Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva

(E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti

koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Raido Randmaa

2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu haldamise teenistuse direktor

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 27 alusel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 25201:005:0077, 25201:005:0078, 25201:005:0079,

25201:008:0049, 80201:001:0131, 25201:005:0082,

25301:011:0016, 25301:012:0002, 25201:008:0050,

80201:001:0133, 80201:001:0265

4.2.Koha-aadress: Ida-Viru maakond Jõhvi vald (Jõhvi linn ja Edise, Kotinuka

ning Linna külad) ja Toila vald (Pühajõe küla).

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletavate riigiteede katastriüksused. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Põhimaantee 1 Tallinn–Narva kuulub rahvusvahelisse Trans

European Network Transport (TEN-T) teedevõrgustikku. Euroopa

teedevõrgus kannab maantee tähistust E20. Maantee ühendab Eesti

pealinna mitmete suurte linnadega, tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja Narva piiripunktiga.

Projekteeritav teelõik asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi ja Toila

valdades.

Ida-Viru maavanema 29.07.2008. a korraldusega nr 226 algatati Ida-

Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering “E20 Jõhvi–

Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu

trassikoridori määramine“ (edaspidi teemaplaneering) koos

2

keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Teemaplaneering

kehtestati Ida-Viru maavanema 17.04.2013. a korraldusega nr 1-

1/2013/124. Teemaplaneering on kättesaadav:

https://maakonnaplaneering.ee/97.

Keskmised ööpäevased liiklussagedused projekteeritaval teelõigul

jäävad 2020. aasta andmetel vahemikku 6841–8754 autot/ööpäevas,

millest 10% moodustab raskeliiklus.

5.1.2. Projekti

eesmärk

- riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) Jõhvi–Toila teelõigu ümberehitus

2+2 ristlõikega maanteeks vastavalt Ida-Viru

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva

teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu

trassikoridori määramine";

- 2+2 ristlõikega teelõigu ulatuse ja teedevõrgu asukoha

täpsustamine ning teemaa vajaduse määramine projekteeritaval

lõigul;

- liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse

tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele

(sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport,

transiitliiklus, põllumajandus, jms).

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

Põhimaanteel 120 km/h

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

Rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv Põhimaanteel 2+2

5.1.6. Ristlõige Põhimaanteel:

- sõiduraja laius – 3,5 m

- sõidusuundade vahelise eraldusriba laius – 6,0 m

- kindlustatud peenra laius – 2,5 m

- tugipeenra laius – 0,5 m

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, Jõhvi linnas vajadusel Eesti

Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”.

5.2.2. Ehitusprojekti koostamisel lähtuda lisas 2 toodud eskiislahendusest, mida vajadusel

projekti koostamisel täpsustada.

5.2.3. Teede liikluskorralduse kavandamisel lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“.

5.2.4. Põhimaanteel tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede

sulgemine ning nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/

ühendusteede abil.

5.2.5. Põhimaanteele mitte kavandada täiendavaid mahasõite.

5.2.6. Kogujateede projekteerimisel arvestada järgnevaga:

- lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti kõrgem või

madalam),

- sõiduradade arv 2 (põhjendatud vajadusel 1),

- sõiduraja laiuse määramisel lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“.

5.2.7. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

3

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja MTÜ-ga Ida-Viru Ühistranspordikeskus hinnata

teemaplaneeringuga kavandatud bussipeatuste projekteerimise vajadust, sh täpsustada

bussipeatuste asukohti.

5.3.2. Projekteeritavate bussipeatuste tüüp peab vastama tee klassile, millele peatus

projekteeritakse.

5.3.3. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklusteed ja teeületuskohad projekteerida lähtudes eskiislahendusel toodust. Teede

asukohad võivad projekteerimise käigus täpsustuda.

5.4.2. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel laiem või kitsam.

5.5.Teega seotud rajatised

5.5.1. Lähtudes projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud uuringute

tulemustest, projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,

eritasandilised ülepääsud ulukitele ja kergliiklejatele. Rajatised projekteerida

kasutusajaga vähemalt 100 aastat.

5.5.2. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“.

5.6.2. Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete

ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel

kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Vajadusel projekteerida tee-ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude

ümberehitus.

5.8.4. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5

Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“.

5.8.5. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.8.6. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018. a

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

4

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada ristmike

läbilaskvust ja määrata teenindustaset ning katte

arvutamiseks vajalikku koormussagedust

☒ Jalg- ja jalgrattatee vajaduse

hindamine

Teostada vastavalt Transpordiameti juhendile

„Kergliikluse prognoosimise juhend“ ja kergliiklejate

liiklusuuringule.

☒ Mürauuring Teostada mürauuring ning selgitada välja

müraleevendusmeetmete vajadus ja asukohad.

☒ Ulukiuuring Selgitada välja ulukite ja kahepaiksete võimalikud

liikumisalad üle projekteeritava teelõigu ning määrata

leevendavate meetmete rakendamise vajadus ja

asukohad.

☒ Õhusaaste hajuvusuuring Viia läbi õhusaaste näitajate hajuvusuuring

(modelleerimine).

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☐ Keskkonnamõjude eelhindamine

☒ Keskkonnamõju hindamine

☐ Ei kohaldu

Koostas: Kaie Kruusmaa, projekteerimise osakonna projektijuht

Lisad: 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Eskiisjoonis

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu

ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

5

Lisa 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

Projekteeritav riigitee 1 Tallinn-Narva km 162,5-172,5 teelõik

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva

(E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

6

Lisa 2. Eskiisjoonis

(.pdf failina on kuni 31.01.2022. a nähtav lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/Lye5LTcttfxOUBz)

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1 Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium

20.05.2021 e-kiri

Vastuseks teie 19.04.2021 kirjale nr 8-1/21-091/9514-1 teatan, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

palub arvestada ASi Eesti Raudtee kooskõlastuskirjas toodud märkustega.

Põhjendus:

Transpordiamet võtab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoha teadmiseks.

Transpordiameti põhjendused ja otsus AS Eesti Raudtee

kirjas toodud märkustele on esitatud tabelis allpool.

Otsus:

1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt

kooskõlastatuks.

2. Puudub vajadus projekteerimistingimuste eelnõu

muutmiseks.

2 Rahandusministeerium - Otsus: *

Pädev asutus loeb EhS § 31 lg 6 alusel

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt

vaikimisi kooskõlastatuks.

3 Keskkonnaamet

30.04.2021 kiri

nr 6-2/21/8532-2

Keskkonnaamet on tutvunud esitatud projekteerimistingimustega ning avaldab arvamust järgmiselt:

1. 13136 Jõhvi-Uikala tee katastriüksusega (katastritunnus 25201:005:0082) piirneb Jõhvi hariliku kobarpea

püsielupaiga sihtkaitsevöönd (keskkonnaregistri kood KLO3100174), kus kehtib looduskaitseseadusega (edaspidi

LKS) määratud kaitsekord keskkonnaministri 25.01.2006 määruses nr 8 „Hariliku kobarpea püsielupaikade kaitse

alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ toodud erisustega. Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel kasvab hariliku kobarpea

isendeid ka väljaspool püsielupaiga piire, neile kehtib isendi kaitse LKS § 55 lg 7 alusel. 32 Jõhvi-Vasknarva tee

katastriüksusel (katastritunnus 25201:008:0050) paikneb III kategooria kaitsealuse liigi vööthuul-sõrmkäpp

(Dactylorhiza fuchsii) elupaik. Alal kehtib LKS § 55 lg 8 kohane kaitsekord. 13105 Kõrve-Toila tee katastriüksus

(katastritunnus 80201:001:0265) piirneb projekteeritava Pühajõe metsise püsielupaigaga. Hetkel kehtib alal LKS

§ 55 lg 3 kohane isendi kaitse ning LKS § 55 lg 61 kohane häirimise ja pesade kahjustamise keeld.

2. Ehituse vahetusse lähedusse jäävad mitmed karuputke kolooniad. Teede ehitusel tuleb kasutusele võtta

meetmed, et takistada karuputke levimist. Karuputke kiht on leitav Maa-ameti geoportaalis. Infot karuputke kohta

saab muuhulga Keskkonnaameti kodulehelt https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-

tegevused/liigikaitse/karuputke-torjumine.Karuputke puhul peab projektis ette nägema koloonia aluse maa

mahamärkimise ja teisaldamise enne muude pinnasetööde algust. u 50 cm sügavuselt ära võetud koloonia pinnas

tuleb kas laotada sama koloonia teetööde alast väljapoole jäävale alale ja siluda (kui koloonia ulatub teest

kaugemale) või viia mõnda teise riigimaal asuvasse teadaolevasse kolooniasse. Teisaldamise masinad tuleb

puhastada.

3. Planeeritav kergliiklustee jääb 1987 rajatud puurkaevu PRK0019622 50-meetrilisele sanitaarkaitsealale.

Vastavalt veeseaduse(edaspidi VeeS) § 151 lg 2 on sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud. Puurkaev avab

Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibaseini põhjaveekogumit (veekiht O2uh). Keskkonnaregistri andmetel on

puurkaevu deebit 5 l/s või 432 m3/ööpäevas. Kui tegelik veevõtt erineb projektikohasest veevõtust, võib

Keskkonnaamet, puurkaevu valdaja taotluse alusel, arvestades VeeS § 149 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatut,

vähendada sanitaarkaitseala ulatust. Kui põhjaveehaarde sanitaarkaitseala tahetakse keskkonnaregistris muuta

hooldusalaks, arvestades VeeS § 148 lg 2 sätestatut, esitatakse taotlus Keskkonnaagentuurile, kes teeb

keskkonnaregistris sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise kande.

Põhjendus:

Transpordiamet arvestab Keskkonnaameti poolt esitatud

märkustega, mis puudutavad Transpordiameti poolt antavaid

projekteerimistingimusi (märkused 1 ja 2).

Ehitusprojektiga kavandatava tegevuse mõju projektalale

jäävate looduskaitselistele objektidele hinnatakse

keskkonnamõju hindamise käigus.

Otsus:

1. Projekti koostamisel tuleb arvestada järgnevaga:

- Vastavalt Keskkonnaameti 30.04.2021. a kirjas nr

6-2/21/8532-2 toodud märkustele tuleb projekti

koostamisel arvestada projektalale jäävate

looduskaitseliste objektidega ning näha ette

meetmed karuputke levimise vältimiseks.

2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu

Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

2

4 Maa-amet

12.05.2021 kiri

nr 6-3/21/5899-3

Maa-amet on 25.01.2011 kirjaga nr 6.2-3/10/13859 kooskõlastanud teemaplaneeringu "E20 Jõhvi-Narva teelõigu

trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine" ning Jõhvi-Toila lõigu

keskkonnamõju hindamiseprogrammi eelnõu 09.12.2020 kirjaga nr 6-3/20/11460-3.

Edastatud projekteerimistingimuste eelnõude kohaselt on projektiga hõlmatud Põllu tn 48 (katastritunnus

25101:001:0644), Narva mnt 145b (katastritunnus 25101:001:0330), Kuuseotsa (katastritunnus 25101:001:0185)

ja Kuuse (katastritunnus 25101:001:0190) kinnisasjad, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja

volitatud asutus Maa-amet.

Lisaks on projektiga hõlmatud Põllu tn 43 (katastritunnus 25101:001:0691), Tööstuspargi (katastritunnus

25101:001:0551), Narva mnt 160 (katastritunnus 25101:001:0680) ja Ülesõidu tn 1c (katastritunnus

25101:001:0635) maaüksused, mis on kantud katastrisse, kuid mille osas ei ole maareformi toimingud lõpule

viidud.

Projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt näidatakse täiendava teemaa vajadus krundijaotuskava joonistel.

Palume projekteerimistingimuste menetluse riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamisel arvestada, et teekaitsevööndisse jäävad riigi kaitse all olevad

tihendusvõrgu geodeetilised märgid Ringtee (GPA ID 71888), Ringtee (GPA ID 72106) ja Toila (GPA ID

72105). Pinnasereeperid nr 8436 (GPA ID 216011), 8439 (GPA ID 216013) ja nr 8460 (GPA ID 216014) .

Märkide kaitsevööndiks on 3 meetrit märgi tsentrist. Fundamentaalreeper nr 8469 (GPA ID 216012) on

kaitsevööndiga 5 meetrit märgi tsentrist. Nimetatud märgid tuleb säilitada endises asukohas, tähistada ja kaitsta

ehitustööde ajaks.

Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki

ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS

§ 26 lõige 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata

keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega

töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade

rajamine ning künni- või mullatööde tegemine.

Kui töid tehakse kaitsevööndis on vaja peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised. Täiendavat infot

märkide kohta saab vajadusel Maa-ameti geodeesia osakonnast. Geodeetilise märgi kontrollmõõtmistel või

teisaldamistel ja sellega seonduvatel mõõtmis- ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda „Kohalike geodeetiliste

võrkude rajamise ja rekonstrueerimisejuhendist“. RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi

kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab kutseseadusega

sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas.

Keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise

kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi

Kord) § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetiliste tööde aruanne pärast kontrollmõõtmisi esitada

geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruande palume esitada Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale

(Karin Kollo, e-post [email protected]) viie tööpäeva jooksul pärast geodeetiliste märkide

kontrollmõõtmisi.

Riigitee rekonstrueerimise projekti alasse jääb veel 13 kohaliku polügonomeetria võrgu geodeetilist märki

kaitsevööndiga 3 meetrit märgi tsentrist. Vastavalt Korra § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö korraldajaks

kohalik omavalitsusüksus. Koostöös kohaliku omavalitsusega palume arvestada ehitusprojekti koostamisel

nimetatud geodeetiliste märkide kaitsmise, kontrollmõõtmiste, teisaldamise või likvideerimise menetluse osas.

Palume arvestada Maa-ameti tingimustega Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu

ehitusprojekti koostamisel ning edastada ehitusprojekt koos krundijaotuskava joonistega Maa-ametile

kooskõlastamiseks enne ehitusloa menetlust.

