MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

Justiits- ja Digiministeeriumile

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

21. august 2026

ARVAMUS TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUSE

MUUTMISE SEADUSE EELNÕU “Digiriigi akadeemia” KOHTA

Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduse eelnõu, 03.08.2026

Eesti Vabaharidusliit tänab võimaluse eest avaldada arvamust täiskasvanute koolituse seaduse

muutmise seaduse eelnõu kohta, millega kavandatakse Digiriigi Akadeemia õigusliku

raamistiku ja kesksete e-koolituste regulatsiooni kehtestamist.

Eesti Vabaharidusliit toetab eesmärki korrastada Digiriigi Akadeemia õiguslik alus, vähendada

avaliku sektori koolituste dubleerimist, parandada õppimisvõimaluste kättesaadavust ning

tagada isikuandmete töötlemisele selge seaduslik alus. Riigi jaoks oluliste teadmiste,

sealhulgas digipädevuste, küberturvalisuse ja elanikkonnakaitsega seotud teadmiste laialdasem

kättesaadavus on põhjendatud avalik eesmärk.

Samas ei piirdu eelnõu olemasoleva avaliku sektori sisese platvormi tehnilise ja õigusliku

korrastamisega. Eelnõuga laiendatakse täiskasvanute koolituse seaduse reguleerimisala,

suunatakse riiklik platvorm laiemale elanikkonnale, luuakse ulatusliku andmekoosseisuga

andmekogu, nähakse ette õppetegevuse pikaajaline jälgimine ja andmete väljastamine ning

luuakse alus personaalse õpiraja ja soovituste koostamiseks. Riigi rahastatud tasuta õppesisu

pakkumine mõjutab ka eraõiguslike ja kodanikuühiskonna koolituspakkujate

tegevuskeskkonda.

Eesti Vabaharidusliidu hinnangul ei ole nende muudatuste mõju, vajalikkust ega

proportsionaalsust praeguses eelnõus ja seletuskirjas piisavalt analüüsitud. Seetõttu palume

eelnõu enne edasist menetlemist oluliselt täiendada.

1. Väljatöötamiskavatsus ja mõjuanalüüs

Seletuskirja kohaselt jäeti väljatöötamiskavatsus koostamata põhjusel, et eelnõuga ei looda uut

avalikku teenust, vaid korrastatakse juba toimiva lahenduse õiguslikku alust ning

muudatustega ei kaasne olulist mõju.

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

See järeldus ei ole täielikult kooskõlas eelnõu sisu ja seletuskirjas kirjeldatud mõjudega.

Eelnõuga:

1. laiendatakse täiskasvanute koolituse seaduse reguleerimisala;

2. laiendatakse algselt avaliku sektori töötajatele suunatud platvorm kogu elanikkonnale;

3. antakse riiklikule platvormile ülesanne pakkuda, hallata, arendada ja ajakohastada

mitteformaalõpet;

4. kehtestatakse täidesaatva riigivõimu asutustele kohustus teha teatav õppesisu

platvormil kättesaadavaks;

5. luuakse ulatusliku andmekoosseisu ja kümneaastase säilitustähtajaga riiklik

andmekogu;

6. võimaldatakse isikustatud õpitegevuse analüüsi ning tulevikus personaalsete

õppimissoovituste koostamist;

7. kujundatakse eraõiguslike isikute riiklikule platvormile juurdepääsu tingimused.

Seletuskiri hindab mitu mõju, sealhulgas mõju majandusele, riigiasutuste töökorraldusele ja

põhiõigustele, keskmise ulatusega mõjuks. See muudab küsitavaks järelduse, et eelnõuga ei

kaasne väljatöötamiskavatsust eeldavat olulist mõju.

Eesti Vabaharidusliit palub:

1. põhjendada täiendavalt VTK koostamata jätmist või teha eelnõu tegelikule ulatusele

vastav alternatiivide ja mõjude analüüs;

2. võrrelda kavandatud lahendust üksnes avaliku sektori kohustuslike koolituste

reguleerimise, kohustusliku ja vabatahtliku õppe eraldi andmetöötlusmudelite,

isikustamata juurdepääsu, hajusa andmevahetuse ning minimaalse andmekoosseisuga

lahendusega;

3. analüüsida eraldi mõju eraõiguslikele koolitusasutustele, vabahariduslikele

ühendustele, mittetulundusühingutele ja olemasolevatele e-õppeplatvormidele.

Halduskoormuse puudumine ei tähenda, et puuduks mõju konkurentsile, teenuste nõudlusele

või koolitusvaldkonna toimimisele.

2. Digiriigi Akadeemia koht õigussüsteemis

Eelnõu puhul vajab põhimõttelist lahendamist Digiriigi Akadeemia õiguslik olemus ja

regulatsiooni asukoht. Probleemikirjelduse ning kavandatud sätete järgi on platvormi

raskuskese avaliku sektori koolituskorraldusel, kesksete koolituste haldamisel, kohustuslike

koolituste läbimise kontrollimisel ning avaliku sektori töötajate õpiandmete töötlemisel. Ka

keskse e-koolituse mõiste lähtub avaliku sektori vajadustest. Elanikkonnale suunatud tegevuse

tegelik osakaal ja piirid jäävad seevastu ebaselgeks.

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

TäKS reguleerib eelkõige täiskasvanute täienduskoolitust. Kavandatav regulatsioon loob samal

ajal õigusliku aluse avaliku sektori ülesele koolitus- ja kompetentsijuhtimise platvormile ning

selle andmekogule. Seetõttu ei ole veenvalt põhjendatud, miks tuleb just selle ülesande

täitmiseks laiendada TäKS-i reguleerimisala tegevustele, mis ei vasta täienduskoolituse

tunnustele.

Enne regulatsiooni asukoha valimist tuleb üheselt määratleda, kas Digiriigi Akadeemia on

eelkõige avaliku sektori koolitus- ja kompetentsijuhtimise lahendus või riikliku

haridussüsteemi osa. Esimesel juhul tuleb kaaluda regulatsiooni paigutamist avaliku teenistuse

seadusesse; teisel juhul Eesti Vabariigi haridusseadusesse või eraldiseisvasse regulatsiooni.

Kui regulatsioon jääb TäKS-i, peab seletuskiri põhjendama, miks on see süsteemselt sobivam

kui nimetatud alternatiivid.

3. Mõisted, TäKS-i kohaldumine ja keskse koolituse määramine

Eelnõus kasutatakse mõisteid „e-koolitus“, „e-õppevara“, „mitteformaalõpe“ ja

„täienduskoolitus“, kuid nende omavaheline seos ja õiguslik tähendus ei ole piisavalt selge. E-

koolituse puhul peab olema üheselt arusaadav, millal on tegemist TäKS-i tähenduses

täienduskoolitusega, mis peab põhinema õppekaval ning millele kohalduvad õpiväljundite,

õppe sisu, lõpetamise tingimuste, koolitaja ja kvaliteedi nõuded. E-õppevara tuleks eristada

õppetegevusest ning käsitada õppimist toetava materjalina.

Samuti tuleb täpsustada keskse e-koolituse ja e-õppevara määratlemise kord. Sõnastus „mitmel

avaliku sektori asutusel või valitsemisalal“ ei anna piisavalt selget kriteeriumi, millal on

vajadus keskne. Seadusest ei selgu, kes keskse vajaduse tuvastab, milliste kriteeriumide alusel

seda tehakse, milline on kesksete koolituste nimekirja õiguslik tähendus ega kuidas

lahendatakse asutuste eriarvamused.

Eesti Vabaharidusliit palub määratleda mõisted järjepidevalt, sätestada keskseks tunnistamise

objektiivsed kriteeriumid ja vastutav otsustaja ning täpsustada keskseks tunnistamise

õiguslikud tagajärjed.

4. Andmetöötluse ulatus ja proportsionaalsus

Eelnõu võimaldab töödelda muu hulgas isiku kvalifikatsiooni, pädevuse ja oskuste andmeid,

töökoha ja hõive andmeid, valdkondlikke identifikaatoreid, suhtluse ja tagasiside andmeid,

kasutajaeelistusi, platvormil liikumise andmeid ning õppesisu, edenemise ja õpitulemuste

andmeid.

