asjas, milles

tunnistati süüdi A. Dressen ja V. Dressen; 2) Viru Maakohtu 20.09.2022 määrus nr 1-07-8640

ning 3) Harju Maakohtu 01.12.2022 määrus, Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrus ja

Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrus nr 1-15-400 (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl-

d) 5-6). Seejuures palus kaebaja tagada juurdepääs vähemalt sellele osale teabest, millele

juurdepääsupiirang ei kehti.

11. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et tegemist on teabenõudega AvTS § 6 tähenduses.

Vastavalt AvTS §-le 6 on teabenõue teabenõudja poolt AvTS-s sätestatud korras teabevaldajale

esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks.

12. Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul (AvTS § 18

lg 1). Kui teabenõuet ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete puudulikkuse tõttu täita, siis

teavitab teabevaldaja sellest teabenõudjat viie tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks

(AvTS § 18 lg 2). Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe

väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15

tööpäevani (AvTS § 19).

13. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on 17.12.2025 e-kirjas selgitanud, et saab kaebaja

teabenõudele vastata alles pärast Riigikohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-22-2263 otsuse

tegemist (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 5). Seejuures on Harju Maakohus kinnitanud oma

28.01.2026 vastuses Tallinna Halduskohtu kohtunõudele, et 17.12.2025 e-kirja tuleb käsitleda

tähtaja pikendamisena (dtl 17). Ühtlasi nähtub asja materjalist, et vastustaja ei ole ka peale

Riigikohtu halduskolleegiumi 16.04.2026 otsuse nr 3-22-2263 tegemist eraldi e-kirjaga kaebaja

teabenõudele vastanud.

14. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebaja 26.11.2025 teabenõudele ei ole vastatud

seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Küll aga saab lugeda, et vastustaja vastas kaebaja

teabenõudele vastuses kaebusele, s.o 04.06.2026. Seega saab alljärgnevalt kohus kontrollida,

kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale tema teabenõudes taotletud dokumentide

väljastamisest.

15. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud järgmist: „AvTS § 35 lg 1 p 1 näeb ette, et

teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks

3-26-1

4(5)

kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, v.a vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja

kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Seega, kuigi

AvTS lähtub avatud ühiskonna põhimõtetest (AvTS § 1) ja sellest, et avalikkus on reegel ning

piirang sellele erand, on kriminaalmenetlust puudutavalt kehtestatud imperatiivne lähtekoht

vastupidine. Teisisõnu, kogu kriminaalmenetluses kogutud teave tuleb AvTS § 35 lg 1 p 1 järgi

tunnistada juurdepääsupiiranguga teabeks /…/. KrMS ei reguleeri juurdepääsu maakohtus

arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule. Kuna AvTS § 35 lg 1 p 1 kohaldamisala ei sõltu

sellest, milliseid andmeid vaidlusalune kohtutoimik sisaldab /…/ ja millise

menetlusstaadiumiga on tegu, laieneb juurdepääsupiirang seega kogu maakohtus arhiveeritud

kriminaalasja kohtutoimikule /…/.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.04.2026 otsus nr 3-22-

2263, p 26). Veelgi enam, kohtute infosüsteemi andmetel on Harju Maakohtu 03.07.2012 otsus

asjas, millega tunnistati süüdi A. Dressen ja V. Dressen, kuulutatud kinniseks (tegemist on

kinnise kohtumenetlusega). Ka avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on tegemist kinnise

asjaga, mille materjalidele seati pikaajaline juurdepääsupiirang1.

16. AvTS § 9 lg 2 punkti 7 kohaselt on teabele juurdepääsu võimaldamisel teabevaldaja

kohustatud tagama teabe juurdepääsupiirangutest kinnipidamise. AvTS § 35 lg 1 p 31 kohaselt

on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe

sisejulgeoleku tagamise, riigikaitsepoliitika kujundamise, riigikaitse korraldamise, sealhulgas

riigi sõjalise kaitse planeerimise, ettevalmistamise ja juhtimise, või riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse korraldamisega tegeleva teabevaldaja struktuuriüksuse ülesannete ja

koosseisu, ametniku ja töötaja ning tema ülesannete kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek

ohustaks riigi julgeolekut või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset. Kuigi AvTS § 38 lg

4 võimaldab asutuse juhil kaalutlusõigust otsustamaks menetlusvälise isiku juurdepääs

asutusesiseseks tunnistatud teabele, siiski tuleb arvesse võtta, et see ei kahjustaks riigi või

omavalitsusüksuse huve. Kohtu hinnangul on kinnise menetluse puhul selline kaalutlusõigus

redutseerunud nullini.

17. Ülaltoodu kokkuvõtteks keeldus vastustaja õiguspäraselt kaebajale juurdepääsu

võimaldamisest kinniseks kuulutatud kriminaalasjas tehtud kohtulahendile.

18. Teiseks taotles kaebaja juurdepääsu Viru Maakohtu 20.09.2022 määrusele nr 1-07-8640.

19. Tulenevalt AvTS § 21 lg-st 1, kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja

pädeva teabevaldaja ja edastab talle teabenõude viivitusteta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva

jooksul, teatades sellest samal ajal teabenõudjale.