Põhjendus:

Transpordiamet arvestab võimalusel Maa-ameti poolt

esitatud tingimusega, mille alusel tuleb projektalale jäävad

riigi kaitse all olevad tihendusvõrgu geodeetilised märgid,

pinnasereeperid ja fundamentaalreeper säilitada

olemasolevas asukohas. Juhul kui projektlahenduse

koostamisel selgub, et mõne märgi säilitamine ei ole teatud

põhjustel võimalik või oluliselt saab olema piiratud

juurdepääs geodeetilisele märgile ning edaspidi on

raskendatud märgi sihtotstarbeline kasutamine, tuleb

projekteerijal teha koostööd Maa-ameti geodeesia osakonna

juhatajaga (Karin Kollo, e-post [email protected])

ning projekteerida märgi rajamine uude asukohta.

Otsus:

1. Projekti koostamisel tuleb arvestada järgnevaga:

- Võimalusel tuleb projektalale jäävad riigi kaitse

all olevad tihendusvõrgu geodeetilised märgid,

pinnasereeperid ja fundamentaalreeper säilitada

olemasolevas asukohas. Juhul kui mõne märgi

säilitamine ei ole võimalik või oluliselt saab

olema piiratud juurdepääs geodeetilisele märgile

ning edaspidi on raskendatud märgi

sihtotstarbeline kasutamine, tuleb projekteerijal

teha koostööd Maa-ameti geodeesia osakonna

juhatajaga (Karin Kollo, e-post

[email protected]) ning projekteerida

märgi rajamine uude asukohta.

- Ehitusprojektis kajastada Maa-ameti kirjas

toodud tingimused geodeetiliste märkide

kaitsevööndis ehitustegevuse teostamiseks.

- Koostöös kohaliku omavalitsusega tuleb

otsustada 13 kohaliku polügonomeetria võrgu

geodeetilise märgi kaitsmise, kontrollmõõtmiste,

teisaldamise või likvideerimise menetluse osas.

- Ehitusprojekt koos krundijaotuskava joonistega

edastada Maa-ametile tutvumiseks enne ehitusloa

menetlust.

2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Maa-ameti

poolt kooskõlastatuks.

5 Muinsuskaitseamet

20.05.2021 kiri

nr 5.1-17.6/944-5

Muinsuskaitseamet on saatnud oma seisukoha ja tingimused Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5

Jõhvi-Toila teelõigu projektiga kavandatavatele tegevustele keskkonnamõju hindamise menetluse käigus

(11.02.2020 kiri nr 5.1-17.6/1939-4, 06.03.2021 kiri nr 5.1-17.6/1939-6). Tingimustes lepiti kokku, et KMH

koostamise käigus tehakse projektialal arheoloogilise uuringu I etapp, et välja selgitada mitte kaitse all oleva

arheoloogiapärandi esinemise tõenäosus. Transpordiamet on sellega arvestanud ning uuringud on tellitud.

Põhjendus:

Keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus teostatakse

arheoloogiliste uuringute I etapp: olemasolevate materjalide

(arhiiviallikate) läbitöötamine ning maastikuanalüüs

kaugseire meetodeid kasutades (sh ajaloolised kaardid ja

maakasutusplaanid, kohapärimus, aerofotod, Maa-ameti

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

3

Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada KMH käigus tehtavate arheoloogiliste uuringute I etapi tulemustega

ning selle käigus avastatud arheoloogiapärandi tunnustega objektidega, sh tagades ehitustegevuse käigus või

sellele eelnevalt vajalikud arheoloogilised uuringud.

kõrgusandmete põhjal tehtud reljeefimudelid). I etapi

uuringu tulemused kajastatakse KMH aruandes ning

koostöös Muinsuskaitseametiga selgitatakse välja

ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava vajaliku

teemaa ulatuses alad, kus tuleb enne ehitustegevuse algust

läbi viia uuringu II etapp: maastikuleire 1) kohtades, kus

esimeses etapis tuvastati objekte, millel võiks olla

arheoloogiline väärtus (nt kõrgemad sümmeetrilised kuhilad,

madalad lohud jms, mis võivad viidata mineviku

inimtegevuse jälgedele) ja 2) kohtades, mille võimalik

arheoloogiline väärtus tuvastati kohapärimuse ja ajalooliste

kaartide põhjal. KMH aruandes antakse suunised

arheoloogilise uuringu II etapi läbiviimiseks.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada KMH aruandes

esitatud suunistega arheoloogilise uuringu II etapi

läbiviimiseks ning vajadusel uuringu tulemustega.

Otsus:

1. Projekti koostamisel tuleb arvestada järgnevaga:

- Ehitusprojektis arvestada KMH aruandes esitatud

suunistega arheoloogilise uuringu II etapi

läbiviimiseks ning vajadusel uuringu

tulemustega.

2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu

Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks.

6 Põllumajandus- ja Toiduamet - Otsus: *

Pädev asutus loeb EhS § 31 lg 6 alusel

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt

vaikimisi kooskõlastatuks.

7 Päästeamet

11.05.2021 kiri

nr 7.2-3.3/3287-2

Olite esitanud riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu projekteerimistingimuste

eelnõu.

Päästeameti Ida päästekeskusel puuduvad vastuväited ning ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule.

Põhjendus:

Päästeameti Ida päästekeskusel puuduvad ettepanekud

projekteerimistingimuste eelnõule.

Otsus:

1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Päästeameti

poolt kooskõlastatuks.

2. Puudub vajadus projekteerimistingimuste eelnõu

muutmiseks.

8 Terviseamet

23.04.2021 kiri

nr 9.3-4/20/10087-5

Esitatud projekteerimistingimuste eelnõu sisu kohaselt kavandatud tegevusega tuleb mh lahendada jalakäijate

juurdepääsud bussipeatustesse, projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest, mille

teostamise vajadus on ka määratud projekteerimistingimustega. Samuti määratakse tingimused projekteeritava

teelõigu valgustuslahenduseks ning vajadus projekteerimisel arvestada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ nõuetega.

Amet on tutvunud esitatud Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu

projekteerimistingimuste eelnõuga ning täiendavaid ettepanekuid ametil ei ole.

Põhjendus:

Terviseametil puuduvad täiendavad ettepanekud

projekteerimistingimuste eelnõule.

Otsus:

1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu

Terviseameti poolt kooskõlastatuks.

2. Puudub vajadus projekteerimistingimuste eelnõu

muutmiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

4

9 Tarbijakaitse- ja Tehnilise

Järelevalve Amet

11.05.2021 kiri

nr 16-12/20-16150-006

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on tutvunud Transpordiameti 19.04.2021 kirjaga nr 8-1/21-

091/9514-1 „Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu projekteerimistingimuste

menetlusse kaasamine“.

Projekt puudutab ka raudteeületuskohta (asukoht XY: 6585353.57, 696813.74). Juhime Teie tähelepanu

asjaolule, et raudteeülesõidukohad ja raudteeülekäigukohad (edaspidi ületuskohad) on ehitusloakohustuslikud

raudteerajatised, seetõttu tuleb raudteeületuskoha ümberehitamise osas taotleda projekteerimistingimused TTJA-

lt (EhS §88).

Töö läbiviimisel katastriüksuse 25301:001:0013 piires tuleb taotleda luba töödeks raudtee kaitsevööndis nii

raudteevaldajalt kui ka TTJA-lt (EhS §73), sealjuures raudteevaldajalt tuleb luba taotleda esimesena. Loa

taotlemiseks TTJA-lt palume vähemalt 30 päeva enne tööde algust saata aadressile [email protected] raudteevaldaja

AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838) kirjalik nõusolek töödeks raudtee kaitsevööndis, projekti seletuskiri

ning asendiplaan, millest oleks arusaadav, kus objekt asub. Palume arvestada, et raudtee kaitsevööndis tehtavate

tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee

tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval

tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla

seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel

tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga.

Muus osas ei ole TTJA-l vastuväiteid riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu

projekteerimistingimuste osas.

Põhjendus:

Transpordiamet võtab arvesse Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti (TTJA) märkuse. Juhul kui ehitusprojekti

koosseisus kavandatakse raudteeülesõidukoha ja selle

koosseisu kuuluvate rajatiste ümberehitamist või

lammutamist, tuleb taotleda projekteerimistingimused

TTJA-lt. TTJA tingimused ehitustööde teostamiseks raudtee

maa-alal tuleb kanda ehitusprojekti.

Otsus:

1. Juhul kui ehitusprojekti koosseisus kavandatakse

raudteeülesõidukoha ja selle koosseisu kuuluvate

rajatiste ümberehitamist või lammutamist, tuleb

taotleda projekteerimistingimused TTJA-lt.

2. Ehitusprojektis kajastada TTJA tingimused

ehitustööde teostamiseks katastriüksuse

25301:001:0013 piires.

3. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu TTJA poolt

kooskõlastatuks.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Jõhvi Vallavalitsus

17.08.2021 kiri

Käesolevaga anname arvamuse Transpordiametile esitatud Jõhvi-Toila 2+2 projekteerimistingimuste

projekti lahenduse osas:

1. Tööstuspargi sisemine tee, mida Transpordiamet planeerib rekonstrueerida, ei ole Jõhvi vallale üle

antud ning Jõhvi Äripark (IVIA) on endiselt nimetatud tee omanik, mis tähendab, et

rekonstrueerimine on võimalik ainult omaniku nõusoleku olemasolul.

Peale teid jäävad ka tehnosüsteemid Transpordiameti poolt planeeritava ringristmiku alla ning ka need

kuuluvad Jõhvi Äripargile ja ei ole ei Jõhvi vallale ega trasside valdajatele üle antud ning nende

rekonstrueerimine on võimalik ainult sellisel juhul, kui omanik ehk Jõhvi Äripark on nõus.

Kuna Jõhvi Äripargi poolt ei olnud sel teemal positiivset tagasisidet laekunud, siis Jõhvi Vallavalitsus

ei saa projekteerimistingimusi kooskõlastada.

2. Jõhvi Äripargi esindaja poolt välja pakutud lahendus nende alade ringristmiku osas (vt all) on

mõistlik ka ohutuse poole pealt. Kui väljastpoolt Eestit saabuv raskeveoki juht Tallinna suunas

liikudes soovib sooritada pööret äripargi suunas, ei jõua ta Transpordiameti lahenduse kohaselt

mahasõitu sooritada ning otsib uut võimalust pöörde sooritamiseks linna kaudu, teostades linna

piirides tagasipöörde.

Põhjendus:

1. Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu

ehitusprojekti koostamise aluseks on Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav

teemaplaneering “E20 Jõhvi–Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva

ümbersõidu trassikoridori määramine“ (edaspidi teemaplaneering) ning

Transpordiameti poolt antavad projekteerimistingimused teemaplaneeringu

täpsustamiseks.

Teemaplaneeringus on määratud, et põhimaantee rajamiseks vajaliku teemaa

võõrandamine toimub tee-ehitusprojekti alusel. Tee-ehitusprojektiga määratakse

teemaa piir ja võõrandatava maa-ala täpne ulatus. Maade võõrandamine viiakse

läbi pärast ehitusprojekti valmimist kehtivate õigusaktide alusel.

Projekteerimistingimuste eelnõu alusel tuleb ehitusprojekti koostamisel taotleda

tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad ning vajadusel tuleb projekteerida tee-ehitusele

ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehitus lähtudes tehnovõrgu valdaja

tingimustest. Tehnovõrkude ümberehitamise vajadus ja ulatus selgub

projekteerimise käigus.

2. Projekteerimistingimuste lisa 2 eskiisjoonisele kantud teemaplaneeringust

lähtuva Jõhvi 2. liiklussõlme lahenduse puhul projekteeritakse liiklussõlme

parameetrid vastavalt maanteede projekteerimisnormidele, sh põhimaantee 120

km/h kiirusele vastava pikkusega aeglustusrada ja liikluskorraldusvahendid,

mistõttu on liiklussõlmest ekslikult mööda sõitmine vähetõenäoline. Vajadusel on

Narva suunast liikuvatel sõidukijuhtidel võimalik sooritada ohutu tagasipööre

olemasoleva Jõhvi 1. liiklussõlme kaudu.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

5

Lisaks ülalnimetatule ka kergliikleja saab kiiremini ja ohutult Jõhvist Tallinna suunas liikuda, sest ei

pea tegema pikka ringi äripargi sees.

3. Jõhvi Vallavalitsus toetab Jõhvi Äripargi esindaja ettepanekut täiendavalt läbi arutada Jõhvi 3.

liiklussõlme mahasõidu võimalust (kas või eskiisprojekti kujul) Jõhvi Äriparki.

Halli joonega tähistatud tee osa on Jõhvi Äripark ise valmis välja ehitama kuni Jõhvi 2.

liiklussõlmeni. Lahendus võimaldab sujuvamat liiklust Jõhvis järgneva 10 aasta kõige olulisema

arendusprojekti ja Tallinn-Narva maantee vahel. Sarnase soovituse annab Jõhvi Äripargi poolt tellitud

liiklusuuring, mille teostas Inseneribüroo Stratum (Töö nr: T012-2021).

4. Teeme ka ettepaneku lahendada Jõhvi Bauhof-i ja teiste äripindade ligipääs mõlemas suunas

(parempoolne võib ka eskiisprojektina olla) nii, et tulevikus Jõhvi Vallavalitsusel ja äriettevõtetel

oleks võimalus põhiprojekti tellida ning selle alusel teed välja ehitada.

5. Kuna uus lahendus raudteed ületava viadukti osas näeb ette julgeoleku objekti mööda sõitmist

(Jõhvi Vangla kõrval), siis palume ka neid protsessi kaasata, kuna antud lahendus puudutab

neid olulisel määral.

Transpordiamet nõustub, et Jõhvi 2. liiklussõlme põhimaanteest põhja poole

jääval alal on kergliiklustee asukohta Jõhvist Tallinna suunal ja vastupidi

võimalik kavandada kergliiklejate jaoks sobivamaks ning seab projekteerijale

ülesandeks hinnata võimalikke lahendusi ning koostöös Transpordiameti ja Jõhvi

Vallavalitsusega leida piirkonda sobivam lahendus.

3. Teemaplaneeringuga on määratud põhimaantee trassi koridor, teede ja

eritasandiliste ristmike (liiklussõlmede) asukohad maakonnaplaneeringu

täpsusastmes. Lisaks on määratud üldised maakasutus- ja ehitustingimused

maantee trassi koridoris, tee ja tee kaitsevööndi alas, liiklussõlmedes ja teistel

planeeringu elluviimiseks vajalikel aladel.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 alusel

käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku

planeeringut (teemaplaneeringut) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse

tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4 alusel võib planeeringut täpsustada

ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks

ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise

asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud

koridori osa piires. Teemaplaneeringu ehk riigi eriplaneeringu põhilahenduse

muutmine ei ole kooskõlas planeerimisseaduse ja ehitusseadustikuga.