Seletuskiri kirjeldab nende andmekategooriate võimalikke kasutusviise, kuid ei erista piisavalt

erinevaid kasutusjuhtumeid. Kohustusliku tööalase koolituse kontroll, vabatahtliku avaliku

õpiampsu kasutamine, tunnistuse väljastamine, tehnilise probleemituvastamine, statistika

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

koostamine ja personaalse soovituse andmine on erineva eesmärgi ning riive intensiivsusega

toimingud.

Eelnõust ei selgu, kas iga kasutaja kohta võib töödelda kogu § 16² lõikes 2 nimetatud

andmekoosseisu või sõltub see konkreetsest õppetegevusest ja eesmärgist. Avarad

andmekategooriad ning täpse koosseisu jätmine määrusesse ei taga iseenesest IKÜM artikli 5

lõike 1 punktis c sätestatud minimaalsuse põhimõtte järgimist.

Eesti Vabaharidusliit palub:

1. eristada seaduses või selges volitusnormis kohustusliku ja vabatahtliku õppetegevuse

andmetöötlus;

2. määrata andmekategooriate kaupa kindlaks töötlemise eesmärk, isikute ring ja

maksimaalne ulatus;

3. võimaldada elanikkonnale suunatud avaliku õppesisu isikustamata kasutamist, kui

tuvastamine, tulemuse tõendamine või personaalne teenus ei ole vajalik;

4. põhjendada klikkide, kasutusmustrite, õppimiskiiruse, katkestamiste, korduste,

sõnumite ja foorumipostituste isikustatud töötlemist;

5. sätestada andmete väljastamise saajad, eesmärgid ja maksimaalne andmekoosseis, eriti

tööandjale ja kontrolliasutusele väljastamisel;

6. hinnata, kas töökoha, ametikoha, hõive ja identifikaatorite kopeerimise asemel saab

kasutada ajakohaseid registripäringuid;

7. täpsustada kaasvastutavate töötlejate vastutuse jaotus kooskõlas IKÜM artikliga 26.

5. Kümneaastane säilitustähtaeg

Seletuskirjas põhjendatakse kümneaastast säilitustähtaega eelkõige vajadusega tõendada

kohustuslike koolituste läbimist, lahendada vaidlusi, teha järelevalvet ning toetada avaliku

sektori personali pikaajalist planeerimist. Need eesmärgid võivad põhjendada teatavate

läbimis- ja tõendiandmete pikemaajalist säilitamist, kuid mitte automaatselt kõigi andmete

sama pikka säilitamist.

Ühetaoline tähtaeg hõlmab ka elanikkonna vabatahtliku õppetegevuse, kasutajaeelistuste,

tagasiside, suhtluse, platvormil liikumise, tehniliste logide ja soovitusprofiilidega seotud

andmeid. See ei arvesta andmete erinevat tundlikkust, kasutusotstarvet ega praktilist

kehtivusaega. EHIS-es säilitatavate formaalhariduse õpiandmete tähtaeg ei ole automaatselt

sobiv võrdlusalus vabatahtlike õpiampsude või kasutusmustrite puhul.

Eesti Vabaharidusliit teeb ettepaneku:

1. asendada üldine kümneaastane tähtaeg andmekategooriate ja eesmärkide järgi

diferentseeritud tähtaegadega;

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

2. säilitada kohustusliku koolituse läbimisandmeid üksnes vastava kohustuse, pädevuse,

vaidluse või järelevalve seisukohalt vajaliku aja jooksul;

3. kehtestada oluliselt lühem tähtaeg kasutajaeelistustele, suhtlus- ja tagasisideandmetele,

tehnilistele logidele ning liikumisandmetele;

4. anonüümida analüütiliseks kasutuseks vajalikud andmed esimesel võimalusel;

5. anda vabatahtlikule kasutajale võimalus kustutada mittevajalik õpiajalugu, kui

säilitamiseks puudub muu õiguslik alus.

6. Personaalne õpirada ja võimalik profiilianalüüs

Seletuskirja andmetabelis nimetatakse soovitusalgoritmide profiile, õppija profiili põhjal

loodud prognoose, soovitusi ja riskiskoore. Eelnõu ise piirdub üldise volitusega kuvada läbitud

õppe ülevaade ja soovitused tulevaseks õppeks.

Eelnõust ei selgu:

1. kas soovitusi koostatakse reeglipõhiselt või automatiseeritud isikuandmete analüüsi

abil;

2. milliseid andmeid ja järeldusi kasutatakse;

3. mida tähendab riskiskoor;

4. kas soovitus või skoor võib mõjutada koolitusele pääsemist, tööalast hindamist või

muid otsuseid;

5. kas tegemist on IKÜM artikli 4 punkti 4 tähenduses profiilianalüüsiga ning millised

läbipaistvus-, vastuväite- ja inimsekkumise tagatised kasutajale antakse.

Eesti Vabaharidusliit teeb ettepaneku sätestada enne funktsiooni rakendamist seaduses

töötlemise eesmärk, kasutatavate andmete põhikategooriad, soovituse õiguslik tähendus ja

kasutaja õigused. Soovitusprofiili ega riskiskoori ei tohi kasutada õppija suhtes kahjuliku

tööalase või haldusotsuse tegemiseks ilma eraldi seadusliku aluseta.

Personaalne õpirada peab olema vabatahtlik. Platvormi peab saama kasutada profiili loomiseta

ning kasutajal peab olema võimalik profiil kustutada. Enne kasutuselevõttu tuleb koostada

IKÜM artikli 35 kohane andmekaitsealane mõjuhinnang või sisuliselt põhjendada selle

tegemata jätmist. Analüüs peab hõlmama ka IKÜM artiklitest 13, 14, 15 ja 21 tulenevaid õigusi

ning selgitama, kas kasutatakse tehisintellekti või eeldefineeritud reegleid.

7. Mõju vabaharidusele ja eraõiguslikele koolituspakkujatele

Digiriigi Akadeemia ei ole üksnes tehniline keskkond avaliku sektori sisekoolituste

majutamiseks. Platvorm hakkab pakkuma, haldama, arendama ja ajakohastama õppesisu ka

laiemale elanikkonnale ning selle tegevust rahastatakse avalikest vahenditest.

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

Tasuta riiklik teenus võib mõjutada turgu, kui see asendab seni eraõiguslikelt või

vabahariduslikelt pakkujatelt tellitud koolitusi või vähendab nõudlust samateemaliste teenuste

järele. Vabahariduse pakkujad ei tegutse alati kasumi eesmärgil, kuid sõltuvad tegevuse

jätkamiseks osalustasudest, projektirahastusest või avalikest tellimustest. Seetõttu ei saa

mõjuanalüüsi piiritleda ettevõtjate halduskoormusega.

Eesti Vabaharidusliit palub hinnata:

1. millistes teemades ja või valdkondades hakkab riik kogu elanikkonnale õppesisu

tootma või tellima;

2. mil määral võib tasuta riiklik õppesisu asendada eraõiguslikke ja vabahariduslikke

koolitusi;

3. kuidas mõjutab keskne tellimine väikeste ja piirkondlike pakkujate turulepääsu;

4. kuidas kaasatakse õppesisu loomisse koolitusasutusi, vabahariduslikke ühendusi ja

valdkondlikke eksperte;

5. kuidas välditakse olukorda, kus riik on korraga platvormi omanik, õppesisu tellija,

pakkuja, turulepääsu otsustaja ja kvaliteedi hindaja.

8. Eraõiguslike pakkujate platvormile pääsemine

Eraõiguslik juriidiline isik võib teha oma õppesisu platvormil kättesaadavaks, kui sisu on

õppijale tasuta, kooskõlastatud valdkondliku ministeeriumiga ja täidab vähemalt ühe seaduses

nimetatud eelduse. Kriteeriumid „laiemale elanikkonnale“ ja „avalikes huvides“ on avarad

ning otsustamise menetlus on määratlemata.

