EELNÕU

19.08.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud

kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju

hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 164 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala

(1) Määruses sätestatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise

nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja nõudest loobumise kord, kui kahju on tekitanud:

1) rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigile ja välisriigis kolmandale isikule;

2) välisriik Eesti riigile ja Eestis kolmandale isikule.

(2) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kes

osaleb Eesti poolt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 138 lõikes 1 nimetatud tegevustes.

(3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel hüvitada kahju, mille eest

Eesti riik ei vastuta.

(4) Määrust kohaldatakse rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile niivõrd, kuivõrd see on ette

nähtud rahvusvahelises kokkuleppes.

(5) Määrusega ei reguleerita kahju hüvitamist:

1) mis on tekitatud õiguspärase tegevuse käigus, olukorras, kus puudub muu seadusest tulenev

hüvitamiskohustus;

2) mille on tekitanud isik, kelle töö- või teenistussuhe oli kahju tekkimise ajal peatunud või

lõppenud;

3) mille on tekitanud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalev isik;

4) rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejate vahel.

(6) Kaitseministeerium ja Kaitsevägi võivad peale käesoleva määruse kehtestada lisatingimusi

kahju hüvitamise nõude läbivaatamise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise

menetluse kohta vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseväes.

(7) Määruse rakendamisel arvestatakse rahvusvahelisi kokkuleppeid.

§ 2. Kahju hüvitamise taotlemine

(1) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamiseks esitab kahju

kannatanud isik või muu õigustatud isik (edaspidi õigustatud isik) taotluse Kaitseväele.

(2) Taotluses märgitakse muu hulgas järgmine teave:

1) kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel

sünniaeg;

2) esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood

või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;

3) juriidilisest isikust kahju kannataja ärinimi, registrikood, esindusõigusliku isiku ees- ja

perekonnanimi;

4) kahju kannataja ja tema esindaja kontaktandmed;

5) kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;

6) põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;

7) taotletav kahjuhüvitis;

8) taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.

(3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise

taotluses kajastatakse lõikes 2 sätestatud andmeid võimalikus ulatuses. Välisriigis esitatud

taotluses võib taotletava kahjuhüvitise suuruse märkida kohalikus valuutas.

(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise

taotlus võib olla esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt. Suuliselt esitatud taotluse protokollib

kahju hüvitamise nõude vastu võtnud ametnik või töötaja.

§ 3. Taotluse läbivaatamine

(1) Kaitsevägi kontrollib § 2 lõikes 2 nimetatud taotluse asjaolusid. Vajaduse korral määrab

Kaitsevägi ekspertiisi, et selgitada välja kahju suurus või selle tekke asjaolud. Kaitsevägi võib

taotluse läbivaatamisel küsida taotlejalt tema käsutuses olevat lisateavet ja -tõendeid kahju

tekkimise, kahju suuruse ning põhjuslike seoste kohta.

(2) Kui rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise

menetlusele eelneb taotluse menetlemine välisriigi poolt, jätab Kaitsevägi taotluse läbi

vaatamata ja selgitab taotlejale, et asja menetlemine kuulub välisriigi pädevusse, või edastab

taotluse välisriigile. Taotluse välisriigile edastamisest teavitatakse taotlejat.

(3) Isiku surma põhjustamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kaasab Kaitsevägi kahju

hüvitamise menetlusse Kaitseministeeriumi.

(4) Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määratakse üksusest kaitseväelane, kes tagab

üksuse tekitatud või üksusele tekitatud kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise.

(5) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju korral tuleb muu

hulgas tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vastutus kahju tekitamise eest.

(6) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui:

1) kahju kannataja nimel taotluse esitajal puudub esindusõigus ja taotleja seda puudust ei

kõrvalda;

2) riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata;

3) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus.

(7) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:

1) kahju tekkimine ei ole tuvastatav;

2) kahju kannataja ei ole tuvastatav;

3) puudub põhjuslik seos kahju ja teo vahel;

4) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alus.

(8) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik teeb taotluse läbivaatamisel otsuse kahju

hüvitamise või sellest keeldumise kohta esimesel võimalusel kahe kuu jooksul taotluse

saamisest arvates. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju

menetlemise tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada kuni ühe kuu võrra.

(9) Kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks

viivitamata. Otsus kahju hüvitamisest keeldumise kohta tehakse Eestis teatavaks

kättetoimetamisega.

§ 4. Kahju hüvitamine

(1) Kahju hüvitatakse üldjuhul rahas.

(2) Kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtutakse eesmärgist luua võimalikult selline olukord,

milles õigustatud isik oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahjuhüvitise suuruse

määramisel arvestatakse muu hulgas kannatanu vastutust kahju tekkimise eest.

(3) Kahju tekitamise tagajärjed võib sõltumata taotluse esitaja tahtest kõrvaldada igasugusel

õiguspärasel viisil, kui rahaline hüvitis oleks märgatavalt suurem tagajärgede kõrvaldamise

kulust ja isikul ei ole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.

(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamisel tekib riigil

süüdioleva isiku suhtes kahjuhüvitisena makstud summa ulatuses nõudeõigus riigivastutuse

seaduses sätestatud korras. Nõudeasjas esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.

§ 5. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja tekitatud kahju kohene hüvitamine

(1) Erandkorras võib Kaitsevägi rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus rahvusvahelises

sõjalises koostöös osaleja tekitatud kahju taotluse korral hüvitada õigustatud isikule koheselt.

(2) Kohesel hüvitamisel ei või kahjuhüvitise suurus olla üle 3200 euro.

(3) Kahju kohene hüvitamine, selle põhjendused ja kahjuhüvitise suurus fikseeritakse kirjalikult

esimesel võimalusel.

§ 6. Kahjuhüvitise väljamaksmine

(1) Paragrahvi 3 lõikes 8 nimetatud kahju hüvitamise otsuse põhjal makstakse kahjuhüvitis

õigustatud isikule Kaitseväe eelarvest.

(2) Kui Kaitseväel puuduvad rahalised vahendid kahjuhüvitise maksmiseks, võib Kaitseväe

juhataja esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse täiendava riigieelarvelise eraldise

saamiseks.

§ 7. Kahjuhüvitise tagasimaksmine

(1) Väljamakstud kahjuhüvitise regressi korral arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.

(2) Kui välisriik soovib rahvusvahelise kokkuleppe väliselt hüvitada Kaitseväe poolt õigustatud

isikule väljamakstud kahjuhüvitist, võib Kaitsevägi kahjuhüvitise vastu võtta rahvusvahelise

koostöö huvides.

§ 8. Kahju hüvitamise nõudest loobumine

(1) Kui välisriik on tekitanud kahju Eesti riigi varale ja rahvusvaheline kokkulepe näeb ette

loobumise kahju hüvitamise nõudest, siis tagab Kaitsevägi vajalike riigisiseste toimingute

tegemise. Kaitsevägi teavitab vajaduse korral välisriiki vara kuulumisest riigi omandisse ning

sellest tulenevast kahju hüvitamise nõudest loobumisest.

(2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib kahju hüvitamise nõudest loobuda rahvusvahelise

koostöö huvides. Kaitseväe eelarvest eraldatud vahenditest loobumise otsustab Kaitsevägi,

muudest vahenditest loobumise otsustab Kaitseministeerium.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Kaitseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud

kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise

kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2016. aasta määrus nr 123 „Rahvusvahelises

sõjalises koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju hüvitamise ning

hüvitisest loobumise kord“ (edaspidi kehtiv määrus) muutub kehtetuks 1. oktoobril

2026, kui jõustub kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS). KORKS-iga

tunnistatakse kehtetuks riigikaitseseadus, mille § 875 lõike 4 alusel on kehtestatud

kehtiv määrus. Volitusnormi kehtetuks tunnistamise korral muutuvad selle alusel

antavad määrused kehtetuks ja seetõttu kehtestatakse käesoleva eelnõuga uus määrus.

Määrusega sätestatakse täpsemad reeglid kahju hüvitamiseks rahvusvahelises sõjalises

koostöös. Selgete reeglite olemasolu aitab tagada Eesti võetud rahvusvaheliste

sõjaliste kohustuste, eelkõige Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesusest

tulenevate kohustuste täitmise. Samuti aitab määruses sätestatu kaasa Eestis asuvate

isikute varale tekitatud kahju hüvitamisele.

Eesti riik on rahvusvahelises sõjalises koostöös osalenud järjepidevalt 1995. aastast.

Liikmesus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (North Atlantic Treaty

Organization–edaspidi NATO) kohustab Eestit panustama NATO kollektiivsesse

kaitsesse ja ühtlasi annab võimaluse osaleda NATO juhitavates missioonides ning

seeläbi tihendada sõjalist koostööd ja läbikäimist rahvusvahelisel tasandil. Samal ajal

arendatakse edasi ühtset Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, mis omakorda

tihendab Euroopa riikide relvajõudude koostööd. Samuti osalevad kaitseväelased

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) operatsioonidel.

Eesti rahvusvaheline sõjaline koostöö ei piirdu operatsioonide formaadiga. Eesti ja

välisriikide relvajõud teevad iga aasta koostööd rahvusvahelistel sõjalistel õppustel,

rahvusvahelistes kaitseprojektides ning sõjalistes peakorterites. Selline koostöö

toimub nii välisriikides kui ka Eestis. Eestis toimiva sõjalise koostöö näideteks on

regulaarsed Kaitseväe suurõppused ning NATO küberkaitsekoostöö keskuse NATO

staabielemendi (NATO Force IntegrationUnit – edaspidi NFIU) ja Balti

Kaitsekolledži töö. Eesti osalus rahvusvahelises sõjalises koostöös on aastate jooksul

suurenenud. Kaitsevägi osaleb iga aasta umbes 60 rahvusvahelises sõjalises õppuses.

Lisaks on Eestis 2016. aastast pidevalt suurenenud liitlaste kohalolu.

Eelnõu seos teiste õigusaktidega

Kahju hüvitamise menetluse käigus tuleb peale määruses sätestatu arvestada ka

asjassepuutuvates riigisisestes õigusaktides sätestatut. Sellised õigusaktid on eelkõige

riigivastutuse seadus (edaspidi RVastS), võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ja

haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS). Välisriigis tekitatud kahju puhul lähtutakse

selles riigis kehtivatest õigusaktidest siis, kui see on välislepingus ette nähtud. Näiteks

Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelise relvajõudude staatust käsitleva lepingu

(Agreement Between the Parties to the North Atlantic Treaty Regarding the Status of

2

Their Forces–edaspidi NATO SOFA)1 artikli VIII lõike 5 mõjul laiendatakse saatva

riigi vastutust tekitatud kahju eest kõikidele sellistele olukordadele, kus kahju

tekitajana vastutaks ka asukohariik. Seega oleneb saatva riigi vastutuse täpne ulatus

artikli VIII lõike 5 järgi sellest, mida näevad ette asukohariigis kehtivad riigivastutust

reguleerivad õigusaktid.2

Kui kahju hüvitamine on reguleeritud ka välislepinguga, nagu NATO SOFA või muu

rahvusvaheline kokkulepe, tuleb määruse kohaldamisel arvestada ka nende sätteid.

Määruse ja ratifitseeritud välislepingu vastuolu korral tuleb lähtuda välislepingust.

Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on sätestada laiapõhjaline õigusraamistik rahvusvahelises sõjalises

koostöös kahju hüvitamiseks. Sellises raamistikus peab ühelt poolt arvesse võtma

rahvusvahelise sõjalise koostöö mitmekülgsust, kuid teiselt poolt tagama lihtsa ja

selge menetluse kahju taotlejale ning ka menetlejale. Võrreldes kehtiva määrusega on

eelnõus tehtud minimaalsed mittesisulised muudatused.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnikud

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala ja kohaldamisala.

Lõikes 1 sätestatakse eelnõu üldine reguleerimisala. Eelnõus käsitletakse sellise kahju

hüvitamist ja hüvitamisest loobumist, mis on tekitatud rahvusvahelise sõjalise koostöö

käigus. Kahju tekitamise olukorrad jagunevad kaheks vastavalt kahju tekitajale.

Esiteks reguleeritakse kahju tekitamist nende Eesti isikute poolt, kes osalevad

rahvusvahelises sõjalises koostöös. Nende osalejate ring on määratud sama paragrahvi

lõikes 2. Need isikud saavad rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitada kahju

välisriigile nii Eestis kui ka välisriigis. Näiteks on võimalik, et kaitseväelane tekitab

välisriigile sõjalise koostöö käigus kahju õppustel, olenemata sellest, kas õppus

toimub Eestis või välisriigis. Määruses reguleeritakse vaid välisriigis Eesti riigi

esindajate poolt kolmandatele isikutele tekitatud kahju menetlust, sest Eestis loetakse

sõjalises koostöös osalevaid välisriigi isikuid enda riigi esindajateks.

Teiseks reguleeritakse kahju tekitamist välisriigi poolt Eesti riigile nii Eestis kui ka

välismaal. Määruses reguleeritakse vaid sellist välisriigi poolt kolmandale isikule

tekitatud kahju, mis tekitati Eestis, sest välisriigis loetakse Eesti sõjalises koostöös

osalevaid isikuid Eesti riigi esindajateks. Sarnaselt esimese punktiga reguleeritakse

üksnes sellist kolmandatele isikutele tekitatud kahju, mis on tekkinud Eestis.

1 Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vaheline relvajõudude staatust käsitlev leping, kättesaadav veebis:

https://www.riigiteataja.ee/akt/814544. 2 S. Lazareff, Status of Military Forces Under Current International Law (1971) lk 303–304.

3

Määrust rakendatakse olenemata sellest, kas kahju tekitaja ja kahju mõjuala asuvad

samas riigis. Sellise lähenemisviisi põhjuseks on tõsiasi, et sõjalise koostöö mõju ei

piirdu ühe riigi piiride või jurisdiktsiooniga. Näiteks võib rahvusvahelise sõjalise

õppuse või operatsiooni käigus ühe riigi piirialadel tekkinud keskkonnakahju levida

üle riigipiiri. Samuti on küberruumi kujunemisega sõjaliseks domeeniks suurenenud

tõenäosus, et rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatakse kahju küberruumis.

Lisaks tuleb sõjatehnika arengusuundade tõttu järjest rohkem arvestada selliste

mehitamata sõidukite kasutamisega, mille juht ei pruugi asuda sõidukiga samas riigis.

Kuigi rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatava kahju all mõeldakse eelkõige

otsest varalist kahju, pole välistatud määruse kohaldamine ka teistele kahju liikidele.

Näiteks NATO SOFA artikli VIII § 4 kohaselt loobutakse ametikohustuste täitmisel

relvajõudude liikmele tekitatud kehavigastuste või surmajuhtumitega seotud

kahjunõuete esitamisest.

Lõikes 2 täpsustatakse nende isikute ringi, kes osalevad Eesti poolt sõjalises koostöös

käesoleva määruse tähenduses. Määruses lähtutakse rahvusvahelise sõjalise koostöö

määratlemisel KORKS-ist, mille § 138 lõikes 1 on nimetatud rahvusvahelise sõjalise

koostöö vormid Eesti riigisisese õiguse mõttes. Seega on rahvusvahelises sõjalises

koostöös osalejad need isikud, kes osalevad rahvusvahelises sõjalises koostöös

KORKS § 138 lõike 1 tähenduses. Eelnõuga ei seata selliste isikute ringile

lisapiiranguid. Seega on hõlmatud nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Samuti ei

pruugi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejad piirduda vaid Kaitseministeeriumi

ja selle valitsemisalaga. Rahvusvahelise sõjalise koostöö mitmekesisus võib tekitada

vajaduse kaasata koostöösse teisi valitsusasutusi, aga ka muid juriidilisi ja füüsilisi

isikuid. Näiteks ei ole välistatud Eestis toimuval õppusel Politsei- ja Piirivalveameti

või Kaitseliidu osalemine koos Kaitseväe ning välisriigi relvajõududega. Igal

üksikjuhul peab siiski hindama, kas tegemist oli rahvusvahelise sõjalise koostööga või

mitte.

Eelnõus valitud laia käsitluse eesmärk on tagada, et kahju hüvitamise riigisisest korda

kohaldataks olenemata sellest, kes sõjalises koostöös osaleb. Samas tuleb arvestada, et

eriseadustega võidakse reguleerida sellise kahju hüvitamist, mille on tekitanud teine

valitsusasutus.

Seega on eelnõu tähenduses rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vaid Eesti riigi

nimel tegutseja. Välisriiki ega tema esindajaid ei loeta eelnõu tähenduses

rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejateks.

Lõikes 3 sätestatakse Kaitseväele diskretsiooniõigus hüvitada kahju ex gratia, st

olukorras, kus Eesti riigil puudub kahju hüvitamise kohustus. Nimetatud võimalust

võib kasutada, kui see on eelnevalt kokku lepitud õiguslikult siduvas rahvusvahelises

kokkuleppes, st välislepingus või ametkondlikus välislepingus. Sätte sõnastuses on

lähtutud välissuhtlemisseaduse mõistetest. Näiteks reguleeritakse NATO SOFA

artikli VIII § 6 nõudeid, mis ei ole seotud ametikohustuste täitmisega. Sellisel juhul ei

ole saatval riigil kohustust kahju hüvitada, kuid saatev riik (teatud juhtudel näiteks

Eesti Vabariigi esindajana Kaitsevägi) võib hea tahte märgina kahju siiski hüvitada.

Samuti on ex gratia kahju hüvitamise võimalus ette nähtud Eesti ja Saksamaa

4

relvajõudude külastuste kokkuleppe artikli 10 lõike 3 punktis f.1 Kaitsevägi võib

sellise otsuse vastu võtta rahvusvahelise koostöö huvides. Näiteks võib niisugune

hüvitamine aidata tagada asukohariigi elanikkonna toetust Kaitseväe tegevusele.

Lõikes 4 laiendatakse määruse kohaldamisala ka rahvusvahelistele sõjalistele

peakorteritele, kuna see on ette nähtud rahvusvahelises kokkuleppes. Sätte eesmärk on

võimaldada määrust kohaldada olukordades, kus kahju tekitamise eest ei vastuta mitte

konkreetne välisriik, vaid rahvusvaheline sõjaline peakorter. Eelnõu koostamise ajal

kohaldatakse rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatust näiteks NATO

küberkaitsekoostöö keskusele ja NFIU-le.

Lõikes 5 sätestatakse juhud, mis jäävad määruse reguleerimisalast välja.

Punkti 1 järgi ei reguleerita määruses kahju hüvitamist, mis on tekkinud õiguspärase

tegevuse tagajärjel. Näiteks kehtib rahvusvahelises õiguses põhimõte, mille kohaselt ei

kohaldata tavapäraseid kahju hüvitamise reegleid sõjakahjude suhtes. Sama põhimõte

on sätestatud ka NATO SOFA artikli XV lõikes 1.

Punkti 2 järgi ei kohaldata määrust kahju hüvitamisele, kui kahju tekitaja töö- või

teenistussuhe oli kahju tekitamise ajal peatunud. Seega on üldjuhul riigi vastutus

piiratud olukordadega, kus asutuse esindaja tegutseb seoses enda töö- või

teenistusülesannetega. Väljendit „töö- või teenistussuhe“ tuleb siin mõista pigem

sisuliselt kui formaalselt. Näiteks RVastS § 12 lõike 2 alusel loetakse avaliku võimu

kandja poolt tekitatuks igasuguse selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud

füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, olenemata sellest, kas ülesandeid

täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Samuti ei ole

õiguslikult välistatud olukord, kus riik talub isiku tegutsemist enda esindajana

kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lõikega 2 või kutsub isiku enda

ülesandeid täitma tema puhkust ametlikult katkestamata kooskõlas avaliku teabe

seaduse sätetega.

Punkti 3 järgi ei reguleerita määrusega tsiviilmissioonil osaleva isiku poolt tekitatud

kahju hüvitamist. Muu hulgas tähendab see, et eelnõu ei kohaldata Kaitseväe

esindajale, kes osaleb välisriigis tsiviilmissioonil. Sätte eesmärk on eristada

rahvusvahelist sõjalist koostööd tsiviileesmärgiga missioonidest.

Punktis 4 välistatakse määruse kohaldamine Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös

osalejate omavaheliste varasuhete reguleerimisel. Sellised varasuhted võivad tekkida

näiteks olukorras, kus Kaitseväe korraldatud rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus

tekitab välisriik kahju mõne teise valitsusasutuse varale.

Lõikes 6 sätestatakse Kaitseministeeriumile ja Kaitseväele võimalus kehtestada peale

käesoleva määruse lisatingimusi eelnõu reguleerimisalas. Kaitseministeerium võib

kehtestada tingimusi kogu Kaitseministeeriumi valitsemisalas, Kaitsevägi võib

kehtestada nõudeid Kaitseväe-siseselt. Kehtestatavad nõuded ei või sisaldada

1 Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahelise Eesti Vabariigi kaitsejõudude ja

Saksamaa Liitvabariigi relvajõudude liikmete teise lepingupoole territooriumil ajutise viibimise

kokkulepe (Eesti ja Saksamaa relvajõudude külastuste kokkulepe). (2008). RT II 2008, 34, 102,

artikli 10 lõike 3 punkt f, kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/akt/13097978.

5

täiendavaid nõudeid kahju hüvitamise taotluse esitamisele kahju kannatanud isiku

poolt. Sätte eesmärk on võimaldada Kaitseministeeriumil ja Kaitseväel täpsustada

kahju hüvitamise praktilist menetlust ning vajaduse korral teha selles muudatusi.

Näiteks võib Kaitseministeerium pidada vajalikuks sätestada Kaitseväele lisatingimusi,

kui tehakse eelnõu § 7 lõikes 2 või § 8 lõikes 2 nimetatud diskretsiooniotsus. Samuti

võib Kaitsevägi näiteks täpsustada isikud, kelle õigus ja kohustus on kahju hüvitamist

menetleda.

Lõikes 7 täpsustatakse, et määruse rakendamisel arvestatakse Eesti sõlmitud

rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega reguleeritakse rahvusvahelise sõjalise koostöö

käigus tekitatud kahju hüvitamist. Sellised kokkulepped on eelkõige NATO SOFA,

aga ka muud kokkulepped, nagu Eesti ja Saksamaa relvajõudude külastuste kokkulepe

ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö

kokkulepe. Võimaluse korral arvestatakse ka õiguslikult mittesiduvaid kokkuleppeid,

nagu vastastikuse mõistmise memorandumid.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse tingimused taotlusele, millega õigustatud isik saab nõuda

kahju hüvitamist. Sättes seatakse tingimused taotluse menetlejale ja taotluses

sisalduvatele andmetele. Taotlust menetleb Kaitsevägi. Sellist taotlust kasutatakse nii

välisriigi kui ka Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju

hüvitamise menetluses. Esimesel juhul menetleb Kaitsevägi sellise kahju hüvitamist,

mille on tekitanud Eestiga rahvusvahelist sõjalist koostööd tegev välisriik. Teisel

juhul – kui kahjunõue on esitatud Kaitseväe vastu – menetleb Kaitsevägi taotlust kui

kahju tekitaja esindaja ja hilisem kahjunõude hüvitaja. Kahju hüvitamise esitamine

Kaitseväe kaudu tagab parima teadmiste kasutamise hüvitamise menetlemisel. Nimelt

on Kaitseväel põhjalikud teadmised sellest, kas taotletav kahju kuulub rahvusvaheliste

kokkulepete kohaselt hüvitamisele, ning seega ei pea muu asutus kulutama aega

esmase teabe kontrollimisele.

Lõikes 1 sätestatakse sellise õigustatud isiku tegevus, kes soovib talle tekitatud kahju

hüvitamist. Lisaks kannatanud isikule võib kahju hüvitamist taotleda ka muu

õigustatud isik. Näiteks on muu õigustatud isik kindlustusandja, kellele läheb VÕS

§ 492 kohaselt üle kahju hüvitamise nõue tema hüvitatava kahju ulatuses. Samuti ei

pruugi kannatanu taotluse esitamise ajaks elus olla. Nii on Eestis varalise kahjunõude

esitamine muu õigustatud isiku poolt võimalik isikule surma põhjustamise korral

kooskõlas VÕS §-ga 129. Vastavalt sättele esitatakse taotlus Kaitseväele, kes menetleb

taotlust käesoleva eelnõu alusel.

Lõikes 2 on sätestatud, millised andmed tuleb taotluses esitada. Sättega täpsustatakse

HMS §-s 14 toodud nõudeid. Lõike 2 järgi on nõutavad andmed:

• kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle

puudumisel sünniaeg;

• esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi,

isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;

• juriidilisest isikust kahju kannatanu ärinimi, registrikood, esindusõigusliku

isiku ees- ja perekonnanimi;

• kahju kannatanu ja tema esindaja kontaktandmed;

• kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;

• põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;

6

• taotletav kahjuhüvitis;

• taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.

Küsitavate andmete koosseisu eesmärk on tuvastada kahju saaja ja kahju seos kahju

tekitajaga. Samuti saab esitatava teabe alusel hinnata, kas kahjunõue on põhjendatud

või mitte.

Lõikes 3 nähakse ette leebemad tingimused taotlusele, mille esitab Eesti

rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigis tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui

taotluses ei ole võimalik kajastada kõiki andmeid, tehakse seda võimalikult suures

ulatuses. Samuti võib kahju suuruse märkida kohalikus vääringus, et lihtsustada

õigustatud isikul taotluse esitamist.

Lõikes 4 sätestatakse lõikega 3 samas olukorras leebemad nõuded taotluse vormile.

Taotleja huvides võib taotluse esitada nii kirjalikult kui ka suuliselt. Seega ei ole

näiteks kirjaoskuse puudumine ületamatu takistus kahju hüvitamise taotluse

esitamisele. Niisuguseid olukordi võib esineda riikides, kus on vähene kirjaoskus.

Kahjunõuet menetleval ametnikul või töötajal on kohustus suuliselt esitatud taotlus

protokollida. Kooskõlas HMS § 18 lõikega 3 allkirjastab protokolli selle koostanud

isik.

Lõigetes 3 ja 4 sätestatud kergendatud tingimuste eesmärk on võimaldada õigustatud

isikul esitada Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju

hüvitamise nõue ka siis, kui tal ei ole juurdepääsu kogu vajalikule teabele või

võimekust täita taotlust Eesti standardite kohaselt.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse taotluse läbivaatamine Kaitseväe poolt.

Lõikes 1 sätestatakse taotluse asjaolude väljaselgitamise protsess Kaitseväe poolt.

Menetluse käigus kontrollib Kaitsevägi kõiki taotluses nimetatud asjaolusid ning

vajaduse korral määrab ekspertiisi, et selgitada välja kahju suurus või selle tekke

asjaolud. Kaitseväel on taotluse läbivaatamisel õigus nõuda taotlejalt tema käsutuses

olevat lisateavet ja -tõendeid taotluses esitatud asjaolude kohta, et veenduda kahju

tekkimises ning põhjusliku seose olemasolus välisriigi või Eesti riigi tegevusega.

Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus taotlust peaks esmaselt menetlema välisriik,

kuid taotlus on ekslikult või muul põhjusel esitatud Kaitseväele. Näiteks NATO SOFA

artikli VIII lõike 5 järgi peab vastuvõttev riik menetlema nõudeid, mis tulenevad teise

riigi relvajõudude või tsiviilkoosseisu poolt vastuvõtva riigi territooriumil

kolmandatele isikutele tekitatud kahjust. Praktikas ei ole aga välistatud, et Eesti

rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamist nõuab

õigustatud isik otse Kaitseväelt, kuna ta pole teadlik NATO SOFA või muu sarnase

kokkuleppe sätetest. Kooskõlas HMS § 15 lõikega 4 jätab Kaitsevägi sellises olukorras

taotluse läbi vaatamata ja selgitab taotlejale, et asi kuulub välisriigi pädevusse, või

edastab taotluse välisriigile, teatades sellest taotlejale. NATO praktikas edastatakse

nimetatud taotlus välisriigi relvajõududele.

Lõike 3 järgi kaasatakse surma tekitamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kahju

hüvitamise menetlusse Kaitseministeerium. Sätte eesmärk on tagada tundlikes

7

olukordades erapooletus ning ministeeriumi teadlikkus asjaolude väljaselgitamisest, et

vajaduse korral töötada välja ennetusmeetmed edaspidiseks.

Lõike 4 järgi tuleb Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määrata vastutav

kaitseväelane, kes tagab kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise. See tagab

kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, et välisriigis tekitatud kahju menetletakse

huvitatud isikutele võimalikult lähedal.

Lõike 5 järgi tuleb menetluse käigus tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös

osaleja vastutus. See tähendab, et taotluse läbivaataja peab hindama, kas Eesti esindaja

tekitas kahju tahtlikult või oli see välditav vms. See tagab muu hulgas, et menetluse

tulemusel on võimalik teostada vajaduse korral paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud

nõudeõigust.

Lõikes 6 sätestatakse taotluse läbi vaatamata jätmise alused.

Lõikes 7 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise alused.

Seejuures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et lõigetes 6 ja 7 nimetatud alused ei

moodusta kinnist nimekirja taotluse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmise alustest.

Lõike 6 punkti 3 ja lõike 7 punkti 4 järgi on võimalikud ka teised asjakohased

õigusaktides sätestatud alused. Teiselt poolt rõhutatakse nendes punktides, et taotluse

saab jätta läbi vaatamata või rahuldamata vaid õigusaktides sätestatud põhjustel.

Selliseks õigusaktiks võib olla ka välisleping või ametkondlik välisleping.

Lõikes 8 sätestatakse tingimused otsusele, mille Kaitseväe juhataja või tema volitatud

ametnik teeb vastavalt esitatud taotlusele kahju hüvitamise, taotluse rahuldamata

jätmise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta. Otsust tegev ametnik võib olla ka

kaitseväelane kui avalikus teenistuses olev isik kaitseväeteenistuse seaduse § 7 järgi.

Sättes seatakse kahe kuu pikkune tähtaeg, mille jooksul tuleb taotlus menetleda ja

otsus teha. Säte on kooskõlas RVastS § 18 lõikega 1, mis on sätestatud samuti

kahekuune tähtaeg taotluse lahendamisele.

Kuna välisriigis tekitatud kahju asjaolude väljaselgitamine võib võtta rohkem aega,

võimaldab säte Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis

tekitatud kahju menetlemise tähtaega kuni ühe kuu võrra mõjuval põhjusel pikendada.

Lõikes 9 sätestatakse kohustus teha taotluse esitajale viivitamata teatavaks see, kas

Kaitsevägi otsustas kahju hüvitada või mitte. Kooskõlas HMS § 62 lõikega 5 tehakse

otsus kahju hüvitamisest keeldumise kohta Eestis teatavaks kättetoimetamisega.

Lõike 7 eesmärk on tagada taotleja kui huvitatud isiku teavitamine esimesel

võimalusel.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse kahju hüvitamine.

Lõike 1 järgi hüvitatakse varaline kahju üldjuhul rahas. Sama põhimõte on sätestatud

varalise kahju kohta RVastS § 8 lõikes 1 ja mittevaralise kahju kohta RVastS § 9

lõikes 1. Rahalise hüvitamise nõuet ei ole sätestatud absoluutsena, et võimaldada teisi

õiguspäraseid hüvitamisviise.

8

Lõikes 2 sõnastatakse kahjuhüvitise suuruse määramise juhisena diferentsihüpoteesi

põhimõte ning kannatanu vastutus kui kahjuhüvitise suurust potentsiaalselt vähendav

asjaolu.

Lõike 3 järgion võimalik kahju hüvitamise asemel ka kõrvaldada kahju tekitamise

tagajärjed, kui rahaline hüvitis oleks olnud ebamõistlikult suur. Samuti võib

tagajärgede kõrvaldamine olla kannatanule soodsam kui rahaline hüvitamine. Näiteks

võib välisriigis olla sobivam asendada hukkunud koduloom uue koduloomaga, sest

kannatanule on looma omamine suurema väärtusega kui raha omamine. Sama

põhimõte on sätestatud näiteks RVastS § 11 lõikes 3.

Lõikes 4 viidatakse nõudeõigusele, mis Eesti riigil on RVastS-is sätestatud korras.

Kahjunõude esitamisel esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse Kaitseväe võimalus hüvitada rahvusvahelise sõjalise

operatsiooni käigus tekitatud kahju lihtsustatud korras kohe. Sellisel võimalusel on

kaks olulist põhjust. Esiteks võib õigustatud isikul seoses kahju kandmisega olla

tekkinud kohene rahaline vajadus (näiteks surma põhjustamisel matusekulude

kandmine). Teiseks on mitmetes teistes kultuurides tavaks kannatanule tekitatud kahju

eest kohe rahalist hüvitist pakkuda. Kohene kahjuhüvitise maksmine on ühtlasi oluline

samm poliitilise toetuse tagamiseks ja kohaliku elanikkonnaga sõbralike suhete

säilitamiseks. Kui operatsioonialal tekitatakse tsiviilkeskkonnas kahju ja seda kahju

kohe ei hüvitata, võib kohalike elanike seas levida vastumeelsus, mis võib ohustada

kohapeal olevate Eesti isikute turvalisust. Analoogne kahju hüvitamise võimalus on

ette nähtud ka teiste NATO liikmesriikide relvajõududes.

Lõikes 2 sätestatakse kahju kohesele hüvitamisele piirmäär 3200 euro ulatuses.

Lõikes 3 sätestatakse tingimus, et kahju kohese hüvitamise fakt, selle põhjendused ja

kahjuhüvitise suurus fikseeritakse esimesel võimalusel kirjalikus vormis. Eelnõus on

arvesse võetud, et operatsioonipiirkonnas ei pruugi selline fikseerimine olla kohe

võimalik, seega tuleb seda teha esimesel võimalusel. Sellise fikseerimise eesmärk on

tagada ülevaade kahju kohe hüvitamise praktikast ja hüvitamise eesmärkidest. Samuti

võimaldab see kontrollida kahju kohe hüvitamise otsuste põhjendatust, kahjuhüvitise

summade mõistlikkust ja rahaliste vahendite kasutust.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse kahjuhüvitise väljamaksmise protseduur.

Lõikes 1 sätestatakse, et kahjuhüvitis makstakse üldjuhul Kaitseväe eelarvest.

Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus on tehtud otsus kahju hüvitada, kuid

kahjuhüvitist ei ole võimalik maksta valitsusasutuse eelarvest. Selline olukord on

võimalik, kuna kahju hüvitamise valdkond on oma olemuselt prognoosimatu. Nii võib

mõnel aastal, kui toimub tavapärasest enam ühisõppusi, tekkida kahju suuremas

väärtuses kui teistel aastatel. Samuti võib juba üksainus intsident põhjustada kahju,

mis on tavalisest mitu korda suurem. Sellise kahju puhul võib Kaitseväe juhataja

esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse täiendava riigieelarvelise eraldise

saamiseks. Võrreldes endise määrusega ei sätestata eelnõus, millistest vahenditest

9

eraldatakse hüvitis, kui Kaitseväe taotlus rahuldatakse. See tagab

Kaitseministeeriumile vabaduse valida sobivate õiguspäraste lahenduste vahel.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse kahjuhüvitise tagasimaksmine.

Lõikes 1 sätestatakse kahjuhüvitise regress riigi poolt, kelle tekitatud kahju on

Kaitseväe poolt hüvitatud. Sellisel juhul arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.

Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus välisriik soovib ilma vastava kokkuleppelise

kohustuseta hüvitada kahjuhüvitist, mille Kaitsevägi on õigustatud isikule välja

maksnud. Heade liitlassuhete huvides on riigid kohati valmis andma panuse ka

olukorras, kus neil vastav kohustus puudub. Kuna sellisel otsusel võivad olla laiemad

poliitilised tagajärjed, seatakse tingimus, et Kaitsevägi saab sellist hüvitist vastu võtta

vaid rahvusvahelise koostöö huvides.

Eelnõu §-s 8 reguleeritakse kahju hüvitamise nõudest loobumist Kaitseväe poolt.

Lõikes 1 reguleeritakse olukorda, kuskahju on tekitatud Eesti riigi varale ja

loobumine on antud olukorda reguleerivas rahvusvahelises kokkuleppes ette nähtud.

NATO SOFA artikli VIII lõige 1, samuti mitmed teised vägede staatust reguleerivad

rahvusvahelised kokkulepped sätestavad põhimõtte, et relvajõud loobuvad vastastikku

üksteise varale tekitatud kahju hüvitamise nõuetest. Samuti sätestatakse NATO SOFA

artikli VIII lõikes 2, et loobutakse kahju hüvitamisest muule riigivarale, mis ei ole

relvajõudude kasutuses. Sellisele kahju hüvitamise nõuetest loobumisele on ette

nähtud piir, mis NATO-ga liitudes määratakse iga riigi rahvusliku vääringu alusel.

Algselt põhinesid mainitud summad 500 Inglise naelal.

Lõike 2 järgi võib kahju hüvitamise nõudest loobuda ka olukorras, mis ei ole lõikes 1

nimetatud. Selliseid olukorrad jagunevad üldistavalt kaheks. Esiteks hõlmab see

juhtumeid, kus välisriik vastutab Eesti riigile tekitatud kahju eest, kuid puudub

kohaldatav loobumisklausliga rahvusvaheline kokkulepe. Teiseks on võimalik

olukord, kus välisriigil on küll õiguslik kohustus hüvitada tekitatud kahju, aga see ei

ole tekitatud mitte Eesti riigile, vaid õigustatud isikule eelnõu § 2 lõike 1 tähenduses

ning Kaitsevägi on isikule kahjuhüvitise välja maksnud. Sellise loobumise otsuse teeb

Kaitsevägi, kui loobutakse Kaitseväe eelarvest eraldatud vahenditest. Muudel juhtudel

teeb otsuse Kaitseministeerium, kes täiendavate riigieelarveliste vahendite saamise

sellisel juhul korraldas.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kehtiv Euroopa Liidu õigus ei reguleeri riigikaitse valdkonda. Määrus on kooskõlas

NATO SOFA kahjunõuete läbivaatamise kohta sätestatuga.

4. Määruse mõjud

Määruse kehtestamisega sätestatakse alused kahju hüvitamiseks rahvusvahelises

sõjalises koostöös. Selgete reeglite olemasolu aitab tagada Eesti võetud

rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste, eelkõige NATO liikmesusest tulenevate

10

kohustuste täitmise. Samuti aitab määruses sätestatu kaasa Eestis asuvate isikute

varale tekitatud kahju hüvitamisele. Kuna võrreldes kehtiva määrusega ei tehta

eelnõuga sisulisi muudatusi, jääb määruse jõustumise korral kehtima juba olemasolev

kord.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega seotud kulud võivad aastati varieeruda. Arvestades

liitlasriikide suurenevat kohalolekut Eestis, on tõenäoline ka nende tegevusega seotud

kahjuhüvitiste taotluste kasv.

Määruse rakendamiseks vajalikud kulud kaetakse Kaitseväele eraldatud

riigieelarvelistest vahenditest. Eelnõu jõustumine ei too kaasa tulu riigieelarvele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril, kuna sellel kuupäeval jõustub KORKS, mille

§ 164 lõike 4 alusel käesolev määrus kehtestatakse.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ning Riigikantseleile ja arvamuse

avaldamiseks Kaitseväele.

EELNÕU

19.08.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud

kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju

hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 164 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala

(1) Määruses sätestatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise

nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja nõudest loobumise kord, kui kahju on tekitanud:

1) rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigile ja välisriigis kolmandale isikule;

2) välisriik Eesti riigile ja Eestis kolmandale isikule.

(2) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kes

osaleb Eesti poolt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 138 lõikes 1 nimetatud tegevustes.

(3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel hüvitada kahju, mille eest

Eesti riik ei vastuta.

(4) Määrust kohaldatakse rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile niivõrd, kuivõrd see on ette

nähtud rahvusvahelises kokkuleppes.

(5) Määrusega ei reguleerita kahju hüvitamist:

1) mis on tekitatud õiguspärase tegevuse käigus, olukorras, kus puudub muu seadusest tulenev

hüvitamiskohustus;

2) mille on tekitanud isik, kelle töö- või teenistussuhe oli kahju tekkimise ajal peatunud või

lõppenud;

3) mille on tekitanud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalev isik;

4) rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejate vahel.

(6) Kaitseministeerium ja Kaitsevägi võivad peale käesoleva määruse kehtestada lisatingimusi

kahju hüvitamise nõude läbivaatamise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise

menetluse kohta vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseväes.

(7) Määruse rakendamisel arvestatakse rahvusvahelisi kokkuleppeid.

§ 2. Kahju hüvitamise taotlemine

(1) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamiseks esitab kahju

kannatanud isik või muu õigustatud isik (edaspidi õigustatud isik) taotluse Kaitseväele.

(2) Taotluses märgitakse muu hulgas järgmine teave:

1) kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel

sünniaeg;

2) esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood

või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;

3) juriidilisest isikust kahju kannataja ärinimi, registrikood, esindusõigusliku isiku ees- ja

perekonnanimi;

4) kahju kannataja ja tema esindaja kontaktandmed;

5) kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;

6) põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;

7) taotletav kahjuhüvitis;

8) taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.

(3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise

taotluses kajastatakse lõikes 2 sätestatud andmeid võimalikus ulatuses. Välisriigis esitatud

taotluses võib taotletava kahjuhüvitise suuruse märkida kohalikus valuutas.

(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise

taotlus võib olla esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt. Suuliselt esitatud taotluse protokollib

kahju hüvitamise nõude vastu võtnud ametnik või töötaja.

§ 3. Taotluse läbivaatamine

(1) Kaitsevägi kontrollib § 2 lõikes 2 nimetatud taotluse asjaolusid. Vajaduse korral määrab

Kaitsevägi ekspertiisi, et selgitada välja kahju suurus või selle tekke asjaolud. Kaitsevägi võib

taotluse läbivaatamisel küsida taotlejalt tema käsutuses olevat lisateavet ja -tõendeid kahju

tekkimise, kahju suuruse ning põhjuslike seoste kohta.

(2) Kui rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise

menetlusele eelneb taotluse menetlemine välisriigi poolt, jätab Kaitsevägi taotluse läbi

vaatamata ja selgitab taotlejale, et asja menetlemine kuulub välisriigi pädevusse, või edastab

taotluse välisriigile. Taotluse välisriigile edastamisest teavitatakse taotlejat.

(3) Isiku surma põhjustamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kaasab Kaitsevägi kahju

hüvitamise menetlusse Kaitseministeeriumi.

(4) Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määratakse üksusest kaitseväelane, kes tagab

üksuse tekitatud või üksusele tekitatud kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise.

(5) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju korral tuleb muu

hulgas tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vastutus kahju tekitamise eest.

(6) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui:

1) kahju kannataja nimel taotluse esitajal puudub esindusõigus ja taotleja seda puudust ei

kõrvalda;

2) riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata;

3) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus.

(7) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:

1) kahju tekkimine ei ole tuvastatav;

2) kahju kannataja ei ole tuvastatav;

3) puudub põhjuslik seos kahju ja teo vahel;

4) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alus.

(8) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik teeb taotluse läbivaatamisel otsuse kahju

hüvitamise või sellest keeldumise kohta esimesel võimalusel kahe kuu jooksul taotluse

saamisest arvates. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju

menetlemise tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada kuni ühe kuu võrra.

(9) Kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks

viivitamata. Otsus kahju hüvitamisest keeldumise kohta tehakse Eestis teatavaks

kättetoimetamisega.

§ 4. Kahju hüvitamine

(1) Kahju hüvitatakse üldjuhul rahas.

(2) Kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtutakse eesmärgist luua võimalikult selline olukord,

milles õigustatud isik oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahjuhüvitise suuruse

määramisel arvestatakse muu hulgas kannatanu vastutust kahju tekkimise eest.

(3) Kahju tekitamise tagajärjed võib sõltumata taotluse esitaja tahtest kõrvaldada igasugusel

õiguspärasel viisil, kui rahaline hüvitis oleks märgatavalt suurem tagajärgede kõrvaldamise

kulust ja isikul ei ole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.

(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamisel tekib riigil

süüdioleva isiku suhtes kahjuhüvitisena makstud summa ulatuses nõudeõigus riigivastutuse

seaduses sätestatud korras. Nõudeasjas esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.

§ 5. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja tekitatud kahju kohene hüvitamine

(1) Erandkorras võib Kaitsevägi rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus rahvusvahelises

sõjalises koostöös osaleja tekitatud kahju taotluse korral hüvitada õigustatud isikule koheselt.

(2) Kohesel hüvitamisel ei või kahjuhüvitise suurus olla üle 3200 euro.

(3) Kahju kohene hüvitamine, selle põhjendused ja kahjuhüvitise suurus fikseeritakse kirjalikult

esimesel võimalusel.

§ 6. Kahjuhüvitise väljamaksmine

(1) Paragrahvi 3 lõikes 8 nimetatud kahju hüvitamise otsuse põhjal makstakse kahjuhüvitis

õigustatud isikule Kaitseväe eelarvest.

(2) Kui Kaitseväel puuduvad rahalised vahendid kahjuhüvitise maksmiseks, võib Kaitseväe

juhataja esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse täiendava riigieelarvelise eraldise

saamiseks.

§ 7. Kahjuhüvitise tagasimaksmine

(1) Väljamakstud kahjuhüvitise regressi korral arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.

(2) Kui välisriik soovib rahvusvahelise kokkuleppe väliselt hüvitada Kaitseväe poolt õigustatud

isikule väljamakstud kahjuhüvitist, võib Kaitsevägi kahjuhüvitise vastu võtta rahvusvahelise

koostöö huvides.

§ 8. Kahju hüvitamise nõudest loobumine

(1) Kui välisriik on tekitanud kahju Eesti riigi varale ja rahvusvaheline kokkulepe näeb ette

loobumise kahju hüvitamise nõudest, siis tagab Kaitsevägi vajalike riigisiseste toimingute

tegemise. Kaitsevägi teavitab vajaduse korral välisriiki vara kuulumisest riigi omandisse ning

sellest tulenevast kahju hüvitamise nõudest loobumisest.

(2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib kahju hüvitamise nõudest loobuda rahvusvahelise

koostöö huvides. Kaitseväe eelarvest eraldatud vahenditest loobumise otsustab Kaitsevägi,

muudest vahenditest loobumise otsustab Kaitseministeerium.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Kaitseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud

kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise

kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2016. aasta määrus nr 123 „Rahvusvahelises

sõjalises koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju hüvitamise ning

hüvitisest loobumise kord“ (edaspidi kehtiv määrus) muutub kehtetuks 1. oktoobril

2026, kui jõustub kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS). KORKS-iga

tunnistatakse kehtetuks riigikaitseseadus, mille § 875 lõike 4 alusel on kehtestatud

kehtiv määrus. Volitusnormi kehtetuks tunnistamise korral muutuvad selle alusel

antavad määrused kehtetuks ja seetõttu kehtestatakse käesoleva eelnõuga uus määrus.

Määrusega sätestatakse täpsemad reeglid kahju hüvitamiseks rahvusvahelises sõjalises

koostöös. Selgete reeglite olemasolu aitab tagada Eesti võetud rahvusvaheliste

sõjaliste kohustuste, eelkõige Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesusest

tulenevate kohustuste täitmise. Samuti aitab määruses sätestatu kaasa Eestis asuvate

isikute varale tekitatud kahju hüvitamisele.

Eesti riik on rahvusvahelises sõjalises koostöös osalenud järjepidevalt 1995. aastast.

Liikmesus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (North Atlantic Treaty

Organization–edaspidi NATO) kohustab Eestit panustama NATO kollektiivsesse

kaitsesse ja ühtlasi annab võimaluse osaleda NATO juhitavates missioonides ning

seeläbi tihendada sõjalist koostööd ja läbikäimist rahvusvahelisel tasandil. Samal ajal

arendatakse edasi ühtset Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, mis omakorda

tihendab Euroopa riikide relvajõudude koostööd. Samuti osalevad kaitseväelased

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) operatsioonidel.

Eesti rahvusvaheline sõjaline koostöö ei piirdu operatsioonide formaadiga. Eesti ja

välisriikide relvajõud teevad iga aasta koostööd rahvusvahelistel sõjalistel õppustel,

rahvusvahelistes kaitseprojektides ning sõjalistes peakorterites. Selline koostöö

toimub nii välisriikides kui ka Eestis. Eestis toimiva sõjalise koostöö näideteks on

regulaarsed Kaitseväe suurõppused ning NATO küberkaitsekoostöö keskuse NATO

staabielemendi (NATO Force IntegrationUnit – edaspidi NFIU) ja Balti

Kaitsekolledži töö. Eesti osalus rahvusvahelises sõjalises koostöös on aastate jooksul

suurenenud. Kaitsevägi osaleb iga aasta umbes 60 rahvusvahelises sõjalises õppuses.

Lisaks on Eestis 2016. aastast pidevalt suurenenud liitlaste kohalolu.

Eelnõu seos teiste õigusaktidega

Kahju hüvitamise menetluse käigus tuleb peale määruses sätestatu arvestada ka

asjassepuutuvates riigisisestes õigusaktides sätestatut. Sellised õigusaktid on eelkõige

riigivastutuse seadus (edaspidi RVastS), võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ja

haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS). Välisriigis tekitatud kahju puhul lähtutakse

selles riigis kehtivatest õigusaktidest siis, kui see on välislepingus ette nähtud. Näiteks

Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelise relvajõudude staatust käsitleva lepingu

(Agreement Between the Parties to the North Atlantic Treaty Regarding the Status of

2

Their Forces–edaspidi NATO SOFA)1 artikli VIII lõike 5 mõjul laiendatakse saatva

riigi vastutust tekitatud kahju eest kõikidele sellistele olukordadele, kus kahju

tekitajana vastutaks ka asukohariik. Seega oleneb saatva riigi vastutuse täpne ulatus

artikli VIII lõike 5 järgi sellest, mida näevad ette asukohariigis kehtivad riigivastutust

reguleerivad õigusaktid.2

Kui kahju hüvitamine on reguleeritud ka välislepinguga, nagu NATO SOFA või muu

rahvusvaheline kokkulepe, tuleb määruse kohaldamisel arvestada ka nende sätteid.

Määruse ja ratifitseeritud välislepingu vastuolu korral tuleb lähtuda välislepingust.

Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on sätestada laiapõhjaline õigusraamistik rahvusvahelises sõjalises

koostöös kahju hüvitamiseks. Sellises raamistikus peab ühelt poolt arvesse võtma

rahvusvahelise sõjalise koostöö mitmekülgsust, kuid teiselt poolt tagama lihtsa ja

selge menetluse kahju taotlejale ning ka menetlejale. Võrreldes kehtiva määrusega on

eelnõus tehtud minimaalsed mittesisulised muudatused.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnikud

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala ja kohaldamisala.

Lõikes 1 sätestatakse eelnõu üldine reguleerimisala. Eelnõus käsitletakse sellise kahju

hüvitamist ja hüvitamisest loobumist, mis on tekitatud rahvusvahelise sõjalise koostöö

käigus. Kahju tekitamise olukorrad jagunevad kaheks vastavalt kahju tekitajale.

Esiteks reguleeritakse kahju tekitamist nende Eesti isikute poolt, kes osalevad

rahvusvahelises sõjalises koostöös. Nende osalejate ring on määratud sama paragrahvi

lõikes 2. Need isikud saavad rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitada kahju

välisriigile nii Eestis kui ka välisriigis. Näiteks on võimalik, et kaitseväelane tekitab

välisriigile sõjalise koostöö käigus kahju õppustel, olenemata sellest, kas õppus

toimub Eestis või välisriigis. Määruses reguleeritakse vaid välisriigis Eesti riigi

esindajate poolt kolmandatele isikutele tekitatud kahju menetlust, sest Eestis loetakse

sõjalises koostöös osalevaid välisriigi isikuid enda riigi esindajateks.

Teiseks reguleeritakse kahju tekitamist välisriigi poolt Eesti riigile nii Eestis kui ka

välismaal. Määruses reguleeritakse vaid sellist välisriigi poolt kolmandale isikule

tekitatud kahju, mis tekitati Eestis, sest välisriigis loetakse Eesti sõjalises koostöös

osalevaid isikuid Eesti riigi esindajateks. Sarnaselt esimese punktiga reguleeritakse

üksnes sellist kolmandatele isikutele tekitatud kahju, mis on tekkinud Eestis.

1 Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vaheline relvajõudude staatust käsitlev leping, kättesaadav veebis:

https://www.riigiteataja.ee/akt/814544. 2 S. Lazareff, Status of Military Forces Under Current International Law (1971) lk 303–304.

3

Määrust rakendatakse olenemata sellest, kas kahju tekitaja ja kahju mõjuala asuvad

samas riigis. Sellise lähenemisviisi põhjuseks on tõsiasi, et sõjalise koostöö mõju ei

piirdu ühe riigi piiride või jurisdiktsiooniga. Näiteks võib rahvusvahelise sõjalise

õppuse või operatsiooni käigus ühe riigi piirialadel tekkinud keskkonnakahju levida

üle riigipiiri. Samuti on küberruumi kujunemisega sõjaliseks domeeniks suurenenud

tõenäosus, et rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatakse kahju küberruumis.

Lisaks tuleb sõjatehnika arengusuundade tõttu järjest rohkem arvestada selliste

mehitamata sõidukite kasutamisega, mille juht ei pruugi asuda sõidukiga samas riigis.

Kuigi rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatava kahju all mõeldakse eelkõige

otsest varalist kahju, pole välistatud määruse kohaldamine ka teistele kahju liikidele.

Näiteks NATO SOFA artikli VIII § 4 kohaselt loobutakse ametikohustuste täitmisel

relvajõudude liikmele tekitatud kehavigastuste või surmajuhtumitega seotud

kahjunõuete esitamisest.

Lõikes 2 täpsustatakse nende isikute ringi, kes osalevad Eesti poolt sõjalises koostöös

käesoleva määruse tähenduses. Määruses lähtutakse rahvusvahelise sõjalise koostöö

määratlemisel KORKS-ist, mille § 138 lõikes 1 on nimetatud rahvusvahelise sõjalise

koostöö vormid Eesti riigisisese õiguse mõttes. Seega on rahvusvahelises sõjalises

koostöös osalejad need isikud, kes osalevad rahvusvahelises sõjalises koostöös

KORKS § 138 lõike 1 tähenduses. Eelnõuga ei seata selliste isikute ringile

lisapiiranguid. Seega on hõlmatud nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Samuti ei

pruugi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejad piirduda vaid Kaitseministeeriumi

ja selle valitsemisalaga. Rahvusvahelise sõjalise koostöö mitmekesisus võib tekitada

vajaduse kaasata koostöösse teisi valitsusasutusi, aga ka muid juriidilisi ja füüsilisi

isikuid. Näiteks ei ole välistatud Eestis toimuval õppusel Politsei- ja Piirivalveameti

või Kaitseliidu osalemine koos Kaitseväe ning välisriigi relvajõududega. Igal

üksikjuhul peab siiski hindama, kas tegemist oli rahvusvahelise sõjalise koostööga või

mitte.

Eelnõus valitud laia käsitluse eesmärk on tagada, et kahju hüvitamise riigisisest korda

kohaldataks olenemata sellest, kes sõjalises koostöös osaleb. Samas tuleb arvestada, et

eriseadustega võidakse reguleerida sellise kahju hüvitamist, mille on tekitanud teine

valitsusasutus.

Seega on eelnõu tähenduses rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vaid Eesti riigi

nimel tegutseja. Välisriiki ega tema esindajaid ei loeta eelnõu tähenduses

rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejateks.

Lõikes 3 sätestatakse Kaitseväele diskretsiooniõigus hüvitada kahju ex gratia, st

olukorras, kus Eesti riigil puudub kahju hüvitamise kohustus. Nimetatud võimalust

võib kasutada, kui see on eelnevalt kokku lepitud õiguslikult siduvas rahvusvahelises

kokkuleppes, st välislepingus või ametkondlikus välislepingus. Sätte sõnastuses on

lähtutud välissuhtlemisseaduse mõistetest. Näiteks reguleeritakse NATO SOFA

artikli VIII § 6 nõudeid, mis ei ole seotud ametikohustuste täitmisega. Sellisel juhul ei

ole saatval riigil kohustust kahju hüvitada, kuid saatev riik (teatud juhtudel näiteks

Eesti Vabariigi esindajana Kaitsevägi) võib hea tahte märgina kahju siiski hüvitada.

Samuti on ex gratia kahju hüvitamise võimalus ette nähtud Eesti ja Saksamaa

4

relvajõudude külastuste kokkuleppe artikli 10 lõike 3 punktis f.1 Kaitsevägi võib

sellise otsuse vastu võtta rahvusvahelise koostöö huvides. Näiteks võib niisugune

hüvitamine aidata tagada asukohariigi elanikkonna toetust Kaitseväe tegevusele.

Lõikes 4 laiendatakse määruse kohaldamisala ka rahvusvahelistele sõjalistele

peakorteritele, kuna see on ette nähtud rahvusvahelises kokkuleppes. Sätte eesmärk on

võimaldada määrust kohaldada olukordades, kus kahju tekitamise eest ei vastuta mitte

konkreetne välisriik, vaid rahvusvaheline sõjaline peakorter. Eelnõu koostamise ajal

kohaldatakse rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatust näiteks NATO

küberkaitsekoostöö keskusele ja NFIU-le.

Lõikes 5 sätestatakse juhud, mis jäävad määruse reguleerimisalast välja.

Punkti 1 järgi ei reguleerita määruses kahju hüvitamist, mis on tekkinud õiguspärase

tegevuse tagajärjel. Näiteks kehtib rahvusvahelises õiguses põhimõte, mille kohaselt ei

kohaldata tavapäraseid kahju hüvitamise reegleid sõjakahjude suhtes. Sama põhimõte

on sätestatud ka NATO SOFA artikli XV lõikes 1.

Punkti 2 järgi ei kohaldata määrust kahju hüvitamisele, kui kahju tekitaja töö- või

teenistussuhe oli kahju tekitamise ajal peatunud. Seega on üldjuhul riigi vastutus

piiratud olukordadega, kus asutuse esindaja tegutseb seoses enda töö- või

teenistusülesannetega. Väljendit „töö- või teenistussuhe“ tuleb siin mõista pigem

sisuliselt kui formaalselt. Näiteks RVastS § 12 lõike 2 alusel loetakse avaliku võimu

kandja poolt tekitatuks igasuguse selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud

füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, olenemata sellest, kas ülesandeid

täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Samuti ei ole

õiguslikult välistatud olukord, kus riik talub isiku tegutsemist enda esindajana

kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lõikega 2 või kutsub isiku enda

ülesandeid täitma tema puhkust ametlikult katkestamata kooskõlas avaliku teabe

seaduse sätetega.

Punkti 3 järgi ei reguleerita määrusega tsiviilmissioonil osaleva isiku poolt tekitatud

kahju hüvitamist. Muu hulgas tähendab see, et eelnõu ei kohaldata Kaitseväe

esindajale, kes osaleb välisriigis tsiviilmissioonil. Sätte eesmärk on eristada

rahvusvahelist sõjalist koostööd tsiviileesmärgiga missioonidest.

Punktis 4 välistatakse määruse kohaldamine Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös

osalejate omavaheliste varasuhete reguleerimisel. Sellised varasuhted võivad tekkida

näiteks olukorras, kus Kaitseväe korraldatud rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus

tekitab välisriik kahju mõne teise valitsusasutuse varale.

Lõikes 6 sätestatakse Kaitseministeeriumile ja Kaitseväele võimalus kehtestada peale

käesoleva määruse lisatingimusi eelnõu reguleerimisalas. Kaitseministeerium võib

kehtestada tingimusi kogu Kaitseministeeriumi valitsemisalas, Kaitsevägi võib

kehtestada nõudeid Kaitseväe-siseselt. Kehtestatavad nõuded ei või sisaldada

1 Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahelise Eesti Vabariigi kaitsejõudude ja

Saksamaa Liitvabariigi relvajõudude liikmete teise lepingupoole territooriumil ajutise viibimise

kokkulepe (Eesti ja Saksamaa relvajõudude külastuste kokkulepe). (2008). RT II 2008, 34, 102,

artikli 10 lõike 3 punkt f, kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/akt/13097978.

5

täiendavaid nõudeid kahju hüvitamise taotluse esitamisele kahju kannatanud isiku

poolt. Sätte eesmärk on võimaldada Kaitseministeeriumil ja Kaitseväel täpsustada

kahju hüvitamise praktilist menetlust ning vajaduse korral teha selles muudatusi.

Näiteks võib Kaitseministeerium pidada vajalikuks sätestada Kaitseväele lisatingimusi,

kui tehakse eelnõu § 7 lõikes 2 või § 8 lõikes 2 nimetatud diskretsiooniotsus. Samuti

võib Kaitsevägi näiteks täpsustada isikud, kelle õigus ja kohustus on kahju hüvitamist

menetleda.

Lõikes 7 täpsustatakse, et määruse rakendamisel arvestatakse Eesti sõlmitud

rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega reguleeritakse rahvusvahelise sõjalise koostöö

käigus tekitatud kahju hüvitamist. Sellised kokkulepped on eelkõige NATO SOFA,

aga ka muud kokkulepped, nagu Eesti ja Saksamaa relvajõudude külastuste kokkulepe

ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö

kokkulepe. Võimaluse korral arvestatakse ka õiguslikult mittesiduvaid kokkuleppeid,

nagu vastastikuse mõistmise memorandumid.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse tingimused taotlusele, millega õigustatud isik saab nõuda

kahju hüvitamist. Sättes seatakse tingimused taotluse menetlejale ja taotluses

sisalduvatele andmetele. Taotlust menetleb Kaitsevägi. Sellist taotlust kasutatakse nii

välisriigi kui ka Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju

hüvitamise menetluses. Esimesel juhul menetleb Kaitsevägi sellise kahju hüvitamist,

mille on tekitanud Eestiga rahvusvahelist sõjalist koostööd tegev välisriik. Teisel

juhul – kui kahjunõue on esitatud Kaitseväe vastu – menetleb Kaitsevägi taotlust kui

kahju tekitaja esindaja ja hilisem kahjunõude hüvitaja. Kahju hüvitamise esitamine

Kaitseväe kaudu tagab parima teadmiste kasutamise hüvitamise menetlemisel. Nimelt

on Kaitseväel põhjalikud teadmised sellest, kas taotletav kahju kuulub rahvusvaheliste

kokkulepete kohaselt hüvitamisele, ning seega ei pea muu asutus kulutama aega

esmase teabe kontrollimisele.

Lõikes 1 sätestatakse sellise õigustatud isiku tegevus, kes soovib talle tekitatud kahju

hüvitamist. Lisaks kannatanud isikule võib kahju hüvitamist taotleda ka muu

õigustatud isik. Näiteks on muu õigustatud isik kindlustusandja, kellele läheb VÕS

§ 492 kohaselt üle kahju hüvitamise nõue tema hüvitatava kahju ulatuses. Samuti ei

pruugi kannatanu taotluse esitamise ajaks elus olla. Nii on Eestis varalise kahjunõude

esitamine muu õigustatud isiku poolt võimalik isikule surma põhjustamise korral

kooskõlas VÕS §-ga 129. Vastavalt sättele esitatakse taotlus Kaitseväele, kes menetleb

taotlust käesoleva eelnõu alusel.

Lõikes 2 on sätestatud, millised andmed tuleb taotluses esitada. Sättega täpsustatakse

HMS §-s 14 toodud nõudeid. Lõike 2 järgi on nõutavad andmed:

• kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle

puudumisel sünniaeg;

• esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi,

isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;

• juriidilisest isikust kahju kannatanu ärinimi, registrikood, esindusõigusliku

isiku ees- ja perekonnanimi;

• kahju kannatanu ja tema esindaja kontaktandmed;

• kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;

• põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;

6

• taotletav kahjuhüvitis;

• taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.

Küsitavate andmete koosseisu eesmärk on tuvastada kahju saaja ja kahju seos kahju

tekitajaga. Samuti saab esitatava teabe alusel hinnata, kas kahjunõue on põhjendatud

või mitte.

Lõikes 3 nähakse ette leebemad tingimused taotlusele, mille esitab Eesti

rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigis tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui

taotluses ei ole võimalik kajastada kõiki andmeid, tehakse seda võimalikult suures

ulatuses. Samuti võib kahju suuruse märkida kohalikus vääringus, et lihtsustada

õigustatud isikul taotluse esitamist.

Lõikes 4 sätestatakse lõikega 3 samas olukorras leebemad nõuded taotluse vormile.

Taotleja huvides võib taotluse esitada nii kirjalikult kui ka suuliselt. Seega ei ole

näiteks kirjaoskuse puudumine ületamatu takistus kahju hüvitamise taotluse

esitamisele. Niisuguseid olukordi võib esineda riikides, kus on vähene kirjaoskus.

Kahjunõuet menetleval ametnikul või töötajal on kohustus suuliselt esitatud taotlus

protokollida. Kooskõlas HMS § 18 lõikega 3 allkirjastab protokolli selle koostanud

isik.

Lõigetes 3 ja 4 sätestatud kergendatud tingimuste eesmärk on võimaldada õigustatud

isikul esitada Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju

hüvitamise nõue ka siis, kui tal ei ole juurdepääsu kogu vajalikule teabele või

võimekust täita taotlust Eesti standardite kohaselt.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse taotluse läbivaatamine Kaitseväe poolt.

Lõikes 1 sätestatakse taotluse asjaolude väljaselgitamise protsess Kaitseväe poolt.

Menetluse käigus kontrollib Kaitsevägi kõiki taotluses nimetatud asjaolusid ning

vajaduse korral määrab ekspertiisi, et selgitada välja kahju suurus või selle tekke

asjaolud. Kaitseväel on taotluse läbivaatamisel õigus nõuda taotlejalt tema käsutuses

olevat lisateavet ja -tõendeid taotluses esitatud asjaolude kohta, et veenduda kahju

tekkimises ning põhjusliku seose olemasolus välisriigi või Eesti riigi tegevusega.

Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus taotlust peaks esmaselt menetlema välisriik,

kuid taotlus on ekslikult või muul põhjusel esitatud Kaitseväele. Näiteks NATO SOFA

artikli VIII lõike 5 järgi peab vastuvõttev riik menetlema nõudeid, mis tulenevad teise

riigi relvajõudude või tsiviilkoosseisu poolt vastuvõtva riigi territooriumil

kolmandatele isikutele tekitatud kahjust. Praktikas ei ole aga välistatud, et Eesti

rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamist nõuab

õigustatud isik otse Kaitseväelt, kuna ta pole teadlik NATO SOFA või muu sarnase

kokkuleppe sätetest. Kooskõlas HMS § 15 lõikega 4 jätab Kaitsevägi sellises olukorras

taotluse läbi vaatamata ja selgitab taotlejale, et asi kuulub välisriigi pädevusse, või

edastab taotluse välisriigile, teatades sellest taotlejale. NATO praktikas edastatakse

nimetatud taotlus välisriigi relvajõududele.

Lõike 3 järgi kaasatakse surma tekitamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kahju

hüvitamise menetlusse Kaitseministeerium. Sätte eesmärk on tagada tundlikes

7

olukordades erapooletus ning ministeeriumi teadlikkus asjaolude väljaselgitamisest, et

vajaduse korral töötada välja ennetusmeetmed edaspidiseks.

Lõike 4 järgi tuleb Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määrata vastutav

kaitseväelane, kes tagab kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise. See tagab

kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, et välisriigis tekitatud kahju menetletakse

huvitatud isikutele võimalikult lähedal.

Lõike 5 järgi tuleb menetluse käigus tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös

osaleja vastutus. See tähendab, et taotluse läbivaataja peab hindama, kas Eesti esindaja

tekitas kahju tahtlikult või oli see välditav vms. See tagab muu hulgas, et menetluse

tulemusel on võimalik teostada vajaduse korral paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud

nõudeõigust.

Lõikes 6 sätestatakse taotluse läbi vaatamata jätmise alused.

Lõikes 7 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise alused.

Seejuures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et lõigetes 6 ja 7 nimetatud alused ei

moodusta kinnist nimekirja taotluse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmise alustest.

Lõike 6 punkti 3 ja lõike 7 punkti 4 järgi on võimalikud ka teised asjakohased

õigusaktides sätestatud alused. Teiselt poolt rõhutatakse nendes punktides, et taotluse

saab jätta läbi vaatamata või rahuldamata vaid õigusaktides sätestatud põhjustel.

Selliseks õigusaktiks võib olla ka välisleping või ametkondlik välisleping.

Lõikes 8 sätestatakse tingimused otsusele, mille Kaitseväe juhataja või tema volitatud

ametnik teeb vastavalt esitatud taotlusele kahju hüvitamise, taotluse rahuldamata

jätmise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta. Otsust tegev ametnik võib olla ka

kaitseväelane kui avalikus teenistuses olev isik kaitseväeteenistuse seaduse § 7 järgi.

Sättes seatakse kahe kuu pikkune tähtaeg, mille jooksul tuleb taotlus menetleda ja

otsus teha. Säte on kooskõlas RVastS § 18 lõikega 1, mis on sätestatud samuti

kahekuune tähtaeg taotluse lahendamisele.

Kuna välisriigis tekitatud kahju asjaolude väljaselgitamine võib võtta rohkem aega,

võimaldab säte Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis

tekitatud kahju menetlemise tähtaega kuni ühe kuu võrra mõjuval põhjusel pikendada.

Lõikes 9 sätestatakse kohustus teha taotluse esitajale viivitamata teatavaks see, kas

Kaitsevägi otsustas kahju hüvitada või mitte. Kooskõlas HMS § 62 lõikega 5 tehakse

otsus kahju hüvitamisest keeldumise kohta Eestis teatavaks kättetoimetamisega.

Lõike 7 eesmärk on tagada taotleja kui huvitatud isiku teavitamine esimesel

võimalusel.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse kahju hüvitamine.

Lõike 1 järgi hüvitatakse varaline kahju üldjuhul rahas. Sama põhimõte on sätestatud

varalise kahju kohta RVastS § 8 lõikes 1 ja mittevaralise kahju kohta RVastS § 9

lõikes 1. Rahalise hüvitamise nõuet ei ole sätestatud absoluutsena, et võimaldada teisi

õiguspäraseid hüvitamisviise.

8

Lõikes 2 sõnastatakse kahjuhüvitise suuruse määramise juhisena diferentsihüpoteesi

põhimõte ning kannatanu vastutus kui kahjuhüvitise suurust potentsiaalselt vähendav

asjaolu.

Lõike 3 järgion võimalik kahju hüvitamise asemel ka kõrvaldada kahju tekitamise

tagajärjed, kui rahaline hüvitis oleks olnud ebamõistlikult suur. Samuti võib

tagajärgede kõrvaldamine olla kannatanule soodsam kui rahaline hüvitamine. Näiteks

võib välisriigis olla sobivam asendada hukkunud koduloom uue koduloomaga, sest

kannatanule on looma omamine suurema väärtusega kui raha omamine. Sama

põhimõte on sätestatud näiteks RVastS § 11 lõikes 3.

Lõikes 4 viidatakse nõudeõigusele, mis Eesti riigil on RVastS-is sätestatud korras.

Kahjunõude esitamisel esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse Kaitseväe võimalus hüvitada rahvusvahelise sõjalise

operatsiooni käigus tekitatud kahju lihtsustatud korras kohe. Sellisel võimalusel on

kaks olulist põhjust. Esiteks võib õigustatud isikul seoses kahju kandmisega olla

tekkinud kohene rahaline vajadus (näiteks surma põhjustamisel matusekulude

kandmine). Teiseks on mitmetes teistes kultuurides tavaks kannatanule tekitatud kahju

eest kohe rahalist hüvitist pakkuda. Kohene kahjuhüvitise maksmine on ühtlasi oluline

samm poliitilise toetuse tagamiseks ja kohaliku elanikkonnaga sõbralike suhete

säilitamiseks. Kui operatsioonialal tekitatakse tsiviilkeskkonnas kahju ja seda kahju

kohe ei hüvitata, võib kohalike elanike seas levida vastumeelsus, mis võib ohustada

kohapeal olevate Eesti isikute turvalisust. Analoogne kahju hüvitamise võimalus on

ette nähtud ka teiste NATO liikmesriikide relvajõududes.

Lõikes 2 sätestatakse kahju kohesele hüvitamisele piirmäär 3200 euro ulatuses.

Lõikes 3 sätestatakse tingimus, et kahju kohese hüvitamise fakt, selle põhjendused ja

kahjuhüvitise suurus fikseeritakse esimesel võimalusel kirjalikus vormis. Eelnõus on

arvesse võetud, et operatsioonipiirkonnas ei pruugi selline fikseerimine olla kohe

võimalik, seega tuleb seda teha esimesel võimalusel. Sellise fikseerimise eesmärk on

tagada ülevaade kahju kohe hüvitamise praktikast ja hüvitamise eesmärkidest. Samuti

võimaldab see kontrollida kahju kohe hüvitamise otsuste põhjendatust, kahjuhüvitise

summade mõistlikkust ja rahaliste vahendite kasutust.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse kahjuhüvitise väljamaksmise protseduur.

Lõikes 1 sätestatakse, et kahjuhüvitis makstakse üldjuhul Kaitseväe eelarvest.

Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus on tehtud otsus kahju hüvitada, kuid

kahjuhüvitist ei ole võimalik maksta valitsusasutuse eelarvest. Selline olukord on

võimalik, kuna kahju hüvitamise valdkond on oma olemuselt prognoosimatu. Nii võib

mõnel aastal, kui toimub tavapärasest enam ühisõppusi, tekkida kahju suuremas

väärtuses kui teistel aastatel. Samuti võib juba üksainus intsident põhjustada kahju,

mis on tavalisest mitu korda suurem. Sellise kahju puhul võib Kaitseväe juhataja

esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse täiendava riigieelarvelise eraldise

saamiseks. Võrreldes endise määrusega ei sätestata eelnõus, millistest vahenditest

9

eraldatakse hüvitis, kui Kaitseväe taotlus rahuldatakse. See tagab

Kaitseministeeriumile vabaduse valida sobivate õiguspäraste lahenduste vahel.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse kahjuhüvitise tagasimaksmine.

Lõikes 1 sätestatakse kahjuhüvitise regress riigi poolt, kelle tekitatud kahju on

Kaitseväe poolt hüvitatud. Sellisel juhul arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.

Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus välisriik soovib ilma vastava kokkuleppelise

kohustuseta hüvitada kahjuhüvitist, mille Kaitsevägi on õigustatud isikule välja

maksnud. Heade liitlassuhete huvides on riigid kohati valmis andma panuse ka

olukorras, kus neil vastav kohustus puudub. Kuna sellisel otsusel võivad olla laiemad

poliitilised tagajärjed, seatakse tingimus, et Kaitsevägi saab sellist hüvitist vastu võtta

vaid rahvusvahelise koostöö huvides.

Eelnõu §-s 8 reguleeritakse kahju hüvitamise nõudest loobumist Kaitseväe poolt.

Lõikes 1 reguleeritakse olukorda, kuskahju on tekitatud Eesti riigi varale ja

loobumine on antud olukorda reguleerivas rahvusvahelises kokkuleppes ette nähtud.

NATO SOFA artikli VIII lõige 1, samuti mitmed teised vägede staatust reguleerivad

rahvusvahelised kokkulepped sätestavad põhimõtte, et relvajõud loobuvad vastastikku

üksteise varale tekitatud kahju hüvitamise nõuetest. Samuti sätestatakse NATO SOFA

artikli VIII lõikes 2, et loobutakse kahju hüvitamisest muule riigivarale, mis ei ole

relvajõudude kasutuses. Sellisele kahju hüvitamise nõuetest loobumisele on ette

nähtud piir, mis NATO-ga liitudes määratakse iga riigi rahvusliku vääringu alusel.

Algselt põhinesid mainitud summad 500 Inglise naelal.

Lõike 2 järgi võib kahju hüvitamise nõudest loobuda ka olukorras, mis ei ole lõikes 1

nimetatud. Selliseid olukorrad jagunevad üldistavalt kaheks. Esiteks hõlmab see

juhtumeid, kus välisriik vastutab Eesti riigile tekitatud kahju eest, kuid puudub

kohaldatav loobumisklausliga rahvusvaheline kokkulepe. Teiseks on võimalik

olukord, kus välisriigil on küll õiguslik kohustus hüvitada tekitatud kahju, aga see ei

ole tekitatud mitte Eesti riigile, vaid õigustatud isikule eelnõu § 2 lõike 1 tähenduses

ning Kaitsevägi on isikule kahjuhüvitise välja maksnud. Sellise loobumise otsuse teeb

Kaitsevägi, kui loobutakse Kaitseväe eelarvest eraldatud vahenditest. Muudel juhtudel

teeb otsuse Kaitseministeerium, kes täiendavate riigieelarveliste vahendite saamise

sellisel juhul korraldas.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kehtiv Euroopa Liidu õigus ei reguleeri riigikaitse valdkonda. Määrus on kooskõlas

NATO SOFA kahjunõuete läbivaatamise kohta sätestatuga.

4. Määruse mõjud

Määruse kehtestamisega sätestatakse alused kahju hüvitamiseks rahvusvahelises

sõjalises koostöös. Selgete reeglite olemasolu aitab tagada Eesti võetud

rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste, eelkõige NATO liikmesusest tulenevate

10

kohustuste täitmise. Samuti aitab määruses sätestatu kaasa Eestis asuvate isikute

varale tekitatud kahju hüvitamisele. Kuna võrreldes kehtiva määrusega ei tehta

eelnõuga sisulisi muudatusi, jääb määruse jõustumise korral kehtima juba olemasolev

kord.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega seotud kulud võivad aastati varieeruda. Arvestades

liitlasriikide suurenevat kohalolekut Eestis, on tõenäoline ka nende tegevusega seotud

kahjuhüvitiste taotluste kasv.

Määruse rakendamiseks vajalikud kulud kaetakse Kaitseväele eraldatud

riigieelarvelistest vahenditest. Eelnõu jõustumine ei too kaasa tulu riigieelarvele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril, kuna sellel kuupäeval jõustub KORKS, mille

§ 164 lõike 4 alusel käesolev määrus kehtestatakse.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ning Riigikantseleile ja arvamuse

avaldamiseks Kaitseväele.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Justiits- ja Digiministeerium 24.08.2026 nr 5-13/26/34

Rahandusministeerium Välisministeerium Kaitsevägi

Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord” eelnõu. Palume teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis (EIS) märgitud tähtajaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Eelnõu

Seletuskiri