Selgitame, et Jõhvi äripargi juurdepääsutee ühendamine Jõhvi 3. liiklussõlme on

vastuolus kehtiva teemaplaneeringuga, kus kõnealust ühendust ei ole ette nähtud.

4. Transpordiameti tellimusel projekteeritav kogujatee lahendus ei takista

huvitatud isikul (kohalikul omavalitsusel või arendajal) kavandada kogujatee

idapoolse ühendustee projekteerimist ja realiseerimist ehitusseadustikus ette

nähtud korras eraldiseisva menetlusena. Projekteerimistingimuste lisa 2

eskiisjoonisel kajastatakse nimetatud ühendusteed perspektiivse teena.

5. Projekteerimistingimuste andmise menetlusse on kaasatud projektialaga

piirnevate kinnisasjade omanikud, sh katastriüksuse Ülesõidu tn 1 omanik. Lisaks

on info avaldatud ajalehes „Põhjarannik“, ajalehes „Jõhvi Teataja“ ning

Transpordiameti ja Jõhvi valla kodulehel. Arvestades Jõhvi Vallavalitsuse

arvamusega, tuleb projekteerijal täiendavalt tutvustada katastriüksuse Ülesõidu tn

1 piirkonda projekteeritavat lahendust Viru Vangla esindajatele.

Otsus:

1. Teemaplaneeringu alusel projekteeritava põhimaantee ja selle

toimimiseks vajalike rajatiste ehitamiseks vajalike maade võõrandamine

viia läbi pärast ehitusprojekti valmimist vastavalt kehtivatele

õigusaktidele.

2. Jõhvi 2. liiklussõlme lahenduse projekteerimisel lähtuda

projekteerimistingimuste lisa 2 eskiisjoonisel toodud põhimõttelisest

lahendusest.

Projekteerijal hinnata Jõhvi 2. liiklussõlmes põhimaanteest põhja poole

jääval alal kergliiklustee võimalikke lahendusi kergliiklejate liikumiseks

Jõhvist Tallinna suunal ja vastupidi ning projekteerida koostöös

Transpordiameti ja Jõhvi Vallavalitsusega piirkonda sobivam lahendus.

3. Mitte projekteerida Jõhvi äripargi juurdepääsu Jõhvi 3. liiklussõlme.

4. Mitte projekteerida Jõhvi linnas põhimaanteega paralleelselt kulgeva

kogujatee idapoolset ühendusteed käesolevate projekteerimistingimuste

alusel koostatava ehitusprojekti koosseisus. Teemaplaneeringuga

kavandatud idapoolset ühendusteed käsitleda perspektiivse teena.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

6

5. Projekteerijal tutvustada katastriüksuse Ülesõidu tn 1 piirkonda

projekteeritavat lahendust Viru Vangla esindajatele.

2 Toila Vallavalitsus

13.05.2021 e-kiri

Toila Vallavalitsuse poolt kooskõlastame esitatud projekteerimistingimused. Põhjendus:

Toila Vallavalitsusel puuduvad märkused ja ettepanekud

projekteerimistingimuste eelnõule.

Otsus:

1. Arvestada, et Toila Vallavalitsus ei ole esitanud ettepanekuid

projekteerimistingimuste eelnõule.

3 AS Eesti Raudtee

12.05.2021 e-kiri

AS Eesti Raudtee poolsed ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõu täiendamiseks:

1. Muuta raudteed ületava viadukti asukohta selliselt, et viadukti ehitamise ajal on olemasolev

raudteeülesõidukoht koos automaatikaga kasutatav.

2. Viadukti lahendus peab arvestama teise peatee rajamise perspektiiviga olemasolevast rööbasteest

põhja poole, orienteeruvalt 4,3m kaugusele. Viadukti kandekonstruktsioonid horisontaalsuunas

peavad asuma rööbastee teljest vähemalt 3300mm kaugusel.

3. Arvestada, et AS Eesti Raudtee õgvendab ristumiskohast Jõhvi poole jääva kõvera raudteelõigu

vastavaks 160 km/h projektkiirusele. Orienteeruv õgvenduse eskiis manuses. Õgvenduse andmed

koos perspektiivse teise rööpapaari asukohaga väljastatakse koos projekteerimise tehniliste

tingimustega.

4. Viadukti projekteerimisel arvestada raudteele 25kV kontaktvõrgu rajamisega. Raudtee rööpapea ja

viadukti konstruktsiooni vertikaalne vahemaa peab olema vähemalt 7,3m.

5. Viadukti all kahe rööpapaariga raudtee muldkeha kõrvale mõlemal pool raudteed kavandada 3m

laiune ala raudtee kommunikatsioonide paigutamiseks/raudtee hooldustee jaoks.

6. Viadukti alla mitte kavandada perspektiivset Malmi tänavat. Avalik tänav kavandada väljapoole

raudteemaad, transpordimaa kinnistule „25101:001:0283 Ülesõidu tänav T3“. Malmi tänava liitumine

teega 32 Jõhvi-Vasknarva ühitada juurdepääsuga Viru vanglale.

7. Raudteemaale kavandatavad kergliiklusteed kavandada raudteemaa välisserva vahetusse lähedusse

ja eraldada ülejäänud raudteemaast piirdeaiaga.

8. Säilitada käesoleval ajal eksisteerivad raudteemaale juurdepääsu võimalused – Toila

raudteeülesõidukoha piirkonnas on olemas juurdepääsuteed või mahasõidud raudteemaale põhja ja

lõuna pool raudteed ning raudteeülesõidukohast Jõhvi ja Narva pool. Seniste juurdepääsude

likvideerimisel rajada uued juurdepääsuteed kuni raudteemaa piirini, eramaade läbimisel näha ette

servituudi seadmise vajadus.

9. Olemasoleva kergliiklustee ning raudteeülekäigukoha likvideerimise tõttu raudtee ületamisel

pikemaks muutuva jalakäijate teekonna tõttu kavandada avalikke teid ja raudteemaad eraldavad

piirdeaiad mõlemale poole raudteed projekteeritavate teede (Malmi tänav lõuna pool ja kergliiklustee

põhja pool raudteed) ulatuses.

10. Ehitusprojekti koosseisus koostada kasutusõiguse seadmise protsessi läbiviimiseks (isikliku

kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale) vajalikud teede ja rajatiste kasutusala plaanid.

Põhjendus:

Esialgsel hinnangul ei ole sõltumata viadukti asukohast võimalik viadukti

ehitamise ajal tagada nõutud nähtavust olemasoleval raudteeülesõidul, mistõttu

tuleb ehituseaegne raudteeületus lahendada vastavalt projekteeritavale

lahendusele. Vajadusel tuleb ette näha ajutise raudteeülesõidu rajamine, mille

jaoks tuleb taotleda tehnilised tingimused AS-lt Eesti Raudtee ja TTJA-lt.

Transpordiamet seab projekteerijale tingimuseks arvestada ehitusprojekti

koostamisel AS Eesti Raudtee märkustega nr 2-6 ja 10.

Märkuste 7-9 osas selgitame järgmist. Projekteerimistingimuste eelnõu lisa 2

eskiisjoonisel on kavandatud Jõhvi linna ja Linna küla vahelise kergliiklustee

kulgemine raudteed ületava viadukti alt läbi.

Menetluse käigus on leitud kergliiklusteele uus asukoht, mille tulemusel kulgeb

kergliiklustee otse mööda olemasolevat teed kuni Linna külani ning ristuvale

riigiteele rajatakse kergliiklejate tunnel.

Täpsustatud eskiislahendus:

Tänu uuele kergliiklustee asukohale on kergliiklejate jõudmine raudtee maa-alale

projektlahendusest lähtuvalt ebatõenäoline, mistõttu ei ole raudteemaale

piirdeaedade rajamine põhjendatud.

Projekteerimisel tuleb arvestada, et juurdepääsud raudteemaale oleksid tagatud.

Põhjendatud vajaduse korral ja Transpordiameti nõusolekul tuleb ette näha uued

juurdepääsuteed, mis kavandatakse samaväärsetena olemasolevate teedega.

Otsus:

1. Projekti koostamisel tuleb arvestada järgnevaga:

- Mitte arvestada ettepanekuga muuta raudteed ületava viadukti

asukohta. Ehitusprojektis tuleb kavandada ehituseaegne raudteeületus

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

7

vastavalt projekteeritavale lahendusele. Vajadusel tuleb ette näha

ajutise raudteeülesõidu rajamine, mille jaoks tuleb taotleda tehnilised

tingimused AS-lt Eesti Raudtee ja TTJA-lt.

- Arvestada teise peatee rajamise võimalusega olemasolevast

rööbasteest põhja poole.

- Arvestada raudtee õgvendusega.

- Arvestada raudtee rööpapea ja viadukti konstruktsiooni vertikaalse

vahemaaga vähemalt 7,3 m.

- Arvestada 3 m laiuse alaga mõlemal pool raudteed, mis on ette nähtud

raudtee kommunikatsioonide paigutamiseks/ raudtee hooldustee

jaoks.

- Arvestada AS-i Eesti Raudtee märkusega ning mitte kavandada

perspektiivset Malmi tänavat viadukti alla. Malmi tänava ühenduse

asukoht määrata koostöös Jõhvi Vallavalitsusega.

- Projekteerida Jõhvi linna ja Linna küla ühendav kergliiklustee uude

asukohta vastavalt eskiisjoonisele.

- Arvestada, et juurdepääsud raudteemaale oleksid tagatud.

Põhjendatud vajaduse korral ja Transpordiameti nõusolekul tuleb ette

näha uued juurdepääsuteed, mis kavandada samaväärsetena

olemasolevate juurdepääsudega. Vajadusel tuleb projekteerijal teha

koostööd AS-ga Eesti Raudtee, et täpsustada juurdepääsude asukohad.

- Mitte projekteerida piirdeaedu raudtee eraldamiseks ümbritsevatest

aladest.

- Koostada isikliku kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale vajalikud

teede ja rajatiste kasutusala plaanid.

4 Riigimetsa

Majandamise Keskus

- Otsus: *

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse andja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

5 MTÜ Ida-Viru

Ühistranspordikeskus

- Otsus: *

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse andja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

6 Adven Eesti AS

26.04.2021 e-kiri

Adven Eesti Asi gaasitorustik kulgeb piki Tallinn-Narva maanteed, kuid jääb välja poole mnt

kinnistut. Kulgeb piki mnt kinnistu piirnevaid kinnistuid.

Hetkel jääb mulje et projektalasse gaasitorustik ei jää. Kui projekteerimise käigus selgub et

gaasitorustik on ikka alas siis väljastame teh tingimused.

Põhjendus:

Transpordiamet võtab Adven Eesti AS-i poolt esitatud informatsiooni

teadmiseks. Juhul kui projekti koostamisel selgub, et Adven Eesti AS-le kuuluv

gaasitorustik jääb projektalale, tuleb projekteerijal taotleda tehnilised tingimused

projekteerimiseks.

Otsus:

1. Juhul kui projekti koostamisel selgub, et projektalale jääb Adven Eesti

AS-le kuuluv gaasitorustik, tuleb projekteerijal taotleda tehnilised

tingimused.

7 AS Eesti Gaas - Otsus: *

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse andja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

8 AS Gaasivõrk

17.05.2021 kiri

nr 3-6/9-21

Käesolevad tehnilised tingimused on antud vaid (eel)projekti koostamiseks ning on üldjuhendavad.

Uute teelõikude projekteerimisalades paiknevad järgmised AS`ile Gaasivõrk kuuluvad

gaasipaigaldised:

1. Kinnistutel Veski tänav T14, Jõhvi (kü 25301:003:0237), Jaama tänav T14, Jõhvi (kü

nr.25301:001:0047); Veski 36, Jõhvi (kü nr. 25101:001:0520) asub 1971. aastal ehitatud B-kategooria

Põhjendus:

Transpordiamet ei pea põhjendatuks AS-le Gaasivõrk kuuluvate gaasipaigaldiste

välja vahetamist asukohtades, kus olemasolevat gaasitrassi on võimalik kaitsta

terashülssidega või kus on võimalik olemasolevat terashülssi pikendada.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

8

MOP 3 bar maa -alune Ø 219x7,0 mm gaasi terastorustik ( vaata lisatud skeem 1. B-kat. gaasitorustik

märgitud sinise joonega), mis satub projekteeritava ringtee ala sisse ja seoses sellega vajab

ümbertõstmist uuele asukohale. Uut DN200 terastorustikku paigaldada koos tsentraatoritega DN500

terashülssi .

2. Kinnistul Jõhvi linn, Põllu tänav T4 kü nr. 25301:004:0114 asub ASile Gaasivõrk kuuluv 1971.

aastal ehitatud B-kategooria MOP-3Bar Ø219x7,0 mm maa-alune gaasitorustik ( vt lisatud skeem nr.

2, kus käesolev gaasitorustik on märgitud sinise joonega), mis satub projekteeritava ringtee

mahasõidu ala sisse ja seoses sellega vajab väljavahetamist Ø219x7,0 mm gaasitorustikude vastu, mis

peavad olema paigaldatud koos tsentraatoritega DN500 terashülssi.

3. Kinnistutel , 1 Tallinn-Narva tee, Kotinuka küla, Jõhvi vald, (kü nr. 25201:005:0078 ), 13136

Jõhvi-Uikala tee Kotinuka küla, Jõhvi Vald (kü 25201:005:0227, 25201:005:0082, 25201:005:0228)

projekteeritava ala sees asub 2015. aastal ehitatud DN300 (teras) ja DN250 (plast) hülssides maa-

alune B-kategooria MOP-5bar PEH100 Ø 160x14,6 mm gaasitorustik (vt lisatud skeemil nr. 3 ja nr. 4

B-kategooria gaasitorustik märgitud sinise joonega ja halli värviga märgitud DN300 ja PE250

kaitsehülsstorud). Käesolev gaasitorustik satub ( Jõhvi-Jukala- Jorde tee L2 teeristmiku alas)

projekteeritava sõidutee ala sisse ja seoses sellega vajab olemasoleva PE hülssi pikendamist , ehk

täiendava DN250 hülssi koos tsentraatoritega paigaldamist.