Eelnõust ei selgu milline ministeerium otsustab, kes hindab avalikku huvi, milline on

menetlustähtaeg, kas samu nõudeid rakendatakse avaliku sektori sisule, millal võib

kooskõlastamisest keelduda või selle tagasi võtta, kuidas otsust põhjendatakse ja vaidlustatakse

ning kuidas toimitakse konkureerivate pakkujate puhul.

Riiklikule platvormile pääsemine võib anda pakkujale nähtavuse ja usaldusväärsuse. Seetõttu

tuleb seaduses või selges volitusnormis sätestada objektiivsed valikukriteeriumid,

menetlustähtajad, põhjendamiskohustus, huvide konflikti vältimise kord ja

vaidlustamisvõimalus. Avalikustada tuleks ka vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste statistika

ning kohaldatud hindamispõhimõtted.

9. Võrdne kohtlemine ja konkurentsitingimused

Kõik Digiriigi Akadeemias pakutavad õppimisvõimalused ei vasta täienduskoolituse

tunnustele. Erinev regulatsioon ei ole iseenesest põhjendamatu, kui tegevused on sisult ja

eesmärgilt erinevad. Ebaselge piiritlemine võib aga võimaldada sisult võrreldavat õpet

pakkuda erinevate nõuete alusel sõltuvalt sellest, kas tegevus nimetatakse täienduskoolituseks,

e-koolituseks, õpiampsuks või e-õppevaraks.

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

Konkurentsitingimusi võib mõjutada olukord, kus eraõiguslik täienduskoolitusasutus peab

täitma õppekava, koolitaja, korralduse ja kvaliteedi avalikustamise nõudeid, kuid sisult

võrreldav riiklik õppetegevus neid täitma ei pea.

Seletuskiri möönab, et kõik platvormil pakutavad õppimisvõimalused ei vasta

täienduskoolituse formaalsetele tunnustele. Piir nende vormide vahel jääb aga ebaselgeks.

Selle tulemusel võib sisult ja eesmärgilt võrreldav õppetegevus alluda erinevatele nõuetele

üksnes sõltuvalt sellest, kuidas tegevus nimetatakse või millisel platvormil seda pakutakse.

Eraõiguslikult täienduskoolitusasutuselt nõutakse muu hulgas õppekava, õpiväljundite ja

lõpetamise tingimuste kirjeldamist, koolitaja pädevuse avalikustamist ning kvaliteedi tagamise

põhimõtete järgimist. Eelnõust ei nähtu, et samaväärsed nõuded kehtiksid riiklikul platvormil

pakutavale muule e-koolitusele või õppetegevusele.

Eriti problemaatiline on olukord valdkondades, kus õigusakt või rahastamistingimus eeldab

eraõiguslikult koolitajalt kutset, kvalifikatsiooni või muud tõendatud pädevust, kuid riik võib

teha samas valdkonnas kättesaadavaks õppesisu, mille koostaja või koolitaja pädevusele

võrreldavat nõuet ei kohaldata.

Erinev kohtlemine võib olla põhjendatud üksnes siis, kui tegevused on tegelikult erinevad.

Praegune eelnõu ei anna piisavaid kriteeriume, mille alusel eristada täienduskoolitust, muud e-

koolitust, õpiampsu ja e-õppevara. Nii tekib oht, et rangemalt reguleeritud tegevus viiakse

leebema regulatsiooni alla pelgalt teise nimetuse kaudu.

Eesti Vabaharidusliit palub määratleda tegevuste piirid, lähtuda nõuete kohaldamisel

õppetegevuse tegelikust sisust ja funktsioonist, kehtestada võrreldavale tegevusele võrreldavad

minimaalsed kvaliteedi- ja läbipaistvusnõuded ning analüüsida mõju ettevõtlusvabadusele,

võrdsele kohtlemisele ja ausatele konkurentsitingimustele.

Eraõigusliku isiku õppesisu võib platvormile pääseda üksnes siis, kui see on tasuta,

kooskõlastatud valdkondliku ministeeriumiga ning vastab vähemalt ühele seaduses nimetatud

eeldusele. Samas on kriteeriumid „laiemale elanikkonnale“ ja „avalikes huvides“ avarad ning

otsustamise kord puudulikult määratletud.

Seadusest ei selgu:

1. milliste sisuliste ja kvaliteedikriteeriumide järgi ministeerium õppesisu valib;

2. kas ja kuidas hinnatakse koolitaja või sisu koostaja pädevust;

3. kas samad nõuded kehtivad riigi enda ja eraõigusliku pakkuja õppesisule;

4. millistel alustel võib kooskõlastamisest keelduda või selle tagasi võtta;

5. kuidas otsust põhjendatakse ja kuidas saab pakkuja selle vaidlustada;

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

6. kuidas välditakse huvide konflikti olukorras, kus riik on korraga platvormi omanik,

õppesisu tellija, pakkuja, valija ja kvaliteedi hindaja.

Riiklikule platvormile pääsemine annab pakkujale nähtavuse, usaldusväärsuse ja juurdepääsu

suurele kasutajaskonnale. Seetõttu ei saa turulepääs sõltuda üksnes ministeeriumi avarast

kaalutlusest. Valik peab põhinema seaduses või selges rakendusaktis sätestatud objektiivsetel,

avalikel ja kontrollitavatel kriteeriumidel.

10. Kvaliteet, vastutus ning autori- ja kasutusõigused

Eelnõu volitusnorm lubab määrusega kehtestada tehnilised ja vormilised nõuded, kuid

seletuskiri omistab neile ka sisu korrektsuse ja metoodilise kvaliteedi tagamise eesmärgi.

Tehnilised ja vormilised nõuded ei ole samastatavad sisuliste ega pedagoogiliste nõuetega. Kui

määruse andjale soovitakse anda selline pädevus, peab see volitusnormist selgelt nähtuma.

Selgelt tuleb eristada platvormi pidaja tehniline ja andmekaitseline vastutus konkreetse

õppesisu pakkuja vastutusest. Eelnõu peab määrama, kes kontrollib sisu enne avaldamist, kes

jälgib ajakohasust, kes vastutab ebaõige teabe eest, kuidas teatatakse veast, millal sisu

eemaldatakse ja kes vastutab mitme asutuse koostöös loodud materjali eest.

Iga õppesisu juures peaks olema avalik vähemalt vastutav asutus või isik, autor või sisuline

ekspert, eesmärk ja sihtrühm, õppetegevuse liik, teave TäKS-i kohaldumise kohta, koostamise

ja viimase ülevaatamise kuupäev, järgmise ülevaatamise tähtaeg, kvaliteedinõuded ning

tagasisidekanal.

Kui tegemist on TäKS-i tähenduses täienduskoolitusega, peab koolituse pakkuja täitma kõiki

TäKS-ist tulenevaid nõudeid sõltumata sellest, kas koolitus toimub Digiriigi Akadeemias või

muul platvormil. Kui tegemist ei ole täienduskoolitusega, tuleb kasutajale seda selgelt öelda

ning vältida tunnistuse, tõendi või „sertifikaadi“ kasutamist viisil, mis jätab mulje formaalse

täienduskoolituse läbimisest.

10.1. Autoriõigused ja õppesisu kasutamine

Eelnõu ei käsitle piisavalt õppesisuga seotud autoriõigusi ja kasutusõigusi. See on eriti oluline

juhul, kui koolituse või e-õppevara loob eraõiguslik koolituspakkuja lepingu või riigihanke

alusel ning materjali soovitakse hiljem kasutada asutusteüleselt.

Lepingutes ja platvormi kasutamise tingimustes peab olema üheselt määratud, kellele kuuluvad

varalised õigused ning kellel ja millises ulatuses on õigus materjali reprodutseerida, muuta,

ajakohastada, kohandada ja avalikkusele kättesaadavaks teha. Muutmise õigus peab olema

seotud vastutusega sisu õigsuse eest. Platvormile pääsemise tingimuseks ei tohiks vaikimisi

olla autori või koolituspakkuja õiguste ebaproportsionaalne loovutamine.