20. Asja materjalist nähtub, et vastustaja on 04.06.2026 edastanud teabenõude Viru Maakohtu

20.09.2022 määruse nr 1-07-8640 osas Viru Maakohtule ning teavitanud sellest ka teabenõudjat

(dtl 29). Kuigi vastustaja ei ole teabenõuet edastanud viivitamatult ega ka hiljemalt 5 tööpäeva

jooksul, ei mõjutanud see menetlusnormi rikkumine teabenõude edastamise õiguspärasust

(HMS § 58).

21. Kolmandaks on kaebaja taotlenud juurdepääsu Harju Maakohtu 01.12.2022 määrusele,

Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrusele ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023

määrusele nr 1-15-400.

22. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tegemist on kriminaalasjas tehtud lahenditega, mistõttu on

taotlenud juurdepääsu kriminaalasjatoimikule. Seetõttu kehtib ka taotletud dokumentidele

juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 punkti 1 alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

26.04.2023 määrusest nr 1-15-400 nähtuvalt on tegemist kinnipeetava vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata jätmist puudutavate lahenditega. Tulenevalt KrMS § 4081 lg-st 1

avalikustatakse jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse,

1 Aleksei Dresseni kriminaalasi salastatakse pooleks sajandiks - Delfi

3-26-1

5(5)

selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas, milles

kohtumäärus tehti, jätkub kohtueelne menetlus. „Kolleegium selgitab, et menetlust lõpetavate

kohtuotsuste ja -määruste all tuleb viidatud sätte kontekstis mõista kohtulahendeid, millega

kriminaalasja kohtulik arutamine selle kohtuastme jaoks siduvalt lõpetatakse. Sellisteks

lahenditeks on eeskätt vastava kohtuinstantsi kohtuotsused kõigis menetlusliikides (KrMS §

238 lg 1 p 4, § 248 lg 1 p 5, § 253 p 1, § 2565 lg 1 p 2, § 309 lg 1, § 337 lg 1 ja § 361 lg 1) ning

kohtumäärused, millega kriminaalmenetlus mis tahes menetlusliigis lõpetatakse

kriminaalmenetlust välistavate asjaolude esinemise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p-d 2-6), seoses

mõistliku aja möödumisega (KrMS § 2742) või otstarbekuse kaalutlustel (KrMS § 274 lg-d 5-

6). Erinevalt loetletud lahenditest ei ole täitemenetluses tehtavatel määrustel

kriminaalmenetlust lõpetavat toimet. Kaitsjatel on seega õigus, et selliseid esimese ja teise

astme kohtu määruseid arvutivõrgus ei avalikustata, kuna need ei kuulu KrMS § 4081 lg 1

kohaldamisalasse. Riigikohtu lahendite jaoks on nähtud ette erikord /…/. Ülaltoodust järeldub,

et KrMS § 4081 lg 1 alusel ei olnud alust avalikustada ringkonnakohtu määrusi, millega jäeti

/…/ karistuse täitmisele pööramise ja tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise peale esitatud kaebused rahuldamata.“ (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.11.2024

määrus nr 1-21-957 ja nr 1-21-5438, punktid 9-10). Järelikult ei kuulunud kaebaja taotletud

lahendid avalikustamisele.

23. Tulenevalt AvTS § 39 lg-st 1 võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses olevatele

isikuandmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM) või seaduses sätestatud aluse olemasolul AvTS-s

sätestatud korras.

24. Juhindudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.11.2024 määruses nr 1-21-957 ja nr 1-21-

5438 toodust, puudus maakohtul õigus neid lahendeid avalikustada. Ka ei nähtu kaebaja

teabenõudest kaalukat õigustatud huvi, kuivõrd huvi veenduda võimu teostamise läbipaistvuses

ja õiguspärasuses (dtl 5), on pelgalt õigustatud huvi IKÜM art 6 lg 1 punkti f mõttes (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 16.04.2026 otsus nr 3-22-2263, p-d 32.2 ja 33). Seda enam, et

kaebajal on võimalus tutvuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.11.2024 määrusega nr 1-21-

957 ja nr 1-21-5438, oli isikuandmete kaitse kaalukam, kui kaebaja õigustatud huvi.

25. AvTS § 40 lg 3 kohaselt kehtib asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid

sisaldavale teabele juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat

või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates

isiku sünnist. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et taotletud Harju Maakohtu 01.12.2022

määrusele, Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrusele ja Tallinna Ringkonnakohtu

21.09.2023 määrusele nr 1-15-400 kehtib juurdepääsupiirang 75 aastat.

26. Ülaltoodust tulenevalt on vastustaja õiguspäraselt keeldunud kaebaja teabenõude

rahuldamisest ka seoses Harju Maakohtu 01.12.2022 määruse, Tallinna Ringkonnakohtu

16.01.2023 määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrusega nr 1-15-400.

27. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad menetlusosaliste

võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)