4. Kinnistu 1 Tallinn-Narva tee, Kotinuka küla, Jõhvi vald katastriüksustel nr. 25201:005:0077 ja

25201:005:0078 asuvad 1954. aastal ehitatud maa -alused C-kategooria MOP-12Bar 325x8,0 mm

teras gaasitorustikud (skeemil nr 3 käesolevad gaasitorustikud on märgitud rohelise joonena ja nende

DN650 kaitsehülssid on märgitud halli joonena), mis satuvad projekteeritava uue maantee ala sisse ja

seoses sellega vajavad väljavahetamist Ø323,9x8,0 mm gaasitorustikude vastu, mis peavad olema

paigaldatud koos tsentraatoritega DN700 terashülssi.

5. Kinnistul Kohtla metskond 171, Kotinuka küla, Jõhvi vald (kü nr 25101:001:0008) asuvad 1954.

aastal ehitatud maa -alused C-kategooria MOP-12Bar 325x8,0 mm teras gaasitorustikud ( vt lisatud

skeemil nr. 4 märgitud roheliste joonetega) mis satuvad projekteeritava Jõhvi-Uikala- Jordi

ringsõiduteest asfaltkattega mahasõidu ala sisse ja seoses sellega vajavad väljavahetamist terasest

Ø323,9x8,0 mm gaasitorustikude vastu, mis peavad olema paigaldatud koos tsentraatoritega DN700

terashülssi.

6. Kinnistul Jordi tee L2 Kotinuka külas, Jõhvi vald (kü nr 25201:005:0411) asub ASile Gaasivõrk

kuuluv 2015. aastal ehitatud B-kategooria MOP-5Bar PEH100 Ø 160x14,6 mm maa alune

gaasitorustik (vt lisatud skeemil nr. 5 B-kategooria gaasitorustik määratud sinise joonega), mis satub

projekteeritava uue sõidutee ala sisse ja seoses sellega vajab terasest kaitsehülssi DN300 koos

tsentraatoritega paigaldamist.

7. Kinnistul Jõhvi vald, Kotinuka küla Jordi tee L2 kü nr. 25201:005:0411 asuv ehitatud 2015 aastas

B-kategooria MOP-5Bar PEH100 Ø 160x14,6 maa alune gaasitorustik ( lisatud skeemil nr. 6 B-kat.

gaasitorustik määratud sinise joonega), mis satub projekteeritava ringsõidutee ja kõnnitee ala sisse ja

seoses sellega vajavad kaitsehülssi ST DN300 koos tsentraatoritega paigaldamist.

8. Kinnistute Kohtla metskond 38, Kotinuka küla Jõhvi vald (kü nr. 25201:005:0314) ja Kohtla

metskond 121, Kotinuka küla Jõhvi vald (kü nr. 25201:005:0315) vahel ning kinnistul Kohtla

metskond 124, Kotinuka küla, Jõhvi vald (kü nr 25201:005:0013) asub AS`le Gaasivõrk kuuluv 2009.

aastal ehitatud maa-alune C-kategooria MOP16 bar Ø 323,9x5,6 mm terasest gaasitorustik ( lisatud

skeemil nr. 7 C-kategooria MOP-16Bar gaasitorustik määratud rohelise joonetega), mis satub

projekteeritava Jõhvi 3. ringtee ala sisse ja seoses sellega vajab ümbertõstmist uuele asukohale. Uut

ST Ø 323,9x5,6 gaasitorustiku paigaldada koos tsentraatoritega ST DN700 terashülssi .

9. Kinnistutel Kuuse, Linna küla, Jõhvi vald (kü nr. 25101:001:0190), Jaama harutee, Jõhvi linn,

Jõhvi vald (kü nr. 25101:001:0177), Kuuseotsa, Jõhvi linn, Jõhvi vald (kü nr. 25101:001:0185) ja

Kohtla metskond 123, Linna küla, Jõhvi vald kü nr 25201:008:0114 asub ASile Gaasivõrk kuuluv

2009. aastal ehitatud maa-alune C-kategooria MOP-16Bar ST Ø 323,9x5,6 mm gaasitorustik (lisatud

skeemil nr. 8 C-kategooria MOP-16Bar gaasitorustik märgitud rohelise joonega), mis satub

Projekteerijal tuleb taotleda AS-ilt Gaasivõrk uued tehnilised tingimused, millega

antakse tingimused olemasolevate gaasitrasside säilitamiseks ning kaitsmiseks.

Põhjendatud juhtudel, kui gaasitrassi säilitamine või kaitsmine ei ole

projektlahendusest tingituna võimalik, tuleb Transpordiameti nõusolekul

projekteerida gaasitrassi ümbertõstmine või väljavahetamine.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekutega gaasitorustike ümbertõstmise ja

väljavahetamise osas. Taotleda AS-lt Gaasivõrk tehnilised tingimused,

millega antakse tingimused olemasolevate gaasitrasside säilitamiseks ning

kaitsmiseks. Põhjendatud juhtudel, kui gaasitrassi säilitamine või

kaitsmine ei ole projektlahendusest tingituna võimalik, tuleb

Transpordiameti nõusolekul projekteerida gaasitrassi ümbertõstmine või

väljavahetamine.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

9

projekteeritava sõidutee ala sisse ja seoses sellega vajab lahtikaevatuna isolatsiooni katte täiendavat

kontrolli ja parandamist ning terashülssi DN700 koos tsentraatoritega paigaldamist.

10. Gaasitorustiku tööprojektide koostamist tellida Gaasivõrk AS poolt aktsepteeritud ettevõttelt, kes

omab gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala registreeringut majandustegevuse registris, omab

vähemalt 3 aastast kogemust gaasitorustike projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase

spetsialiseerumisega soojusenergeetika volitatud inseneri, kutsetase 8.

11. Ümbertõstetav gaasitorustik määratleda AS Gaasivõrk varana likvideeruva asendusena. Enne

gaasitorustiku ümberühendust ASile Gaasivõrk üle anda gaasitorustiku teostusdokumentatsioon.

12. Olemasoleva gaasitorustiku lahtiühendamise ja uue gaasitorustiku ümberõhenduse tööd planeerida

koos gaasirõhu alandamisega ja vastava ohutustaseme tagava tehnoloogia abiga (Ravetti Stop/System)

küttevälisele perioodile (mai-september). Projektile lisada detailsed gaasitorustiku lahti ühendamise ja

ümberlülitamise skeemid koos tööde tehnoloogilise kirjeldusega.

13. Ümberühendustel arvestada ajutise gaasivarustuse tagamisega piirkonna gaasitarbijatele.

14. Ümbertõstetav gaasitorustik ja paigaldatavad hülsid projekteerida-ehitada ehitiste Transpordiameti

vahendite ja kuludega. Enne gaasitorustike ümbertõstmise tööde alustamist peab olema sõlmitud

kolmepoolne kokkulepe AS Gaasivõrk, Transpordiameti ja AS Gaasivõrk poolt aktsepteeritud

gaasitorustike ehitaja vahel.

15. Mõõdistusandmete alusel koostatud projekteerimisala geodeetiline alusplaan tuleb nõusoleku

saamiseks saata: [email protected]. Nõusoleku saanud geodeetilise alusplaani põhjal koostatakse

projekt-dokumentatsioon.

16. Tehnilised tingimused kehtivad üks aasta alates väljastamise kuupäevast.

9 Eesti Lairiba

Arenduse Sihtasutus

(edaspidi ELASA)

(haldaja AS Connecto

Eesti)

19.04.2021 e-kiri

Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigule jääb ELA SA sidevõrgu objekt

ELA088.

ELA SA sidevõrgu haldaja (AS Connecto Eesti) kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu.

Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt projekteerimise tehnilised tingimused ning projekt

kooskõlastada ELA SA haldusega.

Põhjendus:

Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.8.2. alusel tuleb projekteerimiseks

taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad. Nimetatud punkti alusel tuleb taotleda

tingimused ka ELASA sidevõrgu haldajalt (AS Connecto Eesti).

Otsus:

1. Projekteerijal tuleb taotleda tehnilised tingimused ELASA sidevõrgu

haldajalt (AS Connecto Eesti).

2. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada ELASA sidevõrgu haldajaga (AS

Connecto Eesti).

10 Elektrilevi OÜ

27.04.2021 e-kiri

Anname teada, et detailplaneeringu või projekti koostamiseks on Teil vaja:

• taotleda tehnilised tingimused, milles on planeeritava ehitise (rajatise) projekteerimiseks või

territooriumi planeeringuks esitatavad nõuded. Tehnilisi tingimusi saate tellida meie veebilehel

www.elektrilevi.ee/tehnilised-tingimused.

• peale planeeringu või projekti koostamist see meiega kooskõlastada. Seda saate teha

veebilehel www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine.

Kui tehnilised tingimused on täidetud ja planeering või projekt kooskõlastatud, siis täiendavalt meid

teavitada ei ole vaja. Esialgse planeeringu või projekti muutmisel on vaja taotleda uued tehnilised

tingimused ning planeering või projekt meiega kooskõlastada.

Põhjendus:

Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.8.2. alusel tuleb projekteerimiseks

taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad. Nimetatud punkti alusel tuleb taotleda

tingimused ka Elektrilevi OÜ-lt.

Otsus:

1. Projekteerijal tuleb taotleda tehnilised tingimused Elektrilevi OÜ-lt.

2. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga.

11 Elering AS

10.05.2021

tehnilised tingimused

nr 12-9/2021/193

Projekteerimistingimused:

LIINID:

1. Rekonstrueeritav teelõik ristub Elering AS-le kuuluvate õhuliinidega: 110 kV L116 Balti-Püssi

ja 330 kV L364 Viru-Püssi, L511 Aruküla-Balti ning L359 Balti –Püssi.

2. Peab jääma tagatuks mehhanismide juurdepääs liinitrassile.

3. Tee ehitamisel peavad jääma tagatuks nõuetekohased gabariidid õhuliinide alumise juhtme

ja teepinna vahel, juhtme temperatuuril +60° C.

• 110 kV liinidel 7 m,

Põhjendus:

Projekteerimisel tuleb arvestada Elering AS-ile kuuluvate õhuliinide osas esitatud

tingimustega.

Projekteerijal tuleb teha koostööd Elering AS-ga, et projekteeritav lahendus

vastaks D-kategooria gaasitorustiku osas Elering AS poolt esitatud tingimustele.

Vajadusel tuleb projekteerida gaasitorustiku osaline ümberehitus.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

10

• 330 kV liinidel 8,5 m.

4. Tööde teostamise käigus on keelatud mehhanismide, masinate, nende osade, teisaldatava

lasti ja inimeste lähenemine elektripaigaldise osadele lähemale kui 5 meetrit.

5. Kaevetöödel mitte kuhjata pinnast liinide alla.

6. Maanduskontuuride vigastamisel tuleb need taastada.

7. Enne tööde algust Elering AS-le kuuluvate õhuliinide kaitsevööndis vormistada kaitsevööndis

töötamise luba, [email protected], tel. 715 6603

8. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral

ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused.

9. Elering AS ei vastuta teistele osapooltele kuuluvate kommunikatsioonide (elektriliin, sideliin,

gaasitrass jms) olemasolu ja töötingimuste eest.

GAAS:

Põhimaantee 1 E20 Tallinn - Narva, lõigul Jõhvi-Toila koos juurdepääsu ja kogujateedega (siin ja

edaspidi nimetatud kui Tee) planeeringu alas ristub Elering AS omanduses olev D-kategooria

maagaasi ülekande gaasitorustik Jõhvi-Narva DN 500 [(osaliselt planeeringu alas DN400) siin ja

edaspidi nimetatud kui Gaasitorustik] mitmes kohas Teega.

Gaasitorustiku projekteeritud töörõhk on 38 bar ja see on maa-aluse paigaldusega.

Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus on 10 m torustiku teljest mõlemale poole.

Tulenevalt asjaolust, et planeeringu alas ei vasta Gaasitorustiku ja kavandatava Tee asendiplaan

standardite EVS 884 ja EN 1594 põhinõuetele, tuleb ette näha Gaasitorustiku ümberehitustööd.

Vajalik on ette näha järgnevad tegevused:

1. Koostada plaaniline lahendus Gaasitorustiku uue asukohaga standardite EVS 884 ja EN 1594

põhinõuete alusel ja kooskõlastada see Elering As-iga.

2. Gaasitorustiku ristumisel Teega tagada lõikumise nurk 90 (+/- 5) kraadi.

3. Gaasitorustiku ristumisel Teega näha ette kogu teemaaulatuses kaitsehülsside paigaldus.

4. Taotleda kooskõlastatud uue Gaasitorustiku plaanilise paiknemise alusel Elering AS-ilt

tehnilised tingimused Gaasitorustiku ja Tee ristumiste Tööprojekti koostamiseks.

5. Arvestada asjaoluga, et Gaasitorustiku ümberehitustöödeks on vajalik maagaasi

tarnekatkestus. Maagaasi tarnekatkestust pole võimalik tagada mistahes ajal. Tuleb

arvestada asjaoluga, et vajalik on ca 1 aasta ette planeerimise aeg, mis tuleb vajadusest

tagada gaasivarustus läbi rahvusvahelise koostöö.

6. Kõik kulud tööprojekti realiseerimiseks vajatavate tööde läbiviimiseks Gaasitorustikul ja selle

kaitseks, kuuluvad Tee omaniku kanda.

7. Kõik päringud, taotlused, kooskõlastused ja teavitused saadetakse e-kirjaga

[email protected] ja Elering AS Jõhvi hoolduspiirkonna hoolduse korraldajale

Sven Käiss Sven.Kä[email protected].

8. Käesolevas kirjas toodud tingimused kehtivad 12 kuud kirja väljastamise kuupäevast.

Otsus:

1. Projekteerimisel arvestada Elering AS-ile kuuluvate õhuliinide osas

esitatud tingimustega.

2. Projekteerijal tuleb koostöös Elering AS-ga projekteerida lahendus, mis

vastab D-kategooria gaasitorustiku osas Elering AS poolt esitatud

tingimustele.

3. Vajadusel tuleb projekteerida D-kategooria gaasitorustiku osaline

ümberehitus.