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

10.2. Tunnistus, tõend ja sertifikaat

Kui Digiriigi Akadeemias korraldatav e-koolitus on TäKS-i tähenduses täienduskoolitus, tuleb

selle läbimist või selles osalemist tõendada TäKS-is sätestatud tunnistuse või tõendiga. Mõiste

„sertifikaat“ kasutamisel tuleb selgelt märkida, kas tegemist on TäKS-i tähenduses

dokumendiga või üksnes platvormisisese kinnitusega. Õppijale ei tohi jääda ekslikku muljet,

et iga platvormil väljastatud sertifikaat tõendab täienduskoolituse läbimist. Samuti on oluline

mõista, mis puhul on tegu vastava asutuse enda jaoks loodud info jagamise eesmärgil loodud

koolitusega ja millal on tegu koolitusega, milla läbimine omab üleüldist tunnustamist ka teiste

asutuste poolt.

11. Järelevalve

Eelnõust ja rakendusakti kavandist ei selgu üheselt, kes teostab Digiriigi Akadeemia üle

järelevalvet, millises ulatuses ja milliste meetmetega. Selgelt tuleb eristada:

1. TäKS-i nõuete täitmise järelevalve täienduskoolituse üle;

2. isikuandmete töötlemise järelevalve;

3. andmekogu pidamise ja infosüsteemi nõuete täitmise järelevalve;

4. platvormil avaldatava õppesisu kvaliteedi ja ajakohasuse kontroll.

Seadusest või rakendusaktist peab selguma iga järelevalveliigi pädev asutus, kontrolli ulatus,

võimalikud ettekirjutused ning õppija ja koolituspakkuja võimalused rikkumisest teatamiseks.

Andmekaitse Inspektsioon tuleks kaasata andmetöötluse, profiilianalüüsi ja andmete

väljastamise lahenduse sisulisse hindamisse enne eelnõu edasist menetlemist ning tulemused

tuleks kajastada eelnõu materjalides.

12. Platvormi nimetamine seaduses

Konkreetse platvormi nimetamine seaduses vähendab regulatsiooni paindlikkust ja võib

tulevikus põhjustada seaduse muutmise vajaduse üksnes tehnilise või organisatsioonilise

muudatuse tõttu. Avalik ülesanne võib jääda samaks ka siis, kui selle täitmiseks kasutatakse

teise nime või tehnilise lahendusega infosüsteemi.

Eesti Vabaharidusliit palub kaaluda funktsioonipõhist regulatsiooni või põhjendada, miks on

Digiriigi Akadeemia nimetuse seaduses kasutamine vältimatu. Samuti tuleb selgitada, kas

platvorm asendab olemasolevaid avaliku sektori õppekeskkondi, täiendab neid või toimib

nende kõrval ning kuidas jagunevad süsteemide rollid ja liidestused.

13. Rakendusakt ja andmekaitsealane mõjuhinnang

Suur osa andmetöötluse tegelikust ulatusest, andmete väljastamisest, töötlejate vastutusest ja

koolitustele esitatavatest nõuetest jäetakse määruse reguleerida. Eelnõu mõju ei ole võimalik

hinnata rakendusakti tervikliku kavandita.

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

Eesti Vabaharidusliit palub esitada enne menetluse jätkamist:

1. andmekogu põhimääruse terviklik kavand;

2. andmevoogude ja andmesaajate kirjeldus;

3. andmekategooriate ja töötlemise eesmärkide vastavustabel;

4. säilitustähtaegade andmekategooriapõhine analüüs;

5. kaasvastutavate töötlejate ülesannete ja vastutuse jaotus;

6. andmekaitsealane mõjuhinnang või põhjendus, miks IKÜM artikli 35 kohast hinnangut

ei ole vaja;

7. personaalse õpiraja tehnilise ja õigusliku toimimise kirjeldus;

8. järelevalve, kvaliteedi, autoriõiguste ja vaidlustamise korda käsitlevad sätted.

14. Eesti Vabaharidusliidu kokkuvõtlikud ettepanekud:

1. teha eelnõu tegelikule ulatusele vastav alternatiivide ja mõjude analüüs;

2. määratleda Digiriigi Akadeemia põhifunktsioon ja põhjendada regulatsiooni asukoht

õigussüsteemis;

3. täpsustada mõisted, TäKS-i kohaldumine ning keskse koolituse määramise

kriteeriumid ja kord;

4. hinnata sisuliselt mõju vabaharidusele, mittetulunduslikele ja eraõiguslikele

koolituspakkujatele;

5. eristada kohustusliku ja vabatahtliku õppetegevuse andmetöötlus ning rakendada

kasutusjuhtumipõhist minimaalset andmekoosseisu;

6. võimaldada avaliku õppesisu isikustamata kasutamist;

7. asendada üldine kümneaastane säilitustähtaeg diferentseeritud tähtaegadega;

8. reguleerida personaalse õpiraja ja võimaliku profiilianalüüsi olulised tingimused

seaduses ning muuta funktsioon vabatahtlikuks;

9. kehtestada eraõiguslike pakkujate platvormile pääsemiseks objektiivsed, läbipaistvad

ja vaidlustatavad kriteeriumid;

10. tagada võrreldavale õppetegevusele võrreldavad kvaliteedi- ja läbipaistvusnõuded;

11. sätestada õppesisu kvaliteedi, ajakohasuse, vastutuse ning autori- ja kasutusõiguste

süsteem;

12. määrata järelevalveasutused, pädevus ja meetmed;

13. ühtlustada tunnistuse, tõendi ja sertifikaadi terminoloogia TäKS-iga;

14. põhjendada konkreetse platvormi nimetamine seaduses või kasutada funktsioonipõhist

regulatsiooni;

15. esitada terviklik rakendusakti kavand ja andmekaitsealane mõjuhinnang;

16. kaasata edasisse väljatöötamisse vabahariduslikud ühendused,

täienduskoolitusasutused ja muud mitteformaalse õppe pakkujad.

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

Kokkuvõte

Eesti Vabaharidusliit toetab Digiriigi Akadeemia õigusliku aluse korrastamist ning avaliku

sektori koolituskorralduse tõhustamist. Eelnõu regulatiivne ulatus on siiski laiem kui

olemasoleva infosüsteemi õiguslik vormistamine: luuakse kogu elanikkonnale suunatud

riikliku mitteformaalõppe platvormi, ulatusliku õpiandmete andmekogu ja tulevase

personaalse soovitussüsteemi õiguslik alus.

Sellise lahenduse puhul peavad platvormi õiguslik olemus, andmetöötluse vajalikkus ja

proportsionaalsus, säilitustähtajad, eraõiguslike pakkujate turulepääs, konkurentsitingimused,

õppesisu kvaliteet, autoriõigused, järelevalve ning vastutuse jaotus olema seaduses ja

seletuskirjas oluliselt selgemalt läbi töötatud.

Samuti ei ole põhjendatud, et eraõiguslikult täienduskoolitusasutuselt nõutakse koolitaja

pädevust, õppekava, kvaliteedi tagamist ja ulatuslikku avalikustamist, samal ajal kui riik võib

sisult võrreldava õppetegevuse paigutada oma platvormile muu e-koolituse või e-õppevara

nimetuse all ilma samaväärsete nõueteta. Samuti ei ole põhjendatud, et eraõigusliku pakkuja

platvormile pääsemine sõltub ebamäärasest „avaliku huvi“ kriteeriumist ja ministeeriumi

kooskõlastusest, samal ajal kui riik ise kujundab nii valikureeglid kui ka pakutava sisu.

Eesti Vabaharidusliit palub eelnõu esitatud kujul mitte edasi menetleda enne, kui eespool

nimetatud küsimusi on sisuliselt analüüsitud ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt

täiendatud. Eesti Vabaharidusliit on valmis osalema edasistes aruteludes ning panustama

vabahariduse ja mitteformaalse õppe pakkujate vaate esindamisse.

