Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine” eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase määruse eesmärk on vähendada toetuse saajate halduskoormust ja riigiasutuste töökoormust. Muudatustega jäetakse sotsiaalkaitseministri määrustest välja täiendav kestvusnõue pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva viieaastase kohustusliku perioodi lõppemist ja sellega kaasnev järelevalvekohustus.
Muudatusel puudub mõju meetme eesmärkidele ja toetatavate tegevuste sisule ning toetuse saajate õigustele ja kohustustele Euroopa Liidu õigusest tuleneva kestvusnõude ulatuses.
Eelnõu kohaselt väheneb toetuse saajate halduskoormus. Täpsem halduskoormuse muutuste kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 4.1.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Marilin Sternhof (tel 5916 3465,
[email protected]) ja hoolekande osakonna hoolekandeteenuste poliitika juht Sirlis Sõmer-Kull (tel 5381 3453,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 5915 1801,
[email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274;
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks” tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” avatud taotlusvooru toetuse andmise tingimustega. Eelnõukohase määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 14. septembri 2015. a määrust nr 42 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” ja sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2017. a määrust nr 42 „Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel” (edaspidi koos määrused). Määruste alusel on taotlusvoorud lõppenud ja kõik toetust saanud projektid on ellu viidud, sealhulgas lõppes abikõlblikkuse periood 31. detsembril 2023.
Lisaks on eelnõu seotud valitsuskabineti 21. augusti 2025. a nõupidamise päevakorrapunkti nr 2 „Määruste revisjoni kokkuvõttest” tehtud otsusega, mille eesmärk on vähendada halduskoormust.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millega tehakse määruste samasisulised muudatused.
Eelnõu §-de 1 ja 2 punktiga 1 muudetakse vastavalt määruste § 26 ja § 20 lõiget 2, mis reguleerivad toetuse saaja kohustust tagada erihoolekande taristu eesmärgipärane kasutamine pärast projekti lõppemist.
Kehtivas redaktsioonis on eesmärgipärase kasutamise kohustuse kestus 20 aastat projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest. Muudatusega vähendatakse kestvusperioodi ning sätestatakse vastavalt määruste § 26 ja § 20 lõike 2 punktis 1 selgesõnaliselt, et taristu peab olema kasutusel vastavalt taotluse rahuldamise otsusele viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, välja arvatud juhul, kui muudatused on eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastatud. Muudatus suurendab õigusselgust ning viib sõnastuse kooskõlla Euroopa Liidu struktuurivahendite kestvusnõuetega.
Lisaks kestvusnõudele nähakse vastavalt määruste § 26 ja § 20 lõike 2 punktis 2 ette, et perioodil, mis järgneb punktis 1 sätestatule (s.o viie aasta möödumisel projekti lõppmakse tegemisest, kuid enne 2035. aasta 31. detsembrit), on toetuse saaja kohustatud tegevuste muutmisest rakendusasutust teavitama. Tegevuste muutmisena on käsitatav nii taristu eesmärgipärase kasutamise lõpetamine kui ka teenuse osutamisega seotud tegevuste muutmine (nt osutatava teenuse muutumine). Teavitusperiood kuni aastani 2035 ühtib erihoolekandevaldkonna reformi rakendamise perioodiga. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm näeb ette keeruka psüühikahäirega inimestele teenusmudeli kontseptsiooni (erihoolekande reform) väljatöötamist 2027. aasta I kvartaliks. Reformi rakendamise periood pärast seda kestab hinnanguliselt kuni aastani 2035.
Teavitamiskohustuse täitmiseks esitab toetuse saaja rakendusasutusele (Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonnale) kirjaliku teavituse e-posti aadressil
[email protected], märkides kirja teemareale märksõna „ERF meede 2.5.1”. Teavitus peab sisaldama kavandatava muudatuse kirjeldust ja põhjendust, mis võimaldaks hinnata muudatuse mõju. Rakendusasutus edastab saadud teabe erihoolekandeteenuste arendamise seisukohast edasiste tegevuste kavandamiseks Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnale. Teavitamiskohustuse eesmärk on tagada ülevaade Euroopa Liidu vahendite toel loodud taristu kasutamisest pärast Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneva kestvusnõude lõppemist. Esitatud teabe alusel on võimalik hinnata, kas teenuse osutamisega seotud muudatused võivad mõjutada erihoolekandeteenuste kättesaadavust või kvaliteeti. Teabe alusel on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnal võimalik kooskõlas riikliku hoolekandepoliitika eesmärkidega algatada toetuse saajaga diskusioon seoses muudatuse mõjuga erihoolekandeteenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile ning vajaduse korral võimalusest teenuse osutamisega samas asukohas jätkata.
Eelnõu §-de 1 ja 2 punktidega 2 ja 3 jäetakse vastavalt määruste § 28 ja § 22 pealkirjast välja viide Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) ning tunnistatakse kehtetuks vastavalt määruste § 28 ja § 22 lõige 3. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on SKA-le pandud kohustus kontrollida toetuse abil loodud taristu kasutamist pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustusliku kestvusnõude lõppu. Selline kohustus ei tulene seadusest ega Euroopa Liidu õigusest ning seda ei ole olnud võimalik ka praktikas rakendada. Muudatus kõrvaldab põhjendamatu töökoormuse ja ühtlustab regulatsiooni.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006.
4. Määruse mõjud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud kestvusnõude kohaselt tuleb ERFist rahastatud taristuinvesteeringu puhul tagada projekti tulemuste säilimine ja eesmärgipärane kasutamine viie aasta jooksul alates projekti lõppmakse tegemisest. Euroopa Liidu õigus näeb nimetatud perioodi jooksul ette ka võimaluse rakendada rikkumise korral finantskorrektsioone. Kuigi määrus (EL) nr 1303/2013 ei välista liikmesriigi võimalust kehtestada riigisisese õigusega täiendavaid eesmärgipärase kasutamise nõudeid, peavad sellised kohustused vastama õigusselguse, õiguspärasuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Kehtivates määrustes sätestatud SKA kontrollikohustus ulatub Euroopa Liidu õigusest tulenevast viieaastasest kestvusperioodist märkimisväärselt kaugemale, kuid puudub regulatsioon, mis määratleks sellise järelevalve õigusliku aluse, rikkumise õiguslikud tagajärjed või nende rakendamise korra. Seetõttu ei ole põhjendatud säilitada täiendavat kontrollikohustust pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva kestvusnõude lõppemist.
Muudatus ei mõjuta erihoolekandeteenuste kättesaadavust ega kvaliteeti. Euroopa Liidu õigusest tulenev viieaastane kestvusnõue säilib muutumatul kujul ning toetuse abil rajatud taristut tuleb jätkuvalt kasutada eesmärgipäraselt. Muudatus annab toetuse saajatele võimaluse pärast kohustusliku kestvusnõude lõppemist toetuse kaasabil loodud taristut paindlikumalt kasutada juhul, kui on vajalik teenuseid ümber korraldada (eelnevalt sellest Sotsiaalministeeriumit teavitades). Seega seisneb muudatuse mõju eelkõige regulatsiooni lihtsustamises ja õigusselguse suurendamises. Teenusesaajate õigused ega toetatud projektide eesmärgid ei muutu.
4.1. Mõju halduskoormusele
Määrustes tehtavad muudatused aitavad korrastada õigusruumi, vähendada kehtivate, kuid sisutühjade normide hulka ning tagada, et kehtivad ainult ajakohased ja rakendatavad õigusaktid. Määruse mõju on normitehniline ja süsteemne – see toetab õigusselgust ja järjepidevust ning aitab vältida õigusruumi killustumist.
Muudatuse tulemusel väheneb toetuse saajate halduskoormus ja nii SKA kui ka rakendusasutuse töökoormus. SKA täiendav kontrollikohustus, mis ulatus Euroopa Liidu õigusest tulenevast viieaastasest kestvusnõudest kaugemale, jäetakse määrustest välja. Samuti väheneb toetuse saajate koormus seoses täiendava kooskõlastamiskohustusega pärast kohustusliku kestvusnõude lõppu. Muudatus on kooskõlas Valitsuskabineti 21. augusti 2025. a otsusega vähendada kehtivas õiguses põhjendamatut halduskoormust.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse jõustumisel ei kaasne riigieelarvele lisakulu ega -tulu. Tegemist on normitehnilise korrastamisega, mille eesmärk on tunnistada kehtetuks regulatsioonid, mis ei ole rakendatavad ega oma praktilist mõju. Seetõttu ei ole vaja täiendavaid rakendustegevusi ega rahalisi vahendeid.
6. Määruse jõustumine
Muudatus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning e-posti teel arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja toetuse saajatele.