12 Telia Eesti AS

12.05.2021 e-kiri

Palume Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu projekteerimiseks

taotleda Telialt tehnilised tingimused välisveebi lingilt https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-

arendajale/tehnilised-tingimused/

Põhjendus:

Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.8.2. alusel tuleb projekteerimiseks

taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad. Nimetatud punkti alusel tuleb taotleda

tingimused ka Telia Eesti AS-lt.

Otsus:

1. Projekteerijal tuleb taotleda tehnilised tingimused Telia Eesti AS-lt.

13 J.M.

Jõhvi linna Kruusa

tänava elanik

10.05.2021 e-kiri:

Teen ettepaneku: 1) Alates Linda tn. ristist ehitada juurdeehitatav maantee teelõik põhja poole

olemasolevast teest, et säilitada vahemaa olemasolevate elamutega.

Põhjendus:

1) Projekteeritava tee asukoht ning kaugus olemasolevatest elamutest selgub

ehitusprojekti koostamise käigus.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

11

2) Kuna sõidukiirus ja liiklustihedus kasvab suureneb ka müra. Seega oleks Kruusa tn. piirkonda

vajalik paigaldada müratõkked.

2) Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.11. alusel tuleb projekti koosseisus

koostada mürauuring. Mürauuringus selgitatakse välja müratasemed ning

müra normtaset ületavad olukorrad, lähtudes müraolukorra hindamisel

projekteeritavast lahendusest.

Uuringu tulemuste alusel kavandatakse müra leevendamise meetmed

asukohtadesse, kus arvutuste kohaselt on maanteeliikluse tõttu müra

piirväärtused eluhoonete teepoolsetel külgedel ületatud.

Otsus:

1. Arvamus võtta teadmiseks. Vastavalt mürauuringu tulemustele

projekteerida müra leevendamise meetmed projektala ulatuses

asukohtadesse, kus müra piirväärtused on eluhoonete teepoolsetel

külgedel ületatud.

14 M.M.

Jõhvi linna Kruusa

tänava elanik

09.05.2021 e-kiri:

Transpordiamet on algatanud projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 1 Tallinn–Narva

(E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu (edaspidi riigitee) ehitusprojekti koostamiseks.

Seoses eelnevaga palume mürasummutus seina paigaldamist, alates Linda tn ja Tln-Narva mnt

ristmikust kuni vähemalt 166 km postini.

Põhjendus:

Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.11. alusel tuleb projekti koosseisus

koostada mürauuring. Mürauuringus selgitatakse välja müratasemed ning müra

normtaset ületavad olukorrad, lähtudes müraolukorra hindamisel

projekteeritavast lahendusest.

Uuringu tulemuste alusel kavandatakse müra leevendamise meetmed

asukohtadesse, kus arvutuste kohaselt on maanteeliikluse tõttu müra piirväärtused

eluhoonete teepoolsetel külgedel ületatud.

Otsus:

1. Arvamus võtta teadmiseks. Vastavalt mürauuringu tulemustele

projekteerida müra leevendamise meetmed projektala ulatuses

asukohtadesse, kus müra piirväärtused on eluhoonete teepoolsetel

külgedel ületatud.

15 K.P.

Jõhvi linna Kruusa

tänava elanik

10.05.2021 e-kiri:

Meid teeb murelikuks kaks probleemi:

1. Aina tihenev liiklussagedus, kus juba puhkepäevitigi on probleem Linda tänavalt maanteele

väljasõiduga.

2. Lähtudes punktist 1 ja kavandatava ehitusega, mille käigus ilmselt kaob looduslik müratõke puude

ja võsa eemaldamisega, kusjuures juba tänavu talvel oli liiklusfooni müra pidevalt, et mitte öelda

segavalt kuuldav ja arvestades tulevikku, suureneb see kordades.

Sellepärast; Palume tõsiselt ja kiiresti kaaluda müratõkke paigaldamist vahemikku Linda tänavast

Bauhofini (ehituskaubamaja).

Põhjendus:

Projekteerimistingimuste eelnõu lisa 2 eskiisjooniselt on näha, et olemasolev

samatasandiline Linda tänava ristumine põhimaanteega likvideeritakse. Väljasõit

Linda tänavalt põhimaanteele on ette nähtud rajatavate kogujateede ning Jõhvi 2.

või Jõhvi 3. eritasandiliste liiklussõlmede kaudu, tänu millele muutuvad pöörded

senisest ohutumaks ning kiiremaks.

Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.11. alusel tuleb projekti koosseisus

koostada mürauuring. Mürauuringus selgitatakse välja müratasemed ning müra

normtaset ületavad olukorrad, lähtudes müraolukorra hindamisel

projekteeritavast lahendusest.

Uuringu tulemuste alusel kavandatakse müra leevendamise meetmed

asukohtadesse, kus arvutuste kohaselt on maanteeliikluse tõttu müra piirväärtused

eluhoonete teepoolsetel külgedel ületatud.

Otsus:

1. Arvamus võtta teadmiseks. Vastavalt mürauuringu tulemustele,

projekteerida müra leevendamise meetmed projektala ulatuses

asukohtadesse, kus müra piirväärtused on eluhoonete teepoolsetel

külgedel ületatud.

16 K.K.

Jõhvi linna Kruusa

tänava elanik

10.05.2021 e-kiri: Põhjendus:

Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.11. alusel tuleb projekti koosseisus

koostada mürauuring. Mürauuringus selgitatakse välja müratasemed ning müra

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

12

Teen ettepaneku planeerida Linda tänava ja 166km posti vahelisele alale müratõke. Juba praegune

liiklustihedus tekitab piisavalt müra, aastate pärast liiklustihedus niikuinii suureneb ja siis saab varsti

aias ainult kõrvaklappidega käia.

Juba praegu nt nädala sees naabritega suheldes peab häält tõstma, sest maanteelt tulev müra ei

võimalda normaalselt suhelda.

normtaset ületavad olukorrad, lähtudes müraolukorra hindamisel

projekteeritavast lahendusest.

Uuringu tulemuste alusel kavandatakse müra leevendamise meetmed

asukohtadesse, kus arvutuste kohaselt on maanteeliikluse tõttu müra piirväärtused

eluhoonete teepoolsetel külgedel ületatud.

Otsus:

1. Arvamus võtta teadmiseks. Vastavalt mürauuringu tulemustele

projekteerida müra leevendamise meetmed projektala ulatuses

asukohtadesse, kus müra piirväärtused on eluhoonete teepoolsetel

külgedel ületatud.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Jordi tee 6a

Jordi tee 2

Jordi tee 2b

Jordi tee 8a

Jordi tee J1

Jordi tee L2

25101:001:0159

25101:001:0160

25101:001:0162

25201:005:0388

25201:005:0410

25201:005:0411

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (IVIA) teeb omalt poolt järgnevad ettepanekud

seoses Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5- 172,5 Jõhvi–Toila teelõigu

projekteerimistingimuste menetlusse kaasamise kirjaga 19.04.2021 nr 8-1/21-091/9512-1

ja 05.05.2021 toimunud aruteluga:

1. Projekti eskiislahendusel on Jõhvi Äripargi territooriumil märgitud

likvideeritavateks mahasõidud aadressidel: Jordi tee 3, Jordi tee 4, Jordi tee 6,

Kotinuka küla, Jõhvi vald. Antud küsimuse aruteludesse on vaja kaasata kinnistute

omanikud, kelle esindajad 05.05.2021 toimunud arutelul ei osalenud. Teadmata

kirja 19.04.2021 nr 8-1/21-091/9512-1 adressaate võib siiski asuda arvamusele, et

kinnistute omanikke ei ole nimetatud kirjaga arutelust ja protsessi käigust

teavitatud; IVIA kui kinnistu Jordi tee L2, Kotinuka küla, Jõhvi vald ei saa pakutud

lahendusega nõustuda, kuna mahasõidud on välja ehitatud vastavalt

ehitusprojektidele ja väljastatud ehituslubadele;

2. Kinnistute Jordi tee 3, Jordi tee 4, Jordi tee 6, Kotinuka küla, Jõhvi vald

mahasõitude likvideerimise põhjuseks toodi arutelul kehtiva detailplaneeringu

lahendus. Samas ei ole arvestatud mahasõitudega kinnistutele Jordi tee 2, Jordi tee

2a, Jordi tee 2b, Jordi tee 6a vastavuses kehtivale detailplaneeringule number DP-

157 (Jõhvi valla planeeringute keskkonnas; Nimetus: Jõhvi vallas, Kotinuka küla,

Jordi tee 6 ja Jordi tee 2 kinnistute ja lähiala detailplaneering);

3. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et kinnistute Jordi tee 2, Jordi tee 2a, Jordi tee 2b, Jordi

tee 4, Jordi tee 6, Jordi tee 6a, Jordi tee Kotinuka küla, Jõhvi sadevete ärajuhtimine

Jöördi ojasse on lahendatud Jordi tee 4, Jordi tee 6, Kotinuka küla, Jõhvi

põhjanurgas välja ehitatud sadeveesüsteemi kaudu;

4. Teeme ettepaneku täiendavalt läbi arutada Jõhvi 3. liiklussõlmelt mahasõidu

võimalus Jõhvi Äriparki (alljärgnev joonis). Halli joone osa on omalt poolt valmis

välja ehitama IVIA kuni Jõhvi 2. liiklussõlmeni. Lahendus võimaldab sujuvamat

liiklust Jõhvi järgneva 10 aasta kõige olulisema arendusprojekti ja Tallinn-Narva

maantee vahel. Sarnase soovituse annab IVIA poolt tellitud liiklusuuringus

Inseneribüroo Stratum (Töö nr: T012-2021);

Põhjendus:

1. Transpordiamet on 19.04.2021. a kirjaga nr 8-1/21-091/9512-1 kaasanud

projekteerimistingimuste menetlusse ka Jordi tee 3, Jordi tee 4 ja Jordi tee

6 katastriüksuste omanikud.

Täiendavalt on Transpordiamet suhelnud Jordi tee 4 ja Jordi tee 6

katastriüksuste omanikega, kelle maaüksuste osas on

projekteerimistingimuste lisa 2 eskiisjoonise alusel ette nähtud kõige

ulatuslikumad muudatused. Transpordiameti otsused nimetatud

katastriüksuste osas on toodud tabelis allpool.

Jordi tee 3 katastriüksuse omanik ei ole menetluse käigus arvamust

esitanud.

2. Detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede välja

ehitamine on planeerimisseaduse alusel huvitatud isiku kohustus.

Äripargisiseste teede projekteerimine ei ole Transpordiameti ülesanne.

Jordi tee 2 (katastritunnus 25101:001:0160) katastriüksuse juurdepääsude

osas selgitame järgmist. 2016. aastal kehtestatud Jõhvi valla Kotinuka

küla Jordi tee 6 ja Jordi tee 2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringus on

Jordi tee 2 katastriüksusele ette nähtud 2 juurdepääsu – üks maaüksuse

idapoolsest küljest ja teine põhja poolt.

Juhime tähelepanu, et juurdepääs idapoolsest asukohast saab olla ajutine

kuni Jõhvi 2. liiklussõlme väljaehitamiseni. Eskiisjoonise alusel on

põhimaanteest ringristmikuni kavandatud rambid, millele ei ole

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

13

Juhul, kui uuring ei anna vastuseid vajaduste kohta, palun tagasisidet

Transpordiameti seisukohtadega. Lisaks võimaldab otseühendus kõrge transpordi

voo suunamist otse teise ja kolmanda liiklussõlme vahel, st. Eritransport ei pea 2

km pikkuse lõigu läbimiseks tulema 2+2 maanteelõigule, kus on arutelul antud info

kohaselt planeeritud liikumiskiirus 120 km/h (liikluse ohutuse tagamine lõigul);

5. Projekti eskiislahendus ei arvesta olemasoleva taristuvõrguga Jõhvi Äripargi

territooriumil; teeme ettepaneku (kui mitte eskiisi staadiumis, siis järgmistes

projekteerimise staadiumis) arvestada olemasoleva taristuga (s.h. Jõhvi 2.

liiklussõlme ristmiku koossisu kuuluvad teed) ning lähtuvalt olemasolevast taristust

projekteerida teede ja mahasõitude asukohad;

majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ ptk

5.2.1. p 3 alusel lubatud peale- ja mahasõite projekteerida ning ptk 5.3.3.

p 4 alusel peab ligipääs külgnevalt maa-alalt olema I klassi maantee

rambile piiratud. Pärast Jõhvi 2. liiklussõlme realiseerumist saab

juurdepääs Jordi tee 2 katastriüksusele toimuda vaid põhja poolt.

Põhjapoolne mahasõit projekteeritakse Transpordiameti poolt

eskiisjoonisele märgitud asukohta, et tagada juurdepääs perspektiivsesse

teekasutajate parklasse. Parkla projekteerimisel arvestatakse, et sama

ristumiskoha kaudu oleks vajadusel võimalik rajada detailplaneeringuga

kavandatud juurdepääsud ülejäänud maaüksustele.

3. Projekteerimisel tuleb arvestada esitatud märkusega ning vajadusel tuleb

projekteerida sademevete ärajuhtimissüsteemide ümberehitus, et tagada

toimiv lahendus.

4. Transpordiameti poolt antavad projekteerimistingimused täpsustavad Ida-

Viru maakonnaplaneeringut täpsustavat teemaplaneeringut “E20 Jõhvi–

Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu

trassikoridori määramine“. Teemaplaneeringuga on määratud

põhimaantee trassi koridor, teede ja eritasandiliste ristmike

(liiklussõlmede) asukohad maakonnaplaneeringu täpsusastmes. Lisaks on

määratud üldised maakasutus- ja ehitustingimused maantee trassi

koridoris, tee ja tee kaitsevööndi alas, liiklussõlmedes ja teistel

planeeringu elluviimiseks vajalikel aladel.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2

alusel käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi

asukohavaliku planeeringut (teemaplaneeringut) riigi eriplaneeringuna

planeerimisseaduse tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4 alusel võib

planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud

projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4

sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus

näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa

piires. Teemaplaneeringu ehk riigi eriplaneeringu põhilahenduse

muutmine ei ole kooskõlas planeerimisseaduse ja ehitusseadustikuga.

Selgitame, et Jõhvi äripargi juurdepääsutee ühendamine Jõhvi 3.

liiklussõlme on vastuolus kehtiva teemaplaneeringuga, kus kõnealust

ühendust ei ole ette nähtud.

5. Projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkudega ning

vajadusel kavandada tehnovõrkude ümberehitamine vastavalt

tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele.

Äripargisiseste teede projekteerimine ei ole Transpordiameti ülesanne.

Detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede välja

ehitamine on planeerimisseaduse alusel huvitatud isiku kohustus.

Otsus:

1. Mahasõitude projekteerimisel Jõhvi 2. liiklussõlmes lähtuda

eskiisjoonisel toodud lahendusest. Mitte projekteerida täiendavaid

mahasõite ja juurdepääsuteid Jõhvi äripargi alale.

2. Projekteerimisel arvestada olemasolevate sademevete ärajuhtimise

süsteemidega ning vajadusel projekteerida nende ümberehitus, et

tagada toimiv lahendus.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

14

3. Mitte projekteerida Jõhvi äripargi juurdepääsu Jõhvi 3. liiklussõlme.

4. Projekteerimisel arvestada Jõhvi äripargi olemasolevate

tehnovõrkudega ning vajadusel näha ette tehnovõrkude

ümberehitamine lähtudes projekteeritavast lahendusest.

2 Narva mnt 143

Narva mnt 141

25301:011:0024

25301:011:0026

SM Property OÜ / Autohaus Holding OÜ / Järva Tarbijate Ühistu

12.05.2021 kiri:

Käesolevaga edastavad SM Property OÜ, Autohaus Holding OÜ ja Järva Tarbijate Ühistu

oma ühise ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule. Avaldame arvamust vaid Jõhvi

3.liiklussõlme kohta, kuna see puudutab otseselt meie kinnistute ärihuvisid.

Pakutud projekteerimistingimuste eelnõu puudutatud kinnisasjade omanikele ei sobi, sest

tekitab tupiklahenduse ning ei arvesta kohalike äride vajadustega. Ärid ääremaastuvad ja

tekib oht, et ollakse „seljaga“ klientide poole. Teeme ettepaneku järgmisteks

projekteerimistingimuste muudatusteks:

- Tallinn-Narva maanteega paralleelne kogujatee ühendatakse ringteega (märgitud

eskiisprojektil AKÖL 2048 - 7 134). Sellise lahendusega ei teki tupiklahendust ja

klientidele jääb loogiline ligipääs (mõlemat pidi). Samuti suunatakse rasketransport otse

linnast välja. Lisaks sellele kaob vajadus ühendada kogujatee (enne Bauhofi) linnaga.

- Ringtee (märgitud eskiisprojektil AKÖL 2048 - 7 134) asukoht viiakse tänase teetammi

peale. Selline lahendus võimaldab olulist rahalist kokkuhoidu ja mõjutab loodust

(jõesängi) kõige vähem.

Palume leida vastavad tehnilised lahendused eeltoodud ettepanekute realiseerimiseks.

Avaldame lootust, et võtate piirkonna oluliste ettevõtete ettepanekuid arvesse!

Põhjendus:

Transpordiameti poolt antavad projekteerimistingimused täpsustavad Ida-Viru

maakonnaplaneeringut täpsustavat teemaplaneeringut “E20 Jõhvi–Narva

teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori

määramine“. Teemaplaneeringuga on määratud põhimaantee trassi koridor,

teede ja eritasandiliste ristmike (liiklussõlmede) asukohad

maakonnaplaneeringu täpsusastmes. Lisaks on määratud üldised maakasutus-

ja ehitustingimused maantee trassi koridoris, tee ja tee kaitsevööndi alas,

liiklussõlmedes ja teistel planeeringu elluviimiseks vajalikel aladel.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2

alusel käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi

asukohavaliku planeeringut (teemaplaneeringut) riigi eriplaneeringuna

planeerimisseaduse tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4 alusel võib

planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud

projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud

tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud

joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires.

Teemaplaneeringu ehk riigi eriplaneeringu põhilahenduse muutmine ei ole

kooskõlas planeerimisseaduse ja ehitusseadustikuga.

- Teemaplaneeringus ei ole Jõhvi 3. liiklussõlmest ette nähtud otseühendust

arvamuse esitajatele kuuluvatele maaüksustele. Projekteerimistingimuste

lisa 2 eskiisjoonisel kujutatud lahendus vastab teemaplaneeringu

põhimõttele ning juurdepääs kõnealustele maaüksustele on ette nähtud

põhimaanteega paralleelselt kulgeva kogujatee kaudu.

Kogujatee Jõhvi 3. liiklussõlme poolsesse otsa on teemaplaneeringus ette

nähtud kaks ühendusteed (skeemil nr 1 ja nr 2) kohaliku teeni nr 2510501

Narva mnt.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

15

Transpordiamet on kaalunud ühendusteede rajamise vajalikkust ja

otstarbekust ning hinnanud, et ühendusteel nr 1 on mitmeid eeliseid

võrreldes asukohaga nr 2. Ühendustee nr 1 asukohas on olemasolev

transpordimaa sihtotstarbega maaüksus, mis võimaldab tagada

juurdepääsud teega piirnevatele kinnisasjadele; puudub vajadus Pühajõe

ületamiseks ja suuremahuliseks metsa raadamiseks; Jõhvi luht säilib

võimalikult suures ulatuses ning ristumine Narva mnt-ga asub plaaniliselt

soodsas asukohas (sirgel teelõigul). Nimetatud põhjustel on

Transpordiamet kavandanud vaid ühendustee nr 1 projekteerimise ja

rajamise.

Huvitatud isikul (kohalikul omavalitsusel või arendajal) on võimalik

eraldiseisvalt kavandada ühendustee nr 2 lahenduse realiseerimist

ehitusseadustikus ette nähtud korras, arvestades muuhulgas asjaoluga, et

ühendusteed ei ole võimalik ühendada Jõhvi 3. liiklussõlme osaks oleva

ringristmikuga. Eskiisjoonisel kajastatakse ühendusteed nr 2

perspektiivse teena.

- Eskiisjoonisele märgitud ringristmik asub kahe projekteeritava viadukti

vahelisel alal asukohas, kus on tagatud nõuetekohased kalded viaduktide

peale- ja mahasõitudel ning kus on vajadus tõsta maapinda

olemasolevaga võrreldes vähimal võimalikul määral.

Ringristmiku asukoha muutmine ei võimaldaks tagada nõuetekohaseid

kaldeid viaduktidel või tingiks olukorra, kus ringristmik tuleks rajada

olemasolevast maapinnast ebamõistlikult kõrgele. Lisaks tagab

projekteeritav lahendus Jõhvi linna ja Linna küla vahelise loogilise

ühenduse, säilitades muuhulgas Pühajõe ületuse olemasoleva Varese silla

kaudu, mida ei oleks võimalik saavutada ringristmiku asukoha muutmisel

maapinna ja projekteeritavate teede kõrguslike erinevuste tõttu.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga. Mitte ühendada põhimaanteega

paralleelset kogujateed Jõhvi 3. liiklussõlmes asuva ringristmikuga.

Kogujatee ühendustee kavandada eskiisjoonisel märgitud asukohta.

2. Mitte projekteerida Jõhvi 3. liiklussõlmes asuvat ringristmikku

arvamuses kirjeldatud asukohta.

3 Veski 36

Veski 36a

25101:001:0520

25101:001:0521

Jõhvi Veski 36 ja 36a Extracorp OÜ

03.05.2021 e-kiri:

Käesolevaga avaldame oma seisukohad ja ettepanekud Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km

162,5-172,5 Jõhvi Toila teelõigu projekteerimistingimuste menetlusse kaasamise osas

(19.04.2021 nr 8-1/21-091/9512-1) osas.

- Lisas 1 esitatud projekteerimistingimuste eelnõu graafilises osas Lisa 2

(eskiisjoonis) ei ole loetavad kinnistute piirid ja seega ei ole võimalik aru saada kas

on vajadus maade võõrandamiseks Jõhvi linnas Veski tn 36 (25101:001:0520) ja

Veski tn 36a (25101:001:0521) osas. Kinnistutele on koostatud detailplaneering

„Jõhvi linna Veski tn 36 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering”, mis on

kooskõlastatud ka Transpordiametiga (Maanteeamet) ja arvestab esialgsete

plaanidega, kuid esitatud graafilise osa täpsusaste on nii väike, et pole võimalik

jälgida kas on kavandatud muutusi või mitte. Soovime saada plaani, kus on esitatud

ka kinnistupiirid või kinnituse, et võõrandamist nimetatud (Veski tn 36

(25101:001:0520) ja Veski tn 36a (25101:001:0521)) kinnistute osas ei ole vaja.

Põhjendus:

- Esialgsel hinnangul puudub vajadus Veski tn 36 (katastritunnus

25101:001:0520) ja Veski tn 36a (katastritunnus 25101:001:0521)

katastriüksustest maa-ala võõrandamiseks. Juhul kui projekteerimise

käigus selgub võõranduse vajadus, teavitatakse sellest katastriüksuse

omanikku õigusaktides määratud tähtaja jooksul.

- Detailplaneeringu alusel on Veski tn 36 ja Veski tn 36a katastriüksuste

sihtotstarbeks määratud ärimaa ning määratud hoonestusala ja ehitusõigus

kuni 15 m kõrguste ärifunktsiooniga hoonete (suurim lubatud ehitisealune

pind 2000 m2 ja 3000 m2) püstitamiseks.

Transpordiamet on seisukohal, et detailplaneeringuga kavandatavate

ärihoonete juurdepääsu (sh ristumine Jõhvi 2. liiklussõlmega)

projekteerimine eeldab liiklusuuringute ja -analüüside teostamist, milles

tuleb hinnata ärihoonete rajamisega kaasnevate liiklusvoogude kasvu ja

mõju Jõhvi 2. liiklussõlme liiklusele. Vastavalt uuringute tulemusele

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

16

- Veski tn 36 (25101:001:0520) ja Veski tn 36a (25101:001:0521) kinnistutele on

koostatud detailplaneering „Jõhvi linna Veski tn 36 katastriüksuse ja lähiala

detailplaneering”, mis on kooskõlastatud ka Transpordiametiga (Maanteeamet).

Planeeringus on arvestatud sissepääsuga Jõhvis Põllu ja Jaama//Veski tn vaheliste

ringteid ühendavalt teeosalt. Teeosa piirkiirus on ilmselt 50km/h ja kinnistul Põllu

tn 43 on piisavalt ruumi, et võimalik oleks ka vasakpöörde võimalus autodele ja

veoautodele Narva suunalt tulles ilma ringteedelt tagasipöördeta. Teeme ettepaneku

projekteerida vastavale teeosale (Jõhvi linn Põllu ja Jaama//Veski tn ringteede

vaheline teelõik) ka võimalus vasakpöördeks auto- ja veoautoliiklusele Narva poolt

tulles Veski tn 36a kinnistule. Lisatud on ka skeem väljavõttena detailplaneeringust.

Alus: kehtiv „Jõhvi linna Veski tn 36 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering”

Alus: kehtiv „Jõhvi linna Veski tn 36 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering”

- Arvestades lähiala muutusega ja ohutuliiklusega ning selleks vajalike

vaatesektoritega teeme ettepaneku Põllu tn 43 asuva metsa eemaldamiseks.

tuleb projekteerida liiklusvoogudest lähtuv ristmiku tüüp ja

liikluskorraldus.

Planeeringualale juurdepääsu rajamine on arendustegevus, mida

kinnisasja omanikul on võimalik kavandada eraldiseisvalt

ehitusseadustikus ette nähtud korras, mh kooskõlastades tegevuse

Transpordiametiga.

- Põllu tn 43 (katastritunnus 25101:001:0691) katastriüksusel asuva metsa

säilitamise või likvideerimise vajadus selgub projekteerimise käigus.

Ehitusprojektis on ette nähtud kavandada vaid koostatavast

projektlahendusest lähtuvad raadamistööd projektalal. Põhjendamatuid

ulatuslikke raadamistöid Transpordiamet ei kavanda.

Otsus:

1. Juhul kui projekteerimise käigus selgub võõranduse vajadus Veski tn

36 (katastritunnus 25101:001:0520) või Veski tn 36a (katastritunnus

25101:001:0521) katastriüksustest, teavitada katastriüksuse omanikku

õigusaktides määratud tähtaja jooksul.

2. Mitte projekteerida juurdepääsu Veski tn 36 (katastritunnus

25101:001:0520) ja Veski tn 36a (katastritunnus 25101:001:0521)

katastriüksustele.

3. Projekteerida ainult projektlahendusest tingitud raadamine projektala

ulatuses.

4 Jordi tee 4 25201:005:0383 Deltacom Invest OÜ ei nõustu Jordi tee 4 kavandatavate juurdepääsu asukohtade

likvideerimiste ja muutmistega. Jordi tee 4 hoone ja juurdepääsud on projekteeritud maja

üürnike vajadustest lähtuvalt ja ei võimalda hoonet ja üüripindu kasutada peale

olemasolevate juurdepääsude likvideerimist- asukoha muutmist. Teie poolt pakutud

lahendus ei sobi üldse kuna Jordi tee 4 ja Jordi tee 6 vertikaalplaneering on erinev ja

kinnistute vahel asub sadevete jaoks rajatud kraav.

Põhjendus:

Juurdepääs Jordi tee 4 katastriüksusele toimub hetkel kohalikult teelt nr

2510740 Jordi tee. Projekteerimistingimuste lisa 2 eskiisjoonise alusel

muutub Jordi tee osaliselt riigiteeks Jõhvi 2. liiklussõlme ulatuses.

2011. aastal on kehtestatud Jõhvi äri- ja logistikapargi detailplaneering, kus

juurdepääs Jordi tee 4 ja Jordi tee 6 katastriüksustele on ette nähtud

katastriüksuste piirile. 2016. aastal kehtestatud äri- ja logistikapargi

detailplaneeringut muutvas Jõhvi valla Kotinuka küla Jordi tee 6 ja Jordi tee 2

kinnistute ja lähiala detailplaneeringus on Jordi tee 4 ja Jordi tee 6

katastriüksuste juurdepääsude osas arvestatud 2011. aastal kehtestatud

detailplaneeringuga.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

17

Käesolevaks hetkeks välja ehitatud mahasõitude asukohad ei vasta

kehtestatud detailplaneeringutele.