Lugupidamisega

Margit Düüna

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Vabaharidusliidu juhatuse esimees

[email protected]

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

Justiits- ja Digiministeeriumile

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

21. august 2026

ARVAMUS TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUSE

MUUTMISE SEADUSE EELNÕU “Digiriigi akadeemia” KOHTA

Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduse eelnõu, 03.08.2026

Eesti Vabaharidusliit tänab võimaluse eest avaldada arvamust täiskasvanute koolituse seaduse

muutmise seaduse eelnõu kohta, millega kavandatakse Digiriigi Akadeemia õigusliku

raamistiku ja kesksete e-koolituste regulatsiooni kehtestamist.

Eesti Vabaharidusliit toetab eesmärki korrastada Digiriigi Akadeemia õiguslik alus, vähendada

avaliku sektori koolituste dubleerimist, parandada õppimisvõimaluste kättesaadavust ning

tagada isikuandmete töötlemisele selge seaduslik alus. Riigi jaoks oluliste teadmiste,

sealhulgas digipädevuste, küberturvalisuse ja elanikkonnakaitsega seotud teadmiste laialdasem

kättesaadavus on põhjendatud avalik eesmärk.

Samas ei piirdu eelnõu olemasoleva avaliku sektori sisese platvormi tehnilise ja õigusliku

korrastamisega. Eelnõuga laiendatakse täiskasvanute koolituse seaduse reguleerimisala,

suunatakse riiklik platvorm laiemale elanikkonnale, luuakse ulatusliku andmekoosseisuga

andmekogu, nähakse ette õppetegevuse pikaajaline jälgimine ja andmete väljastamine ning

luuakse alus personaalse õpiraja ja soovituste koostamiseks. Riigi rahastatud tasuta õppesisu

pakkumine mõjutab ka eraõiguslike ja kodanikuühiskonna koolituspakkujate

tegevuskeskkonda.

Eesti Vabaharidusliidu hinnangul ei ole nende muudatuste mõju, vajalikkust ega

proportsionaalsust praeguses eelnõus ja seletuskirjas piisavalt analüüsitud. Seetõttu palume

eelnõu enne edasist menetlemist oluliselt täiendada.

1. Väljatöötamiskavatsus ja mõjuanalüüs

Seletuskirja kohaselt jäeti väljatöötamiskavatsus koostamata põhjusel, et eelnõuga ei looda uut

avalikku teenust, vaid korrastatakse juba toimiva lahenduse õiguslikku alust ning

muudatustega ei kaasne olulist mõju.

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

See järeldus ei ole täielikult kooskõlas eelnõu sisu ja seletuskirjas kirjeldatud mõjudega.

Eelnõuga:

1. laiendatakse täiskasvanute koolituse seaduse reguleerimisala;

2. laiendatakse algselt avaliku sektori töötajatele suunatud platvorm kogu elanikkonnale;

3. antakse riiklikule platvormile ülesanne pakkuda, hallata, arendada ja ajakohastada

mitteformaalõpet;

4. kehtestatakse täidesaatva riigivõimu asutustele kohustus teha teatav õppesisu

platvormil kättesaadavaks;

5. luuakse ulatusliku andmekoosseisu ja kümneaastase säilitustähtajaga riiklik

andmekogu;

6. võimaldatakse isikustatud õpitegevuse analüüsi ning tulevikus personaalsete

õppimissoovituste koostamist;

7. kujundatakse eraõiguslike isikute riiklikule platvormile juurdepääsu tingimused.

Seletuskiri hindab mitu mõju, sealhulgas mõju majandusele, riigiasutuste töökorraldusele ja

põhiõigustele, keskmise ulatusega mõjuks. See muudab küsitavaks järelduse, et eelnõuga ei

kaasne väljatöötamiskavatsust eeldavat olulist mõju.

Eesti Vabaharidusliit palub:

1. põhjendada täiendavalt VTK koostamata jätmist või teha eelnõu tegelikule ulatusele

vastav alternatiivide ja mõjude analüüs;

2. võrrelda kavandatud lahendust üksnes avaliku sektori kohustuslike koolituste

reguleerimise, kohustusliku ja vabatahtliku õppe eraldi andmetöötlusmudelite,

isikustamata juurdepääsu, hajusa andmevahetuse ning minimaalse andmekoosseisuga

lahendusega;

3. analüüsida eraldi mõju eraõiguslikele koolitusasutustele, vabahariduslikele

ühendustele, mittetulundusühingutele ja olemasolevatele e-õppeplatvormidele.

Halduskoormuse puudumine ei tähenda, et puuduks mõju konkurentsile, teenuste nõudlusele

või koolitusvaldkonna toimimisele.

2. Digiriigi Akadeemia koht õigussüsteemis

Eelnõu puhul vajab põhimõttelist lahendamist Digiriigi Akadeemia õiguslik olemus ja

regulatsiooni asukoht. Probleemikirjelduse ning kavandatud sätete järgi on platvormi

raskuskese avaliku sektori koolituskorraldusel, kesksete koolituste haldamisel, kohustuslike

koolituste läbimise kontrollimisel ning avaliku sektori töötajate õpiandmete töötlemisel. Ka

keskse e-koolituse mõiste lähtub avaliku sektori vajadustest. Elanikkonnale suunatud tegevuse

tegelik osakaal ja piirid jäävad seevastu ebaselgeks.

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

TäKS reguleerib eelkõige täiskasvanute täienduskoolitust. Kavandatav regulatsioon loob samal

ajal õigusliku aluse avaliku sektori ülesele koolitus- ja kompetentsijuhtimise platvormile ning

selle andmekogule. Seetõttu ei ole veenvalt põhjendatud, miks tuleb just selle ülesande

täitmiseks laiendada TäKS-i reguleerimisala tegevustele, mis ei vasta täienduskoolituse

tunnustele.

Enne regulatsiooni asukoha valimist tuleb üheselt määratleda, kas Digiriigi Akadeemia on

eelkõige avaliku sektori koolitus- ja kompetentsijuhtimise lahendus või riikliku

haridussüsteemi osa. Esimesel juhul tuleb kaaluda regulatsiooni paigutamist avaliku teenistuse

seadusesse; teisel juhul Eesti Vabariigi haridusseadusesse või eraldiseisvasse regulatsiooni.

Kui regulatsioon jääb TäKS-i, peab seletuskiri põhjendama, miks on see süsteemselt sobivam

kui nimetatud alternatiivid.

3. Mõisted, TäKS-i kohaldumine ja keskse koolituse määramine

Eelnõus kasutatakse mõisteid „e-koolitus“, „e-õppevara“, „mitteformaalõpe“ ja

„täienduskoolitus“, kuid nende omavaheline seos ja õiguslik tähendus ei ole piisavalt selge. E-

koolituse puhul peab olema üheselt arusaadav, millal on tegemist TäKS-i tähenduses

täienduskoolitusega, mis peab põhinema õppekaval ning millele kohalduvad õpiväljundite,

õppe sisu, lõpetamise tingimuste, koolitaja ja kvaliteedi nõuded. E-õppevara tuleks eristada

õppetegevusest ning käsitada õppimist toetava materjalina.

Samuti tuleb täpsustada keskse e-koolituse ja e-õppevara määratlemise kord. Sõnastus „mitmel

avaliku sektori asutusel või valitsemisalal“ ei anna piisavalt selget kriteeriumi, millal on

vajadus keskne. Seadusest ei selgu, kes keskse vajaduse tuvastab, milliste kriteeriumide alusel

seda tehakse, milline on kesksete koolituste nimekirja õiguslik tähendus ega kuidas

lahendatakse asutuste eriarvamused.

Eesti Vabaharidusliit palub määratleda mõisted järjepidevalt, sätestada keskseks tunnistamise

objektiivsed kriteeriumid ja vastutav otsustaja ning täpsustada keskseks tunnistamise

õiguslikud tagajärjed.

4. Andmetöötluse ulatus ja proportsionaalsus

Eelnõu võimaldab töödelda muu hulgas isiku kvalifikatsiooni, pädevuse ja oskuste andmeid,

töökoha ja hõive andmeid, valdkondlikke identifikaatoreid, suhtluse ja tagasiside andmeid,

kasutajaeelistusi, platvormil liikumise andmeid ning õppesisu, edenemise ja õpitulemuste

andmeid.

