Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Kliimaministeerium

[email protected] 24.08.2026 nr 1-12/814-2

Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-

eeskiri

Kultuuriministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruse „Võhandu jõe ürgoru

maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel:

1. Seletuskirja täiendamine kaitsekorra mõjuga kinnismälestistele

Eelnõu § 1 järgi on kaitseala üheks eesmärgiks kultuurmaastiku kaitse. Kaitsealal paikneb 22

muinsuskaitsealust objekti, sealhulgas kinnismälestised Viira vesiveski pais veekanaliga (reg nr

23862) ja Süvahavva vesiveski pais (reg nr 23866). Seletuskiri toob Viira

ja Süvahavva vesiveskid välja kui Võhandu jõe kõige terviklikumalt säilinud ajaloolised

vesiveskid. Lisaks seletuskirjas nimetatud kultuuripärandile paikneb alal arheoloogiatundlikke

alasid, sh Räpina valla üldplaneeringus määratletud arheoloogiatundlikud alad ja looduslikud

pühapaigad, mis ei ole riikliku kaitse all, kuid on kantud looduslike

pühapaikade kaardirakendusse. Palume need samuti seletuskirjas välja tuua.

Kavandatava kaitsekorra mõju kinnismälestistele ei ole hinnatud. Palume enne eelnõu

kooskõlastamist hinnata kavandatava kaitsekorra mõju kaitsealal paiknevatele

kinnismälestisest paisudele ning täiendada seletuskirja vastava mõjuhinnanguga.

Eelnõuga vähendatakse kaitseala pindala ligikaudu 293 hektari võrra. Seletuskirjast nähtub, et

kaitseala piiritlemisel on lähtutud eelkõige loodusväärtuste paiknemisest ning kaitsealast arvatakse

välja ka maastikulist väärtust omavaid alasid, sealhulgas vanu talukohti, ajaloolist metsamaad ja

avatud alasid.

Arvestades, et kultuurmaastiku kaitse on eelnõu kohaselt üks kaitseala kaitse-eesmärke, ei ole

piisav hinnata kaitseala piiride muutmist üksnes looduskaitseliste väärtuste paiknemisest lähtudes.

Kultuurmaastiku väärtus seisneb muu hulgas ajalooliselt kujunenud asustusstruktuuri,

maakasutuse, teede, avatud ja suletud alade, vesiveskite ning jõemaastiku omavahelistes seostes.

Palume hinnata ja seletuskirjas põhjendada, kuidas mõjutab kaitseala pindala olulises ulatuses

vähendamine kaitseala kultuurmaastiku terviklikkust ning selle kaitse-eesmärgi

saavutamist. Vajadusel konsulteerige Muinsuskaitseametiga.

2. Kaitsekorra täiendamine

Kuna tulevikus võib tekkida vajadus kaitseala arheoloogiamälestiste arheoloogilise uurimise

järele, millega kaasnevad arheoloogilised kaevamised, palume kaitsekorda selguse huvides lisada

järgmise info: tulenevalt maapõueseadusest ei käsitleta maavara kaevandamisena kaevise

kasutamist (maavarana arvele võtmata aine kasutamist) ning arheoloogilisi uuringuid (sh

arheoloogilisi kaevamisi), mistõttu eeskiri ei piira nende tegevuste tegemist.

Võimalikud pinnast kahjustavad tegevused nt ehitamine kaeve- ja muud pinnase teisaldamise

või juurdeveoga seotud tööd, mis on sätesatud muinsuskaitseseaduse §-des 52 ja

58, arheoloogiamälestiste ja nende kaitsevööndi alal tuleb Muinsuskaitseametiga

kooskõlastada või saada nende tegemiseks ameti heakskiit või luba. Lisaks võivad sellised tööd

vajada eelneva uuringi tegemist muinsuskaitseseaduse § 46 – 48 alustel ja korras.

3. Muinsuskaitseameti kaasamine mälestist mõjutava tegevuse korral (sh veetaseme

muutmisel)

Eelnõu § 5 lg 5 p 2 kohaselt võib Keskkonnaameti nõusolekul muuta veekogude veetaset ja

kaldajoont. Seletuskiri nimetab selle sätte rakendamise näitena ka paisu rekonstrueerimist.

Viira ja Süvahavva puhul võib veetaseme alandamine või paisutuse lõpetamine oluliselt mõjutada

mälestise ajaloolist keskkonda ja kultuuriväärtust ka juhul, kui paisu ennast ei lammutata.

Palume seletuskirjas täpsustada, et Keskkonnaameti nõusolek ei asenda muinsuskaitseseadusest

tulenevaid nõudeid ning mälestist mõjutava tegevuse korral muinsuskaitseseaduse §-des 46, 52 ja

58 sätestatud alustel tuleb kaasata Muinsuskaitseamet ning saada enne tegevusega

alustamist vastav heakskiit või luba.

Palume ka hinnata eraldi võimaliku veetaseme alandamise või paisutuse lõpetamise mõju Viira

ja Süvahavva kinnismälestistele.

4. Loodus- ja kultuuriväärtuste käsitlemine hierarhiliselt

Peame problemaatiliseks seletuskirjas esitatud järeldust:

„Ajaloolis-kultuuriliste väärtuste kaitse on võimalik määral, mis ei lähe vastuollu Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärkidega.“ Sõnastus jätab eksitava mulje, et kultuuripärandi kaitse on

Natura eesmärkidele automaatselt allutatud. Tegelikkuses tuleb võimaliku konflikti korral hinnata

nii loodus- kui kultuuriväärtusi ja mõistlikke alternatiive ning otsida lahendus, mis võimaldab

mõlema kaitse-eesmärgi võimalikult ulatuslikku saavutamist.

Palume nimetatud lause seletuskirjast välja jätta või asendada järgmisega:

„Kaitseala loodus- ja kultuuriväärtusi käsitletakse terviklikult. Loodus- ja kultuuripärandi kaitse-

eesmärkide võimaliku konflikti korral tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju mõlemale

väärtusvaldkonnale ja kõiki mõistlikke alternatiive ning valida lahendus, mis võimaldab kaitse-

eesmärkide võimalikult ulatuslikku samaaegset saavutamist, arvestades looduskaitseseadusest,

muinsuskaitseseadusest, veeseadusest ja Euroopa Liidu õigusest tulenevaid nõudeid.“

Lisaks palume seletuskirja täiendada põhimõttega, et kaitseala valitseja peab kaitse-eeskirja alusel

kaalutlusotsuseid tehes arvestama kõigi kaitseala kaitse-eesmärkidega, sealhulgas ajaloolis-

kultuuriliste väärtuste ja kultuurmaastiku säilimisega. Kinnismälestist või selle keskkonda

mõjutava tegevuse puhul tuleb lisaks järgida muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid ning

kaasata Muinsuskaitseamet.

5. Muinsuskaitseameti kaasamata jätmine

Kultuuriministeerium juhib tähelepanu, et Muinsuskaitseametit ei teavitatud 2021. aastal

toimunud kaitse-eeskirja eelnõu avalikust väljapanekust. Seletuskirja järgi saadeti teade muu

hulgas Transpordiametile, RMK-le, Erametsaliidule ja Eesti Metsa Abiks MTÜ-le, kuid mitte

Muinsuskaitseametile.

Arvestades kaitsealal paiknevate kinnismälestiste hulka ja eelnõu võimalikku mõju neile, peab

Kultuuriministeerium Muinsuskaitseameti kaasamata jätmist põhjendamatuks. Palume seda

selgitada.

Palume edaspidi alati teavitada Muinsuskaitseametit kaitse-eeskirjade avalikust väljapanekust, kui

kaitsealal paikneb kinnismälestisi või kavandatav kaitsekord võib neid mõjutada, ning kaasata

amet menetlusse võimalikult varases menetlusetapis. Juhime tähelepanu, et muinsuskaitseseaduse

§ 3 lõike 7 kohaselt peavad riik ja kohaliku omavalitsuse üksused arvestama oma ülesannete

täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning tegema omavahel koostööd, et toetada

kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist. See hõlmab ka erinevate haldusorganite

omavahelist koostööd.

Kultuuriministeerium palub eelnõu ja seletuskirja eespool toodut arvestades täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Minister

Reesi Sild 6282381

[email protected]

Teadmiseks: Muinsuskaitseamet