Vastavalt Jordi tee 4 katastriüksuse omaniku kirjale ja 15.07.2021. a suuliselt

saadud täiendavale informatsioonile on Jordi tee 4 ja Jordi tee 6

katastriüksuste vertikaalplaneering erinev, mistõttu on katastriüksuste piirile

rajatud tugimüür. Lisaks on katastriüksuste piirile välja ehitatud tehnovõrgud

ja sademeveesüsteemid, mille ümberehitamine mahasõidu rajamiseks

detailplaneeringuga kavandatud asukohta eeldaks suuremahulist tootmisalade

ümberehitust.

Arvestades, et Jõhvi 2. liiklussõlm on ringristmike vahelisel alal kavandatud

asulasisese kiirusega ja eelkõige piirkonda teenindavale transpordile, on

Transpordiameti hinnangul võimalik teelõigul tagada liiklusohutus sobiva

liikluskorralduse planeerimise teel. Ohutu ja selge liikluskorralduse

kavandamiseks ei pea Transpordiamet võimalikuks säilitada Jordi tee 4 ja

Jordi tee 6 katastriüksuste ulatuses olemasolevat olukorda, kus lühikesel

lõigul asub 3 sisse- ja väljasõiduga mahasõitu ning 1 väljasõit.

Transpordiameti hinnangul ning katastriüksuse omanikult suuliselt saadud

informatsiooni alusel on võimalik Jordi tee 4 sisest liiklust korraldada nii, et

ühest mahasõidust toimub sissesõit ning teisest väljasõit. Nimetatud lahendus

võimaldab vähendada pööretest tingitud konfliktipunkte Jõhvi 2. liiklussõlme

liiklejatega.

Eeltoodud asjaolusid arvestades ei võta Transpordiamet enda kohustuseks

detailplaneeringukohase lahenduse välja ehitamist. Transpordiameti

kaalutlusotsusena säilitatakse Jordi tee 4 katastriüksuse osas olemasolev

olukord, kuid muudatused tehakse liikluskorralduses.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

18

Otsus:

1. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Projekteerida Jordi tee 4

(katastritunnus 25201:005:0383) katastriüksuse olemasolevatele

mahasõitudele liikluskorraldus, kus ühest mahasõidust toimub

sisenemine ning teisest väljasõit.

5 Jordi tee 6 25101:001:0158 Meie Jordi tee 6 asuvale hoonele/kinnistule on vajalik 1 juurdepääs ja 2 väljapääsu.

Peame säilitame senise liikumise korra suurtele veoautodele.

Veoautode liiklus on meil planeeritud ainult Jordi tee poolsesse külge ja seal ei ole

võimalik teha ilma märkimisväärsete lisainvesteeringute ning mõjutamata meie

majandustegevust ja ohutust, ümberpööramist ega ka ümber maja sõitmist.

Samuti on kõrval kruntide ühendamine liiga komplitseeritud seoses kõrguste vahe ja

turvalisusega.

Muus osas meil ei ole pretensioone seoses kavandatavate ümberkorraldustega.

Pakume omapoolseks lahenduseks et paigaldada Jordi tee 6 Narva poolse sissesõidutee

ette keelumärk, ja lubada sealt välja sõita ainult üksikutel veoautodel. Hetkel on ka see

värav meil seoses turvalisusega nagunii enamus ajast suletud. Soovime et sealt sõidaks

välja max 5 autot välja tööpäevas ja sedagi mitte kõigil päevadel. Kui see sissepääs

sulgeda siis see tähendaks, et osad veoautod peaks hakkama meile sisse sõitma Jordi teelt

tagurpidi, mis oleks kindlasti palju ohtlikum ja teisi segavam lahendus.

Meie Tallinna poolne sissesõit võiks jääda vabalt kasutatavaks, sisse ja välja sõitudeks.

Arvan et see oleks hetkel kõigile osapooltele kõige otstarbekam kokkulepe.

Põhjendus:

Juurdepääs Jordi tee 6 katastriüksusele toimub hetkel kohalikult teelt nr

2510740 Jordi tee. Projekteerimistingimuste lisa 2 eskiisjoonise alusel

muutub Jordi tee osaliselt riigiteeks Jõhvi 2. liiklussõlme ulatuses.

2011. aastal on kehtestatud Jõhvi äri- ja logistikapargi detailplaneering, kus

juurdepääs Jordi tee 4 ja Jordi tee 6 katastriüksustele on ette nähtud

katastriüksuste piirile. 2016. aastal kehtestatud äri- ja logistikapargi

detailplaneeringut muutvas Jõhvi valla Kotinuka küla Jordi tee 6 ja Jordi tee 2

kinnistute ja lähiala detailplaneeringus on Jordi tee 4 ja Jordi tee 6

katastriüksuste juurdepääsude osas arvestatud 2011. aastal kehtestatud

detailplaneeringuga.

Käesolevaks hetkeks välja ehitatud mahasõidud ei vasta kehtestatud

detailplaneeringutele.

Vastavalt Jordi tee 6 katastriüksuse omaniku kirjale ja 15.07.2021. a suuliselt

saadud täiendavale informatsioonile on Jordi tee 4 ja Jordi tee 6

katastriüksuste vertikaalplaneering erinev, mistõttu on katastriüksuste piirile

rajatud tugimüür. Lisaks on katastriüksuste piirile välja ehitatud tehnovõrgud

ja sademeveesüsteemid, mille ümberehitamine mahasõidu rajamiseks

detailplaneeringuga kavandatud asukohta eeldaks suuremahulist tootmisalade

ümberehitust.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

19

Arvestades, et Jõhvi 2. liiklussõlm on ringristmike vahelisel alal kavandatud

asulasisese kiirusega ja eelkõige piirkonda teenindavale transpordile, on

Transpordiameti hinnangul võimalik teelõigul tagada liiklusohutus sobiva

liikluskorralduse planeerimise teel. Ohutu ja selge liikluskorralduse

kavandamiseks ei pea Transpordiamet võimalikuks säilitada Jordi tee 4 ja

Jordi tee 6 katastriüksuste ulatuses olemasolevat olukorda, kus lühikesel

lõigul asub 3 sisse- ja väljasõiduga mahasõitu ning 1 väljasõit.

Jordi tee 6 katastriüksuse omaniku selgituste alusel kasutatakse katastriüksuse

idapoolset mahasõitu vaid üksikuteks väljasõitudeks tööpäevadel ning muul

ajal on tõkkepuuga suletud.

Transpordiamet peab võimalikuks säilitada Jordi tee 6 katastriüksuse osas

osaliselt olemasolev olukord, kus läänepoolsel mahasõidul on lubatud sisse- ja

väljasõit ning idapoolsel mahasõidul tõkkepuuga suletud väljasõit. Idapoolse

väljasõidu osas tuleb projektis kavandada liikluskorraldus, mis lubab

sooritada vaid parempööret. Vasakpööret on vajadusel võimalik sooritada läbi

ringristmiku.

Eeltoodud asjaolusid arvestades ei võta Transpordiamet enda kohustuseks

detailplaneeringukohase lahenduse välja ehitamist. Transpordiameti

kaalutlusotsusena säilitatakse Jordi tee 6 katastriüksuse osas olemasolev

olukord, kuid muudatused tehakse liikluskorralduses.

Otsus:

1. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Projekteerida Jordi tee 6

(katastritunnus 25101:001:0158) katastriüksuse läänepoolne mahasõit

sisse- ja väljasõiduga ning idapoolne mahasõit tõkkepuuga suletud

väljasõiduna, kus on lubatud vaid parempööre.

6 Laane vkt 3 25201:008:0029 26.04.2021 e-kiri:

Tere,paluks arvestada sellega et jõhvist väljasõit ,linna küla ,mis on praeguse maantee

ääres ning meie majad on 10-15 meetrit maanteest. Tahaks et arvestate uue teeehitusel

sellega jaoleme nõus elama müratõkke aija taga .

Põhjendus:

Projekteerimistingimuste eelnõu lisa 2 eskiisjooniselt on näha, et 2+2

ristlõikega maantee kavandatakse Linna külaga piirneval alal olemasolevast

teekoridorist ca 300 m kaugemale. Olemasolev tee jääb teenindama vaid

Linna küla maaüksuseid ning läbivat liiklust sellele ei suunata, mistõttu

väheneb Linna külas maanteeliiklusest tuleneva müra hulk.

Lisaks tuleb projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.11. alusel koostada

projekti koosseisus mürauuring. Mürauuringus selgitatakse välja

müratasemed ning müra normtaset ületavad olukorrad, lähtudes müraolukorra

hindamisel projekteeritavast lahendusest.

Uuringu tulemuste alusel kavandatakse müra leevendamise meetmed

asukohtadesse, kus arvutuste kohaselt on maanteeliikluse tõttu müra

piirväärtused eluhoonete teepoolsetel külgedel ületatud.

Otsus:

1. Arvamus võtta teadmiseks. Vastavalt mürauuringu tulemustele

projekteerida müra leevendamise meetmed projektala ulatuses

asukohtadesse, kus müra piirväärtused on eluhoonete teepoolsetel

külgedel ületatud.

7 Pargitaguse 25201:008:0091 - Põhjendus:

Kinnisasja omaniku esindaja on menetluse ajal küsinud e-kirja teel

täpsustavaid küsimusi, millele Transpordiamet on vastanud. Menetluse käigus

täiendavalt arvamust ja ettepanekuid ei ole esitatud.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

20

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse andja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

8 Laane vkt 5 25201:008:0027 - Põhjendus:

Kinnisasja omanik on menetluse ajal küsinud telefoni teel täpsustavaid

küsimusi, millele Transpordiamet on vastanud. Menetluse käigus täiendavalt

arvamust ja ettepanekuid ei ole esitatud.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse andja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

21

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade omanikud projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldanud.Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates

arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Jaama tn 51 25301:003:0261

Rakvere tn 42 25301:003:0005

Gaasitankla 25201:005:0024

Narva mnt 150a 25301:010:0047

Jõekalda 80201:001:0013

Narva mnt 190 25301:011:0010

Narva mnt 186a 25301:011:0002

Tammehiie 25201:005:0105

Narva mnt 147 25301:011:0009

Narva mnt 186 25301:011:0020

Laane vkt 3 25201:008:0029

Tammehiie 25201:005:0105

Narva mnt 147 25301:011:0009

Narva mnt 190 25301:011:0010

Jaama tn 53a 25301:003:1250

Jaama tn 42a 25301:004:0095

Jordi tee 1 25201:005:0379

Narva mnt 147 25301:011:0009

Narva mnt 186 25301:011:0020

Laanese 25201:005:0253

Künka 25201:005:0242

Laane vkt 4 25201:008:0028

Narva mnt 156 25301:010:0100

Koigi 80201:001:0483

Narva mnt 145 25301:010:0090

Narva mnt 186 25301:011:0020

Kirka 25201:005:0223

Laanese 25201:005:0253

Narva maantee L11 25101:001:0043

Jaama tänav T14 25101:001:0047

Narva maantee T20 25101:001:0090

32 Jõhvi - Vasknarva tee

T1

25101:001:0091

Ülesõidu tänav T1 25101:001:0121

Ülesõidu tänav T3 25101:001:0283

Küti tn 13 25101:001:0285

Soo tänav T7 25101:001:0287

1 Tallinn-Narva tee T6 25101:001:0288

1 Tallinn-Narva tee T5 25101:001:0289

1 Tallinn-Narva tee T7 25101:001:0290

Lääne tn 14b 25101:001:0293

Soo tn 75a 25101:001:0351

Narva mnt 139c 25101:001:0352

1 Tallinn-Narva tee T4 25101:001:0354

Narva mnt 127 25101:001:0355

Nisumäe tee 25101:001:0374

1 Tallinn-Narva tee T1 25101:001:0388

Raudteetammi tänav 25101:001:0392

A. H. Tammsaare tn 60 25101:001:0410

A. H. Tammsaare tänav

T7

25101:001:0417

1 Tallinn-Narva tee T2 25101:001:0450

1 Tallinn-Narva tee T3 25101:001:0451

Linda tänav T5 25101:001:0452

Mureli tänav T4 25101:001:0454

Linda tn 20a 25101:001:0554

Soo tn 55a 25101:001:0577

Vaba 25101:001:0642

Laane üldmaa 1 25201:008:0133

Oja tänav L2 25301:003:0212

Veski tänav T14 25301:003:0237

Jaama tänav T10 25301:003:0241

Veski tänav T16 25301:004:0104

Veski tn 36h 25301:004:0108

Põllu tänav T5 25301:004:0112

Põllu tänav T4 25301:004:0114

Linda tänav T3 25301:009:0158

Kruusa tänav T1 25301:009:0168

Soo põik J2 25301:009:0182

Narva maantee T18 25301:010:0055

Narva maantee T17 25301:010:0057

Raudtee tänav T8 25301:010:0066

Narva maantee T19 25301:011:0030

Küti tänav T2 25301:011:0032

Toila tänav 25301:011:0033

Ülesõidu tänav 25301:012:0008

1 Tallinn - Narva tee 25201:005:0224

Narva mnt 188 25301:011:0004

Laane vkt 6 25201:008:0020

Selliku 25201:005:0102

Selliku 25201:005:0102

Jordi tee 7 25201:005:0386

Narva mnt 194 25301:011:0018

Narva mnt 184 25301:011:0003

Narva mnt 184b 25301:011:0015

Narva maantee J1 25101:001:0011

Jordi tee 5 25201:005:0384

Jordi tee 2a 25101:001:0161

Narva mnt 150 25301:010:0044

Narva mnt 137 25301:011:0008

Narva mnt 150c 25301:010:0045

Narva mnt 139b 25301:010:0033

Narva mnt 150c 25301:010:0045

Lääne tn 1b 25301:003:0158

Narva mnt 150b 25301:010:0046

Jordi tee 3 25201:005:0382

Rakvere tn 44 25301:003:0034

Põllu tn 41 25301:004:0003

Laanese 25201:005:0253

Kohtla metskond 171 25101:001:0008

Kõrve harutee 25101:001:0179

Metsavahi 25101:001:0486

Kohtla metskond 38 25201:005:0314

Kohtla metskond 121 25201:005:0315

Kohtla metskond 99 25201:005:0318

Kohtla metskond 100 25201:005:0319

Kohtla metskond 65 25201:008:0071

Kohtla metskond 43 25201:008:0113

Kohtla metskond 123 25201:008:0114

Kohtla metskond 98 25201:008:0123

Kohtla metskond 101 25201:008:0125

Kohtla metskond 102 25201:008:0126

Kohtla metskond 42 25201:008:0200

Kohtla metskond 44 25201:008:0240

Kohtla metskond 40 80201:001:0264

Ahtme metskond 3 80201:001:0270

Ahtme metskond 28 80201:001:0280

Ahtme metskond 37 80201:001:0290

Ahtme metskond 70 80201:001:0546

Ahtme metskond 72 80201:001:0548

Ahtme metskond 77 80201:001:0553

Ahtme metskond 82 80201:001:0554

Ahtme metskond 136 80201:001:0655

Ahtme metskond 37 80301:001:0208

Narva mnt 184a 25301:011:0001

Narva mnt 194 25301:011:0018

Tammehiie 25201:005:0105

Narva mnt 147 25301:011:0009

Laanese 25201:005:0253

Narva mnt 184 25301:011:0003

Narva mnt 184b 25301:011:0015

Narva mnt 184a 25301:011:0001

Kirka 25201:005:0223

Ülesõidu tn 1 25301:012:0005

Metsapunkti 25201:008:0087

Kohtla metskond 124 25201:005:0313

Kämblamäe 25201:008:0007

Linda tn 20 25301:009:0053

Mureli tn 3 25301:004:0720

Narva mnt 125c 25301:010:0022

KORRALDUS

24.08.2021 nr 1.1-3/21/377

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1

Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila

teelõigu ehitusprojekti koostamiseks

Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 1 Tallinn–Narva

(E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 27 ja § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