Seletuskiri kirjeldab nende andmekategooriate võimalikke kasutusviise, kuid ei erista piisavalt

erinevaid kasutusjuhtumeid. Kohustusliku tööalase koolituse kontroll, vabatahtliku avaliku

õpiampsu kasutamine, tunnistuse väljastamine, tehnilise probleemituvastamine, statistika

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

koostamine ja personaalse soovituse andmine on erineva eesmärgi ning riive intensiivsusega

toimingud.

Eelnõust ei selgu, kas iga kasutaja kohta võib töödelda kogu § 16² lõikes 2 nimetatud

andmekoosseisu või sõltub see konkreetsest õppetegevusest ja eesmärgist. Avarad

andmekategooriad ning täpse koosseisu jätmine määrusesse ei taga iseenesest IKÜM artikli 5

lõike 1 punktis c sätestatud minimaalsuse põhimõtte järgimist.

Eesti Vabaharidusliit palub:

1. eristada seaduses või selges volitusnormis kohustusliku ja vabatahtliku õppetegevuse

andmetöötlus;

2. määrata andmekategooriate kaupa kindlaks töötlemise eesmärk, isikute ring ja

maksimaalne ulatus;

3. võimaldada elanikkonnale suunatud avaliku õppesisu isikustamata kasutamist, kui

tuvastamine, tulemuse tõendamine või personaalne teenus ei ole vajalik;

4. põhjendada klikkide, kasutusmustrite, õppimiskiiruse, katkestamiste, korduste,

sõnumite ja foorumipostituste isikustatud töötlemist;

5. sätestada andmete väljastamise saajad, eesmärgid ja maksimaalne andmekoosseis, eriti

tööandjale ja kontrolliasutusele väljastamisel;

6. hinnata, kas töökoha, ametikoha, hõive ja identifikaatorite kopeerimise asemel saab

kasutada ajakohaseid registripäringuid;

7. täpsustada kaasvastutavate töötlejate vastutuse jaotus kooskõlas IKÜM artikliga 26.

5. Kümneaastane säilitustähtaeg

Seletuskirjas põhjendatakse kümneaastast säilitustähtaega eelkõige vajadusega tõendada

kohustuslike koolituste läbimist, lahendada vaidlusi, teha järelevalvet ning toetada avaliku

sektori personali pikaajalist planeerimist. Need eesmärgid võivad põhjendada teatavate

läbimis- ja tõendiandmete pikemaajalist säilitamist, kuid mitte automaatselt kõigi andmete

sama pikka säilitamist.

Ühetaoline tähtaeg hõlmab ka elanikkonna vabatahtliku õppetegevuse, kasutajaeelistuste,

tagasiside, suhtluse, platvormil liikumise, tehniliste logide ja soovitusprofiilidega seotud

andmeid. See ei arvesta andmete erinevat tundlikkust, kasutusotstarvet ega praktilist

kehtivusaega. EHIS-es säilitatavate formaalhariduse õpiandmete tähtaeg ei ole automaatselt

sobiv võrdlusalus vabatahtlike õpiampsude või kasutusmustrite puhul.

Eesti Vabaharidusliit teeb ettepaneku:

1. asendada üldine kümneaastane tähtaeg andmekategooriate ja eesmärkide järgi

diferentseeritud tähtaegadega;

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

2. säilitada kohustusliku koolituse läbimisandmeid üksnes vastava kohustuse, pädevuse,

vaidluse või järelevalve seisukohalt vajaliku aja jooksul;

3. kehtestada oluliselt lühem tähtaeg kasutajaeelistustele, suhtlus- ja tagasisideandmetele,

tehnilistele logidele ning liikumisandmetele;

4. anonüümida analüütiliseks kasutuseks vajalikud andmed esimesel võimalusel;

5. anda vabatahtlikule kasutajale võimalus kustutada mittevajalik õpiajalugu, kui

säilitamiseks puudub muu õiguslik alus.

6. Personaalne õpirada ja võimalik profiilianalüüs

Seletuskirja andmetabelis nimetatakse soovitusalgoritmide profiile, õppija profiili põhjal

loodud prognoose, soovitusi ja riskiskoore. Eelnõu ise piirdub üldise volitusega kuvada läbitud

õppe ülevaade ja soovitused tulevaseks õppeks.

Eelnõust ei selgu:

1. kas soovitusi koostatakse reeglipõhiselt või automatiseeritud isikuandmete analüüsi

abil;

2. milliseid andmeid ja järeldusi kasutatakse;

3. mida tähendab riskiskoor;

4. kas soovitus või skoor võib mõjutada koolitusele pääsemist, tööalast hindamist või

muid otsuseid;

5. kas tegemist on IKÜM artikli 4 punkti 4 tähenduses profiilianalüüsiga ning millised

läbipaistvus-, vastuväite- ja inimsekkumise tagatised kasutajale antakse.

Eesti Vabaharidusliit teeb ettepaneku sätestada enne funktsiooni rakendamist seaduses

töötlemise eesmärk, kasutatavate andmete põhikategooriad, soovituse õiguslik tähendus ja

kasutaja õigused. Soovitusprofiili ega riskiskoori ei tohi kasutada õppija suhtes kahjuliku

tööalase või haldusotsuse tegemiseks ilma eraldi seadusliku aluseta.

Personaalne õpirada peab olema vabatahtlik. Platvormi peab saama kasutada profiili loomiseta

ning kasutajal peab olema võimalik profiil kustutada. Enne kasutuselevõttu tuleb koostada

IKÜM artikli 35 kohane andmekaitsealane mõjuhinnang või sisuliselt põhjendada selle

tegemata jätmist. Analüüs peab hõlmama ka IKÜM artiklitest 13, 14, 15 ja 21 tulenevaid õigusi

ning selgitama, kas kasutatakse tehisintellekti või eeldefineeritud reegleid.

7. Mõju vabaharidusele ja eraõiguslikele koolituspakkujatele

Digiriigi Akadeemia ei ole üksnes tehniline keskkond avaliku sektori sisekoolituste

majutamiseks. Platvorm hakkab pakkuma, haldama, arendama ja ajakohastama õppesisu ka

laiemale elanikkonnale ning selle tegevust rahastatakse avalikest vahenditest.

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

Tasuta riiklik teenus võib mõjutada turgu, kui see asendab seni eraõiguslikelt või

vabahariduslikelt pakkujatelt tellitud koolitusi või vähendab nõudlust samateemaliste teenuste

järele. Vabahariduse pakkujad ei tegutse alati kasumi eesmärgil, kuid sõltuvad tegevuse

jätkamiseks osalustasudest, projektirahastusest või avalikest tellimustest. Seetõttu ei saa

mõjuanalüüsi piiritleda ettevõtjate halduskoormusega.

Eesti Vabaharidusliit palub hinnata:

1. millistes teemades ja või valdkondades hakkab riik kogu elanikkonnale õppesisu

tootma või tellima;

2. mil määral võib tasuta riiklik õppesisu asendada eraõiguslikke ja vabahariduslikke

koolitusi;

3. kuidas mõjutab keskne tellimine väikeste ja piirkondlike pakkujate turulepääsu;

4. kuidas kaasatakse õppesisu loomisse koolitusasutusi, vabahariduslikke ühendusi ja

valdkondlikke eksperte;

5. kuidas välditakse olukorda, kus riik on korraga platvormi omanik, õppesisu tellija,

pakkuja, turulepääsu otsustaja ja kvaliteedi hindaja.

8. Eraõiguslike pakkujate platvormile pääsemine

Eraõiguslik juriidiline isik võib teha oma õppesisu platvormil kättesaadavaks, kui sisu on

õppijale tasuta, kooskõlastatud valdkondliku ministeeriumiga ja täidab vähemalt ühe seaduses

nimetatud eelduse. Kriteeriumid „laiemale elanikkonnale“ ja „avalikes huvides“ on avarad

ning otsustamise menetlus on määratlemata.

Eelnõust ei selgu milline ministeerium otsustab, kes hindab avalikku huvi, milline on

menetlustähtaeg, kas samu nõudeid rakendatakse avaliku sektori sisule, millal võib

kooskõlastamisest keelduda või selle tagasi võtta, kuidas otsust põhjendatakse ja vaidlustatakse

ning kuidas toimitakse konkureerivate pakkujate puhul.

Riiklikule platvormile pääsemine võib anda pakkujale nähtavuse ja usaldusväärsuse. Seetõttu

tuleb seaduses või selges volitusnormis sätestada objektiivsed valikukriteeriumid,

menetlustähtajad, põhjendamiskohustus, huvide konflikti vältimise kord ja

vaidlustamisvõimalus. Avalikustada tuleks ka vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste statistika

ning kohaldatud hindamispõhimõtted.

9. Võrdne kohtlemine ja konkurentsitingimused

Kõik Digiriigi Akadeemias pakutavad õppimisvõimalused ei vasta täienduskoolituse

tunnustele. Erinev regulatsioon ei ole iseenesest põhjendamatu, kui tegevused on sisult ja

eesmärgilt erinevad. Ebaselge piiritlemine võib aga võimaldada sisult võrreldavat õpet

pakkuda erinevate nõuete alusel sõltuvalt sellest, kas tegevus nimetatakse täienduskoolituseks,

e-koolituseks, õpiampsuks või e-õppevaraks.

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

Konkurentsitingimusi võib mõjutada olukord, kus eraõiguslik täienduskoolitusasutus peab

täitma õppekava, koolitaja, korralduse ja kvaliteedi avalikustamise nõudeid, kuid sisult

võrreldav riiklik õppetegevus neid täitma ei pea.

Seletuskiri möönab, et kõik platvormil pakutavad õppimisvõimalused ei vasta

täienduskoolituse formaalsetele tunnustele. Piir nende vormide vahel jääb aga ebaselgeks.

Selle tulemusel võib sisult ja eesmärgilt võrreldav õppetegevus alluda erinevatele nõuetele

üksnes sõltuvalt sellest, kuidas tegevus nimetatakse või millisel platvormil seda pakutakse.

Eraõiguslikult täienduskoolitusasutuselt nõutakse muu hulgas õppekava, õpiväljundite ja

lõpetamise tingimuste kirjeldamist, koolitaja pädevuse avalikustamist ning kvaliteedi tagamise

põhimõtete järgimist. Eelnõust ei nähtu, et samaväärsed nõuded kehtiksid riiklikul platvormil

pakutavale muule e-koolitusele või õppetegevusele.

Eriti problemaatiline on olukord valdkondades, kus õigusakt või rahastamistingimus eeldab

eraõiguslikult koolitajalt kutset, kvalifikatsiooni või muud tõendatud pädevust, kuid riik võib

teha samas valdkonnas kättesaadavaks õppesisu, mille koostaja või koolitaja pädevusele

võrreldavat nõuet ei kohaldata.

Erinev kohtlemine võib olla põhjendatud üksnes siis, kui tegevused on tegelikult erinevad.

Praegune eelnõu ei anna piisavaid kriteeriume, mille alusel eristada täienduskoolitust, muud e-

koolitust, õpiampsu ja e-õppevara. Nii tekib oht, et rangemalt reguleeritud tegevus viiakse

leebema regulatsiooni alla pelgalt teise nimetuse kaudu.

Eesti Vabaharidusliit palub määratleda tegevuste piirid, lähtuda nõuete kohaldamisel

õppetegevuse tegelikust sisust ja funktsioonist, kehtestada võrreldavale tegevusele võrreldavad

minimaalsed kvaliteedi- ja läbipaistvusnõuded ning analüüsida mõju ettevõtlusvabadusele,

võrdsele kohtlemisele ja ausatele konkurentsitingimustele.

Eraõigusliku isiku õppesisu võib platvormile pääseda üksnes siis, kui see on tasuta,

kooskõlastatud valdkondliku ministeeriumiga ning vastab vähemalt ühele seaduses nimetatud

eeldusele. Samas on kriteeriumid „laiemale elanikkonnale“ ja „avalikes huvides“ avarad ning

otsustamise kord puudulikult määratletud.

Seadusest ei selgu:

1. milliste sisuliste ja kvaliteedikriteeriumide järgi ministeerium õppesisu valib;

2. kas ja kuidas hinnatakse koolitaja või sisu koostaja pädevust;

3. kas samad nõuded kehtivad riigi enda ja eraõigusliku pakkuja õppesisule;

4. millistel alustel võib kooskõlastamisest keelduda või selle tagasi võtta;

5. kuidas otsust põhjendatakse ja kuidas saab pakkuja selle vaidlustada;

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

6. kuidas välditakse huvide konflikti olukorras, kus riik on korraga platvormi omanik,

õppesisu tellija, pakkuja, valija ja kvaliteedi hindaja.

Riiklikule platvormile pääsemine annab pakkujale nähtavuse, usaldusväärsuse ja juurdepääsu

suurele kasutajaskonnale. Seetõttu ei saa turulepääs sõltuda üksnes ministeeriumi avarast

kaalutlusest. Valik peab põhinema seaduses või selges rakendusaktis sätestatud objektiivsetel,

avalikel ja kontrollitavatel kriteeriumidel.

10. Kvaliteet, vastutus ning autori- ja kasutusõigused

Eelnõu volitusnorm lubab määrusega kehtestada tehnilised ja vormilised nõuded, kuid

seletuskiri omistab neile ka sisu korrektsuse ja metoodilise kvaliteedi tagamise eesmärgi.

Tehnilised ja vormilised nõuded ei ole samastatavad sisuliste ega pedagoogiliste nõuetega. Kui

määruse andjale soovitakse anda selline pädevus, peab see volitusnormist selgelt nähtuma.

Selgelt tuleb eristada platvormi pidaja tehniline ja andmekaitseline vastutus konkreetse

õppesisu pakkuja vastutusest. Eelnõu peab määrama, kes kontrollib sisu enne avaldamist, kes

jälgib ajakohasust, kes vastutab ebaõige teabe eest, kuidas teatatakse veast, millal sisu

eemaldatakse ja kes vastutab mitme asutuse koostöös loodud materjali eest.

Iga õppesisu juures peaks olema avalik vähemalt vastutav asutus või isik, autor või sisuline

ekspert, eesmärk ja sihtrühm, õppetegevuse liik, teave TäKS-i kohaldumise kohta, koostamise

ja viimase ülevaatamise kuupäev, järgmise ülevaatamise tähtaeg, kvaliteedinõuded ning

tagasisidekanal.

Kui tegemist on TäKS-i tähenduses täienduskoolitusega, peab koolituse pakkuja täitma kõiki

TäKS-ist tulenevaid nõudeid sõltumata sellest, kas koolitus toimub Digiriigi Akadeemias või

muul platvormil. Kui tegemist ei ole täienduskoolitusega, tuleb kasutajale seda selgelt öelda

ning vältida tunnistuse, tõendi või „sertifikaadi“ kasutamist viisil, mis jätab mulje formaalse

täienduskoolituse läbimisest.

10.1. Autoriõigused ja õppesisu kasutamine

Eelnõu ei käsitle piisavalt õppesisuga seotud autoriõigusi ja kasutusõigusi. See on eriti oluline

juhul, kui koolituse või e-õppevara loob eraõiguslik koolituspakkuja lepingu või riigihanke

alusel ning materjali soovitakse hiljem kasutada asutusteüleselt.

Lepingutes ja platvormi kasutamise tingimustes peab olema üheselt määratud, kellele kuuluvad

varalised õigused ning kellel ja millises ulatuses on õigus materjali reprodutseerida, muuta,

ajakohastada, kohandada ja avalikkusele kättesaadavaks teha. Muutmise õigus peab olema

seotud vastutusega sisu õigsuse eest. Platvormile pääsemise tingimuseks ei tohiks vaikimisi

olla autori või koolituspakkuja õiguste ebaproportsionaalne loovutamine.

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

10.2. Tunnistus, tõend ja sertifikaat

Kui Digiriigi Akadeemias korraldatav e-koolitus on TäKS-i tähenduses täienduskoolitus, tuleb

selle läbimist või selles osalemist tõendada TäKS-is sätestatud tunnistuse või tõendiga. Mõiste

„sertifikaat“ kasutamisel tuleb selgelt märkida, kas tegemist on TäKS-i tähenduses

dokumendiga või üksnes platvormisisese kinnitusega. Õppijale ei tohi jääda ekslikku muljet,

et iga platvormil väljastatud sertifikaat tõendab täienduskoolituse läbimist. Samuti on oluline

mõista, mis puhul on tegu vastava asutuse enda jaoks loodud info jagamise eesmärgil loodud

koolitusega ja millal on tegu koolitusega, milla läbimine omab üleüldist tunnustamist ka teiste

asutuste poolt.

11. Järelevalve

Eelnõust ja rakendusakti kavandist ei selgu üheselt, kes teostab Digiriigi Akadeemia üle

järelevalvet, millises ulatuses ja milliste meetmetega. Selgelt tuleb eristada:

1. TäKS-i nõuete täitmise järelevalve täienduskoolituse üle;

2. isikuandmete töötlemise järelevalve;

3. andmekogu pidamise ja infosüsteemi nõuete täitmise järelevalve;

4. platvormil avaldatava õppesisu kvaliteedi ja ajakohasuse kontroll.

Seadusest või rakendusaktist peab selguma iga järelevalveliigi pädev asutus, kontrolli ulatus,

võimalikud ettekirjutused ning õppija ja koolituspakkuja võimalused rikkumisest teatamiseks.

Andmekaitse Inspektsioon tuleks kaasata andmetöötluse, profiilianalüüsi ja andmete

väljastamise lahenduse sisulisse hindamisse enne eelnõu edasist menetlemist ning tulemused

tuleks kajastada eelnõu materjalides.

12. Platvormi nimetamine seaduses

Konkreetse platvormi nimetamine seaduses vähendab regulatsiooni paindlikkust ja võib

tulevikus põhjustada seaduse muutmise vajaduse üksnes tehnilise või organisatsioonilise

muudatuse tõttu. Avalik ülesanne võib jääda samaks ka siis, kui selle täitmiseks kasutatakse

teise nime või tehnilise lahendusega infosüsteemi.

Eesti Vabaharidusliit palub kaaluda funktsioonipõhist regulatsiooni või põhjendada, miks on

Digiriigi Akadeemia nimetuse seaduses kasutamine vältimatu. Samuti tuleb selgitada, kas

platvorm asendab olemasolevaid avaliku sektori õppekeskkondi, täiendab neid või toimib

nende kõrval ning kuidas jagunevad süsteemide rollid ja liidestused.

13. Rakendusakt ja andmekaitsealane mõjuhinnang

Suur osa andmetöötluse tegelikust ulatusest, andmete väljastamisest, töötlejate vastutusest ja

koolitustele esitatavatest nõuetest jäetakse määruse reguleerida. Eelnõu mõju ei ole võimalik

hinnata rakendusakti tervikliku kavandita.

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

Eesti Vabaharidusliit palub esitada enne menetluse jätkamist:

1. andmekogu põhimääruse terviklik kavand;

2. andmevoogude ja andmesaajate kirjeldus;

3. andmekategooriate ja töötlemise eesmärkide vastavustabel;

4. säilitustähtaegade andmekategooriapõhine analüüs;

5. kaasvastutavate töötlejate ülesannete ja vastutuse jaotus;

6. andmekaitsealane mõjuhinnang või põhjendus, miks IKÜM artikli 35 kohast hinnangut

ei ole vaja;

7. personaalse õpiraja tehnilise ja õigusliku toimimise kirjeldus;

8. järelevalve, kvaliteedi, autoriõiguste ja vaidlustamise korda käsitlevad sätted.

14. Eesti Vabaharidusliidu kokkuvõtlikud ettepanekud:

1. teha eelnõu tegelikule ulatusele vastav alternatiivide ja mõjude analüüs;

2. määratleda Digiriigi Akadeemia põhifunktsioon ja põhjendada regulatsiooni asukoht

õigussüsteemis;

3. täpsustada mõisted, TäKS-i kohaldumine ning keskse koolituse määramise

kriteeriumid ja kord;

4. hinnata sisuliselt mõju vabaharidusele, mittetulunduslikele ja eraõiguslikele

koolituspakkujatele;

5. eristada kohustusliku ja vabatahtliku õppetegevuse andmetöötlus ning rakendada

kasutusjuhtumipõhist minimaalset andmekoosseisu;

6. võimaldada avaliku õppesisu isikustamata kasutamist;

7. asendada üldine kümneaastane säilitustähtaeg diferentseeritud tähtaegadega;

8. reguleerida personaalse õpiraja ja võimaliku profiilianalüüsi olulised tingimused

seaduses ning muuta funktsioon vabatahtlikuks;

9. kehtestada eraõiguslike pakkujate platvormile pääsemiseks objektiivsed, läbipaistvad

ja vaidlustatavad kriteeriumid;

10. tagada võrreldavale õppetegevusele võrreldavad kvaliteedi- ja läbipaistvusnõuded;

11. sätestada õppesisu kvaliteedi, ajakohasuse, vastutuse ning autori- ja kasutusõiguste

süsteem;

12. määrata järelevalveasutused, pädevus ja meetmed;

13. ühtlustada tunnistuse, tõendi ja sertifikaadi terminoloogia TäKS-iga;

14. põhjendada konkreetse platvormi nimetamine seaduses või kasutada funktsioonipõhist

regulatsiooni;

15. esitada terviklik rakendusakti kavand ja andmekaitsealane mõjuhinnang;

16. kaasata edasisse väljatöötamisse vabahariduslikud ühendused,

täienduskoolitusasutused ja muud mitteformaalse õppe pakkujad.

MTÜ Eesti Vabaharidusliit Endla tn 24 Registrikood 80067113 10142 Tallinn, Estonia SEB Pank IBAN: EE441010002027155007 Estonian Non-Formal Adult [email protected] Education Association www.vabaharidus.ee

Kokkuvõte

Eesti Vabaharidusliit toetab Digiriigi Akadeemia õigusliku aluse korrastamist ning avaliku

sektori koolituskorralduse tõhustamist. Eelnõu regulatiivne ulatus on siiski laiem kui

olemasoleva infosüsteemi õiguslik vormistamine: luuakse kogu elanikkonnale suunatud

riikliku mitteformaalõppe platvormi, ulatusliku õpiandmete andmekogu ja tulevase

personaalse soovitussüsteemi õiguslik alus.

Sellise lahenduse puhul peavad platvormi õiguslik olemus, andmetöötluse vajalikkus ja

proportsionaalsus, säilitustähtajad, eraõiguslike pakkujate turulepääs, konkurentsitingimused,

õppesisu kvaliteet, autoriõigused, järelevalve ning vastutuse jaotus olema seaduses ja

seletuskirjas oluliselt selgemalt läbi töötatud.

Samuti ei ole põhjendatud, et eraõiguslikult täienduskoolitusasutuselt nõutakse koolitaja

pädevust, õppekava, kvaliteedi tagamist ja ulatuslikku avalikustamist, samal ajal kui riik võib

sisult võrreldava õppetegevuse paigutada oma platvormile muu e-koolituse või e-õppevara

nimetuse all ilma samaväärsete nõueteta. Samuti ei ole põhjendatud, et eraõigusliku pakkuja

platvormile pääsemine sõltub ebamäärasest „avaliku huvi“ kriteeriumist ja ministeeriumi

kooskõlastusest, samal ajal kui riik ise kujundab nii valikureeglid kui ka pakutava sisu.

Eesti Vabaharidusliit palub eelnõu esitatud kujul mitte edasi menetleda enne, kui eespool

nimetatud küsimusi on sisuliselt analüüsitud ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt

täiendatud. Eesti Vabaharidusliit on valmis osalema edasistes aruteludes ning panustama

vabahariduse ja mitteformaalse õppe pakkujate vaate esindamisse.

Lugupidamisega

Margit Düüna

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Vabaharidusliidu juhatuse esimees

[email protected]