Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Meeli Lindsaar Teie 29.12.2025 nr 1-3/146

Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda

[email protected] Meie 24.08.2026 nr 1-12/1318-3

Vastus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja

poolt eelnõule "Muinsuskaitseseaduse alusel

kehtestatud määruste muutmine" tehtud

ettepanekutele

Lugupeetud Meeli Lindsaar

Täname Teid 29. detsembril 2025 esitatud ettepanekute eest seoses muinsuskaitseseaduse alusel

kehtestatud määruste muutmise eelnõuga ning 6. juulil 2026 saadetud päringu eest. Vabandame,

et varem Teile ei vastanud.

Selgitame, et kõnealuste määruste muutmise menetlust jätkati ning eelnõu võeti vastu 29.

detsembril 2025. Teie kirjas esitatud ettepanekud ei ole otseselt seotud muudetud määruste

regulatsiooniga, vaid eeldavad eeskätt muinsuskaitseseaduse muutmist. Seetõttu ei käsitletud

ettepanekuid määruse muutmise menetluse raames.

Esitatud ettepanekute kohta anname alljärgnevad seisukohad:

1. Ettepanek näha ette arheoloogiamälestiste ja nende kaitsevööndite süstemaatiline

ülevaatamine juhul, kui need paiknevad pikaaegselt haritud põllumajandusmaal

Muinsuskaitseamet tegeleb kultuurimälestiste nimekirja korrastamise raames

arheoloogiamälestiste andmete ülevaatamise ja korrastamisega. Kui selle käigus selgub, et

mälestis ei vasta riikliku kaitse kriteeriumitele, nt on hävinud, siis selle kaitse lõpetatakse.

Seejuures ei saa üksnes asjaolust, et maa-ala on olnud pikaajaliselt põllumajanduslikus kasutuses,

järeldada arheoloogiamälestise või arheoloogilise kultuurkihi hävimist. Eelkõige maa-aluste

muististe, millel puuduvad maa peal nähtavad struktuurid, puhul on säilivuse hindamiseks

vajalikud arheoloogilised uuringud. Ka olukorras, kus maapealsed tunnused on kahjustatud või

hävinud, võib pinnases olla säilinud väärtuslik arheoloogiline kultuurkiht või muud mälestise

tunnused.

Kõigi põllumajandusmaal paiknevate arheoloogiamälestiste ulatuslikku uurimist kavandatud ei

ole, üksikute mälestiste piiride ja säilivuse uuringuid teeb amet riski- ja vajaduspõhiselt.

2. Ettepanek määrata kaitsevööndite ulatus ja kasutuspiirangud riskipõhiselt

Kehtiv muinsuskaitseseadus lähtub juba praegu kaitsevööndite määramisel vajadus- ja

riskipõhisest lähenemisest. Kaitsevööndi kehtestamisel hinnatakse selle vajalikkust ning ulatust,

arvestades muu hulgas mälestise säilimist, seda ümbritsevat keskkonda, arheoloogilise kultuurkihi

võimalikku esinemist, maastikulisi tingimusi, kinnistupiire ning kitsenduste mõju maa sihipärasele

kasutamisele.

Samuti tuleb arvestada, et suur osa praegu kehtivatest arheoloogiamälestiste kaitsevöönditest

tuleneb varem kehtinud muinsuskaitseseadusest, mis määras kõigile kinnismälestistele 50 meetrise

kaitsevööndi. Uute mälestiste kaitse alla võtmisel ning olemasolevate andmete muutmisel

hinnatakse kaitsevööndi vajadust lähtudes kehtivast seadusest, mis võimaldab suuremat

paindlikkust.

Muinsuskaitseseadus ei keela üldjuhul põllumajanduslikku kasutust kaitsevööndis ega määratle

maaharimist loakohustusliku tegevusena. Samas on kaitsevööndi eesmärk tagada mälestise

säilimine ning vältida olukordi, kus mälestise vahetus läheduses toimuv tegevus võib selle väärtust

kahjustada. Seetõttu on kaitsevööndi määramisel jätkuvalt vajalik hinnata nii mälestise eripära kui

ka võimalikke ohutegureid.

3. Ettepanek luua saamata jäänud majandusliku tulu kompenseerimise mehhanism ning

vabastada piirangutega hõlmatud maa maksudest

Muinsuskaitseseadusest tulenevad omandipõhiõiguse piirangud on kehtestatud olulise avaliku

huvi ja kultuuripärandi säilitamise eesmärgil ning jäävad üldjuhul talumiskohustuse piiridesse.

Kultuuripärandi säilitamine ja edasiandmine tulevastele põlvedele on ühiskonna ühine vastutus,

mille kandmises osalevad nii riik kui ka maaomanikud.

Ei saa nõustuda eeldusega, et arheoloogiamälestiste kaitsevööndid kujutavad endast maa-ala, mis

jääb tervikuna põllumajanduslikust tootmisest välja. Kehtiv õigus ei keela üldjuhul

kaitsevööndites senist põllumajanduslikku kasutust ega maaharimist. Piirangud on suunatud

eelkõige mälestiste ja nendes sisalduva kultuuripärandi hävimise vältimisele.

Lisaks moodustab muinsuskaitseliste piirangutega hõlmatud maa vaid väikese osa Eestis

kasutatavast haritavast põllumaast. Seetõttu ei ole tegemist sellise ulatusliku omandikitsendusega,

mis õigustaks üldise kompensatsioonimehhanismi või maksuvabastuse kehtestamist kõigi

arheoloogiamälestiste ja nende kaitsevööndite puhul.

Jätkame arheoloogiamälestiste andmete korrastamise ning kaitsekorralduse ajakohastamisega,

mille käigus vajaduse korral täpsustatakse mälestiste ja nende kaitsevööndite andmeid.

Täname veelkord esitatud ettepanekute eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Eili Lepik

Kultuuriväärtuste asekantsler

Reesi Sild 6282381, [email protected]