Transpordiameti ja Jõhvi Vallavalitsuse vahelise kokkuleppe alusel viis Transpordiamet läbi

projekteerimistingimuste andmise menetluses puudutatud isikute kaasamise tervikprojekti osas, sh

avalikult kasutavate kohalike teede osas.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5

teelõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused 25201:005:0077,

25201:005:0078, 25201:005:0079, 25201:008:0049, 80201:001:0131, 25201:005:0082,

25301:011:0016, 25301:012:0002, 25201:008:0050, 80201:001:0133, 80201:001:0265) Ida-Viru

maakonnas Jõhvi vallas (Jõhvi linn ning Edise, Kotinuka ja Linna külad) ja Toila vallas (Pühajõe

küla).

Projekteerimistingimused antakse Ida-Viru maavanema 17.04.2013. a korraldusega nr 1-

1/2013/124 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu “E20 Jõhvi–

Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori

määramine“ (edaspidi teemaplaneering) täpsustamiseks riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-

172,5 teelõigu ehitusprojekti koostamiseks.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 alusel käsitletakse

teemaplaneeringut (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku

planeering) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4

alusel võib eelnimetatud planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud

projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib

täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette

nähtud koridori osa piires.

2

Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata

maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste

täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus,

bussipeatused, rajatised (sh ulukirajatised), müratõkkerajatised, keskkonnamõjude leevendamise

meetmed, kergliiklusteed, kogujateed, parklad, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms).

Projekti eesmärgid on:

1) projekteerida riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) Jõhvi–Toila teelõigu ümberehitus 2+2

ristlõikega maanteeks vastavalt teemaplaneeringule;

2) 2+2 ristlõikega teelõigu ulatuse ja teedevõrgu asukoha täpsustamine ning teemaa vajaduse

määramine projekteeritaval lõigul;

3) liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval

lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid

ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms).

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel. Võttes aluseks EhS

§ 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet kõiki piirnevate kinnisasjade omanikke, et nende kinnistute

osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes

huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Transpordiamet avaldas projekteerimistingimuste menetluse algatamise teate ajalehes

„Põhjarannik“, ajalehes „Jõhvi Teataja“ ning Transpordiameti ja Jõhvi valla kodulehel.

Projekteerimistingimuste eelnõude kohta oli võimalik esitada arvamus või ettepanekud hiljemalt

12.05.2021. a.

Transpordiamet korraldas projekteerimistingimuste menetluse käigus eskiisi tutvustuse

05.05.2021. a ajavahemikus 17.30-19.00, kus soovi korral oli võimalik esitada täpsustavaid

küsimusi. Riigis kehtivatest piirangutest tulenevalt toimus arutelu MS Teams keskkonnas.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja

kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust

ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud

projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Menetluse käigus esitatud arvamuste alusel on täpsustatud projekteerimistingimuste lisa 2

eskiisjoonist. Suurima muudatusena on sisse viidud kergliiklustee asukoha muutmine Jõhvi 3.

3

liiklussõlme piirkonnas. Esialgse lahenduse kohaselt oli kavandatud Jõhvi linna ja Linna küla

vaheline kergliiklustee raudteed ületava viadukti alt läbi. Menetluse käigus leiti kergliiklusteele

sobivam asukoht, mille tulemusena kavandatakse kergliiklustee olemasoleva tee asukohas kuni

Linna külani ning riigiteele 32 Jõhvi–Vasknarva kergliiklejate tunnel. Lisaks on seoses

kergliiklustee ja tunneli kavandamisega ette nähtud Pühajõe õgvendus ringristmikust põhja poole.

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse § 13 lõiked 2 ja 4, EhS § 27, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a

määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja

taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja

projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–

Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Projekteerimistingimused riigitee 1 km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Raido Randmaa

taristu haldamise teenistuse direktor

KORRALDUS

21.08.2026 nr 1.1-3/26/528

Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5

Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti

projekteerimistingimuste nr 1.1-3/21/377 muutmine

Transpordiamet algatas 24.08.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/377 antud riigitee 1 Tallinna–Narva1

(E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti projekteerimistingimuste muutmise

ehitusseadustiku § 33 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Transpordiameti 24.08.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/377 (edaspidi 24.08.2021 korraldus) on

antud projekteerimistingimused riigitee 1 Tallinna–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila

teelõigu ehitusprojekti koostamiseks.

Projekteerimistingimused on antud Ida-Viru maavanema 17.04.2013. a korraldusega nr 1-

1/2013/124 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu “E20 Jõhvi–

Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori

määramine“ (edaspidi teemaplaneering) täpsustamiseks riigitee 1 Tallinna–Narva (E20) km 162,5-

172,5 teelõigu ehitusprojekti koostamiseks.

Projekti eesmärgid 24.08.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste alusel on:

• projekteerida riigitee 1 Tallinna–Narva (E20) Jõhvi–Toila teelõigu ümberehitus 2+2

ristlõikega maanteeks vastavalt teemaplaneeringule;

• 2+2 ristlõikega teelõigu ulatuse ja teedevõrgu asukoha täpsustamine ning teemaa vajaduse

määramine projekteeritaval lõigul;

• liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval

lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid

ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms).

Liiklusseaduse (LS) § 11 kohaselt rahastatakse riigiteedega seonduvaid tegevusi teehoiukava2

alusel. Vastavalt sama sätte lõikele 7 koostatakse teehoiukava vähemalt nelja-aastaseks perioodiks

ning seda ajakohastatakse vajadusel igal aastal. Lisaks on teehoiukavas välja toodud suured

teedeehitusprojektid kuni aastani 2035 kuna need vajavad ettevalmistusperioodi, et läbida aastate

1 Riigitee nimi Taristuministri 12.08.2025 määruse nr 48 „Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr

72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” muutmine“ alusel 2 https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2026-02/Riigiteede%20teehoiukava%202026%20-

%202029.pdf

2

pikkuseid erinevaid planeerimise ja projekteerimise etappe. Riigiteede teehoiukava kohaselt on

riigitee 1 Jõhvi-Toila teelõik kavas ümber ehitada 2033-2035. aastal. Tegemist on prognoositava

tähtajaga. Teehoiukavas toodud objektide ümberehitamise järjekord võib muutuda tingimuste

(liiklussagedus, liiklusohtlikkus, riiklikud prioriteedid vm) muutumisel ajas.

Transpordiameti 24.08.2021 korraldusega antud projekteerimistingimustega hõlmatav

põhimaantee lõik asub Jõhvi linna lähialal, kus ühel pool maanteed paikneb Jõhvi linn ning teisel

pool Jõhvi äri- ja logistikapargi alad, kus on kehtivad detailplaneeringud. Tegemist on aktiivselt

areneva piirkonnaga. Lähtudes kõrgest perspektiivsest liiklussagedusest põhimaanteel Jõhvi-Toila

lõigul, on vajalik kavandada olemasoleva tee ümberehitamine 2+2 ristlõikega maanteeks.

Selgitamaks välja 2+2 ristlõikega maantee, kolme liiklussõlme (Jõhvi 2. liiklussõlm, Jõhvi 3.

liiklussõlm, Toila liiklussõlm), ühenduste tagamiseks vajalike teede asukohad ning ruumivajaduse,

tellis Transpordiamet 24.08.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste alusel Jõhvi-Toila

teelõigu eelprojekti (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2020-0055). Projektlahendust on kohalikele

elanikele tutvustatud 05.05.2021 toimunud arutelul. Omanikele, kelle kinnisasjadest on projektiga

selgunud täiendava maa omandamise vajadus, on tutvumiseks edastatud krundijaotuskava

joonised 06.02.2023. Lisaks on projektlahendus olnud sisendiks teega külgnevate alade

arendamisel, et säiliks ruum tulevikus nõuetekohase maantee ja vajalike ühendusteede

väljaehitamiseks. Eelprojekti krundijaotuskava joonised on juba olnud aluseks katastriüksuste

jagamisel ning kaitsealuse liigi püsielupaiga välispiiri täpsustamisel.

Kokkuvõttes on koostatud projektlahendus käsitletav ühiskondliku kokkuleppena, mis määratleb

põhimaantee arenguperspektiivi ning on aluseks külgnevate alade planeerimisel. Lahenduse

muutmine võib riigiteega külgnevatel aladel kaasa tuua täiendavat õiguste riivet, millega kinnistute

arendamisel ei ole arvestatud. Eeltoodust tulenevalt on loodud selge visioon piirkonna teedevõrgu

arendamiseks, mille järgimine ja säilitamine on, tulenevalt suurest avalikust huvist,

Transpordiameti vaatest vajalik.

Lähtudes asjaolust, et teehoiukavas on ehituse algus ette nähtud 2033. aastal, pikendab

Transpordiamet 24.08.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste kehtivust seitsme aasta

võrra.

Kehtiva teehoiukava alusel kulub Jõhvi-Toila lõigu väljaehitamiseni veel mitmeid aastaid

(prognoositav realiseerimise periood 2033-2035) ning seega tuleb tee ehitusloa aluseks olev

ehitusprojekt koostada vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja juhenditele. Projekti koostamisel

tuleb võimalikult palju arvestada Jõhvi-Toila eelprojektiga määratud maavajadusega. 24.08.2021

korraldusega antud projekteerimistingimuste ajal kehtis majandus- ja taristuministri määrus nr 106

„Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Samal ajal oli koostamisel

uus määrus, millest avalikult kasutatava asulavälise tee projekteerimisel lähtuda. Uued nõuded

kehtestati kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Kuigi

eelprojekti koostamise ajal uus määrus veel ei kehtinud, oli sel ajal olemas eelnõu dokument ning

selles toodud põhimõtteid rakendati juba eelprojekti koostamisel. Eeltoodule tuginedes ei eelda

Transpordiamet projekti koostamisel olulist lahenduse ning maavajaduse muutumist.

Eelnevast tulenevalt korrigeerib Transpordiamet projekteerimistingimustes viited projekteerimise

aluseks võetavatele normdokumentidele. Projekteerimisel tuleb lähtuda kliimaministri 17.11.2023

määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja

juhenditest.

Projekteerimistingimuste muutmine seisneb antud juhul projekteerimise aluseks võetavate

normdokumentide vastavusse viimises kehtivate dokumentidega ning projekteerimistingimuste

3

kehtivuse pikendamises.

Transpordiameti hinnangul puuduvad uued asjaolud, mis tingiksid vajaduse muuta

projekteerimistingimuste eesmärki ja sisu. Kuivõrd eelprojekti koostamise ajal lähtuti hetkel

kehtiva määruse põhimõtetest, ei avalda projekteerimise aluseks võetavate normdokumentide

korrigeerimine ning projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaja muutmine täiendavat mõju

projektlahendusele ja riigiteega piirnevatele kinnisasjadele, mille tõttu puudub vajadus

täiendavaks arvamuse küsimiseks projekteerimistingimuste muutmise menetluses.

Puudutatud isikute ja asutuste täiendav kaasamine viiakse läbi ehitusloa andmise menetluses, kus

muuhulgas saadetakse kaasatavatele osapooltele valminud ehitusprojekt, mille osas on võimalik

arvamust avaldada ning Transpordiametil on kohustus võtta ehitusloa eelnõule esitatud märkused

asjakohaselt arvesse või põhjendada nende arvestamata jätmist.

Eelnevat kokku võttes on võimalik muuta projekteerimise normdokumente ning

projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikute

õigusi või huve märkimisväärselt riivamata.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 33 lõike 1 ja § 99 lõike 1, HMS § 64

lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015

määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“,

otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1) Pikendada Transpordiameti 24.08.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/377 antud

projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega 7 aasta võrra alates 21.08.2026.

2) Muuta projekteerimistingimustes viited kehtetuks muutunud dokumentidele ja kehtestada

uues sõnastuses järgnevalt:

• Punkt 5.2.1. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise

normid“, Jõhvi linnas vajadusel Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad” ning

Transpordiameti kehtivatest juhistest ja juhenditest;

• Punkt 5.2.6. Kogujateede projekteerimisel arvestada järgnevaga:

- lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti kõrgem või

madalam),

- sõiduradade arv 2 (põhjendatud vajadusel 1),

- sõiduraja laiuse määramisel lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“.

• Punkt 5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhendile „Riigiteede valgustuse

kavandamine“.

• Punkt 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda juhendist „Riigiteede haljastustööd“.

3) Projekteerimistingimuste muutmise korraldus edastada projekteerimistingimuste andmise

menetluses kaasatud asutustele ja isikutele.

4) Projekteerimistingimuste muutmise korraldus avaldada Transpordiameti kodulehel.

4

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Transpordiameti 24.08.2021 korraldus nr 1.1-3/21/377.

6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus